A.

Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu vastavaid pädevusi, käsitletakse käesolevas äriühingute maksustamise käitumisjuhendis (edaspidi „käitumisjuhend“) selliseid soodustavaid maksumeetmeid ja üldkohaldatavat maksustamiskorda, mis oluliselt mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada majandustegevuse toimumise kohta liidu piires.

Selles seoses hõlmab äritegevuse mõiste ka kõiki kontsernisiseseid tegevusi.

Käitumisjuhendis sisalduvad soodustavad maksumeetmed ja üldkohaldatav maksustamiskord (edaspidi koos „maksumeetmed“) hõlmavad nii õigusnorme kui ka haldustavasid.

B.1.

Punktis A sätestatud kohaldamisala piires tuleb soodustavaid maksumeetmeid, millega kehtestatakse oluliselt madalam tegelik maksustamistase (sealhulgas nullmääraga maksustamine) kui see, mida kõnealuses liikmesriigis üldiselt kohaldatakse, käsitada potentsiaalselt kahjulikuna ja seetõttu on need käesoleva käitumisjuhendiga reguleeritud.

Selline maksumäär võib tuleneda nominaalmaksumäärast, maksubaasist või mis tahes muust asjaomasest tegurist.

Hinnates, kas sellised meetmed on kahjulikud, tuleks muu hulgas arvesse võtta järgmist:

B.2.

Punktis A täpsustatud ulatuses tuleb liikmesriigi üldkohaldatavat maksustamiskorda, mis loob võimalusi topeltmaksuvabastuseks või võib põhjustada samade kulude, tulu summa või tehingute ahelaga seotud maksusoodustuste kahekordset või mitmekordset kasutamist, käsitada potentsiaalselt kahjulikuna ja seetõttu on see käesoleva käitumisjuhendiga reguleeritud.

Selline mõju võib tuleneda liikmesriigi maksusüsteemi mis tahes asjakohasest omadusest, mis toob kaasa väiksema maksukohustuse, sealhulgas maksukohustuse puudumise, ning mis ei ole nominaalne maksumäär ega edasilükkunud maksud kasumijaotusmaksu süsteemi osana.

Selle hindamisel, kas liikmesriigi üldkohaldatav maksustamiskord on kahjulik, tuleb arvesse võtta järgmisi kumulatiivseid kriteeriume ja seda, kas nendel on otsene põhjuslik seos:

C.

Liikmesriigid kohustuvad hoiduma kehtestamast uusi maksumeetmeid, mis on kahjulikud käesoleva käitumisjuhendi tähenduses. Seetõttu järgivad liikmesriigid tulevase poliitika kindlaksmääramisel käitumisjuhendi aluseks olevaid põhimõtteid ning võtavad uue maksumeetme kahjuliku mõju hindamisel nõuetekohaselt arvesse punktides E–I osutatud läbivaatamismenetlust.

D.

Liikmesriigid kohustuvad oma kehtivad seadused ja väljakujunenud tavad uuesti läbi vaatama, võttes arvesse käitumisjuhendi aluseks olevaid põhimõtteid ja punktides E–I kirjeldatud läbivaatamismenetlust. Liikmesriigid muudavad selliseid seadusi ja tavasid vastavalt vajadusele, et kõrvaldada mis tahes kahjulikud maksumeetmed või võtta vastu asjakohased kuritarvituste vastased sätted või muud piisavad kaitsemeetmed seoses kahjulike maksumeetmetega niipea kui võimalik, võttes arvesse läbivaatamismenetluse järgseid nõukogu arutelusid.

E.1.

Kooskõlas läbipaistvuse ja avatuse põhimõtetega teavitavad liikmesriigid üksteist iga kalendriaasta lõpuks olemasolevatest ja kavandatavatest maksumeetmetest, mis võivad kuuluda käitumisjuhendi kohaldamisalasse.

Asjaomased liikmesriigid võivad üksteist teavitada ka olemasolevatest või kavandatavatest maksumeetmetest, millega seoses nad soovivad saada kindlust, et nad järgivad käitumisjuhendit.

Kui alapunktide 1 ja 2 kohast teadet ei ole esitatud, palutakse liikmesriikidel esitada teise liikmesriigi või komisjoni taotlusel teave mis tahes maksumeetme kohta, mis tõenäoliselt kuulub käitumisjuhendi kohaldamisalasse. Kui kavandatud maksumeetmed peab kiitma heaks parlament, ei ole sellist teavet vaja anda enne, kui need on parlamendile teatavaks tehtud.

E.2.

Liikmesriigi maksumeetmetest, millest ei ole punkti E.1 kohaselt teavitatud, võib töörühma teavitada teise liikmesriigi või komisjoni taotlusel. Enne kui töörühma sellistest maksumeetmetest teavitatakse, peaks andmeid edastav liikmesriik või komisjon teavitama asjaomast liikmesriiki.

Seoses üldkohaldatava maksustamiskorraga peaks andmeid edastav liikmesriik või komisjon esitama töörühmale igasuguse teabe:

F.1.

Iga liikmesriik või komisjon võib taotleda võimalust arutada ja kommenteerida liikmesriigi maksumeedet, millest on punktide E1 ja E2 kohaselt teavitatud. Seejärel otsustavad liikmesriigid, kas võtta järelmeetmeid ja koostada kõnealuse meetme kokkulepitud kirjeldus.

F.2.

Kokkulepitud kirjeldus võimaldab hinnata, kas kõnealused maksumeetmed on kahjulikud, arvestades nende võimalikku mõju liidus. Maksusoodustuste puhul võetakse hindamisel arvesse kõiki punktis B.1 nimetatud tegureid. Üldkohaldatava maksustamiskorra puhul võetakse hindamisel arvesse kõiki punktis B.2 nimetatud tegureid ning üldkohaldatava maksustamise erikorra puhul punkti L kohaseid suuniseid.

G.

Teatatud maksumeetmete läbivaatamisel rõhutab nõukogu samuti vajadust hoolikalt hinnata nende mõju teistele liikmesriikidele, võttes muu hulgas arvesse asjaomaste tegevuste tegelikku maksustamist kogu liidus ning palub töörühmal kaaluda asjaomaseid talle teatavaks tehtud majandustegureid ja mõjuandmeid ning võtta arvesse asjaomase liikmesriigi majanduse suurust ja avatust.

Kui maksumeetmeid kasutatakse konkreetsete piirkondade majandusarengu toetamiseks, hinnatakse, kas meetmed on proportsionaalsed eesmärkidega, mida soovitakse saavutada, ja kas nad on nendele eesmärkidele suunatud. Selle hindamisel pööratakse erilist tähelepanu äärepoolseimate piirkondade ja väikesaarte eripäradele ja piirangutele, kahjustamata seejuures liidu õiguskorra, sealhulgas siseturu ja ühise poliitika terviklikkust ja sidusust.

H.

Nõukogu 9. märtsi 1998. aasta järeldustega loodud käitumisjuhendi töörühm jätkab käesoleva käitumisjuhendi kohaldamisalasse kuuluda võivate maksumeetmete hindamist ja järelevalvet neid meetmeid käsitleva teabe esitamise üle. Nõukogu kutsub kõiki liikmesriike ja komisjoni üles nimetama kõnealusesse töörühma, mida juhatab mõne liikmesriigi esindaja, oma kõrgetasemelise esindaja ja tema asetäitja. Valitud juhatajaid abistab nõukogu peasekretariaat, kes täidab töörühma sekretariaadi ülesandeid. Korrapäraselt kohtuv töörühm valib välja maksumeetmed ja hindab neid vastavalt punktides E–G sätestatule. Töörühm annab hinnatud meetmetest korrapäraselt aru. Need aruanded edastatakse nõukogule arutamiseks. Need sisaldavad töörühmas läbi vaadatud maksumeetmete kokkulepitud kirjeldusi ja lõplikke hinnanguid.

Nõukogu poolt heaks kiidetud lõplikud dokumendid avalikustatakse ning vajaduse korral avalikustatakse täiendavad dokumendid vastavalt asjakohastele eeskirjadele.

I.

Nõukogu kutsub komisjoni üles abistama töörühma tema koosolekuteks vajalike ettevalmistuste tegemisel ning hõlbustama teabe esitamist ja läbivaatamist. Sel eesmärgil palub nõukogu liikmesriikidel esitada komisjonile punktis E osutatud teave, et komisjon saaks koostada punktis F osutatud kirjelduste kavandid ja hinnangute kavandid. Komisjon peaks täitma sarnaseid ülesandeid seoses punktis N osutatud hindamistega. Komisjon ei osale töörühma otsuste tegemises. Liikmesriikide esindajad kinnitavad töörühma töö tulemused töörühma tasandil ja need tulemused esitatakse nõukogule heakskiitmiseks.

Riigiabi

J.

Nõukogu märgib, et mõned käesoleva käitumisjuhendiga hõlmatud maksumeetmed võivad kuuluda Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107–109 riigiabi käsitlevate sätete kohaldamisalasse. Töörühma töö ei piira liidu õiguse kohaldamist. Juhul kui komisjon algatab riigiabimenetluse, peaks töörühm peatama asjaomaste meetmete uurimise kuni riigiabimenetluse lõpuni. Meetme esialgse kirjelduse, mille komisjon koostas tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga, võib töörühmale juba esitada. Lõplik kirjeldus tuleks vajaduse korral esitada niipea, kui riigiabimenetlus on lõppenud.

K.

Nõukogu kutsub liikmesriike üles tegema täielikku koostööd maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastases võitluses, eelkõige õigeaegses teabevahetuses liikmesriikide vahel kooskõlas nende liikmesriikide õigusaktide, liidu õiguse ja rahvusvaheliste standarditega.

Nõukogu kutsub töörühma üles pidama vajaduse korral rahvusvahelistel foorumitel arutelusid ühist huvi pakkuvates küsimustes, mis kuuluvad käitumisjuhendi kohaldamisalasse.

L.

Kui seda peetakse asjakohaseks, võib töörühm esitada nõukogule heakskiitmiseks ka ettepanekuid üldiste suuniste kohta volituste kohaldamisalas, kui kavandatud üldised suunised ei ole juba hõlmatud liidu õigusaktidega. Kui nõukogu on lõplikud suunised heaks kiitnud, avaldatakse need. Eelkõige esitab töörühm nõukogule heakskiitmiseks ettepanekud suuniste kohta, mis käsitlevad punkti B2 kohaldamisalasse kuuluvat üldkohaldatavat maksustamise erikorda, ning liikmesriikide puhul selle korra hindamisel vastavalt käesoleva juhendi eelmistele punktidele võetakse neid suuniseid arvesse.

M.

Nõukogu märgib, et liikmesriikide maksuseadustes ja topeltmaksustamise vältimise lepingutes sisalduvatel kuritarvituste vastastel sätetel või kaitsemeetmetel on oluline roll maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemisel ka seoses ELi välisstrateegiaga.

N.

Nõukogu peab soovitavaks, et kahjulike maksumeetmete kaotamise põhimõtted võetaks vastu võimalikult suurel geograafilisel alal. Selleks kohustuvad liikmesriigid edendama nende rakendamist ülemaailmsel tasandil, otsides koostöövõimalusi väljaspool liitu asuvate jurisdiktsioonidega, sealhulgas maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu kaudu. Loetelu koostamise protsessi üksikasjad on esitatud nõukogu 5. detsembri 2017. aasta järeldustes ning nende hilisemates ajakohastustes ja muudetud versioonides, samuti järelevalveprotsessi asjakohastes menetlussuunistes.

Selleks hindab töörühm korrapäraselt asjaomaseid jurisdiktsioone objektiivsete kriteeriumide alusel, mis on seotud maksustamise läbipaistvuse, õiglase maksustamise ja maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastaste meetmete rakendamisega.

Töörühm teavitab nõukogu korrapäraselt tehtud edusammudest ning soovitab nõukogul loetelu ajakohastada ja muuta.

O.

Liikmesriigid kohustuvad samuti propageerima käitumisjuhendi põhimõtete vastuvõtmist territooriumidel, mille suhtes asutamislepingut ei kohaldata. Eelkõige kohustuvad liikmesriigid, kellel on sõltuvad või assotsieerunud territooriumid või kellel on erikohustused või maksustamisalased eelisõigused seoses teiste territooriumidega, tingimusel et need ei kuulu maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu kohaldamisalasse, oma põhiseadusliku korra raames tagama kõnealuste põhimõtete kohaldamist nendel territooriumidel. Sellega seoses teevad need liikmesriigid olukorrast kokkuvõtte, esitades aruanded töörühmale, kes hindab neid eespool kirjeldatud läbivaatamismenetluse käigus.

P.

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 1. detsembri 1997. aasta resolutsioonis sätestatud äriühingute maksustamise käitumisjuhend asendatakse käesoleva käitumisjuhendiga alates 1. jaanuarist 2023. Seoses punktis B.2 määratletud üldkohaldatava maksustamiskorraga kohaldatakse punkte E.1–F.2 alates 1. jaanuarist 2024 ning neid kasutatakse üksnes meetmete puhul, mis on jõustatud või mida on muudetud 1. jaanuaril 2023 või pärast seda.

Selleks et tagada käitumisjuhendi ühtlane ja tõhus rakendamine, kutsub nõukogu komisjoni üles esitama komisjonile igal aastal aruande käitumisjuhendi rakendamise ja maksualase riigiabi kohaldamise kohta. Nõukogu ja liikmesriigid vaatavad käitumisjuhendi sätted vajaduse korral läbi, eriti kui asjakohastes küsimustes on saavutatud uus rahvusvaheline konsensus.