EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document C:2004:286:FULL

Euroopa Liidu Teataja, C 286, 23. november 2004


Display all documents published in this Official Journal
 

ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 286

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

47. köide
23. november 2004


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

I   Teave

 

Kontrollikoda

2004/C 286/1

Sõltumatu audiitori aruanne kontrollikoja raamatupidamiskontode kohta 2003. eelarveaastal

1

2004/C 286/2

Kontrollikoja aruanne seoses Euroopa Keskpanga juhtimise tulemuslikkuse auditiga 2003. eelarveaasta osas koos Euroopa Keskpanga vastustega

13

ET

 


I Teave

Kontrollikoda

23.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 286/1


SÕLTUMATU AUDIITORI ARUANNE KONTROLLIKOJA RAAMATUPIDAMISKONTODE KOHTA 2003. EELARVEAASTAL

(2004/C 286/01)

TEADE LUGEJALE

Kontrollikoja haldusjuhtimist puudutavaid kontosid on alates 1987. eelarveaasta lõppemisest igal aastal kontrollinud sõltumatu audiitor, ilma et see piiraks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 248 (mille kohaselt vastutab kontrollikoda ühenduse kõigi tulude ja kulude kontrollimise eest) ning sama lepingu artikli 276 (mis puudutab eelarve täitmisele heakskiidu andmist) sätete kohaldamist.

Kontrollikoja sõltumatu audiitori poolt eelarveaastate 1987–1991 kontode kohta koostatud aruanded saadeti ainult Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni esimehele.

Vastavalt kontrollikoja liikmete 8. juuli 1993. aasta koosoleku otsusele ilmuvad sõltumatu audiitori aruanded alates 1992. eelarveaastast Euroopa Liidu Teatajas.

Kontrollikoja nimel

kontrollikoja president

Juan Manuel FABRA VALLÉS


SISUKORD

Tõend 31. detsembri 2003. aasta seisuga finantsaruannete korrektsuse ja õigsuse kohta

Aruanne haldus- ja raamatupidamiskorra, finantsjuhtimise usaldusväärsuse ja sisekontrollisüsteemi kohta

Finantsaruanded 31. detsembri 2003. aasta seisuga


Tõend 31. detsembri 2003. aasta seisuga finantsaruannete korrektsuse ja õigsuse kohta

Euroopa Kontrollikoja liikmetele

Kooskõlas Euroopa Kontrollikoja antud juhtnööridega oleme läbi vaadanud:

Euroopa Kontrollikoja poolt komisjonile saadetud raamatupidamisandmed Euroopa ühenduste 2003. eelarveaasta tulude ja kulude aruande ning bilansi koostamiseks,

Euroopa Kontrollikoja finantsaruanded 31. detsembri 2003. aasta seisuga, mis põhinevad samadel raamatupidamisandmetel ja on koostatud Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks.

Raamatupidamisandmete ja finantsaruannete eest vastutab Euroopa Kontrollikoda. Meie ülesanne on oma auditi põhjal anda raamatupidamisandmete ja finantsaruannete kohta arvamus.

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditistandarditega. Standardites nõutakse audititöö planeerimist ja läbiviimist viisil, mis tagaks piisava kindluse, et raamatupidamisandmed ja finantsaruanded ei sisalda olulisel määral ebatäpsusi. Vastavalt nõuetele vaadati auditi käigus valimi alusel läbi tõendusmaterjal raamatupidamisandmetes ja finantsaruannetes esitatud summade ja teabe kohta. Samuti sisaldab audit hinnangut raamatupidamises kasutatud arvestus- ja aruandlusprintsiipide ja -tavade ning Euroopa Kontrollikoja poolt aruande koostamiseks tehtud tähtsamate eelarvestuste kohta, samuti ülevaadet nende üldesituse kohta. Leiame, et audit andis piisava aluse arvamuse esitamiseks.

Oleme seisukohal, et lisatud raamatupidamisandmed ja finantsaruanded annavad finantsmäärusele ja selle rakenduseeskirjadele, üldtunnustatud arvestus- ja aruandlusprintsiipidele ning Euroopa Kontrollikoja sise-eeskirjadele vastava õige ja õiglase ülevaate Euroopa Kontrollikoja varade ja finantsolukorra kohta 31. detsembri 2003. aasta seisuga, samuti majandustulemuste ning tulude ja kulude kohta samal kuupäeval lõppenud eelarveaastal.

Luxembourg, 17. september 2004

KPMG Audit

audiitor

S. NYE


Aruanne haldus- ja raamatupidamiskorra, finantsjuhtimise usaldusväärsuse ja sisekontrollisüsteemi kohta

Euroopa Kontrollikoja liikmetele

Oleme Euroopa Kontrollikoja 31. detsembril 2003. aastal lõppenud eelarveaasta aastaaruande auditi raames kontrollinud haldus- ja raamatupidamiskorda, finantsjuhtimise usaldusväärsust ja sisekontrollisüsteemi. Meie kontrolli eesmärk oli tagada kontrollikoja eri osakondadele piisav kindlus alljärgnevates küsimustes:

neil on selge ülevaade tegevuseesmärkide saavutamise ulatusest,

avaldatud finantsaruanded on koostatud usaldusväärsel alusel,

kontrollikoja finantsjuhtimine vastab kehtivatele eeskirjadele.

Kõnealused eeskirjad on:

nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,

komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad,

Euroopa Kontrollikoja sisekorra eeskirjad Euroopa Liidu üldeelarve rakendamiseks, mis on kehtestatud kontrollikoja otsusega nr 80–2003 ja vastu võetud kontrollikoja koosolekul 17.–18. detsembril 2003.

Kontrollikoja otsusega nr 80–2003 sisekorra eeskirjade kohta Euroopa Liidu üldeelarve rakendamise suhtes tühistatakse ja asendatakse 4. detsembri 1997. aasta otsus nr 97–47 ning see jõustus 18. detsembril 2003.

Oleme põhjalikult kontrollinud Euroopa Kontrollikoja kontrollikeskkonda, riskihindamist, kontrollitegevust, teabe- ja kommunikatsioonisüsteeme ning juhtimismenetlusi. Algsele kirjeldavale etapile järgnes süsteemide hindamine, mis põhines alusdokumentide pistelisel kontrollimisel ja töötajate küsitlemisel. Kontrolli laad ja ulatus olid määratletud meie hinnanguga kontrollikeskkonnale. Oleme seisukohal, et meie töö annab piisava aluse teha järeldusi Euroopa Kontrollikoja menetluste, finantsjuhtimise usaldusväärsuse ja sisekontrollisüsteemi kohta.

Oleme seisukohal, et kehtivad sisekontrolli eeskirjad tagavad tegevuseesmärkide rahuldava saavutamise, finantsaruannete usaldusväärse koostamise ja vastavuse õigusraamistikule.

Luxembourg, 17. september 2004.

KPMG Audit

audiitor

S. NYE


Finantsaruanded 2003. aasta 31. detsembri seisuga

Bilanss 2003. ja 2002. aasta 31. detsembri seisuga

(tuhandetes eurodes)

 

Märkused

2003

2002

VARAD

Immateriaalne põhivara

2

433

454

Materiaalne põhivara

2

42 676

31 222

Maa ja ehitised

 

11 329

12 289

Masinad ja seadmed

 

212

279

Inventar ja transpordivahendid

 

373

409

Arvutiriistvara

 

905

550

Muu materiaalne põhivara

 

957

Lõpetamata ehitus ja materiaalsete põhivarade ettemaksed

 

28 900

17 695

Finantsvara

3

555

577

Muu finantsvara

 

555

577

Varud

4

179

169

Lühiaktivad

5

1 103

499

Käibevara

 

708

211

Mitmesugused võlad

 

395

288

Kasutuses olev vara

 

6 434

843

Siirdekontod

 

39

Varad kokku

 

51 419

33 764

KOHUSTUSED

Omakapital

6

43 850

31 928

Eelarveaasta tulem

 

11 922

7 369

Eelnenud aastatest ülekantud tulem

 

31 928

24 559

Pikaajalised kohustused

7

72

88

Muud pikaajalised kohustused

 

72

88

Lühiajalised kohustused

7

7 494

1 637

Muud lühiajalised finantskohustused

 

48

Jooksvad kohustused

 

7 494

1 589

— Ühenduse institutsioonid ja asutused

 

6 860

902

— Muud võlausaldajad

 

634

687

Siirdekontod

 

3

111

Kohustused kokku

 

51 419

33 764

Lisatud märkused on käesolevate finantsaruannete lahutamatu osa.


Majandustulemuste aruanne 2003. aasta 31. detsembri seisuga

(tuhandetes eurodes)

 

Märkused

2003

2002

Positiivsed korrigeerimised

Kulude vähenemine: vara suurenemine

— Immateriaalne põhivara

2

193

502

— Materiaalne põhivara

2

13 221

8 531

— Varud

 

22

37

Allahinnatud vara väärtuse taastamine

2

496

436

Tulu eelarveaastaks ette nähtud ja sissenõudmata eelarvelistest nõudeõigustest

8

677

188

Kokku

 

14 609

9 694

Negatiivsed korrigeerimised

Tulude vähenemine: vara vähenemine

— Materiaalne põhivara

2

498

447

— Varud

 

12

 

— Eelnenud eelarveaastate nõudeõiguste põhjal sissenõutud summad

9

197

69

Amortisatsioonieraldised

2

1 979

1 842

Eelarvevälised kulud

10

1

(33)

Kokku

 

2 687

2 325

Eelarveaasta tulem

6

11 922

7 369

Lisatud märkused on käesolevate finantsaruannete lahutamatu osa.


Eelarveaasta tulude ja kulude aruanne 2003. ja 2002. aasta 31. detsembri seisuga

(tuhandetes eurodes)

 

Märkused

2003

2002

Tulud

Toetused Euroopa Ühenduste üldtuludest

 

79 574

65 020

Euroopa Kontrollikoja omatulud

11

 

 

— Ühenduse palkadest kinnipeetud maksud ja lõivud

 

9 624

9 695

— Institutsiooni haldustegevuse tulud

 

801

1 118

— Muud tulud

13

20

35

Tulud kokku

 

90 019

75 868

Kulud

12, 15

 

 

Asutuse personaliga seonduvad kulud

— Asutuse liikmed

 

6 579

7 102

— Töötav personal

 

53 222

50 022

— Lähetused ja ametireisid

 

1 979

2 211

— Muu

 

1 830

1 442

 

 

63 610

60 777

Tegevuskulud

— Kulud kinnisvarale

 

15 250

10 450

— Andmetöötluskulud

 

1 865

1 646

— Vallasvara ja seonduvad kulud

 

662

650

— Jooksvad halduskulud

 

701

509

— Trükised ja teave

 

1 204

1 186

— Muu

13

570

725

 

 

20 252

15 166

Kulud kokku

 

83 862

75 943

Eelarveaasta saldo

14

6 157

(75)

Lisatud märkused on käesolevate finantsaruannete lahutamatu osa.

Märkused finantsaruannete juurde seisuga 31. detsember 2003

ARVESTUSPÕHIMÕTTED

1.

Euroopa Kontrollikoja raamatupidamine ja finantsaruannete koostamine vastavad sätetele nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, ja komisjoni määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse eespool nimetatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Vastavalt kõnealuste rakenduseeskirjade artiklitele 187–194 ja artiklile 186 esitatakse finantsaruanded üldiselt aktsepteeritud raamatupidamispõhimõtete järgi, välja arvatud need juhud, mil raamatupidajad peavad nimetatud põhimõtetest loobumist põhjendatuks.

BILANSS

2.

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Rubriik “Immateriaalne põhivara” hõlmab soetatud tarkvarapakette koos üksik- ja koondlitsentsidega.

(tuhandetes eurodes)

 

Arvutitarkvara

Soetamisväärtus

Eelnenud eelarveaasta lõpus

766

Muutus eelarveaasta jooksul

— Eelarveaastal sooritatud ostud

193

Eelarveaasta lõpus

959

Amortisatsioon ja väärtuse vähenemine

Eelnenud eelarveaasta lõpus

(312)

Muutus eelarveaasta jooksul

— Kirjendatud

(214)

Eelarveaasta lõpus

(526)

Bilansiline netoväärtus eelarveaasta lõpus

433

Kontrollikoja materiaalne ja immateriaalne vara on hinnatud soetamisväärtuses rahvuslikus valuutas ja konverteeritud eurodesse ostuhetkel kehtinud arvestuskursi alusel.

Maa soetamisväärtus ja muu materiaalse põhivara netoväärtus pärast amortisatsioonikulude mahaarvamist kirjendatakse varade poolele kogu nende kasutusaja perioodiks.

Muu materiaalne vara kui maa ja ehitised kirjendatakse põhivara kontodele vaid siis, kui selle ostuhind või tootmiskulud on vähemalt 420 eurot ja kasutusaeg pikem kui üks aasta ning see ei ole tarbekaup artikli 222 tähenduses komisjoni määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Euroopa Kontrollikoda on põhivara amortisatsiooni arvestanud vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 2909/2000, 29. detsember 2000, Euroopa ühenduste mitterahalise põhivara käsitlemise kohta raamatupidamises.

Väärtuse ja amortisatsiooniandmete muutused, arvestatud lineaarmeetodi alusel täisaasta kohta, olid eelarveaasta lõpus järgmised:

(tuhandetes eurodes)

 

Maa ja ehitised

Masinad ja seadmed

Sisseseade ja transpordi-vahendid

Arvuti-riistvara

Muu materiaalne põhivara

Lõpetamata ehitus ja materiaalse vara ettemaksed

Kokku

Soetamisväärtus

Eelnenud aasta lõpus

24 560

1 278

1 432

2 366

17 695

47 331

Muutused aasta vältel:

— Ostud

36

143

793

1 044

11 205

13 221

— Võõrandamised ja loovutamised

(21)

(48)

(429)

(498)

— Muud korrigeerimised

Eelarveaasta lõpus

24 560

1 293

1 527

2 730

1 044

28 900

60 054

Amortisatsioon ja väärtuse korrigeerimine

Eelnenud eelarveaasta lõpus

(12 271)

(999)

(1 023)

(1 816)

(16 109)

Muutused aasta vältel

— Kirjendatud

(960)

(102)

(178)

(438)

(87)

(1 765)

— Tühistatud võõrandamise või loovutamise järel

20

47

429

496

— Muud korrigeerimised

Eelarveaasta lõpus

(13 231)

(1 081)

(1 154)

(1 825)

(87)

(17 378)

Bilansiline netoväärtus eelarveaasta lõpus

11 329

212

373

905

957

28 900

42 676

Põhivara lõpetamata ehituses sisaldab 28 538 951 euro suurust summat kontrollikoja hoone kavandatud laienduseks.

3.

Finantsvara

Rubriik “Muu finantsvara” sisaldab Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse käibevara. Seoses strateegia muutumisega tühistati Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskusele ettenähtud ettemakse. See vastab kõnealuse punkti summa vähenemisele 21 000 euro võrra.

2003. eelarveaastal hüvitati tagatissumma 1 000 eurot, mis oli makstud parkimiskohtade rentimiseks.

(tuhandetes eurodes)

 

Soetamis-väärtus 31.12.2002

Muutus eelarveaasta jooksul

Soetamis-väärtus 31.12.2003

Tagatised ja ettemaksed

1. Tagatised

1

(1)

2. Ettemaksed

576

(21)

555

Kokku

577

(22)

555

4.

Varud

Varud sisaldavad kontoritarbeid ja muid tarvikuid, mis on hinnatud viimati kirjendatud tarnehinna alusel. Kui soetamiskulu on väljendatud rahvuslikus valuutas, on see konverteeritud eurodesse bilansi koostamise päeval kehtinud arvestuskursi alusel.

5.

Lühiaktivad

Rubriik “Käibevara” on aasta lõpus liigendatud järgmiselt:

(tuhandetes eurodes)

 

2003

2002

Nõuded ühenduse institutsioonidele ja asutustele

57

166

Mitmesugused võlad

651

45

Kokku

708

211

Punkt “Mitmesugused võlad” koosneb peamiselt summadest, mis on laekunud institutsiooni töötajate riiklikest pensioniõiguste hüvitistest.

Punkt “Mitmesugused nõuded” puudutab põhiliselt ettemakse kontrollikoja liikmete ja töötajate tehtud lähetuskulude katteks, mis ei ole veel maha arvestatud.

6.

Omakapital

2003. eelarveaasta omakapital koosneb aasta majandustulemist ja eelnenud aastatest ülekantud tulemist.

Aasta majandustulem koosneb aasta eelarve täitmise tulemist ja korrigeerimiste tulemusest.

Aasta eelarve täitmise tulemi saab leida alles pärast finantsaruannete konsolideerimist Euroopa Komisjoni poolt.

Seetõttu piirdub muude institutsioonide eelarveaasta majandustulem positiivsete ja negatiivsete korrigeerimiste summaga, mis on raamatupidamises kirjendatud eelarveväliste kulude ja tulude kontodele.

7.

Kohustused

7.1.

Pikaajalised kohustused

Punkt “Muud pikaajalised kohustused” koosneb nõustava arhitekti ja inseneri osatasudest, mis on kinni peetud nende töö tagatisena kontrollikoja hoone laiendamisel.

7.2.

Lühiajalised kohustused

Punkt “Ühenduse institutsioonid ja asutused” koosneb järgmisse eelarveaastasse edasikandmisele kuuluvast saldost jooksva haldustegevuse eest ja sisaldab summat 5 500 000 eurot, mis vastab vahendite nõudele, mis on esitatud komisjonile seoses jaanuaris 2004 tehtavate väljamaksetega.

Punkt “Muud võlausaldajad” sisaldab peamiselt summasid, mis kuuluvad tasumisele töötajate sotsiaalkindlustuse ja kindlustusmaksetena ning lähetuskulusid, mille kohta saabuvad arved krediitkaardifirmadelt.

8.

Tulu eelarveaastaks ette nähtud ja sissenõudmata eelarvelistest nõudeõigustest

Punkt puudutab tulu, mis on eelarveaasta jaoks ette nähtud ja seni sisse nõudmata.

9.

Eelnenud eelarveaastate nõudeõiguste põhjal sissenõutud tulu

Punkt sisaldab eelnenud eelarveaastaks ette nähtud tulu, mis on sisse nõutud ja kontodele kirjendatud auditeeritaval eelarveaastal.

10.

Eelarvevälised kulud

Punkt sisaldab muid kulusid, mille kajastamine eelarves ei olnud tehniliselt võimalik.

TULUD JA KULUD

11.

Euroopa Kontrollikoja omatulu

Euroopa Kontrollikoja omatulu on kirjendatud eelarveaastal tegelikult laekunud summade alusel.

Punkt “Institutsiooni haldustegevuse tulud” sisaldab peamiselt:

tulu Euroopa Kontrollikoja aruannete ja arvamuste avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas,

riiklike pensioniasutuste ja sotsiaalhoolekandeasutuste reservide ülekandeid töötajate pensioniõiguste makseteks.

12.

Kulud

Tulude ja kulude aruandes kajastatud eelarveaasta kulud sisaldavad rakenduseeskirjade kohaselt sooritatud makseid eelarveaasta assigneeringutest, eelnenud eelarveaastast ülekantud assigneeringutest ning ettenähtud tulu sissenõudmise järel avanenud assigneeringutest.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 6 kinnitatakse eelarvesse kirjendatud assigneeringud ühe eelarveaasta kohta, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

13.

Valuutakursside vahe

Valuutavahetuse kasum või kahjum kirjendatakse tulude ja kulude aruandes vastavalt punkti “Mitmesugused tulud” või “Muud tegevuskulud”.

14.

Eelarveaasta saldo

Eelarveaasta saldo on aasta kogutulu ning eelarveaasta assigneeringutest, eelnenud eelarveaastast üle kantud assigneeringutest ja sihtotstarbelisest tulust kogunenud assigneeringutest tehtud kulude vahe.

Järgnevasse eelarveaastasse ülekantava saldo muutused on järgmised:

(tuhandetes eurodes)

 

2003

2002

Eelnenud aastatest ülekantud saldo

703

778

Eelarveaasta saldo

6 157

(75)

Järgnevasse eelarveaastasse ülekantav saldo

6 860

703

15.

Eelarve täitmine

2003. eelarveaasta eelarve täitmise saab jagada ülekantud assigneeringute ja eelarveaasta assigneeringute realiseerimiseks.

a)

Ülekantud assigneeringud kujutavad endast ühelt poolt kõiki kontrollikojal tekkinud, kuid enne eelarveaasta lõppemist täitmata kohustusi, ja teiselt poolt eelarvelisi assigneeringuid, mida eelarvepädev institutsioon on otsustanud üle kanda. Eelnenud eelarveaastast ülekantud ja järgneva eelarveaasta jooksul kasutamata assigneeringud muutuvad kehtetuks:

(tuhandetes eurodes)

 

2002. aastast 2003. aastasse ülekantud assigneeringud

Maksed

Kehtetuks muutunud assigneeringud

Institutsiooni töötajatega seonduvad kulud

— institutsiooni liikmed

31

22

9

— Töötav personal

74

58

16

— Töölähetused ja ametisõidud

500

435

65

— Muu

603

519

84

 

1 208

1 034

174

Tegevuskulud

— Kulud kinnisvarale

12 084

11 304

780

— Andmetöötluskulud

911

911

— Vallasvara ja seonduvad kulud

161

136

25

— Jooksvad halduskulud

213

208

5

— Trükised ja teave

1 773

1 071

702

— Muu

128

109

19

 

15 270

13 739

1 531

Kokku

16 478

14 773

1 705

b)

Eelarveaasta assigneeringute realiseerimine näitab makseid, mis on tehtud seotud assigneeringutest. Kulukohustuste maksmata saldo võib edasi kanda järgmisse eelarveaastasse. Aasta lõpuks sidumata assigneeringud muutuvad tavaliselt kehtetuks:

(tuhandetes eurodes)

 

Eelarveaasta assigneeringud

Eelarveaasta kulukohustused

Maksed

2004. aastasse ülekantud assigneeringud

Kehtetuks muutunud assigneeringud

Institutsiooni töötajatega seonduvad kulud

— Institutsiooni liikmed

6 734

6 609

6 557

52

125

— Töötav personal

54 734

53 238

53 164

74

1 496

— Töölähetused ja ametisõidud

2 574

2 073

1 544

529

501

— Muu

2 054

1 878

1 311

567

176

 

66 096

63 798

62 576

1 222

2 298

Tegevuskulud

— Kulud kinnisvarale

5 525

5 464

3 929

1 535

61

— Andmetöötluskulud

2 044

2 044

954

1 090

— Vallasvara ja seonduvad kulud

1 211

1 207

500

707

4

— Jooksvad halduskulud

676

676

493

183

— Trükised ja teave

651

641

133

509

9

— Muu

874

804

461

342

71

 

10 981

10 836

6 470

4 366

145

Kokku

77 077

74 634

69 046

5 588

2 443

Ülekantud assigneeringutest tehtud maksed (14 773 000 eurot), eelarveaasta assigneeringud (69 046 000 eurot) ja sihtotstarbelisest tulust tulenevad assigneeringud (43 000 eurot) on kokku 83 862 000 eurot, mis võrdub 2003. eelarveaasta tulude ja kulude aruandes näidatud kogukuluga.


23.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 286/13


Kontrollikoja aruanne seoses Euroopa Keskpanga juhtimise tulemuslikkuse auditiga 2003. eelarveaasta osas koos Euroopa Keskpanga vastustega

(2004/C 286/02)

1.

Kontrollikoja audit põhines Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga (EKP) põhikirja kohta koostatud protokolli artiklil 27.2. Selle artikli kohaselt on kontrollikoja ülesanne kontrollida “EKP juhtimise efektiivsust”.

2.

Kontrollikoda valib igal aastal kontrollimiseks erinevad juhtimisvaldkonnad.

3.

2003. aasta audit käsitles otsuste täitmise protsessi ja finants- ja juhtimisarvestuse infotehnoloogiasüsteemi töödeldud info usaldusväärsust.

4.

Projektide elluviimise osas esineb endiselt märkimisväärseid viivitusi. Kontrollikoda kutsub EKP-d üles keskenduma viivituste peapõhjustele, nende mõjule ja meetmetele, mida võtta nende kordumise vältimiseks. Senisest enam tuleks pöörata tähelepanu inimressursside nõuetekohasele planeerimisele ja järelevalvele antud valdkonnas. Kontrollikoda märgib siiski, et suur osa viivitustest langes EKP kiire kasvu ajajärgule.

5.

EKP finants- ja juhtimisarvestuse infotehnoloogiasüsteemi töödeldud andmete osas peaks EKP ka edaspidi jätkama programmimuudatuste haldusmenetluste dokumenteerimist, mis aitab kaasa süsteemi terviklikkusele.

6.

Auditis leiti, et kasutuselolevad menetlused toimisid üldjuhul kohaselt, kuigi teatud parandused on vajalikud. EKP on juba asunud mitmeid probleeme lahendama ja võtnud meetmeid nende kordumise vältimiseks. Paranduste osas, mida tuleks veel teha, on EKP juhtkonda põhjalikult informeeritud.

Kontrollikoda võttis käesoleva aruande vastu 16. septembri 2004. aasta istungil Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Juan Manuel FABRA VALLÉS


EUROOPA KESKPANGA VASTUS

Euroopa Keskpank (EKP) tervitab Euroopa Kontrollikoja aruannet 2003. eelarveaasta kohta ning hindab kontrollikoja arvamust, et kehtivad menetlused on üldjuhul toiminud asjakohaselt.

EKP võtab arvesse kontrollikoja parandusettepanekud ja on juba asunud neid ellu viima. Projektide rakendamise osas märgib EKP, et pärast majandus- ja rahaliidu kolmanda etapi edukaks käivitamiseks ning euro kasutuselevõtuks vajaliku põhiinfrastruktuuri ja -rakenduste loomist otsustas EKP läbi vaadata infosüsteemiteenuste pakkumise korra. Läbivaatamise eesmärk oli hinnata EKP infosüsteemiteenuste pakkumise korraldust, struktuuri ja tõhusust ning anda suuniseid edasiseks arendustööks. Selle tulemusel uuendati EKP infosüsteemide peadirektoraadi organisatsioonilist struktuuri ning muudeti tegevussuunitlust, et tõhustada projektide juhtimist ja nendega seotud teenuste pakkumist. Finants- ja juhtimisarvestuse infotehnoloogiasüsteemi osas märgib EKP, et 2004. aasta keskel kinnitati muu hulgas muutuste läbiviimise korda käsitlevad dokumendid.


Top