LISA

Komisjoni 15. aprilli 2008. aasta määrus, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	69,6
	TN	115,9
	TR	109,1
	ZZ	98,2
0707 00 05	JO	178,8
	MA	43,7
	TR	150,5
	ZZ	124,3
0709 90 70	MA	97,2
	TR	105,2
	ZZ	101,2
0805 10 20	EG	53,4
	IL	59,3
	MA	56,1
	TN	53,2
	TR	56,0
	US	55,6
	ZZ	55,6
0805 50 10	AR	117,4
	IL	117,6
	TR	129,6
	ZA	134,8
	ZZ	124,9
0808 10 80	AR	81,7
	BR	82,8
	CA	79,6
	CL	81,8
	CN	92,0
	MK	57,9
	NZ	124,5
	US	102,4
	UY	73,5
	ZA	73,0
	ZZ	84,9
0808 20 50	AR	83,5
	AU	93,7
	CL	92,9
	CN	47,6
	ZA	95,7
	ZZ	82,7

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 loetletud toodete imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 16. aprillist 2008

CN-kood	Kaupade kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva NISU, kõrgekvaliteediline	0,00 (3)
	keskmise kvaliteediga	0,00 (3)
	madala kvaliteediga	0,00 (3)
1001 90 91	Pehme NISU seemneks	0,00
ex 1001 90 99	Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks	0,00 (3)
1002 00 00	RUKIS	0,00 (3)
1005 10 90	MAIS seemneks, v.a hübriidid	0,00
1005 90 00	MAIS, v.a seemneks (2)	0,00 (3)
1007 00 90	TERASORGO, v.a hübriidid seemneks	0,00 (3)

---

(1)  Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

—	3 EUR/t, kui lossimissadam asub Vahemere ääres,

—	2 EUR/t, kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul.

(2)  Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.

(3)  Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1/2008 on selle tollimaksu kohaldamine peatatud.

II LISA

I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

1.4.2008-14.4.2008

1.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised: (EUR/t)   Pehme nisu (1) Mais Kõva nisu, kõrge kvaliteediga Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2) Kõva nisu, madala kvaliteediga (3) Oder Börs Minnéapolis Chicago — — — — Noteering 313,39 148,60 — — — — FOB-hind USAs — — 334,99 324,99 304,99 161,68 Lahe lisatasu — 11,27 — — — — Suure Järvistu lisatasu 20,07 — — — — —

2.	Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõike 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised: Veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam: 41,07 EUR/t Veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam: 35,41 EUR/t

---

(1)  Lisatasu 14 EUR/t sisse arvestatud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(2)  Allahindlus 10 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(3)  Allahindlus 30 EUR/t (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

Euroopa Ühenduse ja Panama Vabariigi vaheline lennuteenuste teatavaid aspekte käsitlev

LEPING

EUROOPA ÜHENDUS

ühelt poolt ja

PANAMA VABARIIK

teiselt poolt,

(edaspidi „lepinguosalised”),

MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse mitme liikmesriigi ja Panama Vabariigi vahel on alla kirjutatud kahepoolsed lennuteenuseid käsitlevad lepingud, mis sisaldavad Euroopa Ühenduse õigusega vastuolus olevaid sätteid,

MÄRKIDES, et Euroopa Ühendusel on ainupädevus mitmetes küsimustes, mis võivad sisalduda Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes lennuteenuseid käsitlevates lepingutes,

MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse õiguse alusel on liikmesriigis asuvatel ühenduse lennuettevõtjatel õigus mittediskrimineerivale juurdepääsule Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistele lennuliinidele,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Ühenduse ja teatavate kolmandate riikide vahelisi lepinguid, millega nähakse nende kolmandate riikide kodanikele ette võimalus omandada osalus lennuettevõtjates, kellele on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Ühenduse õigusele,

TÕDEDES, et Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Panama Vabariigi vaheliste kahepoolsete lennuteenuseid käsitlevate lepingute teatavad sätted, mis on vastuolus Euroopa Ühenduse õigusega, tuleb viia sellega vastavusse, et luua Euroopa Ühenduse ja Panama Vabariigi vahelistele lennuteenustele kindel õiguslik alus ning tagada nimetatud lennuteenuste säilimine,

MÄRKIDES, et Euroopa Ühenduse eesmärk nende läbirääkimiste pidamisel ei ole Euroopa Ühenduse ja Panama Vabariigi vahelise lennuliikluse kogumahu suurendamine, Euroopa Ühenduse lennuettevõtjate ja Panama Vabariigi lennuettevõtjate vahelise tasakaalu mõjutamine ega olemasolevate kahepoolsete lennuteenuseid käsitlevate lepingute liiklusõigusalastesse sätetesse muudatuste tegemine,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Üldsätted

1.   Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab mõiste „liikmesriigid” Euroopa Ühenduse liikmesriike. „LACACi liikmesriigid” tähendab Ladina-Ameerika tsiviillennunduse komisjoni (Latin American Civil Aviation Commission) liikmesriike.

2.   Viiteid I lisas loetletud lepingute osaliseks oleva liikmesriigi kodanikele tõlgendatakse viidetena Euroopa Ühenduse liikmesriikide kodanikele.

3.   Viiteid I lisas loetletud lepingute osaliseks oleva liikmesriigi lennuettevõtjatele või lennuliinidele tõlgendatakse viidetena selle liikmesriigi määratud lennuettevõtjatele või lennuliinidele.

Artikkel 2

Määramine, tegevusloa andmine ja selle tühistamine

1.   Käesoleva artikli lõige 2 asendab II lisa punktis a loetletud artiklite vastavad sätted seoses lennuettevõtja määramisega kõnealuse liikmesriigi poolt ning sellele Panama Vabariigi poolt tegevus- ja muude lubade andmisega ning lõige 3 asendab II lisa punktis b loetletud artiklite vastavad sätted seoses lennuettevõtjatele tegevus- ja muude lubade andmisest keeldumise, nende tühistamise, peatamise või piiramisega. Käesoleva artikli lõige 4 asendab II lisa punktis a loetletud artiklite vastavaid sätteid seoses lennuettevõtja määramisega Panama Vabariigi poolt ning sellele antud tegevus- ja muude lubadega liikmesriigi poolt ning lõige 5 asendab II lisa punktis b loetletud artiklite vastavad sätted seoses lennuettevõtjatele tegevus- ja muude lubade andmisest keeldumise, nende tühistamise, peatamise või piiramisega.

2.   Kui liikmesriik on lennuettevõtja määranud, annab Panama Vabariik lennuettevõtjale minimaalse protseduurilise viivitusega asjakohased tegevus- ja muud load, eeldusel et:

i)	lennuettevõtja on asutatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt määrava liikmesriigi territooriumil ning tal on kehtiv lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Ühenduse õigusega;

ii)	lennuettevõtja on lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tõhusa ja jätkuva reguleeriva kontrolli all ning asjaomane lennundusamet on määramisel selgelt nimetatud; ning

iii)	lennuettevõtja on otse või enamusaktsiate kaudu liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike või III lisas loetletud muude riikide ja/või nende muude riikide kodanike omandis ning tõhusa kontrolli all.

3.   Panama Vabariik võib liikmesriigi määratud lennuettevõtjale tegevus- või muude lubade andmisest keelduda, neid tühistada, peatada või piirata, kui:

i)	lennuettevõtja ei ole asutatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt määrava liikmesriigi territooriumil või kui lennuettevõtjal ei ole kehtivat lennutegevusluba kooskõlas Euroopa Ühenduse õigusega; või

ii)	lennuettevõtja ei ole lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi tõhusa ja jätkuva reguleeriva kontrolli all või asjaomane lennundusamet ei ole määramisel selgelt nimetatud; või

iii)	lennuettevõtja ei ole otse või enamusaktsiate kaudu liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike või teiste III lisas loetletud riikide ja/või teiste riikide kodanike omandis ning tõhusa kontrolli all; või

iv)

lennuettevõtjal on juba Panama Vabariigi ja mõne liikmesriigi vahelise kahepoolse lepingu kohaselt tegevusluba ning kui Panama Vabariik tõendab, et käesoleva lepingu alusel liiklusõiguste kasutamine liinil, mis hõlmab punkti ka selles liikmesriigis, tähendaks kahepoolse lepinguga kehtestatud liiklusõiguspiirangutest kõrvalehoidmist; või

v)

lennuettevõtjal on liikmesriigi välja antud lennuettevõtja sertifikaat ning Panama Vabariigi ja kõnealuse liikmesriigi vahel ei ole kahepoolset lennuteenuseid käsitlevat lepingut sõlmitud ning asjaomasele Panama Vabariigi määratud lennuettevõtjale ei ole antud liiklusõigusi kõnealusesse liikmesriiki.

Käesolevast lõikest tulenevat õigust kasutades ei diskrimineeri Panama Vabariik ühenduse lennuettevõtjaid kodakondsuse põhjal.

4.   Kui Panama Vabariik on lennuettevõtja määranud, annab liikmesriik minimaalse protseduurilise viivitusega sobivad tegevus- ja muud load, eeldusel et:

i)	lennuettevõtja on asutatud Panama Vabariigis; ning

ii)	lennuettevõtja on Panama Vabariigi tõhusa ja jätkuva reguleeriva kontrolli all ning Panama Vabariik vastutab talle lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise eest; ning

iii)	lennuettevõtja on otse või enamusaktsiate kaudu LACACi liikmesriikide ja/või LACACi liikmesriikide kodanike omandis ning tõhusa kontrolli all.

5.   Liikmesriik võib Panama Vabariigi määratud lennuettevõtjale tegevus- või muude lubade andmisest keelduda, neid tühistada, peatada või piirata, kui:

i)	lennuettevõtja ei ole asutatud Panama Vabariigis; või

ii)	lennuettevõtja ei ole Panama Vabariigi tõhusa ja jätkuva reguleeriva kontrolli all või kui Panama Vabariik ei vastuta talle lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise eest; või

iii)	lennuettevõtja ei ole otse või enamusaktsiate kaudu LACACi liikmesriikide ja/või LACACi liikmesriikide kodanike omandis ja tõhusa kontrolli all; või

iv)

lennuettevõtjal on juba liikmesriigi ja mõne LACACi liikmesriigi vahelise kahepoolse lepingu kohaselt tegevusluba ning kui liikmesriik tõendab, et käesoleva lepingu alusel liiklusõiguste kasutamine liinil, mis hõlmab punkti selles LACACi liikmesriigis, tähendaks kahepoolse lepinguga kehtestatud liiklusõiguspiirangutest kõrvalehoidmist.

Artikkel 3

Ohutus

1.   Käesoleva artikli lõige 2 täiendab II lisa punktis c loetletud artikleid.

2.   Kui liikmesriik on määranud lennuettevõtja, mis on teise liikmesriigi reguleeriva kontrolli all, kohaldatakse Panama Vabariigi õigusi, mis tulenevad lennuettevõtja määranud liikmesriigi ja Panama Vabariigi vahelise lepingu ohutusalastest sätetest, selle teise liikmesriigi ohutusnõuete vastuvõtmise, täitmise või säilitamise ning lennuettevõtjale tegevusloa andmise suhtes.

Artikkel 4

Lennukikütuse maksustamine

1.   Käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 sätted täiendavad II lisa punktis d loetletud artiklite vastavaid sätteid.

2.   Olenemata muudest vastupidistest sätetest ei takista II lisa punktis d loetletud lepingutes sätestatu liikmesriiki kehtestamast mittediskrimineerivaid makse, lõive, tollimakse ega tasusid kütuse suhtes, mis tarnitakse tema territooriumil kasutamiseks Panama Vabariigi määratud lennuettevõtja õhusõidukis, mis peab lennuühendust kõnealuse liikmesriigi teatava punkti ja selle liikmesriigi või mõne muu liikmesriigi territooriumil asuva muu punkti vahel.

3.   Olenemata muudest vastupidistest sätetest ei takista II lisa punktis d loetletud lepingutes sätestatu Panama Vabariiki kehtestamast mittediskrimineerivaid makse, lõive, tollimakse ega tasusid kütuse suhtes, mis tarnitakse tema territooriumil kasutamiseks liikmesriigi määratud lennuettevõtja õhusõidukis, mis peab lennuühendust Panama Vabariigi siseselt või mõne muu LACACi liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 5

Veotariifid

1.   Käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 sätted täiendavad II lisa punktis e loetletud artikleid.

2.   Tariifide suhtes, mida kohaldavad Panama Vabariigi määratud lennuettevõtjad ühendusesiseste vedude puhul I lisas loetletud lepingu alusel, mis sisaldab II lisa punktis e loetletud sätet, kohaldatakse Euroopa Ühenduse õigust. Euroopa Ühenduse õigust kohaldatakse mittediskrimineerivalt.

3.   Tariifide suhtes, mille kehtestavad liikmesriigi määratud lennuettevõtjad Panama Vabariigi ja mõne teise LACACi liikmesriigi vaheliste vedude puhul I lisas loetletud lepingu alusel, mis sisaldab II lisa punktis e loetletud sätet, kohaldatakse mittediskrimineerivalt Panama õigust hindu määrava tegutsemise suhtes.

Artikkel 6

Vastavus konkurentsieeskirjadele

1.   Olenemata mis tahes vastupidistest sätetest ei takista I lisas loetletud lepingutes sätestatu i) soodustada ettevõtjatevaheliste lepingute või ettevõtjate ühenduste otsuste vastuvõtmist või kooskõlastatud tegevust, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse konkurentsi; ii) tugevdada sellise lepingu, otsuse või kooskõlastatud tegevuse mõju; või iii) delegeerida eraettevõtjatele vastutus selliste meetmete võtmise eest, millega takistatakse, moonutatakse või piiratakse konkurentsi.

2.   I lisas loetletud lepingute sätteid, mis on vastuolus käesoleva artikli lõikega 1, ei kohaldata.

Artikkel 7

Lepingu lisad

Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 8

Läbivaatamine või muutmine

Lepinguosalised võivad igal ajal vastastikusel kokkuleppel käesoleva lepingu läbi vaadata või seda muuta.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised on teineteisele kirjalikult teatanud, et nad on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud riigisisesed menetlused.

Artikkel 10

Lõpetamine

1.   Kui I lisas loetletud leping lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka kõik need käesoleva lepingu need sätted, mis on seotud asjaomase I lisas loetletud lepinguga.

2.   Kui kõik I lisas loetletud lepingud lõpetatakse, lõpetatakse samal ajal ka käesolev leping.

TÕLGE

Euroopa Ühenduse ja Ukraina vaheline kirjavahetuse vormis

LEPING,

mis käsitleb eksporditollimakse

Kiiev, 11. detsember 2007

Lugupeetud härra suursaadik

Seoses 14. juunil 1994 Euroopa ühenduste ja tema liikmesriikide ja Ukraina vahel sõlmitud partnerlus- ja koostöölepinguga ning lähtudes Ukraina ühinemisläbirääkimistest Maailma Kaubandusorganisatsiooniga, on käesoleva kirja eesmärk kinnitada, et eksporditollimaksud, mida Ukraina kohaldab Ukrainast pärinevatele ja Euroopa Ühendusse eksporditavatele toodetele, kaotatakse pärast seda, kui jõustub ELi ja Ukraina vaheline vabakaubanduspiirkonna leping, mille üle alustatakse läbirääkimisi uue laiendatud lepingu raames pärast Ukraina WTOga ühinemise lõpulejõudmist.

Teen ettepaneku, et käesolevast kirjast ja Teie vastusest saab meievaheline ametlik leping.

Leping jõustub alates kuupäevast, kui Euroopa Ühendus saab Ukrainalt kirjaliku teate selle kohta, et Ukraina on lõpetanud vajalikud siseriiklikud menetlused.

Kinnitan, et käesolevast kirjast ja Teie vastusest saab meievaheline ametlik leping.

Lugupeetud härra suursaadik, palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Brüssel, 1. aprill 2008

Lugupeetud härra suursaadik

Kinnitan, et oleme kätte saanud 11. detsembril 2007 saadetud kirja Ukraina valitsuselt, mille eest avaldame Teile tänu ning mille sisu on järgmine:

Kinnitan, et eespool viidatud kirjast ja minu vastusest saab meievaheline ametlik leping.

Lugupeetud härra suursaadik, palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

LISA

RAHASTATAVATE PROJEKTIDE KIRJELDUS:

1.   Üldeesmärgid

Käesoleva ühismeetme üldine eesmärk on toetada allpool kirjeldatud projektide abil eelkõige selliste BTWC aspektide rakendamist, mis seonduvad mikroobide või teiste bioloogiliste mõjurite ja toksiinide ohutuse ja julgeolekuga laboratooriumides ja teistes rajatistes, sealhulgas transportimisel, et tõkestada ilma loata isikute juurdepääs kõnealustele mõjuritele ja toksiinidele ning nende väljaviimist laboratooriumidest ja teistest rajatistest.

Samuti annab käesolev ühismeede panuse bioloogilise ohu haldamise tavade alase teadlikkuse suurendamisele ning edendab, eelkõige projekti nr 2 kaudu, siseriiklikke laboratooriumide häid tavasid ja reageerimist bioloogilistele mõjuritele, mis on ühtlustatud üldise riikliku bioloogilise valmisolekuga.

2.   Projektipõhised erieesmärgid

Allpool kirjeldatud projektid käsitlevad kolme enim murettekitavat küsimust haiguste tahtmatu või tahtliku levimise valdkonnas:

1.

Oht, et terroristid või teised kurjategijad saavad juurdepääsu ohtlikele bioloogilistele patogeenidele/toksiinidele. Terroristide kavatsust omandada patogeene ja toksiine ning kasutada neid relvana tuleb ohjeldada. Sellised juhtumid, nagu 2001. aastal Ameerika Ühendriikides esinenud siberi katku eoseid sisaldavad kirjad, võivad tekitada suuri poliitilisi ja majanduslikke häireid.

2.

Uute laboratooriumide, eelkõige kõrgetasemeliste isoleerimislaboratooriumide arvu märkimisväärne suurenemine, kus ei järgita nõuetekohaselt bioloogilise ohutuse ja julgeoleku standardeid. Viimastel aastatel on märkimisväärne arv riike, sealhulgas piiratud ressurssidega riike, eraldanud rahalisi vahendeid kõrgetasemeliste isoleerimislaboratooriumide ehitamiseks. See peaks kõnealuste riikide teadlastel võimaldama omandada kogemusi ohtlike patogeenide (nagu SARSi koroonaviirus või viirusliku hemorraagilise palaviku viirused) käitlemise osas, kuid võib kaasa tuua ka ohte, eriti nendes riikides, kes ei ole võimelised eraldama piisavalt rahalisi vahendeid oma rajatiste pikaajaliseks hoolduseks ning ei koolita oma töötajaid piisavalt.

3.

Vahejuhtumite esinemine laboratooriumides ning väga ohtlike biomaterjalide tahtmatud lekked, mille põhjuseks oli laboratooriumides ja teistes rajatistes kasutatavate bioloogilise ohutuse ja julgeoleku tavade puudulikkus ning nakkusohtlike ainete pakendamist ja transporti käsitlevate ÜRO eeskirjade mittejärgimine. 2003. ja 2004. aastal Aasia laboratooriumides kolm eraldi toimunud õnnetusjuhtumit seoses SARSi viirusega, hiljutine surmajuhtum Venemaal, mille põhjustas laboratooriumist saadud Ebola viiruslik hemorraagiline palavik ning bioloogilise ohutuse tavade rikkumised Ameerika Ühendriikides, mille tagajärjeks olid laboratooriumist saadud nakkushaigused (tulareemia ja melioidoos) on juhtumid, mis näitavad bioloogilise ohutuse ja laboratooriumide bioloogilise julgeolekuga seonduvaid ohte, mida tuleb paremini käsitleda, kasutades selleks juhtimistavasid ja töötajate koolitust, hoolimata sellest, millist liiki laboratooriumis (inim-, looma- või põllumajanduslaboratoorium) töötaja tegutseb.

2.1.   Projekt 1: Bioloogilise ohu vähendamise edendamine piirkondlikul ja riikide tasandil teavitamise kaudu

Projekti eesmärk

Kõnealuse projekti eesmärk on innustada riike võtma vastutust programmide väljatöötamise eest, mis on suunatud tahtmatute kokkupuudete või lekete vältimisele ning bioloogiliste mõjurite tahtliku omastamise või väärkasutamise tõkestamisele laboratooriumides. Projekt hõlmab riikide tervisepoliitika kujundajaid ning laboratooriumide juhtkonda ja töötajaid, et innustada nende pühendumust osaleda bioloogilise ohutuse ja julgeoleku kultuuri kujundamises. Samuti annab projekt panuse bioloogilise ohu vähendamise programmide väljatöötamisele riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, kasutades seejuures ka laboratooriumide võrgustikke ning bioloogilise ohutuse ja laboratooriumide bioloogilise julgeoleku määratluse ühtlustamist piirkonna riikides, mille eesmärgiks on edendada läbipaistvust ja bioeetika põhimõtete järgimist (sealhulgas massihävitusrelvade leviku tõkestamise edendamine). Erilist tähelepanu pööratakse sektoritevahelisele võrgustiku loomisele rahva tervise ja teiste sektorite vahel, nagu näiteks loomatervise ja keskkonnasektor, et tagada kooskõlastatud ja kõikehõlmav lähenemisviis bioloogilise ohu vähendamisele.

Projekti tulemused

i)	Piirkonnad ja riigid peavad aktiivset dialoogi küsimustes, mis seonduvad ohtlike bioloogiliste mõjurite ja toksiinide ohutuse ja julgeolekuga laboratooriumides ja teistes rajatistes;

ii)	kaardistatakse laboratooriumide bioloogilise ohutuse ja julgeoleku olemasolevad tavad;

iii)	toetatakse riiklike kavade väljatöötamist, järgides eelkõige IHRi, patogeene käsitlevaid eeskirju ning väga suure nakkusohuga materjalide käitlemise ohutuse ja julgeoleku tõhustamise kontrollimeetmeid;

iv)	töötatakse välja koolitusprogramm, mille eesmärk on pidevalt kaasata poliitikakujundajaid, laboratooriumide juhtkonda ja töötajaid bioloogilise ohu vähendamise alasesse tegevusse (see hõlmab ka bioeetikat ja toimimisjuhendite edendamist);

v)

sätestatakse abinõud siseriiklike sidusrühmade nii omavaheliseks kui rahvusvaheliste organisatsioonidega ühendamiseks (sealhulgas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon ja rahvusvaheline taimekaitsekonventsioon), mis võimaldab neil üksteise tegevust täiendada ja saada piirkondlikes kutseühingutes ja rahvusvahelistes võrgustikes tõsiseltvõetavateks ülemaailmseteks partneriteks.

Projekti kirjeldus

a)   Piirkondlikud teavitusseminarid, mille eesmärk on suurendada bioloogilise ohu vähendamise juhtimisteadlikkust ning kavandada bioloogilise ohutuse ja julgeoleku valdkonnas konkreetsed riigipõhised operatiivalgatused

2006. aastal korraldas WHO bioloogilise ohu vähendamise juhtimisteadlikkuse suurendamise alaseid seminare Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Vahemere idapiirkonna riikides ja inglisekeelsetes Aafrika riikides. WHO viib ülejäänud piirkondades lõpule teadlikkuse suurendamise alaste üldiste teavitusseminaride esimese tsükli ning tagab kõnealuste jõupingutuste järelmeetmete võtmise, kasutades selleks sihtotstarbelisemat teavitust, et täita valitud piirkondade riikide erivajadusi, sealhulgas bioeetika ja toimimisjuhendi osas. WHO konsulteerib käimasolevate projektide ja abivajaduse osas asjaomaste sidusrühmade ja abiandjatega (rahvusvahelised osapooled ja valitsusvälised organisatsioonid), et vältida jõupingutuste dubleerimist ning kooskõlastada ja ühtlustada lähenemisviise.

Kavandatud on viis piirkondlikku seminari, mis võivad hõlmata järgmisi piirkondi: Saharast lõunasse jäävad Aafrika riigid, Lõuna-Ameerika, Lõuna- ja Kagu-Aasia, Ida-Aasia/Vaikse ookeani lääneosa riigid, Kesk-Aasia ja Ida-Euroopa riigid (sealhulgas Venemaa).

b)   Konsultatsioonid asjaomaste pädevate asutustega, mille eesmärk on kohustada neid osalema bioloogilise ohu vähendamise juhtimises tervisesektoris

WHO konsulteerib asjaomaste sektorite pädevate asutustega ja asjaomaste laboratooriumide juhtkondadega, et neid innustada osalema bioloogilise ohu vähendamise juhtimises. Kavandatud on vähemalt neli visiiti. Külastatavad riigid valitakse juhtivkomitees toimuva konsultatsiooniprotsessi tulemusel ning riikide valik peegeldab nende pühendumust massihävitusrelvade leviku tõkestamise poliitika rakendamisele.

c)   Põhjalikud teemapõhised töörühmad, mis käsitlevad bioloogilise ohu vähendamise tavasid

WHO korraldab vähemalt kaks piirkondlikku töörühma, et koos tervisepoliitika kujundajate ning laboratooriumide juhtkondade ja töötajatega käsitleda spetsiifilisi küsimusi ning suurendada teadmisi bioloogilise ohu vähendamise tavadest. Käsitletakse õigusaktide ja juhtimisega seonduvaid küsimusi ning seda, kuidas võrgustike, seminaride ja kutseühingute abil kavandada programmide jätkusuutlikkust. Seminaride peamiseks sihtrühmaks on Vahemere idapiirkonna ja Ida-Euroopa riigid või teised riigid, kes vastavad projekti nr 2 valikuprotsessi kriteeriumitele.

2.2.   Projekt 2: Julgeoleku ja laboratooriumide juhtimistavade tugevdamine bioloogiliste ohtude vähendamise eesmärgil (näidismudel riikidele)

Projekti eesmärgid

i)

Määrata kindlaks ja hinnata rahvatervise sektori reageerimisvõimekust, eelkõige seoses bioloogiliste mõjurite ja toksiinide ning riikliku bioloogilise valmisoleku suurendamisega, ühendades tervisesektori välissuhete, justiits-, keskkonna-, kaubandus-, põllumajandus- (ja loomatervise) ja luuresektoritega;

ii)	luua foorum, mille abil teavitatakse ja ühendatakse riikide asjaomaseid osapooli seoses rahvatervise sektori ettevalmistatuse ja reageerimisvõimekusega;

iii)	töötada välja bioloogilise ohu vähendamise haldamise tegevuskava, eelkõige seoses laboratooriumides kasutatavate tavade ja laboratooriumide ohutusega ning et ühtlustada need riiklike integreeritud valmisoleku kavadega;

iv)	rakendada bioloogilise ohu vähendamise juhtimise riiklik kava, eelkõige seoses laboratooriumides kasutatavate tavade ja nende ohutusega;

v)	määrata kindlaks ja tugevdada riikide laboratooriumide toimimist, võimekust ja jätkusuutlikkust, ühendades nad piirkondlike ja rahvusvaheliste laboratooriumide võrgustikega.

Projekti tulemused

i)	Tugevdatakse valitud riikide programme, mille eesmärk on vähendada bioloogilisi ohte;

ii)	suurendatakse siseriiklike sidusrühmade teineteisemõistmist ja vastastikust usaldust rolli osas, mis rahvatervise sektoril on bioloogilistele vahejuhtumitele reageerimisel;

iii)	siseriiklikud sidusrühmad ühendatakse bioloogilistele vahejuhtumitele reageerimise raames laboratooriumide bioloogilise komponendiga;

iv)	parandatakse laboratooriumide ohutust, kvaliteeti ja toimimist;

v)	piirkondliku ja rahvusvahelise valideerimise abil tagatakse laboratooriumide heakskiidetud kvaliteedi taseme püsimine ja omavaheline ühendamine;

vi)	riikidel aidatakse täita IHRile vastavaid laboratooriumide põhivõimekusi.

Projekti kirjeldus

Eespool kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks rakendatakse projekti asjakohase ajavahemiku jooksul, mis nõuab nii taotlejariigilt kui ELilt pikaajalist pühendumist. Projekti rakendatakse etapiviisiliselt. Riigis läbiviidava projekti juhiks tuleks määrata ELi poolt rahastatud lähetatud ekspert.

Ettevalmistav etapp

WHO teeb kindlaks mitmed kandidaatriigid projektis osalemiseks, et esitada juhtivkomitee kaudu ELi liikmesriikidele soovitus sobiva kandidaadi osas. Valikukriteeriumid kajastavad esmatähtsatena massihävitusrelvade leviku tõkestamise alaseid probleemküsimusi. WHO ja eesistujariik, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, peavad kandidaatriikidega uurimuslikke läbirääkimisi. Kõnealuste läbirääkimiste tulemuste põhjal teostab WHO asjaomastesse riikidesse esialgseid hindamiseelseid visiite, mis on vajalikud projekti järgmiseks etapiks. WHO määrab ametisse projektijuhi, kes on ELi liikmesriigi kodanik.

Kõnealuse ettevalmistava etapi tulemusel allkirjastavad EL (keda antud eesmärgil esindab eesistujariik, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja), WHO ja valitud riik vastastikuse mõistmise memorandumi.

Hinnangu andmise etapp

Hinnangu andmise etapis annab WHO hinnangu valitud riigi bioloogilisele tegevusele ja vahenditele ning aitab riigil ühtlustada oma riiklikku valmisolekut reageerida bioloogilistele vahejuhtumitele. See hõlmab bioloogiliste vahejuhtumite hindamise lõpuleviimist ja koordinatsioonikava koostamist, mille abil teavitatakse kõiki sidusrühmi riigi valmisoleku tasemest reageerida bioloogilistele vahejuhtumitele; lisaks hõlmab see algatust ühtlustada rahvatervise sektori ülesanded, mis on kehtestatud bioloogiliste ohtude ja/või rahvatervise rahvusvahelise tähtsusega hädaolukordade osas reageerimise riikliku valmisoleku kavades.

Tehnilise abi etapp

Käesoleva etapi eesmärk on tugevdada laboratooriumides kasutatavaid tavasid, et reageerida rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealastele vahejuhtumitele ja tagada laboratooriumide toimimise ohutus ning selle tulemuste riigisisene, piirkondlik ja rahvusvaheline valideerimine. Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks osutatakse koolitust rahvatervise ja bioloogilistele vahejuhtumitele reageerimise eest vastutavatele sidusrühmadele. Töötatakse välja laboratooriumide infrastruktuuri kavad ning bioloogilise ohutuse valdkonna riiklikud eksperdid ühendatakse rahvusvaheliste võrgustikega, mis hõlmab ka osalemist bioloogilise ohutuse alaste rahvusvaheliste assotsiatsioonide iga-aastastel kohtumistel ja konverentsidel.

Hindamisetapp

WHO koostab igas kvartalis ja koostöös valitud riigiga aruandeid, milles hinnatakse bioloogilise valmisoleku riiklike kavade rakendamist ning riigi laboratooriumide toimimist bioloogilise ohutuse ja julgeoleku vaatepunktist, ning edastab need aruanded eesistujariigile, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ja komisjonile.

3.   Kestus

Käesoleva ühismeetme rakendamise eeldatav kogukestus on 24 kuud.

4.   Kasusaajad

Kasusaajateks on BTWC osalisriigid või riigid, kes on algatanud BTWC ratifitseerimise või sellega ühinemise protsessi. Ühismeetme peamisteks kasusaajateks on riigid ja piirkonnad, mis on haavatavad, kuna nende bioloogilistes laboratooriumides kasutatavad tavad ei ole ohutud, mis toob endaga kaasa ohtlike mikroorganismide ja nendepõhiste toodete kadumise, varguse ja väärkasutamise suurema ohu.

5.   Rakendusüksus

Käesoleva ühismeetme rakendamise ja rakendamise järelevalve eest vastutab eesistujariik, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja. Eesistujariik teeb tehnilise rakendamise WHO ülesandeks.

Projekte rakendavad WHO töötajad, kes teevad vajadusel koostööd WHO liikmesriikide (ekspertide) ning eelkõige ELi liikmesriikidega. Projekti rakendamise eesmärgil uute töötajate värbamise korral tuleks eelistada ELi liikmesriikide kodanikke. Ühismeetme rakendamise järelevalvet teostab juhtivkomitee, mis koosneb WHO, ELi eesistujariigi, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ja komisjoni esindajatest. Juhtivkomitee koosolekud toimuvad vajaduse korral, kuid vähemalt kaks korda aastas, et vaadata läbi tehtud edusammud ning käsitleda rakendamisega seonduvaid küsimusi. Selle eesmärgiks on projektide üldise rakendamise ja hindamisaruannete ühtlustamine. Samuti toimib juhtivkomitee projekti 1 projekti kirjelduse punktis b kirjeldatud tegevuses ja projektis 2 osalevate riikide valimise mehhanismina.