32001R1470

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1470/2001,

16. juuli 2001,

millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kompaktluminofoorlampide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse nende suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, [1] eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. AJUTISED MEETMED

Hinna allalöömine

(1) Komisjon kehtestas Hiina Rahvavabariigist (edaspidi "Hiinast") pärit CN-koodi ex85393190 alla kuuluvate kompaktluminofoorlampide impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 255/2001 [2] (edaspidi "ajutine määrus") ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

B. JÄRGNEV MENETLUS

Hinna allalöömine

(2) Pärast seda, kui olid teatavaks tehtud olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal otsustati Hiinast pärit kompaktluminofoorlampide impordi suhtes kehtestada ajutised meetmed, ja pärast ajutise määruse avaldamist esitas mitu huvitatud isikut oma kirjalikud märkused. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus.

(3) Komisjon jätkas lõplike otsuste tegemiseks vajaliku teabe otsimist ja kontrollimist.

(4) Kõigile huvitatud isikutele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada kehtestada lõplikud dumpinguvastased tollimaksud ja lõplikult sisse nõuda ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Lisaks sellele anti huvitatud isikutele võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(5) Huvitatud isikute esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes vastavad muudatused.

C. MENETLUSE ALGATAMINE

Hinna allalöömine

(6) Mõned huvitatud isikud taotlesid, et dumpinguvastasesse menetlusse tuleks kaasata teatavad kolmandad riigid, täpsemalt Poola ja Ungari, sest nimetatud riikide väljajätmine oleks diskrimineeriv.

(7) Seoses sellega kinnitatakse, et Poola ja Ungari suhtes ei saa algatada paralleelset menetlust, sest menetluse algatamise ajal olemas olnud teabe põhjal ei olnud komisjoni käsutuses mingit tõendusmaterjali, mille kohaselt oleks tegemist kahjulikult mõjuva dumpinguhinnaga impordiga. Seetõttu jäeti kõnealune taotlus rahuldamata.

D. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

Hinna allalöömine

(8) Mõned eksportivad tootjad väitsid, et Hiinas toodetud kompaktluminofoorlambid ei ole ühenduses toodetutega võrreldavad, sest Hiina tootjad eksportisid ainult kuni 6000 tunnise kasutusajaga lampe, mida ühenduse tootmisharu ei tootnud.

(9) Uurimise käigus ilmnes, et nii Hiina kui ka ühenduse tootjad valmistavad kuni 6000 tunnise kasutusajaga ja üle 6000 tkinnitatakseunnise kasutusajaga kompaktluminofoorlampe. Lisaks sellele , et kahjumarginaali ja hinna allalöömise marginaali arvutamiseks tehtud võrdluste aluseks võeti võrreldava kasutusajaga kompaktluminofoorlambid. Seetõttu ei nõustutud kõnealuse väitega.

E. DUMPING

Hinna allalöömine

1. Normaalväärtus

Hinna allalöömine

(10) Mitu huvitatud isikut ei olnud nõus sellega, et Hiina puhul normaalväärtuse kindlakstegemiseks valiti sobivaks kolmandaks turumajandusriigiks Mehhiko.

(11) Mõned huvitatud isikud soovitasid, et selle asemel, et võtta normaalväärtuse kindlaksmääramisel aluseks kolmas turumajandusriik, tuleks kasutada kahe turumajandustingimustes tegutseva Hiina eksportiva tootja müügi põhjal kindlaksmääratud normaalväärtusi. Nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (edaspidi "algmäärus") artikli 2 lõikes 7 on sätestatud, et impordi puhul sellistest riikidest nagu Hiina määratakse normaalväärtused kindlaks kolmanda turumajandusriigi hinna või arvestusliku väärtuse põhjal, kui eksportiv tootja ei vasta nimetatud artikli lõike 7 punktiga c ettenähtud nõuetele. Seepärast ei olnud võimalik selle taotlusega nõustuda.

(12) Selle põhjal ja et Mehhiko valiku kohta võrdlusriigiks ei ole uusi argumente esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 32 esitatud järeldusi Mehhiko valimise kohta.

(13) Seega kinnitatakse, et Hiina eksportivate tootjate poolt ühendusse eksporditud tooteliikide normaalväärtused määrati kindlaks võrdlusriigi koostööd teinud tootja esitatud teabe põhjal.

(14) Selle punkti kohta ei ole uut tõendusmaterjali ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 14–34 sätestatud esialgseid järeldusi.

2. Ekspordihind

Hinna allalöömine

(15) Üks eksportiv tootja väitis, et üks tooteliik oli varustatud ebaõige koodiga ja esitas nimetatud vea kohta tõendusmaterjali. Väidet kontrolliti, see kiideti heaks ja tehti vajalik parandus.

(16) Üks eksportiv tootja väitis, et mõnedes tema ühendusse suunatud müügiartiklite CIF-hindades olid kirjavead. Väidet kontrolliti, see kiideti heaks ja hinnad vaadati uuesti üle.

(17) Selle punkti kohta ei olnud rohkem märkusi ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 35–38 sätestatud esialgseid järeldusi.

3. Võrdlus

Hinna allalöömine

(18) Selle punkti kohta ei olnud märkusi ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 39–41 sätestatud esialgseid järeldusi.

4. Dumpingumarginaal

Hinna allalöömine

(19) Dumpingut käsitlevad arvutused vaadati läbi, et teha kindlaks, kas ekspordihindade struktuuris esines märkimisväärseid erinevusi olenevalt ostjast, piirkonnast või ajavahemikust ja kas kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlemine (edaspidi "keskmiste võrdlemise meetod") kajastas dumpingut täies ulatuses. Ühenduse eksporditehingute üksikasjalik analüüs näitas, et ühe Hiina eksportiva tootja ekspordihindade struktuur oli ostjate, piirkondade ja ajavahemike kaupa väga erinev. Eelkõige ilmnes, et kõnealuse eksportiva tootja ekspordihinnad olid konkreetse Taani importija puhul ja uurimisperioodi lõpuosas märkimisväärselt madalamad. Lisaks sellele ei oleks keskmiste võrdlemise meetod kõnealuse eksportiva tootja dumpingutegevust täies ulatuses kajastanud. Seepärast võeti kõnealuse eksportiva tootja puhul dumpingumarginaali arvutamise aluseks võrdlus kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kõigi üksikute ühendusse suunatud eksporditehingute vahel. Kõigi teiste eksportivate tootjate puhul võeti dumpingu arvutamisel aluseks keskmiste võrdlemise meetod.

(20) Nimetatud muudatustest lähtuvalt on individuaalsed dumpingumarginaalid järgmised:

Changzhou Hailong Electronics & Light Fixtures Co. Ltd, Changzhou | 59,5 % |

City Bright Lighting (Shenzhen) Ltd, Shenzhen | 17,1 % |

Deluxe Well Enterprises Ltd, Shenzhen | 37,1 % |

Lisheng Electronic & Lighting (Xiamen) Co. Ltd, Xiamen | de minimis |

Philips & Yaming Lighting Co. Ltd, Shanghai | 61,8 % |

Sanex Electronics Co. Ltd, Suzhou | 20,2 % |

Shenzhen Zuoming Electronic Co. Ltd, Shenzhen | 8,4 % |

Zhejiang Yankon Group Co., Ltd (previously known as Zhejiang Sunlight Group Co., Ltd), Shangyu | 35,3 % |

(21) Selle põhjal kindlaks määratud Hiina üleriigiline dumpingumarginaal on 66,1 %.

F. KAHJU

Hinna allalöömine

1. Sissejuhatavad märkused

Hinna allalöömine

(22) Uuriti, kas sellisele eksportivale tootjale, kes ei tegelnud dumpinguga, omistatava impordi arvestustest väljajätmine mõjutaks märkimisväärselt kahju ja selle põhjuste analüüsi. Leiti, et isegi juhul, kui sellist importi ei võetaks analüüsi puhul arvesse, ei muudaks see järeldusi dumpinguhinnaga impordi tekitatud olulise kahju kohta, eriti kui pidada silmas märkimisväärset hinna allalöömist, mahu ja turuosade olulist suurenemist ning müügihinna langust, mis on veelgi olulisem.

2. Ühenduse tootmisharu mõiste

Hinna allalöömine

(23) European Lighting Companies Federation (edaspidi "kaebuse esitaja") väitis, et kahju analüüsimisel oleks tulnud arvesse võtta ka andmeid Philips Lighting B.V. (edaspidi "Pihilips") kohta, sest ka nimetatud ettevõtja kandis kahju. Kaebuse esitaja viitas WTO vaekogu ettekandele Indiast pärit voodipesu kohta [3] ja väitis, et vaekogu arvates oli ühendus kahju analüüsimisel võtnud ekslikult aluseks erinevad ühenduse tootjate rühmad.

(24) Tuleb märkida, et vaekogu ettekanne ei ole selle küsimuse puhul oluline. Vaekogu ettekanne käsitles juhtumit, mille puhul kasutati valimi moodustamise metoodikat. Vastupidiselt kaebuse esitaja väitele jõuti vaekogu ettekandes järeldusele, et tootjaid, kes ei kuulu ühenduse tootmisharusse, ei tohiks impordiriigi omamaise tootmisharu olukorra hindamisel arvesse võtta. Arvestades seda, et Philips võttis kaebuse pärast menetluse algatamist tagasi ja lõpetas kompaktluminofoorlampide tootmise varsti pärast uurimisperioodi lõppu, ei saa kõnealust ettevõtjat pidada ühenduse tootmisharusse kuuluvaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõikele 1 ja artikli 5 lõikele 4. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(25) Mitu huvitatud isikut rõhutas korduvalt asjaolu, et ettevõtjad, kes moodustavad ühenduse tootmisharu, importisid ise vaatlusalust toodet Hiinast ja seega ei tohiks neid pidada ühenduse tööstusharusse kuuluvaks. Lisaks sellele väideti, et kaebuse esitajate imporditud kompaktluminofoorlambid moodustasid uurimisperioodil vähemalt 10 % kogu Hiinast ühendusse suunatud impordist.

(26) Edasine uurimine kinnitas, et uurimisperioodil oli keskmiselt 14,6 % kõigist ühenduse tootjate müüdud kompaktluminofoorlampidest pärit vaatlusalusest riigist. Kõnealune kaubandustegevus ei mõjutanud siiski nimetatud tootjate staatust ühenduse tootjatena, sest ühenduse tootjate esmane tegevus toimus siiski ühenduses ja nende kaubandustegevus on seletatav vajadusega muuta tootevalik nõudluse rahuldamise huvides võimalikult ulatuslikuks ja püüdlusega kaitsta ennast impordi vastu, mille hind on dumpingust tulenevalt madal. Seoses väitega, et uurimisperioodil oli kaebuse esitajate osatähtsus kogu Hiinast ühendusse suunatud impordis vähemalt 10 %, tuleb märkida, et esiteks ei olnud nimetatud väide põhjendatud, ja teiseks näitas uurimine, et tegelikult oli kõnealuse impordi osatähtsus palju väiksem. Seepärast lükati nõudmine tagasi ja kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 51–53 sätestatud seisukohti.

3. Import Hiinast

Hinna allalöömine

(27) Seoses hinna allalöömismarginaaliga väitsid mõned eksportivad tootjad, et arvutustes kasutatud ühenduse tootmisharu hinnad olid vastuolulised, sest mõnedel juhtudel olid teatava võimsusega kompaktluminofoorlampide hinnad ühenduses kõrgemad kui suurema võimsusega lampide hinnad, kuigi oleks pidanud olema vastupidi.

(28) Seoses sellega kinnitatakse, et mõnedel juhtudel müüs ühenduse tootmisharu teatava võimsusega kompaktluminofoorlampe hinnaga, mis oli kõrgem kui suurema võimsusega kompaktluminofoorlampide hind. Sama kehtib siiski ka kõnealuse väite esitanud eksportivate tootjate toodetud kompaktluminofoorlampide puhul. Ilmselgelt ei sõltu hinnad mitte ainult võimsusest, vaid ka muudest teguritest, näiteks ühiku tootmise kuludest, mis võivad olla vägagi erinevad sõltuvalt muu hulgas toodetud kompaktluminofoorlampide arvust liigiti ja müügikogustest.

(29) Üks huvitatud isik väitis, et ühenduses olid tarbijahinnad 1996. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal peaaegu stabiilsed, kuid impordihinnad langesid. Väideti, et sellest tulenevalt oli hinna allalöömismarginaali arvutamine eksitav, sest selle aluseks olid võetud impordihinnad, mis ei kajasta turuolukorda.

(30) Seoses sellega tuleks meenutada, et hinna allalöömismarginaalid määratakse tavaliselt kindlaks eksportivate tootjate CIF-tasandile korrigeeritud hindade ja ühenduse tootmisharu esimeselt sõltumatult kliendilt nõutavate tegelike tehasehindade võrdlemise teel samal kaubandustasemel. Käesoleval juhul müüsid nii eksportivad tootjad kui ka ühenduse tootmisharu uurimisperioodi ajal samadele kliendikategooriatele ja seepärast ei eeldanud kõnealuste hindade võrdlemine samal kaubandustasandil korrigeerimist. Lisaks sellele ei oleks tegelikult nõutavatel tarbijahindadel põhinev võrdlus kajastanud eksportiva tootja hinnakujunduse suhet ühenduse tootmisharu hinnakujundusse vaid pigem igasuguse päritoluga kompaktluminofoorlampide edasimüüjate ja jaemüüjate hinnakujundust ühenduses.

(31) Eespool kirjeldatud tausta arvesse võttes vaadati hinna allalöömismarginaalid uuesti üle ja neid muudeti läbivaadatud ekspordihindade põhjal, nagu eespool selgitatud, võttes ühtlasi arvesse ühe eksportiva tootja puhul kasutatud vääringus esinenud vea parandamist. Läbivaadatud kaalutud keskmised hinna allalöömismarginaalid väljendatud protsentides ühenduse tootmisharu hindadest on järgmised:

Riik: Hiina Rahvavabariik | Hinna allalöömine |

Koostööd teinud eksportivate tootjate hinna allalöömismarginaalid | Vahemikus 13,7 %–45,1 % |

4. Ühenduse tootmisharu olukord

(32) Uusi tõendeid ei ole ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 64–83 kirjeldatud esialgseid järeldusi, st et ühenduse tootmisharu kandis uurimisperioodil olulist kahju.

5. Põhjused

(33) Üks huvitatud isik väitis, et vastupidiselt ajutise määruse põhjenduses 90 sedastatule olid Poolast pärit toodete hinnad uurimisperioodil samal tasemel või isegi madalamad kui Hiinast pärit impordi hinnad.

(34) Seoses sellega määrati Poolast pärit impordi hind kindlaks Eurostati andmete põhjal ühiku impordihinnana, nagu oli tehtud ka Hiinast pärit impordi puhul, mitte tonni impordihinnana, nagu oli teinud väite esitaja. Seetõttu ei nõustutud kõnealuse väitega.

(35) Uute tõendite puudumise tõttu kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 84–99 kirjeldatud esialgseid järeldusi põhjuste kohta, st et ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju põhjustas dumpinguhinnaga import.

6. Ühenduse huvid

(36) Mõned huvitatud isikud väitsid, et dumpinguvastased meetmed suurendaksid vaatlusalusest riigist pärit impordi hinda ja see mõjutaks märkimisväärselt kompaktluminofoorlampide ühendusse importijate finantsolukorda.

(37) Seoses impordihindade tõusuga ühenduse turul tundub olevat ebatõenäoline, et keskmised hinnad tõuseksid märkimisväärselt, sest teatavate Hiina eksportivate tootjate suhtes kehtestatud tollimaksude tase on madal ja ennekõike ei ole ekspordimahult suurima teadaoleva eksportija suhtes tollimaksu üldse kehtestatud. Hoolimata sellest ja isegi kui impordihinnad peaksid kasvama, on meetmed siiski õigustatud, sest nende abil saab ühenduse turul taastada õiglase konkurentsi. Peale selle on ebatõenäoline, et impordimaht väheneks märgatavalt, sest isegi kui kulude suurenemine kandub edasi tarbijatele, on viimastel siiski majanduslikult palju kasulikum osta energiat säästvaid lampe. Mis puudutab dumpinguvastaste meetmete kehtestamise mõju importijate finantsolukorrale, siis kinnitatakse uute tõendite puudumisel, et kuigi ei saa välistada negatiivset mõju nende importijate jaoks, kelle äritegevuses on kesksel kohal kompaktluminofoorlambid, ei mõjuta tollimaksude kehtestamine märkimisväärselt nende importijate finantsolukorda, kes tegelevad ka paljude muude toodetega või kauplevad ainult sellise eksportiva tootjaga, kelle suhtes ei ole tollimakse kehtestatud. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 106–109 kokkuvõetud esialgseid järeldusi.

(38) Mõned huvitatud isikud väitsid, et tollimaksude tõttu tõuseksid tarbijahinnad märkimisväärselt ja see mõjutaks tarbijaid negatiivselt.

(39) Sellega seoses on tõsi, et iga võimalik tõus sõltub mitmest tegurist, näiteks Hiina eksportivate tootjate turukäitumisest, importijate suutlikkusest kanda impordihindade võimalik tõus üle jaemüüjatele või tarbijatele ja sellest, kuivõrd asjaolu, et mõnede Hiina eksportivate tootjate suhtes kohaldatakse väga madalat tollimaksu või puudub selline tollimaks üldse, mõjutab importkaubanduse struktuuri.

(40) Üks importija väitis, et komisjon oleks pidanud võtma ühendust siseriiklike kasutajate ja tarbijate ühingutega, et hinnata ühenduse huve seoses kõnealuste meetmetega.

(41) Seoses sellega tuleks meenutada, et vastavalt algmääruse artikli 21 lõikele 2 peavad huvitatud isikud ise endast teada andma ja oma seisukohad komisjonile esitama. Sellest hoolimata oli komisjon käesoleval juhul võtnud ühendust Euroopa tarbijaorganisatsiooniga (BEUC – Euroopa tarbijaliitude amet), mis esindab 32 sõltumatut tarbijaorganisatsiooni Euroopas. Euroopa Kinnisvara Föderatsioon (EPF – European Property Federation), kes esindab tööstusharu, mis tegeleb muu hulgas elu- ja ärihoonete valgustamise haldamisega, esitas pärast ajutise määruse avaldamist väite, et kompaktluminofoorlampide tarnija valimisel on hind kasutajate jaoks põhikriteerium. EPF ei esitanud siiski konkreetset teavet selle kohta, kuidas mõjutaksid tollimaksud tarbijahindu ning seega kasutajate ja tarbijate käitumist.

(42) Mitu huvitatud isikut väitis, et dumpinguvastased tollimaksud on vastuolus ühenduse energiasäästupoliitikaga, sest nende kehtestamise tagajärjel tõuseks tarbijahind ja seega väheneks energiasäästlike lampide (kompaktluminofoorlambid) müük.

(43) Seoses sellega ei saa eeldada, et ühenduse tootmisharu võtaks ebaõiglaste kaubandustavade pärast enda kanda ühenduse energiasäästupoliitika kulud. Lisaks sellele tuleks arvesse võtta, et kompaktluminofoorlambid tarbivad võrreldes hõõglampidega keskmiselt viis korda vähem energiat ja peavad viis korda kauem vastu, mis tähendab, et kompaktluminofoorlambid on hinna poolest märkimisväärses eelisseisundis. Seega on tarbijatel isegi mõõduka hinnatõusu korral majanduslikult siiski märksa kasulikum osta kompaktluminofoorlampe.

(44) Mõned huvitatud isikud väitsid, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine on ühenduse huvidega vastuolus, sest hinda käsitleva teabe vahetamine takistab konkurentsi. Nimetatud konkurentsivastast mõju süvendaks veelgi Hiina kompaktluminofoorlampide kadumine ühenduse turult.

(45) Uurimine näitas, et kuigi siseriiklik konkurentsiamet oli võtnud vastu otsuse hinda käsitleva teabe vahetamise kohta ühenduse tootjate vahel, ei kehtinud kõnealune otsus vaatlusaluse toote puhul. Vaatlusaluse toote puhul ei leitud tõendeid ühenduse tootjate vahelise ebaseadusliku konkurentsi kohta. Lisaks sellele ei ole komisjon teadlik ühestki vaatlusaluse tootega seotud konkurentsiprobleemist ühenduse turul. Lõpuks, teatavate Hiina eksportivate tootjate suhtes kehtestatud tollimaksude taset arvesse võttes on tõenäoline, et märkimisväärne hulk Hiina konkurente jätkab tegutsemist ühenduse turul ning alles jäävad ka alternatiivsed tarneallikad ühenduse tootjatelt ja muudest kolmandatest riikidest, kelle suhtes ei ole kehtestatud tollimakse, eelkõige Poolast ja Ungarist, kelle turuosa oli uurimisperioodil ligikaudu 15 %.

(46) Eespool öeldut silmas pidades kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 100–118 sätestatud järeldusi, st ühenduse huvidest lähtuvalt ei ole kaalukaid põhjusi, mis räägiksid dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu.

G. DUMPINGUVASTASED MEETMED

1. Kahjude kõrvaldamise tasand

(47) Vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 peaks dumpinguvastane tollimaks vastama dumpingumarginaalile, kui kahjumarginaal ei ole madalam. Lõplikult kehtestatavate meetmete tasandi kindlaksmääramiseks on kindlaks määratud kahjude kõrvaldamise tasand.

(48) Üks eksportiv tootja väitis, et ühenduse tootmisharu kahjutu hinna arvutamiseks kasutatud 8 protsendi suurune kasumimarginaal oli liiga suur, sest kasumimarginaalide vähenemine on küpsemaks muutuva turu tingimusi silmas pidades normaalne.

(49) Tuleks märkida, et esiteks on kompaktluminofoorlampide turg laienev – tarbimine kasvas 1996. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 117 % – ja seega ei tundu vähenev kasum selliste asjaolude puhul olevat õigustatud. Lisaks tuleks meenutada, et ühenduse tootmisharu oli 1997. aastaks saavutanud 8-protsendilise rentaabluse, kuid järgnenud aastal hakkas ühenduse tööstuse olukord halvenema ning samal ajal suurenes impordimaht ja vähenesid Hiinast pärit impordi hinnad. Teiseks, nagu on öeldud algmääruse põhjenduses 105, on kompaktluminofoorlambid kõrgtehnoloogilised tooted, mis eeldavad märkimisväärset uurimis- ja arendustegevust. Konkurentsivõime säilitamiseks on vaja pidevalt välja töötada uusi ja keerukamaid mudeleid. Eespool nimetatud tegureid arvesse võttes tundub, et kahjuliku dumpingu puudumisel oleks 8 % kasumimarginaal saavutatav.

(50) Eespool öeldut arvesse võttes kinnitatakse algmääruse põhjendustes 121 ja 122 kirjeldatud meetodit kahju kõrvaldamise tasandi kindlaksmääramiseks.

(51) Nagu öeldud eespool seoses hinna allalöömismarginaalidega, vaadati läbi ja on muudetud ka kahjumarginaalid.

2. Lõplike meetmete vorm ja tase

(52) Eelnevat silmas pidades leitakse, et vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 tuleks kehtestada Philips & Yamingi puhul täheldatud kahjumarginaali ja ülejäänud eksportivate tootjate puhul täheldatud dumpingumarginaalide tasemele vastav lõplik dumpinguvastane tollimaks.

(53) Käesolevas määruses sätestatud individuaalsete ettevõtjate dumpinguvastaste tollimaksude määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seega kajastavad need uurimise käigus kõnealuste ettevõtjate puhul täheldatud olukorda. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt "kõigi teiste ettevõtjate" suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega ainult vaatlusalusest riigist pärit ja nimetatud ettevõtjate ja seega konkreetsete juriidiliste isikute toodetud toodete impordi suhtes. Importtoodete suhtes, mille on valmistanud mõni muu ettevõtja, keda ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt koos nime ja aadressiga märgitud, kaasa arvatud konkreetselt nimetatud ettevõtjaga seotud üksused, ei kohaldata kõnealuseid tollimakse, vaid "kõigi muude ettevõtjate" suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

(54) Kõik taotlused nimetatud individuaalsete ettevõtjate dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamiseks (näiteks pärast üksuse nime muutmist või uue tootmis- või müügiüksuse loomist) tuleks viivitamata saata komisjonile [4] koos kogu asjaomase teabega, eelkõige muudatuste kohta ettevõtja tootmise, omamaise ja eksportmüügiga seotud tegevuses, mis tulenevad näiteks nime muutmisest või muudatustest tootmis- ja müügiüksustes. Vajadusel muudab komisjon määrust pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja ajakohastab nende ettevõtjate loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

3. Ajutiste tollimaksude sissenõudmine

(55) Täheldatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse kohaselt ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda vastavalt lõplikult kehtestatud tollimaksumäärale. Kui kehtestatud lõplik tollimaksumäär on kõrgem kui ajutine tollimaksumäär, tuleb lõplikult sisse nõuda ainult ajutise tollimaksu ulatuses tagatiseks antud summad.

4. Nime muutmine ettevõtja puhul, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid dumpinguvastaseid tollimaksumäärasid

(56) Ajutise määrusega kehtestati eksportiva tootja Zhejiang Sunlight Group Co., Ltd suhtes 35,4 % individuaalne tollimaksumäär. Nimetatud ettevõtja teatas komisjonile, et muutis oma nime ja selleks on nüüd Zhejiang Yankon Group Co., Ltd. Ettevõtja palus komisjonil määrust muuta, tagamaks, et nime muutmine ei mõjuta ettevõtja õigust individuaalsele tollimaksumäärale, mida kõnealuse ettevõtja suhtes kohaldati enne oma nime muutust.

(57) Komisjon vaatas läbi esitatud teabe, millest ilmneb, et nime muutmine ei mõjuta vaatlusaluse toote tootmise, müügi ja ekspordiga seotud tegevust ettevõtjas. Seega jõudis komisjon järeldusele, et nime muutmine ei mõjuta mingil viisil ajutises määruses esitatud järeldusi.

(58) Seepärast nõutakse Zhejiang Sunlight Group Co., Ltd valmistatud toodete suhtes ajutise määrusega kehtestatud ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad lõplikult sisse vastavalt Zhejiang Yankon Group Co., Ltd valmistatud kaupade suhtes lõplikult kehtestatud tollimaksumäärale ja varem Zhejiang Sunlight Group Co., Ltd puhul kasutatud täiendavat TARIC-koodi A241 hakatakse kohaldama Zhejiang Yankon Group Co., Ltd suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. CN-koodi ex85393190 (TARIC-kood 85393190*90) alla kuuluvate Hiina Rahvavabariigist pärit selliste sisseehitatud elektronliiteseadisega ja ühe- või mitmekordselt painutatud lahendustoruga kompaktluminofoorlampide, mille kõik valguselemendid ja elektroonilised komponendid on kinnitatud lambi sokli külge või soklisse, ühendatud lambiimpordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Tollimaksumäär, mida kohaldatakse järgmiste tootjate valmistatud toodete vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Tootja | Tollimaksumäär % | Täiendav TARIC- kood |

Changzhou Hailong Electronics & Light Fixtures Co., Ltd Luoyang, Changzhou, Jiangsu Changzhou 213104 Hiina Rahvavabariik | 59,5 | A234 |

City Bright Lighting (Shenzhen) Ltd Shenzhen Hiina Rahvavabariik | 17,1 | A235 |

Deluxe Well Enterprises Ltd Block 17-18, Hong Qiao Tao Industrial Zone Bao An Yuan Shenzhen Hiina Rahvavabariik | 37,1 | A236 |

Lisheng Electronic & Lighting (Xiamen) Co., Ltd Xiamen Hiina Rahvavabariik | 0,0 | A237 |

Philips & Yaming Lighting Co., Ltd 1805 Hu Yi Highway Malu Jia Ding District Shangai 201801 Hiina Rahvavabariik | 32,3 | A238 |

Sanex Electronics Co., Ltd Xin Su Industrial Area, Jiangsu Suzhou 215001 Hiina Rahvavabariik | 20,2 | A239 |

Shenzhen Zuoming Electronic Co. Ltd Shenzhen,Guangdong Hiina Rahvavabariik | 8,4 | A240 |

Zhejiang Sunlight Group Co., Ltd 129 Fengshan Road, Zhejiang Shangyu 213104 Hiina Rahvavabariik | 35,3 | A241 |

Kõik teised ettevõtjad | 66,1 | A999 |

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

1. Hiina Rahvavabariigist pärit sisseehitatud elektronliiteseadisega ja ühe- või mitmekordselt painutatud lahendustoruga kompaktluminofoorlampide, mille kõik valguselemendid ja elektroonilised komponendid on kinnitatud lambi sokli külge või ühendatud lambi soklisse, impordi puhul määruse (EÜ) nr 255/2001 kohaselt ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse sisse vastavalt lõplikult kehtestatud tollimaksumäärale. Zhejiang Sunlight Group Co., Ltd valmistatud toodete suhtes määruse (EÜ) nr 255/2001 kohaselt kehtestatud ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse sisse vastavalt Zhejiang Yankon Group Co., Ltd valmistatud kaupade impordi suhtes lõplikult kehtestatud tollimaksumäärale.

2. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksumäära, vabastatakse. Kui kehtestatud lõplik tollimaksumäär on kõrgem kui ajutine tollimaksumäär, tuleb lõplikult sisse nõuda ainult ajutise tollimaksu ulatuses tagatiseks antud summad.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16 juuli 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

L. Michel

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2238/2000 (EÜT L 257, 11.10.2000, lk 2).

[2] EÜT L 38, 8.2.2001, lk 8.

[3] Maailma Kaubandusorganisatsioon, Euroopa ühendused – Indiast pärit puuvillase voodipesu impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud, vaekogu ettekanne, WT/DS141/R, 30. oktoober 2000.

[4] European CommissionDirectorate-General for TradeDirectorate BTERV 0/10Rue de la Loi/Wetstraat 200B-1049 Brussels

--------------------------------------------------