Internationaler Hilfsfonds e.V. 3. märtsil 2015. esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 9. jaanuari 2015. aasta määruse peale kohtuasjas T-482/12: Internationaler Hilfsfonds versus komisjon

(Kohtuasi C-103/15 P)

(2015/C 302/16)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Internationaler Hilfsfonds e.V. (esindaja: Rechtsanwalt H.-H. Heyland)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebus on Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 alusel esitatud Üldkohtu 9. jaanuari 2015. aasta määruse peale kohtuasjas T-482/12. Selle määrusega jättis Üldkohus vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata Internationaler Hilfsfonds e.V. hagi Euroopa Komisjoni vastu, kuna ei olnud esitatud piisavalt dokumente ega fakti- ja õigusväiteid. Komisjon oli aga vastavalt 22. mai 2012. aasta otsusele kohtuasjas T-300/10 kohustatud – kui mõned erandid välja arvata – edastama hagejale kõik dokumendid LIEN-lepingu 97-2011 toimikust. Seda kohustust ei täidetud: selle asemel oli komisjon osa andmeist dokumentidel välja jätnud või kustutanud ning osa dokumente üldse edastamata jätnud. Internationaler Hilfsfonds e.V. esitas 27. oktoobri 2012. aasta hagis kõik oma nõudmised, lisades ja viidates komisjonile 27. juulil 2012 saadetud kirjale, milles ta palus komisjoni vastavalt ELTL artiklile 266 koosmõjus ELTL artikli 254 kuuenda lõiguga võtta vajalikud järelmeetmed. Ka esitas ta Üldkohtule selle pinnalt tekkinud kirjavahetuse ning lisas selle pealegi hagi lisana.

Üldkohus väitis apellatsioonkaebusega vaidlustatud määruses, et hagi ei vasta kodukorra artikli 44 lõike 1 punktis c toodud vorminõuetele ning et fakti- ja õigusväited ei ole piisavad. Apellant vaidleb sellele vastu, väites, et ta ei andnud mitte ainult ülevaadet, vaid esitas üksikasjalikult hagi tausta puudutavad andmed, fakti- ja õigusväited ja kogu teabe, mis oleks Üldkohtul võimaldanud igal juhul vaidluse eset käsitleda. Apellant kritiseerib eelkõige, et Üldkohus tunnistas vastuvõetamatuks ka tema teise võimalusena esitatud taotluse tühistada osaliselt komisjoni 28. augusti 2012. aasta otsus (millega viimane esitas puudulikud dokumendid), olgugi et Üldkohus nõustus selle kohta käivate fakti- ja õigusväidetega.

Lisaks kritiseerib apellant, et Üldkohus nimetas tema poolt hagi lisana esitatud dokumente üldiseks viiteks ega võtnud neid arvesse, kuigi need täpsustasid hagis esitatud väiteid ja dokumente ning olid seega hagi lahutamatu osa. Apellant vaidleb vastu ka Üldkohtu seisukohale, et hageja repliik on kehtetu, olgugi et ta esitas selle kodukorra kohaselt hagi täiendusena, täpsustades oma argumente ja esitades kõik vaidlustatud dokumendid. Apellandi arvates on vaidlustatud määrusega rikutud õigusnormi, kuna see põhineb olulisel menetlusnormi rikkumisel ning Üldkohus on seega jätnud hageja ilma kohtu poole pöördumise õigusest.