EUROOPA KOMISJON

Brüssel,17.11.2021

COM(2021) 709 final

2021/0367(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse jäätmesaadetisi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 ja (EL) 2020/1056

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2021) 402 final} - {SWD(2021) 330 final} - {SWD(2021) 331 final} - {SWD(2021) 332 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

2018. aastal oli ülemaailmse jäätmekaubanduse maht 182 miljonit tonni ja väärtus ligikaudu 80,5 miljardit eurot 1 . See kaubandus on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt kasvanud, saavutades 2011. aastal tipptaseme – peaaegu 250 miljonit tonni. Euroopa Liidul on ülemaailmses jäätmekaubanduses oluline roll ning liikmesriikide vahel veetakse märkimisväärses koguses jäätmeid. 2020. aastal eksportis EL kolmandatesse riikidesse umbes 32,7 miljonit tonni jäätmeid (13 miljardi euro väärtuses), mis on 75 % rohkem kui 2004. aastal 2 . Enamiku EList eksporditavatest jäätmetest moodustavad raudmetallide ja mitteraudmetallide, paberi-, plasti-, tekstiili- ja klaasijäätmed. EL importis ka ligikaudu 16 miljonit tonni jäätmeid 13,5 miljardi euro väärtuses. Lisaks veetakse aastas ligikaudu 67 miljonit tonni jäätmeid liikmesriikide vahel 3 (ELi-sisesed jäätmesaadetised).

Üle piiri veetavad jäätmed võivad ohustada inimeste tervist ja keskkonda, eriti kui neid ei kontrollita nõuetekohaselt. Samal ajal on neil jäätmetel sageli positiivne majanduslik väärtus, eelkõige teisese toorainena, mis võimaldab asendada esmaseid tooraineid ja vähendada neist sõltuvust ning soodustada seega ringmajandust.

Jäätmesaadetiste järelevalve- ja kontrollimeetmed on ELis kehtinud alates 1984. aastast. 1989. aastal võeti vastu ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsioon (Baseli konventsioon), et tegeleda tõsiste probleemidega, mis on seotud välisriikidest imporditud toksiliste jäätmete ladustamisega erinevates arengumaades. OECD võttis 1992. aastal vastu õiguslikult siduva otsuse 4 taaskasutamistoiminguteks ettenähtud jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta (OECD otsus).

Määrusega (EÜ) nr 1013/2006 5 (jäätmesaadetiste määrus) rakendatakse ELi õiguses nii Baseli konventsiooni kui ka OECD otsuse sätted. Teatavates aspektides sisaldab jäätmesaadetiste määrus Baseli konventsioonist rangemaid kontrollimeetmeid. Jäätmesaadetiste määruse kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et jäätmesaadetisi ja jäätmetöötlustoiminguid hallatakse viisil, mis kaitseb keskkonda ja inimeste tervist selliste jäätmete võimaliku kahjuliku mõju eest. Jäätmesaadetiste määruses on sätestatud kontrollimehhanismid, mida rakendatakse Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel toimuva jäätmete ekspordi ja impordi suhtes ning ELi liikmesriikide vahel toimuva jäätmesaadetiste veo suhtes. Jäätmesaadetiste määrusega kehtestatud kontrolli liik sõltub jäätmete omadustest (nt ohtlikud või tavajäätmed), sihtkohast ja sellest, kas jäätmeid töödeldakse nende taaskasutamiseks (nt ringlussevõtuks) või kõrvaldamiseks (nt prügilasse ladestamiseks). Jäätmesaadetiste määruses on sätestatud ka ekspordikeeld teatavate jäätmekategooriate ja teatavate sihtkohtade suhtes: kõige olulisem näide on keeld eksportida ohtlikke jäätmeid EList riikidesse, mis ei kuulu OECDsse.

Jäätmesaadetiste määruse läbivaatamise üldine eesmärk on parandada keskkonna ja rahvatervise kaitset ohtlike riikidevaheliste jäätmesaadetiste mõju eest. Selles käsitletakse probleeme, mis tuvastati jäätmesaadetiste määruse hinnangus, mille komisjoni avaldas 2020. aasta jaanuaris 6 (vt selle kohta täpsemalt allpool punktis 3).

Jäätmesaadetiste määruse läbivaatamisega vastatakse ka Euroopa rohelises kokkuleppes 7 ja ringmajanduse tegevuskavas 8 esitatud üleskutsele vaadata jäätmesaadetiste määrus läbi eesmärgiga

·hõlbustada jäätmesaadetiste vedu jäätmete korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ELis;

·tagada, et EL ei jätaks oma jäätmeprobleeme kolmandate riikide lahendada, ning

·    võidelda ebaseaduslike jäätmesaadetiste vastu.

Peale selle on Euroopa rohelises kokkuleppes 9 ja tööstusstrateegias, 10 sh selle ajakohastatud versioonis, tunnistatud, et juurdepääs toorainetele on strateegilise tähtsusega ning see on Euroopas rohe- ja digipöörde elluviimise eeldus. Kriitilise tähtsusega toorainete tegevuskavas 11 rõhutati, et märkimisväärne hulk ressursse viiakse Euroopast välja prügina, selle asemel, et töödelda neid teisesteks materjalideks ja seega mitmekesistada ELi tööstusökosüsteemide jaoks tarneallikaid.

Euroopa Parlament ja nõukogu on ka kutsunud komisjoni üles esitama jäätmesaadetiste määruse põhjaliku läbivaatamise ettepanek 12 .

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Jäätmesaadetiste määruse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 192, milles on sätestatud, kuidas tuleks rakendada selle lepingu artiklit 191. Artikkel 191 käsitleb ELi keskkonnapoliitikat, mis peab aitama saavutada järgmisi eesmärke:

·keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine;

·inimeste tervise kaitsmine;

·loodusvarade kaalutletud ja mõistlik kasutamine ning

·meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.

•Subsidiaarsus

Jäätmesaadetiste määrusega tagatakse, et jäätmete veo korral kolmandatesse riikidesse, kus jäätmekäitlusstandardid ja -tavad on ELi omadest väga erinevad, ei hoita kõrvale ELi üldistest jäätmealastest õigusaktidest. On oluline kehtestada ELi tasandil jäätmete riikidevahelise veo kontrolli ühised eeskirjad, millega välditakse olukorda, kus ebaseaduslikud ettevõtjad otsustavad vedada oma jäätmed läbi liikmesriikide, kus kehtivad teistega võrreldes leebemad riiklikud eeskirjad, et eksportida need jäätmed EList välja (sadamavahetuse stsenaarium). ELi eeskirjad on õigustatud ka ELi-siseste jäätmesaadetiste puhul, kuna ELi jäätmetööstus on väga integreeritud ning selleks, et tagada võrdne kohtlemine ja õigusselgus kõigile selle sektori ettevõtjatele.

•Proportsionaalsus

Jäätmesaadetiste määrusega tagatakse, et kõik liikmesriigid rakendavad Baseli konventsiooni ja OECD otsust järjepidevalt ning selle tulemusena välditakse asjaolusid, mis takistavad jäätmesaadetiste vedu ELis või ELi siseturu head toimimist. Lisaks sellele on ELi lähenemisviis jäätmesaadetistele jäätmete ekspordi osas Baseli konventsioonist rangem, kuna sellega keelatakse jäätmete eksport nende kõrvaldamiseks väljaspool EFTA riike ja teatavate tavajäätmete 19 eksport väljapoole OECD riike. ELi lähenemisviisil on selge keskkonnaalane lisaväärtus võrreldes sellega, kui iga liikmesriik tugineks eraldi Baseli konventsioonile. Tegelikult on Euroopa Liit üks vähestest Baseli konventsiooni osalistest, kes kohaldab nii rangeid eeskirju.

•Õigusakti valik

1984. aastal võeti vastu nõukogu 6. detsembri 1984. aasta direktiiv 84/631/EMÜ, 20 millega kehtestati kogu ELi hõlmavad jäätmesaadetiste järelevalve- ja kontrollimeetmed. Direktiiv hõlmas ohtlike jäätmete saadetisi. Direktiivi kohaselt tuli asjaomaste riikide puhul kohaldada eelneva teadliku nõusoleku saamise menetlust, mis võimaldas neil konkreetse saadetise suhtes vastuväiteid esitada.

Direktiivi 84/631/EMÜ muudeti nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiviga 86/279/EMÜ, millega kehtestati täiendavad sätted, et parandada järelevalvet seoses jäätmete ekspordiga ühendusest välja. Pärast Baseli konventsiooni ja OECD raames rahvusvahelisel tasandil toimunud muutusi võeti 1993. aastal vastu esimene jäätmesaadetiste määrus (nõukogu määrus (EMÜ) nr 259/93, millega tunnistati kehtetuks direktiiv 84/631/EMÜ).

Tuleb märkida, et tol ajal peeti vajalikuks pigem määrust kui direktiivi, et tagada üheaegne ja ühtlustatud kohaldamine kõigis liikmesriikides. Määruse valik on endiselt õigustatud, kuna sellega kehtestatakse otsesed nõuded kõigile ettevõtjatele, pakkudes seega vajalikku õiguskindlust ja võimaldades tagada nõuete täitmine täielikult integreeritud turu saavutamiseks kogu ELis. Määrusega tagatakse ka kohustuste üheaegne ja ühesugune rakendamine kõigis 27 liikmesriigis.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

·Jäätmesaadetiste määrusega on kehtestatud tugev õigusraamistik, mida liikmesriigid on rakendanud. Jäätmesaadetiste määrus on üldiselt olnud tõhus oma kahe peamise eesmärgi saavutamisel: kaitsta keskkonda ja inimeste tervist jäätmesaadetiste kahjuliku mõju eest ning täita ELi rahvusvahelisi kohustusi selles valdkonnas. See on parandanud kontrolli jäätmesaadetiste üle ning edendanud veetavate jäätmete keskkonnahoidlikku käitlemist riikide ja ELi tasandil.

·Samal ajal on jäätmesaadetiste määruse optimaalset rakendamist kogu ELis takistanud selle kohaldamise ja täitmise tagamise erinevad tasemed ja viisid ning sageli ka määruse sätete erinev tõlgendamine ja erinevad kontrollikorrad. Need asjaolud piiravad või pärsivad kvaliteetsete jäätmematerjalide seaduslikku vedu ringlussevõtukohtadesse, mis on oluline ELis ringmajandusele üleminekuks.

·Seoses jäätmete, eriti tavajäätmete ekspordiga EList välja on suureks puuduseks ebapiisav järelevalve tingimuste üle, mille kohaselt neid jäätmeid sihtriikides, eriti arenguriikides käideldakse. Selle tulemusena on mõnede jäätmete eksport EList välja tekitanud sihtriikides keskkonna- ja rahvatervise probleeme. See tähendab ka ressursside kaotust ringlussevõtuga tegelevatele ELi tööstusharudele.

·Jäätmesaadetiste määruse sätete üldise olemuse tõttu on ebaseaduslike jäätmesaadetiste vedu nii ELis kui ka EList välja ja ELi endiselt märkimisväärne probleem. See on eelkõige seotud elementidega, mida pädevad asutused peavad kontrollima, näiteks seoses keskkonnahoidliku jäätmekäitluse ja täitmise tagamisega. Samas on see tingitud ka puudustest jäätmesaadetiste määruse rakendamisel ja täitmise tagamisel.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Jäätmesaadetiste määruse läbivaatamise mõjuhinnangut toetas välisekspertide uuring. Need eksperdid tegid uuringu eri etappides komisjoniga tihedat koostööd. Komisjon kasutas käesoleva ettepaneku koostamisel ka mitmesuguseid muid teabeallikaid.

•Mõju hindamine

Mõju hindamisel kaaluti nelja poliitikavarianti.

1. poliitikavariant on lähtestsenaarium. See eeldab, et Baseli konventsioon ja OECD otsus jäävad vähemalt 2030. aastani suures osas muutumatuks. Lisaks kohaldatakse jätkuvalt praegust jäätmesaadetiste määrust, sealhulgas selle delegeeritud määrust. Määruse praegune rakendamine jätkub ja liikmesriikidevahelist ühtlustamist edendatakse olemasolevate meetoditega, eelkõige suuniste väljatöötamisega ja liikmesriikidevahelise sihtotstarbelise teabevahetusega, mis toimub peamiselt jäätmesaadetiste kontaktisikute 21 kaudu. EL jätkab ka ülemaailmsete meetmete edendamist, et parandada kontrolli jäätmete riikidevahelise veo ja jäätmekäitluse üle rahvusvahelisel tasandil, eelkõige Baseli konventsiooni ja OECD raames.

Järgmises tabelis on esitatud ülevaade 2., 3. ja 4. variandist, mis on 1. variandi (lähtestsenaarium) alternatiivid, ning nende variantide kohaselt ettenähtud meetmete kombinatsioonist.

 
2. poliitikavariant (sihipärased muudatused) hõlmab meetmete paketti, millega saab tulemuslikult ja teataval määral tõhusalt lahendada mõned jäätmesaadetiste määruse nõuetekohast toimimist takistavad probleemid.

Võrreldes lähtestsenaariumiga pakuvad sihipärased muudatused tõhusaid ja järjepidevaid lahendusi konkreetsete eesmärkide saavutamiseks, eelkõige selleks, et vähendada halduskoormust ja tõsta jäätmesaadetised töötlemiseks jäätmehierarhias kõrgemale tasemele. Kavandatud meetmed üksi ei tooks siiski maksimaalset kasu, seda peamiselt nende väiksema tõhususe ja sisemise sidususe tõttu. Võrreldes struktuuriliste muudatustega (3. variant) lahendab see variant jäätmete ekspordiga seotud probleemid (2. eesmärk) vaid osaliselt. Meetmed on suunatud ainult teatavatele probleemsetele valdkondadele, näiteks kehtestades kriteeriumid kasutatud kaupade ja jäätmete eristamiseks (2b) või täpsustades eksportijate kohustusi (2a). Selle variandi puhul on suurim kindlakstehtud kasu meetmete 3a–3d ja 3f puhul, mis on suunatud ELi-siseste ning EList välja ja ELi veetavate ebaseaduslike jäätmesaadetiste paremale käsitlemisele (3. eesmärk).

3. poliitikavariandi (struktuurilised muudatused) meetmed 1d, 1e ja 1f käsitlevad otseselt sidusrühmade mureküsimusi seoses kuludega, mis on seotud ELi-siseste saadetiste hilinemisega, ning vähendavad märkimisväärselt ametiasutuste ja ettevõtjate halduskoormust (1. eesmärk). Meetmete 2c, 2d ja 2e kehtestamisega loodaks ELi tasandil menetlusraamistik, mis tagab EList välja eksporditud jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise. Seda peetakse proportsionaalseks ja süsteemseks vastuseks 2. eesmärgile. Teatavad muudatused ei oleks piisavad ja küllaldaselt sidusad, et saavutada vajalik mõju liikmesriikide tasandil. See kehtib eelkõige kavandatud meetmete 3e ja 3g puhul, millega püütakse paremini võidelda ebaseaduslike jäätmesaadetiste vastu (3. eesmärk).

Mõjuhinnang näitas, et 2. või 3. variandi raames võetavad meetmed ei võimaldaks kõiki läbivaatamise eesmärke kõige tulemuslikumal, tõhusamal ja proportsionaalsemal viisil saavutada. Võrreldes nende variantidega oleks 4. poliitikavariant, mis hõlmab meetmeid mitme ulatusliku muudatuse tegemiseks, tulemuslikum, tõhusam ja proportsionaalsem.

Seega on eelistatuim 4. poliitikavariant. Valitud sihipäraste ja struktuuriliste muudatuste kombineerimise tulemuseks oleks tasakaalustatud lähenemisviis tulemuslikkuse (eesmärkide saavutamine) ja tõhususe (kulutasuvus) osas. Selle eesmärk on tagada, et käesoleva määrusega saaks hõlbustada ELi‑siseseid jäätmesaadetisi kooskõlas ringmajanduse eesmärkidega, toetada ELi eesmärki lõpetada olukord, kus ta jätab oma jäätmeprobleemid kolmandate riikide lahendada, ning edendada paremat võitlust ebaseaduslike jäätmesaadetiste vastu ilma liigsete kulude või häirete riskita. See on kooskõlas nii i) vajadusega uute tõhusate meetmete järele, et saavutada kolm eesmärki, kui ka ii) nende rakendamise olulisusega, tekitamata samas liigset koormust või soovimatut mõju.

4. variant on proportsionaalne ka käesoleva läbivaatamise eesmärkidega.

·Seoses ELi-siseseid jäätmesaadetisi käsitleva 1. eesmärgiga on kõik 4. variandi meetmed vajalikud, et saavutada ELi jäätmete siseturu parem integreeritus, suunates need saadetised ringlussevõttu. Need meetmed tähendavad oluliste muudatuste tegemist praegu saadetiste suhtes kohaldatavates menetlustes, mis mõjutab nii ettevõtjaid kui ka haldusasutusi. Meetmed toovad ettevõtjatele ja haldusasutustele olulist kasu, kuna vähendavad halduskoormust ja viivitusi ning tagavad teabe tõhusama töötlemise. Samuti aitavad need toetada ringmajandusele üleminekut ELis, tuues seega kasu keskkonnakaitsele. See kasu kaalub suures osas üles kulud, mis on seotud uute meetmete, eelkõige elektroonilise andmevahetuse korra kehtestamisega (meede 1d) 22 . Kohustus digitaliseerida ELi-sisestest jäätmesaadetistest teatamise menetlus elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu jõustub alles 24 kuud pärast läbivaadatud jäätmesaadetiste määruse jõustumist ning ettevalmistustöö liikmesriikide ja sidusrühmadega on juba käimas, et olla uueks korraks valmis.

·Teise eesmärgi puhul toob 4. variant kaasa olulised muudatused ELi lähenemisviisides ja õigusraamistikus, mida kohaldatakse EList välja suunatud jäätmete ekspordi suhtes. See on vajalik, pidades silmas, et praegune jäätmesaadetiste määrus ei suuda saavutada eesmärki tagada EList eelkõige arenguriikidesse eksporditavate jäätmete keskkonnahoidlik käitlemine. 4. variandi üks oluline omadus on see, et see nõuab nii ettevõtjatelt kui ka ametisutustelt konkreetsete meetmete võtmist, et kontrollida, kas EList eksporditud jäätmeid käideldakse sihtriigis keskkonnahoidlikul viisil. Sellega kindlustatakse, et sihtriigis tagatakse jäätmete keskkonnahoidlik töötlemine nii riigi (meetmed 2c ja 2e) kui ka käitluskoha (meede 2a) tasandil. Need meetmed peaksid tooma olulist kasu keskkonnale. Neil on ka majanduslik mõju. Mõne ettevõtja jaoks, eelkõige nende jaoks, kes töötlevad ELis jäätmeid teisesteks materjalideks, tähendaks see tõenäoliselt suuremat kogust madalama hinnaga kättesaadavat lähteainet, nii et sellel oleks üldiselt positiivne mõju. Nende ettevõtjate puhul, kes veavad jäätmeid EList välja, sõltub mõju sellest, kas on olemas tõendid selle kohta, et eksporditud jäätmeid käideldakse sihtriigis keskkonnahoidlikul viisil. Tõenäoliselt võib selle tulemusena eksport mõnesse riiki muutuda keerulisemaks, millel oleks negatiivne mõju nendesse riikidesse jäätmeid eksportivatele äriühingutele. Sellisest olukorrast tulenevad kulud on siiski piiratud ja meetmete üldine keskkonnakasu kaalub need üles. Samuti on oluline märkida, et proportsionaalsus tagatakse asjaoluga, et 4. variandi meetmetega

–kohaldataks eri sihtriikide suhtes erinevat korda, kontrollides rohkem neid riike, kelle jäätmekäitlustavasid peetakse vähem keskkonnahoidlikuks võrreldes ELiga (OECD-välised riigid);

–loodaks ilma üldist keeldu kohaldamata mehhanism, mille kohaselt on importivatel riikidel võimalus importida EList jäätmeid, kui nad tõendavad, et suudavad jäätmeid käidelda keskkonnahoidlikul viisil, ning

–need meetmed jõustuksid alles kolm aastat pärast määruse muudatuste jõustumist, jättes kõigile asjaosalistele üleminekuperioodi, et valmistuda uute eeskirjade kohaldamiseks.

·Mis puudutab kolmandat eesmärki, siis 4. variandiga nähakse ette rida meetmeid jäätmesaadetiste määruse paremaks täitmiseks. Neid on vaja selleks, et suurendada liikmesriikide ja komisjoni suutlikkust vähendada ebaseaduslikke jäätmesaadetisi. Nende meetmetega ei kaasne ettevõtjatele ja liikmesriikidele täiesti uusi ülesandeid ega lisakulusid. Tõhusam täitmise tagamise kord aitaks ära hoida või vähendada ebaseaduslike saadetiste mahtu, hoida märkimisväärselt kokku puhastuskuludelt ja jäätmete päritoluriiki tagasiviimise kuludelt ning vähendada kaudseid kulusid liikmesriikides, mida jäätmed läbivad transiidina. Samuti peaks parem täitmise tagamine vähendama maksutulude kaotust. Lisaks kavandatud meetmetele kasutab komisjon mitmesuguseid vahendeid, et jätkuvalt toetada liikmesriikide jõupingutusi jäätmesaadetiste määruse paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks. ELi tasandil on juba tehtud palju algatusi, et võidelda ebaseadusliku jäätmeveo vastu, mis on üks ELi poliitikaprioriteete võitluses organiseeritud kuritegevusega 23 . EL toetab rahaliselt ka operatiivprojekte, mille eesmärk on võidelda ebaseadusliku jäätmeveo vastu 24 . Lisaks abistab komisjon liikmesriike selles valdkonnas keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise foorumi, 25 TAIEX-EIR PEER 2 PEER programmi 26 ja ELi keskkonnaõiguse koolituspaketi 27 kaudu.

Joonisel 1 on esitatud eelistatud variandi ja selle meetmete skemaatiline ülevaade. Täpsem kirjeldus selle kohta, kuidas eelistatud variant saavutab jäätmesaadetiste määruse läbivaatamise eesmärgid, on esitatud mõjuhindamise aruande 14. lisas.

Joonis 1. Eelistatud poliitikavariandi meetmete ülevaade

Mis puudutab üldist majanduslikku mõju, siis peaks selle eelistatud variandiga kaasnema eelkõige tänu elektroonilise andmevahetussüsteemi loomisele märkimisväärne kokkuhoid nii jäätmeid vedavatele ettevõtjatele kui ka ametiasutustele, kes tegelevad neile saadetistele loa andmise ja nende üle järelevalve teostamise menetlustega. See eeldatav kokkuhoid on ligikaudu 1,4 miljonit eurot aastas. Muud jäätmesaadetiste määruse ajakohastamise ja lihtsustamise meetmed toovad kaasa täiendava kokkuhoiu. Teine oluline majanduslik mõju tuleneb jäätmete ekspordiga seotud meetmetest, mis peaksid 2019. aasta andmete põhjal tooma ELi majandusele üldist kasu kuni 200–500 miljonit eurot aastas, olenevalt ELi jäävate jäätmete kogusest. ELis asuvate ettevõtjate jaoks on nende meetmete mõju väga erinev sõltuvalt nende asukohast väärtusahelas ja asjaomastest jäätmeliikidest. Mõned nende jäätmete eksportimisega seotud isikud kogevad tõenäoliselt selliste jäätmete eksportimise kulude suurenemist või pöörduvad teiste ostjate poole ELis, kus nad võivad saada oma jäätmete eest madalamat hinda. Samuti peaksid jäätmeid eksportivad ettevõtted looma (või ostma) auditeerimissüsteemid, et kontrollida, kas kolmandate riikide käitluskohad käitlevad jäätmeid keskkonnahoidlikul viisil; see tähendaks uusi, kuid mõõdukaid kulusid. Teisest küljest saavad ettevõtjad, kes võtavad jäätmeid ELis ringlusse või töötlevad neid, kasutada lähteainena rohkem jäätmeid, mida nad peaksid saama osta lähtestsenaariumiga võrreldes madalama hinnaga. Ebaseaduslikke saadetisi käsitlevad meetmed peaksid tooma kasu seaduslikele ettevõtjatele, sest need aitavad võidelda ebaseadusliku tegevusega, mis kujutab endast otsest konkurentsi seaduslike ettevõtjate äritegevusele. Kolmandates riikides asuvate ettevõtjate puhul, kes veavad ja töötlevad EList imporditud jäätmeid, oleks mõju positiivne neile, kes teevad seda keskkonnahoidlikul viisil, kuna audit toetaks nende tegevust ja konkurentsivõimet, kuigi sellega võivad lühiajaliselt kaasneda ka mõned kulud taristu ja standardite ajakohastamiseks. Mõju oleks negatiivne neile ettevõtetele, kes ei suuda täita auditikavades sätestatud keskkonnahoidliku jäätmekäitluse kriteeriume, sest nad kaotaksid ELi kliendid.

VKEd saavad suurt kasu meetmetest, mille eesmärk on hõlbustada jäätmesaadetiste vedu ELis. Praeguste menetluste puudustest tulenevad takistused ja kohustused on nende jaoks proportsionaalselt suuremad kui suuremate ettevõtete jaoks. Jäätmete eksporti käsitlevad meetmed mõjutavad VKEsid, kes tegelevad ekspordiga seotud äritegevusega. Neil tekivad uued kulud, et teha auditeid käitluskohtades, kuhu nad oma jäätmeid veavad. Need kulud on siiski piiratud ja neid saaks jagada teiste VKEdega, eelkõige tootjavastutusorganisatsioonide 28 kaudu. Väljavaade, et ELi jääb rohkem jäätmeid, ning ELi õigusest tulenevad uued eesmärgid ja kohustused, et tagada jäätmete ringlussevõtt, kujutavad endast samuti VKEde jaoks võimalust töötada välja uuenduslikud projektid ja tehnoloogialahendused selliste jäätmete ringlussevõtuks, mille töötlemine tekitab erilisi probleeme (nt plasti- ja tekstiilijäätmed).

Eelistatud variandi üldine positiivne keskkonnamõju on eeldatavasti märkimisväärne. Nende meetmete tulemusel, mille eesmärk on hõlbustada jäätmesaadetiste vedu jäätmete korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ELis, suureneb jäätmete kogus, mida käideldakse paremates keskkonnatingimustes. Samuti suureneks nende tulemusel ELis kättesaadavate teiseste materjalide kogus, mis asendaks paljudes ELis asuvates tööstusharudes lähteainena kasutatavad esmased materjalid. Jäätmete ekspordiga seotud kavandatud meetmetel oleks positiivne keskkonnamõju, sest need tagaksid paremini, et kolmandatesse riikidesse veetud jäätmesaadetisi käideldakse keskkonnahoidlikul viisil. Samuti võib selle tulemuseks olla, et igal aastal jääb ELi 2,4–6 miljonit tonni jäätmeid, mida käideldakse vastavalt ELi standarditele ja töödeldakse teisesteks materjalideks. Kuigi kõigi nende keskkonnakasude rahalist mõju ei ole võimalik hinnata, oleks kasu, mis saadakse jäätmejääkide paremast töötlemisest ELis ja nende kolmandatesse riikidesse vedamise vältimisest, 266–666 miljonit eurot aastas. Üldine kasu on tõenäoliselt veelgi suurem. Aidates parandada täitmise tagamise korra üldist tulemuslikkust ja tõhusust, aitaksid ebaseaduslike jäätmesaadetistega seotud meetmed ära hoida ja vähendada ebaseaduslikest jäätmesaadetistest tulenevat tõsist keskkonnamõju, tuues üldist keskkonnakasu.

Mis puudutab üldist sotsiaalset mõju, siis peaksid jäätmete ekspordiga ja ebaseaduslike jäätmesaadetiste vastu võitlemisega seotud meetmed vähendama mittekeskkonnahoidliku jäätmekäitluse negatiivset mõju inimeste tervisele (nt hingamisprobleemid, vigastused) ja töötingimustele (nt sotsiaaltoetuste puudumine, madalad palgad), tuues üldist kasu ühiskonnale nii ELi-välistes riikides kui ka ELis. Varem eksporditud jäätmete töötlemine ELis peaks kaasa tooma 9 000–23 000 töökoha loomise ELi ringlussevõtu ja korduskasutamise sektorites. Tõenäoliselt luuakse nendes valdkondades lisatöökohti tänu meetmetele, mille eesmärk on tagada jäätmesaadetiste määruse parem toimimine seoses ringlussevõtuks ja korduskasutamiseks ettenähtud jäätmete saadetistega ELis. Kolmandates riikides võib ametlikes või mitteametlikes jäätmetöötlussektorites töökohti vähemaks jääda, kui neisse riikidesse eksporditakse vähem jäätmeid.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Käesolevas ettepanekus kasutatakse halduskulude vähendamiseks maksimaalselt ära digitaliseerimise potentsiaali. See on nii eelkõige ettepaneku puhul luua jäätmesaadetistega seotud andmete ja teabe elektrooniliseks väljaandmiseks ja vahetamiseks kogu ELi hõlmav kohustuslik süsteem. Sellise süsteemi väljatöötamisega, mis ühendab olemasolevad riiklikud ja/või muud platvormid, näiteks määruse (EL) 2020/1056 (elektroonilise kaubaveoteabe kohta) alusel loodud keskkonna ELi tasandi süsteemiga, ei kaasne eeldatavalt komisjonile, liikmesriikidele ega ettevõtjatele väga suuri kulusid. Samas annab see liikmesriikide ametiasutustele ja komisjonile mõjusa vahendi järelevalveks ja täitmise tagamiseks ning ettevõtjatele tõhusa vahendi kavandatud määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks.

•Põhiõigused

Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek hõlmab personali kasutamist ja kulutusi, et tagada selle mõnede sätete nõuetekohane rakendamine. Osa personalivajadusest loodetakse katta komisjoni olemasolevatest vahenditest. Vajalikud komisjoni töötajad on keskkonna peadirektoraadi töötajad, kes on juba määratud meedet haldama. Meetme haldamisele aitaks kaasa ka nende töötajate ümberpaigutamine peadirektoraadi sees või teistest peadirektoraatidest, kes saavad vabaneda oma praegustest ülesannetest, mis on seotud kehtiva määruse rakendamisega. Täiendavad vahendid tuleks eraldada haldavale peadirektoraadile ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

Ettepanek sisaldab mitut artiklit, milles kirjeldatakse üksikasjalikult määruse rakendamiseks vajalikke täiendavaid töösuundi, mis tuleks vastu võtta rakendusaktidega ja/või delegeeritud õigusaktidega määruse jõustumisele järgnevatel aastatel. Need hõlmavad ühtlustatud eeskirjade väljatöötamist jäätmete liigitamise, finantstagatiste arvutamise, ELi jäätmeeksporti vastu võtvate kolmandate riikide teadete hindamise ja määruse täitmise tagamise koordineerimise kohta. Kavandatud meetmete üksikasjalik loetelu on järgmine:

·kehtestada finantstagatiste või samaväärse kindlustuse ühtlustatud arvutusmeetod;

·uurida saastumise ühtlustatud piirmäärasid, mille alusel otsustada, kas liigitada teatavad jäätmed rohelisse nimekirja kantud jäätmeteks või mitte, ja kehtestada need piirmäärad;

·uurida kasutatud kaupade ja jäätmete eristamise kriteeriume teatavate esemete või ainete puhul ja need kehtestada;

·kehtestada ja säilitada uus raamistik rohelisse nimekirja kantud jäätmete ekspordiks EList OECD-välisesse riiki, eelkõige koostada ja ajakohastada loetelu riikidest, kuhu selliste jäätmete eksport on lubatud;

·jälgida jäätmete eksporti OECD riikidesse ja leevendada keskkonnaprobleeme, mida selline eksport võib põhjustada;

·korraldada ja hõlbustada spetsiaalse ELi tasandi töörühma tööd, kelle ülesanne on hõlbustada ja parandada jäätmesaadetiste määruse täitmise tagamise alast koostööd (edaspidi „jäätmesaadetiste määruse täitmise tagamise rühm“).

Komisjonil on OLAFi kaudu eriline roll, täiendades liikmesriikide tööd käesoleva määruse sätete täitmise tagamisel keerukate piiriüleste juhtumite korral, ning ta osaleks järgmistes tegevustes:

·ettevõtjate valduste/laevade/veoste kontrollimine;

·teabe/luureteabe kogumine mitmesugustest allikatest;

·analüütiline töö (tolli- ja eriandmebaaside ning erivahendite kasutamine);

·kohtuekspertiisiga seotud andmehõive;

·koordineerimine õiguskaitseasutuste, turujärelevalveasutuste ja õigusasutustega;

·koostöö kolmandate riikidega (vastastikuse abistamise lepingute või halduskoostöö lepingute kaudu) ning

·koostöö teiste ELi asutustega (Euroopa Prokuratuur, Europol, Eurojust, Frontex jne).

Jäätmesaadetisi käsitleva elektroonilise teabevahetuse kesksüsteemi väljatöötamiseks on tehtud tööd keskkonna peadirektoraadi siseselt, kuid seoses jäätmesaadetisi käsitleva andmevahetuse kesksüsteemi arendamise ja hooldamisega tuleb seda tööd laiendada. Aluseks võetakse olemasolev ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi 29 platvorm.

Euroopa Komisjon vastutab käesoleva määruse üldise rakendamise ning kõigi selle määrusega ette nähtud rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise eest. Selleks on vaja tavapärast otsustusprotsessi, sealhulgas sidusrühmadega konsulteerimist ja komiteemenetlusi. Praegused finantsprognoosid põhinevad järgmisel.

·Keskkonna peadirektoraat: 1 täiendav täistööajale taandatud AD ametikoht, mida toetavad 1,5 täistööajale taandatud lepingulise töötaja ametikohta, ning tegevuskulud (nt uuringud, väliskonsultatsioonid, koosolekud jne), mis on ette nähtud määruse üldiseks rakendamiseks ning teiseste õigusaktide jaoks vajalike ettevalmistuste tegemiseks ja nende koostamiseks kooskõlas jäätmesaadetiste määruses kavandatud tähtaegadega. Selle kogukulu ajavahemikus 2024–2027 on 4 137 000 eurot, võttes aluseks eelarve peadirektoraadi veebisaidil esitatud viimase ajakohastatud teabe komisjoni personalikulude kohta: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/en/pre/legalbasis/Pages/pre-040-020_preparation.aspx .

·OLAF: 1 täiendav täistööajale taandatud AD ametikoht, mis on ette nähtud määruse asjaomaste täitmise tagamise sätete rakendamiseks. Selle kogukulu ajavahemikus 2024–2026 on 456 000 eurot, võttes aluseks eelarve peadirektoraadi veebisaidil esitatud viimase ajakohastatud teabe komisjoni personalikulude kohta: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/en/pre/legalbasis/Pages/pre-040-020_preparation.aspx .

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Uue määruse tulemusena peaks ELis korduskasutatavate ja ringlussevõetavate jäätmematerjalide hulk suurenema, EList jäätmeid importivates riikides jäätmekäitlusstandardid ja -tavad paranema ning ebaseaduslikud jäätmesaadetised vähenema nii ELis kui ka kolmandate riikide ja ELi vahel. Samuti peaks see soodustama teiseste materjalide jaoks tugevate ja dünaamiliste turgude loomist ning ringmajandusele ülemineku hoogustamist ELis ja kolmandates riikides.

Järelevalve puhul jälgitakse võimalikke probleeme seoses nõuete järgimise ja täitmise tagamisega, kasutades selleks nii liikmesriikide korrapäraseid rakendamisaruandeid kui ka eduaruandeid, mille komisjon koostab nende liikmesriikide aruannete põhjal.

Sellega seoses märgitakse, et peamine meede käesoleva määruse rakendamise tõhustamiseks on kogu ELi hõlmava dokumentide ja teabe elektroonilise vahetamise süsteemi (elektroonilise andmevahetuse) loomine. See peaks võimaldama kõigile asjaosalistele parema juurdepääsu paljudele andmetele, mis on määruse rakendamise seisukohast olulised. Eelkõige on pädevate asutuste käsutuses palju terviklikum ja järjepidevam andmekogum, et jälgida jäätmevooge nii ELis kui ka EList väljapoole ja ELi, ning samuti paraneb ELi-siseste, ELi suunduvate ja sealt väljuvate jäätmevoogude seire. Elektroonilise andmevahetuse süsteem peaks tagama struktureeritud andmete vahetamise, mis tähendab, et liikmesriikide pädevad asutused ja komisjon saavad teha järjekindlalt väljavõtteid. See peaks oluliselt parandama aruandluse kvaliteeti ja seega võimaldama paremini jälgida määruse rakendamisel tehtavaid edusamme.

Peale selle oleks määruse rakendamise ja täitmise tagamise jälgimisel oluliseks teabeallikaks ka uus säte, mis käsitleb liikmesriikide kontrollikavade läbivaatamist komisjoni poolt.

Lisaks jälgitaks ja arutataks nõuetele vastavuse ja täitmise tagamise küsimusi uue jäätmesaadetiste määruse täitmise tagamise rühma raames, kes saaks määrata kindlaks ka edasised tegevused ja meetmed, mida tuleks ELi tasandil rakendada, et suurendada tulevikus määruse tõhusust.

Määrus vaadatakse läbi kümne aasta jooksul pärast jõustumist, et tagada selle eesmärkide saavutamine ja sätete jätkuv põhjendatus.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artiklis 1 on sätestatud määruse reguleerimisese, milleks on kehtestada meetmed keskkonna ja inimeste tervise kaitseks, ennetades või vähendades jäätmesaadetiste veost tuleneda võivat kahjulikku mõju.

Artiklis 2 kirjeldatakse käesoleva määruse kohaldamisala.

Artikkel 3 sisaldab mõistete määratlusi.

II jaotis sisaldab sätteid liidusiseste saadetiste kohta olenemata sellest, kas nende puhul toimub transiit läbi kolmandate riikide või mitte.

Artiklis 4 kirjeldatakse üldist menetlusraamistikku, mida kohaldatakse liidusiseste jäätmesaadetiste suhtes.

Selle jaotise 1. peatükk sisaldab sätteid, mida kohaldatakse eelneva kirjaliku teatamise ja nõusoleku menetluse suhtes.

Artiklis 5 on sätestatud teataja kohustus esitada teatamistaotlus, kui ta kavatseb artikli 4 lõigete 1 ja 2 alusel jäätmeid vedada.

Artiklis 6 on sätestatud lepinguga seotud nõuded, mis tuleb teatamistaotlusele lisada.

Artiklis 7 on sätestatud nõue, mis käsitleb rahalist tagatist, mis peab teatatud jäätmesaadetiste puhul olema olemas.

Artiklis 8 käsitletakse teatamistaotluse esitamiseks vajaliku lisateabe taotlemise ja esitamise menetlusetappe ning tähtaegu.

Artiklis 9 esitatakse menetlusetapid ja tähtajad, et pädevad asutused saaksid võtta vastu otsuse kavandatud saadetistega nõustumise või nende suhtes vastuväidete esitamise kohta, nagu on teates taotletud.

Artikliga 10 nähakse ette, et asjaomased pädevad asutused kehtestavad saadetise veoks nõusoleku andmise tingimused.

Artiklis 11 on sätestatud, et kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete saadetised on keelatud, välja arvatud juhul, kui on täidetud teatavad tingimused, millisel juhul võib jäätmesaadetised heaks kiita.

Artiklis 12 on sätestatud alused, millele tuginedes võib pädev asutus esitada taaskasutamiseks ette nähtud jäätmete saadetise suhtes vastuväiteid.

Artikliga 13 nähakse ette võimalus anda välja koondteade juhul, kui mitu samade jäätmete saadetist suunatakse samasse jäätmekäitluskohta.

Artikkel 14 sisaldab sätteid, mis käsitlevad tingimusi, millele eelneva nõusoleku saanud jäätmete taaskasutamise kohad liikmesriikides peavad vastama, selliste taaskasutamiskohtade vastastikust tunnustamist liikmesriikide poolt ja konkreetset kiirmenetlust teatavate jäätmete veoks sellistesse taaskasutamiskohtadesse.

Artikkel 15 sisaldab täiendavaid sätteid ajutistele jäätmetöötlustoimingutele suunatud saadetiste kohta.

Artikkel 16 sisaldab nõudeid, mis tuleb täita pärast seda, kui saadetisele on nõusolek antud.

Artikkel 17 sisaldab sätteid, mis käsitlevad saadetise muutmist pärast nõusoleku saamist.

Selle jaotise 2. peatükk koosneb artiklist 18, milles on sätestatud üldised teavitamisnõuded seoses rohelisse nimekirja kantud jäätmesaadetistega.

Selle jaotise 3. peatükk sisaldab üldnõudeid.

Artikliga 19 keelatakse jäätmete segamine veo ajal.

Artikkel 20 sisaldab sätteid dokumentide ja teabe säilitamise kohta.

Artikkel 21 sisaldab sätteid, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu teadetele.

Selle jaotise 4. peatükk sisaldab tagasivõtmiskohustusi ja koosneb artiklitest 22–25, millega nähakse ette saadetiste tagasivõtmine ja sellise tagasivõtmisega seotud kulude katmine.

Selle jaotise 5. peatükk sisaldab üldisi haldussätteid.

Artiklis 26 on sätestatud, et käesolevas määruses ette nähtud teabe ja dokumentide väljaandmine ja vahetamine peab toimuma elektrooniliselt, ning nähakse ette sellise teabevahetuse süsteemide toimimise tingimused.

Artiklis 27 on sätestatud keeled, milles tuleb käesoleva määruse kontekstis dokumente ja teateid välja anda.

Artiklis 28 on sätestatud kohaldatavad menetlusnõuded, mida tuleb järgida juhul, kui veetavate jäätmete või materjali liigituse osas on lahkarvamusi. Lisaks antakse sellega komisjonile volitused võtta vastu rakendusmeetmed, et täpsustada teatavate jäätmete liigitamist ning teatavate kaupade puhul kasutatud kaupade ja jäätmete eristamist.

Artiklis 29 on sätestatud kulud, mida võib teatajatelt sisse nõuda.

Artiklis 30 on sätestatud piirialalepingute sõlmimise võimalused erandjuhtudel.

Selle jaotise 6. peatükk sisaldab sätteid, mis käsitlevad liidusiseseid saadetisi, mille puhul toimub transiit läbi kolmandate riikide.

Artikliga 31 nähakse ette konkreetsed viivitused, et asjaomaste kolmandate riikide pädevad asutused saaksid anda kirjaliku nõusoleku, kui tegemist on kõrvaldamiseks ette nähtud liidusiseste jäätmesaadetistega, mille puhul toimub transiit läbi kõnealuste kolmandate riikide.

Artikliga 32 nähakse ette konkreetsed viivitused, et asjaomaste kolmandate riikide pädevad asutused saaksid anda kirjaliku nõusoleku, kui tegemist on taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete liidusiseste saadetistega, mille puhul toimub transiit läbi kõnealuste kolmandate riikide.

III jaotis koosneb ühest artiklist (artikkel 33) ja on seotud vajadusega kehtestada liikmesriikides ühe liikmesriigi piires toimuva jäätmesaadetiste veo riiklik kord, et tagada sidusus liidu süsteemiga.

IV jaotis sisaldab sätteid, mis käsitlevad eksporti liidust kolmandatesse riikidesse.

Selle jaotise 1. peatükk sisaldab sätteid, mis käsitlevad jäätmete eksporti liidust nende kõrvaldamise eesmärgil.

Artiklis 34 on sätestatud ekspordikeeld, välja arvatud EFTA riikidesse eksportimise korral.

Artiklis 35 on sätestatud menetlusnõuded, mida kohaldatakse eksportimisel EFTA riikidesse. Selles artiklis viidatakse mutatis mutandis II jaotisele ning nähakse ette selle sätete asjakohased kohandused ja täiendused. IV jaotise 2. peatüki menetlussätetes viidatakse omakorda sellele artiklile.

Selle jaotise 2. peatükk sisaldab sätteid, mis käsitlevad jäätmete eksporti liidust nende taaskasutamise eesmärgil.

1. jagu sisaldab sätteid ohtlike ja muude teatavate jäätmete ekspordi kohta OECD-välistesse riikidesse ning artiklis 36 on sätestatud keeld eksportida EList ohtlikke ja muid jäätmeid OECD-välistesse riikidesse.

2. jagu sisaldab sätteid tavajäätmete ekspordi kohta OECD-välistesse riikidesse ning artiklites 37–40 on sätestatud tavajäätmete OECD-välistesse riikidesse eksportimise keeld, välja arvatud juhul, kui OECD-väline riik teatab oma valmisolekust importida ja tõendab oma suutlikkust käidelda teatavaid jäätmeid keskkonnahoidlikul viisil. Need artiklid sisaldavad ka menetlust, mille kohaselt kolmandad riigid teatavad oma valmisolekust ja suutlikkusest jäätmeid vastu võtta ja käidelda, ning komisjonile antakse õigus neid teateid hinnata ja avaldada loetelu riikidest, kes võivad liidust eksporditud teatavaid rohelisse nimekirja kantud jäätmeid vastu võtta.

3. jagu sisaldab sätteid ekspordi kohta OECD riikidesse.

Artikkel 41 sisaldab menetlusnõudeid seoses taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete ekspordiga väljaspool liitu asuvatesse OECD riikidesse. Selles artiklis viidatakse mutatis mutandis II jaotisele ja artiklile 35 ning nähakse ette sealsete sätete asjakohased kohandused ja täiendused.

Artikliga 42 nähakse ette OECD riikidesse toimuva ekspordi järelevalve ja kaitsemenetlus juhuks, kui jäätmete eksport sellistesse riikidesse tekitab olukorra, kus selliseid jäätmeid ei käidelda keskkonnahoidlikul viisil. Selle artikliga antakse komisjonile volitused võtta vajaduse korral meetmeid, kui jäätmeid ei käidelda keskkonnahoidlikul viisil.

Selle jaotise 3.peatükk sisaldab jäätmete ekspordi suhtes kehtivaid lisakohustusi.

Artikkel 43 sisaldab eksportijate kohustust tagada, et nende eksporditavaid jäätmeid käideldakse sihtkohas keskkonnahoidlikul viisil.

Artikkel 44 sisaldab eksportivate liikmesriikide kohustust võtta vajalikke meetmeid, et tagada selle jaotise sätete nõuetekohane rakendamine.

Selle jaotise 4. peatükk sisaldab üldsätteid.

Artikliga 45 keelatakse jäätmete eksport Antarktikasse.

Artiklis 46 on sätestatud, et keelatud on jäätmete eksport ülemeremaadesse või -territooriumidele nende kõrvaldamiseks ja ohtlike jäätmete eksport nende taaskasutamiseks ning et muu taaskasutamise eesmärgil toimuva ekspordi suhtes kohaldatakse mutatis mutandis II jaotist.

V jaotis sisaldab sätteid kolmandatest riikidest liitu importimise kohta.

Selle jaotise 1. peatükk sisaldab sätteid, mis käsitlevad jäätmete importi liitu nende kõrvaldamise eesmärgil.

Artikliga 47 keelatakse import kriisi- või sõjaolukorras, välja arvatud Baseli konventsiooni osalisriigist või kehtiva kokkuleppe alusel või muudest piirkondadest.

Artikkel 48 sisaldab menetlusnõudeid seoses impordiga Baseli konventsiooni osalisriigist või muudest piirkondadest kriisi- või sõjaolukorras. Selles artiklis viidatakse mutatis mutandis II jaotisele ning nähakse ette selle sätete asjakohased kohandused ja täiendused. IV jaotise 2. peatüki menetlussätetes viidatakse omakorda sellele artiklile.

Selle jaotise 2. peatükk sisaldab sätteid, mis käsitlevad jäätmete importi liitu nende taaskasutamise eesmärgil.

Artikliga 49 keelatakse import kriisi- või sõjaolukorras, välja arvatud OECD otsuse kohasest riigist või Baseli konventsiooni osalisriigist või kehtiva lepingu alusel või muudest piirkondadest.

Artikkel 50 sisaldab menetlusnõudeid seoses impordiga OECD otsuse kohasest riigist või muudest piirkondadest kriisi- või sõjaolukorras. Selles artiklis viidatakse mutatis mutandis II jaotisele ja artiklile 45 ning nähakse ette sealsete sätete asjakohased kohandused ja täiendused.

Artikkel 51 sisaldab menetlusnõudeid seoses impordiga Baseli konventsiooni osalisriigist, kes ei ole OECD otsuse kohane riik, või muudest piirkondadest kriisi- või sõjaolukorras. Selles artiklis viidatakse mutatis mutandis artiklile 45.

Selle jaotise 3. peatükk sisaldab lisakohustusi.

Artikkel 52 sisaldab importivate liikmesriikide kohustust tagada imporditud jäätmete usaldusväärne käitlemine ja keelata igasugune import, kui on alust arvata, et jäätmeid ei käidelda nõuetekohaselt.

Selle jaotise 4. peatükk sisaldab üldsätteid.

Artiklis 53 on sätestatud, et ülemeremaadest või -territooriumidelt pärineva impordi suhtes kohaldatakse mutatis mutandis II jaotist.

VI jaotis sisaldab sätteid, mis käsitlevad liitu läbivat transiiti kolmandatest riikidest ja kolmandatesse riikidesse.

Artikkel 54 sisaldab sätteid kõrvaldamise eesmärgil toimuva transiidi kohta.

Artikkel 55 sisaldab sätteid taaskasutamise eesmärgil toimuva transiidi kohta.

VII jaotis sisaldab sätteid käesoleva määruse täitmise tagamise kohta. 

Selle jaotise 1. peatükk koosneb ühest artiklist (artikkel 56) ja selles on sätestatud kõigi jäätmesaadetistega seotud isikute üldine kohustus võtta vajalikke meetmeid tagamaks, et nende poolt veetavaid jäätmeid käideldakse kogu veo ning taaskasutamise ja kõrvaldamise ajal viisil, mis ei ohusta inimeste tervist ega kahjusta keskkonda.

Selle jaotise 2. peatükk sisaldab sätteid käesoleva määruse täitmise tagamise kohta.

1. jagu käsitleb liikmesriikide täitemeetmeid.

Artikkel 57 sisaldab sätteid kontrollide kohta.

Artikkel 58 sisaldab sätteid dokumentide ja tõendite kohta.

Artikkel 59 sisaldab sätteid liikmesriikide kontrollikavade kohta. 

Artikkel 60 sisaldab sätteid karistuste kohta.

Artikkel 61 sisaldab sätteid täitmise tagamise valdkonnas riigi tasandil toimuva koostöö kohta.

Artikkel 62 sisaldab sätteid täitmise tagamise valdkonnas liikmesriikide vahel toimuva koostöö kohta.

Artikkel 63 sisaldab sätteid jäätmesaadetiste määruse täitmise tagamise rühma kohta.

2. jagu käsitleb komisjoni täitemeetmeid käesoleva määruse kontekstis.

VIII jaotis sisaldab lõppsätteid.

Artikkel 69 sisaldab sätteid liikmesriikide aruandekohustuse kohta.

Artikkel 70 sisaldab sätteid rahvusvahelise koostöö kohta.

Artikkel 71 sisaldab sätteid liikmesriikide pädevate asutuste määramise kohta.

Artikkel 72 sisaldab sätteid kontaktisikute määramise kohta.

Artikkel 73 sisaldab sätteid liitu sisenemist ja liidust väljumist kontrollivate tolliasutuste määramise kohta.

Artikkel 74 sisaldab sätteid määramistest teatamise ja nendega seotud teabe kohta.

Artikkel 75 sisaldab sätteid käesoleva määruse I–X lisa muutmise kohta.

Artiklites 76 ja 77 on sätestatud tingimused, mille alusel komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte.

Artikliga 78 muudetakse määrust (EL) nr 1257/2013, et viia see ja käesolev määrus vastavusse kasutuselt kõrvaldatud laevade suhtes kohaldatavate liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega.

Artikliga 79 muudetakse määrust (EL) 2020/1056, et ajakohastada kõnealuses määruses tehtud viited jäätmeveodokumentidele.

Artikliga 80 nähakse ette käesoleva määruse läbivaatamine 2034. aastal.

Artikliga 81 nähakse ette kehtetuks tunnistamine ja üleminekueeskirjad.

Artikliga 82 nähakse ette käesoleva määruse jõustumine ja kohaldamine.

2021/0367 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse jäätmesaadetisi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 ja (EL) 2020/1056

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 30 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Liidu tasandil on vaja kehtestada eeskirjad, et kaitsta keskkonda ja inimeste tervist jäätmesaadetiste veost tuleneda võiva kahjuliku mõju eest. Need eeskirjad peaksid ka aitama hõlbustada keskkonnahoidlikku jäätmekäitlust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ 31 artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiaga, samuti vähendada ressursside kasutamise üldist mõju ja suurendada ressursside kasutamise tõhusust, mis on ringmajandusele üleminekul otsustava tähtsusega. 

(2)Tänu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1013/2006 32 on viimase 15 aasta jooksul tehtud olulisi edusamme, et kaitsta keskkonna ja inimeste tervist jäätmesaadetiste veost tuleneda võiva kahjuliku mõju eest. Kõnealuse määruse hindamine 33 komisjoni poolt tõi aga esile ka mitmesugused probleemid ja puudused, mida tuleb käsitleda uutes õigussätetes.

(3)Euroopa rohelises kokkuleppes 34 on esitatud kaugeleulatuv tegevuskava, mille eesmärk on muuta liit kestlikuks, ressursitõhusaks ja kliimaneutraalseks majanduseks. Selles kutsutakse komisjoni üles vaatama läbi jäätmesaadetisi käsitlevad liidu eeskirjad, mis on määruse (EÜ) nr 1013/2006 alusel kehtestatud. 2020. aasta märtsis vastu võetud uues ringmajanduse tegevuskavas 35 rõhutatakse ka vajadust võtta meetmeid, et tagada liidus korduskasutatavaid ja ringlussevõetavaid jäätmeid sisaldavate saadetiste hõlpsam vedu, et liit ei jäta oma jäätmeprobleeme kolmandatele riikidele lahendada ning et ebaseaduslike jäätmesaadetistega tegeletaks paremini. Lisaks keskkonnaalasele ja sotsiaalsele kasule aitaks see ka vähendada ELi strateegilist sõltuvust toorainetest. Samuti on nii nõukogu 36 kui ka Euroopa Parlament 37 kutsunud üles vaatama läbi jäätmesaadetisi käsitlevad kehtivad liidu eeskirjad, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 1013/2006 alusel.  

(4)Määrust (EÜ) nr 1013/2006 on juba mitu korda muudetud ja on vaja teha täiendavaid olulisi muudatusi, et tagada Euroopa rohelise kokkuleppe ja uue ringmajanduse tegevuskava poliitikaeesmärkide täitmine. Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 1013/2006 asendada uue määrusega.

(5)Käesoleva määrusega täiendatakse liidu üldisi jäätmekäitlusalaseid õigusakte, näiteks direktiivi 2008/98/EÜ. Selles viidatakse kõnealuses direktiivis kasutatud mõistetele, sealhulgas jäätmete ja üldiste jäätmekäitlustoimingute mõistetele. Ühtlasi sisaldab see mitut täiendavat mõistet, et hõlbustada käesoleva määruse ühetaolist kohaldamist. 

(6)Käesoleva määrusega rakendatakse liidu tasandil ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli käsitlev 22. märtsi 1989. aasta Baseli konventsioon 38 (edaspidi „Baseli konventsioon“). Baseli konventsiooni eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja keskkonda ohtlike ja muude jäätmete tekitamisest, nende riikidevahelisest veost ja käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju eest. Liit on Baseli konventsiooni osaline alates 1994. aastast 39 .

(7)Käesoleva määrusega rakendatakse liidu tasandil ka Baseli konventsiooni muudatus 40 (edaspidi „ekspordi keelustamist käsitlev muudatus“), mis võeti vastu 1995. aastal ja jõustus rahvusvahelisel tasandil 5. detsembril 2019. Ekspordi keelustamist käsitleva muudatusega kehtestatakse üldine keeld eksportida Baseli konventsiooni VII lisas loetletud riikidest kõikidesse teistesse riikidesse mis tahes ohtlikke jäätmeid, mis on ette nähtud lõppladustamiseks, korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja taaskasutamiseks. Liit on ekspordi keelustamist käsitleva muudatuse ratifitseerinud ja rakendab seda alates 1997. aastast 41 .

(8)Liit esitas 2020. aasta oktoobris Baseli konventsiooni sekretariaadile kõnealuse konventsiooni artikli 11 kohase teate, mis hõlmas jäätmesaadetisi liidus. Kooskõlas kõnealuse artikliga võib liit seega kehtestada ELi-siseste jäätmesaadetiste suhtes kohaldatavad erieeskirjad, mis on vähemalt sama keskkonnahoidlikud kui need, mis on ette nähtud Baseli konventsiooniga.

(9)Võttes arvesse asjaolu, et liit on heaks kiitnud OECD nõukogu 30. märtsi 1992. aasta otsuse taaskasutamistoiminguteks ettenähtud jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta 42  (edaspidi „OECD otsus“), tuleb kõnealuse otsuse sisu, sealhulgas selle muudatused, viia sisse liidu õigusaktidesse.

(10)Tähtis on korraldada jäätmesaadetiste järelevalve ja kontroll viisil, mis võtaks arvesse vajadust säilitada, kaitsta ja parandada keskkonna ja inimeste tervise kvaliteeti ning mis tagab jäätmesaadetisi käsitlevate eeskirjade ühetaolise kohaldamise kogu liidus.

(11)Tuleb vältida dubleerimist liidu õigusaktidega, mida kohaldatakse teatavate materjalide veo suhtes, mis võidakse käesoleva määruse alusel liigitada jäätmeteks.

(12)Relvajõudude või abiorganisatsioonide tekitatud jäätmete saadetised tuleks jätta käesoleva määruse kohaldamisalast välja, kui sellised jäätmed imporditakse liitu teatavates olukordades (sh transiit liidu piires pärast jäätmete sisenemist liitu). Kõnealuste saadetiste puhul tuleks järgida rahvusvahelise õiguse ja välislepingute nõudeid. Sellistel juhtudel tuleks liidus asuva transiitriigi ja sihtriigi pädevaid asutusi saadetisest ja selle sihtkohast varem teavitada.

(13)Tuleb vältida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 43 dubleerimist, kuna see juba sisaldab sätteid loomsete kõrvalsaaduste lähetamise, suunamise ja liikumise (kogumine, vedu, käitlemine, töötlemine, kasutamine, taaskasutamine või kõrvaldamine, arvestuse pidamine, saatedokumendid ja jälgitavus) kohta liidu piires ning liitu sisseveo ja liidust väljaveo korral.

(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1257/2013 44 kohaldatakse suurte kaubalaevade suhtes, mis sõidavad liidu liikmesriigi lipu all ja mis jäeti määruse (EÜ) nr 1013/2006 kohaldamisalast välja. Selleks et kindlustada liidu õiguskorra range õiguslik vastavus rahvusvahelistele kohustustele, on pärast ekspordi keelustamist käsitleva muudatuse hiljutist rahvusvahelist jõustumist siiski vaja tagada, et määruse (EL) nr 1257/2013 kohaldamisalasse kuuluvate laevade suhtes, mis muutuvad liidus jäätmeteks, kohaldatakse asjakohaseid liidu jäätmesaadetiste eeskirju, millega rakendatakse ekspordi keelustamist käsitlev muudatus. Samal ajal on vaja muuta ka määrust (EL) nr 1257/2013 selle täpsustamiseks, et kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvad laevad, mis muutuvad liidus jäätmeteks, võetakse ringlusse üksnes nendes kõnealuse määruse alusel koostatud Euroopa loetellu kantud laevade ringlussevõtu kohtades, mis asuvad Baseli konventsiooni VII lisas loetletud riikides.

(15)Kuigi liikmesriigi piires veetavate jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli eest vastutab asjaomane liikmesriik, tuleks jäätmesaadetisi käsitlevates riiklikes süsteemides võtta arvesse vajadust tagada sidusus liidu süsteemiga, et tagada keskkonna ja inimeste tervise kaitse kõrge tase.

(16)Taaskasutamistoiminguteks ettenähtud, käesoleva määruse III, IIIA või IIIB lisas loetlemata jäätmete saadetiste puhul on asjakohane tagada optimaalne järelevalve ja kontroll, nõudes selliste saadetiste puhul eelnevat kirjalikku nõusolekut. Selline menetlus peaks omakorda sisaldama eelnevat teatamist, mis võimaldab pädevatel asutustel saada nõuetekohaselt teavet, nii et nad saavad võtta kõik vajalikud meetmed inimeste tervise ja keskkonna kaitseks. Samuti peaks eelnev teatamine võimaldama kõnealustel ametiasutustel esitada selliste saadetiste suhtes põhjendatud vastuväiteid.

(17)Nende direktiivi 2008/98/EÜ sätete rakendamise toetamiseks, mille eesmärk on suurendada jäätmete liigiti kogumist ja vähendada segaolmejäätmete teket, tuleks segaolmejäätmete vedu teise liikmesriiki põhjalikult kontrollida. Lisaks sellele tuleks üldiselt keelata jäätmesaadetiste vedu jäätmete kõrvaldamiseks teises liikmesriigis, et toetada direktiivis 2008/98/EÜ ja nõukogu direktiivis 1999/31/EÜ 45 sätestatud ringlussevõtu suurendamise ja jäätmete kõrvaldamise vähendamise eesmärkide saavutamist. Kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete saadetised peaksid olema lubatud ainult erandjuhtudel. Sellistel juhtudel peaksid liikmesriigid võtma arvesse läheduse ja iseseisvuse põhimõtteid liidu ja liikmesriikide tasandil kooskõlas direktiiviga 2008/98/EÜ, eelkõige selle artikliga 16, ning seadma ka prioriteediks taaskasutamise. Samuti peaksid liikmesriigid suutma tagada, et nõukogu direktiiviga 2010/75/EL 46 hõlmatud jäätmekäitluskohad kasutavad kõnealuses direktiivis määratletud parimat võimalikku tehnikat kooskõlas käitluskohale antud loaga ning et jäätmeid käideldakse vastavalt inimeste tervise ja keskkonnakaitse nõuetele, mis on seotud liidu õigusaktides sätestatud kõrvaldamistoimingutega.

(18)Taaskasutamistoiminguteks ettenähtud, käesoleva määruse III, IIIA või IIIB lisas loetletud jäätmete saadetiste puhul on asjakohane tagada järelevalve ja kontrolli miinimumtase, nõudes, et nende saadetistega oleks kaasas teatav teave saadetistega seotud isikute ja riikide kohta, asjaomaste jäätmete kirjeldus ja kogused, selle taaskasutamistoimingu liik, mille jaoks jäätmeid veetakse, ning üksikasjad nende käitluskohtade kohta, mis hakkavad jäätmeid taaskasutama.

(19)On vaja sätestada alused, millele tuginedes saavad liikmesriigid esitada taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete saadetiste suhtes vastuväiteid. Selliste saadetiste puhul peaksid liikmesriigid suutma tagada, et direktiiviga 2010/75/EL hõlmatud jäätmekäitluskohad kohaldavad kõnealuses direktiivis sätestatud parimat võimalikku tehnikat kooskõlas käitluskohale antud loaga. Samuti peaksid liikmesriigid suutma tagada, et jäätmeid käideldakse vastavalt inimeste tervise ja keskkonnakaitse nõuetele, mis on seotud liidu õigusaktides sätestatud taaskasutamistoimingutega, ning et direktiivi 2008/98/EÜ artiklit 16 arvesse võttes käideldakse jäätmeid kooskõlas kõnealuse direktiivi kohaselt kehtestatud jäätmekavadega, eesmärgiga tagada liidu õigusaktides sätestatud õiguslikult siduvate taaskasutamis- või ringlussevõtukohustuste rakendamine.

(20)Õiguskindluse huvides ning käesoleva määruse ühetaolise kohaldamise ja siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks on vaja ette näha menetlusetapid ja kaitsemeetmed, kui teataja soovib vedada jäätmeid, mille suhtes kohaldatakse eelneva kirjaliku teatamise ja nõusoleku menetlust. Samuti on vaja kooskõlas Baseli konventsiooni artikli 6 lõikega 11 tagada, et asjaomased ettevõtjad kannavad kulud, mis tekivad juhul, kui eelneva kirjaliku teatamise ja nõusoleku alusel toimuvat jäätmesaadetise vedu ei saa teostada või see on ebaseaduslik. Selleks peaks teataja seadma iga sellise jäätmesaadetise puhul finantstagatise või samaväärse kindlustuse.

(21)Selleks et vähendada halduskoormust nii avaliku kui ka erasektori ettevõtjate jaoks, kes on seotud „eelneva nõusoleku saanud“ käitluskohtadesse suunatud saadetistega, on vaja sätestada tingimused, mille alusel saab anda käitluskohale staatuse „eelneva nõusoleku saanud“, et tagada nende vastastikune tunnustamine kõigis liikmesriikides ja ühtlustada nõuded, mida kohaldatakse jäätmete veo suhtes kõnealustesse käitluskohtadesse.

(22)Selleks et vähendada viivitusi jäätmesaadetisi käsitlevate teadete töötlemisel ja hõlbustada teabevahetust asjaomaste ametiasutuste vahel, on vaja, et liidusiseste üksikute jäätmesaadetistega seotud teabe ja andmete väljaandmine ja vahetamine toimuks elektrooniliste vahendite abil. Samuti on vaja anda komisjonile volitused kehtestada menetlus- ja tegevusnõuded selliste süsteemide praktiliseks rakendamiseks, millega tagatakse teabe elektrooniline esitamine ja vahetus (nt omavaheline ühendatavus, arhitektuur ja turvalisus). Samuti on vaja anda liikmesriikide pädevatele asutustele ja ettevõtjatele piisavalt aega, et valmistuda üleminekuks määruses (EÜ) nr 1013/2006 sätestatud paberipõhiselt lähenemisviisilt teabe ja dokumentide elektroonilisele vahetamisele. Seda uut kohustust tuleks seetõttu hakata kohaldama 24 kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.

(23)Jäätmete transpordiga tegelevatel ettevõtjatel tuleks lubada kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1056 47 sätestatud keskkonda, et vahetada jäätmete transpordi ajal käesoleva määruse alusel nõutavat teavet, ning tagada tuleks käesolevas määruses sätestatud süsteemide ja elektroonilise kaubaveoteabe vahetamise keskkonna koostalitlusvõime.

(24)Selleks et hõlbustada tolli tööd käesoleva määruse rakendamisel, on vaja, et komisjoni hallatav kesksüsteem, mis võimaldab teabe ja dokumentide elektroonilist esitamist ja vahetamist, oleks praegu liidu tasandil arendatava Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga 48 koostalitlusvõimeline, kui kogu vajalik tehniline töö selle toimimise tagamiseks on tehtud.

(25)Kolmandate riikide pädevatel asutustel peaks olema võimalik välja anda ja vahetada käesoleva määruse kohaste menetlusnõuetega seotud teavet ja dokumente elektrooniliste vahendite kaudu liidu tasandil hallatava süsteemi kaudu, kui nad seda soovivad ja kui nad täidavad selle süsteemi kaudu andmete vahetamise nõudeid.

(26)Selleks et tagada jäätmesaadetiste jälgitavus ja mitte kahjustada piiriüleselt veetavate jäätmete keskkonnahoidlikku käitlemist, tuleks keelata jäätmete segamine muude jäätmetega alates veo algusest kuni jäätmete vastuvõtmiseni taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingu käigus.

(27)Käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise hõlbustamiseks on oluline, et ettevõtjad ja pädevad asutused säilitaksid jäätmesaadetiste puhul nõutavaid dokumente ja teavet vähemalt viis aastat alates veo alustamise kuupäevast.

(28)Liikmesriigid peaksid tagama, et vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnateabe kättesaadavuse, keskkonnaasjade üle otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise 25. juunil 1998. aasta konventsioonile (Århusi konventsioon) 49 teevad asjaomased pädevad asutused asjakohaste vahendite abil üldsusele kättesaadavaks teabe nende jäätmesaadetiste teadete kohta, milleks nad on andnud nõusoleku, ning selliste jäätmesaadetiste kohta, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohaseid üldisi teavitamisnõudeid, kui selline teave ei ole siseriiklike või liidu õigusaktide kohaselt konfidentsiaalne.

(29)Baseli konventsiooni artikli 9 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud nõuete rakendamiseks tuleks ette näha kohustus, et jäätmed, mille vedu ei saa kavandatud viisil teostada, tuleb viia tagasi lähteriiki või taaskasutada või kõrvaldada alternatiivsel viisil. Samuti peaks isikul, kes on ebaseadusliku saadetise lähetanud, olema kohustus võtta asjaomased jäätmed tagasi või korraldada nende taaskasutamine või kõrvaldamine alternatiivsel viisil ning kanda tagasivõtmisest tulenevad kulud. Kui see ei ole võimalik, peaksid asjakohasel juhul kas lähte- või sihtkoha pädevad asutused tegema koostööd, et tagada asjaomaste jäätmete keskkonnahoidlik käitlemine.

(30)Et pädevad asutused saaksid neile esitatud jäätmesaadetiste dokumente nõuetekohaselt töödelda, on vaja sätestada teataja kohustus esitada nende dokumentide kinnitatud tõlge nimetatud asutustele vastuvõetavas keeles, kui nad seda taotlevad.

(31)Selleks et vältida jäätme- või kaubasaadetiste katkemist, kui pädevad asutused ei jõua kokkuleppele kõnealuste jäätmete või kaupade staatuse osas, on vaja kehtestada menetlus selliste erimeelsuste lahendamiseks. Sellega seoses on oluline, et pädevad asutused tugineksid oma otsuste tegemisel direktiivi 2008/98/EÜ sätetele, mis käsitlevad kõrvalsaaduste kindlaksmääramist ja jäätmete lakkamise staatust. Samuti on vaja kehtestada menetlus pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamiseks küsimuses, kas jäätmete suhtes tuleks kohaldada teatamismenetlust või mitte. Selleks et kogu liidus paremini ühtlustada tingimused, mille alusel tuleks jäätmete suhtes kohaldada teatamismenetlust, tuleks komisjonile anda ka volitus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse käesoleva määruse asjakohastes lisades esitatud konkreetsete jäätmete liigitamise kriteeriumid, millega määratakse kindlaks, kas nende suhtes kohaldatakse teatamismenetlust või mitte. Lisaks tuleks selleks, et vältida jäätmete valesti deklareerimist kasutatud kaubana ja tagada õiguslik selgus, anda komisjonile õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse kriteeriumid kasutatud kauba ja jäätmete eristamiseks seoses konkreetsete kaupadega, mille puhul selline eristamine on oluline, eelkõige nende liidust eksportimisel.

(32)Et haldusasutused saaksid piirata jäätmesaadetistega seotud menetluste ja käesoleva määruse täitmise tagamisega seotud riiklikke kulutusi, on vaja ette näha võimalus, et teatajalt nõutakse sisse nende menetlustega ning järelevalve, analüüside ja kontrollidega seotud asjakohased ja proportsionaalsed halduskulud.

(33)Halduskoormuse vähendamiseks ja erandlikel asjaoludel, mis on seotud konkreetse geograafilise või demograafilise olukorraga, võivad liikmesriigid sõlmida kahepoolseid lepinguid, millega muudetakse teatavate jäätmevoogude saadetistest teatamise kord leebemaks, kui tegemist on piiriüleste saadetistega lähimasse sobivasse käitluskohta, mis asub kahe asjaomase liikmesriigi vahelisel piirialal. Samuti peaks liikmesriigil olema võimalik sõlmida selliseid lepinguid Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks oleva riigiga, samuti olukorras, kus jäätmeid veetakse lähteriigist ja neid töödeldakse seal, kuid transiit toimub läbi teise liikmesriigi.

(34)Asjaomaste riikide keskkonna kaitsmiseks tuleb täpsustada Baseli konventsiooni kohaselt kehtestatud liidust väljaveo keelu kohaldamisala jäätmete puhul, mis on ette nähtud kõrvaldamiseks kolmandas riigis, mis ei ole EFTA (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni) riik.

(35)Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid võivad vastu võtta kontrollimenetlused, mis on ette nähtud liidu piires liikuvate saadetiste jaoks. Sellistel juhtudel tuleks liidu ja nende riikide vaheliste saadetiste suhtes kohaldada samu eeskirju nagu liidusiseste saadetiste suhtes.

(36)Asjaomaste riikide keskkonna kaitsmiseks tuleb täpsustada Baseli konventsiooni kohaselt kehtestatud liidust väljaveo keelu kohaldamisala ohtlike jäätmete puhul, mis on ette nähtud taaskasutamiseks kolmandas riigis, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust. Eelkõige tuleb täpsustada nende jäätmete nimistu, mille suhtes kõnealust keeldu kohaldatakse, ning tagada, et see sisaldaks ka Baseli konventsiooni II lisas loetletud jäätmeid, nimelt kodumajapidamistest kogutud jäätmeid, kodumajapidamisjäätmete põletamisel tekkinud jääke ja raskesti ringlusse võetavaid plastijäätmeid.

(37)On vaja kehtestada ranged eeskirjad seoses taaskasutamiseks ettenähtud tavajäätmete ekspordiga kolmandatesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust, tagamaks, et need jäätmed ei tekita nendes riikides kahju keskkonnale ja rahvatervisele. Nende eeskirjade kohaselt peaks eksport liidust olema lubatud üksnes komisjoni koostatud ja tema ajakohastatavasse loetellu kantud riikidesse, kui need riigid on esitanud komisjonile käesolevas määruses sätestatud kriteeriumide alusel taotluse, väljendades oma valmisolekut võtta liidust vastu teatavaid tavajäätmeid ja tõendades oma suutlikkust käidelda selliseid jäätmeid keskkonnahoidlikul viisil. Eksport muudesse kui sellesse loetellu kantud riikidesse peaks olema keelatud. Selleks et tagada piisav aeg uuele korrale üleminekuks, tuleks ette näha käesoleva määruse üldise kohaldamise alguskuupäevale järgnev kolmeaastane üleminekuperiood.

(38)Riikides, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust, kehtivad OECD kehtestatud jäätmete veo ja käitlemise eeskirjad ja soovitused ning jäätmekäitluse standardid on seal üldiselt rangemad kui riikides, mille suhtes OECD otsust ei kohaldata. On siiski oluline, et taaskasutamiseks ettenähtud tavajäätmete eksport liidust ei kahjustaks keskkonda ega rahvatervist riikides, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust. Seepärast on vaja luua sellistesse riikidesse veetavate tavajäätmete saadetiste järelevalve mehhanism. Kui tavajäätmete eksport liidust asjaomasesse riiki on lühikese aja jooksul märkimisväärselt suurenenud ning puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et asjaomane riik suudab jäätmeid taaskasutada keskkonnahoidlikul viisil, peaks komisjon alustama asjaomase riigiga dialoogi ning tal peaks olema õigus selline eksport peatada, kui teave ei ole piisav tõendamaks, et jäätmeid taaskasutatakse keskkonnahoidlikul viisil.

(39)Tuleks võtta vajalikud meetmed, et tagada liidu piires liikuvate jäätmete ja liitu imporditud jäätmete käitlemine vastavalt direktiivile 2008/98/EÜ ja muudele jäätmeid käsitlevatele liidu õigusaktidele kogu veo jooksul ning sihtriigis jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise ajal nii, et see ei ohustaks inimeste tervist, ning kasutamata protsesse või meetodeid, mis võivad keskkonda kahjustada. Samuti on vaja tagada, et liidust eksporditud jäätmeid käideldakse keskkonnahoidlikul viisil kogu veoperioodi jooksul, sealhulgas sihtriigiks olevas kolmandas riigis taaskasutamise või kõrvaldamise ajal. Selleks tuleks kehtestada jäätmete eksportijate kohustus tagada, et sõltumatu kolmas isik viib sihtriigiks olevas kolmandas riigis jäätmeid vastu võtva käitluskoha suhtes läbi auditi enne jäätmete eksportimist kõnealusesse käitluskohta. Auditi eesmärk on kontrollida, kas kõnealune käitluskoht vastab käesolevas määruses sätestatud konkreetsetele kriteeriumidele, mis peaksid tagama, et jäätmeid käideldakse keskkonnahoidlikul viisil. Kui sellise auditi käigus jõutakse järeldusele, et kõnealune käitluskoht ei vasta käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele, ei tohiks eksportijal olla õigust eksportida jäätmeid sellesse käitluskohta. Seda kohustust tuleks kohaldada mis tahes kolmandas riigis, sealhulgas OECD liikmesriigis asuvate käitluskohtade suhtes. OECD otsuses on sätestatud, et teise OECD riiki eksporditavad jäätmed „on ette nähtud taaskasutamistoiminguteks taaskasutamiskohas, mis taaskasutab jäätmeid keskkonnahoidlikul viisil vastavalt selle koha suhtes kohaldatavatele siseriiklikele õigusnormidele ja tavadele“. OECD otsus ei sisalda ühtegi elementi ega kriteeriumi, mis täpsustaks seda, kuidas jäätmete „keskkonnahoidliku käitlemise“ nõuet rakendada. Kuna puuduvad ühtsed kriteeriumid nende tingimuste kindlaksmääramiseks, mille alusel tuleb jäätmeid asjaomastes kohtades taaskasutada, on vaja käsitleda ohtu, et EList OECD riikidesse eksporditud jäätmeid käideldakse konkreetsetes käitluskohtades ebasobivalt, mistõttu tuleks nendes riikides asuvate käitluskohtade suhtes kohaldada käesolevas määruses sätestatud auditeerimisnõudeid.

(40)Võttes arvesse iga Baseli konventsiooni osalise õigust keelata konventsiooni artikli 4 lõike 1 kohaselt ohtlike jäätmete või konventsiooni II lisas loetletud jäätmete import, peaks kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete import liitu olema lubatud, kui ekspordiriik on kõnealuse konventsiooni osalisriik. Taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete import liitu peaks olema lubatud, kui ekspordiriigi suhtes kohaldatakse OECD otsust või kui see on Baseli konventsiooni osalisriik. Muudel juhtudel peaks import olema lubatud ainult juhul, kui ekspordiriik on seotud kahe- või mitmepoolse lepingu või kokkuleppega, mis on kooskõlas liidu õigusaktidega ja Baseli konventsiooni artikliga 11, välja arvatud juhul, kui see ei ole kriisiolukorras, rahu taastamisel või rahuvalve või sõja ajal võimalik.

(41)Käesolev määrus peaks kajastama nõukogu otsuses 2013/755/EL 50 sätestatud eeskirju, mis käsitlevad jäätmete eksporti ülemeremaadesse ja -territooriumidele ning nende importi ülemeremaadest ja -territooriumidelt.

(42)Konkreetsetel juhtudel, kui vedu toimub liidu piires ning hõlmab transiiti läbi kolmandate riikide, tuleks kohaldada kolmandate riikide nõusolekumenetlust käsitlevaid erisätteid. Samuti on vaja vastu võtta erisätted menetluste kohta, mida kohaldatakse seoses jäätmete transiidiga läbi liidu kolmandatest riikidest ja kolmandatesse riikidesse.

(43)Keskkonnaga seotud põhjustel ja võttes arvesse Antarktika erilist seisundit, keelatakse käesoleva määrusega sõnaselgelt jäätmete eksport asjaomasele territooriumile.

(44)Käesoleva määruse ühtlustatud rakendamise ja täitmise tagamiseks on vaja ette näha liikmesriikide kohustus kontrollida jäätmesaadetisi. Jäätmesaadetiste kontrollimiseks vajaliku suutlikkuse loomiseks ja ebaseaduslike saadetiste tõhusaks ennetamiseks on vaja jäätmesaadetiste kontrolli hoolikalt kavandada. Määruse (EÜ) nr 1013/2006 kohaselt pidid liikmesriigid tagama, et 1. jaanuariks 2017 kehtestatakse jäätmesaadetiste kontrollikavad. Selleks et hõlbustada kontrollikavadega seotud sätete järjepidevamat kohaldamist ja tagada ühtlustatud lähenemisviis kontrollidele kogu liidus, peaksid liikmesriigid esitama oma kontrollikavad komisjonile, kellele tuleks teha ülesandeks need kavad läbi vaadata ja anda vajaduse korral soovitusi nende täiustamiseks.

(45)Liikmesriikides kehtivad erinevad eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikides kontrollides osalevate asutuste volitusi ning võimalust nõuda tõendeid saadetiste seaduslikkuse kindlakstegemiseks. Sellised tõendid võivad muu hulgas puudutada seda, kas aine või ese kujutab endast jäätmeid, kas jäätmed on õigesti liigitatud ja kas need saadetakse käitluskohtadesse, kus jäätmeid käideldakse keskkonnahoidlikul viisil kooskõlas käesoleva määrusega. Seepärast tuleks käesoleva määrusega näha liikmesriikides kontrollides osalevate asutuste jaoks ette võimalus nõuda selliseid tõendeid. Tõendeid võidakse nõuda kas üldsätete alusel või juhtumipõhiselt. Kui selliseid tõendeid ei tehta kättesaadavaks või neid peetakse ebapiisavaks, tuleks asjaomase aine või eseme või asjaomaste jäätmete saadetist käsitada ebaseadusliku saadetisena ja seda tuleks käsitleda kooskõlas käesoleva määruse asjakohaste sätetega.

(46)Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate halduskaristuste kohta ja tagama nende eeskirjade täitmise. Kehtestatud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Määruse (EÜ) nr 1013/2006 hindamisel leiti ühe puudusena, et karistusi käsitlevad siseriiklikud eeskirjad on liidus väga erinevad. Seetõttu tuleks karistuste järjepidevama kohaldamise hõlbustamiseks kehtestada ühised mitteammendavad kriteeriumid, et määrata kindlaks käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate karistuste liigid ja tasemed. Need kriteeriumid peaksid muu hulgas hõlmama rikkumise laadi ja raskusastet, sellest tulenevat majanduslikku kasu ja rikkumise põhjustatud keskkonnakahju, niivõrd kui neid on võimalik kindlaks määrata. Lisaks käesoleva määrusega nõutavatele halduskaristustele peaksid liikmesriigid tagama, et ebaseaduslik jäätmesaadetis on rasketel juhtudel kuritegu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/99/EÜ 51 sätetele.

(47)Määruse (EÜ) nr 1013/2006 kohaldamisel saadud kogemused näitasid, et mitme osalise kaasamine riiklikul tasandil tekitab täitmise tagamisega seotud koordineerimisel ja koostöö tegemisel probleeme. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et kõigil käesoleva määruse täitmise tagamisega seotud asjaomastel asutustel on tõhusad mehhanismid, mis võimaldavad neil riigisiseselt koostööd teha ning koordineerida täitmispoliitika ja -meetmete väljatöötamist ja rakendamist ebaseaduslike jäätmesaadetistega tegelemiseks, sealhulgas kontrollikavade koostamiseks ja rakendamiseks.

(48)Liikmesriikidel on vaja teha omavahel kahe- ja mitmepoolset koostööd ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamise ja avastamise hõlbustamiseks. Selleks et veelgi parandada koordineerimist ja koostööd kogu liidus, tuleks luua spetsiaalne täitmise tagamise rühm, milles osaleksid liikmesriikide ja komisjoni määratud esindajad ning muude asjaomaste institutsioonide, organite, asutuste ja võrgustike esindajad. Täitmise tagamise rühm peaks korrapäraselt kohtuma. See peaks tegutsema ka foorumina, kus jagatakse teavet ja andmeid ebaseaduslike saadetistega seotud suundumuste kohta ning vahetatakse seisukohti täitemeetmete, sealhulgas parimate tavade kohta.

(49)Liikmesriikide täitmise tagamise tegevuste toetamiseks ja täiendamiseks tuleks komisjonile anda volitused võtta uurimis- ja koordineerimismeetmeid seoses ebaseaduslike saadetistega, millel võib olla tõsine kahjulik mõju inimeste tervisele või keskkonnale. Nende tegevuste läbiviimisel peaks komisjon täielikult järgima menetluslikke tagatisi. Komisjon võib oma sisekorralduse raames kaaluda teatavate käesoleva määrusega ettenähtud täitemeetmete usaldamist Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), kellel on asjakohased eriteadmised.

(50)Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile käesoleva määruse rakendamisega seotud teabe nii Baseli konventsiooni sekretariaadile esitatud aruannetena kui ka eraldi küsimustiku alusel. Komisjon peaks koostama iga nelja aasta järel aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, tuginedes liikmesriikide esitatud teabele ja muule teabele, mis on kogutud eelkõige komisjoni ja Euroopa Keskkonnaameti sihtaruannetega plastijäätmete ja muude konkreetsete muret valmistavate jäätmevoogude saadetiste kohta.

(51)Tõhus rahvusvaheline koostöö jäätmesaadetiste kontrollimisel aitab tagada, et jäätmesaadetisi kontrollitakse ja jälgitakse asjakohasel tasemel. Jäätmete usaldusväärse käitlemise tagamiseks tuleks edendada liidu ja selle liikmesriikide ning kolmandate riikide vahelist teabevahetust, jagatud vastutust ja koostööd.

(52)Teabevahetuse ja koostöö hõlbustamiseks käesoleva määruse rakendamisel peaksid liikmesriigid määrama pädevad asutused ja kontaktisikud ning teavitama neist komisjoni, kes peaks tegema selle teabe üldsusele kättesaadavaks.

(53)Jäätmesaadetiste kontrolli tagamiseks peaks liikmesriikidel olema õigus määrata liitu sisenevate ja liidust väljuvate jäätmesaadetiste jaoks konkreetsed sisenemis- ja väljumistolliasutused ning teavitada neist komisjoni, kes peaks tegema selle teabe üldsusele kättesaadavaks.

(54)Käesoleva määruse täiendamiseks või muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses käesoleva määruse artikli 37 lõikega 13, artikli 40 lõikega 8 ja artikliga 72. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 52 . Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning neil ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(55)Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et võtta vastu meetmed finantstagatise või samaväärse kindlustuse arvutamise ühtlustatud meetodi kohta, täpsustada jäätmete liigitamist käesoleva määruse alusel (sh teatavate jäätmete puhul saastumise piirmäära kehtestamine) ning täpsustada teatavate kaubaliikide puhul kasutatud kauba ja jäätmete eristamist riikidevahelise veo korral. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 53 .

(56)Määrusega (EL) 2020/1056 on kehtestatud õigusraamistik õigusnormidega ette nähtud teabe elektrooniliseks edastamiseks asjaomaste ettevõtjate ja pädevate asutuste vahel seoses kaubaveoga liidu territooriumil ning selle määruse sätted hõlmavad käesoleva määruse teatavaid osi. Nende õigusaktide vahelise kooskõla tagamiseks on vaja määrust (EL) 2020/1056 muuta.

(57)Ettevõtjatele on vaja anda piisavalt aega käesolevast määrusest tulenevate uute kohustuste täitmiseks ning liikmesriikidele ja komisjonile määruse kohaldamiseks vajaliku haldustaristu loomiseks. Seetõttu tuleks mitme käesoleva määruse sätte kohaldamise algus ka edasi lükata kuupäevani, milleks kõnealused ettevalmistused on võimalik mõistlikult lõpule viia. Enamikku käesoleva määruse sätteid hakatakse kohaldama kaks kuud pärast määruse jõustumist, kuid artiklis 26 sätestatud dokumentide elektroonilise väljaandmise ja vahetamise kohustustega seotud sätteid hakatakse kohaldama kaks aastat ning mõningaid jäätmete eksporti käsitlevaid sätteid kolm aastat pärast seda kuupäeva. Õiguslike lünkade vältimiseks on vaja tagada, et mõned määruse (EÜ) nr 1013/2006 sätted jäävad jõusse kuni kuupäevani, mil hakatakse kohaldama käesoleva määruse neid sätteid, mille kohaldamise algus on edasi lükatud.

(58)Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid ühtlustamise vajaduse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I jaotis 
Üldsätted

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse meetmed, millega kaitstakse keskkonda ja inimeste tervist, ennetades või vähendades jäätmesaadetiste veost tuleneda võivat kahjulikku mõju. Sellega kehtestatakse jäätmesaadetistega seotud menetlused ja kontrollikord olenevalt saadetiste päritolust, sihtkohast ja marsruudist, veetavate jäätmete liigist ja sihtkohas töötlemise viisist.

Artikkel 2
Kohaldamisala

1.Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

(a)liikmesriikidevahelised jäätmesaadetised olenemata sellest, kas nende puhul toimub transiit läbi kolmandate riikide või mitte;

(b)kolmandatest riikidest liitu imporditavad jäätmesaadetised;

(c)liidust kolmandatesse riikidesse eksporditavad jäätmesaadetised;

(d)jäätmesaadetiste transiit läbi liidu teel kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest.

2.Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

(a)laevade ja avamereplatvormide tavapärase käitamise käigus tekkinud jäätmete, sealhulgas reovee ja jääkide kaldale laadimine, tingimusel et selliste jäätmete suhtes kohaldatakse rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni või muude siduvate rahvusvaheliste lepingute nõudeid;

(b)sõidukite, rongide, lennukite ja laevade pardal tekkinud jäätmed kuni esimese peatuse, jaama, lennujaama või sadamani liidus, kus sõiduk, rong, lennuk või laev viibib piisavalt kaua, et võimaldada jäätmete mahalaadimist nende taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;

(c)nõukogu direktiivi 2006/117/Euratom 54 artiklis 5 määratletud radioaktiivsete jäätmete saadetised;

(d)vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 punktides 1 ja 2 määratletud loomsete kõrvalsaaduste ja loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete saadetised, välja arvatud loomsed kõrvalsaadused või loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mis on segatud või saastunud komisjoni otsuse 2000/532/EÜ 55 lisas loetletud ohtlike jäätmetega;

(e)direktiivi 2008/98/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis e ja artikli 2 lõike 2 punktides a, d ja e osutatud jäätmesaadetised, kui sellised saadetised on juba hõlmatud muude liidu õigusaktidega;

(f)Antarktikast liitu veetavad jäätmesaadetised, mis vastavad Antarktika lepingu keskkonnakaitseprotokolli 56 nõuetele;

(g)süsinikdioksiidi saadetised geoloogilise säilitamise eesmärgil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/31/EÜ 57 ;

(h)liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1257/2013 kohaldamisalasse, välja arvatud laevad, mis muutuvad jäätmeteks liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluval alal ning mille suhtes kohaldatakse artiklit 36 ning VII ja VIII jaotist.

3.Relvajõudude ja abiorganisatsioonide poolt kriisiolukorras, rahu taastamise ja rahuvalveoperatsioonide käigus tekitatud jäätmete impordi suhtes, kui relvajõud või abiorganisatsioonid veavad nimetatud jäätmeid sihtriiki otse ja oma nimel või mõne muu riigi kaudu, kohaldatakse ainult artikli 48 lõiget 6.

4.Antarktikast kolmandatesse riikidesse veetavate jäätmesaadetiste suhtes, mis läbivad liitu transiidina, kohaldatakse artikleid 36 ja 56.

5.Üksnes ühe liikmesriigi piires veetavate jäätmesaadetiste suhtes kohaldatakse ainult artiklit 33.

Artikkel 3
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„jäätmesegu“ – jäätmed, mis tekivad III, IIIB ja IV lisa erinevates kannetes või vajaduse korral selliste kannete erinevates taanetes või alataanetes loetletud kahe või enama erineva jäätmeliigi tahtlikul või tahtmatul segamisel. Üks jäätmesaadetis, mis koosneb kahest või enamast üksteisest eraldatud jäätmeliigist, ei ole jäätmesegu;

(2)„ajutine kõrvaldamine“ – direktiivi 2008/98/EÜ IIA lisas nimetatud kõrvaldamistoimingud D13–D15;

(3)„ajutine taaskasutamine“ – direktiivi 2008/98/EÜ II lisas nimetatud taaskasutamistoimingud R12 ja R13;

(4)„keskkonnahoidlik jäätmekäitlus“ – kõigi rakendatavate meetmete võtmine, et tagada jäätmete käitlemine viisil, mis kaitseb inimeste tervist ja keskkonda kõnealuste jäätmete võimaliku kahjuliku mõju eest;

(5)„vastuvõtja“ – sihtriigi jurisdiktsiooni all tegutsev isik või ettevõtja, kellele jäätmeid taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks saadetakse;

(6)„teataja“ –

(a)liikmesriigist pärit saadetise puhul selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluv füüsiline või juriidiline isik, kes kavatseb jäätmesaadetisi vedada või veab neid ja kelle suhtes kehtib teatamiskohustus ning kes on loetletud allpool:

i) algne jäätmetekitaja;

ii) uus jäätmetekitaja, kes sooritab toiminguid enne saadetise vedamist;

iii) jäätmekoguja, kes koostab saadetise sama tüüpi jäätmete väikestest kogustest, mis on kogutud eri allikatest, kusjuures saadetise vedu algab ühest teatatud kohast;

iv) edasimüüja või vahendaja, kes tegutseb punktides i, ii või iii nimetatud isikute nimel;

v) jäätmevaldaja, juhul kui kõik eespool nimetatud isikud on teadmata või maksejõuetud;

(b)selliste jäätmete liitu importimise või liitu läbiva transiidi korral, mis ei ole pärit liikmesriigist, üks järgmistest lähteriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest füüsilistest või juriidilistest isikutest, kes kavandab või teostab jäätmesaadetiste vedu või kavatseb lasta või on lasknud jäätmesaadetisi vedada:

i) lähteriigi õiguse kohaselt määratud isik;

ii) kui lähteriigi õiguse kohaselt määratud isik puudub, siis isik, kes on ekspordi ajal jäätmevaldaja;

(7)„jäätmekoguja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb jäätmete kogumisega, nagu on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 10;

(8) „pädev asutus” –

(a)liikmesriigi puhul asjaomase liikmesriigi poolt kooskõlas artikliga 71 määratud asutus;

(b)ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli 22. märtsi 1989. aasta Baseli konventsiooni (edaspidi „Baseli konventsioon“) osalisriigiks oleva kolmanda riigi puhul selle riigi määratud pädev asutus Baseli konventsiooni artikli 5 tähenduses;

(c)punktis a või b nimetamata riigi puhul asutus, mille asjaomane riik või piirkond on määranud pädevaks asutuseks, või kui määramist ei ole toimunud, siis selle riigi või piirkonna reguleeriv asutus, mille jurisdiktsiooni alla taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete vedu või transiit kuulub;

(9)„lähtekoha pädev asutus“ – selle piirkonna pädev asutus, kust saadetise vedu kavatsetakse alustada või alustatakse;

(10)„sihtkoha pädev asutus“ – selle piirkonna pädev asutus, kuhu saadetis kavatsetakse vedada või veetakse või kus jäätmeid laaditakse enne nende taaskasutamist või kõrvaldamist piirkonnas, mis ei kuulu ühegi riigi jurisdiktsiooni alla;

(11)„transiidikoha pädev asutus“ – pädev asutus mis tahes riigis, mille kaudu saadetist kavatsetakse vedada või veetakse, välja arvatud siht- ja lähtekoha pädevad asutused;

(12)„lähteriik“ – iga riik, kust jäätmesaadetise vedu kavatsetakse alustada või alustatakse;

(13)„sihtriik“ – iga riik, kuhu jäätmesaadetis taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil kavatsetakse vedada või veetakse või kus jäätmeid laaditakse enne nende taaskasutamist või kõrvaldamist piirkonnas, mis ei kuulu ühegi riigi jurisdiktsiooni alla;

(14)„transiidiriik“ – iga riik, mille kaudu jäätmesaadetist kavatsetakse vedada või veetakse, välja arvatud lähte- või sihtriik;

(15)„riigi jurisdiktsiooni alla kuuluv piirkond“ – iga maismaa- või merepiirkond, kus riik täidab rahvusvahelise õigusega kooskõlas oma haldus- ja regulatiivkohustusi, et kaitsta inimeste tervist või keskkonda;

(16)„ülemeremaad ja -territooriumid“ – aluslepingu II lisas loetletud ülemeremaad ja -territooriumid;

(17)„eksporditolliasutus“ – komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 58 artikli 1 punktis 16 määratletud eksporditolliasutus;

(18)„väljumistolliasutus“ – komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 59 artikli 329 kohaselt kindlaks määratud väljumistolliasutus;

(19)„sisenemistolliasutus“ – delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 1 punktis 15 määratletud esimese sisenemiskoha tolliasutus;

(20)„import“ – jäätmete sissevedu liitu, välja arvatud transiit läbi liidu;

(21)„eksport“ – jäätmete väljavedu liidust, välja arvatud transiit läbi liidu;

(22)„transiit“ – jäätmesaadetise vedamine või veo kavandamine läbi ühe või mitme riigi, mis ei ole lähte- ega sihtriik;

(23)„transport“ – jäätmevedu maanteel, raudteel, õhus, merel ja siseveeteedel;

(24)„saadetis“ – taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete vedu laadimiskohast kuni jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamiseni sihtriigis, mis on kavandatud toimuma või toimub

(a)kahe riigi vahel;

(b)riigi ja selle riigi kaitse all olevate ülemeremaade ja -territooriumide või muude piirkondade vahel;

(c)riigi ja mis tahes geograafilise piirkonna vahel, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt ühegi riigi osa;

(d)riigi ja Antarktika vahel;

(e)ühest riigist punktides a–d osutatud mis tahes piirkonna kaudu;

(f)riigi sees läbi punktides a–d osutatud mis tahes piirkonna ning algab ja lõpeb samas riigis või

(g)riiki sisse geograafilisest piirkonnast, mis ei kuulu ühegi riigi jurisdiktsiooni alla;

(25)„ebaseaduslik saadetis“ – iga jäätmesaadetis, mida veetakse

(a)asjaomaseid pädevaid asutusi käesoleva määruse kohaselt teavitamata;

(b)ilma asjaomaste pädevate asutuste poolt käesoleva määruse kohaselt antud nõusolekuta;

(c)asjaomaste pädevate asutuste poolt käesoleva määruse kohaselt antud nõusolekuga, mis on saadud võltsimise, valeandmete esitamise või pettuse teel;

(d)viisil, mis ei ole teatamis- või saatedokumendis sisalduva teabega kooskõlas;

(e)viisil, millest tulenevalt on jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine vastuolus liidu või rahvusvahelise õigusega;

(f)vastuolus artiklitega 11, 34, 36, 37, 42, 44, 45, 46 või 47;

(g)viisil, mille tulemus on artikli 4 lõigetes 3 ja 5 osutatud jäätmesaadetiste puhul järgmine:

i) III, IIIA või IIIB lisas loetlemata jäätmed;

ii) artikli 4 lõike 5 rikkumine;

iii) artikli 18 rikkumine;

(26)„kontroll“ – ametiasutuse tegevus, mille eesmärk on kindlaks teha, kas käitluskoht, ettevõtja, vahendaja, edasimüüja, jäätmesaadetis või sellega seotud taaskasutamine või kõrvaldamine vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele;

(27)„jäätmehierarhia“ – direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 osutatud jäätmehierarhia.

Lisaks kohaldatakse mõisteid „jäätmed“, „ohtlikud jäätmed“, „töötlemine“, „kõrvaldamine“, „taaskasutamine“, „korduskasutamiseks ettevalmistamine“, „korduskasutamine“, „ringlussevõtt“, „jäätmetekitaja“, „jäätmevaldaja“, „edasimüüja“ ja „vahendaja“, mis on sätestatud vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktides 1, 2, 14, 19, 15, 16, 13, 17, 5, 6, 7 ja 8.

II jaotis 
Saadetised liidu piires, mille puhul toimub transiit läbi kolmandate riikide või mitte

Artikkel 4
Üldine menetlusraamistik

1.Kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete saadetised on keelatud, välja arvatud juhul, kui need on kooskõlas artikliga 11 sõnaselgelt lubatud. Selleks et saada kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete saadetiseks luba kooskõlas artikliga 11, kohaldatakse 1. peatükis sätestatud eelneva kirjaliku teatamise ja nõusoleku menetlust.

2.1. peatükis sätestatud eelneva kirjaliku teatamise ja nõusoleku menetlust kohaldatakse ka järgmiste taaskasutamistoiminguteks ettenähtud jäätmete saadetiste suhtes:

(a)IV lisas loetletud jäätmed;

(b)jäätmed, mis ei ole liigitatavad III, IIIB või IV lisa üheainsa kande alla;

(c)jäätmesegud, kui need ei ole loetletud IIIA lisas.

3.Järgmiste taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete saadetiste suhtes kohaldatakse artiklis 18 sätestatud üldisi teavitamisnõudeid, kui veetavate jäätmete kogus ületab 20 kilogrammi:

(a)III või IIIB lisas loetletud jäätmed;

(b)jäätmesegud, tingimusel et nende koostis ei kahjusta nende keskkonnahoidlikku taaskasutamist ja et sellised segud on loetletud IIIA lisas.

4.Selliste jäätmete saadetiste suhtes, mis on otseselt ettenähtud laborianalüüsideks või eksperimentaalsete töötlusviiside katsetamiseks, et hinnata jäätmete füüsikalisi või keemilisi omadusi või määrata kindlaks nende sobivus taaskasutamis- või kõrvaldamistoiminguteks, kohaldatakse artiklis 18 sätestatud üldisi teavitamisnõudeid, juhul kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a)jäätmete kogus ei ületa ühelgi konkreetsel juhul kogust, mis on põhjendatult vajalik analüüsi või katse tegemiseks;

(b)jäätmete kogus ei ületa 150 kilogrammi või mis tahes suuremat kogust, milles asjaomased pädevad asutused ja teataja on igal üksikjuhul eraldi kokku leppinud.

5.Lõiget 2 kohaldatakse kodumajapidamistelt, teistelt jäätmetekitajatelt või mõlematelt kogutud segaolmejäätmete saadetiste suhtes, samuti segaolmejäätmete suhtes, mis on läbinud jäätmetöötlustoimingu, mis ei ole oluliselt muutnud jäätmete omadusi, juhul kui sellised jäätmed on ette nähtud taaskasutamistoiminguteks. Selliste kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete saadetised on keelatud.

1. peatükk
Eelnev kirjalik teatamine ja nõusolek

Artikkel 5
Teade

1.Eelneva kirjaliku teate (edaspidi „teade“) võivad esitada ainult need teatajad, kes on saanud loa või kes on registreeritud kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ IV peatükiga.

Kui kõnealused teatajad kavatsevad vedada artikli 4 lõigetes 1 või 2 osutatud jäätmeid, esitavad nad teate kõigile asjaomastele pädevatele asutustele.

Kui need teatajad esitavad koondteate mitme artiklis 13 osutatud saadetise kohta, peavad nad täitma ka kõnealuses artiklis sätestatud nõudeid.

Kui saadetis veetakse artikli 14 kohaselt eelneva nõusoleku saanud käitluskohta, kohaldatakse kõnealuse artikli lõigetes 6, 8 ja 9 sätestatud menetlusnõudeid.

2.Teade sisaldab järgmisi dokumente:

(a)IA lisas sätestatud teatamisdokument (edaspidi „teatamisdokument“);

(b)IB lisas sätestatud saatedokument (edaspidi „saatedokument“).

Teataja esitab teabe teatamisdokumendis ja olemasolu korral ka saatedokumendis.

Kui teataja ei ole artikli 3 punkti 6 alapunkti a alapunktis i osutatud algne jäätmetekitaja, tagab teataja, et teatamisdokumendile annab allkirja ka algne jäätmetekitaja või mõni artikli 3 punkti 6 alapunkti a alapunktis ii või iii osutatud isikutest.

3.Teatamisdokument või selle lisa peab sisaldama II lisa 1. osas loetletud teavet ja dokumente. Saatedokument või selle lisa peab olemasolu korral sisaldama II lisa 2. osas loetletud teavet ja dokumente.

4.Teade loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui lähtekoha pädev asutus on veendunud, et teatamisdokument ja saatedokument on täidetud kooskõlas lõikega 3.

5.Kui mõni asjaomastest pädevatest asutustest seda nõuab, esitab teataja lisateabe ja täiendavad dokumendid. II lisa 3. osas on esitatud loetelu lisateabest ja täiendavatest dokumentidest, mida võidakse nõuda.

Teade loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui sihtkoha pädev asutus on veendunud, et teatamisdokumendile ja saatedokumendile, mis on nõuetekohaselt täidetud kooskõlas lõikega 3, on lisatud II lisa 3. osas loetletud lisateave ja täiendavad dokumendid.

6.Teatamise ajal esitatakse asjaomastele pädevatele asutustele tõendid artikli 6 kohaselt sõlmitud lepingu kohta või selle olemasolu tõendav deklaratsioon kooskõlas IA lisaga.

7.Teataja esitab deklaratsiooni artikli 7 kohase finantstagatise või samaväärse kindlustuse olemasolu kohta, täites teatamisdokumendi asjakohase osa.

Asjaomastele pädevatele asutustele esitatakse teatamise ajal teatamisdokumendi osana artiklis 7 osutatud finantstagatis või samaväärne kindlustus või kui asjaomane pädev asutus seda lubab, siis selle olemasolu tõendav deklaratsioon kooskõlas IA lisaga.

Erandina esimesest lõigust võib asjaomaste pädevate asutuste loal esitada kõnealuses lõigus osutatud tõendid pärast teate esitamist, kuid hiljemalt enne veo alustamist.

8.Teade peab sisaldama teavet jäätmesaadetise kohta alates selle algsest lähtekohast kuni jäätmete ajutise ja lõpliku taaskasutamise või kõrvaldamiseni.

Kui järgnevad ajutise või lõpliku taaskasutamise või kõrvaldamise toimingud toimuvad muus riigis kui esimene sihtriik, märgitakse teates lõplik toiming ja selle sihtkoht ning kohaldatakse artikli 15 lõiget 6.

Iga teade hõlmab ainult üht jäätmete tunnuskoodi. Iga teade peab hõlmama ainult üht jäätmete tunnuskoodi ka siis, kui jäätmed ei ole liigitatavad III, IIIB või IV lisa üheainsa kande alla.

Kui jäätmesegud ei ole liigitatavad III, IIIB või IV lisa üheainsa kande alla, kuid on loetletud IIIA lisas, tuleb märkida kõigi jäätmefraktsioonide koodid tähtsuse järjekorras.

Artikkel 6
Leping

1.Kõigi jäätmesaadetiste kohta, millest teatamine on kohustuslik, peavad teataja ja vastuvõtja sõlmima teatatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise lepingu.

2.Leping peab olema sõlmitud ja kehtima teatamise ajal ja veo kestel kuni tõendi väljaandmiseni kooskõlas artikli 15 lõikega 5, artikli 16 lõikega 4 või asjakohasel juhul artikli 15 lõikega 4.

3.Leping sisaldab järgmisi kohustusi:

(a)teataja kohustus võtta jäätmed tagasi, kui vedu või taaskasutamine või kõrvaldamine ei ole teostatud vastavalt kavandatule või kui jäätmed on lähetatud artiklis 22 ja artikli 24 lõikes 2 sätestatud ebaseadusliku saadetisena;

(b)vastuvõtja kohustus taaskasutada või kõrvaldada jäätmed, kui need on lähetatud artikli 24 lõikes 4 sätestatud ebaseadusliku saadetisena;

(c)jäätmeid taaskasutava või kõrvaldava käitluskoha kohustus esitada kooskõlas artikli 16 lõikega 4 tõend selle kohta, et jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine on toimunud kooskõlas teate, selles täpsustatud tingimuste ja käesoleva määruse nõuetega.

4.Juhul kui veetavad jäätmed on ette nähtud ajutise taaskasutamise või ajutise kõrvaldamise toiminguteks, sisaldab leping järgmisi lisakohustusi:

(a)vastuvõtja kohustus esitada kooskõlas artikli 15 lõikega 4 ja asjakohasel juhul artikli 15 lõikega 5 lõpliku taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid teostava käitluskoha (teostavate käitluskohtade) tõend(id) selle kohta, et kõik jäätmed, mis on vastu võetud kooskõlas teate, selles täpsustatud tingimuste ja käesoleva määruse nõuetega, on taaskasutatud või kõrvaldatud, märkides võimaluse korral iga tõendiga hõlmatud jäätmete koguse ja liigi;

(b)vastuvõtja kohustus esitada vajaduse korral teade algse lähteriigi algsele pädevale asutusele kooskõlas artikli 15 lõike 6 punktiga b.

5.Kui jäätmeid veetakse kahe ettevõtte vahel, mida kontrollib üks ja sama juriidiline isik, võib lõikes 1 osutatud lepingu asendada selle juriidilise isiku deklaratsiooniga. Kõnealune deklaratsioon hõlmab lõikes 3 osutatud kohustusi.

Artikkel 7
Finantstagatis või samaväärne kindlustus

1.Kõigi jäätmesaadetiste puhul, millest tuleb teatada, kehtib nõue seada finantstagatis või samaväärne kindlustus, mis katab kõik järgmised kulud:

(a)transpordikulud;

(b)taaskasutamise või kõrvaldamise kulud, kaasa arvatud kõigi vajalike ajutiste toimingute kulud;

(c)90 päeva jooksul ladustamise kulud.

2.Finantstagatis või samaväärne kindlustus peab katma kulud, mis tekivad seoses kõigi järgmiste juhtudega:

(a)vedu või taaskasutamist või kõrvaldamist ei ole võimalik teostada vastavalt kavandatule, nagu on osutatud artiklis 22;

(b)vedu või taaskasutamine või kõrvaldamine on ebaseaduslik, nagu on osutatud artiklis 24.

3.Finantstagatise või samaväärse kindlustuse seab teataja või mõni muu juriidiline või füüsiline isik tema nimel ning see kehtib teatamise ajal või kui finantstagatise või samaväärse kindlustuse heaks kiitnud pädev asutus seda lubab, siis hiljemalt alates veo alustamisest. Finantstagatis või samaväärne kindlustus on teatatud saadetise suhtes kohaldatav hiljemalt alates veo alustamisest.

4.Lähtekoha pädev asutus kiidab heaks finantstagatise või samaväärse kindlustuse, samuti selle vormi, sõnastuse ja kaetava summa.

Liitu importimise korral vaatab ka liidus asuva sihtkoha pädev asutus kaetava summa suuruse läbi ja kiidab vajaduse korral heaks täiendava finantstagatise või samaväärse kindlustuse.

5.Finantstagatis või samaväärne kindlustus peab olema kehtiv ning katma teatatud saadetise ning teatatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise.

Finantstagatis või samaväärne kindlustus vabastatakse, kui asjaomane pädev asutus on saanud artikli 16 lõikes 4 osutatud tõendi või asjakohasel juhul artikli 15 lõikes 5 osutatud tõendi ajutise taaskasutamise või kõrvaldamise toimingute kohta.

6.Erandina lõikest 5 võib juhul, kui veetavad jäätmed on ette nähtud ajutiste taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguteks ning edasised taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingud viiakse läbi sihtriigis, vabastada finantstagatise või samaväärse kindlustuse siis, kui jäätmed viiakse ajutise käitlemise kohast välja ja asjaomane pädev asutus on saanud artikli 16 lõikes 4 osutatud tõendi. Sellisel juhul tuleb saadetise edasisaatmiseks taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta seada uus finantstagatis või samaväärne kindlustus, välja arvatud juhul, kui sihtkoha pädev asutus on veendunud, et sellist finantstagatist või samaväärset kindlustust ei ole vaja. Sellisel juhul vastutab sihtkoha pädev asutus kohustuste eest, mis tekivad tagasivõtmise korral, kui vedu või edasist taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingut ei ole võimalik teostada vastavalt kavandatule, nagu on osutatud artiklis 22, või ebaseadusliku saadetise korral, nagu on osutatud artiklis 24.

7.Finantstagatise või samaväärse kindlustuse heaks kiitnud liidu pädeval asutusel on juurdepääs kõnealusele tagatisele või kindlustusele ning ta kasutab neid rahalisi vahendeid muu hulgas teistele asjaomastele asutustele maksete tegemiseks, et täita artiklite 23 ja 25 kohaselt tekkivad kohustused.

8.Artikli 13 kohase koondteate puhul võib ühe kogu koondteadet hõlmava finantstagatise või samaväärse kindlustuse asemel seada koondteate osi katva finantstagatise või samaväärse kindlustuse. Sellistel juhtudel kohaldatakse finantstagatist või samaväärset kindlustust hiljemalt siis, kui algab sellega kaetud saadetise vedamine.

9.Lõikes 1 osutatud finantstagatis või samaväärne kindlustus vabastatakse, kui asjaomane pädev asutus on saanud artikli 16 lõikes 4 osutatud tõendi või asjakohasel juhul artikli 15 lõikes 5 osutatud tõendi asjaomaste jäätmete ajutise taaskasutamise või kõrvaldamise toimingute kohta. Lõiget 6 kohaldatakse mutatis mutandis.

10.Komisjon hindab hiljemalt [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] finantstagatiste või samaväärsete kindlustuste summa kindlaksmääramiseks ühtlustatud arvutusmeetodi kehtestamise teostatavust ja võtab vajaduse korral vastu rakendusakti sellise ühtlustatud arvutusmeetodi kehtestamiseks. Rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 77 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Esimeses lõigus osutatud hindamise läbiviimisel võtab komisjon muu hulgas arvesse liikmesriikide asjakohaseid eeskirju, mis käsitlevad käesolevas artiklis osutatud finantstagatise või samaväärse kindlustuse arvutamist.

Artikkel 8
Asjaomaste pädevate asutuste teabe ja dokumentide taotlused

1.Kui teatamine ei toimu nõuetekohaselt, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 4, taotleb lähtekoha pädev asutus teatajalt teavet ja dokumente kooskõlas artikli 5 lõikega 3.

Esimeses lõigus osutatud teabe ja dokumentide taotlus saadetakse teatajale kolme tööpäeva jooksul pärast teate esitamist.

2.Teataja esitab lõikes 1 osutatud teabe ja dokumendid seitsme päeva jooksul pärast lähtekoha pädevalt asutuselt taotluse saamist.

3.Kui lähtekoha pädev asutus leiab, et teade ei ole pärast sellele nõutud teabe ja dokumentide lisamist ikka veel nõuetekohaselt esitatud, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 3, või kui teataja ei ole vastavalt lõikele 2 teavet esitanud, otsustab lähtekoha pädev asutus, et teade ei ole kehtiv ja selle läbivaatamine lõpetatakse.

Lähtekoha pädev asutus teavitab teatajat ja teisi asjaomaseid pädevaid asutusi esimeses lõigus osutatud otsusest seitsme päeva jooksul pärast seda, kui teatele on lisatud nõutud teave ja dokumendid või kui teataja ei ole esitanud teavet vastavalt lõikele 2.

4.Kui teatamine on toimunud nõuetekohaselt, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 3, teavitab lähtekoha pädev asutus sellest viivitamata teatajat ja teisi asjaomaseid pädevaid asutusi.

Kui mõni asjaomastest pädevatest asutustest peab vajalikuks lisateavet ja täiendavaid dokumente, et teade oleks täielikult esitatud, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 4, taotleb ta kolme tööpäeva jooksul pärast esimeses lõigus osutatud teabe saamist teatajalt sellist teavet ja dokumente ning teavitab sellest teisi pädevaid asutusi.

5.Teataja esitab lõikes 4 osutatud teabe ja dokumendid seitsme päeva jooksul pärast asjaomaselt pädevalt asutuselt taotluse saamist.

Kui mõni pädev asutus leiab, et teade ei ole veel täielikult esitatud, või kui teataja ei esita nõutud teavet esimeses lõigus sätestatud tähtaja jooksul, otsustab asjaomane pädev asutus kolme tööpäeva jooksul pärast esimeses lõigus sätestatud tähtaja möödumist, et teade ei ole kehtiv ja selle läbivaatamine lõpetatakse.

Kui teises lõigus osutatud otsust ettenähtud tähtaja jooksul ei tehta, loetakse teade täielikult esitatuks.

Asjaomane pädev asutus teavitab teatajat ja teisi asjaomaseid pädevaid asutusi viivitamata teises lõigus osutatud otsusest.

6.Kui lähtekoha pädev asutus ei ole 30 päeva jooksul pärast teate esitamist toiminud kooskõlas lõikega 3 või lõike 4 esimese lõiguga, esitab ta teatajale viimase nõudmisel põhjendatud selgituse.

Kui pädev asutus ei ole 30 päeva jooksul pärast teate esitamist toiminud kooskõlas lõike 4 teise lõiguga või lõikega 5 ja ei ole andnud saadetisele artikli 11 lõike 2 kohaselt nõusolekut või esitanud saadetise suhtes artikli 12 kohaselt vastuväiteid põhjustel, mis on seotud sellega, et teade ei ole täielikult esitatud, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 4, esitab ta teatajale viimase nõudmisel põhjendatud selgituse.

Artikkel 9
Pädevate asutuste nõusolek ning vedamiseks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks ettenähtud aeg

1.Sihtkoha, lähtekoha ja transiidikoha pädevad asutused teevad 30 päeva jooksul pärast teate esitamist teatatud saadetise kohta ühe järgmistest nõuetekohaselt põhjendatud otsustest:

(a)tingimusteta nõusolek;

(b)nõusolek artiklis 10 sätestatud tingimustel;

(c)vastuväited kooskõlas artikliga 12.

Kui esimeses lõigus osutatud 30päevase tähtaja jooksul vastuväiteid ei esitata, võib seda pidada lähte- ja transiidikoha pädevate asutuste vaikivaks nõusolekuks. Vaikiv nõusolek kehtib sihtkoha pädeva asutuse kirjalikus nõusolekus osutatud ajavahemiku jooksul.

2.Sihtkoha pädev asutus ning asjakohasel juhul ka lähte- ja transiidikoha pädevad asutused edastavad oma otsuse ja selle põhjendused teatajale lõikes 1 osutatud 30päevase tähtaja jooksul. Kõnealune otsus tehakse kättesaadavaks kõigile asjaomastele pädevatele asutustele.

Kui sihtkoha pädev asutus ei ole 30 päeva jooksul pärast teate esitamist teinud lõike 1 kohast otsust, esitab ta teatajale viimase nõudmisel põhjendatud selgituse.

3.Kirjalik nõusolek kavandatud saadetisele kaotab kehtivuse hilisemal kuupäeval, mis on teatamisdokumendis märgitud . See ei hõlma rohkem kui üht kalendriaastat ega asjaomaste pädevate asutuste otsuses märgitud mis tahes lühemat ajavahemikku.

4.Kavandatud saadetise vedu võib toimuda üksnes pärast artikli 16 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuete täitmist ning kõigi asjaomaste pädevate asutuste vaikiva või kirjaliku nõusoleku kehtivusaja jooksul. Saadetis peab olema lähteriigist välja viidud kõigi asjaomaste pädevate asutuste vaikivate või kirjalike nõusolekute kehtivusaja lõpuks.

5.Kavandatud saadetisega seotud jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine teostatakse hiljemalt ühe kalendriaasta jooksul pärast seda, kui jäätmeid taaskasutav või kõrvaldav käitluskoht on jäätmed kätte saanud, välja arvatud juhul, kui asjaomased pädevad asutused on oma otsuses määranud lühema ajavahemiku.

6.Asjaomased pädevad asutused võtavad oma vaikiva või kirjaliku nõusoleku tagasi, kui nad saavad teada mõnest järgmisest asjaolust:

a)jäätmete koostis ei vasta teatatud koostisele;

b)saadetisele kehtestatud tingimused ei ole täidetud;

c)jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine ei toimu kooskõlas taaskasutamis- või kõrvaldamistoiminguid läbi viiva käitluskoha loaga;

d) jäätmeid kavatsetakse vedada, taaskasutada või kõrvaldada või need on veetud, taaskasutatud või kõrvaldatud viisil, mis ei ole kooskõlas teatamis- või saatedokumendis esitatud või sellele lisatud teabega.

7.Teatajale, asjaomastele pädevatele asutustele ja vastuvõtjale saadetakse ametlik teade nõusoleku tagasivõtmise kohta.

Artikkel 10
Saadetisele esitatavad tingimused

1.Lähte-, siht- ja transiidikoha pädevad asutused võivad artikli 9 lõikes 1 osutatud 30päevase tähtaja jooksul kehtestada tingimused, mille alusel nad annavad teatatud saadetisele oma nõusoleku. Need tingimused põhinevad ühel või mitmel artiklis 12 loetletud alusel.

2.Lähte-, siht- ja transiidikoha pädevad asutused võivad artikli 9 lõikes 1 osutatud 30päevase tähtaja jooksul kehtestada ka tingimused jäätmete veoks oma riigi jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas. Need veotingimused ei tohi olla karmimad tingimustest, mis on kehtestatud täielikult nende jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas toimuvatele samasugustele saadetistele, ja peavad nõuetekohaselt arvesse võtma olemasolevaid kokkuleppeid, eelkõige asjakohaseid rahvusvahelisi lepinguid.

3.Lähte-, siht- ja transiidikoha pädevad asutused võivad artikli 9 lõikes 1 osutatud 30päevase tähtaja jooksul kehtestada ka tingimuse, et nende nõusolek tuleb lugeda tagasivõetuks, kui finantstagatis või samaväärne kindlustus ei ole kohaldatav hiljemalt teatatud saadetise veo alustamisest, nagu on nõutud artikli 7 lõikes 3.

4.Tingimused kehtestanud pädev asutus esitab need teatamisdokumendis või lisab need teatamisdokumendile.

5.Sihtkoha pädev asutus võib artikli 9 lõikes 1 osutatud 30päevase tähtaja jooksul kehtestada ka tingimuse, et jäätmeid vastu võttev käitluskoht peab pidama teate kehtivusaja jooksul korrapärast arvestust jäätmete sisend- ja väljundkoguste ja/või jäägi kohta ning nende jäätmetega seotud taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingute kohta, mida on teates nimetatud. Need dokumendid allkirjastab käitluskoha eest juriidiliselt vastutav isik ja need saadetakse sihtkoha pädevale asutusele ühe kuu jooksul pärast teatatud taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingu lõpetamist.

Artikkel 11
Kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete saadetiste keelamine

1.Kui on esitatud teade kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete kavandatud saadetise kohta kooskõlas artikliga 5, annavad lähte- ja sihtkoha pädevad asutused oma kirjaliku nõusoleku kõnealusele saadetisele artikli 9 lõikes 1 osutatud 30päevase tähtaja jooksul üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a)teataja tõendab, et

i) jäätmeid ei saa taaskasutada tehniliselt teostataval ja majanduslikult tasuval viisil või need tuleb kõrvaldada liidu või rahvusvahelisest õigusest tulenevate juriidiliste kohustuste tõttu;

ii)jäätmeid ei saa riigis, kus need tekitati, kõrvaldada tehniliselt teostataval ja majanduslikult tasuval viisil;

iii)kavandatud saadetis või kõrvaldamine on kooskõlas jäätmehierarhiaga ning läheduse ja iseseisvuse põhimõttega liidu ja liikmesriikide tasandil, nagu on sätestatud direktiivis 2008/98/EÜ;

(b)teatajat või vastuvõtjat ei ole varem süüdi mõistetud ebaseaduslikus jäätmeveos või muus keskkonnakaitsega seotud ebaseaduslikus tegevuses;

(c)teataja või käitluskoht ei ole varasemate jäätmesaadetistega seoses jätnud täitmata artiklite 15 ja 16 nõudeid;

(d)kavandatud saadetis või kõrvaldamine ei ole vastuolus kohustustega, mis tulenevad asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) või liidu sõlmitud rahvusvahelistest konventsioonidest;

(e)asjaomaseid jäätmeid töödeldakse kooskõlas kõrvaldamistoiminguid käsitlevate õiguslikult siduvate keskkonnakaitse nõuetega, mis on kehtestatud liidu õigusaktidega, ning kui käitluskoha suhtes kohaldatakse direktiivi 2010/75/EL, kohaldab ta kooskõlas käitluskohale antud loaga parimat võimalikku tehnikat, nagu on määratletud kõnealuse direktiivi artikli 3 punktis 10;

(f)jäätmed ei ole segaolmejäätmed (jäätmekoodid 20 03 01 või 20 03 99), mis on kogutud kodumajapidamistelt, teistelt jäätmetekitajatelt või mõlematelt, ega segaolmejäätmed, mis on läbinud jäätmetöötlustoimingu, mis ei ole oluliselt muutnud jäätmete omadusi.

2.Transiidikoha pädevad asutused annavad oma nõusoleku kõnealusele saadetisele artikli 9 lõikes 1 osutatud 30päevase tähtaja jooksul üksnes juhul, kui on täidetud käesoleva artikli lõike 1 punktides b, c ja d sätestatud tingimused.

3.Kui asjaomased pädevad asutused ei ole andnud kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete kavandatud saadetisele artikli 9 lõikes 1 osutatud 30päevase tähtaja jooksul luba, kaotab seda saadetist käsitlev teade kehtivuse ja saadetis on artikli 4 lõike 1 kohaselt keelatud. Kui teataja siiski kavatseb saadetist vedada, tuleb esitada uus teade, välja arvatud juhul, kui kõik asjaomased pädevad asutused ja teataja on kokku leppinud teisiti.

4.Lõike 1 kohaselt antud pädevate asutuste nõusolekutest teatatakse viivitamata komisjonile, kes teavitab nendest teisi liikmesriike.

Artikkel 12
Vastuväited taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete saadetistele

1.Kui on esitatud teade taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete kavandatud saadetise kohta kooskõlas artikliga 5, võivad siht- ja lähtekoha pädevad asutused esitada artikli 9 lõikes 1 osutatud 30päevase tähtaja jooksul põhjendatud vastuväiteid ühel või mitmel järgmisel põhjusel:

(a)kavandatud saadetis või taaskasutamine ei oleks kooskõlas direktiiviga 2008/98/EÜ;

(b)asjaomaseid jäätmeid ei käidelda kooskõlas jäätmekavadega või jäätmetekke vältimise programmidega, mis on koostatud vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklitele 28 ja 29;

(c)kavandatud saadetis või taaskasutamine ei oleks kooskõlas siseriiklike õigusaktidega, mis käsitlevad keskkonnakaitset, avalikku korda, avalikku julgeolekut või tervisekaitset seoses vastuväite esitanud pädeva asutuse riigis võetavate meetmetega;

(d)kavandatud saadetis või taaskasutamine ei oleks kooskõlas jäätmete taaskasutamist käsitlevate lähteriigi õigusaktidega, sealhulgas juhul, kui kavandatud saadetis koosneb jäätmetest, mis on ette nähtud taaskasutamiseks käitluskohas, kus konkreetsete jäätmete töötlemise nõuded on lähteriigi omadest leebemad, võttes arvesse vajadust tagada siseturu nõuetekohane toimimine, välja arvatud juhul, kui

i) on olemas vastavad liidu õigusaktid, eelkõige jäätmete kohta, ja siseriiklike õigusaktides, millega sellised liidu õigusaktid on üle võetud, on sätestatud nõuded, mis on vähemalt sama ranged kui kõnealustes liidu õigusaktides sätestatud nõuded;

ii) sihtriigis toimub taaskasutamistoiming tingimustel, mis on üldjoontes samaväärsed lähteriigi õigusaktides sätestatud tingimustega;

iii) lähteriigi muudest kui punktis i osutatud õigusaktidest ei ole teatatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/1535, 60 kui see on kõnealuse direktiivi kohaselt nõutav;

(e)liikmesriik peab oma jäätmekäitlusvõrgu kaitsmiseks piirama sissetulevaid jäätmesaadetisi, mille puhul jäätmed on ette nähtud muudeks taaskasutamistoiminguteks kui ringlussevõtt ja korduskasutamiseks ettevalmistamine, juhul kui on kindlaks tehtud, et selliste saadetiste tagajärjel tuleb riigis tekitatud jäätmed kõrvaldada või neid töödelda viisil, mis ei ole kooskõlas liikmesriigi jäätmekavadega;

(f)teataja või vastuvõtja on varem süüdi mõistetud ebaseaduslikus jäätmeveos või muus keskkonnakaitsega seotud ebaseaduslikus tegevuses;

(g)teataja või käitluskoht on seoses varasemate saadetistega korduvalt jätnud täitmata artiklite 15 ja 16 nõuded;

(h)kavandatud saadetis või taaskasutamine on vastuolus kohustustega, mis tulenevad asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) või liidu sõlmitud rahvusvahelistest konventsioonidest;

(i)taaskasutatavate ja taaskasutamiseks kõlbmatute jäätmete suhe, lõplikult taaskasutatavate materjalide hinnanguline väärtus või taaskasutamiskulud ja taaskasutamiseks kõlbmatu osa kõrvaldamise kulud ei õigusta taaskasutamist, võttes arvesse majanduslikke või keskkonnakaalutlusi;

(j)veoks kavandatud jäätmed on ette nähtud kõrvaldamiseks, mitte taaskasutamiseks;

(k)asjaomaseid jäätmeid ei töödelda kooskõlas taaskasutamistoiminguid käsitlevate õiguslikult siduvate keskkonnakaitse nõuetega või liidu õigusaktides sätestatud õiguslikult siduvate taaskasutamis- või ringlussevõtukohustustega või jäätmeid töödeldakse direktiiviga 2010/75/EL hõlmatud käitluskohas, kus ei kasutata kõnealuse direktiivi artikli 3 punktis 10 määratletud parimat võimalikku tehnikat.

2.Transiidikoha pädevad asutused võivad lõikes 1 osutatud 30päevase tähtaja jooksul esitada taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete kavandatud saadetise suhtes põhjendatud vastuväiteid üksnes käesoleva artikli lõike 1 punktides c, f, g ja h sätestatud alustel.

3.Juhul kui pädevad asutused leiavad lõikes 1 osutatud 30päevase tähtaja jooksul, et nende vastuväiteid põhjustanud probleemid on lahendatud, teavitavad nad sellest viivitamata teatajat. 

4.Juhul kui vastuväidete aluseks olevaid probleeme ei lahendata lõikes 1 osutatud 30päevase tähtaja jooksul, kaotab taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete saadetist käsitlev teade kehtivuse. Kui teataja siiski kavatseb saadetist vedada, tuleb esitada uus teade, välja arvatud juhul, kui kõik asjaomased pädevad asutused ja teataja on kokku leppinud teisiti.

5.Liikmesriigid teatavad komisjonile kooskõlas artikliga 68 vastuväidetest, mille pädevad asutused on käesoleva artikli lõike 1 punktides d ja e sätestatud alustel esitanud.

6.Lähtekoha pädev asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike siseriiklikest õigusaktidest, millel pädevate asutuste poolt lõike 1 punktide d ja e kohaselt esitatud vastuväited võivad põhineda, ning teatab, milliste jäätmeliikide ja jäätmete taaskasutamistoimingute suhtes need vastuväited kehtivad, enne kui sellistele õigusaktidele tuginetakse põhjendatud vastuväite alusena.

Artikkel 13
Koondteade

1.Teataja võib esitada mitut saadetist hõlmava koondteate, kui on täidetud kõik järgmised nõuded:

(a)eri saadetistes sisalduvate jäätmete füüsikalised ja keemilised omadused on sisuliselt sarnased;

(b)eri saadetistes sisalduvad jäätmed veetakse samale vastuvõtjale ja samasse käitluskohta;

(c)teatamisdokumendis näidatud eri saadetiste marsruut – eelkõige igast asjaomasest riigist väljumise ja sinna sisenemise koht – on sama.

2.Kui ettenägematute asjaolude tõttu ei ole võimalik kõikide saadetiste puhul sama marsruuti kasutada, teatab teataja sellest koondteatega asjaomastele pädevatele asutustele võimalikult kiiresti ja enne veo alustamist, kui muutmise vajadus on juba teada.

Kui marsruudi muutmine on teada enne veo alustamist ja sellega on seotud muud pädevad asutused kui need, keda koondteade puudutab, ei tohi koondteadet kasutada ja tuleb esitada uus teade kooskõlas artikliga 5.

3.Asjaomased pädevad asutused võivad kokku leppida koondteate kasutamises tingimusel, et hiljem esitatakse lisateave ja täiendavad dokumendid kooskõlas artikli 5 lõigetega 3 ja 4.

Artikkel 14
Eelneva nõusoleku saanud taaskasutamiskohad

1.Et saada käitluskohale eelnev nõusolek, võib seda taaskasutamiskohta omav või selle üle kontrolli teostav juriidiline või füüsiline isik esitada taotluse artikli 71 kohaselt määratud pädevale asutusele, kelle jurisdiktsiooni alla see käitluskoht kuulub.

2.Lõikes 1 osutatud taotlus sisaldab järgmist teavet:

(a)taaskasutamiskoha nimi, registreerimisnumber ja aadress;

(b)taaskasutamiskohale direktiivi 2008/98/EÜ artikli 23 kohaselt väljaantud jäätmetöötluslubade koopiad ning vajaduse korral nende standardite või sertifikaatide koopiad, millele käitluskoht vastab;

(c)taaskasutamistoimingu puhul kasutatava tehnoloogia kirjeldus, sealhulgas R-kood(id), mille jaoks eelnevat nõusolekut taotletakse;

(d)jäätmed, mille jaoks eelnevat nõusolekut taotletakse, nagu need on loetletud käesoleva määruse IV lisas või vajaduse korral otsuse 2000/532/EÜ lisas;

(e)iga sellise jäätmeliigi üldkogus, mille jaoks eelnevat nõusolekut taotletakse, võrreldes käitluskoha lubatud töötlemisvõimsusega;

(f)andmed käitluskoha tegevuse kohta seoses jäätmete taaskasutamisega, mis hõlmavad eelkõige viimase kolme aasta jooksul töödeldud jäätmete kogust ja liike, kui see on asjakohane;

(g)tõendid või kinnitus selle kohta, et käitluskohta omav või kontrolliv juriidiline või füüsiline isik ei ole süüdi mõistetud ebaseaduslikus jäätmeveos või muus jäätmekäitlusega seotud ebaseaduslikus tegevuses.

3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 76 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lõiget 2 seoses teabega, mida taotlus peab sisaldama.

4.Käitluskohale eelneva nõusoleku andmiseks, mida on taotletud vastavalt lõikele 1, kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 5–10 osutatud menetlust.

5.Pädev asutus hindab taotlust 45 päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud taotluse saamist ja otsustab, kas taotlus rahuldada.

6.Kui lõikes 1 osutatud juriidiline või füüsiline isik on esitanud kogu lõikes 2 osutatud teabe, rahuldab pädev asutus taotluse ja annab asjaomasele käitluskohale eelneva nõusoleku. Eelnev nõusolek võib sisaldada tingimusi seoses eelneva nõusoleku kehtivusajaga, asjaomaste jäätmeliikide ja -kogustega, kasutatava tehnoloogiaga või muid tingimusi, mis on vajalikud, et tagada jäätmete käitlemine keskkonnahoidlikul viisil.

7.Erandina lõikest 6 võib pädev asutus eelneva nõusoleku taotluse rahuldamisest keelduda, kui ta ei ole veendunud, et eelneva nõusoleku väljaandmine tagab asjaomaste jäätmete kvaliteetse töötlemise.

8.Eelneva nõusoleku taotluse rahuldamise või tagasilükkamise otsus edastatakse taotluse esitanud juriidilisele või füüsilisele isikule niipea, kui pädev asutus on selle vastu võtnud, ning see peab olema nõuetekohaselt põhjendatud.

9.Kui eelneva nõusoleku taotluse rahuldamise otsuses ei ole märgitud teisiti, kehtib taaskasutamiskohale antud eelnev nõusolek seitse aastat.

10.Pädev asutus võib taaskasutamiskohale antud eelneva nõusoleku igal ajal tühistada. Eelneva nõusoleku tühistamise otsus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja sellest tuleb teatada asjaomasele käitluskohale.

11.Lõikes 1 osutatud juriidiline või füüsiline isik teavitab viivitamata asjaomast pädevat asutust kõikidest muudatustest lõikes 2 osutatud teabes. Asjaomane pädev asutus võtab neid muudatusi eelneva nõusoleku taotluse hindamisel nõuetekohaselt arvesse ja vajaduse korral ajakohastab eelnevat nõusolekut.

12.Juhul kui artikli 13 kohaselt on esitatud koondteade seoses saadetistega, mis on määratud eelneva nõusoleku saanud käitluskohta, pikendatakse artikli 9 lõigetes 3 ja 4 osutatud nõusoleku kehtivusaega kolme aastani. Erandina sellest reeglist võivad asjaomased pädevad asutused nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel otsustada seda tähtaega lühendada.

13.Pädevad asutused, kes on andnud käitluskohale käesoleva artikli kohaselt eelneva nõusoleku, teavitavad VI lisas esitatud vormi kasutades komisjoni ja asjakohasel juhul OECD sekretariaati järgmisest:

(a)taaskasutamiskoha nimi, registreerimisnumber ja aadress;

(b)kasutatava tehnoloogia kirjeldus, sealhulgas R-kood(id);

(c)IV lisas loetletud jäätmed või jäätmed, mille jaoks on eelnev nõusolek antud;

(d)eelneva nõusolekuga hõlmatud üldkogus;

(e)kehtivusaeg;

(f)eelneva nõusoleku muudatused;

(g) esitatud teabes tehtud muudatused;

(h)eelneva nõusoleku tagasivõtmine.

14.Erandina artiklitest 8, 9, 10 ja 12, kui teade hõlmab eelneva nõusoleku saanud käitluskohta määratud saadetisi, kohaldatakse artikli 9 lõike 1 kohaselt antava nõusoleku, artikli 10 kohaselt kehtestatavate tingimuste või kõigi asjaomaste pädevate asutuste poolt artikli 12 kohaselt esitatavate vastuväidete suhtes seitsme tööpäeva pikkust tähtaega pärast artikli 8 lõike 4 esimeses lõigus osutatud teabe saamist.

15.Kui üks või mitu pädevat asutust soovivad küsida seoses teatega, mis hõlmab eelneva nõusoleku saanud käitluskohta määratud saadetisi, lisateavet kooskõlas artikli 8 lõike 4 teise lõiguga, lühendatakse kõnealuses lõigus ning artikli 8 lõike 5 esimeses ja teises lõigus nimetatud tähtaegu artikli 8 lõike 4 teise lõigu ja artikli 8 lõike 5 teise lõigu puhul ühe päevani ning artikli 8 lõike 5 esimese lõigu puhul kahe päevani.

16.Olenemata lõikest 14 võib sihtkoha pädev asutus otsustada, et teatajalt lisateabe või täiendavate dokumentide saamiseks on vaja rohkem aega.

Sellisel juhul teavitab kõnealune pädev asutus sellest teatajat seitsme tööpäeva jooksul pärast artikli 8 lõike 4 esimeses lõigus osutatud teabe saamist.

Artikli 9 lõikes 1 osutatud mis tahes otsuse tegemiseks vajalik aeg ei tohi kokku olla pikem kui 30 päeva alates artikli 5 kohase teate esitamise kuupäevast.

Artikkel 15
Täiendavad sätted ajutise taaskasutamise ja kõrvaldamise toimingute kohta

1.Kui jäätmesaadetis on ette nähtud ajutise taaskasutamise või ajutise kõrvaldamise toiminguks, märgitakse teatamisdokumendis lisaks esialgsele ajutise taaskasutamise või ajutise kõrvaldamise toimingule ka kõik käitluskohad, kus on kavas teostada järgnevad ajutise ja lõpliku taaskasutamise ning ajutise kõrvaldamise toimingud.

2.Lähte- ja sihtkoha pädevad asutused võivad anda oma nõusoleku ajutise taaskasutamise või ajutise kõrvaldamise toiminguks ettenähtud jäätmete saadetisele üksnes juhul, kui ei ole alust esitada artikli 12 kohaselt vastuväiteid jäätmesaadetis(t)e vedamisele käitluskohtadesse, kus toimub mis tahes järgnev ajutise või lõpliku taaskasutamise või ajutise kõrvaldamise toiming.

3.Ühe päeva jooksul pärast jäätmete saabumist käitluskohta, kus toimub ajutise taaskasutamise või ajutise kõrvaldamise toiming, esitab kõnealune käitluskoht teatajale kinnituse selle kohta, et jäätmed on kätte saadud. See kinnitus esitatakse saatedokumendil või lisatakse sellele.

4.Niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast ajutise taaskasutamise või ajutise kõrvaldamise toimingu lõpetamist ja mitte hiljem kui üks kalendriaasta või artikli 9 lõikes 5 osutatud lühem ajavahemik pärast jäätmete kättesaamist, esitab seda toimingut teostav käitluskoht oma vastutusel tõendi toimingu teostamise kohta.

See tõend esitatakse saatedokumendil või lisatakse sellele.

5.Kui ajutise taaskasutamise või ajutise kõrvaldamise toimingu teostanud taaskasutamis- või kõrvaldamiskoht toimetab jäätmed mõneks järgnevaks ajutise või lõpliku taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguks sihtriigis asuvasse käitluskohta, peab ta pärast jäätmete tarnimist võimalikult kiiresti ja hiljemalt ühe kalendriaasta või artikli 9 lõikes 5 osutatud lühema ajavahemiku jooksul saama kõnealuselt käitluskohalt tõendi selle kohta, et järgnev lõpliku taaskasutamise või kõrvaldamise toiming on teostatud.

Ajutise taaskasutamise või kõrvaldamise toimingut teostav käitluskoht edastab teatajale ja asjaomastele pädevatele asutustele viivitamata asjakohased tõendid, märkides ära saadetised, mida need tõendid puudutavad.

6.Kui lõikes 5 kirjeldatud tarnimine toimub algses lähteriigis või mõnes teises liikmesriigis asuvasse käitluskohta, tuleb kooskõlas käesoleva määrusega esitada uus teade.

7.Kui lõikes 5 kirjeldatud tarnimine toimub kolmandas riigis asuvasse käitluskohta, tuleb kooskõlas käesoleva määrusega esitada uus teade ning asjaomaseid pädevaid asutusi käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka algse lähteriigi esialgse pädeva asutuse suhtes.

Artikkel 16
Nõuded pärast saadetisele nõusoleku andmist

1.Pärast seda, kui asjaomased pädevad asutused on teatatud saadetisele nõusoleku andnud, täidavad kõik asjaomased ettevõtjad saatedokumendi või koondteate korral saatedokumentide märgitud punktid. Nad tagavad, et saatedokumendis sisalduv teave tehakse asjaomastele asutustele elektrooniliselt kättesaadavaks, sealhulgas transpordi ajal.

2.Kui teataja on saanud lähte-, siht- ja transiidikoha pädevatelt asutustelt kirjaliku nõusoleku või võib eeldada lähte- ja transiidikoha pädevate asutuste vaikiva nõusoleku olemasolu, märgib ta saadetise väljasaatmise tegeliku kuupäeva ning täidab saatedokumendi võimalikult suures ulatuses vähemalt üks tööpäev enne veo alustamist.

3.Käitluskoht esitab ühe päeva jooksul pärast jäätmete kättesaamist teatajale ja asjaomastele ametiasutustele kinnituse selle kohta, et jäätmed on kätte saadud.

4.Lõpliku taaskasutamise või kõrvaldamise toimingu teostanud käitluskoht tõendab võimalikult kiiresti ja hiljemalt 30 päeva pärast kõnealuse toimingu lõpetamist ning hiljemalt ühe kalendriaasta või artikli 9 lõikes 5 osutatud lühema ajavahemiku jooksul pärast jäätmete kättesaamist oma vastutusel, et lõplik taaskasutamine või kõrvaldamine on teostatud.

5.Toimingut teostav käitluskoht esitab lõikes 4 osutatud tõendi teatajale ja asjaomastele ametiasutustele otse või kui tal puudub juurdepääs artiklis 26 osutatud süsteemile, siis esitatakse see teataja kaudu.

Artikkel 17
Saadetise muutmine pärast nõusoleku saamist

1.Kui nõusoleku saanud saadetise üksikasjades ja/või tingimustes tehakse olulisi muudatusi, teatab teataja sellest viivitamata ja võimaluse korral enne veo alustamist asjaomastele pädevatele asutustele ja vastuvõtjale. Oluline muudatus on kavandatud koguse, marsruudi, marsruutimise, saadetise väljasaatmise kuupäeva või vedaja muutmine.

2.Lõikes 1 osutatud oluliste muudatuste korral tuleb esitada uus teade, välja arvatud juhul, kui kõik asjaomased pädevad asutused teatavad, et kavandatud muudatuste puhul ei ole uut teadet vaja.

3.Kui lõikes 1 osutatud oluliste muudatustega on seotud muud pädevad asutused kui esialgses teates nimetatud asutused, tuleb esitada uus teade.

2. peatükk

Artikkel 18
Üldised teavitamisnõuded

1.Artikli 4 lõigetes 3 ja 4 osutatud jäätmete suhtes, mida kavatsetakse vedada, kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 2–7 sätestatud üldisi teavitamisnõudeid.

2.Lähteriigi jurisdiktsiooni alla kuuluv isik, kes vedu korraldab, täidab ja esitab VII lisas sisalduva asjakohase teabe hiljemalt üks päev enne veo toimumist.

3.Lõikes 2 osutatud isik tagab, et kõnealuses lõikes osutatud teave tehakse asjaomastele asutustele elektrooniliselt kättesaadavaks, sealhulgas transpordi ajal.

4.Taaskasutamiskoht või labor ja vastuvõtja või kui neil puudub juurdepääs artiklis 26 osutatud süsteemile, siis lõikes 2 osutatud isik annab ühe tööpäeva jooksul teatajale ja asjaomastele ametiasutustele kinnituse jäätmete kättesaamise kohta, lisades VII lisas sisalduva asjakohase teabe.

5.Taaskasutamiskoht tõendab võimalikult kiiresti ja hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taaskasutamistoimingu lõpetamist ning hiljemalt ühe kalendriaasta jooksul pärast jäätmete kättesaamist oma vastutusel, et taaskasutamine on lõpule viidud, lisades VII lisas sisalduva asjakohase teabe.

6.Lõikes 2 osutatud isik teatab viivitamata lähtekoha pädevale asutusele, kui saadetist ei ole võimalik sihtriiki importida, kui vastuvõtja on selle tagasi lükanud või vedu ei saa teostada vastavalt algselt kavandatule.

7.VII lisas osutatud jäätmete taaskasutamise leping, mis sõlmitakse vedu korraldava isiku ja jäätmete vastuvõtja vahel, peab olema vedu alustades kehtiv. Kui jäätmesaadetise vedu või jäätmete taaskasutamist ei saa teostada vastavalt kavandatule või kui jäätmed on lähetatud ebaseadusliku saadetisena, sisaldab leping vedu korraldava isiku või kui kõnealusel isikul ei ole võimalik jäätmesaadetise vedu või jäätmete taaskasutamist teostada, siis vastuvõtja kohustust jäätmed tagasi võtta või tagada nende taaskasutamine alternatiivsel viisil ning korraldada vajaduse korral nende vahepealne ladustamine.

8.Vedu korraldav isik või vastuvõtja esitab asjaomasele pädevale asutusele viimase nõudmisel lõikes 7 osutatud lepingu koopia.

9.VII lisas nõutav teave peab olema liikmesriikidele ja komisjonile kontrolli, täitmise tagamise, kavandamise ja statistilistel eesmärkidel kättesaadav kooskõlas artikliga 26 ja siseriiklike õigusaktidega.

10.Lõikes 2 osutatud teavet käsitletakse konfidentsiaalsena, kui see on nõutav liidu või siseriiklike õigusaktidega.

11.Kui jäätmeid veetakse kahe ettevõtte vahel, mida kontrollib üks ja sama juriidiline isik, võib lõikes 7 osutatud lepingu asendada selle juriidilise isiku deklaratsiooniga. Kõnealune deklaratsioon hõlmab mutatis mutandis lõikes 7 osutatud kohustusi.

3. peatükk
Jäätmete segamine, dokumendid ja juurdepääs teabele

Artikkel 19
Keeld segada jäätmeid saadetise vedamise ajal

Teates nimetatud või artiklis 18 osutatud jäätmeid ei tohi alates veo alustamisest kuni jäätmete vastuvõtmiseni taaskasutamis- või kõrvaldamiskohas muude jäätmetega segada.

Artikkel 20
Dokumentide ja teabe säilitamine

1.Pädevad asutused, teataja, vastuvõtja ja jäätmeid vastu võttev käitluskoht säilitavad kõiki dokumente, mis on teatatud saadetisega seoses pädevatele asutustele saadetud või mille pädevad asutused on saatnud, vähemalt viis aastat pärast veo alguskuupäeva. Artikli 13 kohaste koondteadete puhul kohaldatakse seda kohustust alates viimase veo alguskuupäevast.

2.Vedu korraldav isik, vastuvõtja ja jäätmeid vastu võttev käitluskoht säilitavad artikli 18 lõike 1 kohaselt esitatud teavet liidus vähemalt viis aastat alates veo alguskuupäevast.

Artikkel 21
Üldsuse juurdepääs teadetele

Lähte- või sihtkoha pädevad asutused teevad asjakohaste vahendite abil avalikult kättesaadavaks teabe teadete kohta, mis käsitlevad saadetisi, millele nad on nõusoleku andnud või mille suhtes nad on esitanud vastuväiteid, ning jäätmesaadetisi, mille suhtes kohaldatakse üldisi teavitamisnõudeid, kui selline teave ei ole siseriiklike või liidu õigusaktide kohaselt konfidentsiaalne.

4. peatükk
Tagasivõtmiskohustused

Artikkel 22
Saadetise tagasivõtmine, kui vedu ei saa teostada vastavalt kavandatule

1.Kui mõni asjaomane pädev asutus saab teada, et jäätmesaadetise vedu, sealhulgas jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist, ei saa vastavalt kavandatule teostada kooskõlas teatamis- ja saatedokumentides ja/või artiklis 6 osutatud lepingus sätestatud tingimustega, teatab ta sellest viivitamata lähtekoha pädevale asutusele. Kui taaskasutamis- või kõrvaldamiskoht keeldub saadetist vastu võtmast, teatab ta sellest viivitamata sihtkoha pädevale asutusele.

2.Lähtekoha pädev asutus tagab, et teataja viib kõnealused jäätmed tagasi tema jurisdiktsiooni alla kuuluvasse piirkonda või muusse kohta lähteriigi territooriumil, välja arvatud lõikes 3 osutatud juhtudel. Lähtekoha pädev asutus määrab teataja kindlaks artikli 3 punktis 6 osutatud järjekorras. Kui see ei ole võimalik, täidab pädev asutus ise või tema nimel tegutsev füüsiline või juriidiline isik käesoleva artikli sätted.

Esimeses lõigus osutatud tagasivõtmine toimub 90 päeva jooksul või asjaomaste pädevate asutuste vahel kokku lepitud muu ajavahemiku jooksul pärast seda, kui lähtekoha pädev asutus saab teada või siht- või transiidikoha pädevad asutused on talle teatanud, et nõusoleku saanud jäätmesaadetise vedu või nende jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist ei saa teostada vastavalt kavandatule, ning talle on teatatud selle põhjus(t)est. Sellise teatamise põhjuseks võib muu hulgas olla teave, mis teised pädevad asutused on siht- või transiidikoha pädevatele asutustele esitanud.

3.Lõikes 2 sätestatud tagasivõtmiskohustust ei kohaldata, kui lähte-, transiidi- ja sihtkoha asjaomased pädevad asutused on veendunud, et teatajal on võimalik jäätmeid alternatiivsel viisil taaskasutada või kõrvaldada sihtkohariigis või mujal või kui see on võimatu, siis on seda võimalik teha lähtekoha pädeval asutusel või tema nimel tegutseval juriidilisel või füüsilisel isikul.

Lõikes 2 sätestatud tagasivõtmiskohustust ei kohaldata, kui veetud jäätmed on asjaomases käitluskohas teostatud toimingu käigus pöördumatult segatud muude jäätmetega enne, kui asjaomane pädev asutus on teada saanud, et teatatud saadetise vedu ei saa teostada, nagu on osutatud lõikes 1. Selline segu tuleb taaskasutada või kõrvaldada alternatiivsel viisil kooskõlas käesoleva lõike esimese lõiguga.

4.Lõikes 2 osutatud tagasivõtmise korral tuleb esitada uus teade, välja arvatud juhul, kui asjaomased pädevad asutused lepivad kokku, et lähtekoha algse pädeva asutuse nõuetekohaselt põhjendatud taotlus on piisav.

Asjakohasel juhul esitab esialgne teataja uue teate või kui see ei ole võimalik, siis teeb seda artikli 3 punkti 6 kohaselt kõnealuses sättes osutatud järjekorras kindlaks määratud mis tahes muu füüsiline või juriidiline isik või kui see on samuti võimatu, siis lähtekoha algne pädev asutus või tema nimel tegutsev füüsiline või juriidiline isik.

Pädevad asutused ei ole vastu ega esita vastuväiteid jäätmete tagasisaatmisele, kui vedu ei saa teostada, ega nende jäätmetega seotud taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingutele.

5.Kui kasutatakse alternatiivset menetlust väljaspool algset sihtriiki, nagu on osutatud lõikes 3, esitab asjakohasel juhul algne teataja uue teate või kui see ei ole võimalik, siis teeb seda artikli 3 punkti 6 kohaselt kõnealuses sättes osutatud järjekorras kindlaks määratud mis tahes muu füüsiline või juriidiline isik või kui see on samuti võimatu, siis lähtekoha algne pädev asutus või tema nimel tegutsev füüsiline või juriidiline isik.

Kui teataja esitab sellise uue teate, tuleb see esitada ka algse lähteriigi pädevale asutusele.

6.Kui kasutatakse alternatiivset menetlust algses sihtriigis, nagu on osutatud lõikes 3, siis uut teadet ei nõuta ning piisab nõuetekohaselt põhjendatud taotlusest. Sellise nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alternatiivse menetluse jaoks nõusoleku saamiseks esitab algne teataja siht- ja lähtekoha pädevatele asutustele või kui see ei ole võimalik, siis lähtekoha algne pädev asutus sihtkoha pädevale asutusele.

7.Kui kooskõlas lõikega 4 või 6 ei pea uut teadet esitama, koostab algne teataja artiklite 15 või 16 kohaselt uue saatedokumendi või kui see ei ole võimalik, siis teeb seda artikli 3 punkti 6 kohaselt kõnealuses sättes osutatud järjekorras kindlaks määratud mis tahes muu füüsiline või juriidiline isik või kui see on samuti võimatu, siis lähtekoha algne pädev asutus või tema nimel tegutsev füüsiline või juriidiline isik.

Kui lähtekoha algne pädev asutus esitab lõike 4 või 5 kohaselt uue teate, ei nõuta uut finantstagatist või samaväärset kindlustust. Kõigi asjaomaste pädevate asutuste nõusolekul võib tagasivõtmiseks kasutada algse saadetise saatedokumenti.

8.Teataja ja teises järjekorras lähteriigi kohustus võtta jäätmed tagasi või korraldada nende alternatiivne taaskasutamine või kõrvaldamine lõpeb siis, kui käitluskoht annab välja artikli 16 lõikele 4 või asjakohasel juhul artikli 15 lõikes 5 osutatud tõendi lõpliku taaskasutamise või kõrvaldamise kohta. Artikli 7 lõikes 6 osutatud ajutise taaskasutamise või kõrvaldamise korral lõpeb lähteriigi täiendav kohustus siis, kui käitluskoht annab välja artikli 15 lõikes 4 osutatud tõendi.

Kui käitluskoht annab välja tõendi taaskasutamise või kõrvaldamise kohta viisil, mille tulemuseks on ebaseaduslik saadetis ja finantstagatise vabastamine, kohaldatakse artikli 24 lõiget 4 ja artikli 25 lõiget 2.

9.Kui liikmesriik avastab jäätmed, mille vedu, kaasa arvatud nende taaskasutamist ja kõrvaldamist, ei saa teostada, vastutab pädev asutus, kelle jurisdiktsiooni alla kuulub piirkond, kus jäätmed avastati, meetmete võtmise eest, et tagada jäätmete turvaline ladustamine kuni nende tagasisaatmiseni või lõpliku taaskasutamise või kõrvaldamiseni alternatiivsel viisil.

10.Kui artikli 3 punkti 6 alapunkti a alapunktis iv nimetatud teataja ei täida käesolevas artiklis ja artiklis 23 sätestatud tagasivõtmiskohustust, käsitatakse tagasivõtmiskohustuse kohaldamisel teatajana vastavalt artikli 3 punkti 6 alapunkti a alapunktides i, ii või iii nimetatud algset jäätmetekitajat, uut jäätmetekitajat või jäätmekogujat, kes on volitanud kõnealust edasimüüjat või vahendajat enda nimel tegutsema.

Artikkel 23
Tagasivõtmisega seotud kulud, kui saadetise vedu ei saa teostada

1.Kulud, mis tekivad selliste jäätmete tagasisaatmisel, mille vedu ei saa teostada, sealhulgas nende jäätmete transpordi, taaskasutamise või kõrvaldamise kulud vastavalt artikli 22 lõikele 2 või 3, ning alates kuupäevast, mil lähtekoha pädev asutus saab teada, et jäätmesaadetise vedu või nende jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist ei saa teostada, ka artikli 22 lõike 9 kohased ladustamiskulud nõutakse sisse järgmises järjekorras:

(a)teatajalt artikli 3 punktis 6 kehtestatud järjekorra alusel või kui see ei ole võimalik, siis punktis b osutatud isikult;

(b)asjakohasel juhul muudelt juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt või kui see ei ole samuti võimalik, siis punktis c osutatud isikult;

(c)lähtekoha pädevalt asutuselt või kui ka see ei ole võimalik, siis kooskõlas punktiga d;

(d)muul asjaomaste pädevate asutuste vahel kokku lepitud viisil.

2.Käesolev artikkel ei piira vastutust käsitlevate liidu ja siseriiklike sätete kohaldamist.

Artikkel 24
Ebaseadusliku saadetise tagasivõtmine

1.Kui pädev asutus avastab saadetise, mis tema arvates võib olla ebaseaduslik, teavitab ta sellest viivitamata teisi asjaomaseid pädevaid asutusi.

2.Kui vastutuse ebaseadusliku jäätmesaadetise eest saab panna teatajale, tagab lähtekoha pädev asutus, et kõnealused jäätmed

(a)võetakse tagasi faktilise teataja poolt, et korraldada nende kõrvaldamine või taaskasutamine, või kui teadet ei ole esitatud, siis kooskõlas punktiga b;

(b)võetakse tagasi juriidilise teataja poolt, et korraldada nende kõrvaldamine või taaskasutamine, või kui see ei ole võimalik, siis kooskõlas punktiga c;

(c)võetakse tagasi lähtekoha pädeva asutuse või tema nimel tegutseva füüsilise või juriidilise isiku poolt, et korraldada nende kõrvaldamine või taaskasutamine, või kui see ei ole samuti võimalik, siis kooskõlas punktiga d;

(d)taaskasutatakse või kõrvaldatakse alternatiivsel viisil lähtekoha pädeva asutuse või tema nimel tegutseva füüsilise või juriidilise isiku poolt siht- või lähteriigis või kui ka see ei ole võimalik, siis kooskõlas punktiga e;

(e)taaskasutatakse või kõrvaldatakse alternatiivsel viisil lähtekoha pädeva asutuse või tema nimel tegutseva juriidilise või füüsilise isiku poolt mõnes muus riigis, kui kõik asjaomased pädevad asutused sellega nõustuvad.

Esimeses lõigus osutatud tagasivõtmine, taaskasutamine või kõrvaldamine toimub 30 päeva jooksul või muu ajavahemiku jooksul, milles asjaomased pädevad asutused võivad kokku leppida pärast seda, kui lähtekoha pädev asutus saab teada või siht- või transiidikoha pädevad asutused on teda teavitanud ebaseaduslikust saadetisest ja teatanud selle põhjustest. Sellise teatamise põhjuseks võib muu hulgas olla teave, mis teised pädevad asutused on siht- või transiidikoha pädevatele asutustele esitanud.

Esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud tagasivõtmise korral tuleb esitada uus teade, välja arvatud juhul, kui asjaomased pädevad asutused lepivad kokku, et lähtekoha algse pädeva asutuse nõuetekohaselt põhjendatud taotlus on piisav.

Uue teate esitab esimese lõigu punktis a, b või c nimetatud isik või asutus mainitud järjekorras.

Pädevad asutused ei ole vastu ega esita vastuväiteid ebaseadusliku saadetisega seotud jäätmete tagasisaatmisele. Kui lähtekoha pädev asutus rakendab esimese lõike punktides d ja e nimetatud alternatiivset menetlust, peab lähtekoha algne pädev asutus või tema nimel tegutsev juriidiline või füüsiline isik esitama uue teate, välja arvatud juhul, kui asjaomased pädevad asutused lepivad kokku, et nimetatud asutuse nõuetekohaselt põhjendatud taotlus on piisav.

3.Kui artikli 3 punkti 6 alapunkti a alapunktis iv nimetatud teataja ei täida käesolevas artiklis ja artiklis 25 sätestatud tagasivõtmiskohustust, käsitatakse tagasivõtmiskohustuse kohaldamisel teatajana vastavalt artikli 3 punkti 6 alapunkti a alapunktides i, ii või iii nimetatud algset jäätmetekitajat, uut jäätmetekitajat või jäätmekogujat, kes on volitanud kõnealust edasimüüjat või vahendajat enda nimel tegutsema.

4.Kui vastutuse ebaseadusliku saadetise eest saab panna vastuvõtjale, tagab sihtkoha pädev asutus, et kõnealused jäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse keskkonnahoidlikul viisil

(a)vastuvõtja poolt või kui see ei ole võimalik, siis kooskõlas punktiga b;

(b)pädeva asutuse või tema nimel tegutseva juriidilise või füüsilise isiku poolt.

Esimeses lõigus osutatud taaskasutamine või kõrvaldamine toimub 30 päeva jooksul või muu ajavahemiku jooksul, milles asjaomased pädevad asutused võivad kokku leppida pärast seda, kui sihtkoha pädev asutus saab teada või lähte- või transiidikoha pädev asutus on teda teavitanud ebaseaduslikust saadetisest ning teatanud selle põhjus(t)est. Sellise teatamise põhjuseks võib muu hulgas olla teave, mis teised pädevad asutused on lähte- või transiidikoha pädevatele asutustele esitanud.

Asjaomased pädevad asutused teevad vajaduse korral jäätmete taaskasutamisel või kõrvaldamisel koostööd kooskõlas käesoleva lõikega.

5.Kui uut teadet ei ole vaja esitada, koostab tagasivõtmise eest vastutav isik uue saatedokumendi kooskõlas artiklitega 15 või 16 või kui see ei ole võimalik, siis teeb seda lähtekoha algne pädev asutus .

Kui lähtekoha algne pädev asutus esitab uue teate, ei ole uus finantstagatis või samaväärne kindlustus nõutav.

6.Kui vastutust ebaseadusliku saadetise eest ei saa panna ei teatajale ega vastuvõtjale, teevad asjaomased pädevad asutused koostööd, et tagada kõnealuste jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine.

7.Artikli 7 lõikes 6 osutatud ajutise taaskasutamise või kõrvaldamise korral, kui ebaseaduslik saadetis avastatakse pärast ajutise taaskasutamise või ajutise kõrvaldamise toimingu teostamist, lõpeb lähteriigi täiendav kohustus jäätmed tagasi võtta või korraldada alternatiivne taaskasutamine või kõrvaldamine siis, kui käitluskoht on välja andnud artikli 15 lõikes 4 osutatud tõendi.

Kui käitluskoht annab välja tõendi taaskasutamise või kõrvaldamise kohta viisil, mille tulemuseks on ebaseaduslik saadetis ja finantstagatise vabastamine, kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 4 ja artikli 25 lõiget 2.

8.Kui liikmesriigis avastatakse ebaseaduslikust saadetisest pärit jäätmed, vastutab pädev asutus, kelle jurisdiktsiooni alla kuulub piirkond, kus jäätmed avastati, meetmete võtmise eest, et tagada jäätmete turvaline ladustamine kuni nende tagasisaatmiseni või lõpliku taaskasutamise või kõrvaldamiseni alternatiivsel viisil.

9.Artikleid 34 ja 36 ei kohaldata, kui ebaseaduslikud saadetised on lähteriiki tagasi saadetud ning selle riigi suhtes kohaldatakse nimetatud artiklites sätestatud keeldusid.

10.Artikli 3 punkti 25 alapunktis g osutatud ebaseadusliku saadetise korral kehtivad vedu korraldavale isikule samasugused kohustused nagu käesoleva artikliga on kehtestatud teatajale.

11.Käesolev artikkel ei piira vastutust käsitlevate liidu ja siseriiklike sätete kohaldamist.

Artikkel 25
Ebaseadusliku saadetise tagasivõtmise kulud

1.Kulud, mis tekivad seoses ebaseadusliku saadetise tagasivõtmisega, sealhulgas nende jäätmete transpordi, taaskasutamise või kõrvaldamise kulud vastavalt artikli 24 lõikele 2, ning alates kuupäevast, mil lähtekoha pädev asutus saab teada, et saadetis on ebaseaduslik, ka artikli 24 lõike 8 kohased ladustamiskulud nõutakse sisse

(a)artikli 24 lõike 2 punktis a nimetatud faktiliselt teatajalt, kes on määratud kindlaks artikli 3 punktis 6 osutatud järjekorras, või kui teadet ei ole esitatud, siis kooskõlas punktiga b;

(b)juriidiliselt teatajalt või asjakohasel juhul muult füüsiliselt või juriidiliselt isikult või kui see ei ole võimalik, siis kooskõlas punktiga c;

(c)lähtekoha pädevalt asutuselt.

2.Artikli 24 lõike 4 kohasest taaskasutamisest või kõrvaldamisest tulenevad kulud, sealhulgas artikli 24 lõike 7 kohased võimalikud transpordi- ja ladustamiskulud, nõutakse sisse vastuvõtjalt või kui see ei ole võimalik, siis sihtkoha pädevalt asutuselt.

3.Artikli 24 lõike 6 kohasest taaskasutamisest või kõrvaldamisest tulenevad kulud, sealhulgas artikli 24 lõike 8 kohased võimalikud transpordi- ja ladustamiskulud nõutakse sisse

(a)teatajalt, kes on määratud kindlaks artikli 3 punktiga 6 kehtestatud järjekorras, ja/või vastuvõtjalt, sõltuvalt asjaomaste pädevate asutuste otsusest, või kui see ei ole võimalik, siis kooskõlas punktiga b;

(b)asjakohasel juhul muult füüsiliselt või juriidiliselt isikult või kui ka see ei ole võimalik, siis kooskõlas punktiga c;

(c)lähte- ja sihtkoha pädevatelt asutustelt.

4.Artikli 3 punkti 25 alapunktis g osutatud ebaseadusliku saadetise korral kehtivad vedu korraldavale isikule samasugused kohustused nagu käesoleva artikliga on kehtestatud teatajale.

5.Käesolev artikkel ei piira vastutust käsitlevate liidu ja siseriiklike sätete kohaldamist.

5. peatükk
Üldised haldusnormid

Artikkel 26
Teabe elektrooniline esitamine ja vahetus

1.Järgmist teavet ja järgmisi dokumente esitatakse ning vahetatakse lõikes 2 osutatud kesksüsteemi või lõike 3 kohase riikliku süsteemi kaudu:

(a)artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud jäätmete puhul:

i) teade kavandatud saadetise kohta vastavalt artiklitele 5 ja 13;

ii) teabe ja dokumentide taotlus vastavalt artiklitele 5 ja 8;

iii) teabe ja dokumentide esitamine vastavalt artiklitele 5 ja 8;

iv) teave ja otsused vastavalt artiklile 8;

v) teatatud saadetisele antud nõusolek ja vajaduse korral ametlik teade nõusoleku tagasivõtmise kohta vastavalt artiklile 9;

vi) saadetisele esitatavad tingimused vastavalt artiklile 10;

vii) vastuväited, kui artikli 11 lõike 2 tingimused ei ole täidetud;

viii) vastuväited saadetisele vastavalt artiklile 12;

ix) teave artikli 14 lõigete 8 ja 10 kohaste otsuste kohta anda konkreetsele taaskasutamiskohale eelnev nõusolek;

x) teave ja otsused vastavalt artikli 14 lõigetele 11 ja 15;

xi) kinnitus jäätmete vastuvõtmise kohta vastavalt artiklitele 15 ja 16;

xii) tõend jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise kohta vastavalt artiklitele 15 ja 16;

xiii) eelnev teave veo tegeliku alguse kohta vastavalt artiklile 16;

xiv) iga veoga kaasas olevad dokumendid vastavalt artiklile 16;

xv) teave saadetises pärast nõusoleku saamist tehtud muudatuste kohta vastavalt artiklile 17;

xvi) võimaluse korral nõusolek ja saatedokumendid, mis tuleb IV, V ja VI jaotise kohaselt saata;

(b)artikli 4 lõikes 3 osutatud jäätmete puhul artiklis 18 nõutud teave ja dokumendid.

2.Komisjon haldab kesksüsteemi, mis võimaldab lõikes 1 osutatud teabe ja dokumentide elektroonilist esitamist ja vahetamist. See kesksüsteem on keskus, mida kasutatakse lõikes 1 osutatud teabe ja dokumentide reaalajas vahetamiseks olemasolevate riiklike elektroonilise andmevahetuse süsteemide vahel.

Kesksüsteemi kasutavad lõikes 1 osutatud teabe ja dokumentide otseseks elektrooniliseks esitamiseks ja vahetamiseks ka nende liikmesriikide pädevad asutused, kes ei ole riiklikku elektroonilise andmevahetuse süsteemi sisse seadnud.

Kesksüsteem tagab ka koostalitlusvõime Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1056 61 alusel loodud elektroonilise kaubaveoteabe keskkonnaga.

Nelja aasta jooksul pärast lõikes 4 osutatud rakendusakti vastuvõtmist tagab kesksüsteem koostalitlusvõime Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga.

3.Liikmesriigid võivad hallata oma riiklikke süsteeme, kuid peavad tagama, et riiklikud süsteemid on lõikes 2 osutatud kesksüsteemiga koostalitusvõimelised, neid hallatakse kooskõlas nõuete ja eeskirjadega, mis on sätestatud komisjoni poolt lõike 4 kohaselt vastu võetud rakendusaktides, ning need vahetavad kesksüsteemiga teavet ja dokumente reaalajas.

4.Komisjon võtab hiljemalt [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse:

(a)lõikes 2 osutatud kesksüsteemi ja riiklike süsteemide koostalitlusvõimeks vajalikud nõuded, sealhulgas andmemudel ja andmevahetuse protokoll;

(b)muud tehnilised ja korralduslikud nõuded, sealhulgas turvaaspektide ja andmehalduse kohta, mis on vajalikud lõikes 1 osutatud teabe ja dokumentide elektroonilise esitamise ja vahetamise praktiliseks rakendamiseks.

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 77 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 27
Keel

1.Käesoleva jaotise sätete kohaselt esitatav(ad) teated, teave, dokumendid või muu teabevahetus esitatakse asjaomastele pädevatele asutustele vastuvõetavas keeles.

2.Asjaomaste pädevate ametiasutuste nõudmisel esitab teataja neile lõikes 1 osutatud dokumentide ametlikult heaks kiidetud tõlked neile vastuvõetavas keeles.

Artikkel 28
Lahkarvamused liigitamisküsimustes

1.Liikmesriigid võtavad direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 5 sätestatud tingimused aluseks selle otsustamisel, kas käsitada jäätmetena eset või ainet, mis on tekkinud tootmisprotsessi tulemusel, mille peamine eesmärk ei ole selle eseme või aine tootmine.

Liikmesriigid võtavad direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 6 sätestatud tingimused aluseks selle otsustamisel, kas ringlussevõtu või muu taaskasutamistoimingu läbinud jäätmeid ei tuleks enam käsitada jäätmetena.

Kui lähte- ja sihtkoha pädevad asutused ei jõua kokkuleppele selles, mida liigitada jäätmeteks ja mida mitte, käsitletakse eset või ainet nii, nagu oleks saadetise puhul tegemist jäätmetega. See ei piira sihtriigi õigust käsitleda veetud materjali pärast selle kohaletoimetamist oma siseriiklike õigusaktide kohaselt, kui nimetatud õigusaktid on kooskõlas liidu või rahvusvahelise õigusega.

2.Kui lähte- ja sihtkoha pädevad asutused ei jõua kokkuleppele jäätmete liigitamises III, IIIA, IIIB või IV lisas loetletud jäätmeteks või kui neid jäätmeid ei ole üheski nimetatud lisas loetletud, kohaldatakse kõnealuste jäätmete saadetise suhtes artikli 4 lõikeid 1 ja 2.

3.Kui lähte- ja sihtkoha pädevad asutused ei jõua kokkuleppele sellise jäätmetöötlustoimingu liigitamise suhtes, mille kohta on teatatud, et see on kas taaskasutamine või kõrvaldamine, kohaldatakse käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad kõrvaldamist.

4.Selleks et hõlbustada III, IIIA, IIIB või IV lisas loetletud jäätmete ühtlustatud liigitamist liidus, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 76 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse kriteeriumid, nagu saastumise piirmäärad, mille alusel liigitatakse teatavad jäätmed III, IIIA, IIIB või IV lisasse.

Samuti on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 76 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada kriteeriumid kasutatud kauba ja jäätmete eristamiseks seoses konkreetsete kaubakategooriatega, mille puhul selline eristamine on oluline eelkõige jäätmete liidust eksportimisel.

   Artikkel 29
Halduskulud

Asjaomased asutused võivad teatamise ja järelevalvekorra rakendamiseks vajalikud proportsionaalsed halduskulud ning vajalike analüüside ja kontrollide tavakulud nõuda sisse teatajalt.

Artikkel 30
Piirialade lepingud

1.Erandjuhtudel ja kui konkreetne geograafiline või demograafiline olukord seda õigustab, võivad liikmesriigid sõlmida kahepoolseid lepinguid, et muuta teatavate konkreetsete jäätmevoogude saadetistest teatamise menetlus vähem rangemaks, kui neid saadetisi veetakse üle piiri kõige lähemasse sobivasse käitluskohta, mis asub asjaosaliste liikmesriikide vahele jääval piirialal.

2.Lõikes 1 osutatud kahepoolseid lepinguid võib sõlmida ka juhul, kui jäätmeid veetakse lähteriigist ja neid töödeldakse seal, kuid transiit toimub läbi teise liikmesriigi.

3.Liikmesriigid võivad lõikes 1 osutatud kahepoolseid lepinguid sõlmida ka Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriikidega.

4.Käesolevas artiklis osutatud lepingutest teatatakse enne nende jõustumist komisjonile.

6. peatükk
Liidusisesed veod, mille puhul toimub transiit läbi kolmandate riikide

Artikkel 31
Kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete saadetised

Kui jäätmesaadetisi veetakse liidu piires ja transiit toimub läbi ühe või mitme kolmanda riigi ning kui jäätmed on ette nähtud kõrvaldamiseks, küsib lähtekoha pädev asutus nende kolmandate riikide pädevalt asutuselt, kas nad soovivad saata oma kirjaliku nõusoleku kavandatud saadetisele:

(a)60 päeva jooksul, kui kolmas riik on Baseli konventsiooni osalisriik, välja arvatud juhul, kui riik on loobunud sellest õigusest kooskõlas kõnealuse konventsiooni tingimustega, või

(b)pädevate asutuste vahel kokkulepitud ajavahemiku jooksul, kui kolmas riik ei ole Baseli konventsiooni osalisriik.

Artikkel 32
Taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete saadetised

1.Kui jäätmesaadetisi veetakse liidu piires ja transiit toimub läbi ühe või mitme kolmanda riigi, mille suhtes ei kohaldata nõukogu otsust taaskasutamistoiminguteks ettenähtud jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta (edaspidi „OECD otsus“), ning kui jäätmed on ette nähtud taaskasutamiseks, kohaldatakse artiklit 31.

2.Kui jäätmesaadetisi veetakse liidu piires, sealhulgas sama liikmesriigi paikkondade vahel, ja transiit toimub läbi ühe või mitme kolmanda riigi, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust, ning kui jäätmed on ette nähtud taaskasutamiseks, võib artiklis 9 osutatud nõusoleku anda vaikimisi ning kui vastuväiteid ei ole esitatud või tingimusi ei ole täpsustatud, võib vedu alata 30 päeva pärast seda, kui teataja on esitanud artikli 5 kohase teate.

III jaotis 
Ainult liikmesriigi piires toimuvad veod

Artikkel 33
Ainult liikmesriigi piires toimuva veo kord

1.Liikmesriigid kehtestavad asjakohase korra selliste saadetiste järelevalveks ja kontrollimiseks, mille vedu toimub üksnes nende riigi jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil. Kõnealuse korra puhul võetakse arvesse vajadust tagada sidusus II ja VII jaotisega kehtestatud liidu süsteemiga.

2.Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma jäätmesaadetiste järelevalve- ja kontrollikorrast. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.

IV jaotis 
Eksport liidust kolmandatesse riikidesse

1. peatükk
Kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete eksport

Artikkel 34
Ekspordikeeld

1.Kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete eksport liidust on keelatud.

2.Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata, kui kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmeid eksporditakse EFTA riikidesse, mis on ka Baseli konventsiooni osalisriigid.

3.Erandina lõikest 2 on kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete eksport EFTA riiki, mis on Baseli konventsiooni osalisriik, järgmistel juhtudel keelatud:

(a)kui EFTA riik keelab selliste jäätmete impordi;

(b)kui artikli 11 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud;

(c)kui lähtekoha pädeval asutusel on põhjust arvata, et sihtriigis ei kohaldata jäätmete suhtes artiklis 56 osutatud keskkonnahoidlikku jäätmekäitlust.

4.Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata jäätmete suhtes, mille puhul kehtib tagasivõtmiskohustus vastavalt artiklile 22 või 24.

Artikkel 35
EFTA riikidesse eksportimise kord

1.Kui jäätmed eksporditakse liidust EFTA riiki, mis on Baseli konventsiooni osalisriik, ja need on ette nähtud kõrvaldamiseks selles riigis, kohaldatakse mutatis mutandis II jaotise sätteid ning lõigetes 2 ja 3 esitatud kohandusi ja täiendavaid sätteid.

2.Kohaldatakse järgmisi kohandusi:

(a)teataja esitab kooskõlas artikliga 26 teatamistaotluse ning teabe ja dokumendid vastavalt artikli 5 lõikele 3 ning saadab need samal ajal posti, faksi või digiallkirjaga kinnitatult e-posti teel transiidi- ja sihtriigi asjaomastele pädevatele asutustele väljaspool liitu, välja arvatud juhul, kui need asutused on ühendatud artikli 26 lõikes 2 osutatud kesksüsteemiga;

(b)teataja esitab kooskõlas artikliga 26 kogu lisateabe ja kõik täiendavad dokumendid vastavalt artikli 5 lõikele 4 ning saadab need samal ajal posti, faksi või digiallkirjaga kinnitatult e-posti teel transiidi- ja sihtriigi asjaomastele pädevatele asutustele väljaspool liitu, välja arvatud juhul, kui need asutused on ühendatud artikli 26 lõikes 2 osutatud kesksüsteemiga;

(c)lähtekoha pädev asutus teavitab väljaspool liitu asuvate transiidi- ja sihtriikide asjaomaseid pädevaid asutusi igast omapoolsest teabe ja dokumentide taotlusest ning oma otsusest seoses kavandatava saadetisega posti, faksi või digiallkirjaga kinnitatult e-posti teel, välja arvatud juhul, kui kõnealused pädevad asutused on ühendatud artikli 26 lõikes 2 osutatud kesksüsteemiga;

(d)väljaspool liitu asuva transiidikoha pädeval asutusel on pärast teate kättesaamise kinnituse edastamise kuupäeva 60 päeva aega, et anda vaikiv nõusolek või tingimustega või tingimusteta kirjalik nõusolek, juhul kui asjaomane riik on otsustanud eelnevat kirjalikku nõusolekut mitte nõuda ja on sellest teavitanud teisi Baseli konventsiooni osalisriike kooskõlas kõnealuse konventsiooni artikli 6 lõikega 4;

(e)liidus asuva lähtekoha pädev asutus teeb artiklis 9 osutatud otsuse saadetisele nõusoleku andmise kohta alles pärast seda, kui ta on saanud sihtkoha pädevalt asutuselt kirjaliku nõusoleku ja asjakohasel juhul ka väljaspool liitu asuva transiidikoha pädevalt asutuselt vaikiva või kirjaliku nõusoleku, ning mitte varem kui 61 päeva pärast kuupäeva, mil transiidikoha pädev asutus edastab teate kättesaamise kinnituse, välja arvatud juhul, kui lähtekoha pädev asutus on saanud teistelt asjaomastelt pädevatelt asutustelt kirjaliku nõusoleku ja ta võib teha otsuse enne artiklis 9 osutatud tähtaega.

3.Kohaldatakse järgmisi täiendavaid sätteid:

(a)liidus asuva transiidikoha pädev asutus saadab teatajale teate kättesaamise kinnituse ja edastab selle koopiad teistele asjaomastele pädevatele asutustele;

(b)lähtekoha pädev asutus ja asjakohasel juhul liidus asuva transiidikoha pädev asutus tagavad, et eksporditolliasutusele ja väljumistolliasutusele teatatakse nende otsusest anda saadetisele nõusolek;

(c)vedaja esitab saatedokumendi koopia eksporditolliasutusele ja väljumistolliasutusele kas posti, faksi või digiallkirjaga kinnitatud e-posti teel või artikli 26 lõikes 2 osutatud kesksüsteemi kaudu, kui eksporditolliasutusel on sellele juurdepääs;

(d)niipea kui jäätmed on liidust välja viidud, teatab väljumistolliasutus liidus asuva lähtekoha pädevale asutusele, et jäätmed on liidust välja viidud;

(e)kui liidus asuva lähtekoha pädev asutus ei ole 42 päeva jooksul pärast jäätmete väljavedu liidust saanud käitluskohalt teavet jäätmete vastuvõtmise kohta, teatab ta sellest viivitamata sihtkoha pädevale asutusele;

(f)artiklis 6 osutatud leping sisaldab järgmisi tingimusi:

i) kui käitluskoht annab välja ebaõige kõrvaldamistõendi, mille tagajärjel finantstagatis vabastatakse, kannab vastuvõtja kulud, mis tulenevad kohustusest saata jäätmed tagasi lähtekoha pädeva asutuse jurisdiktsiooni alla kuuluvasse piirkonda ning jäätmete taaskasutamisest või kõrvaldamisest alternatiivsel ja keskkonnahoidlikul viisil;

ii) käitluskoht saadab kolme päeva jooksul pärast kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete vastuvõtmist teatajale ja asjaomastele pädevatele asutustele täidetud saatedokumendi allkirjastatud koopiad, välja arvatud alapunktis iii osutatud kõrvaldamistõendi;

iii) käitluskoht tõendab võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 30 päeva pärast kõrvaldamise teostamist ja igal juhul mitte hiljem kui üks kalendriaasta pärast tema vastutusel olevate jäätmete vastuvõtmist, et kõrvaldamine on teostatud, ning saadab seda tõendit sisaldava saatedokumendi allkirjastatud koopiad teatajale ja asjaomastele pädevatele asutustele;

(g)teataja teeb kolme tööpäeva jooksul alates punkti f alapunktides ii ja iii osutatud dokumentide koopiate kättesaamisest neis sisalduva teabe elektrooniliselt kättesaadavaks kooskõlas artikliga 26.

4.Vedu võib toimuda ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a)teataja on saanud lähtekoha, sihtkoha ja asjakohasel juhul ka väljaspool liitu asuva transiidikoha pädevatelt asutustelt kirjaliku nõusoleku ning nendes otsuses sätestatud tingimused on täidetud;

(b)tagatud on jäätmete keskkonnahoidlik käitlemine, nagu on osutatud artiklis 56.

5.Jäätmete eksportimisel peavad need olema ettenähtud kõrvaldamistoiminguteks käitluskohas, mis kohaldatavate siseriiklike õigusaktide kohaselt tegutseb või millel on luba tegutseda sihtriigis.

6.Kui eksporditolliasutus või väljumistolliasutus avastab ebaseadusliku saadetise, teatab ta sellest viivitamata tolliasutuse asukohariigi pädevale asutusele. Kõnealune pädev asutus

(a)teatab ebaseaduslikust saadetisest viivitamata liidus asuva lähtekoha pädevale asutusele ning

(b)tagab jäätmete kinnipidamise seni, kuni lähtekoha pädev asutus otsustab teisiti ning edastab sellekohase kirjaliku otsuse jäätmeid kinni pidava tolliasutuse asukohariigi pädevale asutusele.

2. peatükk
Taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete eksport

1. jagu
Ohtlike ja teatavate muude jäätmete eksport riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust

Artikkel 36
Ekspordikeeld

1.Keelatud on järgmiste taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete eksport liidust riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust:

(a)käesoleva määruse V lisa 1. osas loetletud ohtlikud jäätmed;

(b)direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 7 osutatud jäätmenimistus loetletud ohtlikud jäätmed;

(c)käesoleva määruse V lisa 2. osas loetletud jäätmed;

(d)ohtlikud jäätmed, mis ei ole liigitatavad käesoleva määruse V lisa või direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 7 osutatud jäätmenimistu üheainsa kande alla;

(e)ohtlike jäätmete segud ning ohtlike jäätmete ja tavajäätmete segud, mis ei ole liigitatavad käesoleva määruse V lisa või direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 7 osutatud jäätmenimistu üheainsa kande alla;

(f)jäätmed, mille kohta sihtriik on Baseli konventsiooni artikli 3 kohaselt teatanud, et need on ohtlikud jäätmed;

(g)jäätmed, mille impordi on sihtriik keelatud;

(h)jäätmed, mille puhul on lähtekoha pädeval asutusel põhjust arvata, et neid ei käidelda asjaomases sihtriigis keskkonnahoidlikul viisil, nagu on osutatud artiklis 56;

(i)artikli 4 lõikes 5 osutatud jäätmed.

2.Lõiget 1 ei kohaldata jäätmete suhtes, mille puhul kehtib tagasivõtmiskohustus vastavalt artiklile 22 või 24.

3.Erandjuhul võivad liikmesriigid teataja esitatud dokumentaalsete tõendite alusel ette näha, et käesoleva määruse V lisas või direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 7 osutatud jäätmenimistus loetletud konkreetsed ohtlikud jäätmed jäetakse lõikes 1 osutatud ekspordikeelu kohaldamisalast välja, kui neil ei ole ühtegi direktiivi 2008/98/EÜ III lisas loetletud omadust, võttes arvesse kõnealuses lisas sätestatud kriteeriume, kohaldatavaid piirväärtusi ja sisalduse piirmäärasid, mille alusel liigitatakse jäätmed ohtlikuks. Kui jäätmete ohtlikke omadusi on hinnatud katsetega ja kasutades direktiivi 2008/98/EÜ III lisa kohaseid ohtlike ainete sisalduse piirmäärasid, on katse tulemused ülekaaluka tähtsusega.

4.Asjaolu, et jäätmed ei ole loetletud ohtlike jäätmetena V lisas või direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 7 osutatud jäätmenimistus või et need on loetletud V lisa 1. osa B-nimekirjas, ei välista erandjuhul selliste jäätmete liigitamist ohtlikeks ja seetõttu nende ekspordi keelamist, kui neil on direktiivi 2008/98/EÜ III lisas loetletud mis tahes omadus, võttes arvesse kõnealuses lisas sätestatud kriteeriume, kohaldatavaid piirväärtusi ja sisalduse piirmäärasid, mille alusel liigitatakse jäätmed ohtlikuks. Kui jäätmete ohtlikke omadusi on hinnatud katsetega ja kasutades direktiivi 2008/98/EÜ III lisa kohaseid ohtlike ainete sisalduse piirmäärasid, on katse tulemused ülekaaluka tähtsusega.

5.Lõigetes 3 ja 4 osutatud juhtudel teavitab asjaomane liikmesriik kavandatavat sihtriiki enne, kui ta teeb otsuse anda nõusolek kavandatud saadetiste vedamiseks sellesse riiki. Liikmesriigid teatavad sellistest juhtudest komisjonile enne iga kalendriaasta lõppu. Komisjon edastab selle teabe kõikidele liikmesriikidele ja Baseli konventsiooni sekretariaadile. Komisjon võib esitatud teabe põhjal teha märkusi ja vajaduse korral kohandada käesoleva määruse V lisa kooskõlas artikliga 72.

2. jagu
Tavajäätmete eksport riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust

Artikkel 37
Ekspordikeeld

1.Keelatud on järgmiste taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete eksport liidust riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust:

(a)III, IIIA või IIIB lisas loetletud jäätmed;

(b)tavajäätmed, mis on kantud direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 7 osutatud jäätmenimistusse, kui need ei ole juba loetletud III, IIIA või IIIB lisas.

2.Kui taaskasutamiseks ettenähtud jäätmed eksporditakse riiki, mis on kantud artikli 38 kohaselt kehtestatud riikide loetellu, ei kohaldata lõiget 1 seoses kõnealuses loetelus nimetatud jäätmetega.

Selline eksport võib toimuda üksnes tingimusel, et jäätmed suunatakse taaskasutamistoimingute teostamiseks asjaomase riigi õigusaktide alusel luba omavasse käitluskohta. Lisaks kohaldatakse sellise ekspordi suhtes artiklis 18 sätestatud üldisi teavitamisnõudeid või kui asjaomane riik on artiklis 39 osutatud taotluses nii märkinud, siis artiklis 35 osutatud eelneva kirjaliku teatamise ja nõusoleku menetlust.

Artikkel 38
Nende riikide loetelu kehtestamine, kuhu on lubatud liidust eksportida tavajäätmeid nende taaskasutamiseks

1.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 76 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakt, millega kehtestatakse loetelu riikidest, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust ja kuhu on lubatud liidust eksportida tavajäätmeid nende taaskasutamiseks („nende riikide loetelu, kuhu eksport on lubatud“). Loetelu hõlmab riike, kes on esitanud artikli 39 lõike 1 kohase taotluse ja tõendanud artikli 39 lõikes 3 sätestatud nõuete täitmist, mida komisjon on artikli 40 kohaselt hinnanud.

2.Lõikes 1 osutatud loetelu sisaldab järgmist teavet:

(a)nende riikide nimed, kuhu on lubatud liidust eksportida tavajäätmeid nende taaskasutamiseks;

(b)konkreetsed jäätmeliigid, mida on lubatud liidust eksportida igasse punktis a osutatud riiki;

(c)teave, näiteks internetiaadress, mis võimaldab juurdepääsu selliste käitluskohtade loetelule, millele on iga punktis a osutatud riigi siseriiklike õigusaktide kohaselt antud luba punktis b osutatud jäätmete taaskasutamiseks;

(d)võimaluse korral teave konkreetse kontrollimenetluse kohta, mida kohaldatakse iga punktis a osutatud riigi siseriiklike õigusaktide alusel punktis b osutatud jäätmeliikide impordi suhtes, sealhulgas märge selle kohta, kas sellise impordi suhtes kohaldatakse artiklis 35 osutatud eelneva kirjaliku teatamise ja nõusoleku menetlust.

3.Lõikes 1 osutatud loetelu võetakse vastu hiljemalt [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev 30 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva], välja arvatud juhul, kui ükski riik ei esita artikli 39 lõike 1 kohast taotlust või kui ükski riik ei vasta sel ajal artikli 39 lõikes 3 sätestatud nõuetele.

Komisjon võtab hiljemalt [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ühendust kõikide riikidega, kelle suhtes OECD otsust ei kohaldata, et anda neile vajalikku teavet võimaluse kohta kanda riik nende riikide loetellu, kuhu eksport on lubatud.

Selleks et olla kantud nende riikide loetellu, kuhu eksport on lubatud (loetelu võetakse vastu [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev 30 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]), peavad riigid, kelle suhtes ei kohaldata OECD otsust, esitama artikli 39 lõike 1 kohase taotluse hiljemalt [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev 9 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

4.Komisjon ajakohastab nende riikide loetelu, kuhu eksport on lubatud, korrapäraselt ja vähemalt iga kahe aasta järel pärast loetelu kehtestamist, et 

(a)lisada riigid, mille loetellu kandmine otsustatakse vastavalt lõikele 1;

(b)eemaldada riigid, mis ei täida enam artiklis 39 sätestatud nõudeid;

(c)ajakohastada lõike 2 punktides b, c ja d osutatud teavet asjaomaselt riigilt saadud taotluse alusel ning kui taotlus käsitleb uute jäätmeliikide lisamist, siis tingimusel, et asjaomane riik on seoses kõnealuste uute jäätmeliikidega tõendanud artiklis 39 sätestatud nõuete täitmist;

(d)lisada või eemaldada mis tahes muid asjakohaseid elemente, et loetelu sisaldaks täpset ja ajakohastatud teavet.

5.Kui komisjonile artikli 39 lõike 3 kohaselt esitatud teabes on toimunud muutusi, peavad lõikes 1 osutatud loetellu kantud riigid viivitamata esitama VIII lisas sätestatud vormil nimetatud ajakohastatud teabe koos asjakohaste täiendavate tõenditega.

Lõikes 1 osutatud loetellu kantud riigid peavad igal juhul esitama VIII lisas sätestatud vormil nimetatud ajakohastatud teabe koos asjakohaste täiendavate tõenditega komisjonile viiendal aastal pärast esialgset loetellu kandmist.

Komisjon võib pärast käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud teabe ja tõendite saamist nõuda asjaomaselt riigilt lisateavet, mis tõendab, et see riik täidab jätkuvalt artiklis 39 sätestatud nõudeid.

6.Kui saadakse teavet, mis usutaval viisil näitab, et lõikes 1 osutatud loetellu juba kantud riigi puhul ei ole artiklis 39 sätestatud nõuded enam täidetud, kutsub komisjon seda riiki üles esitama hiljemalt kahe kuu jooksul alates selle üleskutse saamisest oma seisukohad kõnealuse teabe kohta koos asjakohaste täiendavate tõenditega, mis kinnitavad nende nõuete jätkuvat täitmist. Seda tähtaega võib pikendada kahe kuu võrra, kui asjaomane riik esitab selliseks pikendamiseks põhjendatud taotluse.

7.Kui asjaomane riik ei esita oma seisukohti ega nõutud täiendavaid tõendeid käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud tähtaja jooksul või kui esitatud tõendid ei ole piisavad, et kinnitada artiklis 39 sätestatud nõuete jätkuvat täitmist, kustutab komisjon kõnealuse riigi põhjendamatu viivituseta loetelust.

8.Komisjon võib iga lõikes 1 osutatud loetellu kantud riigiga igal ajal ühendust võtta, et saada asjakohast teavet tagamaks, et see riik täidab jätkuvalt artiklis 39 sätestatud nõudeid.

Artikkel 39
Nõuded, mida tuleb täita riigi kandmiseks nende riikide loetellu, kuhu eksport on lubatud

1.Riigid, kelle suhtes OECD otsust ei kohaldata ja kes kavatsevad võtta liidust taaskasutamiseks vastu teatavaid artikli 37 lõikes 1 osutatud jäätmeid, peavad esitama komisjonile taotluse, milles nad teatavad oma valmisolekust neid jäätmeid vastu võtta ja olla kantud artiklis 38 osutatud loetellu. Selline taotlus ja kõik sellega seotud dokumendid või muu suhtlus toimub inglise keeles.

2.Lõikes 1 osutatud taotlus esitatakse VIII lisas sätestatud vormi kasutades ja see peab sisaldama kogu vormil nimetatud teavet.

3.Taotluse esitanud riik tõendab, et ta on kehtestanud kõik vajalikud meetmed ja rakendab neid, et tagada asjaomaste jäätmete käitlemine keskkonnahoidlikul viisil, nagu on osutatud artiklis 56.

Selleks peab taotluse esitanud riik tõendama järgmist:

(a)tal on terviklik jäätmekäitlusstrateegia või -kava, mis hõlmab kogu tema territooriumi ning näitab tema suutlikkust ja valmisolekut tagada keskkonnahoidlik jäätmekäitlus. See strateegia või kava sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

i)riigis tekitatud jäätmete aastane üldkogus, samuti taotlusega hõlmatud jäätmeliikide kogus (edaspidi „taotlusega hõlmatud jäätmed“), ning hinnang selle kohta, kuidas need kogused järgmise kümne aasta jooksul muutuvad;

ii)hinnang riigi praeguse üldise jäätmetöötlussuutlikkuse kohta, samuti hinnang riigi jäätmetöötlussuutlikkuse kohta taotlusega hõlmatud jäätmete puhul, ning hinnang selle kohta, kuidas suutlikkus järgmise kümne aasta jooksul muutub;

iii)liigiti kogutavate riigis tekitatud jäätmete osakaal, samuti eesmärgid ja meetmed selle määra suurendamiseks tulevikus;

iv)andmed selle kohta, kui suur osa taotlusega hõlmatud jäätmetest, mis on tekitatud riigi sees, ladestatakse prügilasse, ning võimalikud eesmärgid ja meetmed selle osakaalu vähendamiseks tulevikus;

v)andmed ringlussevõetud, riigis tekitatud jäätmete osakaalu kohta ning võimalikud eesmärgid ja meetmed selle osakaalu suurendamiseks tulevikus;

vi)teave prügina mahajäetud jäätmete koguse kohta ning prügi vältimiseks ja puhastamiseks võetavate meetmete kohta;

vii)strateegia selle kohta, kuidas tagada riigi territooriumile imporditud jäätmete keskkonnahoidlik käitlemine, sealhulgas sellise impordi võimalik mõju riigis tekitatud jäätmete käitlemisele;

viii)teave punktides i–vi osutatud andmete arvutamiseks kasutatud metoodika kohta;

(b)tal on kehtestatud jäätmekäitluse õigusraamistik, mis sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

i)jäätmekäitluskohtadele loa või litsentsi andmise süsteemid;

ii)jäätmete transpordiks loa või litsentsi andmise süsteemid;

iii)sätted, mille eesmärk on tagada, et taotlusega hõlmatud jäätmete taaskasutamise toimingu käigus tekkinud jäätmejääke käideldakse keskkonnahoidlikul viisil, nagu on osutatud artiklis 56;

iv)piisavad saastekontrollimeetmed, mida kohaldatakse jäätmekäitlustoimingute suhtes, sealhulgas õhu, mulla ja vee kaitsmiseks kehtestatud heite piirväärtused ning meetmed nendest toimingutest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks;

v)täitmise tagamise, kontrolli- ja karistussätted, mille eesmärk on tagada jäätmekäitlust ja jäätmesaadetisi käsitlevate riiklike ja rahvusvaheliste nõuete rakendamine;

(c)ta on VIII lisas osutatud mitmepoolsete keskkonnalepingute osaline ja on võtnud vajalikud meetmed kõnealustest lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks;

(d)ta on kehtestanud jäätmekäitlust ja jäätmesaadetisi käsitlevate siseriiklike õigusaktide täitmise tagamise strateegia, mis hõlmab kontrolli- ja järelevalvemeetmeid, sealhulgas teavet jäätmesaadetiste ja jäätmekäitluskohtade kontrollide arvu kohta ning asjakohaste siseriiklike eeskirjade rikkumise eest määratavate karistuste kohta.

Artikkel 40
Nende riikide loetellu kandmiseks, kuhu eksport on lubatud, esitatud taotluse hindamine

1.Komisjon hindab artikli 39 kohaselt esitatud taotlusi põhjendamatu viivituseta ja kui ta on veendunud, et kõnealuses artiklis sätestatud nõuded on täidetud, kannab ta taotluse esitanud riigi nende riikide loetellu, kuhu eksport on lubatud. Hindamine põhineb taotluse esitanud riigi esitatud teabel ja täiendavatel tõenditel ja muul asjakohasel teabel ning selle eesmärk on kindlaks teha, kas taotluse esitanud riik on võtnud kõik vajalikud meetmed ja rakendab neid, et tagada asjaomaste jäätmete käitlemine keskkonnahoidlikul viisil, nagu on osutatud artiklis 56. Selle hindamise läbiviimiseks kasutab komisjon lähtepunktidena IX lisas osutatud õigusaktide ja suuniste asjakohaseid sätteid.

2.Kui komisjon leiab hindamise käigus, et taotluse esitanud riigi esitatud teave on mittetäielik või ebapiisav, et tõendada artiklis 39 sätestatud nõuete täitmist, annab ta sellele riigile võimaluse esitada kuni kolme kuu jooksul lisateavet. Seda tähtaega võib pikendada kolme kuu võrra, kui taotlev riik esitab selliseks pikendamiseks põhjendatud taotluse.

3.Kui taotluse esitanud riik ei esita lisateavet käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tähtaja jooksul või kui esitatud lisateavet peetakse endiselt mittetäielikuks või ebapiisavaks, et tõendada artiklis 39 sätestatud nõuete täitmist, teatab komisjon põhjendamatu viivituseta taotluse esitanud riigile, et teda ei saa lisada nende riikide loetellu, kuhu eksport on lubatud, ja et tema taotluse läbivaatamine lõpetatakse. Sellisel juhul teatab komisjon taotluse esitanud riigile ka selle järelduse põhjused. See ei piira taotluse esitanud riigi võimalust esitada uus taotlus vastavalt artiklile 39.

3. jagu
Eksport riikidesse, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust

Artikkel 41
Jäätmete ekspordi üldine kord

1.Kui III, IIIA, IIIB või IV lisas loetletud jäätmeid, liigitamata jäätmeid või jäätmesegusid, mis ei ole liigitatavad III või IV lisa üheainsa kande alla, eksporditakse liidust ja nende puhul võib, kuid ei pruugi toimuda transiit läbi riikide, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust, ning kui need jäätmesaadetised on ette nähtud taaskasutamiseks riikides, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust, kohaldatakse mutatis mutandis II jaotise sätteid ning lõigetes 2, 3 ja 5 esitatud kohandusi ja täiendavaid sätteid.

2.Kohaldatakse järgmisi kohandusi:

(a)IIIA lisas loetletud, ajutiseks toiminguks ettenähtud jäätmesegude suhtes kohaldatakse eelneva kirjaliku teatamise ja nõusoleku menetlust, kui mõni järgnev ajutise või lõpliku taaskasutamise või kõrvaldamise toiming toimub riigis, mille suhtes OECD otsust ei kohaldata;

(b)IIIB lisas loetletud jäätmete suhtes kohaldatakse eelneva kirjaliku teatamise ja nõusoleku menetlust;

(c)artikli 4 lõikes 5 osutatud jäätmete eksport on keelatud;

(d)väljaspool liitu asuva sihtkoha pädev asutus võib anda artikli 9 kohaselt nõutava nõusoleku vaikimisi.

3.IV lisas loetletud jäätmete ekspordi suhtes kohaldatakse artikli 35 lõikes 2 ja artikli 35 lõike 3 punktides a–e loetletud kohandusi ja täiendavaid sätteid.

Lisaks sisaldab artiklis 6 osutatud leping järgmisi tingimusi:

(a)kui käitluskoht annab välja ebaõige taaskasutamistõendi, mille tagajärjel finantstagatis vabastatakse, kannab vastuvõtja kulud, mis tulenevad kohustusest saata jäätmed tagasi lähtekoha pädeva asutuse jurisdiktsiooni alla kuuluvasse piirkonda ning jäätmete taaskasutamisest või kõrvaldamisest alternatiivsel ja keskkonnahoidlikul viisil;

(b)käitluskoht saadab kolme päeva jooksul pärast taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete vastuvõtmist teatajale ja asjaomastele pädevatele asutustele täidetud saatedokumendi allkirjastatud koopiad, välja arvatud punktis c osutatud taaskasutamistõendi;

(c)käitluskoht tõendab võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 30 päeva pärast taaskasutamise teostamist ja igal juhul mitte hiljem kui üks kalendriaasta pärast tema vastutusel olevate jäätmete vastuvõtmist, et taaskasutamine on teostatud, ning saadab seda tõendit sisaldava saatedokumendi allkirjastatud koopiad teatajale ja asjaomastele pädevatele asutustele.

Teataja teeb kolme tööpäeva jooksul alates punktides b ja c osutatud dokumentide koopiate kättesaamist neis sisalduva teabe elektrooniliselt kättesaadavaks kooskõlas artikliga 26.

4.Sellise jäätmesaadetise vedu, mille suhtes kohaldatakse eelnevat kirjalikku teatamist ja nõusolekut, võib toimuda ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a)teataja on saanud lähte- ja sihtkoha ja asjakohasel juhul transiidikoha pädevatelt asutustelt kirjaliku nõusoleku või väljaspool liitu asuva siht- ja transiidikoha pädevad asutused on andnud vaikiva nõusoleku või sellise vaikiva nõusoleku olemasolu võib eeldada ja asjakohastes otsustes sätestatud tingimused on täidetud;

(b)artikli 35 lõike 4 punkte b, c ja d on järgitud.

5.Kui IV lisas loetletud jäätmete lõike 1 kohase ekspordi puhul toimub transiit läbi riigi, mille suhtes OECD otsust ei kohaldata, kohaldatakse järgmisi kohandusi:

(a)selle riigi transiidikoha pädeval asutusel, mille suhtes OECD otsust ei kohaldata, on pärast teate kättesaamise kinnituse edastamise kuupäeva 60 päeva aega, et anda vaikiv nõusolek või tingimustega või tingimusteta kirjalik nõusolek, juhul kui asjaomane riik on otsustanud eelnevat kirjalikku nõusolekut mitte nõuda ja on sellest teavitanud teisi Baseli konventsiooni osalisriike kooskõlas kõnealuse konventsiooni artikli 6 lõikega 4;

(b)liidus asuva lähtekoha pädev asutus teeb artiklis 9 osutatud otsuse saadetisele nõusoleku andmise kohta alles pärast seda, kui ta on saanud selle riigi transiidikoha pädevalt asutuselt, mille suhtes OECD otsust ei kohaldata, vaikiva või kirjaliku nõusoleku, ja mitte varem kui 61 päeva pärast kuupäeva, mil transiidikoha pädev asutus edastab teate kättesaamise kinnituse, välja arvatud juhul, kui lähtekoha pädev asutus on saanud teistelt asjaomastelt pädevatelt asutustelt kirjaliku nõusoleku ja ta võib teha otsuse enne artiklis 9 osutatud tähtaega.

6.Jäätmete eksportimisel peavad need olema ettenähtud taaskasutamistoiminguteks käitluskohas, mis kohaldatavate siseriiklike õigusaktide kohaselt tegutseb või millel on luba tegutseda sihtriigis.

7.Kui eksporditolliasutus või väljumistolliasutus avastab ebaseadusliku saadetise, teatab ta sellest viivitamata asjaomase tolliasutuse asukohariigi pädevale asutusele. Kõnealune pädev asutus

(a)teatab ebaseaduslikust saadetisest viivitamata liidus asuva lähtekoha pädevale asutusele ning

(b)tagab jäätmete kinnipidamise seni, kuni lähtekoha pädev asutus otsustab teisiti ning edastab sellekohase kirjaliku otsuse jäätmeid kinni pidava tolliasutuse asukohariigi pädevale asutusele.

Artikkel 42
Ekspordi järelevalve ja kaitsemeetmete menetlus

1.Komisjon jälgib, millises koguses eksporditakse jäätmeid liidust riikidesse, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust, eesmärgiga tagada, et selline eksport ei põhjusta sihtriigis tõsist kahju keskkonnale ega inimeste tervisele. Sellise jälgimise osana hindab komisjon füüsiliste või juriidiliste isikute taotlusi, millega on aasas asjakohane teave ja andmed, mis näitavad, et jäätmete eksport liidust põhjustab riigis, mille suhtes OECD otsust kohaldatakse, tõsist kahju keskkonnale või inimeste tervisele.

2.Kui jäätmete eksport liidust riiki, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust, on lühikese aja jooksul märkimisväärselt suurenenud ning puuduvad piisavad tõendid, mis näitaksid, et asjaomane riik suudab neid jäätmeid taaskasutada keskkonnahoidlikul viisil, nagu on osutatud artiklis 56, nõuab komisjon, et asjaomase riigi pädevad asutused esitaksid 60 päeva jooksul teabe kõnealuste jäätmete taaskasutamise tingimuste kohta ja asjaomase riigi suutlikkuse kohta neid jäätmeid käidelda. Komisjon võib seda tähtaega pikendada, kui asjaomane riik esitab selle pikendamiseks põhjendatud taotluse.

3.Lõikes 2 osutatud taotluse eesmärk on kontrollida asjaomase riigi puhul järgmist:

(a)kas ta on kehtestanud asjakohase õigusraamistiku kõnealuste jäätmete impordiks ja käitlemiseks ning asjakohased meetmed, et tagada kõnealuste jäätmete taaskasutamisel tekkivate jäätmejääkide keskkonnahoidlik käitlemine, ning rakendab neid;

(b)kas tal on oma territooriumil piisav võimsus, mis võimaldab käidelda asjaomaseid jäätmeid keskkonnahoidlikul viisil, võttes arvesse tema territooriumile imporditud jäätmete suurenenud mahtu;

(c)kas ta on kehtestanud asjakohase strateegia, et käsitleda asjaomaste jäätmete suurema impordi võimalikku negatiivset mõju riigis tekitatud jäätmete kogumisele ja käitlemisele;

(d)kas ta on kehtestanud asjakohased täitemeetmed, et käsitleda võimalikke ebaseaduslikke jäätmesaadetisi või kõnealuste jäätmete töötlemist, ning rakendab neid.

4.Kui asjaomane riik ei esita lõikes 2 osutatud taotluse alusel lõikes 3 osutatud piisavaid tõendeid selle kohta, et jäätmeid käideldakse keskkonnahoidlikul viisil kooskõlas artikliga 56, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 76 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega keelatakse asjaomaste jäätmete eksport sellesse riiki.

Komisjon tühistab kõnealuse keelu, kui tal on piisavalt tõendeid selle kohta, et asjaomaseid jäätmeid käideldakse keskkonnahoidlikul viisil.

3. peatükk
Täiendavad kohustused

Artikkel 43
Eksportijate kohustused

1.Füüsiline või juriidiline isik võib eksportida jäätmeid liidust välja üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et sihtriigis jäätmeid vastu võtvad käitluskohad käitlevad neid keskkonnahoidlikul viisil, nagu on osutatud artiklis 56.

2.Lõikes 1 osutatud kohustuse täitmiseks tagab jäätmeid liidust välja eksportida kavatsev füüsiline või juriidiline isik, et sihtriigis jäätmeid käitlevaid käitluskohti on auditeerinud asjakohase kvalifikatsiooniga sõltumatu ja akrediteeritud kolmas isik.

3.Lõikes 2 osutatud auditiga kontrollitakse, kas asjaomane käitluskoht vastab X lisas sätestatud kriteeriumidele. Juriidiline või füüsiline isik ei tohi eksportida jäätmeid käitluskohta, mis ei vasta kõnealustele kriteeriumidele.

4.Jäätmeid eksportida kavatsev füüsiline või juriidiline isik tagab, et sihtriigis jäätmeid käitlevas käitluskohas on enne, kui jäätmed asjaomasesse käitluskohta eksporditakse, tehtud lõikes 2 osutatud audit ning et auditit korratakse riskipõhist lähenemisviisi järgides korrapäraselt pärast esimest auditit vähemalt iga kolme aasta järel.

Füüsiline või juriidiline isik, kes ekspordib jäätmeid liidust välja, peab ka tegema viivitamata erakorralise auditi, kui ta saab usutavat teavet selle kohta, et käitluskoht ei vasta enam X lisas sätestatud kriteeriumidele.

5.Füüsiline või juriidiline isik, kes on kooskõlas lõikega 2 tellinud või läbi viinud auditi, tagab, et selline audit tehakse õiglastel kaubandustingimustel kättesaadavaks teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes kavatsevad eksportida jäätmeid kõnealusesse käitluskohta.

6.Pädeva asutuse või kontrollides osaleva asutuse taotlusel esitab füüsiline või juriidiline isik dokumentaalsed tõendid selle kohta, et lõikes 2 osutatud auditid on tehtud kõigis käitluskohtades, kuhu ta kõnealuseid jäätmeid ekspordib. Sellised dokumentaalsed tõendid esitatakse asjaomastele pädevatele asutustele vastuvõetavas keeles.

7.Jäätmeid liidust välja eksportivad füüsilised või juriidilised isikud teevad igal aastal üldsusele elektrooniliselt kättesaadavaks teabe selle kohta, kuidas nad täidavad käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi.

8.Kui liidu ja sellise kolmanda riigi vahel, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust, on sõlmitud rahvusvaheline leping, milles tunnistatakse, et kõnealuse kolmanda riigi käitluskohad käitlevad jäätmeid keskkonnahoidlikul viisil kooskõlas X lisas sätestatud kriteeriumidega, vabastatakse füüsilised ja juriidilised isikud, kes kavatsevad jäätmeid sellesse kolmandasse riiki eksportida, lõikes 2 sätestatud kohustusest.

9.Pädeva asutuse või kontrollides osaleva asutuse taotlusel esitab füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on tehtud erand vastavalt lõikele 8, dokumentaalsed tõendid kõnealuses lõikes nimetatud asjakohase rahvusvahelise lepingu kohta asjaomastele pädevatele asutustele vastuvõetavas keeles.

Artikkel 44
Ekspordiliikmesriikide kohustused

1.Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, mis tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad juriidilised ja füüsilised isikud ei ekspordi jäätmeid, juhul kui artiklites 36–43 sellise ekspordi kohta sätestatud tingimused ei ole täidetud.

2.Liikmesriigid teevad riskipõhist lähenemisviisi järgides korrapäraseid kontrolle, mis tagavad, et füüsilised ja juriidilised isikud, kes ekspordivad jäätmeid liidust välja, täidavad artiklis 43 osutatud kohustusi.

Kui liikmesriikide käsutuses on usutav teave, mis näitab, et jäätmeid liidust välja eksportivad füüsilised või juriidilised isikud ei täida artiklist 43 tulenevaid kohustusi, viivad nad läbi vajaliku kontrolli.

4. peatükk
Üldsätted

Artikkel 45
Eksport Antarktikasse

Jäätmete eksport liidust Antarktikasse on keelatud.

Artikkel 46
Eksport ülemeremaadesse ja -territooriumidele

1.Kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete eksport liidust ülemeremaadesse ja -territooriumidele on keelatud.

2.Taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete eksportimisel ülemeremaadesse ja -territooriumidele kohaldatakse mutatis mutandis artiklis 36 sätestatud keeldu.

3.Taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete eksportimisel ülemeremaadesse või -territooriumidele, mis ei ole hõlmatud artiklis 36 sätestatud keeluga, kohaldatakse mutatis mutandis II jaotise sätteid.

V jaotis 
Import liitu kolmandatest riikidest

1. peatükk
Kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete import

Artikkel 47
Impordikeeld

1.Kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete import liitu on keelatud, välja arvatud import, mis pärineb

(a)Baseli konventsiooni osalisriikidest;

(b)muudest riikidest, millega liit või liit ja tema liikmesriigid on sõlminud kahe- või mitmepoolsed lepingud või kokkulepped, mis on kooskõlas liidu õigusaktidega ja Baseli konventsiooni artikliga 11;

(c)muudest riikidest, millega üksikud liikmesriigid on sõlminud kahepoolsed lepingud või kokkulepped kooskõlas lõikega 2, või

(d)muudest piirkondadest, kui kriisiolukorra, rahu taastamise, rahuvalve või sõjaga seotud erandlikel põhjustel ei ole võimalik punkti b või c kohaseid kahepoolseid lepinguid või kokkuleppeid sõlmida või kui lähteriigi pädevat asutust ei ole määratud või see ei saa oma ülesandeid täita.

2.Liikmesriigid võivad erandjuhtudel sõlmida kahepoolseid lepinguid ja kokkuleppeid konkreetsete jäätmete kõrvaldamiseks nendes liikmesriikides, kui selliseid jäätmeid ei käidelda lähteriigis keskkonnahoidlikul viisil.

Need lepingud ja kokkulepped peavad vastama järgmistele tingimustele:

(a)olema kooskõlas liidu õigusaktidega ja Baseli konventsiooni artikliga 11;

(b)tagama, et kõrvaldamistoimingud tehakse selleks luba omavas käitluskohas ja need vastavad artiklis 56 osutatud keskkonnahoidliku jäätmekäitluse nõuetele, ning

(c)tagama, et jäätmed on tekitatud lähteriigis ja et kõrvaldamine toimub üksnes lepingu või kokkuleppe sõlminud liikmesriigis;

(d)neist teatatakse komisjonile enne nende sõlmimist või eriolukorras hiljemalt ühe kuu jooksul pärast nende sõlmimist.

3.Lõike 1 punktides b ja c osutatud kahe- või mitmepoolsed lepingud või kokkulepped peavad põhinema artiklis 48 sätestatud menetlusnõuetel.

4.Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud riigid peavad esitama sihtliikmesriigi pädevale asutusele eelnevalt nõuetekohaselt põhjendatud taotluse, kui neil ei ole jäätmete kõrvaldamiseks keskkonnahoidlikul viisil, nagu on osutatud artiklis 56, tehnilist võimsust ja vajalikke käitluskohti ega ka mõistlikku võimalust neid hankida.

Artikkel 48
Impordi menetlusnõuded

1.Kui kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmed imporditakse liitu Baseli konventsiooni osalisriikidest, kohaldatakse mutatis mutandis II jaotise sätteid ning lõigetes 2 ja 3 esitatud kohandusi ja täiendavaid sätteid.

2.Kohaldatakse järgmisi kohandusi:

(a)teataja esitab teatamistaotluse kooskõlas artikliga 26; kui aga teataja ei ole asutatud liidus ja tal puudub juurdepääs artiklis 26 osutatud süsteemile, esitatakse teatamistaotlus ning eelkõige artikli 5 lõikes 3 osutatud teave ja dokumendid asjaomastele pädevatele asutustele posti, faksi või digiallkirjaga kinnitatult e-posti teel;

(b)teataja esitab lisateabe, eelkõige artikli 5 lõikes 4 osutatud teabe ja dokumendid kooskõlas artikliga 26; kui aga teataja ei ole asutatud liidus ja tal puudub juurdepääs artiklis 26 osutatud süsteemile, esitatakse kõnealune teave asjaomastele pädevatele asutustele posti, faksi või digiallkirjaga kinnitatult e-posti teel;

(c)teataja või kui teataja asukoht ei ole liidus ja tal puudub juurdepääs artiklis 26 osutatud süsteemile, siis liidus asuva sihtkoha pädev asutus tagab, et kogu asjakohane teave on sellesse süsteemi lisatud;

(d)liidus asuva transiidi- ja sihtkoha pädevad asutused teavitavad väljaspool liitu asuva transiidi- ja lähteriigi asjaomaseid pädevaid asutusi igast omapoolsest teabe ja dokumentide taotlusest ning oma otsusest kavandatava saadetise kohta posti, faksi või digiallkirjaga kinnitatult e-posti teel, välja arvatud juhul, kui asjaomaste riikide pädevatel asutustel on juurdepääs artikli 26 lõikes 2 osutatud kesksüsteemile;

(e)väljaspool liitu asuva transiidikoha pädeval asutusel on pärast teate kättesaamise kinnituse edastamise kuupäeva 60 päeva aega, et anda vaikiv nõusolek või tingimustega või tingimusteta kirjalik nõusolek, kui asjaomane riik on otsustanud eelnevat kirjalikku nõusolekut mitte nõuda ja on sellest teavitanud teisi Baseli konventsiooni osalisriike kooskõlas kõnealuse konventsiooni artikli 6 lõikega 4;

(f)artikli 46 lõike 1 punktis d osutatud juhtudel, kui tegemist on kriisiolukorra, rahu taastamise, rahuvalve või sõjaga, ei ole lähtekoha pädevate asutuste nõusolek nõutav.

3.Kohaldatakse järgmisi täiendavaid sätteid:

(a)liidus asuva transiidikoha pädev asutus esitab teatajale teate kättesaamise kinnituse ja edastab selle koopiad teistele asjaomastele pädevatele asutustele;

(b)sihtkoha pädev asutus ja asjakohasel juhul liidus asuva transiidikoha pädev asutus tagavad, et sisenemistolliasutusele teatatakse nende otsusest anda saadetisele nõusolek;

(c) vedaja esitab saatedokumendi koopia sisenemistolliasutusele kas posti, faksi või digiallkirjaga kinnitatud e-posti teel või artikli 26 lõikes 2 osutatud kesksüsteemi kaudu, kui sisenemistolliasutusel on sellele juurdepääs; ning

(d)niipea kui sisenemistolliasutus on suunanud jäätmed tolliprotseduurile, teatab sisenemistolliasutus liidus asuva siht- ja transiidikoha pädevatele asutustele, et jäätmed on liitu sisenenud.

4.Vedu võib toimuda ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a)teataja on saanud lähtekoha, sihtkoha ja asjakohasel juhul ka transiidikoha pädevatelt asutustelt kirjaliku nõusoleku ning nende nõusolekus esitatud tingimused on täidetud;

(b)teataja ja vastuvõtja vahel on artikli 6 kohaselt sõlmitud leping ja see on kehtiv;

(c)artiklis 7 osutatud finantstagatis või samaväärne kindlustus on seatud ja see on kehtiv ning

(d)tagatud on artiklis 33 osutatud keskkonnahoidlik jäätmekäitlus.

5.Kui sisenemistolliasutus avastab ebaseadusliku saadetise, teatab ta sellest viivitamata asjaomase tolliasutuse asukohariigi pädevale asutusele. Kõnealune pädev asutus

(a)teavitab viivitamata liidus asuva sihtkoha pädevat asutust ebaseaduslikust saadetisest ja see pädev asutus teavitab seejärel väljaspool liitu asuvat lähtekoha pädevat asutust ning

(b)tagab jäätmete kinnipidamise seni, kuni väljaspool liitu asuva lähtekoha pädev asutus otsustab teisiti ning edastab sellekohase kirjaliku otsuse jäätmeid kinni pidava tolliasutuse asukohariigi pädevale asutusele.

6.Kui relvajõud või abiorganisatsioonid veavad enda poolt kriisiolukorras, rahu taastamise või rahuvalveoperatsioonide käigus tekitatud jäätmeid või seda tehakse nende nimel, teavitatakse saadetisest ja selle sihtkohast eelnevalt transiidikoha pädevat asutust ja liidus asuva sihtkoha pädevat asutust.

2. peatükk
Taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete import

Artikkel 49
Impordikeeld

1.Taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete import liitu on keelatud, välja arvatud import, mis pärineb

(a)riikidest, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust;

(b)muudest riikidest, mis on Baseli konventsiooni osalisriigid;

(c)muudest riikidest, millega liit või liit ja tema liikmesriigid on sõlminud kahe- või mitmepoolsed lepingud või kokkulepped, mis on kooskõlas liidu õigusaktidega ja Baseli konventsiooni artikliga 11;

(d)muudest riikidest, millega üksikud liikmesriigid on sõlminud kahepoolsed lepingud või kokkulepped kooskõlas lõikega 2, või

(e)muudest piirkondadest, kui kriisiolukorra, rahu taastamise, rahuvalve või sõjaga seotud erandlikel põhjustel ei ole võimalik punkti c või d kohaseid kahepoolseid lepinguid või kokkuleppeid sõlmida või kui lähteriigi pädevat asutust ei ole määratud või see ei saa oma ülesandeid täita.

2.Üksikud liikmesriigid võivad erandjuhtudel sõlmida kahepoolseid lepinguid ja kokkuleppeid konkreetsete jäätmete taaskasutamiseks nendes liikmesriikides, kui selliseid jäätmeid ei käidelda lähteriigis keskkonnahoidlikul viisil.

Sellistel juhtudel kohaldatakse artikli 47 lõike 2 teist lõiku.

3.Lõike 1 punktide c ja d kohaselt sõlmitud kahe- või mitmepoolsed lepingud või kokkulepped põhinevad asjakohasel määral artiklis 48 sätestatud menetlusnõuetel.

Artikkel 50
Menetlusnõuded seoses impordiga riigist, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust

1.Kui taaskasutamiseks ettenähtud jäätmed imporditakse liitu nendest riikidest ja läbi nende riikide, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust, kohaldatakse mutatis mutandis II jaotise sätteid ning lõigetes 2 ja 3 esitatud kohandusi ja täiendavaid sätteid.

2.Kohaldatakse järgmisi kohandusi:

(a)väljaspool liitu asuva lähtekoha pädev asutus võib anda artikli 9 kohaselt nõutava nõusoleku vaikimisi;

(b)artikli 49 lõike 1 punktis e osutatud juhtudel, kui tegemist on kriisiolukorra, rahu taastamise, rahuvalve või sõjaga, ei ole lähtekoha pädevate asutuste nõusolek nõutav.

3.Kohaldatakse järgmisi täiendavaid sätteid: artikli 48 lõike 2 punktid a–e ja artikli 48 lõike 3 punktid b, c ja d.

4.Vedu võib toimuda ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

(a)teataja on saanud lähte- ja sihtkoha ja asjakohasel juhul transiidikoha pädevatelt asutustelt kirjaliku nõusoleku või väljaspool liitu asuva lähtekoha pädev asutus on andnud vaikiva nõusoleku või sellise vaikiva nõusoleku olemasolu võib eeldada ja asjakohastes otsustes sätestatud tingimused on täidetud;

(b)teataja ja vastuvõtja vahel on artikli 6 kohaselt sõlmitud leping ja see on kehtiv;

(c)artiklis 7 osutatud finantstagatis või samaväärne kindlustus on seatud ja see on kehtiv ning

(d)tagatud on artiklis 56 osutatud keskkonnahoidlik jäätmekäitlus.

5.Kui sisenemistolliasutus avastab ebaseadusliku saadetise, teatab ta sellest viivitamata asjaomase tolliasutuse asukohariigi pädevale asutusele. Kõnealune pädev asutus

(a)teavitab viivitamata liidus asuva sihtkoha pädevat asutust ebaseaduslikust saadetisest ja see pädev asutus teavitab seejärel väljaspool liitu asuvat lähtekoha pädevat asutust ning

(b)tagab jäätmete kinnipidamise seni, kuni väljaspool liitu asuva lähtekoha pädev asutus otsustab teisiti ning edastab sellekohase kirjaliku otsuse jäätmeid kinni pidava tolliasutuse asukohariigi pädevale asutusele.

Artikkel 51 
Menetlusnõuded seoses impordiga riigist või läbi riigi, mille suhtes OECD otsust ei kohaldata

Kui taaskasutamiseks ettenähtud jäätmed imporditakse liitu riigist, mille suhtes OECD otsust ei kohaldata, või läbi mõne riigi, mille suhtes OECD otsust ei kohaldata ja mis on ka Baseli konventsiooni osalisriik, kohaldatakse artiklit 48 mutatis mutandis.

3. peatükk
Täiendavad kohustused

Artikkel 52
Impordiliikmesriikide kohustused

1.Liitu importimise korral nõuab ja võtab liidus asuva sihtkoha pädev asutus vajalikke meetmeid, et tagada tema jurisdiktsiooni alla kuuluvasse piirkonda veetud jäätmete käitlemine nii, et see ei ohustaks inimeste tervist, ja kasutamata protsesse või meetodeid, mis võivad keskkonda kahjustada, ning kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikliga 13 ja muude jäätmeid käsitlevate liidu õigusaktidega kogu veo jooksul, sealhulgas sihtriigis taaskasutamise või kõrvaldamise ajal.

2.Lõikes 1 osutatud pädev asutus peab ka keelama jäätmete impordi kolmandatest riikidest, kui tal on põhjust arvata, et jäätmeid ei käidelda kooskõlas lõikes 1 sätestatud nõuetega.

4. peatükk
Import ülemeremaadest ja -territooriumidelt

Artikkel 53
Import ülemeremaadest ja -territooriumidelt

1.Kui jäätmed imporditakse liitu ülemeremaadest või -territooriumidelt, kohaldatakse II jaotist mutatis mutandis.

2.Ülemeremaa või -territoorium ja sellega seotud liikmesriik võivad kohaldada ülemeremaalt või -territooriumilt kõnealusesse liikmesriiki veetavate saadetiste suhtes selle liikmesriigi riiklikke menetlusi, kui ükski teine riik ei ole transiidiriigina veoga seotud.

3.Lõiget 2 kohaldavad liikmesriigid teavitavad komisjoni kohaldatavatest riiklikest menetlustest.

VI jaotis 
Transiit läbi liidu kolmandatest riikidest ja kolmandatesse riikidesse

Artikkel 54
Kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete transiit läbi liidu

Kui kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmeid veetakse läbi liikmesriikide kolmandatest riikidest ja kolmandatesse riikidesse, kohaldatakse mutatis mutandis artiklit 48 ning järgmisi kohandusi ja täiendavaid sätteid:

(a)liidus asuva transiidikoha esimene ja viimane pädev asutus tagavad asjakohasel juhul, et sisenemistolliasutust ja väljumistolliasutust teavitatakse nende vastavatest otsustest anda saadetisele nõusolek või kui nad on andnud vaikiva nõusoleku, siis teate kättesaamise kinnitusest kooskõlas artikli 48 lõike 3 punktiga a;

(b)niipea kui jäätmed on liidust välja viidud, teatab väljumistolliasutus liidus asuva transiidikoha pädeva(te)le asutus(t)ele, et jäätmed on liidust välja viidud.

Artikkel 55
Taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete transiit läbi liidu

1.Kui taaskasutamiseks ettenähtud jäätmeid veetakse läbi liikmesriikide sellisest riigist ja sellisesse riiki, mille suhtes OECD otsust ei kohaldata, kohaldatakse artiklit 54 mutatis mutandis.

2.Kui taaskasutamiseks ettenähtud jäätmeid veetakse läbi liikmesriikide sellisest riigist ja sellisesse riiki, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust, kohaldatakse mutatis mutandis artiklit 50 ning järgmisi kohandusi ja täiendavaid sätteid:

(a)liidus asuva transiidikoha esimene ja viimane pädev asutus tagavad asjakohasel juhul, et sisenemistolliasutust ja väljumistolliasutust teavitatakse nende vastavatest otsustest anda saadetisele nõusolek või kui nad on andnud vaikiva nõusoleku, siis teate kättesaamise kinnitusest kooskõlas artikli 48 lõike 3 punktiga a;

(b)niipea kui jäätmed on liidust välja viidud, teatab väljumistolliasutus liidus asuva transiidikoha pädevatele asutustele, et jäätmed on liidust välja viidud.

3.Kui taaskasutamiseks ettenähtud jäätmeid veetakse läbi liikmesriikide riigist, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust, riiki, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust, või vastupidi, kohaldatakse riigi puhul, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust, lõiget 1 ja riigi puhul, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust, lõiget 2.

VII jaotis 
Keskkonnahoidlik jäätmekäitlus ja täitmise tagamine

1. peatükk

Artikkel 56
Keskkonnahoidlik jäätmekäitlus

1.Jäätmetekitaja, teataja ja kõik teised jäätmesaadetise veo või jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamisega seotud ettevõtjad võtavad vajalikud meetmed, mis tagavad, et kõiki veetavaid jäätmeid käideldakse inimeste tervist ohustamata ja keskkonnahoidlikul viisil kogu jäätmete vedamise ning nende taaskasutamise ja kõrvaldamise ajal.

2.Jäätmete ekspordi puhul käsitatakse veetavaid jäätmeid asjaomase taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingu puhul keskkonnahoidlikult käidelduna, kui on võimalik tõendada, et jäätmeid käideldakse kooskõlas inimeste tervise ja keskkonnakaitse nõuetega, mis on üldjoontes samaväärsed liidu õigusaktides sätestatud inimeste tervise ja keskkonnakaitse nõuetega. Sellise üldise samaväärsuse hindamisel ei nõuta täielikku vastavust liidu õigusaktidest tulenevatele nõuetele, kuid tuleks tõendada, et sihtriigis kohaldatavad nõuded tagavad inimeste tervise ja keskkonnakaitse samaväärse taseme nagu liidu õigusaktidest tulenevad nõuded.

2. peatükk
Täitmise tagamine

1. jagu
Liikmesriikide teostatavad kontrollid ja kohaldatavad karistused

Artikkel 57
Kontrollid

1.Liikmesriigid kontrollivad käesoleva määruse täitmise tagamiseks käitluskohti, ettevõtjaid, vahendajaid ja edasimüüjaid kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikliga 34 ning jäätmesaadetisi ja nendega seotud jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist.

2.Jäätmesaadetisi kontrollitakse vähemalt ühes järgmistest punktidest:

(a)päritolukohas, kus kontrollitakse jäätmetekitajat, jäätmevaldajat või teatajat;

(b)sihtkohas, sealhulgas ajutise ja lõpliku taaskasutamise või kõrvaldamise puhul, kus kontrollitakse vastuvõtjat või käitluskohta;

(c)liidu piiridel;

(d)liidu piires vedamise ajal.

Artikkel 58
Dokumendid ja tõendid

1.Jäätmesaadetiste kontroll hõlmab vähemalt dokumentide kontrolli, nende saadetisega seotud isikute isikusamasuse kinnitamist ja asjakohasel juhul jäätmete füüsilist kontrolli.

2.Selleks et kindlaks teha, et maanteel, raudteel, õhus, merel või siseveeteel veetava aine või eseme puhul ei ole tegemist jäätmetega, võivad kontrollides osalevad asutused nõuda füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kelle valduses on asjaomane aine või ese või kes korraldab selle vedu, dokumentaalsete tõendite esitamist järgmise kohta:

(a)asjaomase aine või eseme päritolu ja sihtkoht ning

(b)asjaolu, et tegemist ei ole jäätmetega, sh asjakohasel juhul tõendid toimimise või töökorras oleku kohta.

Esimese lõigu kohaldamisel tuleb ka kindlaks teha, kas asjaomane aine või ese on kaitstud transpordi ning peale- ja mahalaadimise käigus tekkida võivate kahjustuste eest (nt piisav pakend ja nõuetekohane virnastamine).

Käesoleva lõike sätted ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL 62 artikli 23 lõike 2 ja VI lisa kohaldamist.

3.Kontrollides osalevad ametiasutused võivad otsustada, et asjaomase aine või eseme puhul on tegemist jäätmetega, kui

(a)neile ei ole nende määratud tähtaja jooksul esitatud lõikes 2 osutatud või muude liidu õigusaktidega nõutud tõendeid selle kindlakstegemiseks, et aine või eseme puhul ei ole tegemist jäätmetega, või

(b)nad leiavad, et neile kättesaadavad tõendid ja teave ei ole järelduste tegemiseks piisavad, või nad peavad lõike 2 teises lõigus osutatud kaitset kahjustuste eest ebapiisavaks.

Kui ametiasutused on jõudnud järeldusele, et aine või eseme puhul on tegemist esimese lõigu kohaste jäätmetega, loetakse asjaomase aine või eseme vedu või asjaomane jäätmesaadetis ebaseaduslikuks saadetiseks. Sellest tulenevalt käsitletakse seda kooskõlas artikliga 24 ja 25 ning kontrollides osalevad ametiasutused teavitavad sellest viivitamata selle riigi pädevat asutust, kus asjaomane kontroll toimus.

4.Selleks et teha kindlaks, kas jäätmesaadetis vastab käesolevale määrusele, võivad kontrollides osalevad ametiasutused nõuda teatajalt, vedu korraldavalt isikult, jäätmevaldajalt, vedajalt, vastuvõtjalt ja jäätmeid vastu võtvalt käitluskohalt neile asjakohaste dokumentaalsete tõendite esitamist nende määratud tähtaja jooksul.

5.Selleks et teha kindlaks, kas jäätmesaadetis, mille suhtes kohaldatakse artiklis 18 sätestatud üldisi teavitamisnõudeid, on ette nähtud taaskasutamistoiminguteks, mis on kooskõlas artikliga 56, võivad kontrollides osalevad ametiasutused nõuda, et vedu korraldav isik esitaks asjakohased dokumentaalsed tõendid, mis on saadud ajutise ja lõpliku taaskasutamise kohalt ning mille on vajaduse korral heaks kiitnud sihtkoha pädev asutus.

6.Kui kontrollides osalevatele ametiasutustele ei ole nende määratud tähtaja jooksul lõikes 4 osutatud tõendeid esitatud või kui nad peavad neile kättesaadavaid tõendeid ja teavet järelduste tegemiseks ebapiisavaks, käsitatakse asjaomast saadetist ebaseadusliku saadetisena ning seda käsitletakse kooskõlas artiklitega 24 ja 25. Kontrollides osalevad ametiasutused teavitavad sellest viivitamata selle riigi pädevat asutust, kus asjaomane kontroll toimus.

7.Komisjonil on õigus võtta rakendusaktidega vastu nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 63 sätestatud kombineeritud nomenklatuuri koodide ning käesoleva määruse III, IIIA, IIIB, IV ja V lisas loetletud jäätmete kannete vaheline vastavustabel. Komisjon ajakohastab rakendusakti, et kajastada nimetatud nomenklatuuri ja nimetatud lisade asjaomastesse kannetesse tehtud muudatusi ning et hõlmata mis tahes uusi jäätmetega seotud harmoneeritud süsteemi koode, mida Maailma Tolliorganisatsioon võib vastu võtta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 77 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1245 64 jääb jõusse seni, kuni komisjon kasutab käesolevas artiklis osutatud volitusi.

Artikkel 59
Kontrollikavad

1.Liikmesriigid kehtestavad artikli 57 lõike 1 kohaste kontrollide tegemiseks kogu oma geograafilise territooriumi suhtes kas eraldi või muude kavade selgelt määratud osana ühe või mitu kava (edaspidi „kontrollikava“).

Kontrollikavad põhinevad konkreetseid jäätmevooge ja ebaseaduslike saadetiste allikaid käsitleval riskihindamisel ning varasemate kontrollide tulemustel, võttes asjakohasel juhul arvesse luureandmeid, näiteks politsei- ja tolliasutuste uurimiste andmeid ning kuritegevuse analüüse. Nimetatud riskihindamise eesmärk on muu hulgas vajalike kontrollide, sealhulgas käitluskohtade, ettevõtjate, vahendajate, edasimüüjate ja jäätmesaadetiste või nendega seotud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise füüsiliste kontrollide miinimumarvu ja sageduse kindlaksmääramine.

2.Kontrollikavad sisaldavad vähemalt järgmisi elemente:

(a)kontrollide eesmärgid ja prioriteedid, sealhulgas nende eesmärkide ja prioriteetide kindlaksmääramise kirjeldus;

(b)kontrollikavaga hõlmatud geograafiline piirkond;

(c)teave kavandatavate kontrollide, sealhulgas füüsiliste kontrollide kohta;

(d)kontrollides osalevatele ametiasutustele määratud ülesanded;

(e)kontrollides osalevate ametiasutuste vahelise koostöö kord;

(f)teave kontrollijate koolitamise kohta kontrollidega seotud küsimustes ning

(g)teave kontrollikava rakendamiseks vajalike inim-, finants- ja muude ressursside kohta.

3.Kontrollikava vaadatakse läbi vähemalt iga kolme aasta järel ja asjakohasel juhul seda ajakohastatakse. Läbivaatamise käigus hinnatakse, mil määral on saavutatud kõnealuse kontrollkava eesmärgid ja rakendatud muid elemente.

4.Ilma et see piiraks kohaldatavate konfidentsiaalsusnõuete rakendamist, teatavad liikmesriigid komisjonile lõikes 1 osutatud kontrollikavadest ja nende olulistest muudatustest iga kolme aasta järel ja esimest korda üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

5.Komisjon vaatab liikmesriikide poolt lõike 4 kohaselt esitatud kontrollikavad läbi ja koostab asjakohasel juhul nende kavade läbivaatamise põhjal aruande käesoleva artikli rakendamise kohta. Sellised aruanded võivad sisaldada muu hulgas soovitusi, mis käsitlevad kontrollide prioriteete ning kontrollides osalevate asjaomaste asutuste vahelist täitmise tagamise alast koostööd ja koordineerimist. Need aruanded võib vajaduse korral esitada ka artikli 63 kohaselt loodud jäätmesaadetiste määruse täitmise tagamise rühma koosolekutel.

Artikkel 60
Karistused

1.Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate halduskaristuste kohta ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata kõnealustest eeskirjadest ja meetmetest ning nende hilisematest muudatustest.

2.Liikmesriikide pädevad asutused võtavad rikkumiste korral määratavate karistuste liigi ja taseme kindlaksmääramisel nõuetekohaselt arvesse järgmisi kriteeriume:

(a)rikkumise laad, raskusaste ja kestus;

(b)kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest, kui see on asjakohane;

(c)vastutava füüsilise või juriidilise isiku finantsseisundi tugevus, mida näitab näiteks vastutava juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastane sissetulek;

(d)vastutava füüsilise või juriidilise isiku poolt rikkumisest saadud majanduslik kasu, kui seda on võimalik kindlaks teha;

(e)rikkumisega tekitatud keskkonnakahju, kui seda on võimalik kindlaks teha;

(f)mis tahes meetmed, mida vastutav füüsiline või juriidiline isik on võtnud tekitatud kahju leevendamiseks või heastamiseks;

(g)vastutava füüsilise või juriidilise isiku ja pädeva asutuse koostöö tase;

(h)vastutava füüsilise või juriidilise isiku varasemad rikkumised;

(i)igasugune tegevus, mille eesmärk on halduskontrollidest kõrvalehoidmine või nende takistamine, ning

(j)muud raskendavad või kergendavad asjaolud, mis on kohaldatavad juhtumi asjaoludele.

3.Liikmesriigid võivad käesoleva määruse rikkumise korral määrata vähemalt järgmised karistused:

(a)rahatrahvid;

(b)füüsilise või juriidilise isiku poolt rikkumisega seotud tehingust saadud tulu konfiskeerimine;

(c)jäätmekäitluse ja jäätmesaadetiste veoga seotud tegevuse loa peatamine või tühistamine, kui selline tegevus kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse;

(d)riigihankemenetlustest kõrvalejätmine.

2. jagu
Täitmise tagamise alane koostöö

Artikkel 61
Täitmise tagamise alane koostöö riigi tasandil

Liikmesriigid kehtestavad kõigi käesoleva määruse täitmise tagamises osalevate asjaomaste pädevate asutuste jaoks tõhusad mehhanismid, mis võimaldavad neil riigisiseselt koostööd teha ning koordineerida täitmispoliitika ja -meetmete väljatöötamist ja rakendamist ebaseaduslike jäätmesaadetistega tegelemiseks, sealhulgas kontrollikavade koostamiseks ja rakendamiseks.

Artikkel 62
Täitmise tagamise alane koostöö liikmesriikide vahel

1.Liikmesriigid teevad omavahel kahe- ja mitmepoolset koostööd ebaseaduslike jäätmesaadetiste ennetamise ja avastamise hõlbustamiseks. Nad vahetavad loodud struktuuride, eelkõige artikli 63 alusel loodud jäätmesaadetiste määruse täitmise tagamise rühma kaudu asjakohast teavet jäätmesaadetiste, jäätmevoogude, käitajate ja käitluskohtade kohta ning jagavad kogemusi ja teadmisi täitemeetmete kohta, sealhulgas artikli 59 lõike 1 kohaselt tehtud riskihindamise kohta.

2.Liikmesriigid määravad oma alaliste töötajate seast isikud, kes vastutavad lõikes 1 osutatud koostöö eest, ja keskused artikli 58 lõikes 1 osutatud füüsilise kontrolli läbiviimiseks. See teave saadetakse komisjonile, kes edastab neile isikutele koondnimekirja.

3.Liikmesriik võib võtta teise liikmesriigi taotlusel täitemeetmeid nende isikute suhtes, keda kahtlustatakse seotuses ebaseaduslike jäätmesaadetistega ja kes asuvad selles liikmesriigis.

Artikkel 63
Jäätmesaadetiste määruse täitmise tagamise rühm

1.Luuakse täitmise tagamise rühm liikmesriikidevahelise koostöö ja koordineerimise hõlbustamiseks ja parandamiseks, et ennetada ja avastada ebaseaduslikke saadetisi (edaspidi „jäätmesaadetiste määruse täitmise tagamise rühm“).

2.Jäätmesaadetiste määruse täitmise tagamise rühma kuuluvad artikli 62 lõikes 2 osutatud määratud alalised töötajad, kes vastutavad koostöö eest, ning rühma võivad kuuluda ka täiendavad esindajad iga liikmesriigi asjaomastest asutustest, kes vastutavad käesoleva määruse täitmise tagamise eest. Rühma eesistujaks on komisjoni esindaja(d).

3.Jäätmesaadetiste määruse täitmise tagamise rühm tegutseb foorumina, kus jagatakse teavet ja luureandmeid ebaseaduslike jäätmesaadetistega seotud üldiste suundumuste, liikmesriikide tehtud riskipõhiste hindamiste ja täitemeetmete kohta, vahetatakse seisukohti parimate tavade kohta ning soodustatakse koostööd ja koordineerimist asjaomaste ametiasutuste vahel. Jäätmesaadetiste määruse täitmise tagamise rühm võib uurida kõiki käesoleva määruse täitmise tagamisega seotud tehnilisi küsimusi, mis eesistuja on tõstatanud omal algatusel või rühma liikmete või artiklis 77 osutatud komitee taotlusel.

4.Jäätmesaadetiste määruse täitmise tagamise rühma koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas. Lisaks lõikes 2 osutatud liikmetele võib eesistuja kutsuda asjakohasel juhul koosolekutele teiste asjaomaste institutsioonide, organite, asutuste või võrgustike esindajaid.

5.Komisjon edastab jäätmesaadetiste määruse täitmise tagamise rühmas väljendatud arvamused artiklis 77 osutatud komiteele.

3. jagu
Komisjoni tegevus

Artikkel 64
Üldsätted

1.Komisjon kasutab talle artiklitega 64–68 antud volitusi, et võidelda käesoleva määruse sätete rikkumise vastu, toetada ja täiendada liikmesriikide täitemeetmeid ning aidata kaasa käesoleva määruse ühetaolisele kohaldamisele kogu liidus.

2.Need volitused ei piira

(a)liikmesriikide esmast vastutust käesoleva määruse järgimise ja selle täitmise tagamise eest ning

(b)vastavalt komisjonile või Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) muude õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, 65 nõukogu määrusega (EÜ) nr 515/97 66 või nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 67 antud volitusi.

3.Komisjon võib talle käesoleva määrusega antud volitusi kasutada omal algatusel, ühe või mitme liikmesriigi taotlusel või kaebuse alusel, kui on piisavalt alust kahtlustada, et asjaomase aine või eseme vedu või asjaomane jäätmesaadetis kujutab endast ebaseaduslikku saadetist.

4.Komisjon võib kasutada talle käesoleva määrusega antud volitusi jäätmesaadetiste suhtes, mis kuuluvad artikli 2 lõike 1 kohaselt käesoleva määruse kohaldamisalasse, eelkõige selliste saadetiste suhtes, mis mõjutavad mitut riiki või millel on tõsine kahjulik mõju inimeste tervisele ja/või keskkonnale.

5.Komisjon võtab oma volituste kasutamisel arvesse kontrolle, mida liikmesriigid käesoleva määruse kohaselt samade saadetiste suhtes teevad või on juba teinud.

6.Pärast oma tegevuse lõpuleviimist koostab komisjon aruande. Kui komisjon jõuab järeldusele, et asjaomase aine või eseme vedu või asjaomane jäätmesaadetis kujutab endast ebaseaduslikku saadetist, teavitab ta sellest asjaomase riigi või asjaomaste riikide pädevaid asutusi ning soovitab käsitleda sellist ebaseaduslikku saadetist kooskõlas artiklitega 24 ja 25. Need asutused võivad kohaldada karistusi kooskõlas artikliga 60. Komisjon võib soovitada asjaomastele asutustele ka teatavaid järelmeetmeid ning vajaduse korral teavitada asjaomaseid liidu institutsioone, organeid ja asutusi.

7.Lõike 6 alusel koostatud aruanded koos kõigi nende aluseks olevate tõenditega on vastuvõetavad tõendid

(a)mittekriminaalõiguslikes kohtumenetlustes liikmesriikide kohtutes ja liikmesriikide haldusmenetlustes;

(b)kriminaalmenetluses selles liikmesriigis, kus nende kasutamine on vajalik riigi haldusametnike koostatud menetluskokkuvõtetega samal viisil ja samadel tingimustel ning nende kohta kehtivad samad tõendite hindamise eeskirjad kui riigi haldusametnike koostatud menetluskokkuvõtete kohta ja neil on viimati nimetatutega samaväärne tõendusjõud;

(c)Euroopa Liidu Kohtu menetlustes.

Artikkel 65
Komisjoni kontrollid

1.Komisjon võib kontrollida saadetisi vastavalt käesoleva määruse artikli 57 lõikele 2.

2.Komisjon valmistab kontrollid ette ja viib need läbi tihedas koostöös asjaomase liikmesriigi asjaomaste asutustega.

Komisjon teatab kontrolli objektist, eesmärgist ja õiguslikust alusest aegsasti artikli 62 lõikes 2 osutatud keskustele asjaomases liikmesriigis, mille territooriumil kontroll läbi viiakse, et need asutused saaksid anda vajalikku abi. Sel eesmärgil võivad kontrollides osaleda asjaomase liikmesriigi ametnikud.

Lisaks võivad asjaomase liikmesriigi taotlusel kontrolle läbi viia komisjon ja selle liikmesriigi asjaomased asutused ühiselt.

3.Töötajad ja teised kaasas olevad isikud, keda komisjon on volitanud kontrolli läbi viima, esitavad oma õiguste kasutamiseks kirjaliku volituse, milles on täpsustatud kontrolli ese ja eesmärk.

4.Kontrolli läbi viivatel komisjoni töötajatel on õigus

(a)saada juurdepääs vedu korraldava isiku, jäätmevaldaja, vedaja, vastuvõtja või jäätmeid vastu võtva käitluskoha ruumidele, maale ja transpordivahenditele;

(b)kontrollida kõiki asjakohaseid dokumente, mis on seotud kontrolli eseme ja eesmärgiga, olenemata sellest, millisel andmekandjal neid säilitatakse, ning teha või hankida mis tahes kujul koopiaid või väljavõtteid sellistest dokumentidest;

(c)küsida teatajalt, vedu korraldavalt isikult, jäätmevaldajalt, vedajalt, vastuvõtjalt või jäätmeid vastu võtvalt käitluskohalt selgitusi kontrolli eseme ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning dokumenteerida vastused;

(d)võtta teatajalt, vedu korraldavalt isikult, jäätmevaldajalt, vedajalt, vastuvõtjalt või jäätmeid vastu võtvalt käitluskohalt kinnitused kontrolli eseme ja eesmärgi kohta ning salvestada need;

(e)kontrollida jäätmeid füüsiliselt ja võtta jäätmetest laborikatseteks proove, kui see on asjakohane.

5.Teataja, vedu korraldav isik, jäätmevaldaja, jäätmevedaja, vastuvõtja ja jäätmeid vastu võttev käitluskoht teevad kontrollimise käigus komisjoniga koostööd.

6.Jäätmesaadetiste kontrollimisega seotud liikmesriikide ametiasutused, kelle territooriumil komisjoni kontroll läbi viiakse, osutavad komisjoni taotlusel komisjoni töötajatele vajalikku abi.

7.Teataja, vedu korraldav isik, jäätmevaldaja, jäätmevedaja, vastuvõtja ja jäätmeid vastu võttev käitluskoht on kohustatud alluma komisjoni kontrollile.

8.Kui komisjon leiab, et teataja, vedu korraldav isik, jäätmevaldaja, jäätmevedaja, vastuvõtja või jäätmeid vastu võttev käitluskoht on kontrolli vastu, peab asjaomane liikmesriik osutama komisjonile vajalikku abi ning taotlema asjakohasel juhul täitevasutuste abi, et komisjon saaks kontrolli läbi viia. Kui sellise abi osutamiseks on siseriiklike eeskirjade kohaselt vaja õigusasutuse luba, tuleb esitada taotlus sellise loa saamiseks.

Artikkel 66
Teabenõuded

1.Komisjon võib küsitleda kõiki selleks nõusoleku andnud füüsilisi või juriidilisi isikuid, et koguda asjaomaste jäätmesaadetiste kohta kogu vajalikku teavet.

2.Kui selline küsitlemine viiakse läbi käitluskoha, ettevõtja, vahendaja või edasimüüja ruumides, teavitab komisjon artikli 62 lõikes 2 osutatud keskusi asjaomases liikmesriigis, mille territooriumil küsitlemine toimub. Kui selle liikmesriigi ametiasutus seda nõuab, võivad tema ametnikud abistada komisjoni töötajaid küsitlemise läbiviimisel.

3.Komisjon võib nõuda käitluskoha või ettevõtte eest vastutavatelt juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt või mis tahes vahendajalt või edasimüüjalt kogu vajaliku teabe esitamist asjaomaste jäätmesaadetiste kohta. Komisjon märgib teabenõude õigusliku aluse ja eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks teabe esitamise tähtaja.

4.Komisjon edastab teabenõude koopia viivitamata selle liikmesriigi asjaomastele asutustele, mille territooriumil käitluskoht, ettevõte, vahendaja või edasimüüja asub, ning selle liikmesriigi asutustele, mille territooriumi tegevus mõjutab.

5.Kui käitluskoht, ettevõtja, vahendaja või edasimüüja ei esita nõutud teavet või kui komisjon leiab, et saadud teave ei ole järelduste tegemiseks piisav, kohaldatakse mutatis mutandis artikli 58 lõiget 5.

Artikkel 67
Menetluslikud tagatised

1.Komisjon viib läbi kontrollid ja nõuab teavet, järgides täielikult vedu korraldava isiku, jäätmevaldaja, jäätmevedaja, vastuvõtja või jäätmeid vastu võtva käitluskoha menetluslikke tagatisi, sealhulgas järgmist:

(a)õigus mitte teha ennast süüstavaid avaldusi;

(b)õigus saada abi vabalt valitud isikult;

(c)õigus kasutada selle liikmesriigi mis tahes ametlikku keelt, kus kontroll toimub;

(d)õigus esitada märkusi neid puudutavate asjaolude kohta;

(e)õigus saada küsitlemise protokolli koopia ja see heaks kiita või lisada märkusi.

Komisjon kogub tõendeid vedu korraldava isiku, jäätmevaldaja, jäätmevedaja, vastuvõtja või jäätmeid vastu võtva käitluskoha poolt ja vastu ning viib kontrollid läbi ja nõuab teavet objektiivselt ja erapooletult ning kooskõlas süütuse presumptsiooni põhimõttega.

2.Komisjon viib läbi kontrollid ja nõuab teavet, järgides täielikult kohaldatavaid konfidentsiaalsusnõudeid ja liidu andmekaitse-eeskirju.

Artikkel 68
Vastastikune abi

1.Selleks et tagada käesolevas määruses sätestatud asjakohaste nõuete täitmine, osutavad liikmesriigid ja komisjon üksteisele käesoleva artikli kohast abi.

2.Artikli 2 lõike 1 kohaldamisala piires ja ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 61 ja 62 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat määrust rakendavate pädevate riiklike ja liidu asutuste vahelise koostöö suhtes määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 2 lõike 1 taandeid 3–5, 7 ja 8, artiklit 3, artikli 4 lõiget 1 kuni väljendini „õigusaktide järgimist“ ja lõiget 2, artikleid 5–14, artikli 15 lõiget 1 ja artikleid 16–18 mutatis mutandis; viiteid „tolli- ja põllumajandusalastele õigusaktidele“ käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

VIII jaotis 
Lõppsätted

Artikkel 69
Aruandlus

1.Enne iga kalendriaasta lõppu saadab iga liikmesriik komisjonile koopia oma eelmise kalendriaasta aruandest, mis ta on koostanud Baseli konventsiooni artikli 13 lõike 3 kohaselt ja esitatud konventsiooni sekretariaadile.

2.Enne iga kalendriaasta lõppu koostavad liikmesriigid eelmise aasta kohta ka XI lisas esitatud täiendaval aruandlusküsimustikul põhineva aruande ja saadavad selle komisjonile. Ühe kuu jooksul pärast selle aruande esitamist komisjonile teevad liikmesriigid üldsusele elektrooniliselt interneti kaudu kättesaadavaks aruande selle osa, mis on seotud artikli 57 lõikega 1 ja artikli 60 lõikega 1, sealhulgas XI lisa tabeliga 5, koos selgitustega, mida liikmesriigid peavad asjakohaseks. Komisjon koostab IX lisa selles osas, mis on seotud artikli 57 lõikega 1, osutatud liikmesriikide linkide loetelu ja teeb selle oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

3.Lõigete 1 ja 2 kohaselt koostatud liikmesriikide aruanded esitatakse komisjonile elektrooniliselt.

4.Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed läbi ja avaldab läbivaatamise tulemuste kohta aruande.

Euroopa Keskkonnaamet toetab komisjoni määruse rakendamise jälgimisel, koostades vajaduse korral aruandeid, milles analüüsitakse konkreetsete jäätmevoogude saadetisi ja nende keskkonnamõju.

Aruanne koostatakse esimest korda hiljemalt [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mil lõpeb viies aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga nelja aasta järel.

Artikkel 70
Rahvusvaheline koostöö

Liikmesriigid teevad – asjakohasel juhul ja vajaduse korral koos komisjoniga – koostööd teiste Baseli konventsiooni osalisriikidega ja riikidevaheliste organisatsioonidega, muuhulgas teabe vahetamise ja/või jagamise, keskkonnahoidliku tehnoloogia edendamise ja asjakohaste toimimisviiside väljatöötamise kaudu.

Artikkel 71
Pädevate asutuste määramine

Liikmesriigid määravad käesoleva määruse rakendamise eest vastutava pädeva asutuse või vastutavad pädevad asutused. Iga liikmesriik määrab vaid ühe transiidikoha pädeva asutuse.

Artikkel 72
Kontaktisikute määramine

Liikmesriigid ja komisjon määravad igaüks ühe või mitu kontaktisikut, kelle ülesanne on teavitada ja nõustada käesoleva määruse rakendamise kohta päringuid esitavaid isikuid või ettevõtjaid. Komisjoni kontaktisik edastab liikmesriikide kontaktisikutele kõik talle esitatud küsimused, mis puudutavad liikmesriike, ja vastupidi.

Artikkel 73
Sisenemis- ja väljumistolliasutuste määramine

Liikmesriigid võivad määrata liitu sisenevate ja liidust väljuvate jäätmesaadetiste jaoks konkreetsed sisenemis- ja väljumistolliasutused. Kui liikmesriigid otsustavad sellised tolliasutused määrata, ei tohi liikmesriigi piires ühegi jäätmesaadetise puhul kasutada liitu sisenemiseks või ühendusest väljumiseks muid piiriületuspunkte.

Artikkel 74
Määramisest teatamine ja sellega seotud teave

1.Liikmesriigid teatavad komisjonile, kui nad on määranud

(a)pädevad asutused vastavalt artiklile 71;

(b)kontaktisikud vastavalt artiklile 72;

(c)vajaduse korral sisenemis- ja väljumistolliasutused vastavalt artiklile 73.

2.Lõikes 1 osutatud määramise korral esitavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe:

(a)nimi (nimed);

(b)postiaadress(id);

(c)e-posti aadress(id);

(d)telefoninumber (telefoninumbrid);

(e)pädevatele asutustele vastuvõetavad keeled.

3.Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata kõikidest muudatustest lõikes 2 osutatud teabes.

4.Lõikes 2 osutatud teave ja kõik selle teabe muudatused esitatakse komisjonile elektrooniliselt.

5.Komisjon avaldab oma veebisaidil määratud pädevate asutuste, kontaktisikute ning vajaduse korral sisenemis- ja väljumistolliasutuste nimekirjad ning ajakohastab neid vajaduse korral.

Artikkel 75
I–X lisa muutmine

1.Komisjonil on õigus võtta pärast [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] kooskõlas artikliga 76 vastu delegeeritud õigusakte IA, IB, IC, II, III, IIIA, IIIB, IV, V, VI ja VII lisa muutmiseks, et võtta arvesse Baseli konventsiooni ja OECD otsuse alusel kokku lepitud muudatusi, või IC lisa muutmiseks, et kohandada seda artikli 26 rakendamisele.

2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 76 vastu delegeeritud õigusakte IIIA lisa muutmiseks, et lisada pärast liikmesriigilt taotluse saamist või omal algatusel kõnealusesse lisasse kahe või enama III lisas loetletud jäätmeliigi segud, kui need jäätmed ei ole segatud sellisel määral, mis takistab nende ringlussevõttu keskkonnahoidlikul viisil, ning näha vajaduse korral ette, et ühte või mitut IIIA lisa kannet ei kohaldata seoses ekspordiga riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust.

3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 76 vastu delegeeritud õigusakte IIIB lisa muutmiseks, et lisada pärast liikmesriigilt taotluse saamist või omal algatusel kõnealusesse lisasse jäätmed, mida ei ole loetletud III, IV või V lisas, ning näha ette, et ühte või mitut IIIB lisa kannet ei kohaldata seoses ekspordiga riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust.

4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 76 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuses lisas osutatud teabe vormi ja sisu.

5.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 76 vastu delegeeritud õigusakte IX lisa muutmiseks, et ajakohastada keskkonnahoidlikku jäätmekäitlust käsitlevate liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste suuniste loetelusid.

6.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 76 vastu delegeeritud õigusakte X lisa muutmiseks seoses kõnealuses lisas sisalduvate kriteeriumidega.

Artikkel 76
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 14 lõikes 3, artikli 28 lõikes 4, artikli 38 lõikes 1, artikli 42 lõikes 4 ja artiklis 75 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 14 lõikes 3, artikli 38 lõikes 1, artikli 42 lõikes 4 ja artiklis 75 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016.aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 14 lõike 3, artikli 28 lõike 4, artikli 38 lõike 1, artikli 42 lõike 4 ja artikli 75 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 77
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel loodud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 78
Määruse (EL) nr 1257/2013 muutmine

Määruse (EL) nr 1257/2013 artikli 6 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) võetakse ringlusse üksnes sellises laevade ringlussevõtu kohas, mis on kantud Euroopa loetellu, ja liidus jäätmeteks muutuvate laevade puhul ainult nendes Euroopa loetellu kantud kohtades, mis asuvad Baseli konventsiooni VII lisas loetletud riikides.“

Artikkel 79
Määruse (EL) nr 2020/1056 muutmine

Määruse (EL) 2020/1056 artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkt iv asendatakse järgmisega:

„iv) määruse (EL) nr [Väljaannete talitus – palun sisestage käesoleva õigusakti number] artikli 16 lõikes 1 ja artikli 18 lõikes 3, käesolev määrus ei piira liidu asjaomaste õigusnormide alusel tolliasutuste tehtavat kontrolli,“.

Artikkel 80
Läbivaatamine

Komisjon vaatab 31. detsembriks 2035 käesoleva määruse läbi, võttes muu hulgas arvesse artikli 69 kohaselt koostatud aruandeid ja artikli 59 lõikes 5 osutatud läbivaatamist, ning esitab selle tulemuste kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on lisatud seadusandlik ettepanek, kui komisjon peab seda asjakohaseks.

Artikkel 81
Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1.Määrus (EÜ) nr 1013/2006 tunnistatakse kehtetuks alates [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub kaks kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Määruse (EÜ) nr 1013/2006 artiklite 4, 7, 8 ja 9, artikli 14 lõigete 4 ja 5 ning artiklite 15, 16, 18, 26, 35, 38, 41, 42, 43, 44, 45, 47, 48, 50, 51, 54 ja 55 sätteid kohaldatakse siiski kuni [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja kõnealuse määruse artikli 37 kohaldamist jätkatakse kuni [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt XII lisas esitatud vastavustabelile.

2.Määrust (EÜ) nr 1013/2006 kohaldatakse jätkuvalt ka saadetiste suhtes, millest on teatatud kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 4 ja mille puhul sihtkoha pädev asutus on esitanud teate kättesaamise kinnituse kooskõlas selle määruse artikliga 8 enne [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub kaks kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Nende saadetiste suhtes ei kohaldata käesoleva määruse sätteid.

3.Nende saadetiste vedu, millele asjaomased pädevad asutused on andnud oma nõusoleku kooskõlas määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikliga 9, teostatakse hiljemalt üks aasta pärast [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Artikkel 82
Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust hakatakse kohaldama kaks kuud pärast selle jõustumist.

Artikleid 5, 8 ja 9, artikli 14 lõikeid 14 ja 15, artikleid 15, 16 ja 18, artikli 26 lõikeid 1, 2 ja 3 ning artikleid 35, 41, 47, 48, 49, 50, 51, 54 ja 55 kohaldatakse siiski alates [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ning artikleid 37, 38, 39, 40, 43 ja 44 kohaldatakse alates [Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3. Ettepanek/algatus käsitleb: 

◻ uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 68  

☑ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega

–◻    Hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    Finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

☑ Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2024–2027,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 69  

☑ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–☑ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.3. Pettuse ja rikkumiste ärahoidmise meetmed 

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist jaotist korrata

Punktis 09.02.02 esitatud summat on vaja selleks, et toetada erinevaid õigusaktide rakendamisega seotud ülesandeid, mida täidab keskkonna peadirektoraat (teiste talituste toetusel).

Hanketegevus (vt allpool esitatud loetelu) hõlmab ettevalmistavate uuringute tellimist, et toetada rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist jäätmesaadetiste määruse kohase mitme meetme rakendamiseks, nimelt finantstagatiste arvutamise ühtlustamiseks ja teatavate jäätmete liigitamise täpsustamiseks ning kasutatud kauba ja jäätmete eristamiseks teatavate tooterühmade puhul. Need tegevused muutuvad intensiivsemaks kahe aasta jooksul pärast uue määruse vastuvõtmist.

Lisaks hanketegevusele on vaja kaasata IKT-tugi elektroonilise andmevahetuse süsteemi väljatöötamisse ja hooldamisse ning väliseksperdid, kes toetaksid menetluse rakendamist, et OECD-välised riigid saaksid importida ELi jäätmeid. See hõlmab OECD-väliste riikide teavitamist uutest sätetest, nende riikide teadete hindamist ning loetelu koostamist OECD-välistest riikidest, kellel on lubatud importida EList rohelisse nimekirja kantud jäätmeid, ja selle loetelu ajakohastamist.

Ettepanekuga nähakse ette ka kavandatud elektroonilise andmevahetussüsteemi koostalitlusvõime Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga. Selleks on vaja täiendavaid rahalisi vahendeid, mille keskkonna peadirektoraat teeb programmi LIFE kaudu kättesaadavaks maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadile, et võimaldada kokkulepitud omavahelist ühendamist. Praegu ei saa sellise töö jaoks vajalike ressursside taset täpselt kindlaks määrata, kuid kulude hinnangu kohta vt joonealune märkus 69.

Kavandatavate hanke-uuringute ja teenuslepingute loetelu (teemad võivad vajada täpsustamist)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) 

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral lisaassigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina