(1)

20. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise kohta. Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikes 1, artikli 6 lõikes 3, artikli 9 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 3 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (2) artikli 3 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 2 sätestatud üldine vabastusklausel hõlbustab eelarvepoliitika koordineerimist tõsise majanduslanguse ajal. Komisjon esitas nimetatud teatises oma seisukoha, et üldise vabastusklausli aktiveerimise tingimused on täidetud, sest COVID-19 pandeemia põhjustab eeldavalt tõsise majanduslanguse. Liikmesriikide rahandusministrid nõustusid 23. märtsil 2020 komisjoni hinnanguga. Üldine vabastusklausel on võimaldanud liikmesriikidele eelarve paindlikkust COVID-19 kriisi lahendamiseks. See on hõlbustanud eelarvepoliitika koordineerimist tõsise majanduslanguse ajal. Selle aktiveerimine võimaldab ajutiselt kõrvale kalduda liikmesriigi keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast, tingimusel et see ei ohusta riigi rahanduse kestlikkust keskmises perspektiivis. 17. septembril 2020 teatas komisjon oma teatises „2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia“, et üldise vabastusklausli kohaldamist jätkatakse ka 2021. aastal.

(2)

3. aprillil 2020 võttis komisjon eelarvepuudujäägi kriteeriumi täitmata jätmise tõttu 2019. aastal vastu otsuse (EL) 2020/509 ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Rumeenias (3). See põhines valitsuse ajakohastatud eelarve-eesmärkidel, samas kui hiljem avaldatud valitsemissektori eelarvepuudujääk 4,3 % SKPst kinnitas rikkumist. Aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse ehk 3 % SKPst ületamine tulenes eelarve tasakaalustamatuse pidevast suurenemisest, mis sai alguse tugeva majanduskasvu perioodil 2016. aastal rakendama hakatud ekspansiivsest eelarvepoliitikast. 3. aprillil 2020 esitas nõukogu ka soovituse (4) Rumeenia valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks hiljemalt aastaks 2022.

(3)

20. juulil 2020 võttis nõukogu vastu soovituse (5) („nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitus“). Nõukogu soovitas Rumeenial järgida nõukogu 3. aprilli 2020. aasta soovitusega kooskõlas olevat eelarvepoliitikat, võttes samas kõik vajalikud meetmed, et tulemuslikult reageerida COVID-19 pandeemiale ning toetada majandust ja tagada selle taastumine.

(4)

Taasterahastu „NextGenerationEU“, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu abil tagatakse kestlik, kaasav ja õiglane taastumine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241 (6), millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, jõustus 19. veebruaril 2021. Taaste- ja vastupidavusrahastust antakse rahalist toetust reformide ja investeeringute elluviimiseks ning sellega kaasneb liidu rahastatav fiskaalne impulss. See aitab majandusel taastuda ja teha eelkõige rohe- ja digipöörde edendamiseks kestlikke ja majanduskasvu soodustavaid reforme ja investeeringuid, samuti tugevdab see liikmesriikide majanduse vastupidavust ja potentsiaalset majanduskasvu. See aitab ka saavutada lähiajal riigi rahanduses taas soodsama seisundi ja tugevdada kestlikku riigi rahandust ning keskmises ja pikas perspektiivis majanduskasvu ja töökohtade loomist.

(5)

3. märtsil 2021 võttis komisjon vastu teatise, milles esitatakse täiendavad poliitikasuunised eesmärgiga aidata koordineerida eelarvepoliitikat ning valmistada ette liikmesriikide stabiilsus- ja lähenemisprogramme. Selles teatises oli esitatud komisjoni seisukoht, et otsuse tegemisel üldise vabastusklausli kohaldamise lõpetamise või jätkamise kohta tuleks lähtuda majandusolukorra üldhinnangust, mille peamiseks kvantitatiivseks kriteeriumiks on liidu või euroala majandusaktiivsuse tase võrreldes kriisieelse tasemega (2019. aasta lõpp). Oma 2021. aasta kevadprognoosile tuginedes leidis komisjon 2. juunil 2021, et tingimused üldise vabastusklausli kohaldamise jätkamiseks 2022. aastal ja kohaldamise lõpetamiseks 2023. aastal on täidetud. Ka pärast üldise vabastusklausli kohaldamise lõpetamist võetakse arvesse iga riigi olukorda.

(6)

Rumeenia esitas oma 2021. aasta lähenemisprogrammi 5. mail 2021, mis oli hiljem kui määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 8 kohane tähtaeg.

(7)

Eurostati kinnitatud andmete põhjal oli Rumeenia valitsemissektori eelarvepuudujääk 2020. aastal 9,2 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning valitsemissektori võlg suurenes 47,3 %ni SKPst. Esmase eelarvepositsiooni aastamuutus oli -3,6 % SKPst, võttes arvesse ka kaalutlusõiguse alusel majanduse toetamiseks võetud eelarvemeetmeid mahus 1,5 % ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. Lisaks andis Rumeenia ettevõtetele ja kodumajapidamistele likviidsustoetust (nt garantiid ja maksude tasumise edasilükkamine, millel ei ole otsest ja kohest mõju eelarvele), mille hinnanguline maht on 4 % SKPst; komisjoni hinnangu kohaselt oli riigigarantiide tegelik kasutuselevõtt 2020. aastal laias laastus võrdne ½ %ga SKPst.

(8)

Eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on 2021. ja 2022. aasta puhul realistlik. 2021. aasta lähenemisprogrammi kohaselt peaks SKP reaalkasv olema 2021. aastal 5,0 % ja 2022. aastal 4,8 %. Mõlemal aastal peaks peamiseks mootoriks olema sisenõudlus ning tarbimine ja investeeringud peaksid kasvama jõuliselt. Komisjoni 2021. aasta kevadprognoosis on Rumeenia majanduskasv 2021. aasta lähenemisprogrammiga võrreldes pisut suurem ehk 2021. aastal 5,1 % ja 2022. aastal 4,9 %, tuginedes samuti sisenõudlusele.

(9)

Valitsuse 2021. aasta lähenemisprogrammi kohaselt väheneb valitsemissektori eelarvepuudujääk 2020. aasta 9,2 %-lt SKPst 2021. aastal 8 %-le SKPst ning võla suhtarv tõuseb 2021. aastal 50,8 %-le SKPst. 2021. aasta lähenemisprogrammi põhjal on esmase eelarvepositsiooni muutus 2021. aastal võrreldes kriisieelse tasemega (2019) 3,3 % SKPst, mis kajastab kaalutlusõiguse alusel majanduse toetamiseks võetud eelarvemeetmeid mahus 1,5 % SKPst ja automaatsete stabilisaatorite toimimist. Need prognoosid on komisjoni 2021. aasta kevadprognoosiga kooskõlas.

(10)

Vastuseks COVID-19 pandeemiale ja sellega seotud majanduslangusele on Rumeenia võtnud eelarvemeetmeid, et suurendada oma tervisesüsteemi suutlikkust, ohjeldada COVID-19 pandeemiat ning anda abi kriisist eriti tugevalt mõjutatud isikutele ja sektoritele. Sellised jõulised poliitikameetmed on aidanud leevendada SKP vähenemist ja see on omakorda aidanud piirata valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla suurenemist. Rumeenia 2020. ja 2021. aasta meetmed on kooskõlas nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega. Meetmed, mille valitsus 2020. ja 2021. aastal kaalutlusõiguse alusel vastu võttis, on ajutised või kompenseerivad tasakaalustavaid meetmeid. Samal ajal mõjutavad jätkuvalt eelarvet ekspansiivsed meetmed, mis võeti vastu enne COVID-19 pandeemiat. Need meetmed hõlmasid eelkõige pensionide ja muude sotsiaalkulutuste tõstmist ja maksukärpeid.

(11)

2021. aasta lähenemisprogrammis eeldatakse investeeringuid ja reforme, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust saadavate toetustega mahus 0,1 % SKPst 2021. aastal, 0,6 % SKPst 2022. aastal, 1,2 % SKPst 2023. aastal, 1,2 % SKPst 2024. aastal, 0,9 % SKPst 2025. aastal ja 0,9 % SKPst 2026. aastal. Peale selle eeldatakse 2021. aasta lähenemisprogrammis, et taaste- ja vastupidavusrahastu raames saadud laenude maht on 2,3 % SKPst 2025. aastal ja 2,5 % SKPst 2026. aastal. Komisjoni 2021. aasta kevadprognoosis on eelarveprognoosides arvesse võetud ainult toetusi, sest 2021. aasta lähenemisprogrammis eeldatakse, et laenud algavad alles pärast komisjoni 2021. aasta kevadprognoosiga hõlmatud perioodi lõppu.

(12)

Selleks et praeguses olukorras hinnata üldist eelarvepoliitikat, peaks asjakohane kulude koondnäitaja hõlmama liidu eelarvest (näiteks taaste- ja vastupidavusrahastust) tehtavaid suuri ülekandeid. Sellest tulenevalt mõõdetakse üldist eelarvepoliitikat esmaste kulude – k.a taaste- ja vastupidavusrahastust antavate toetuste ja muude liidu vahenditega rahastatavad kulud – muutusega (v.a kaalutlusõiguse alusel võetavad tulumeetmed ja kriisiga seotud ajutised erakorralised meetmed). Üldisest eelarvepoliitikast kaugemale vaadates on analüüsi eesmärk hinnata seda, kas riiklik eelarvepoliitika on konservatiivne ja eelarve struktuur soodustab kestlikku taastumist, mis on kooskõlas rohe- ja digipöördega. Sel põhjusel pööratakse erilist tähelepanu riiklikult rahastatavate jooksvate esmaste kulude ja investeeringute arengule.

(13)

Rumeenia 2021. aasta lähenemisprogrammi kohaselt väheneb tema valitsemissektori eelarvepuudujääk 2022. aastal 6,2 %-le SKPst, mis on peamiselt tingitud 2020. ja 2021. aastal vastu võetud ajutiste toetusmeetmete lõpetamisest. Valitsemissektori võla suhtarv tõuseb kavakohaselt 2022. aastal 52,9 %-le SKPst. Need prognoosid on komisjoni 2021. aasta kevadprognoosist soodsamad. Komisjoni 2021. aasta kevadprognoosi kohaselt ning eespool nimetatud väljakutseid kajastava konkreetse metoodika alusel on üldise eelarvepoliitika mõju (k.a mõju, mida 2022. aastal avaldavad kogunõudlusele nii riigi kui ka liidu eelarvest – eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastust – rahastatavad investeeringud) hinnanguliselt -0,5 % SKPst (7). Taaste- ja vastupidavusrahastust antavate toetuste ja muude ELi vahenditega rahastatavate kulude positiivne panus peaks suurenema 0,4 protsendipunkti SKPst. Riiklikult rahastatavatel investeeringutel peaks olema ekspansiivne panus 0,1 protsendipunkti SKPst (8). Riiklikult rahastatavatel esmastel jooksvatel kuludel (millest on maha arvatud kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed) peaks olema neutraalne panus.

(14)

2021. aasta lähenemisprogrammi keskpika perioodi eelarvekavade kohaselt väheneb valitsemissektori eelarvepuudujääk 2023. aasta 4,4 %-lt SKPst 2024. aastal 2,9 %-le SKPst. Valitsemissektori eelarvepuudujääk jääb seega 2024. aastal kavakohaselt alla aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst. 2021. aasta lähenemisprogrammi kohaselt on üldise eelarvepoliitika mõju (k.a mõju, mida avaldavad kogunõudlusele nii riiklikust kui ka liidu eelarvest – eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastust – rahastatavad investeeringud) 2023. ja 2024. aastal hinnanguliselt keskmiselt 0,6 % SKPst. Taaste- ja vastupidavusrahastust antavate toetuste ja muude ELi vahenditega rahastatavate kulude positiivne panus peaks suurenema 0,2 protsendipunkti SKPst. Riiklikult rahastatavad investeeringud peaks andma pärssiva panuse 0,1 protsendipunkti SKPst (9). Riiklikult rahastatavad esmased jooksvad kulud (millest on maha arvatud kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed) peaks andma pärssiva panuse 0,8 protsendipunkti SKPst. Praeguse hinnangu kohaselt on kümne aasta keskmine nominaalne potentsiaalne majanduskasv 5¾ % (10). See hinnang ei hõlma aga taaste- ja vastupidavuskavaga ette nähtud reformide mõju, mis võivad Rumeenia potentsiaalset majanduskasvu hoogustada.

(15)

Valitsemissektori võla suhtarv peaks tõusma 2023. aastal 53,3 %-le SKPst ja langema 2024. aastal 52,4 %-le SKPst. Võttes arvesse keskpikas perspektiivis eriti kiiresti kasvavat võlga, mis tuleneb peamiselt 2022. aastaks prognoositud suurest eelarvepuudujäägist, ning ebasoodsaid rahastamistingimusi võrreldes muude liikmesriikidega, järeldatakse, et keskpikas perspektiivis ohustavad Rumeeniat suured riigi rahanduse kestlikkusega seotud riskid, nagu nähtub viimasest võla jätkusuutlikkuse analüüsist.

(16)

2. juunil 2021 andis komisjon soovituse nõukogu soovituse kohta Rumeenia ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks aastaks 2024. Selle soovituse kohaselt peaks Rumeenia saavutama valitsemissektori eelarve puudujäägi eesmärgi 8,0 % SKPst 2021. aastal, 6,2 % SKPst 2022. aastal, 4,4 % SKPst 2023. aastal ja 2,9 % SKPst 2024. aastal, mis vastab valitsemissektori esmaste netokulude nominaalsele kasvumäärale 3,4 % 2021. aastal, 1,3 % 2022. aastal, 0,9 % 2023. aastal ja 0,0 % 2024. aastal. See vastab iga-aastasele struktuursele kohandusele 0,7 % SKPst 2021. aastal, 1,8 % SKPst 2022. aastal, 1,7 % SKPst 2023. aastal ja 1,5 % SKPst 2024. aastal.

(17)

Nõukogu on hinnanud 2021. aasta lähenemisprogrammi ja järelmeetmeid, mida Rumeenia on võtnud seoses nõukogu 20. juuli 2020. aasta soovitusega,