(1)

Liidu eesmärk tagada Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 67 lõike 3 kohaselt kõrge turvalisuse tase vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal tuleks saavutada muu hulgas ühismeetmete kaudu, mida võetakse seoses isikute poolt sisepiiride ületamisega, välispiiride kontrolliga ja ühise viisapoliitikaga, säilitades samal ajal sobiva tasakaalu ühelt poolt isikute vaba liikumise ja teiselt poolt julgeoleku tagamise vahel.

(2)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 80 tuleks liidu piirikontrolli-, varjupaiga- ja sisserändepoliitika kavandamisel ja elluviimisel juhinduda solidaarsuse ning vastutuse, sealhulgas finantskoormuse liikmesriikide vahel õiglase jagamise põhimõtetest.

(3)

25. märtsil 2017 allkirjastatud Rooma deklaratsioonis kinnitasid 27 liikmesriigi juhid oma pühendumust teha tööd selle nimel, et tagada turvaline ja kaitstud Euroopa ning ehitada üles liit, kus kõik kodanikud tunnevad ennast turvaliselt ja saavad vabalt liikuda, kus välispiirid on kaitstud ning kus viiakse ellu tõhusat, vastutustundlikku ja kestlikku rändepoliitikat, austades rahvusvahelisi norme, samuti Euroopa, mis on kindlalt otsustanud võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu.

(4)

Kõiki käesoleva määrusega loodud piirihalduse ja viisapoliitika rahastust (edaspidi „rahastu“) rahastatavaid meetmeid, sealhulgas kolmandates riikides võetavaid meetmeid, tuleks rakendada täielikus kooskõlas liidu acquis’s ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud õiguste ja põhimõtetega ning need peaksid olema kooskõlas liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on, tagades eelkõige diskrimineerimiskeelu ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimise.

(5)

Rahastu poliitikaeesmärk on arendada ja rakendada tugevat ja tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes isikute vaba liikumist liidu piires, ning järgida täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on.

(6)

Euroopa integreeritud piirihalduse eest, mida rakendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1896 (3) loodud Euroopa piiri- ja rannikuvalve, jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riigisisesed asutused, sealhulgas rannikuvalveüksused niivõrd, kuivõrd nad täidavad piirikontrolli ülesandeid. See peaks aitama hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku rännet ja piiriülest kuritegevust ning tõhusalt hallata rändevooge.

(7)

Õiguspärase reisimise hõlbustamine, samal ajal ennetades ebaseadusliku rände ja julgeolekuga seotud riske, on komisjoni 23. septembri 2020. aasta teatises „Uus rände- ja varjupaigalepe“ esitatud liidu käsitluse üks peamisi eesmärke.

(8)

Liidu eelarvest antav rahaline toetus on Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamiseks hädavajalik, et toetada liikmesriike, kes põhiõigusi täiel määral austades tegutsevad välispiiride ületamise tõhusal haldamisel ning neil piiridel esinevate tulevaste probleemidega toimetulekul, aidates seejuures kaasa võitlusele piiriülese mõõtmega raske kuritegevuse vastu.

(9)

Liikmesriikidele tuleks anda piisavalt liidu rahalist toetust, et edendada Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamist ning tagada, et Euroopa integreeritud piirihaldusest saaks igapäevase operatiivtegevuse osa. Euroopa integreeritud piirihaldus hõlmab muu hulgas järgmisi määruses (EL) 2019/1896 sätestatud osi: piirikontroll; otsingu- ja päästetööd piiride valvamise käigus; riskianalüüs; liikmesriikidevaheline koostöö, mida toetab ja koordineerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet; asutustevaheline koostöö, sealhulgas korrapärane teabevahetus; koostöö kolmandate riikidega; tehnilised ja operatiivmeetmed Schengeni alal, mis on seotud piirikontrolliga ja mille eesmärk on tulla paremini toime ebaseadusliku sisserändega ja võidelda paremini piiriülese kuritegevusega; tipptasemel tehnoloogia kasutamine; kvaliteedikontroll ja solidaarsusmehhanismid.

(10)

Rahastu peaks suutma pakkuda liikmesriikidele vajalikku tuge välispiiride valve ühiste miinimumstandardite rakendamiseks kooskõlas liikmesriikide, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning komisjoni vastava pädevusega.

(11)

Kuna liikmesriikide tolliasutused on võtnud endale üha rohkem ülesandeid, mis sageli laienevad julgeolekuvaldkonda ja mida täidetakse välispiiridel, on oluline edendada asutustevahelist koostööd Euroopa integreeritud piirihalduse osana kooskõlas määrusega (EL) 2019/1896. Välispiiridel tehtava piiri- ja tollikontrolli vastastikuse täiendavuse tagamiseks tuleb anda liikmesriikidele piisavalt liidu rahalist toetust. Asutustevaheline koostöö mitte üksnes ei tugevda kõigi ebaseadusliku kaubanduse vormide vastu võitlemiseks tollikontrolli, vaid hõlbustab ka seaduslikku kaubandust ja reisimist ning aitab tagada turvalise ja tõhusa tolliliidu.

(12)

Seetõttu on vaja luua Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 513/2014 (4) ja (EL) nr 515/2014 (5) loodud Sisejulgeolekufondile (2014–2020) järgnev fond, milleks luuakse muu hulgas Integreeritud Piirihalduse Fond (edaspidi „fond“).

(13)

ELi toimimise lepingu V jaotise õigusliku eripära ning välispiiripoliitika ja tollikontrollipoliitika erineva õigusliku aluse tõttu ei ole fondi õiguslikult võimalik luua ühe rahastuna.

(14)

Fond tuleks seetõttu luua liidu rahalise toetuse kõikehõlmava raamistikuna piirihalduse ja viisapoliitika valdkonnas ning see peaks hõlmama nii rahastut kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1077 (6) loodavat tollikontrolliseadmete rahastut. Kõnealust raamistikku peaks täiendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, (7) millele tuleks käesolevas määruses viidata, kui käsitletakse eelarve jagatud täitmise reegleid.

(15)

Rahastu peaks tuginema selle eelkäijate – Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 574/2007/EÜ (8) loodud Välispiirifondi (2007–2013) ning määrusega (EL) nr 515/2014 Sisejulgeolekufondi osana loodud välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (2014–2020) – tulemustele ja investeeringutele ning peaks olema ulatuslikum, et võtta arvesse uusi suundumusi.

(16)

Ühtse ja kvaliteetse välispiirikontrolli tagamiseks ning välispiiride seadusliku ületamise lihtsustamiseks tuleks rahastuga aidata arendada Euroopa integreeritud piirihaldust, mis hõlmab poliitika, õiguse, süstemaatilise koostöö, koormuse jagamise, ebaseaduslikult riigis viibivate rändajate kasutatavate piiripunktide olukorra ja muutuvate olude hindamise, personali, seadmete ja tehnikaga seotud meetmeid, mida võivad võtta eri tasanditel liikmesriikide pädevad asutused ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, tehes koostööd teiste osalejatega, näiteks muude liidu organite, ametite ja asutustega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1726 (9) loodud Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/794 (10) loodud Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) ning, kui see on asjakohane, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(17)

Rahastu peaks aitama tõhustada viisataotluste menetlemist, lihtsustades viisamenetlust heausksete reisijate jaoks, ning julgeoleku- ja ebaseadusliku rände riskide avastamist ja hindamist. Eelkõige tuleks rahastust rahaliselt toetada viisade menetlemise digitaliseerimist, eesmärgiga pakkuda kiiret, turvalist ja kliendisõbralikku viisamenetlust nii viisataotlejatele kui ka konsulaatidele. Samuti tuleks rahastu abil tagada lai konsulaarteenustega kaetus üle maailma. Rahastu peaks hõlmama ka ühise viisapoliitika ühetaolist rakendamist ja ajakohastamist ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 767/2008 (11) tulenevaid meetmeid, samuti abi liikmesriikidele viisade väljastamisel, sealhulgas piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul, mida väljastatakse humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu kooskõlas viisasid käsitleva liidu acquis’ga.

(18)

Rahastust tuleks toetada välispiirikontrolliga seotud meetmeid Schengeni acquis’d kohaldatavate riikide territooriumil osana Euroopa integreeritud piirihaldussüsteemi rakendamisest, mis tugevdaks Schengeni ala üldist toimimist.

(19)

Selleks et parandada välispiiride haldamist, hõlbustada õiguspärast reisimist, aidata kaasa ebaseaduslike piiriületuste ennetamisele ja nende vastasele võitlusele, rakendada ühist viisapoliitikat ning anda panus kõrgetasemelise julgeoleku saavutamisse liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, tuleks rahastust toetada piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide arendamist liidu õiguse kohaselt. Samuti tuleks rahastust toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2019/817 (12) ja (EL) 2019/818 (13) loodud koostalitlusvõime arendamist liikmesriikides liidu infosüsteemide vahel, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2226 (14) loodud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, määrusega (EÜ) nr 767/2008 loodud viisainfosüsteem (VIS), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1240 (15) loodud Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 603/2013 (16) loodud Eurodac, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2018/1860, (17) (EL) 2018/1861 (18) ja (EL) 2018/1862 (19) loodud Schengeni infosüsteem (SIS) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/816 (20) loodud kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN), et kõnealused liidu infosüsteemid ja nende andmed oleksid vastastikku täiendavad. Lisaks peaks rahastu pärast seda, kui koostalitlusvõime komponendid, nimelt Euroopa otsinguportaal, ühine biomeetrilise võrdlemise teenus, ühine isikuandmete hoidla ja mitme identiteedi detektor, on kesktasandil rakendatud, andma panuse nende vajalikku arendamisse liikmesriigi tasandil.

(20)

Selleks et saada kasu piirihalduse, viisapoliitika ja suuremahuliste IT-süsteemide valdkonnas pädevate detsentraliseeritud asutuste teadmistest ja oskusteabest, peaks komisjon õigel ajal kaasama asjaomased asutused käesoleva määrusega loodud siseasjade fondide komitee töösse, eelkõige programmitöö perioodi alguses ja keskel. Asjakohasel juhul peaks komisjonil olema võimalik kaasata asjaomaseid liidu organeid, ameteid ja asutusi ka seiresse ja hindamisse, eelkõige selleks, et tagada rahastust toetatavate meetmete kooskõla asjaomase liidu acquis’ ja kokkulepitud liidu prioriteetidega. Rahastu peaks täiendama ja tugevdama meetmeid, millega rakendatakse Euroopa integreeritud piirihaldust kooskõlas liikmesriikide ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti vahelise jagatud vastutuse ja solidaarsuse põhimõttega, mis kujutavad endast Euroopa piiri- ja rannikuvalve kahte sammast. See tähendab eelkõige, et oma eelarve jagatud täitmise korras rakendatavate programmide koostamisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti välja töötatud analüütilisi vahendeid ning tehnilisi ja tegevussuuniseid, samuti koolituskavasid, näiteks piirivalvurite koolituse ühiseid põhiõppekavasid, sealhulgas nende põhiõppekavade komponente, mis käsitlevad põhiõigusi ja rahvusvahelise kaitse saamist. Selleks et arendada täiendavust oma ülesannete ja liikmesriikide kohustuste vahel välispiiride kontrollimisel ning tagada sidusus ja vältida vähest kulutõhusust, peaks komisjon aegsasti konsulteerima Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga liikmesriikide esitatud programmide kavandite üle niivõrd, kuivõrd need kuuluvad nimetatud ameti pädevusse, iseäranis meetmete üle, mida rahastatakse tegevustoetuse kaudu.

(21)

Rahastust tuleks mõjutatud liikmesriikide vastava taotluse korral toetada esmase vastuvõtu süsteemi rakendamist, nagu see on visandatud komisjoni 13. mai 2015. aasta teatises „Euroopa rände tegevuskava“ ja heaks kiidetud Euroopa Ülemkogu 25.–26. juuni 2015. aasta kohtumisel ning veelgi täpsustatud määruses (EL) 2019/1896. Esmase vastuvõtu süsteemi kaudu pakutakse operatiivtuge liikmesriikidele, kes seisavad silmitsi ebaproportsionaalselt suure rändesurvega välispiiridel. See pakub integreeritud, igakülgset ja sihipärast abi solidaarsuse ja jagatud vastutuse vaimus.

(22)

Solidaarsuse ja jagatud vastutuse vaimus nende välispiiride kaitsmiseks, kus on tuvastatud nõrgad kohad või riskid, eelkõige pärast nõukogu määruse (EL) nr 1053/2013 (21) kohast Schengeni hindamist, peaksid asjaomased liikmesriigid seda küsimust asjakohaselt käsitlema, kasutades oma programmi vahendeid, et rakendada soovitusi, mis on vastu võetud nimetatud määruse alusel ning vastavalt haavatavuse hindamistele, mille Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet on teinud kooskõlas määrusega (EL) 2019/1896.

(23)

Rahastust tuleks anda rahalist abi Schengeni acquis’ välispiire ja viisasid käsitlevaid sätteid täies ulatuses kohaldavatele liikmesriikidele ning neile liikmesriikidele, kes teevad ettevalmistusi Schengenis täies ulatuses osalemiseks, ning liikmesriigid peaksid seda abi kasutama välispiiride haldamist käsitleva liidu ühise poliitika huvides.

(24)

Samal ajal kui rahastust toetatakse liikmesriikide poolt piirihaldusesse tehtavaid investeeringuid, ei tohiks sellest rahastada uusi püsitaristuid ega hooneid nendel sisepiiridel, kus kontrolle ei ole veel kaotatud. Kõnealustel piiridel tuleks rahastust aga toetada investeeringuid piirikontrolliks kasutatavasse teisaldatavasse taristusse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (22) jätkuvaks täitmiseks vajaliku olemasoleva taristu hooldamisse, piiratud ajakohastamisse või asendamisse.

(25)

Vastavalt 2003. aasta ühinemisakti protokollile nr 5, mis käsitleb isikute maismaatransiiti Kaliningradi oblasti ja teiste Venemaa Föderatsiooni osade vahel, tuleks rahastust katta kõik lisakulud, mis tekivad sellist transiiti hõlmava liidu acquis’ konkreetsete sätete, nimelt nõukogu määruste (EÜ) nr 693/2003 (23) ja (EÜ) nr 694/2003 (24) rakendamisest. Viisalõivudena saamata jäänud tulu puhul peaks rahalise toetuse jätkamise vajadus sõltuma aga liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahel kehtivast viisarežiimist.

(26)

Et aidata saavutada rahastu poliitikaeesmärki, peaksid liikmesriigid tagama, et nende programmid sisaldaksid meetmeid, mis käsitlevad kõiki rahastu erieesmärke ning et vahendite eraldamine erieesmärkide vahel võimaldab neid eesmärke täita.

(27)

Kooskõlas tõhususe põhimõttega tuleks püüda saavutada koostoimet ja sidusust muude liidu fondidega ning vältida meetmete kattuvust.

(28)

Selliste kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine, kelle kohta on liikmesriigis tehtud tagasisaatmisotsus, on üks määruses (EL) 2019/1896 sätestatud Euroopa integreeritud piirihalduse osa. Tagasisaatmise valdkonna meetmed jäävad aga oma olemuse ja eesmärgi tõttu rahastust antava toetuse kohaldamisalast välja ning on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1147 (25).

(29)

Tunnistamaks liikmesriikide tolliasutuste olulist rolli välispiiridel ning tagamaks, et nende käsutuses oleksid piisavad vahendid suure hulga eri ülesannete täitmiseks nendel piiridel, tuleks kõnealustele riiklikele asutustele anda tollikontrolliseadmete rahastu kaudu vajalikku toetust, et nad saaksid investeerida tollikontrolliseadmetesse, samuti seadmetesse, mida saab lisaks tollikontrollile kasutada ka muuks otstarbeks, näiteks piirikontrolliks.

(30)

Enamikku tollikontrolliseadmetest ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemidest võib ühtlasi või muu hulgas kasutada vastavuskontrollide tegemiseks muude liidu õigusaktide, näiteks piirihaldust, viisasid või politseikoostööd käsitlevate sätete alusel. Seetõttu on fond kavandatud sellisena, et see sisaldab kahte üksteist täiendavat rahastut, millel on seadmete ostmise osas eraldiseisev, aga vastastikku täiendavat kohaldamisala. Ühelt poolt toetatakse rahastust rahaliselt selliseid seadmeid ja IKT-süsteeme, mille peamine otstarve on integreeritud piirihaldus ja võimaldatakse neid kasutada ka tollikontrolli täiendavas valdkonnas. Teiselt poolt toetatakse tollikontrolliseadmete rahastust rahaliselt selliseid seadmeid, mille peamine otstarve on tollikontroll ja võimaldatakse neid kasutada ka muul otstarbel, näiteks piirikontrolliks ja julgeoleku tagamiseks. Selline rollide jaotus soodustab ametitevahelist koostööd Euroopa integreeritud piirihalduse osana, nagu on ette nähtud määruses (EL) 2019/1896, võimaldades seeläbi tolli- ja piirivalveasutustel teha koostööd ja maksimeerida liidu eelarve mõju kontrolliseadmete jagamise ja nende koostalitlusvõime kasutamise kaudu.

(31)

Merepiiride valvamine on üks rannikuvalve ülesannetest liidu merenduse valdkonnas. Rannikuvalve ülesandeid täitvad riiklikud asutused vastutavad samuti suure hulga erinevate ülesannete eest, mis võivad hõlmata järgmist, kuid ei piirdu sellega: meresõiduohutus, turvalisus, otsingu- ja päästetööd, piirikontroll, kalanduskontroll, tollikontroll, üldine õiguskaitse ja keskkonnakaitse. Rannikuvalve ülesannete laiaulatuslikkuse tõttu kuuluvad need liidu eri poliitikavaldkondade pädevusalasse, ent tõhusamate tulemuste saavutamiseks tuleks püüda luua nendevahelist koostoimet.

(32)

Rahastust rahastatavate merepiiride valvamisega seotud meetmete rakendamisel peaksid liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu oma rahvusvahelistele kohustustele seoses otsingu- ja päästetöödega merel. Sellega seoses peaks rahastust toetatavaid seadmeid ja süsteeme olema võimalik kasutada ka merel piirivalveoperatsiooni käigus tekkida võivate otsingu- ja päästeolukordade lahendamiseks.

(33)

Lisaks liidu tasandi koostööle, mida teevad rannikuvalve ülesannete täitmisel Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002 (26) loodud Euroopa Meresõiduohutuse Amet ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/473 (27) loodud Euroopa Kalanduskontrolli Amet, tuleks merenduse valdkonna meetmete suurem sidusus saavutada ka liikmesriikide tasandil. Merenduse valdkonna eri osalejate vaheline koostoime peaks olema kooskõlas Euroopa integreeritud piirihalduse ja meresõidu turvalisuse strateegiaga.

(34)

Selleks et suurendada merenduse valdkonna meetmete täiendavust ja tugevdada järjepidevust ning et vältida jõupingutuste dubleerimist ja leevendada eelarvepiiranguid sellises kulukaid meetmeid hõlmavas valdkonnas nagu merenduse valdkond, peaks samuti olema võimalik kasutada rahastut veel selleks, et toetada mitmeks eri otstarbeks korraldatavaid mereoperatsioone.

(35)

Rahastust rahastatavaid seadmeid ja IKT-süsteeme peaks saama kasutada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1149 (28) loodud Sisejulgeolekufondi ning määrusega (EL) 2021/1147 loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eesmärkide saavutamiseks. Sellised seadmed ja IKT-süsteemid peaksid jääma tõhusa ja turvalise piirikontrolli jaoks kättesaadavaks ja kasutatavaks ning selliste seadmete ja IKT-süsteemide kasutamine Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eesmärkidel peaks olema ajaliselt piiratud.

(36)

Rahastu peaks vastavalt oma erieesmärkidele eelkõige teenima liidu sisepoliitika huve. Samal ajal peaks rahastust olema asjakohasel juhul võimalik toetada liidu prioriteetidega kooskõlas olevaid kolmandas riigis ja seoses kolmanda riigiga võetavaid meetmeid. Neid meetmeid tuleks rakendada täielikus koostoimes, sidususes ja täiendavuses muude väljaspool liitu rakendatavate meetmetega, mida toetatakse liidu välistegevuse rahastutest. Eelkõige tuleks selliseid meetmeid rakendada moel, mis tagab täieliku kooskõla liidu välispoliitikaga, samuti järgida poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet ning need peaksid olema kooskõlas asjaomase riigi või piirkonna jaoks koostatud strateegilise programmitöö dokumentidega. Samuti peaksid sellised meetmed keskenduma meetmetele, mis ei ole suunatud arengule, teenima liidu sisepoliitika huve ja olema kooskõlas liidusisese tegevusega. Komisjon peaks oma vahe- ja järelhindamistes pöörama erilist tähelepanu kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga võetavate meetmete rakendamisele.

(37)

Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada selliseid meetmeid, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes liikmesriikide eraldi meetmetega. Kuna liidul on liikmesriikidest parem võimalus pakkuda raamistikku liidu solidaarsuse väljendamiseks piirihalduse ja ühise viisapoliitika valdkonnas ning anda platvorm neid poliitikavaldkondi toetavate ühiste suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamiseks, peaks käesoleva määruse alusel antav rahaline toetus eelkõige aitama suurendada riikide ja liidu suutlikkust neis valdkondades.

(38)

Rahastust toetatavate meetmete tutvustamisel peaksid liidu rahaliste vahendite saajad andma teavet sihtrühma keeles või keeltes. Liidu rahastamise nähtavuse tagamiseks peaksid rahaliste vahendite saajad osutama meetme kohta teabe andmisel rahastamise päritolule. Sel eesmärgil peaksid rahaliste vahendite saajad tagama, et meediale ja üldsusele suunatud teabes on kujutatud liidu embleemi ja selge sõnaga mainitud liidu rahalist toetust.

(39)

Komisjonil peaks olema võimalik kasutada rahastu rahalisi vahendeid, et edendada parimaid tavasid ja vahetada teavet seoses rahastu rakendamisega.

(40)

Komisjon peaks avaldama aegsasti teavet temaatilisest rahastust eelarve otsese või kaudse täitmise korras antud toetuse kohta ning seda teavet asjakohasel juhul ajakohastama. Andmeid peaks olema võimalik sorteerida konkreetse eesmärgi, toetusesaaja nime, juriidiliste kohustustega seotud summa ning meetme laadi ja eesmärgi järgi.

(41)

Kui liikmesriik ei ole täitnud oma aluslepingutest tulenevaid kohustusi piirihalduse ja viisapoliitika valdkonnas, sealhulgas põhiõigustega seotud kohustusi, kui on selge oht, et liikmesriik rikub piirihaldust ja viisapoliitikat käsitlevat acquis’d rakendades oluliselt liidu väärtusi, või kui nõukogu määruses (EL) nr 1053/2013 sätestatud Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi raames koostatud hindamisaruandes on tuvastatud puudusi asjaomases valdkonnas, võidakse see liikmesriik lugeda asjaomast liidu acquis’d mittetäitvaks riigiks, sealhulgas rahastust antava tegevustoetuse kasutamise kontekstis.

(42)

Rahastu peaks tagama vahendite õiglase ja läbipaistva jaotamise, et täita käesolevas määruses sätestatud eesmärke. Läbipaistvuse nõuete täitmiseks peaks komisjon avaldama teabe temaatilise rahastu ühe- ja mitmeaastaste tööprogrammide kohta. Kooskõlas määrusega (EL) 2021/1060 peaks iga liikmesriik tagama, et kuue kuu jooksul pärast oma programmi heakskiitmist on olemas veebisait, kus on tema programmi kohta kättesaadav teave, mis hõlmab programmi eesmärke, meetmeid, olemasolevaid rahastamisvõimalusi ja saavutusi.

(43)

Käesoleva määrusega tuleks kehtestada liikmesriikide programmidele esialgsed summad, mis koosnevad I lisas sätestatud kindlaksmääratud summadest ja nimetatud lisas sätestatud kriteeriumide alusel arvutatud summast, milles võetakse arvesse maa- ja merepiiri lõikude pikkust ja mõjutaset, lennujaamade ja konsulaatide töökoormust ning konsulaatide arvu. Võttes arvesse nende liikmesriikide erivajadusi, kus varjupaigataotluste arv elaniku kohta oli 2018. ja 2019. aastal kõige suurem, on asjakohane suurendada Küprosele, Maltale ja Kreekale eraldatavaid kindlaksmääratud summasid.

(44)

Liikmesriikide programmide esialgsed summad peaksid looma liikmesriikidele aluse pikaajaliste investeeringute tegemiseks. Selleks et võtta arvesse lähteolukorra muutusi, nagu survet välispiiridel ning töökoormust välispiiridel ja konsulaatides, tuleks programmitöö perioodi keskel eraldada liikmesriikidele kooskõlas I lisaga lisasumma, mis peaks põhinema statistilistel andmetel, võttes arvesse nende programmi rakendamise seisu.

(45)

Komisjon peaks tegema käesoleva määruse vahehindamise. Vahehindamist tuleks kasutada selleks, et hinnata rahastu tulemuslikkust ja liidu lisaväärtust ning anda läbipaistev ülevaade rahastu rakendamisest.

(46)

Kuna piirihalduse ja viisapoliitika valdkonna katsumused muutuvad pidevalt, on vahendite jaotamist vaja kohandada vastavalt viisapoliitika ja piirihalduse prioriteetide muutustele, sealhulgas neile, mis on põhjustatud piiridele avalduva surve suurenemisest, ning suunata rahastamine liidu jaoks suurima lisaväärtusega prioriteetidele. Selleks et reageerida pakilistele vajadustele ning poliitika ja liidu prioriteetide muutumisele ning suunata rahastamine liidu jaoks suurema lisaväärtusega meetmetele, tuleks osa vahenditest eraldada temaatilise rahastu kaudu korrapäraselt erimeetmete, liidu meetmete ning erakorralise abi jaoks. Temaatiline rahastu pakub paindlikkust rahastu haldamisel ning seda peaks saama rakendada ka liikmesriikide programmide kaudu.

(47)

Liikmesriike tuleks suurema liidu osaluse kaudu innustada kasutama osa oma programmi eraldisest IV lisas loetletud meetmete rahastamiseks.

(48)

Rahastust tuleks anda toetust piirihalduse, ühise viisapoliitika ja suuremahuliste IT-süsteemidega seotud tegevuskulude katmiseks, et võimaldada liikmesriikidel säilitada suutlikkus, mis on hädavajalik liidu kui terviku jaoks. Selline toetus peaks seisnema rahastu eesmärkidega seotud konkreetsete kulude täielikus hüvitamises ning see peaks olema liikmesriikide programmide lahutamatu osa.

(49)

Osa rahastu kättesaadavatest vahenditest võiks lisaks liikmesriikide esialgsele eraldisele eraldada liikmesriikide programmidele erimeetmete rakendamiseks. Kõnealused erimeetmed tuleks kindlaks määrata liidu tasandil ja need peaksid olema seotud liidu lisaväärtust omavate meetmetega, mille puhul tuleb liikmesriikidel teha koostööd, või meetmetega, mida on vaja selleks, et reageerida liidus toimuvale arengule, mille jaoks tuleb teha ühele või mitmele liikmesriigile kättesaadavaks täiendavad rahalised vahendid, näiteks liikmesriikide programmide kaudu selliste tehniliste seadmete ostmine, mida Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet vajab oma operatiivülesannete täitmiseks, viisataotluste menetlemise ajakohastamine ning suuremahuliste IT-süsteemide ja nende koostalitlusvõime väljaarendamine. Komisjon peaks need erimeetmed kindlaks määrama oma tööprogrammides.

(50)

Selleks et täiendada rahastu poliitikaeesmärgi rakendamist riiklikul tasandil liikmesriikide programmide kaudu, tuleks rahastust toetada ka liidu tasandi meetmeid. Sellised meetmed peaksid teenima rahastu kohaldamisalasse jäävaid üldisi strateegilisi eesmärke, mis on seotud poliitikaanalüüsi ja innovatsiooni, riikidevahelise vastastikuse õppimise ja partnerluste ning uute algatuste ja meetmete testimisega kogu liidus.

(51)

Et tugevdada liidu suutlikkust viivitamata reageerida kiireloomulistele erivajadustele hädaolukorras, näiteks kui suur või ebaproportsionaalselt suur hulk kolmandate riikide kodanikke saabub eelkõige neile piirilõikudele, kus on kindlaks tehtud kõrge ja kriitiline mõjutase kooskõlas määrusega (EL) 2019/1896, ning muudes igakülgselt põhjendatud olukordades, kus on vaja võtta viivitamata meetmeid välispiiridel, peaks olema võimalik anda erakorralist abi kooskõlas käesolevas määruses sätestatud raamistikuga.

(52)

Käesoleva määrusega kehtestatakse rahastu kogu kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (29) punkti 18 tähenduses. Rahastule eraldatavat lähtesummat suurendatakse täiendavalt 1 miljardi euro võrra 2018. aasta hindades, nagu on täpsustatud nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (30) II lisas.

(53)

Rahastu suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (31) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses on sätestatud liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(54)

Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate meetmete rakendamiseks peaks rahastu olema osa sidusast raamistikust, kuhu kuuluvad käesolev määrus, finantsmäärus ja määrus (EL) 2021/1060.

(55)

Määrusega (EL) 2021/1060 on kehtestatud raamistik meetmete jaoks, mida rakendavad Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond, Õiglase Ülemineku Fond, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, Sisejulgeolekufond ning Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, ning kõnealuses määruses on eelkõige sätestatud eelarve jagatud täitmise korras rakendatavate liidu fondide programmitöö, seire ja hindamise, haldamise ja kontrolli reeglid. Käesolevas määruses on lisaks vaja kindlaks määrata piirihalduse ja viisapoliitika eesmärgid ning kehtestada erisätted meetmete kohta, mida võib rahastust rahastada.

(56)

Määruses (EL) 2021/1060 on sätestatud rahastu eelmaksete kava, mille spetsiaalne eelmaksete määr on kehtestatud käesolevas määruses. Lisaks on hädaolukorrale kiire reageerimise tagamiseks asjakohane kehtestada spetsiaalne eelmaksete määr erakorralise abi jaoks. Eelmaksete kava peaks tagama, et liikmesriikidel on olemas vahendid toetusesaajate toetamiseks oma programmide rakendamise algusest peale.

(57)

Käesolevas määruses ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrolliga seotud kulusid, halduskoormust ja nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Valiku tegemisel tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade kasutamist ning finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega sidumata rahastamist.

(58)

Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 2 võib toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulusid ei saa rahastada liidu vahenditest, välja arvatud igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vältida liidu toetuses häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses olema piiratud ajavahemiku jooksul võimalik, et kulusid, mis on tekkinud seoses käesoleva määruse alusel eelarve otsese täitmise korras toetatavate meetmetega, mis on juba alanud, saab rahastada liidu vahenditest alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui need kulud tekkisid enne toetustaotluse või abitaotluse esitamist.

(59)

Selleks et ühtse auditi põhimõtet võimalikult hästi ära kasutada, on asjakohane kehtestada erireeglid selliste projektide kontrollimiseks ja auditeerimiseks, mille puhul toetusesaajad on rahvusvahelised organisatsioonid, kelle sisekontrollisüsteemidele on komisjon andnud positiivse hinnangu. Nende projektide puhul peaks korraldusasutustel olema võimalus piirata juhtimiskontrolli, tingimusel et toetusesaaja esitab õigel ajal kõik vajalikud andmed ja teabe projekti edenemise ja selle aluseks olevate kulude rahastamiskõlblikkuse kohta. Lisaks peaks juhul, kui sellise rahvusvahelise organisatsiooni rakendatav projekt on osa auditivalimist, olema auditeerimisasutusel võimalik teha oma tööd kooskõlas rahvusvahelise seotud teenuste standardi (ISRS) 4400 „Töövõtud kokkuleppeliste protseduuride läbiviimiseks finantsinformatsiooni osas“ põhimõtetega.

(60)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (32) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (33) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (34) ja (EL) 2017/1939 (35) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (36) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgselt koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid tegema täielikku koostööd ning osutama liidu institutsioonidele, organitele, ametitele ja asutustele igakülgset abi liidu finantshuvide kaitsmisel.

(61)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(62)

Nõukogu otsuse 2013/755/EL (37) kohaselt võivad ülemeremaades või -territooriumidel elavad isikud ja asuvad üksused saada rahalist toetust vastavalt rahastu reeglitele ja eesmärkidele ning asjaomase ülemeremaa või -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale võimalikule korrale.

(63)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja kooskõlas komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“, mille nõukogu kiitis heaks oma 12. aprilli 2018. aasta järeldustes, peaksid asjaomased liikmesriigid tagama, et nende programmides käsitletakse ka äärepoolseimaid piirkondi ähvardavaid esilekerkivaid ohte. Rahastust tuleks neid liikmesriike toetada piisavate vahenditega, et nad saaksid äärepoolseimaid piirkondi asjakohasel juhul aidata.

(64)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (38) punktidele 22 ja 23 tuleks rahastut hinnata teabe põhjal, mis on kogutud konkreetse seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Need seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata rahastu mõju kohapeal. Rahastuga saavutatud tulemuste mõõtmiseks tuleks iga selle erieesmärgi jaoks kehtestada näitajad ja seonduvad sihid. Need näitajad peaksid hõlmama kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad.

(65)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet (39) ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, peaksid käesoleva määruse kohased meetmed aitama saavutada eesmärki eraldada 30 % kõigist mitmeaastase finantsraamistiku alusel tehtavatest kulutustest kliimaeesmärkide peavoolustamiseks ning liikuda selle eesmärgi poole, et 2024. aastal eraldatakse eelarvest bioloogilise mitmekesisusega seotud kuludeks 7,5 % ning 2026. ja 2027. aastal 10 %, võttes seejuures arvesse, et kliimaeesmärgid ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid praegu kattuvad. Rahastust tuleks toetada tegevusi, mis on kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnastandardite ja prioriteetidega ega kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (40) artikli 17 tähenduses.

(66)

Programmitöö perioodil 2014–2020 rahastamisvahendist toetatavate programmide ja projektide suhtes tuleks jätkata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 514/2014 (41) ning muude programmitöö perioodi 2014–2020 suhtes kohaldatavate õigusaktide kohaldamist. Kuna määruse (EL) nr 514/2014 rakendamisperiood kattub käesoleva määrusega hõlmatud programmitöö perioodiga, tuleks teatavate kõnealuse määrusega heaks kiidetud projektide elluviimise järjepidevuse tagamiseks kehtestada projektide etappideks jaotamise sätted. Projekti iga üksikut etappi tuleks rakendada kooskõlas selle programmitöö perioodi reeglitega, mille alusel projekti rahastatakse.

(67)

Näitajate abil ja finantsaruannete kaudu peaksid komisjon ja liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 ja käesoleva määruse asjakohaste sätetega jälgima rahastu rakendamist. Alates 2023. aastast peaksid liikmesriigid esitama komisjonile iga-aastased tulemusaruanded viimase aruandeaasta kohta. Kõnealused aruanded peaksid sisaldama teavet liikmesriikide programmide rakendamisel tehtud edusammude kohta. Liikmesriigid peaksid komisjonile esitama ka nende aruannete kokkuvõtted. Komisjon peaks tõlkima kokkuvõtted kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse ja tegema need oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks koos linkidega määruses (EL) 2021/1060 osutatud liikmesriikide veebisaitidele.

(68)

Käesoleva määruse mitteolemuslike osade täiendamiseks ja muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses III lisa kohase toetuskõlblike meetmete loetelu, IV lisas loetletud kõrgema kaasfinantseerimise määraga meetmete, VII lisa kohase tegevustoetuse ning seire- ja hindamisraamistiku edasiarendamisega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(69)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (42). Kontrollimenetlust tuleks kasutada nende rakendusaktide vastuvõtmisel, milles sätestatakse liikmesriikide ühised kohustused, eelkõige komisjonile teabe edastamise kohustus, ning nõuandemenetlust tuleks kasutada nende rakendusaktide vastuvõtmisel, mis on seotud komisjonile teabe edastamise üksikasjaliku korraga programmitöö ja aruandluse raamistikus, arvestades nende puhttehnilist laadi. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud erakorralise abi laadi ja eesmärgiga, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid käesolevas määruses sätestatud erakorralise abi andmise otsuste vastuvõtmiseks.

(70)

Liikmesriigi osalemine rahastus ei tohiks kattuda tema osalemisega liidu ajutises rahastamisvahendis, millega aidatakse abi saavatel liikmesriikidel rahastada muu hulgas meetmeid, mida võetakse liidu uutel välispiiridel piire ja viisasid ning välispiiride kontrolli reguleeriva Schengeni acquis’ rakendamiseks.

(71)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(72)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (43) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (44) artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkondadesse.

(73)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (45) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkondadesse, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (46) artikliga 3.

(74)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (47) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkondadesse, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (48) artikliga 3.

(75)

Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalevate riikide rahastus osalemise laadi ja üksikasjaliku korra täpsustamiseks tuleks liidu ja nende riikide vahel sõlmida nende ühinemislepingute asjakohaste sätete alusel täiendavad kokkulepped. Sellised kokkulepped peaksid olema rahvusvahelised lepingud ELi toimimise lepingu artikli 218 tähenduses. Selleks et viia miinimumini aeg, mis võib jääda käesoleva rahastu asjaomasele riigile siduvaks muutumise hetke ja nimetatud kokkulepete jõustumise vahele, on asjakohane alustada selliste kokkulepete üle läbirääkimisi võimalikult kiiresti pärast seda, kui asjaomane riik on teatanud nõukogule ja komisjonile oma otsusest nõustuda käesoleva rahastu sisuga ja rakendada seda oma riigisisese õiguskorra raames. Kõnealused kokkulepped tuleks sõlmida pärast seda, kui asjaomane riik on kirjalikult teatanud kõigi oma riigisiseste nõuete täitmisest.

(76)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma riigisiseses õiguses.

(77)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (49). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(78)

On asjakohane viia käesoleva määruse kohaldamise periood vastavusse määruse (EL, Euratom) 2020/2093 kohaldamise perioodiga.

(79)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021,