21.2.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/11

---

NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/7/EÜ,

12. veebruar 2008,

kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 93 ja 94,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 17. juuli 1969. aasta direktiivi 69/335/EMÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta (3) on mitmel korral oluliselt muudetud. (4) Täiendavatest muudatustest tulenevalt tuleks kõnealune direktiiv selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Kaudsed kapitali suurendamisega seotud maksud, nimelt kapitalimaks (maks äriühingute kapitali tehtavatelt sissemaksetelt), väärtpaberite tempelmaks ning ümberkorraldustegevusega seotud maks, sõltumata sellest, kas nimetatud tegevus hõlmab kapitali suurenemist, põhjustavad diskrimineerimist, topeltmaksustamist ja ebakõlasid, mis häirivad kapitali vaba liikumist. Sama kehtib ka kapitalimaksu või väärtpaberite tempelmaksuga samaväärsete muude kaudsete maksude kohta.

(3)	Sellest tulenevalt on siseturu huvides ühtlustada kapitali suurendamise kaudset maksustamist käsitlevad õigusaktid, et kõrvaldada võimalikult paljud tegurid, mis võivad kahjustada konkurentsitingimusi või takistada kapitali vaba liikumist.

(4)	Kapitalimaksu majanduslik mõju kahjustab ettevõtjate ümberrühmitamist ja arengut. Selline mõju on eriti kahjulik praeguses majandusolukorras, kus tingimata tuleb eelistada investeerimise soodustamist.

(5)	Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks oleks kõige parem kapitalimaks kaotada.

(6)

Liikmesriikidele, kes praegu kapitalimaksu kohaldavad, on siiski vastuvõetamatu tulude vähenemine, mis sellise meetme kohesest kohaldamisest tuleneks. Kõnealustel liikmesriikidel peaks seepärast olema võimalus jätkuvalt allutada kapitalimaksule osa või kõik asjaomased tehingud, kusjuures ühes liikmesriigis tuleb kohaldada ühetaolist maksumäära. Kui liikmesriik on otsustanud, et ta ei kohalda kapitalimaksu osade või kõigi käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate tehingute suhtes, ei peaks tal olema võimalik sellist maksu uuesti kehtestada.

(7)

Siseturu ideele on iseloomulik, et siseturu piires ei tohiks äriühingu kapitali suurendamist maksustada rohkem kui ühe korra. Kui liikmesriik, kellele on antud maksustamisõigused, ei võta kas teatavatelt või kõigilt käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvatelt tehingutelt kapitalimaksu, et tohi mis tahes muu liikmesriik kasutada asjaomaste tehingute puhul maksustamisõigust.

(8)	On asjakohane säilitada ranged tingimused selliste olukordade puhul, kus liikmesriigid jätkavad kapitalimaksuga maksustamist, eelkõige seoses maksuvabastuste ja -vähendustega.

(9)	Peale kapitalimaksu ei tohiks kapitali suurendamise suhtes kohaldada mingeid muid kaudseid makse. Eelkõige ei tohiks kohaldada väärtpaberite tempelmaksu, olenemata väärtpaberite päritolust ning sellest, kas need esindavad äriühingu omakapitali või laenukapitali.

(10)	Direktiivis 69/335/EMÜ sätestatud kapitaliühingute loetelu ei ole täielik ning seepärast tuleks seda kohandada.

(11)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning neid on parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)	Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise kohustust tuleks piirata nende sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasematest direktiividest.

(13)	Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega.

(14)	Võttes arvesse kapitalimaksu kahjulikku mõju, peaks komisjon iga kolme aasta järel esitama aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta, eesmärgiga nimetatud maks kaotada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I   PEATÜKK

SISU JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva direktiiviga reguleeritakse kaudset maksustamist järgmiste juhtude puhul:

a)	kapitaliühingutele tehtavad kapitali sissemaksed;

b)	kapitaliühinguid hõlmav ümberkorraldustegevus;

c)	teatavate väärtpaberite ja võlakirjade väljaandmine.

Artikkel 2

Kapitaliühing

1.   Käesolevas direktiivis tähendab „kapitaliühing” järgmist:

a)	ühing, mis esineb I lisas loetletud mis tahes kujul;

b)	mis tahes äriühing, ühistu või muu juriidiline isik, mille kapitali või vara osadega võib kaubelda börsil;

c)	mis tahes tulunduslik äriühing, ühistu või muu juriidiline isik, mille liikmetel on õigus oma osasid eelneva loata võõrandada kolmandatele isikutele ning kes vastutavad kõnealuse äriühingu, ühistu või muu juriidilise isiku võlgade eest üksnes oma osade ulatuses.

2.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse kapitaliühinguna ka kõiki teisi tulunduslikke äriühinguid, ühistuid või muid juriidilisi isikuid.

Artikkel 3

Kapitali sissemaksed

Käesoleva direktiivi kohaldamisel ja vastavalt artiklile 4 käsitatakse „kapitali sissemaksena” järgmisi tehinguid:

a)	kapitaliühingu moodustamine;

b)	sellise äriühingu, ühistu või muu juriidilise isiku ümberkujundamine kapitaliühinguks, mis varem kapitaliühing ei olnud;

c)	kapitaliühingu kapitali suurendamine mis tahes varalise sissemaksega;

d)	kapitaliühingu kapitali suurendamine mis tahes varalise sissemakse abil, mille puhul vastu ei saada osa ühingu kapitalist või varadest, vaid liikmetega samaväärsed õigused, näiteks hääleõigus, õigus osale kasumist või likvideerimise puhul osale ülejäägist;

e)	sellise kapitaliühingu juhtimise tegeliku keskuse üleviimine liikmesriiki, mille juhtimise registrijärgne asukoht asub kolmandas riigis;

f)	sellise kapitaliühingu juhtimise registrijärgse asukoha üleviimine liikmesriiki, mille juhtimise tegelik keskus asub kolmandas riigis;

g)	kapitaliühingu kapitali suurendamine kasumi või alaliste või ajutiste reservide kapitaliseerimise abil;

h)	kapitaliühingu vara suurendamine ühingu liikme poolt teenuste osutamise kaudu, mis ei too kaasa äriühingu kapitali suurenemist, kuid toob kaasa õiguste muutumise äriühingus või võib suurendada äriühingu osade või aktsiate väärtust;

i)	kapitaliühingu võetud laen, kui laenuandja omandab õiguse osale või aktsiale äriühingu kasumist;

j)	kapitaliühingu poolt oma liikmelt, tema abikaasalt või lapselt võetud laen või kolmandalt isikult võetud laen, mida tagab ühingu liige, tingimusel et nimetatud laenude toime on samaväärne ühingu kapitali suurendamisega.

Artikkel 4

Ümberkorraldustegevus

1.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel ei käsitata järgmisi ümberkorraldustegevusega seotud tehinguid kapitali sissemaksena:

a)	kui üks või mitu kapitaliühingut annavad kõik oma varad ja kohustused või ühe või mitu oma tegevusala üle ühele või mitmele loodavale või juba olemas olevale kapitaliühingule, tingimusel et sissemakse koosneb vähemalt osaliselt väärtpaberitest, mis esindavad omandava äriühingu kapitali;

b)

kui loodav või juba olemas olev kapitaliühing omandab teise kapitaliühingu aktsiaid, mis esindavad teise kapitaliühingu häälteenamust, tingimusel et omandatavate aktsiate eest tehtav sissemakse koosneb vähemalt osaliselt väärtpaberitest, mis esindavad endise äriühingu kapitali. Kui häälteenamus saavutatakse kahe või enama tehinguga, käsitatakse ümberkorraldustegevusena üksnes seda tehingut, millega saavutati häälteenamus ning mis tahes järgmisi tehinguid.

2.   Ümberkorraldustegevus on ka kogu vara ja kohustuste üleandmine kapitaliühingule teiselt kapitaliühingult, mis kuulub täielikult esimesele kapitaliühingule.

II   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 5

Tehingud, mille suhtes ei kohaldata kaudset maksustamist

1.   Liikmesriigid ei maksusta ühelgi viisil kaudselt järgmisi tehinguid:

a)	kapitali sissemaksed;

b)	laenud või teenuste osutamine, mis moodustavad osa kapitali sissemaksetest;

c)	majandustegevusele eelnev registreerimine või mis tahes muu formaalsus, mille alusel tekib kapitaliühingu õiguslikust vormist tulenevalt selle õigus- ja teovõime;

d)

kapitaliühingu asutamisakti või -lepingu muutmine, eelkõige järgmine: i) kapitaliühingu ümberkujundamine teist liiki kapitaliühinguks; ii) kapitaliühingu juhtimise tegeliku keskuse või registrijärgse asukoha üleviimine ühest liikmesriigist teise liikmesriiki; iii) kapitaliühingu eesmärkide muutmine; iv) kapitaliühingu tegutsemistähtaja pikendamine;

e)	artiklis 4 osutatud ümberkorraldustegevus.

2.   Liikmesriigid ei maksusta ühelgi viisil kaudselt järgmisi tehinguid:

a)	aktsiate, osade või muude samaliigiliste väärtpaberite või neid esindavate sertifikaatide valmistamine, emiteerimine, börsil noteerimine, turuletoomine või ost-müük, olenemata emitendist;

b)	laenud, sealhulgas riigilaenud, mida võetakse võlakohustuste või muude kaubeldavate väärtpaberite abil, nendega seotud formaalsused või nende võlakohustuste või muude kaubeldavate väärtpaberite valmistamine, emiteerimine, börsil noteerimine, turuletoomine või ost-müük, olenemata emitendist.

Artikkel 6

Maksud ja käibemaks

1.   Olenemata artiklist 5 võivad liikmesriigid kohaldada järgmisi makse:

a)	kindlasummaline või proportsionaalne maks väärtpaberiülekannetelt;

b)	tehingumaksud, sealhulgas maa kinnistamise maks nende territooriumil asuva äritegevuse või kinnisvara ülemineku korral kapitaliühingule;

c)	tehingumaksud mis tahes varalt, mis läheb üle kapitaliühingule, kui nimetatud vara eest tasutakse muul viisil kui äriühingu osade või aktsiatega;

d)	maksud hüpoteegi seadmise, registrisse kandmise või lõpetamise eest või muud maa või muu varaga seotud maksud;

e)	lõivud või tasud;

f)	käibemaks.

2.   Lõike 1 punktides b kuni e osutatud maksud on samad, olenemata sellest, kas kapitaliühingu juhtimise tegelik keskus või registrijärgne asukoht asub maksustava liikmesriigi territooriumil või mitte. Samuti ei või kõnealused maksud ületada maksustavas liikmesriigis tehtavate samade tehingute suhtes kehtivaid makse.

III   PEATÜKK

ERISÄTTED

Artikkel 7

Kapitalimaksuga maksustamine teatavates liikmesriikides

1.   Olenemata artikli 5 lõike 1 punktist a võib liikmesriik, kes 1. jaanuaril 2006. maksustas kapitaliühingutele tehtavaid kapitali sissemakseid (edaspidi „kapitalimaks”), seda jätkata, tingimusel et see on kooskõlas artiklitega 8 kuni 14.

2.   Kui liikmesriik peatab kapitalimaksuga maksustamise mis tahes ajal pärast 1. jaanuari 2006, ei või ta seda uuesti kehtestada.

3.   Kui liikmesriik peatab mis tahes ajal pärast 1. jaanuari 2006 artikli 3 punktide g kuni j kohaste kapitali sissemaksete suhtes kehtestatud kapitalimaksuga maksustamise, ei või ta olenemata artikli 10 lõikest 2 selliste kapitali sissemaksete suhtes kapitalimaksu uuesti kehtestada.

4.   Kui liikmesriik peatab mis tahes ajal pärast 1. jaanuari 2006 filiaali makstava põhi- või käibekapitali maksustamise kapitalimaksuga, ei või ta olenemata artikli 10 lõikest 4 asjaomaste kapitali sissemaksete suhtes kapitalimaksu uuesti kehtestada.

5.   Kui liikmesriik lubab mis tahes ajal pärast 1. jaanuari 2006 teha artikli 13 kohaseid erandeid, ei või ta asjaomaseid kapitali sissemakseid pärast seda kapitalimaksuga maksustada.

Artikkel 8

Kapitalimaksu määr

1.   Kapitalimaksu määr on ühetaoline.

2.   Teatavas liikmesriigis kohaldatav kapitalimaksu määr ei tohi ületada asjaomases liikmesriigis 1. jaanuaril 2006 kohaldatud määra.

Kui liikmesriik vähendab kohaldatavat määra pärast kõnesolevat kuupäeva, ei või ta pärast seda uuesti kohaldada kõrgemat määra.

3.   Kapitalimaksu määr ei tohi mingil juhul ületada 1 %.

Artikkel 9

Teatavate üksuste väljaarvamine reguleerimisalast

Liikmesriigid võivad otsustada artikli 2 lõikes 2 osutatud üksusi kapitalimaksu osas kapitaliühingutena mitte käsitada.

Artikkel 10

Kapitalimaksuga maksustamisele kuuluvad tehingud ja maksustamisõiguste jaotumine

1.   Kui liikmesriik jätkab vastavalt artikli 7 lõikele 1 kapitalimaksuga maksustamist, kuuluvad kapitalimaksuga maksustamisele artikli 3 punktides a kuni d osutatud kapitali sissemaksed, tingimusel et kapitaliühingu juhtimise tegelik keskus asub kapitali sissemakse tegemise ajal asjaomases liikmesriigis.

Kapitalimaksuga maksustamisele kuuluvad ka artikli 3 punktides e kuni f osutatud kapitali sissemaksed.

2.   Kui liikmesriik jätkab kapitalimaksuga maksustamist, kuuluvad kapitalimaksuga maksustamisele artikli 3 punktides g kuni j osutatud kapitali sissemaksed, tingimusel et kapitaliühingu juhtimise tegelik keskus asub kapitali sissemakse tegemise ajal asjaomases liikmesriigis.

3.   Kui kapitaliühingu juhtimise tegelik keskus asub kolmandas riigis ning selle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, kes jätkab kapitalimaksuga maksustamist, maksustatakse kapitali sissemakseid kapitalimaksuga asjaomases liikmesriigis.

4.   Kui kapitaliühingu registrijärgne asukoht ja juhtimise tegelik keskus asuvad kolmandas riigis, võib sellises liikmesriigis, kes jätkab kapitalimaksuga maksustamist, asuvasse filiaali makstavat põhi- või käibekapitali maksustada asjaomases liikmesriigis.

Artikkel 11

Kapitalimaksu baas

1.   Artikli 3 punktides a, c ja d osutatud kapitali sissemaksete puhul on kapitalimaksu baasiks liikmete poolt sissemakstud või sissemakstava vara tegelik väärtus pärast võetud kohustuste ning sissemaksest äriühingule tulenevate kulude mahaarvamist.

Kapitalimaksu sissenõudmise võib edasi lükata, kuni sissemaksed on tehtud.

2.   Artikli 3 punktides b, e ja f osutatud kapitali sissemaksete puhul on kapitalimaksu baasiks äriühingule ümberkujundamise või üleviimise ajal kuuluva mis tahes vara tegelik väärtus, millest on maha arvatud äriühingul sel ajal olevad kohustused ja kulud.

3.   Artikli 3 punktis g osutatud kapitali sissemaksete puhul on kapitalimaksu baasiks nimetatud suurendamise nominaalväärtus.

4.   Artikli 3 punktis h osutatud kapitali sissemaksete puhul on kapitalimaksu baasiks osutatud teenuste tegelik väärtus pärast äriühingu poolt seoses teenuste osutamisega omandatud kohustuste ja kantud kulude mahaarvamist.

5.   Artikli 3 punktides i ja j osutatud kapitali sissemaksete puhul on kapitalimaksu baasiks võetud laenu nominaalsumma.

6.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel võib kõikidele osanikele/aktsionäridele kuuluvate äriühingu osade/aktsiate tegelikku väärtust käsitada kapitalimaksu baasina, v.a juhul, kui sissemaksed on tehtud üksnes sularahas.

Maksustatav summa ei tohi olla väiksem kui kõikidele osanikele/aktsionäridele kuuluvate äriühingu osade/aktsiate nimiväärtus.

Artikkel 12

Väljaarvamine kapitalimaksu baasist

1.   Kapitali suurenemise korral ei sisalda kapitalimaksu baas järgmist:

a)	kapitaliühingule kuuluv vara, mis eraldatakse kapitali suurendamiseks ning millelt on kapitalimaks juba tasutud;

b)	kapitaliühingu võetud laenud, mis arvestatakse ümber äriühingu osadeks või aktsiateks ning millelt on kapitalimaks juba tasutud.

2.   Liikmesriik võib kapitalimaksu baasist välja arvata piiramatu vastutusega osaniku poolt kapitaliühingu kohustuste katteks sisse makstud kapitaliosa ning asjaomase osaniku osa või aktsia äriühingu vara.

Kui liikmesriik kasutab sellist õigust, kuulub kapitalimaksuga maksustamisele mis tahes tehing, mille tulemusena piiratakse liikme vastutust tema osale või aktsiale äriühingu kapitalist, eelkõige juhul, kui vastutuse piiramine tuleneb kapitaliühingu ümberkujundamisest teist liiki kapitaliühinguks.

Kõikidel nimetatud juhtudel võetakse kapitalimaksu äriühingu kohustuste eest piiramatult vastutavatele osanikele kuuluvalt äriühingu vara osalt või aktsialt.

3.   Artikli 3 punktis c osutatud kapitali sissemakse puhul võib pärast äriühingu kapitali vähendamist tekkinud kahjumi tõttu vähendamisega võrdse osa kapitali sissemaksest kapitalimaksu baasist välja arvata, kui kapitali sissemakse tehakse nelja aasta jooksul alates kapitali vähendamisest.

Artikkel 13

Teatavatele kapitaliühingutele tehtavate kapitali sissemaksete maksuvabastus

Liikmesriigid võivad kapitalimaksust vabastada järgmistele üksustele tehtavad kapitali sissemaksed:

a)	avalikke teenuseid pakkuvad kapitaliühingud, näiteks ühistranspordiettevõtted, sadamad või vee-, gaasi- või elektrivarustusettevõtted, mille puhul vähemalt pool äriühingu kapitalist kuulub riigile, piirkondlikele või kohalikele omavalitsustele;

b)	kapitaliühingud, mis vastavalt põhikirjale ja ka tegelikult püüavad saavutada üksnes ning otseselt kultuuri, sotsiaalvaldkonna, abi või haridusega seotud eesmärke.

Liikmesriigid, kes vabastavad sellised kapitali sissemaksed kapitalimaksust, kohaldavad asjaomast vabastamist ka oma territooriumil asuvasse filiaali makstava põhi- või käibekapitali suhtes vastavalt artikli 10 lõikele 4.

Artikkel 14

Erandite tegemise kord

Teatavat liiki kapitali sissemaksete või kapitaliühingute suhtes võib teha erandeid või vähendada maksumäära, et saavutada õiglane maksustamine, järgida sotsiaalseid kaalutlusi või võimaldada liikmesriigil toime tulla eriolukordadega.

Liikmesriik, kes nimetatud meedet kavandab, esitab küsimuse asutamislepingu artiklit 97 silmas pidades aegsasti komisjonile.

IV   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi artiklite 3, 4, 5, 7, 8, 12, 13 ja 14 täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2008. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi sätete vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti peavad liikmesriigid lisama märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja nimetatud märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 16

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 69/335/EMÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2009, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis seonduvad II lisa B osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleb lugeda III lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 17

Läbivaatamine

Komisjon esitab nõukogule iga kolme aasta järel aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta, pidades silmas eesmärki nimetatud maks kaotada. Komisjoni abistamiseks nimetatud läbivaatamisel esitavad liikmesriigid komisjonile andmed kapitalimaksust saadava tulu kohta.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 1, 2, 6, 9, 10 ja 11 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Artikkel 19

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT C 126, 7.6.2007, lk 6.

(3)  EÜT L 249, 3.10.1969, lk 25. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129).

(4)  Vt II lisa A osa.

---

---

---

---