1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism, mille eesmärk on tagada, et liikmesriigid kohaldavad Schengeni acquis’d tulemuslikult, tõhusalt ja nõuetekohaselt, aidates sellega kaasa vastastikuse usalduse säilitamisele liikmesriikide vahel ja sisepiirikontrollita ala sujuvale toimimisele.

2.   Kehtestatud hindamis- ja järelevalvemehhanismiga nähakse ette objektiivsed ja erapooletud hindamis- ja järelevalvetoimingud, et:

3.   Hindamistel võib käsitleda kõiki Schengeni acquis’ aspekte ja neis võetakse arvesse Schengeni acquis’d kohaldavate ametiasutuste toimimist. Hindamistel võidakse käsitleda eriti järgmisi poliitikavaldkondi: välispiiride haldamine, sisepiirikontrolli puudumine, viisapoliitika, tagasisaatmine, Schengeni acquis’ kohaldamist toetavad suuremahulised IT-süsteemid, politseikoostöö, õigusalane koostöö kriminaalasjades ja andmekaitse.

1.   Liikmesriigid ja komisjon vastutavad ühiselt hindamis- ja järelevalvemehhanismi rakendamise eest artiklis 7 osutatud asjaomaste liidu organite ja asutuste toel kooskõlas nende vastavate volitustega.

2.   Komisjonil on üldine koordineeriv roll iga-aastaste ja mitmeaastaste hindamisprogrammide ja küsimustike koostamisel, kontrollkäikude ajakavade väljatöötamisel, kontrollkäikude läbiviimisel ning hindamisaruannete ja soovituste koostamisel. Samuti tagab ta järelmeetmete võtmise ja järelevalvetoimingute tegemise.

3.   Nõukogu võtab vastu soovitused tõsiste puuduste, esmakordsete hindamiste ja temaatiliste hindamiste kohta ning juhul, kui hinnatav liikmesriik vaidlustab sisuliselt kavandatud soovitusi sisaldava hindamisaruande kavandi. Nõukogu võtab tõsiste puuduste ja esmakordsete hindamiste korral hindamis- ja järelevalvemehhanismi järelevalveetapis vastu otsused tegevuskavade rakendamise lõpetamise kohta.

Nõukogu täidab Schengeni ala juhtimisega seoses oma poliitilist rolli, arutades komisjoni poolt vastavalt artiklile 25 esitatud aruandeid, sealhulgas tegevuskavade rakendamise seisu kohta, ning pidades poliitilisi arutelusid Schengeni acquis’ tõhusa rakendamise ja sisepiirikontrollita ala nõuetekohase toimimise üle. Selleks teevad komisjon ja nõukogu täielikku koostööd käesoleva määruse kohase hindamis- ja järelevalvemehhanismi kõigis etappides. Eelkõige annab komisjon nõukogule asjakohast ja õigeaegset teavet hindamis- ja järelevalvetoimingute kavandamise ja rakendamise kohta.

4.   Liikmesriigid ja komisjon teevad hindamise kõigis etappides täiel määral koostööd, et tagada käesoleva määruse tõhus rakendamine.

5.   Liikmesriigid võtavad kõik üld- või erimeetmed, et toetada ja abistada komisjoni ja rühmi hindamis- ja järelevalvetoimingute rakendamisel.

Liikmesriigid tagavad, et komisjon ning hindamis- ja järelevalvetoiminguid läbiviivad rühmad saaksid oma ülesandeid tõhusalt täita, eeskätt võimaldades komisjonil ja rühmadel pöörduda küsimustega otse asjaomaste isikute poole ning andes täieliku ja takistamatu juurdepääsu kõigile piirkondadele, ruumidele ja dokumentidele, mis on hindamis- ja järelevalvetoiminguks vajalikud, sealhulgas riigi- ja asutusesisestele suunistele ja juhistele. Juurdepääs asjakohastele salastatud dokumentidele antakse rühmaliikmetele ja vaatlejatele, kellel on asjakohane salastatud teabele juurdepääsu luba, mille on andnud pädev asutus.

6.   Komisjon vastutab vajalike reisikorralduste tegemise eest rühma kuuluvate komisjoni esindajate ja liikmesriikide ekspertide reisiks liikmesriiki, kuhu tehakse kontrollkäik, ja sealt tagasi.

Komisjon kannab kontrollkäikudel osalevate ekspertide ja artikli 16 lõikes 2 osutatud vaatleja reisi- ja majutuskulud.

Liikmesriik, kuhu tehakse kontrollkäik, vastutab kohapeal vajaliku transpordi korraldamise eest, välja arvatud etteteatamata kontrollkäikude korral.

1.   Hindamine võib toimuda järgmises vormis:

2.   Komisjon korraldab esmakordsed hindamised pärast seda, kui liikmesriik on teatanud, et ta on hindamiseks valmis.

3.   Komisjon võib korraldada etteteatamata hindamisi eelkõige:

4.   Temaatilisi hindamisi võib komisjon korraldada eelkõige selleks, et hinnata oluliste seadusandlike muudatuste rakendamist nende jõustumise järel ja uute algatuste elluviimist või eri poliitikavaldkondades esinevaid probleeme või sarnaste probleemidega kokku puutuvate liikmesriikide tavasid.

1.   Komisjon teeb koostööd Schengeni acquis’ rakendamises osalevate liidu organite ja asutuste ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga.

Komisjon võib käesoleva määruse rakendamisel tehtava koostöö hõlbustamiseks sõlmida kokkuleppeid liidu asjaomaste organite ja asutustega.

2.   Komisjon võib paluda, et lõikes 1 osutatud liidu organid ja asutused esitaksid kooskõlas nende vastavate volitustega teabe, statistilised andmed või riskianalüüsid, sealhulgas korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse kohta, kuna need võivad õõnestada Schengeni acquis’ kohaldamist liikmesriikide poolt, et parandada määruse (EL) 2019/1896 tähenduses olukorrateadlikkust Schengeni acquis’ rakendamisest liikmesriikides.

Esimese lõigu kohaselt võib hinnatud liikmesriik anda esitatud teabe kohta selgitusi.

1.   Frontex esitab iga aasta 31. augustiks nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele riskianalüüsi artiklis 13 osutatud iga-aastase hindamisprogrammi koostamiseks.

Esimeses lõigus osutatud riskianalüüs hõlmab kõiki Euroopa integreeritud piirihaldusega seotud asjakohaseid aspekte ning sisaldab soovitusi selle kohta, milliseid konkreetseid välispiiri lõike ja konkreetseid piiripunkte ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ (22) nõuete järgimise hindamiseks olulisi konkreetseid kohti võiks liikmesriigis järgneval aastal hinnata vastavalt mitmeaastasele hindamisprogrammile, mis on koostatud artikli 12 kohaselt.

2.   Frontex esitab iga aasta 31. augustiks komisjonile eraldi riskianalüüsi, mis sisaldab soovitusi selle kohta, missuguseid etteteatamata hindamisi võiks järgneval aastal korraldada, olenemata liikmesriikide iga-aastasest hindamisjärjekorrast vastavalt mitmeaastasele hindamisprogrammile, mis on koostatud artikli 12 kohaselt.

Esimeses lõigus osutatud soovitusi võidakse anda mis tahes piirkonna või konkreetse ala kohta ning need sisaldavad vähemalt kümne konkreetse välispiiri lõigu ja vähemalt kümne konkreetse piiripunkti ning vähemalt kümne direktiivi 2008/115/EÜ nõuete järgimise hindamiseks olulise konkreetse koha loetelu, aga ka muud asjakohast teavet.

1.   Selleks et suurendada teadlikkust sisepiirikontrollita ala toimimisest ning vältida jõupingutuste dubleerimist ja vastuoluliste meetmete võtmist, kasutab komisjon oma hindamis- ja järelevalvetoimingute ettevalmistamisel asjakohaste mehhanismide ja vahendite, sealhulgas Schengeni acquis’ rakendamises ja eriti haavatavuse hindamises osalevate liidu organite ja asutuste hindamis- ja järelevalvetoimingute ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, aga ka sõltumatute riiklike järelevalvemehhanismide ja -organite hindamis- ja järelevalvetoimingute tulemusi. Komisjon võib kokkuleppel hinnatud liikmesriigiga kasutada riiklike kvaliteedikontrolli mehhanismidega saadud tulemusi, kui need on kättesaadavad.

2.   Käesoleva määruse kohased soovitused täiendavad soovitusi, mis antakse vastavalt määruse (EL) 2019/1896 artikli 32 lõikele 7 haavatavuse hindamise raames.

3.   Komisjon võib jagada lõikes 1 osutatud asjaomaste riiklike ning liidu organite ja asutustega turvaliselt ja aegsasti hindamisaruannete ja tegevuskavade üksikasju ning ajakohastatud teavet tegevuskavade rakendamise kohta.

Esimeses lõigus osutatud teavet jagatakse asjaomaste liidu organite ja asutuste volituste kohaselt.

1.   Komisjon koostab – asjakohasel juhul pärast artiklis 7 osutatud asjaomaste liidu organite ja asutustega konsulteerimist – seitsmeaastast ajavahemikku hõlmava mitmeaastase hindamisprogrammi vähemalt kaheksa kuud enne järgmise seitsmeaastase ajavahemiku algust.

Iga mitmeaastase hindamistsükli jooksul korraldatakse igas liikmesriigis üks korrapärane hindamine ning asjakohasel juhul võidakse korraldada vähemalt üks temaatiline või etteteatamata hindamine, mis põhineb riskianalüüsidel, uutel õigusaktidel või teabel, mille komisjon on saanud artiklite 7–11 kohaselt.

2.   Komisjon koostab mitmeaastase hindamisprogrammi rakendusaktiga. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon edastab mitmeaastase hindamisprogrammi Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Mitmeaastases hindamisprogrammis võib artikli 1 lõikes 3 osutatud poliitikavaldkondade raames määrata vastavalt vajadusele kindlaks konkreetsed prioriteetsed valdkonnad, mida tuleb korrapärastel hindamistel käsitleda, ning esitatakse nende hindamiste esialgne ajakava.

Mitmeaastases hindamisprogrammis esitatakse esialgne selliste liikmesriikide loetelu, mida tuleb konkreetsel aastal korrapäraselt hinnata, ilma et see piiraks kohanduste tegemist käesoleva artikli lõike 4 alusel. Liikmesriikide korrapärase hindamise esialgse järjekorra kavandamisel tuleb võtta arvesse aega, mis on möödunud eelmisest korrapärasest hindamisest. Samuti tuleb võtta arvesse varasemate hindamiste tulemusi, tegevuskavade rakendamise tempot ja muud komisjoni käsutuses olevat ning artiklite 7–11 kohaselt kogutud teavet selle kohta, millised on liikmesriikide tavad Schengeni acquis’ kohaldamisel.

4.   Kui vääramatu jõu tõttu ei ole võimalik hindamisi teha lõike 3 kohaselt koostatud esialgse ajakava järgi, võib komisjon kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega konkreetsete hindamiste ajakava kohandada.

Komisjon teavitab esimeses lõigus osutatud juhtudest ja nende eeldatavast mõjust hindamiste ajakava koostamisele mitmeaastase hindamisprogrammi raames viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

1.   Komisjon koostab rakendusaktiga iga-aastase hindamisprogrammi asjaomases programmis käsitletavale aastale eelneva aasta 15. novembriks. Iga-aastane hindamisprogramm põhineb eelkõige riskianalüüsidel ja muul teabel, mille komisjon on saanud artiklite 7–11 kohaselt. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Iga-aastane hindamisprogramm sisaldab järgmiste hindamiste esialgset ajakava:

3.   Komisjon edastab iga-aastase hindamisprogrammi viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui vääramatu jõu tõttu ei ole hindamisi võimalik teha lõike 2 kohaselt koostatud esialgse ajakava järgi, võib komisjon kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega konkreetsete hindamiste ajakava kohandada.

Komisjon teavitab teises lõigus osutatud juhtudest ja nende eeldatavast mõjust hindamiste kavandamisele iga-aastase hindamisprogrammi raames viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

1.   Komisjon koostab rakendusaktiga standardküsimustiku ja ajakohastab seda. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Küsimustiku koostamisel võib komisjon konsulteerida artiklis 7 osutatud asjaomaste liidu organite ja asutustega.

2.   Standardküsimustikus käsitletakse asjaomaste õigusaktide rakendamist ning Schengeni acquis’ rakendamiseks kättesaadavaid korralduslikke ja tehnilisi vahendeid, sealhulgas neid, millele on osutatud käsiraamatutes, samuti Schengeni katalooge ja asjakohaseid statistilisi andmeid.

3.   Komisjon saadab iga aasta 1. juuliks standardküsimustiku nendele liikmesriikidele, kelle korrapärane hindamine on iga-aastase hindamisprogrammi kohaselt kavas järgneval aastal.

Esimeses lõigus osutatud liikmesriigid esitavad komisjonile vastused sama aasta 31. oktoobriks.

Komisjon teeb teises lõigus osutatud vastused kättesaadavaks teistele liikmesriikidele.

4.   Komisjoni taotluse korral ajakohastavad hinnatud liikmesriigid oma standardküsimustiku vastuseid ning vastavad taotluse korral lisaküsimustele enne konkreetse hindamise toimumist. Liikmesriigid võivad samuti esitada oma riiklike kvaliteedikontrolli mehhanismide ja siseaudititega saadud tulemused, kui see on asjakohane.

1.   Hindamis- ja järelevalvetoimingutes osalevatel rühmaliikmetel ja vaatlejatel peab olema vastav kvalifikatsioon, sealhulgas põhjalikud teoreetilised teadmised ja kogemused hindamis- ja järelevalvemehhanismiga hõlmatud valdkondades, samuti põhjalikud teadmised hindamispõhimõtetest, -korrast ja -meetoditest, ning nad peavad olema võimelised ühises keeles tõhusalt suhtlema.

2.   Nende liikmesriikide eksperdid, kelle suhtes on Schengeni acquis’ vastavalt asjaomasele ühinemisaktile siduv, kuid kes ei kohalda seda veel täielikult, osalevad kõigi Schengeni acquis’ osade hindamis- ja järelevalvetoimingutes.

1.   Liikmesriigid ja komisjon koostöös artiklis 7 osutatud asjaomaste liidu organite ja asutustega tagavad, et liikmesriikide eksperdid ja komisjoni esindajad läbivad Schengeni hindajaks saamiseks piisava koolituse.

Schengeni hindajatele ette nähtud koolituskursused korraldatakse kõigis asjakohastes poliitikavaldkondades ning need hõlmavad ametiasutuste nõuetekohast toimimist ja põhiõiguste komponente, mis on välja töötatud koos Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga.

Komisjon ajakohastab tihedas koostöös liikmesriikide ning artiklis 7 osutatud asjaomaste liidu organite ja asutustega põhikoolituse õppekavu ning pakub vajaduse korral jätku- ja täienduskoolitust.

2.   Igakülgselt põhjendatud juhtudel võib iga korrapäraseid hindamisi tegeva rühma koosseisus olla üks ekspert-praktikant kas liikmesriigist või komisjonist.

3.   Vaatlejad on saanud piisava koolituse.

1.   Komisjon moodustab koostöös liikmesriikidega igal aastal selliste ekspertide reservi, kelle ametialane taust vastab mitmeaastases hindamisprogrammis kindlaks määratud poliitikavaldkondadele või asjakohasel juhul konkreetsetele prioriteetsetele valdkondadele.

2.   Paralleelselt iga-aastase hindamisprogrammi koostamisega vastavalt artikli 13 lõikele 1 palub komisjon oma kutses, et liikmesriigid nimetaksid järgneva aasta ekspertide reservi kandmiseks ühe või mitu kvalifitseeritud eksperti. Iga liikmesriik tagab, et kalendriaasta jooksul on iga poliitikavaldkonna jaoks kättesaadav vähemalt üks nimetatud ekspert. Liikmesriigid võivad teatada, millises kuuekuulises ajavahemikus on nimetatud ekspert kättesaadav, ning millist konkreetset hindamist nad eelistavad. Komisjon võtab neid eelistusi võimalikult suurel määral arvesse.

Liikmesriikidelt ei nõuta ekspertide nimetamist valdkondades, milles neid objektiivsetel põhjustel ei hinnata, või erakorralistes olukordades, kui selline nimetamine mõjutaks oluliselt riigi ülesannete täitmist. Kui liikmesriik tugineb viimasena nimetatule, esitab ta komisjonile kirjalikult põhjused ja teabe asjaomase erakorralise olukorra kohta.

Liikmesriigid teatavad komisjonile riikliku kontaktpunkti, mis on määratud ekspertide lähetamist puudutava teabe vahetamiseks.

3.   Olenevalt sellest, milliseid hindamisi iga-aastane hindamisprogramm sisaldab, täpsustab komisjon oma kutses veelgi nimetatavate ekspertide kutsealaseid nõudeid.

4.   Liikmesriigid nimetavad oma eksperdid kuue nädala jooksul alates lõikes 2 osutatud kutse saamisest.

5.   Liikmesriigid tagavad, et nende nimetatud eksperdid täidavad artiklis 15 osutatud tingimusi ja ekspertide reservi moodustamiseks saadetud kutses kindlaks määratud erinõudeid.

6.   Eksperdid, kes on saanud artiklis 16 osutatud asjakohase koolituse, nimetatakse võimaluse korral ekspertide reservi, mis moodustatakse koolituskursuse läbimise aastale järgnevaks aastaks.

7.   Komisjon võib paluda artiklis 7 osutatud asjaomastel liidu organitel ja asutustel nimetada ekspertide reservi vaatlejaid.

8.   Komisjon hindab nimetatud eksperte ja kinnitab reservi valitud eksperdid ühe nädala jooksul peale nende nimetamist. Komisjon teatab liikmesriikidele ühe kuu jooksul alates ekspertide reservi moodustamisest, millised on järgnevaks aastaks kavandatud hindamisteks valitud eksperdid, võttes arvesse kättesaadavust ja eelistusi seoses konkreetse hindamisega.

9.   Kui lõikes 3 osutatud nõuetele ei vasta ükski konkreetse valdkonna ekspert, palub komisjon asjaomastel liikmesriikidel nimetada asjaomase poliitikavaldkonna jaoks uue eksperdi.

10.   Liikmesriigid tagavad, et nende nimetatud eksperdid saavad hindamistes osaleda, välja arvatud juhul, kui seda takistab erakorraline olukord, nagu olukord, mis mõjutab oluliselt riigi ülesannete täitmist, või isiklik olukord. Kui liikmesriik tugineb sellisele erakorralisele olukorrale, esitab ta komisjonile kirjalikult põhjused ja teabe selle olukorra kohta.

Kui eksperdil ei ole enam võimalik reservis osaleda, nimetab asjaomane liikmesriik tema asemele mõistliku aja jooksul uue eksperdi.

11.   Komisjon hoiab reservi kuuluvate ekspertide nimekirja ajakohasena ning teavitab liikmesriike iga liikmesriigi nimetatud ekspertide arvust ja nende profiilist.

1.   Komisjon määrab rühmas osalevate liikmesriikide ekspertide ja komisjoni esindajate arvu kindlaks vastavalt hindamis- või järelevalvetoimingu eripärale ja vajadustele. Rühmas osaleb maksimaalselt kaks komisjoni esindajat. Etteteatatud kontrollkäigu või etteteatamata kontrollkäigu tegemisel osaleb rühmas minimaalselt kolm liikmesriikide eksperti. Komisjon valib eksperte rühma liikmeks ekspertide reservist.

Komisjon ja liikmesriigid püüavad tagada, et rühmade moodustamisel asjaomases liikmesriigis läbiviidavate korduskontrollkäikude ja kinnitavate kontrollkäikude jaoks on rühmas vähemalt pooled liikmesriikide eksperditest samad, kes osalesid hindamises.

2.   Ekspertide valimisel võtab komisjon arvesse konkreetseks hindamis- või järelevalvetoiminguks vajalikke profiile, arvestades vajadust tagada geograafiline ja töökogemuste tasakaal ning riiklike haldusasutuste võimalusi.

Liikmesriikide eksperdid ei tohi osaleda rühmas, mis teeb hindamis- või järelevalvetoimingut liikmesriigis, kus nad töötavad.

3.   Komisjon saadab valitud ekspertidele kutse kohe pärast hindamis- või järelevalvetoimingu kuupäeva kindlaksmääramist ja hiljemalt kümme nädalat enne hindamis- või järelevalvetoimingu kavandatud algust. Kutse saanud eksperdid peavad kokkuleppel neid nimetanud asutusega vastama ühe nädala jooksul pärast kutse saamist.

Esimeses lõigus osutatud kutse saadetakse liikmesriigi määratud kontaktpunkti kaudu.

4.   Etteteatamata kontrollkäigu korral saadab komisjon kutsed määratud kontaktpunkti kaudu hiljemalt kaks nädalat enne kontrollkäigu kavandatud algust. Kutsutud eksperdid peavad kokkuleppel neid nimetanud asutusega vastama 72 tunni jooksul pärast kutse saamist.

5.   Komisjon võib paluda artiklis 7 osutatud asjaomastel liidu organitel ja asutustel määrata hindamis- või järelevalvetoimingu tegemise juurde vaatlejaks oma esindaja, kellel on asjakohased erialased ja praktilised töökogemused nende volitustega hõlmatud valdkonnas. Kutse ja sellele antava vastuse suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaegu.

6.   Kui liikmesriik soovib määrata artikli 16 lõikes 2 osutatud ekspert-praktikandi, teatab ta sellest komisjonile vähemalt kuus nädalat enne hindamise kavandatud algust.

7.   Lõikes 5 osutatud vaatlejad toetavad rühma, järgides juhtivate ekspertide juhiseid, kuid ei osale rühmasiseses otsustusprotsessis.

Lõikes 6 osutatud ekspert-praktikandid ei osale hindamistoimingus aktiivselt.

8.   Kui komisjon ei ole vähemalt kuus nädalat enne hindamis- või järelevalvetoimingu kavandatud algust või vähemalt nädal enne etteteatamata kontrollkäigu kavandatud algust saanud kinnitust nõutava arvu reservist kutsutud ekspertide osalemise kohta, esitab ta viivitamata kõigile liikmesriikidele kutse nimetada täitmata kohtadele kvalifitseeritud eksperte väljastpoolt reservi. Liikmesriigid peavad sellisele kutsele vastama 72 tunni jooksul pärast kutse saamist.

9.   Komisjon nimetab komisjoni juhtiva eksperdi ja teeb ettepaneku liikmesriikide juhtiva eksperdi kohta. Rühma liikmed nimetavad liikmesriigi juhtiva eksperdi ametisse võimalikult kiiresti pärast rühma moodustamist.

Juhtivad eksperdid vastutavad eelkõige üldise kavandamise, ettevalmistavate toimingute, rühma töö organiseerimise, hindamise läbiviimise, hindamisaruande koostamise koordineerimise, hindamisaruande ja soovituste esitamise, kvaliteedikontrolli ja järelmeetmete ning vastavalt vajadusele asjakohaste järelevalvetoimingute eest.

1.   Rühmad teevad kõik vajalikud ettevalmistused, et tagada kontrollkäikude tõhusus, täpsus ja järjepidevus.

2.   Liikmesriiki või selle konsulaatidesse tehtavate kontrollkäikude üksikasjaliku kava koostab komisjon tihedas koostöös juhtivate ekspertide ja asjaomase liikmesriigiga.

Esimeses lõigus osutatud üksikasjalik kava võib hõlmata kontrollkäike ja kohtumisi riiklikes ametiasutustes ja organites, samuti valitsusvälistes ja rahvusvahelistes organisatsioonides ning muudes üksustes, asutustes ja organites, kes toetavad liikmesriike Schengeni acquis’ rakendamisel.

3.   Etteteatamisega kontrollkäikude korral konsulteerib komisjon asjaomase liikmesriigiga ning teatab talle kontrollkäigu ajakavast ja selle läbiviimise üksikasjalikust korrast vähemalt kuus nädalat enne kontrollkäigu toimumist. Ta edastab liikmesriigile enne kontrollkäiku rühma liikmete ja vaatlejate nimed. Liikmesriik määrab kontrollkäigu praktiliseks korraldamiseks kontaktpunkti.

4.   Asjaomast liikmesriiki teavitatakse etteteatamata kontrollkäigust vähemalt 24 tundi enne selle toimumist. Etteteatamata kontrollkäigud sisepiiridele toimuvad asjaomast liikmesriiki eelnevalt teavitamata. Etteteatamata kontrollkäigud võivad toimuda ilma asjaomast liikmesriiki eelnevalt teavitamata, kui komisjonil on põhjendatud alus arvata, et Schengeni acquis’ kohaldamisel on toime pandud põhiõiguste raskeid rikkumisi. Ka kinnitavad kontrollkäigud võivad toimuda asjaomast liikmesriiki eelnevalt teavitamata.

Komisjon koostab etteteatamata kontrollkäigu üksikasjaliku kava. Kui liikmesriiki on teavitatud etteteatamata kontrollkäigust, võib komisjon arutada temaga kontrollkäigu ajakava ja selle läbiviimise üksikasjalikku programmi.

1.   Rühm koostab pärast iga hindamist hindamisaruande.

Hindamisaruande koostamisel võtavad rühmad arvesse standardküsimustikule antud vastuseid, artiklite 7–11 kohaselt saadud ja hindamistoimingu käigus kontrollitud lisateavet ning hindamistoimingu tulemusi. Hindamisaruanded võivad tulemuste toetuseks sisaldada dokumente ja digimaterjali. Kui hindamine toimub kontrollkäigu vormis, koostab rühm hindamisaruande kontrollkäigu ajal.

Rühmal lasub üldine vastutus hindamisaruande koostamise ning selle terviklikkuse ja kvaliteedi tagamise eest. Erimeelsuste korral püüab rühm saavutada kompromissi.

Komisjon edastab hindamisaruande, milles on esitatud soovituste kavand, hinnatud liikmesriigile nelja nädala jooksul pärast hindamistoimingu lõpetamist. Hinnatud liikmesriik esitab oma selgitused hindamisaruande kavandi kohta kahe nädala jooksul pärast selle saamist. Hinnatud liikmesriigi taotluse korral peetakse hiljemalt viie tööpäeva möödumisel tema selgituste saamisest aruande koostamise koosolek. Hinnatud liikmesriigi selgitusi, kui neid on, kajastatakse hindamisaruande kavandis.

2.   Hindamisaruandes esitatakse kvalitatiivsete, kvantitatiivsete, tegevuslike, halduslike ja korralduslike aspektide analüüs ning loetletakse hindamise käigus tuvastatud puudused, parandamist vajavad valdkonnad ja parimad tavad.

3.   Tulemustele võib anda ühe järgmistest hinnangutest:

4.   Komisjon võtab hindamisaruande vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Hindamisaruanne võetakse vastu hiljemalt nelja kuu jooksul pärast hindamistoimingu lõpetamist.

Hindamisaruanne sisaldab soovitusi parandusmeetmete kohta, millega kõrvaldada hindamise käigus tuvastatud puudused ja täiustada parandamist vajavaid valdkondi, ning selles tuleb osutada meetmete rakendamise prioriteetidele. Hindamisaruandes võib määrata koostöös liikmesriigiga kokkulepitud mõistlikud tähtajad soovituste rakendamiseks. Kui hindamise käigus on tuvastatud tõsine puudus, kohaldatakse artikli 22 erisätteid.

Komisjon edastab hindamisaruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 14 päeva jooksul pärast aruande vastuvõtmist.

5.   Kui hinnatud liikmesriik vaidlustab kümne tööpäeva jooksul alates aruande kavandi koostamise koosolekust hindamisaruande kavandi sisu, eelkõige tulemuste laadi, esitatakse komisjoni vastu võetavas aruandes üksnes tulemused ja mitte soovitused. Sellisel juhul ja ilma et see piiraks artikli 22 kohaldamist, esitab komisjon hiljemalt nelja kuu jooksul pärast hindamistoimingu lõpetamist nõukogule eraldi ettepaneku soovituste vastuvõtmiseks rakendusotsusega. Ettepanekus võib seada koostöös liikmesriigiga määratud mõistlikud tähtajad soovituste rakendamiseks ning selles esitatakse soovituste rakendamise prioriteedid.

Nõukogu võtab soovitused vastu ning edastab need Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele.

1.   Kahe kuu jooksul pärast seda, kui komisjon on soovitusi sisaldava hindamisaruande artikli 20 lõike 4 kohaselt vastu võtnud või pärast seda, kui nõukogu soovitused on artikli 20 lõike 5 kohaselt vastu võetud või, esitab hinnatud liikmesriik komisjonile ja nõukogule tegevuskava kõigi soovituste rakendamiseks. Teistel liikmesriikidel palutakse esitada tegevuskava kohta oma tähelepanekuid.

2.   Pärast hindamistoimingu teinud rühmaga konsulteerimist esitab komisjon ühe kuu jooksul pärast tegevuskava saamist hinnatud liikmesriigile hinnangu kava piisavuse kohta.

Kui komisjon leiab, et tegevuskava ei ole piisav, esitab hinnatud liikmesriik ühe kuu jooksul pärast hinnangu saamist muudetud tegevuskava. Komisjon esitab tegevuskavale antud hinnangu ka nõukogule.

3.   Hinnatud liikmesriik annab komisjonile ja nõukogule oma tegevuskava rakendamise kohta aru iga kuue kuu tagant alates kuupäevast, mil saadi teatis tegevuskavale antud hinnangu kättesaamise kohta, kuni komisjon leiab, et tegevuskava on täielikult rakendatud. Sõltuvalt puuduste laadist ja soovituste rakendamise seisust võib komisjon hinnatud liikmesriigiga konsulteerides nõuda, et hinnatud liikmesriik esitaks aruandeid teistsuguse sagedusega.

Kui hinnatud liikmesriik ei anna tegevuskava rakendamise kohta regulaarselt aru, teavitab komisjon nõukogu ja Euroopa Parlamenti, et hinnatud liikmesriik ei täida oma kohustusi.

Komisjon võib teha kinnitavaid kontrollkäike, et jälgida tegevuskava rakendamisel tehtud edusamme.

Kui komisjon peab tegevuskava täielikult rakendatuks, teatab ta liikmesriikidele tegevuskava rakendamise lõpetamisest.

1.   Komisjoni ja liikmesriigi juhtivad eksperdid annavad hinnatud liikmesriigile tõsise puuduse tuvastamisest rühma nimel kirjalikult teada, kui hindamistoiming on lõppenud. Viivitamata teavitatakse ka nõukogu.

Hinnatud liikmesriik võtab viivitamata parandusmeetmeid ning võtab vajaduse korral kasutusele kõik asjakohased operatiiv- ja rahalised vahendid. Hinnatud liikmesriik teatab võetud või kavandatud kiireloomulistest parandusmeetmetest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Samal ajal teatab komisjon tuvastatud tõsisest puudusest artiklis 7 osutatud asjaomastele liidu organitele ja asutustele, et nad saaksid võimaluse korral hinnatud liikmesriiki toetada.

2.   Artikli 20 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt koostatavas hindamisaruandes esitatakse esmajärjekorras tulemused, mille alusel tõsine puudus kindlaks tehti. Hindamisaruande pealkiri ja järeldused sisaldavad selget märget tõsise puuduse või puuduste kohta. Sellele lisatakse soovituste kavand, kus on esitatud kiireloomulised parandusmeetmed. Komisjon edastab hindamisaruande kavandi hinnatud liikmesriigile kahe nädala jooksul pärast hindamistoimingu lõpetamist.

Hinnatud liikmesriik esitab oma selgitused hindamisaruande kavandi kohta kümne tööpäeva jooksul pärast selle saamist. Hinnatud liikmesriigi taotluse korral peetakse hiljemalt viiendal tööpäeval pärast hinnatud liikmesriigilt selgituste saamist aruande koostamise koosolek.

3.   Tõsise puudusega seotud ja nõuetekohaselt põhjendatud tungivalt kiireloomulistel juhtudel võtab komisjon hindamisaruande vastu artikli 30 lõikes 3 osutatud korras viivitamata kohaldatava rakendusaktiga hiljemalt kuue nädala jooksul pärast hindamistoimingu lõpetamist. Komisjon edastab hindamisaruande Euroopa Parlamendile.

4.   Hindamistulemuste põhjal koostab rühm soovitused parandusmeetmete kohta, millega kõrvaldada hindamisaruandes osutatud tõsine puudus.

Kuue nädala jooksul pärast hindamisaruande vastuvõtmist esitab komisjon nõukogule hindamisaruande koos ettepanekuga, milles on esitatud soovitused parandusmeetmete kohta, millega kõrvaldada hindamise käigus tuvastatud tõsised puudused, ning teatab nende meetmete rakendamise prioriteedid.

Nõukogu võtab soovitused vastu ühe kuu jooksul pärast ettepaneku saamist.

Nõukogu edastab soovitused Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele.

Nõukogu määrab kindlaks proportsionaalsed tähtajad tõsise puudusega seotud soovituste rakendamiseks ning täpsustab, millise sagedusega peab hinnatud liikmesriik esitama komisjonile ja nõukogule aruande oma tegevuskava rakendamise kohta.

5.   Kui leitakse, et kontrollkäigu raames tuvastatud tõsine puudus kujutab sisepiirikontrollita alal tõsist ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule või see tehakse kindlaks põhiõiguste raske ja süstemaatilise rikkumise alusel, teavitab komisjon sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Nõukogu arutab kiiresti seda küsimust ning püüab võtta komisjoni ettepaneku alusel rakendusaktiga vastu soovitused, milles esitatakse asjakohased meetmed, et kõrvaldada või piirata tõsise puuduse mõju avalikule korrale või sisejulgeolekule sisepiirikontrollita alal või põhiõiguste raske ja süstemaatiline rikkumine kahe nädala jooksul pärast ettepaneku saamist. Nõukogu otsus, milles esitatakse soovitused, ei piira määruse (EL) 2016/399 artikli 29 ega määruse (EL) 2019/1896 artikli 42 lõike 1 kohaldamist.

Komisjon edastab soovitused Euroopa Parlamendile.

6.   Hinnatud liikmesriik esitab komisjonile ja nõukogule oma tegevuskava ühe kuu jooksul alates soovituste vastuvõtmisest. Teistel liikmesriikidel palutakse esitada tegevuskava kohta oma tähelepanekuid. Komisjon edastab tegevuskava Euroopa Parlamendile.

Pärast hindamistoimingu teinud rühmaga konsulteerimist esitab komisjon hinnatud liikmesriigile kahe nädala jooksul pärast tegevuskava esitamist oma hinnangu selle piisavuse kohta. Kui komisjon leiab, et tegevuskava ei ole piisav, esitab hinnatud liikmesriik kahe nädala jooksul pärast hinnangu saamist muudetud tegevuskava.

Komisjon esitab oma hinnangu tegevuskava kohta nõukogule ja edastab selle Euroopa Parlamendile.

Hinnatud liikmesriik annab komisjonile ja nõukogule aru oma tegevuskava rakendamise kohta, kuni komisjon leiab, et tegevuskava on täielikult rakendatud.

7.   Selleks et kontrollida tõsise puudusega seotud soovituste rakendamisel tehtud edusamme, korraldab komisjon korduskontrollkäigu, mis peab aset leidma hiljemalt ühe aasta jooksul pärast hindamistoimingu tegemise kuupäeva.

Rühm koostab artikli 20 lõike 1 kohaselt korduskontrollkäigu aruande, milles hinnatakse nõukogu soovituste rakendamisel tehtud edusamme ning tehakse järeldused, kas tõsine puudus on kõrvaldatud.

Komisjon võtab korduskontrollkäigu aruande vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon esitab korduskontrollkäigu aruande nõukogule.

8.   Nõukogu võib esitada korduskontrollkäigu aruande kohta oma seisukoha ning võib asjakohasel juhul paluda komisjonil esitada ettepaneku, milles on esitatud soovitused parandusmeetmete kohta, millega kõrvaldada korduskontrollkäigu aruandes osutatud püsivad tõsised puudused. Sel juhul kohaldatakse lõikeid 6 ja 7.

9.   Kui komisjon leiab, et tegevuskava rakendamise võib lõpetada, korraldab ta kinnitava kontrollkäigu ja teavitab nõukogu kinnitava kontrollkäigu tulemustest. Komisjon teavitab samuti Euroopa Parlamenti ja nõukogu, et tegevuskava rakendamise võib lõpetada.

Võttes arvesse kinnitava kontrollkäigu tulemusi, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel vastu rakendusotsuse, milles kiidetakse tegevuskava rakendamise lõpetamine heaks.

1.   Tulemuste põhjal lisatakse artikli 20 lõigete 1–4 kohaselt koostatud esmakordsele hindamisele järgnevale hindamisaruandele kavandatud soovitused parandusmeetmete kohta.

Komisjon esitab nõukogule ettepaneku võtta asjaomased soovitused vastu hiljemalt nelja kuu jooksul pärast hindamistoimingu lõpetamist.

2.   Nõukogu võtab vastu soovitusi. Nõukogu võib määrata tähtaegu konkreetsete soovituste rakendamiseks.

Nõukogu edastab soovitused Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele.

3.   Hinnatud liikmesriik esitab komisjonile ja nõukogule oma tegevuskava kõigi soovituste vastuvõtmiseks.

Pärast hindamistoimingu teinud rühmaga konsulteerimist esitab komisjon ühe kuu jooksul pärast tegevuskava saamist hinnatud liikmesriigile hinnangu kava piisavuse kohta.

Kui komisjon leiab, et tegevuskava ei ole piisav, esitab hinnatud liikmesriik muudetud tegevuskava.

Hinnatud liikmesriik annab komisjonile ja nõukogule oma tegevuskava rakendamise kohta aru iga kuue kuu tagant alates kuupäevast, mil saadi teade hinnangu kättesaamise kohta.

4.   Kui hindamisaruandes on jõutud järeldusele, et hinnatud liikmesriik ei täida Schengeni acquis’ kohaldamiseks vajalikke tingimusi, korraldab komisjon ühe või mitu korduskontrollkäiku.

Rühm koostab artikli 20 lõigete 1–4 kohaselt korduskontrollkäigu aruande, milles hinnatakse nõukogu soovituste rakendamisel tehtud edusamme.

Komisjon võtab korduskontrollkäigu aruande vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon esitab korduskontrollkäigu aruande ja asjakohasel juhul nõukogu soovitusi sisaldava ettepaneku nõukogule rakendusotsusega vastuvõtmiseks.

5.   Kui komisjon leiab, et tegevuskava rakendamise võib lõpetada, korraldab ta kinnitava kontrollkäigu enne tegevuskava rakendamise lõpetamist.

Komisjon teavitab kinnitava kontrollkäigu tulemustest Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu, et tegevuskava rakendamise võib lõpetada.

Võttes arvesse kinnitava kontrollkäigu tulemusi, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel vastu rakendusotsuse, milles kiidetakse tegevuskava rakendamise lõpetamine heaks.

6.   Liikmesriike, mille kohta on vastu võetud nõukogu otsus, milles on märgitud, et Schengeni acquis’ sätteid tuleb kohaldada täielikult, hinnatakse artikli 1 lõike 2 punkti a kohaselt hiljemalt ühe aasta jooksul pärast seda kuupäeva, mil selles liikmesriigis alustati Schengeni acquis’ täielikku kohaldamist. Selleks ajakohastatakse hindamise aastaprogrammi.

1.   Rühmaliikmed, vaatlejad ja ekspert-praktikandid käsitavad kogu teavet, mida nad oma ülesannete täitmisel saavad, konfidentsiaalsena.

2.   Aruannete salastatuse tase on otsuse (EL, Euratom) 2015/443 kohaselt „tundlik, kuid salastamata teave“. Need liigitatakse salastatuse kategooriasse „RESTREINT UE/EU RESTRICTED“ otsuse (EL, Euratom) 2015/444 tähenduses, kui selline salastatuse tase on nõutav vastavalt kõnealuse otsuse artikli 5 lõikele 3 või hinnatud liikmesriigi põhjendatud taotluse alusel.

Pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist otsustab komisjon, millise osa hindamisaruandest võib avalikustada.

3.   Käesoleva määruse kohaldamisel edastatakse ja käideldakse salastatud teavet ja dokumente kooskõlas kohaldatavate julgeolekunormidega. Need normid ei takista teabe avaldamist Euroopa Parlamendile ja artiklis 7 osutatud asjaomastele liidu organitele ja asutustele.

1.   Iirimaa eksperdid osalevad üksnes Schengeni acquis’ selle osa hindamises, milles Iirimaal on lubatud osaleda.

2.   Hindamistel käsitletakse vaid seda, kui tõhusalt ja tulemuslikult on Iirimaa kohaldanud Schengeni acquis’ vastavat osa, milles tal on lubatud osaleda.

3.   Iirimaa osaleb nõukogu soovituste vastuvõtmises ainult selle Schengeni acquis’ osa ulatuses, milles tal on lubatud osaleda.

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.

1.   Käesoleva määruse kohane esimene mitmeaastane hindamisprogramm ja esimene iga-aastane hindamisprogramm koostatakse 1. detsembriks 2022 ja neid hakatakse kohaldama 1. veebruaril 2023.

Käesoleva määruse kohases esimeses mitmeaastases hindamisprogrammis võetakse arvesse hindamisi, mis on juba tehtud määruse (EL) nr 1053/2013 alusel vastu võetud teise mitmeaastase programmi raames, ja see koostatakse eelmise programmi jätkuna.

2.   Määruse (EL) nr 1053/2013 alusel vastu võetud standardküsimustikku kasutatakse kuni käesoleva määruse artikliga 14 ette nähtud standardküsimustiku valmimiseni.

3.   Enne 1. veebruari 2023 tehtud hindamiste korral võetakse hindamisaruanded ja soovitused vastu määruse (EL) nr 1053/2013 kohaselt. Selliste hindamiste järelmeetmed ja järelevalvetoimingud alates tegevuskavade esitamisest viiakse läbi käesoleva määruse kohaselt.