23.3.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/37

(1)

7. jaanuari 2003. aasta kirjas (registreeritud 10. jaanuaril 2003 numbri all A/30189) teatasid Madalmaad tegevusabi andmisest AVR Nutsbedrijf Gevaarlijk Afval BV’le (edaspidi “AVR Nuts”) Madalmaades kõrvaldamisele määratud ohtlike jäätmete käitlemiseks. Suurem osa sellest abist oli selliste jäätmete põletamiseks kahes pöördtrummelahjus (edaspidi “pöördtrummelahjud”). Madalmaad taotlesid lepingu artikli 86 lõike 2 kohaldamist ja palusid komisjonil otsustada, et see meede ei kujuta endast riigiabi lepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, kuna tegemist on asjakohase kompensatsiooniga kohustuse eest osutada üldist majandushuvi pakkuvat teenust lepingu artikli 86 lõike 2 tähenduses. Juhtum registreeriti abimeetmena nr. N 43/2003.

(2)

7. veebruari 2003. aasta (viitenumbriga D/50847) ja 22. aprilli 2003. aasta (viitenumbriga D/52566) kirjades palus komisjon täiendavat teavet. Madalmaad esitasid täiendava teabe 24. märtsi 2003. aasta (registreeritud 28. märtsil numbri all A/32279) ja 19. juuni 2003. aasta (registreeritud 25. juunil numbri all A/34394) kirjades. Madalmaade esindajad ja komisjoni talitused pidasid 21. mail 2003 koosoleku. Kaks konkurenti esitasid 2. mai 2003. aasta kirjas (registreeritud 5. mail 2003 numbri all A/33155) ühiskaebuse abi vastu. 20. mai 2003. aasta kirjas (registreeritud samal päeval numbri all A/33548) teatasid nad komisjonile, et selle kaebusega ühines neist ühe tütarettevõtja.

(3)

24. juuni 2003. aasta otsusega C(2003) 1763 algatas komisjon lepingu artiklis 88 lõikes 2 ettenähtud menetluse seoses väljakuulutatud meetmega. Juhtum registreeriti abimeetmena nr. C 43/2003. Otsus edastati Madalmaadele 26. juuni 2003. aasta kirjaga (viitenumber D/230250). See otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas20. augustil 2003. (2) Komisjonile esitasid märkusi neli huvitatud isikut (registreeritud numbrite all A/36309, A/36463, A/36645, A/36679, A/36870, A/37077, A/37480 ja A/37569), nende hulgas ka üks kahest konkurendist, kes mais kaebuse esitas. See kaebus esitati ka ühe teise ettevõtte nimel, mis on osa kontsernist, kuhu kuulub üks kahest algselt kaebuse esitanud konkurendist (edaspidi nimetatakse neid nelja üksust koos “kaks ühiselt tegutsevat konkurenti”). Komisjon saatis need märkused Madalmaadele edasi 1. oktoobri (viitenumber D/56129), 29. oktoobri (viitenumber D/56898), 7. novembri (viitenumber D/57120) ja 12. novembri (viitenumber D/57185) 2003. aasta kirjadega. Nendes kirjades esitas komisjon ka mitmeid teisi küsimusi.

(4)

13. augusti 2003. aasta kirjas (registreeritud 14. augustil 2003 numbri all A/35706) andsid kaks ühiselt tegutsevat konkurenti komisjonile teada, et osa abist on AVR Nuts’ile välja makstud ja palusid komisjonil nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr. 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, (3) artikli 11 põhjal vastu võtta otsused, et anda Madalmaadele korraldus peatada edasised maksed ja väljamakstud abi esialgu tagasi nõuda. Komisjoni palvel 20. augustist 2003. (kiri viitenumbriga D/55321) kinnitasid Madalmaad 25. septembri 2003. aasta (registreeritud 30. septembril 2003 numbri all A/36690) kirjas, et abi, millest teatati, on 2002. aasta ja 2003. aasta esimese kvartali eest AVR Nuts’ile välja makstud. 20. oktoobri 2003. aasta kirjaga (viitenumber D/56735) teatas komisjon kahele ühiselt tegutsevale konkurendile, et tal ei ole kavas taotletud otsuseid vastu võtta. Kaks ühiselt tegutsevat konkurenti kordasid oma palvet tungivalt 14. novembri 2003. aasta kirjas (registreeritud 17. novembril 2003 numbri all A/37909) ja 1. detsembri 2003. aasta kirjas (registreeritud 2. detsembril 2003 numbri all A/38325). See viimane kiri edastati tegelikult samaaegselt komisjoni vastusega 24. novembrist 2003 (viitenumbriga D/57541), milles komisjon oma seisukohta kinnitas.

(5)

Pärast edasilükkamistaotlust (14. juuli 2003. aasta kiri, registreeritud 18. juulil 2003 numbri all A/35109 ja 29. oktoobri 2003. aasta kiri, registreeritud 5. novembril 2003 numbri all A/37568), mis rahuldati 23. juuli 2003. aasta kirjas (viitenumber D/54737), esitasid Madalmaad 18. detsembri 2003. aasta kirjas (registreeritud 8. jaanuaril 2004 numbri all A/30088) märkusi seoses komisjoni otsusega. Madalmaad esitasid märkusi seoses huvitatud isikutelt saadud märkustega 23. detsembri 2003. aasta (registreeritud 8. jaanuaril 2004 numbri all A/30090), 23. jaanuari 2004. aasta (registreeritud 29. jaanuaril 2004 numbri all A/30621), 25. veebruari 2004. aasta (registreeritud 27. veebruaril 2004 numbri all A/31451) ja 23. aprilli 2004. aasta (registreeritud 30. aprillil 2004 numbri all A/33118) kirjades. Kahes viimases kirjas teavitasid Madalmaad komisjoni ka arengust AVR Nuts’is. Kuna kasvav puudujääk oleks nõudnud järjest suuremaid abisummasid, otsustati üks kahest pöördtrummelahjust alates 1. juulist 2004 sulgeda. Teise pöördtrummelahju võimalik sulgemine oli veel kaalumisel. Ilmnes, et algne abileping sisaldas sätteid, mille põhjal Madalmaad hüvitaksid sulgemiskulud teatavas ulatuses.

(6)

Toetudes uuele teabele, võttis komisjon 17. juulil 2004 vastu lõpliku otsuse C(2004) 2640, et laiendada asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetlust pöördtrummelahjude (võimaliku) sulgemise kulude hüvitamisele. See otsus edastati 16. juulil 2004 Madalmaadele, kes taotlesid tähtaja pikendamist, et esitada selle otsuse kohta märkusi, ja samuti selleks, et pidada koosolek, kus arutatakse toimuvat arengut (30. juuli 2004. aasta kiri, registreeritud 4. augustil 2004 numbri all A/35996). 23. augustil 2004 toimus Madalmaade ja komisjoni esindajate koosolek. 26. augustil 2004 toimus teine komisjoni talituste ja kahe ühiselt tegutseva konkurendi koosolek. See advokaadibüroo esindas veel ühte konkurenti. Madalmaad esitasid komisjoni otsuse kohta märkusi 10. septembri 2004. aasta kirjas (registreeritud 17. septembril 2004 numbri all A/36999). Komisjon palus 30. septembri 2004. aasta kirjas (viitenumbriga D/56902) lisateavet, mille Madalmaad edastasid 22. oktoobri 2004. aasta kirjas (registreeritud 27. oktoobril 2004 numbri all A/38271). Selles kirjas kinnitasid Madalmaad, et abisaajale maksti välja edasine toetus ülejäänud 2003. aastaks, 2004. aasta kolmeks esimeseks kvartaliks ja ühe seadme sulgemiseks.

(7)

Otsus menetluse laiendamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas9. oktoobril 2004. (4) Komisjonile esitasid märkusi kaks ühiselt tegutsevat konkurenti (16. ja 19. novembri 2004. aasta kirjad, registreeritud numbrite all A/38860 ja A/38978). Komisjon saatis need märkused Madalmaadele 22. novembri 2004. aasta kirjas (viitenumber D/58307). Madalmaad esitasid märkusi nende märkuste kohta ning vastasid komisjoni küsimustele 22. detsembri 2004. aasta kirjas (registreeritud 5. jaanuaril 2005 numbri all A/30171) ja 12. jaanuari 2005. aasta kirjas (registreeritud 17. jaanuaril 2005 numbri all A/30525). Nendes kirjades teatasid Madalmaad komisjonile otsusest ka teine ahi sulgeda ja vastavast sulgemiskulude hüvitamisest.

(8)

Lõpuks kinnitasid kaks ühiselt tegutsevat konkurenti oma vastuseisu abile 25. aprilli 2005. aasta kirjas (registreeritud samal päeval numbri all A/33476) ja 2. mai 2005. aasta kirjas (registreeritud 12. mail 2005 numbri all A/33884). Pärast neid kirju toimus 26. mail 2005 veel üks komisjoni talituste ja kahe ühiselt tegutseva konkurendi koosolek. Teisel korral esindas advokaadibüroo ka sama kolmandat konkurenti (edaspidi nimetatakse seda konkurenti ja kahte ülejäänud konkurenti koos “kolm ühiselt tegutsevat konkurenti”). Sellel koosolekul esitati dokument, mis osutas, et AVR Nuts’ile oli makstud edasine abi 2004. aastaks.

(9)

Nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ (jäätmete kohta) (5) artikli 5 lõikes 1 on sätestatud, et “liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed ja kui see on vajalik või soovitav, siis koostöös teiste liikmesriikidega, et luua ühtne ja sobiv jäätmekõrvaldamisrajatiste võrgustik, võttes arvesse parimat võimalikku tehnoloogiat, mis ei põhjusta liigseid kulutusi. Selline võrgustik peab tagama ühenduse kui terviku sõltumatuse jäätmete kõrvaldamise valdkonnas ning võimaldama liikmesriikidel omaette seda eesmärki püüelda, arvestades geograafilisi tingimusi ning vajadust spetsiaalsete rajatiste järele teatud jäätmeliikidega seoses”. Sama direktiivi artikli 5 lõikes 2 on sätestatud, et “võrgustik peab ka võimaldama jäätmete kõrvaldamist lähimas sobivas rajatises sobivaima meetodi ja tehnoloogia abil, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase”.

(10)

1990-ndate aastate algul võeti Madalmaades neid eesmärke silmas pidades kasutusele spetsiaalne jäätmete hoidla (edaspidi “C2 liiki jäätmete hoidla”) ja pöördtrummelahjud. C2 liiki jäätmete hoidlat kasutatakse ohtlike jäätmete nõuetekohaseks kõrvaldamiseks, mida ei saa põletada (edaspidi “C2 liiki jäätmed”). Pöördtrummelahjusid kasutatakse ohtlike jäätmete, mida hoolimata nende madalast kütteväärtusest siiski põletamise teel saab töödelda (6) (edaspidi “pöördtrummelahju jäätmed”) nõuetekohaseks kõrvaldamiseks. Selliseks põletamiseks on vajalik lisasüütamine ja praktikas on kõige kuluefektiivsemaks kütteaineks kõrge kütteväärtusega ohtlikud jäätmed.

(11)

Liikmesriigid võivad vastavalt direktiivi 75/442/EÜ artikli 8 lõikele 3 ja nõukogu 1. veebruari 1993. aasta määruse (EMÜ) nr. 259/93 (jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral) (7) artikli 4 lõikele 3 “kõrvaldamiseks määratud jäätmete” väljaveo keelata. Alles pärast erinevate kontrollide teostamist tohib niisuguseid jäätmeid teisaldada. Samuti ei tohi liikmesriigid “taaskasutamiseks määratud jäätmete” väljavedu teistesse liikmesriikidesse üldiselt keelata. (8) Mõisted “kõrvaldamiseks määratud jäätmed” ja “taaskasutamiseks määratud jäätmed” on Euroopa Ühenduste Kohtu erinevates kohtuotsustes lahti seletatud. (9) Selle tulemusena tuleb võrreldes Madalmaade seni kasutatud tõlgendusega vaadelda “kõrvaldamiseks määratud jäätmetena” väiksemat kogust ohtlikke jäätmeid, seega enamik jäätmeid kuulub “taaskasutamiseks määratud jäätmete” hulka. See eristus ei sõltu jäätmete kütteväärtusest, vaid pigem jäätmekäitlusseadme esmasest otstarbest ja jäätmete liigist.

(12)

C2 liiki jäätmeid ja ahjujäätmeid toimetavad kohale ettevõtted kõikidest majandussektoritest. Olulised sektorid on muu hulgas metallisektor, äri- ja valitsusasutused, (nafta-) keemiasektor, transport ja mäetööstus. Suurema osa jäätmetest toovad kohale selleks spetsialiseerunud vahendajad, kelle teenuste skaala juba sisaldab eri liiki jäätmeid: C2 liiki jäätmeid ja ahjujäätmeid, muid ohtlikke jäätmeid ning ohutuid jäätmeid. Need teenused on enamasti seotud kohaga, kus jäätmeid toodetakse, kuid spetsiifilisemat liiki jäätmeid transporditakse ka pikemate distantside taha. Mitmed suured tööstuslikud jäätmekäitlusettevõtted on rahvusvahelised ettevõtted, kellel on kontorid mitmes riigis.

(13)

Viimastel aastatel on võimalused ohtlike jäätmete taaskasutuseks edasi arenenud. Järjest suuremaid koguseid kasutatakse tsemenditööstuses (eelkõige Belgias) või suletud kaevanduste täitmiseks (eelkõige Saksamaal). “Kõrvaldamiseks määratud jäätmete” täpne määratlemine Euroopa Kohtu poolt on soodustanud seda arengut. Samal ajal on tootjad tootmise käigus tekkivate jäätmete kogust suutnud vähendada. Seaduslikes piirides ja teataval määral võivad tootjad osa jäätmetest segada vähemohtlike jäätmetega, mis võimaldab odavamat kõrvaldamist või taaskasutamist. Seeläbi vähenes pöördtrummelahju jäätmete kogus 80 000-100 000 tonnilt 1995. aastal umbes 34 000 tonnini 2002. aastal, mis on loodetust parem näitaja võrreldes 2002. aastaks kavandatud 38 500 tonniga. 2004. aasta keskel hindas AVR Nuts, et talle pakutakse ainult 16 000 tonni pöördtrummelahju jäätmeid aastas. (10) C2 liiki jäätmete hulk vähenes umbes 6 000 tonnilt 2000. aastal umbes 4 000 tonnini 2002. aastal. Madalmaades toodetud ohtlike jäätmete väljavedu suurenes umbes 36 000 tonnini, millest umbes 4 000 tonni on pöördtrummelahju jäätmed. Seepärast on jäätmekõrvaldamisseadmetes tekkinud vaba võimsust. Sama suundumust võib täheldada ka mujal, näiteks Suurbritannias, Saksamaal ja Belgias.

(14)

C2 liiki jäätmete hoidla ja erinevad pöördtrummelahjud olid algselt loodud jäätmekäitluskeskuse Chemie CV (edaspidi “AVR Chemie”) poolt, kus riigi osalus on 30% ja Holding AVR Bedrijven NV (edaspidi “AVR Holding” või lühidalt “AVR”) osalus on 70%. AVR on Madalmaade jäätmeturul peamine turujõud. Praegu on AVR’i 100% omanik Rotterdami kohalik omavalitsus, kuid kes on hiljuti teatanud oma kavatsusest müüa osalus AVR’is maha. Alates 1990-ndate aastate keskpaigast jäi AVR Chemie kahjumisse (10,9 miljonit eurot 2000. aastal ja 7,2 miljonit eurot 2001. aastal). Seepärast tahtis AVR sulgeda need kolm pöördtrummelahju, mis tal sellel ajahetkel töötasid. Madalmaad saavutasid aga siiski kokkuleppe ümberkorraldamise suhtes. AVR Chemie jagati kaheks. AVR Nuts asutati selleks, et pärast ühe pöördtrummelahju sulgemist jätkata C2 liiki jäätmete ja pöördtrummelahju jäätmete töötlemist. AVR-Industrial Waste Services Rotterdam BV (edaspidi “AVR IW”) asutati ülejäänud tegevuseks (ohtlike) jäätmete turgudel, kus AVR oma ärilistel põhjustel soovis aktiivset äritegevust jätkata. Mõlemad ettevõtted kuuluvad täielikult AVR’ile. AVR Chemie ainus tegevus on hoonete rentimine AVR Nuts’ile. AVR Nuts ja AVR IW teevad tihedat koostööd. Teenuslepingus on sätestatud, et enamiku AVR Nuts’i juhtimis- ja kommertsülesandeid täidab AVR IW.

(15)

AVR’il on luba kahe pöördtrummelahju jaoks, mille võimsus on 100 000 tonni ohtlikke jäätmeid aastas. Teoreetiliselt moodustab lubatud võimsusest tegelik võimsus 80-85%. AVR töötles 2001. aastal 84 880 tonni ohtlikke jäätmeid (pöördtrummelahju jäätmed ja muu), 2002. aastal 81 274 tonni ja 2003. aastal 78 297 tonni. Pöördtrummelahju jäätmete põletamisel on kütteaineks vaja enam-vähem sama kogust muid ohtlikke jäätmeid. Pöördtrummelahjudes tegelikult töödeldud jäätmete kogus oli 2002. aastal hinnanguliselt 19 000 tonni ja 2003. aastal 23 000 tonni. Teatud liiki pöördtrummelahju jäätmeid on võimalik töödelda ka majapidamisjäätmete põletamisseadmetes, mis töötavad madalal põletamistemperatuuril.

(16)

AVR Nuts on kohustatud pidama eraldi raamatupidamist vastavalt komisjoni 25. juuni 1980. aasta direktiivile 80/723/EMÜ liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse kohta. (11)

(17)

Abi ja abikõlblikke tegevusvaldkondi kirjeldatakse elamuehituse, ruumilise planeerimise ja keskkonnaministri 3. juuli 2002. aasta kontsessiooniotsuses ja Madalmaade, AVR Holding'i, AVR Nuts'i, AVR IW teiste tütarettevõtete vahelises kontsessioonilepingus, mis allkirjastati 10. juulil 2002. aastal. Selle otsuse alusel annab riik “AVR Nuts'ile ainuõiguse kasutada viie aasta jooksul C2 liiki jäätmete hoidlat ja töödelda ohtlikke jäätmeid pöördtrummelahjudes koos kohustusega pakkuda C2 liiki jäätmete hoidlat ja ohtlike jäätmete töötlemist pöördtrummelahjudes avalikkusele üldist majandushuvi pakkuva teenusena mõistlikel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel ning ühiskondlikult vastuvõetavate tariifidega, arvestades tingimusi ja sätteid, mis on sätestatud kontsessioonilepingus”. See leping sätestab üksikasjalikult AVR Nuts'i tegevuse tingimused. Leping kehtib alates 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006.

(18)

Abi antakse 100% ulatuses hinnanguliselt tegevuspuudujäägilt, mille sõltumatu audiitor arvutab välja kindla metoodika põhjal. Juhul kui tuvastatakse tegevusülejääk, kasutatakse sellest 70% eelmistel aastatel antud abi tagasimaksmiseks. Hinnanguline tegevuspuudujääk oli 1,5 miljonit eurot 2002. aastal ja 2,8 miljonit eurot 2003. aastal. Selle määruse I lisas tuuakse ära kõnealuse metoodika kokkuvõte ja selle rakendamine ajavahemikul 2002–2004. Suurem osa abist on seotud pöördtrummelahjudega. Näiteks oli C2 liiki jäätmete hoidla hinnanguline puudujääk 2003. aastal 370 000 eurot.

(19)

Vastavalt teenuslepingule teostab AVR IW suurema osa AVR Nuts'i haldus- ja tegevusülesannetest. Selle eest makstakse hüvitist, mis arvestatakse hinnangulise puudujäägi sisse, kasutades tegevuspõhist arvestussüsteemi. Praktikas tähendas see seda, et ajavahemikul 2002–2004 jaotati keskmiselt 30% AVR’i üldkuludest AVR Nuts'ile.

(20)

Esialgsesse eelarvesse on võetud täiendava kuluartiklina jäätmete omandamine, mille eest antakse AVR Nuts'ile abi ning mille ta omakorda edastab AVR IW’le. Võttes arvesse püsikulude suurt osa, peeti jäätmete omandamist vajalikuks, et maksimaalselt ära kasutada olemasolevat võimsust ja hoida tegevuskulud võimalikult madalad. Hinnangulised ja tegelikud kulud on esitatud 1. tabelis.

1. tabel:

Hinnangulised ja tegelikud omandamiskulud

(21)

Hinnanguliselt pidi puudujääk 2006. aastaks kasvama 3,8 miljoni euroni, kuid turu- ja äritegevuse tingimused osutusid loodetust raskemateks ning lootus nende paranemiseks oli samuti väike. Lisaks hinnangulisele puudujäägile oli ajavahemikul 2002–2003 AVR Nuts'i kahjum 12 miljonit eurot. Prognooside alusel eeldati 2004. aasta ja järgnevate aastate hinnangulise puudujäägi kasvu ning 2004. aasta hinnanguline puudujääk ulatus juba 8,898 miljoni euroni (12). Selles arvutuses võeti arvesse ka pöördtrummelahjude sulgemise otsust.

(22)

Võttes arvesse kasvavat tegevusdefitsiiti, vaatasid Madalmaad (vaata punkte 5 ja 7) oma põhimõtted üle. 2003. aasta lõpus otsustati üks kahest pöördtrummelahjust alates 1. juulist 2004 sulgeda. 2004. aasta suvel otsustati sulgeda teine pöördtrummelahi alates 1. jaanuarist 2005. Ülejäänud aastate hinnangulised kahjumid C2 liiki jäätmete kogumisel olid ootuspäraselt väikesed.

(23)

Kontsessioonilepingu kohaselt peaks riik AVR’ile hüvitama nende investeeringute raamatupidamisliku jääkväärtuse, mis lepingu kehtivusajal riigi heakskiidul AVR Nuts’is tehti. Selle klausli varasema kasutamisega arvutasid Madalmaade ametivõimud esimese pöördtrummelahju sulgemiskulude hüvitiseks 8 670 108 eurot. See summa sisaldab erinevaid investeeringuid, mis kanti 50% ulatuses kuludesse, kui investeeringut kasutati mõlema pöördtrummelahju puhul ja 100% ulatuses kuludesse, kui investeering olid tehtud ainult selle pöördtrummelahju jaoks, mis suleti. Kogusumma koosneb 1,9 miljoni euro suurusest investeeringust tuleohutusse, 3,3 miljoni eurosest investeeringust homogeniseerimisseadmetesse, 1,5 miljoni euro suurusest investeeringust koksilehtrite vahetamisse ja 0,5 miljoni euro suurusest investeeringust trumliotsa ja Steffersoni rõnga soetamiseks. Teise pöördtrummelahju sulgemise puhul on seadmete ja materiaalse põhivara jääkväärtuse hüvitamiseks vaja 11 151 000 eurot. See summa sisaldab teist 50% riigi nõusolekul tehtud eespool osutatud investeeringute arvestuslikust jääkväärtusest ja 100% nende riigi nõusolekul tehtud investeeringute jääkväärtusest, mis tehti ainult teise pöördtrummelahju jaoks. Viimane sisaldab eelkõige investeeringut allesjäänud pöördtrummelahju tervikkontrolli, mis viidi läbi 2004. aastal. Selle kontrolliga kaasnesid kulud summas 3 273 000 eurot, mis oli kavandatust tunduvalt enam. See osutus ebaõnnestunud investeeringuks.

(24)

Kuna Madalmaad olid kontsessioonilepinguga võtnud kohustuse eelarvepuudujäägid kuni 2006. aastani hüvitada, pidi riik AVR’iga läbi rääkima teise pöördtrummelahju sulgemise lisakulude hüvitamise alates 1. jaanuarist 2004. Seega sisaldab hüvitis järgmisi täiendavaid summasid:

(25)

Nendel läbirääkimistel nõustas Madalmaid sõltumatu audiitor, kelle aruanne esitati komisjonile. Kogu kokkulepitud hüvitis teise pöördtrummelahju sulgemise eest oli 27,85 miljonit eurot. See summa on palju väiksem AVR hinnatud summast, mis oli 58,544 miljonit eurot (või 46,828 miljonit eurot, kui AVR Nuts'i 2002. ja 2003. aasta täiendavat kahjumit sisse ei arvestata). Madalmaad selgitasid, et kui viimane pöördtrummelahi oleks jäänud 2006. aasta lõpuni käiku, oleks hinnanguline 2005. ja 2006. aasta tegevuspuudujääk ning sulgemiskulude hüvitis 2006. aasta lõpus ulatunud 31 miljoni euroni. Ennetähtaegse sulgemise kokkuleppe tulemusena vähenesid seega riigi kulud.

(26)

Selle sulgemishüvitise tulemusena antakse ajavahemikul 2002–2004 abi kokku 49 718 108 eurot (vt ülevaadet 2. tabelis).

2. tabel:

Ülevaade AVR’ile makstud hüvitisest

(27)

Madalmaad tunnistasid, et AVR’ile anti abi summas 19 543 608 eurot. Teise pöördtrummelahju sulgemisega seotud kompensatsioon kanti kinnisele kontole.

(28)

Kontsessioonileping näeb ette ka garantii, et AVR Chemie likvideerimisel kannab riik maksimaalselt 30% lammutus- ja järelhoolduskuludest. See protsent vastab riigi osalusele AVR Chemie's.

(29)

Enne kontsessioonilepingu sõlmimist oli AVR Chemie juba tõstnud oma vastuvõtutariife 700 Madalmaade kuldnani tonni kohta (317,6 eurot/tonn). Veelgi kõrgemad tariifid põhjustaksid Madalmaade hinnangul soovimatut käitumist nagu ohtlike jäätmete segamist muude jäätmetega ja jäätmete mahapanekut selleks mitte ettenähtud kohas, mis ei oleks tegevuspuudujäägi vähendamisel tõhus. Võrreldes naaberriikidega on vastuvõtutariifid kõrged. Seda võimaldab Madalmaade poliitika, mis keelab kõrvaldamiseks mõeldud jäätmete väljaveo. Abimeetmete eesmärk oli tariife mitte muuta ega alandada. Kontsessioonilepingus on lisa, milles sätestatakse tariifide struktuur ja ulatus ning tariifide arvutamise meetod. Madalmaade ametiasutustel on tariifide üle kontroll, kuna nad peavad eelnevalt heaks kiitma hinnangulise eelarvepuudujäägi ning kõnealused tariifid on selles arvutuses keskse tähtsusega.

(30)

Kütteainena kasutatavate kõrge kütteväärtusega ohtlike jäätmete vastuvõtutariifid on palju madalamad kui pöördtrummelahju jäätmete omad. AVR Nuts ostab neid jäätmeid turuhinnaga, mida makstaks näiteks pöördtrummelahjudes töötlemise eest välismaal või tsemenditööstuses.

(31)

Kuna püsikulud on võrreldes muutuvkuludega äärmiselt kõrged, püüab AVR Nuts kahjude vähendamiseks oma võimsusi maksimaalselt ära kasutada. Seepärast vähendatakse ohtlike jäätmete pakkujatele kehtestatud vastuvõtutariife koos jäätmete pakkumise kasvuga. Need astmelised allahindlused määratakse eelnevalt kindlaks ja kehtivad siis, kui koos pöördtrummelahju jäätmetega pakutakse nende kogusest vähemalt 75% ulatuses kõrge kütteväärtusega jäätmeid.

(32)

Kõik tariifid on kogu kontsessiooniperioodiks eelnevalt kindlaks määratud (13) ja kehtivad nii AVR’i konkurentide kui ka AVR IW jaoks. Alates kontsessioonilepingu sõlmimisest olid C2 liiki jäätmete ja ahjujäätmete tariifid kõikidele pakkujatele avalikult kättesaadavad. Alates 2004. aasta algusest olid kõrge kütteväärtusega jäätmete tariifid samuti kättesaadavad.

(33)

Oma võimsuse paremaks planeerimiseks laseb AVR IW igal aastal tarnijatel teatada, kui suure koguse jäätmeid nad kavatsevad pakkuda ja arvutab aasta jooksul vastuvõtutariifid astmelise hinnaalanduse põhjal. Kui aasta lõpus osutuvad tegelikud kogused algselt teatatust suuremaks või väiksemaks, tehakse tagasimakse või arvestatakse lisasumma, et teha õige allahindlus tegelikult toodud koguse põhjal. Üldjuhul lepingud ei kohusta kokkulepitud kogust tooma.

(34)

Oma otsuses artiklis 88 lõike 2 kohase menetluse algatamiseks väljendas komisjon järgmisi kahtlusi.

(35)

Esiteks kahtles komisjon selles, kas AVR Nuts'i tegevust saab lugeda üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks asutamislepingu artikli 86 lõike 2 tähenduses, kuna ei olnud näiteks selge, kas AVR oli ainuke ettevõte, kes oli võimeline seda liiki teenuseid samadel või võrdväärsetel tingimustel pakkuma. Edasi kahtles komisjon selles, kas Madalmaad järgisid õiget menetlust AVR Nuts'i valimisel. Lisaks kahtles komisjon, kas igal juhul välditi “saastaja maksab” põhimõtte rikkumist, kuna asjaomaste jäätmete tootjad peavad maksma vastuvõtutariife, mida võib vaadelda kui tavakulusid.

(36)

Teiseks oli komisjonil kahtlusi seoses võimaliku ülemäärase hüvitamisega, mille tulemusena võis abi kanduda teistesse jäätmeturu segmentidesse. Ülemäärane hüvitamine võis saada alguse asjaolust, et abi tugines eelnevalt tehtud arvutusele, mille kohaselt AVR Nuts võis endale jätta osa võimalikust positiivsest vahest tegeliku ja hinnangulise kasumi või kahjumi vahel.

(37)

Meetme hindamise puhul artikli 87 kohaselt kahtles komisjon selles, kas ühenduse suunised keskkonnakaitseks antava riigiabi kohta (14) õigustavad abi käsitlemist ühisturuga kokkusobivana.

(38)

Oma otsuses artikli 88 lõike 2 kohase menetluse pikendamise kohta selgitas komisjon, et samasugused kahtlused olid 2004. aasta tunduvalt suurema abisumma ja pöördtrummelahjude varasemaks sulgemiseks antud hüvitise suhtes.

(39)

Pärast komisjoni otsust artikli 88 lõike 2 kohase menetluse algatamise kohta saatsid neli huvitatud isikut oma märkused.

(40)

Esimene huvitatud isik väitis, et see meede takistab konkurentsi Iiri turul, kuna AVR võiks oma 50% osalusega Iiri ettevõttes Safeway Warehousing/South Coast Transport küsida omahinnast ja tavalisest Iiri turuhinnast madalamat hinda.

(41)

Ka teine huvitatud isik viitab AVR’i ja Safeway ühisettevõtte ebaausale konkurentsieelisele. Iirimaalt imporditakse suuri koguseid ohtlikke jäätmeid. Lisaks väitis huvitatud isik, et see meede takistab konkurentsi kasutamiskõlblike PCB-de, pestitsiidide ja muude ohtlike orgaaniliste jäätmete kõrvaldamise rahvusvahelisel turul.

(42)

Kolmas huvitatud isik, Edelchemie, viitas kodumaisele turule. See ettevõte on välja arendanud oma tehnoloogia galvaanika ja fotograafia (“öko-variant”) jäätmete töötlemiseks ning nendest jäätmetest (sealhulgas väärismetallid ja obsidiaan) väärtuslike materjalide eraldamiseks ja taaskasutusele võtmiseks. AVR’i abimeetmed kahjustaksid selle ettevõtte äritegevust ja pidurdaksid tehnoloogilist arengut. Edelchemie märkused käivad AVR Nuts’i, AVR Chemie ja selle eelkäijate kohta kuni 1963. aastani. Lisaks esitatakse üksikasju selle ajavahemiku Madalmaade ohtlike jäätmete poliitika kohta.

(43)

Lõpuks osutasid kolm ühiselt tegutsevat konkurenti kodumaisele pöördtrummelahju jäätmete turule. Nii Madalmaades kui ka teistes liikmesriikides on võimsust, mis on võrdne AVR’i pöördtrummelahjude omaga. AVR’i tegevuse laiendamine oleks tekitanud Madalmaade pöördtrummelahju jäätmete turul ülevõimsuse ja andmed pöördtrummelahju jäätmete kohta ei oleks täielikud ja õiged. 1990-ndate aastate keskel sulges AVR ühe oma pöördtrummelahjudest ja juba siis võis eeldada, et ohtlike jäätmete hulk väheneb ka edaspidi. Võttes neid prognoose arvesse, oleks ülejäänud kahest pöördtrummelahjust tulnud üks sulgeda. 26. mai 2005. aasta koosolekul andis üks esindaja otse mõista, et “õige otsus [2002. aastal] oleks olnud üks pöördtrummelahi sulgeda”. Lisaks süüdistati AVR’i turgu valitseva seisundi ärakasutamises, kõrgete tariifide kehtestamises ning pöördtrummelahjude jaoks kõrge kütteväärtusega jäätmete tarnimise nõudmises. Tariifistruktuur ei olnud samuti läbipaistev ja avalik. Nii saaks AVR IW ka teatavate pöördtrummelahju jäätmete puhul arvestada tariife ning töödelda neid majapidamisjäätmete põletusseadmete pöördtrummelahjudes. Sellega kaasneksid väiksemad tegevuskulud, sest need ahjud töötavad ka madalamal temperatuuril.

(44)

See meede ei vasta tegevusabi kriteeriumidele. Seda teenust ei saa käsitleda kui üldist majandushuvi pakkuvat teenust. Lisaks ei ole täidetud Altmarki neli kriteeriumi, mida kasutatakse hüvitise liigitamisel riigiabina (15) või mitte. Et komisjon kiidaks abi andmise (või osa sellest) heaks, peavad olema täidetud mitmed tingimused, et vältida ristsubsideerimist, ühte liiki jäätmete vastuvõtu sidumist teiste jäätmeliikidega ja hinnadiskrimineerimist. Lisaks ei tohiks Madalmaadel lubada seda meedet veel kümneks aastaks pikendada.

(45)

Pärast komisjoni otsust menetluse pikendamiseks esitasid kaks ühiselt tegutsevat konkurenti samuti märkusi. Nad esitasid taas oma esimese avalduse kõik seisukohad ning lisasid täiendavaid dokumente, et näidata ristsubsideerimise olemasolu. Esitati ka järgmisi täiendavaid asjaolusid.

(46)

Hoolimata ühe pöördtrummelahju sulgemisest on endiselt üllatav, et hinnanguline tegevuspuudujääk on algselt määratletust palju suurem. Kui oleks järgitud Altmarki neljandat kriteeriumi (tõhusus), oleks tegevuspuudujääk pidanud vähenema.

(47)

Teiseks on konkurendid pöördtrummelahjude sulgemise hüvitamiseks antava abi vastu. AVR’ile ei kaasne sellega mingeid kohustusi. Seda hüvitist ei saa nimetada kahjuhüvitiseks ja selle andmine ei olnud õigustatud juba seepärast, et investeeringud tehti tegevuse jätkamiseks veel kümneks aastaks, kuigi kõnealused ahjud on olnud käigus vähem kui kolm aastat. Neil oli ka küsitavusi arvutuste üksikasjade kohta, eelkõige mahakandmiste, koondamiskulude ja jooksvate püsikulude kohta. Kogusumma on väga suur ja tunduvalt suurem kui kontsessioonilepingu artikli 21 lõikes 2 osutatud 2 miljonit eurot. Lisaks märgiti ühes parlamendidokumendis, et pöördtrummelahju sulgemise eest AVR’i hüvitise määramisel jõuti seoses Lickebaertpolderi dioksiinireostusega tekkinud AVR’i nõude puhul kokkuleppele elamuehituse, ruumilise planeerimise ja keskkonna ministeeriumiga. Selle tulemusel sai ministeerium 2,5 miljonit eurot, mille laekumist 2004. aastal ei prognoositud. Kolm ühiselt tegutsevat konkurenti on arvamusel, et see vaidlus võis hüvitise arvutamist mõjutada. Neil on mulje, et teatavaid asjaolusid on maha vaikitud.

(48)

Kolmandaks on nad teiste eeliste vastu, mis on AVR’ile antud kontsessioonilepingu artikli 21 lõike 5 alusel. Eelkõige on nad selle vastu, et AVR Chemie sulgemise korral katab riik 30% rajatiste lammutus- ja järelhoolduskuludest. Võttes arvesse riigiabi eeskirju, ei oleks riik tohtinud selliseid kohustusi võtta.

(49)

Neljandaks ei ole tegemist üldist majandushuvi pakkuva teenusega, kuna selline teenus ei ole vajalik, arvestades olemasolevaid alternatiive nagu pürolüüs, töötlemine tsemenditööstuses, matmine soolakaevandustesse, töötlemine elektrijaamades ja välismaa pöördtrummelahjudes. Asjaomast tegevust loetakse ainult siis üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks, kui see tegevus osutuks kahjumlikuks. Kontsessioonileping sõlmiti ainult selleks, et rahastada investeeringuid pöördtrummelahjudesse, milleks AVR Nuts oli saanud ainuõiguse. Edasi kahtlevad kaks ühiselt tegutsevat konkurenti selles, kas see abi tagab teenuse eest mõistlikud hinnad, arvestades AVR’i kõrgemaid vastuvõtutariife võrreldes naaberriikide omadega. Kõrgeid tariife saab seostada kütteainena kasutatavate kõrge kütteväärtusega jäätmete vastuvõtu sidumisega teiste jäätmeliikidega ja ristsubsideerimisega. Tariifid ei ole läbipaistvad ja avalikud. Kasumi saab AVR IW ja kahjumi AVR Nuts. Nii sai AVR IW arvestada kõrgemaid vastuvõtutariife pöördtrummelahju jäätmete eest. Lisaks keeldub AVR vastu võtmast pöördtrummelahju jäätmeid, kui koos nendega ei tooda kõrge kütteväärtusega jäätmeid, millega AVR rikub oma kontsessioonilepingujärgseid kohustusi teenuseid pakkuda kõikidele klientidele. Ning erinevalt muudest alternatiividest ei säilitata ega parandata selle teenuse kvaliteeti.

(50)

Viiendaks, abi ei vasta Altmarki kriteeriumidele. Kontsessiooni andmisel ei toimunud avalikku pakkumismenetlust ja abi ei määratud keskmise ja hästi toimiva ettevõtte kulude põhjal. Lisaks ei määratud abi objektiivsetel ja läbipaistvatel alustel, samuti on abisumma suurem kui vajalik ning hõlmab ka teisi turge. Välismaal asuvad pöördtrummelahjud suudavad pakkuda madalamaid tariife, vajamata selleks abi. Samuti ei ole arvesse võetud odavamaid kõrvaldamismeetodeid. Lisaks on AVR’il lubatud osa kasumist endale jätta, kui ta tegevus kujuneb prognoositust paremaks.

(51)

Lõpuks märkisid kaks ühiselt tegutsevat konkurenti, et Madalmaade ametiasutused kavatsesid riigiabi eeskirjade rikkumist jätkata, kuna komisjoni negatiivse otsuse korral arutaksid nad selle AVR’iga läbi ning otsiksid koos lahendust võimalikele finantsprobleemidele, mille selline otsus võib AVR’ile kaasa tuua.

(52)

Arvestades ühenduse õigusaktide kohast liikmesriikide õigust keelata kõrvaldamiseks määratud jäätmete väljavedu, ei moonuta abi liikmesriikide vahelist konkurentsi.

(53)

Madalmaad väitsid, et abi antakse ainult üldist majandushuvi pakkuva teenuse jaoks, mida osutab AVR Nuts. Avalikku pakkumismenetlust ei peetud kohaseks, kuna AVR Nuts oli Madalmaades ainuke ettevõte, kes oli võimeline ja valmis töötlema kõiki asjaomaseid C2 liiki ja pöördtrummelahju jäätmeid. Kontsessioon tehti teatavaks ka ametlikes teadaannetes (Staatscourant) ning huvitatud isikutel oli võimalus esitada asjakohane kaebus. Kaebusi ei esitatud. Enne otsuse langetamist pöördtrummelahjude sulgemiseks olid Madalmaade ametiasutused juba teinud vajalikke ettevalmistusi avaliku pakkumise korraldamiseks, et pikendada pöördtrummelahjude käigushoidmist.

(54)

Meede on vastavuses Altmarki kriteeriumidega ja seepärast ei saa seda lugeda riigiabiks. Näiteks hinnangulise puudujäägi osas nõustas riiki sõltumatu audiitorfirma. Meede ei ole vastuolus “saastaja maksab” põhimõttega, kuna tariifid on kõrgemad kui naabruses asuvates liikmesriikides.

(55)

Lisaks ei ole otstarbekas, kui AVR Nuts võtaks vastu ainult pöördtrummelahju jäätmeid, kui nendega koos pakutakse ka kõrge kütteväärtusega jäätmeid. Samuti on kehtestatud nõue, et teistelt jäätmekäitlusettevõtetelt küsitakse muude jäätmete töötlemise eest samasuguseid tariife nagu kolmandatelt isikutelt. (16) Madalmaad küsisid audiitorfirmalt nõu, kuidas suurendada AVR Nuts’i ja AVR IW vaheliste lepingute läbipaistvust. Neid soovitusi võeti arvesse ja järgiti.

(56)

AVR Nuts'i tulemustega seoses märkisid Madalmaad, et tegevuspuudujäägi arvutamisel ei võetud kasumimäära üldse arvesse. Juhul kui hinnanguline tegevusülejääk tekiks, on kasumi laeks kehtestatud 30% kuni kogu eelnev abi on tagasi makstud.

(57)

Madalmaade hinnangul ei selgunud märkustest, kuidas abi mõjutab AVR’i ja Safeway ühisettevõtte sisseostuhinda. See ettevõte maksaks töötlemise eest Rotterdamis samu tariife, mida küsitakse kodumaistelt jäätmepakkujatelt. Peale selle töödeldakse Rotterdamis ainult kolmandik ühisettevõtte kogutud jäätmetest, millest kontsessioonilepingu järgsed C2 liiki jäätmed ja pöördtrummelahju jäätmed moodustavad ainult väikese osa. Konkureerivate hindade põhjuseks võivad olla muud tegurid: 1) Safeway on Iirimaal ainuke ettevõte, millel on ümberlaadimiskeskus, kus jäätmeid enne sobivasse töötluskohta saatmist sorteeritakse ja eraldatakse; 2) loodud on otseside transpordiettevõttega Southcoast, mis on logistiliseks eeliseks ja hoiab kokku kulusid, ja 3) Iirimaal olid varasemad tariifid konkurentsi puudumise tõttu üsna kõrged.

(58)

Kasutamisvalmis puhastusprojektide jäätmete töötlemise eest arvestab AVR kõrgemaid tariife kui teistele kodumaistele tarnijatele. Teistest riikidest pärit jäätmetele kehtivad keskmisest kõrgemad tariifid. Lisaks ei ole madalamad tariifid seotud suurema abiga, kuna abi sõltub hinnangulisest tegevuspuudujäägist.

(59)

Kontsessioonilepingu allakirjutamise ajal töötasid mõlemad pöördtrummelahjud täiel võimsusel. Suuri varusid arvestades prognoositi täisvõimsuse kasutamist. Praeguse ülevõimsuse põhjuseks ei ole konkurentide suurenenud turuosa, vaid jäätmete suurenenud taaskasutamine, näiteks nende segamine teiste jäätmeliikidega, mis on seadusega lubatud.

(60)

Pürolüüsi puhul märkisid Madalmaad, et AVR’i tariifid on kõrgemad võrreldes Madalmaade ainsa ettevõttega, kellel on pürolüüsiseadmed.

(61)

Madalmaad selgitasid, et osa abist maksti välja, kuna AVR Nuts’il oli rahalisi raskusi. Arvesse võeti ka Altmarki otsust ja artikli 88 lõike 2 kohase ametliku uurimismenetluse lõpetamiseks vajalikku aega.

(62)

Madalmaad märkisid, et Edelchemie peamine valdkond on fotograafia jäätmed, mida AVR ei saa töödelda. Ettevõttel on erinevaid seadmeid, kuid pürolüüsiahi on selliseks töötlemiseks kõige olulisem. Võrreldes AVR’i seadmetega ei sobi see tehnoloogia igat liiki pöördtrummelahju jäätmete töötlemiseks. Vastavalt keskkonnaloale võib selles pöördtrummelahjus töödelda ainult kuni 10 000 tonni, millest ei piisa Madalmaade ohtlike jäätmete töötlemiseks. Kuna AVR ei töötle fotograafiliste protsesside jäätmeid ning kasutab turutariife, jääb Madalmaadele arusaamatuks, kuidas kõnealune abi kahjustab Edelchemie huvisid. Tehnoloogilist arengut ergutatakse näiteks mitmete toetusprogrammidega ning keskkonnalubade andmisel nõutakse parimate tehnoloogiate kasutamist. Nende lubade kehtivusaeg on kuni viis aastat. Varem antud abi jääb määruse (EÜ) nr. 659/1999 artiklis 15 sätestatud 10 aasta piirist välja ning kuna seadmed amortiseeruvad kümne aasta jooksul, ei saa see kuidagi mõjuta AVR’i hinnangulise tegevuspuudujäägi arvutusi.

(63)

Madalmaad väitsid, et ülemäärast hüvitamist ei toimunud ei AVR Nuts’i ega AVR IW kasuks. AVR IW tegutses vahendajana, kes ei saanud oma positsiooni ülemäärase hüvitise saamiseks kasutada ega teinud seda. Näiteks AWR Nuts’i konkurentide toodud jäätmete puhul, mille paberil AVR Nuts'i nimel võttis vastu AVR IW, ei võetud neid AVR IW vastuvõtutariifide astmeliste hinnaalanduste arvestamisel arvesse. Neid jäätmeid ei viidud AVR IW asukohta, vaid otse pöördtrummelahjudesse, kuna täiendavaid logistilisi lisakulutusi ei peetud vajalikuks.

(64)

Abi jäätmete omandamiskulude hüvitamiseks on kohane. Pöördtrummelahju jäätmete aktiivne omandamine on vajalik, kuna selliste jäätmete segamise ja jäätmete pakendite muutmise võimalusi kasutatakse laialdaselt, misjärel need jäätmed ei ole enam käsitletavad pöördtrummelahju jäätmetena. Ilma sellise omandamiseta kahaneks AVR Nuts’i turuosa ja suureneks alternatiivse töötlemise osakaal eelkõige välismaal. Selle tulemusena väheneks olemasolevate võimsuste kasutamine ning kasvaksid kahjumid. Kõrge kütteväärtusega ohtlike jäätmete omandamiskulude AVR IW’le hüvitamise põhjuseks toodi asjaolu, et selliseid jäätmeid on vaja kütteaineks. Selle alusel toimus ka omandamiskulude jaotamine AVR Nuts’i ja AVR IW vahel. Pöördtrummelahjude sulgemisega kaotatakse ka seitse ametikohta, mis vastavad arvestatud kuludele. See omakorda tõestab, et need seitse ametikohta on tegelikult täiendavad omandamiskulud, mis tehti ainult AVR Nuts’i huvides.

(65)

Madalmaade ametiasutused esitasid uurimuse asjaomaste jäätmete kõrvaldamise ja taaskasutusele võtmise alternatiivide arengust Madalmaades ja naaberriikides (vaata 13. punkti). Sellest ilmneb, et selliste jäätmete ohutuks ja nõuetekohaseks kõrvaldamiseks ja taaskasutusele võtmiseks on kavandatud piisavalt alternatiive.

(66)

Madalmaad esitasid ka majandusanalüüsi kontsessioonilepingu ja võimaliku ülemäärase hüvitamise kohta. Selle analüüsi tegi konsultant AVR’i tellimusel. Selles märgitakse, et esiteks oli kõigil AVR’i olulistel konkurentidel võimalus saada suuremaid astmelisi hinnaalandusi, kuid ilmselt eelistasid nad tarnida osa kogutud jäätmeid välismaale, et neid kõrvaldada või taaskasutusele võtta seal. Teiseks oli Madalmaade tegelik abi pöördtrummelahjude sulgemiseks tunduvalt väiksem kui AVR’i enda poolt arvestatud kulud summas 45 miljonit eurot või siis sõltumatu audiitori arvestatud kulud summas 40 miljonit eurot. Peamine erinevus tuleneb koondamiskulude erinevatest arvutustest.

(67)

Madalmaad esitasid 2004. aasta eelarvepuudujäägi üksikasjaliku arvutuse. See oli hoolimata ühe pöördtrummelahju sulgemisest suurem kui möödunud aastatel. Selle põhjuseks oli halvenenud turuolukord ja kõrge kütteväärtusega jäätmete tariifide alanemine.

(68)

Kuna riigi osalus AVR Chemie's on 30%, peavad AVR Chemie likvideerimise korral riik ja AVR kokku leppima, kes maksab lammutamise ja järelhoolduse eest. Komisjoni võimaliku negatiivse otsuse puhul teatatud abi kohta tuleb samuti alustada läbirääkimisi ning otsida lahendusi, võttes arvesse komisjoni seisukohti.

(69)

Vastavalt lepingu artikli 87 lõikele 1 on “igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”

(70)

Punktides 17–27 osutatud tegevusabi ja pöördtrummelahjude sulgemise hüvitist annab AVR Nuts'ile riik otse oma ressurssidest. Need meetmed on selektiivsed, kuna esmajoones mõjutavad AVR’i, AVR Nuts’i ja AVR IW’d. Need ettevõtted pakuvad oma teenuseid kõrvaldamiseks määratud jäätmete turul ja taaskasutamiseks määratud jäätmete turul. Sama kehtib maksete suhtes, mida riik teeb lammutus- ja järelhoolduskulude katmiseks, millele riik on andnud kuni 30%-lise garantii.

(71)

Need meetmed kahjustavad liikmesriikide vahelist kaubandust. Kõrvaldamiseks määratud jäätmete turud ja taaskasutamiseks määratud jäätmete turud on omavahel seotud ning vaatamata õiguslikule raamistikule ja töötlemiseks määratud jäätmete rangetele kontrollidele toimub kaubandus liikmesriikide vahel mõlemal turul. Näiteks pärast pöördtrummelahjude sulgemise väljakuulutamist esitati tunduvalt rohkem taotlusi jäätmete teistesse riikidesse eksportimiseks. Komisjoni järeldas, et abi pöördtrummelahjude käigushoidmiseks takistas liikmesriikide vahelist kaubandust.

(72)

Need meetmed ei anna eeliseid ohtlike jäätmete pakkujatele. Kütteainena kasutatavate kõrge kütteväärtusega jäätmete vastuvõtutariifid on kehtestatud turuhindades, lähtudes Madalmaades ja naaberriikides kasutatavatest tariifidest. C2 liiki jäätmete ja pöördtrummelahju jäätmete vastuvõtutariifid määrati poliitilistel kaalutlustel kindlaks ühiskondlikult vastuvõetaval tasemel, kuid olid siiski kõrgemad kui naaberriikide omad. See oli võimalik kõrvaldamiseks määratud jäätmetele kehtivate ekspordipiirangute tõttu. Tavalistes turutingimustes ei oleks kõrgemate tariifide kehtestamine teostatav ega reaalne, kuna siis suureneks jäätmete eksport, jäätmete segamine teiste jäätmetega, leitaks muid legaalseid või illegaalseid võimalusi jäätmete kõrvaldamiseks, mis ei suurendaks AVR Nuts’i tulusid. Pöördtrummelahjude sulgemisega vähenesid vastuvõtutariifid Belgias ja Saksamaal, mis oli kasulik pakkujatele. Abi andmiseta oleks pöördtrummelahjud suletud varem ning kõrvaldamiseks mõeldud jäätmete eksportimise võimalused määruse (EÜ) nr. 259/93 kohaselt oleksid paranenud varem. Seda kinnitavad teise ahju sulgemise järgsed muutused hindades ja kogustes. Eespool esitatud asjaolusid silmas pidades on komisjon seisukohal, et see meede ei säästnud ohtlike jäätmete pakkujaid kuludest, mis tavaliselt kajastuksid nende eelarves.

(73)

Ilma et see piiraks meetme hindamist lepingu artikli 86 lõike 2 alusel, on komisjon arvamusel, et Altmarki otsuse neljas kriteerium ei ole täidetud. Esiteks ei valitud AVR Nuts’i avaliku pakkumismenetluse tulemusena. Lisaks ei asenda avatud ja läbipaistvat pakkumismenetlust kontsessiooniotsusest teavitamine ametlikes teadaannetes (Staatscourant), mille järel huvitatud pooled võisid kuue nädala jooksul esitada vastuväiteid. Teiseks ei määratud hüvitist kulude põhjal, mida oleks kandnud keskmine ja hästi toimiv ettevõte, kellel on jäätmete töötlemiseks vajalik võimsus. Kuna C2 liiki jäätmete hoidlad ja pöördtrummelahjud on riigis unikaalsed, siis sellise keskmise ettevõtte leidmine Madalmaades ei ole võimalik. Kui hinnanguline eelarvepuudujääk midagi näitab, siis eelkõige eritingimusi, mille alusel AVR Nuts neid seadmeid kasutab, kusjuures arvesse ei ole võetud välismaal asuvaid võrdväärsete seadmete kulusid. On selge, et AVR’i töötlemisvõimsus ei olnud nõuetekohane: ülevõimsuse tulemusena töötasid pöördtrummelahjud alakoormusega ning lõpuks need suleti. Seda on omakorda näha abimeetmetes, näiteks 2004. aasta puudujääk ja sulgemishüvitised. Neid asjaolusid silmas pidades annavad need meetmed selektiivse eelise AVR Nuts’ile ning ei ole käsitletavad ainult hüvitisena, mida teised ettevõtted sarnases olukorras võrdväärsetel tingimustel oleksid saanud, kui selle teenuse osutamine oleks olnud nende kohustus.

(74)

Selektiivne eelis ei hõlma ainult tegevuspuudujääki ja sulgemiskulude hüvitamist, vaid ka riigi garantiid, mille puhul riik hüvitab 30% seadmete lammutus- ja järelhoolduskuludest. Nende kulude vastavus riigi osalusele AVR Chemie’s ei muuda selle meetme riigiabi olemust, kuna riik passiivse osanikuna vastutab AVR Chemie's ainult oma osaluse ulatuses ega vastuta täiendavate nõuete eest, mis tema osalust ületavad. Garantii on eelkõige seotud riigi poliitilise eesmärgiga vältida olukorda, kus pärast AVR Nuts’i ja AVR Chemie likvideerimist ei saa ühelegi teisele ettevõttele teha kohustuseks vastutada nõuetekohase lammutamise ja järelhoolduse eest. Tõenäoliselt kaasnesid selle garantiiga eelised kogu kontsessioonilepingu kehtivusajaks, kuna garantii puudumisel peab ettevõte seadmete kasuliku tööea jooksul koguma vajalikud reservid, et tagada lammutus- ja järelhoolduskulude katteks vajalikud vahendid.

(75)

Seepärast on teatatud meetmed käsitletavad riigiabina lepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(76)

Komisjonil on kahju, et Madalmaad rakendasid suure osa asjaomasest abist vastuolus lepingu artikli 88 lõikega 3.

(77)

Liikmesriikidel on vabadus tegevusalade tunnuste põhjal määratleda, mida nad loevad üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks. Seejuures saab seda määratlust kontrollida ainult ilmse vea põhjal. (17) 2003. aasta rohelises raamatus ja 2004. aasta valges raamatus üldist huvi pakkuvate teenuste kohta (18) selgitas komisjon oma lähenemisviisi põhimõtteid. Valge raamatu punkti 3.4 kohaselt tuleb “kooskõlas Euroopa Liidu jätkusuutliku arengu põhimõtetega arvesse võtta ka üldist huvi pakkuvate teenuste osa keskkonna kaitsmisel ja üldist huvi pakkuvate teenuste eriomadusi, mis on keskkonnavaldkonnaga otseses seoses, nagu näiteks vee- ja jäätmemajanduse sektor”. See on kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega, mille kohaselt “teatud jäätmete käitlemine võib kujutada endast üldist majandushuvi pakkuvat teenust, eriti kui see teenus on mõeldud mõne keskkonnaprobleemiga tegelemiseks”. (19)

(78)

Järgmistel põhjustel nõustub komisjon Madalmaadega, et kontsessiooniotsuses ja kontsessioonilepingus määratletud teenus kujutab endast üldist majandushuvi pakkuvat teenust.

(79)

Esiteks, kõrvaldamiseks määratud ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine pakub avalikku huvi. Lisaks on avalikkuse ja ühenduse huvi tagada, et niisuguse kõrvaldamise jaoks oleksid piisavad riiklikud võimsused. Kooskõlas direktiivi 75/442/EÜ artikli 5 lõikes 1 püstitatud eesmärgiga peavad liikmesriigid püüdlema seda eesmärki iseseisvalt saavutada.

(80)

Teiseks oli avalik sekkumine vajalik avaliku huvi tagamiseks. Kuna pöördtrummelahjud töötasid kahjumiga, oleks AVR toetust saamata sulgenud kõnealused ahjud ja C2 liiki jäätmete hoidla juba 2001. aasta lõpus.

(81)

Kolmandaks, avalik huvi oli tegelik. Ajavahemikul 2002–2004 kõrvaldati oluline kogus Madalmaades toodetud C2 liiki jäätmeid ja pöördtrummelahju jäätmeid, kuigi need kogused olid eeldatust tunduvalt väiksemad. Koguste vähenemise põhjuseks oli kohtuotsus, milles selgitati mõisteid “kõrvaldamiseks määratud jäätmed” ja “taaskasutamiseks määratud jäätmed”. Madalmaad võtsid arvesse turu arengut ja kohandasid võimsust vastavalt uutele vajadustele, loobusid oma varasemast poliitikast ning sulgesid viimase pöördtrummelahju. See ei ole kokkusobimatu avaliku huviga, eelkõige mis puutub tegelikult kõrvaldatud C2 liiki jäätmete ja pöördtrummelahju jäätmete koguseid. Võib-olla oleks kõrvaldamiseks määratud jäätmete kogused olnud väiksemad, kui Madalmaad oleks kohe kasutanud õigeid määratlusi. Samuti on vähetõenäoline, et kõiki C2 liiki jäätmeid ja pöördtrummelahju jäätmeid oleks kasutatud taaskasutuseks. Seda kinnitavad 2004. aastal AVR Nuts'ile pakutud C2 liiki jäätmete ja pöördtrummelahju jäätmete kogused ning pöördtrummelahju jäätmete kogused, mis eksporditi välismaale kõrvaldamiseks sealsetes pöördtrummelahjudes. Huvitatud isikutel võis olla õigus, et selle ajavahemiku jooksul Madalmaades toodetud ohtlike jäätmete hulka oleks saanud kõrvaldada või taaskasutusele võtta kas kodu- või välismaal ka ilma AVR’i pöördtrummelahjudeta. Samas ei suutnud huvitatud isikud näidata, et ilma AVR’i pöördtrummelahjudeta ei oleks olnud vaja kõrvaldamiseks määratud jäätmeid välismaale üldse eksportida, kuna piisavad võimsused puudusid. Eelkõige neid asjaolusid arvesse võttes võivad Madalmaad õigustatult valida oma poliitika aluseks soovi kaitsta avalikku huvi, mis on kooskõlas direktiivi 75/442/EÜ artikli 5 lõike 1 eesmärgiga.

(82)

Neljandaks, need meetmed ei ole vastuolus “saastaja maksab” põhimõttega. Punkti 72 järelduste kohaselt ei vabastata jäätmete pakkujaid kuludest, mis üldjuhul peaksid olema kajastatud nende eelarves.

(83)

Viiendaks, teenuse liigitamine üldist majandushuvi pakkuva teenusena ei tähenda kohaldatavatest üldeeskirjadest kõrvalehoidmist. Selle meetme eesmärk on keskkonnakaitse, kuna meetmega tagatakse ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine jäätmete tekkekohale võimalikult lähedal. Keskkonnaabi suunised sisaldavad eeskirju tegevusabi andmise kohta, et edendada jäätmekäitlust (punkt E.3.1). Need eeskirjad koostati eelkõige tegevusabi jaoks, mis määratakse ettevõtetele, kes ise asjaomaseid jäätmeid toodavad.

(84)

Kuuendaks, enamiku pöördtrummelahju jäätmeid ja C2 liiki jäätmeid toovad ettevõtted, kuid välja on töötatud ka süsteemid ohtlike majapidamisjäätmete kogumiseks, et tagada ohtlike jäätmete ohutu ja lihtne kõrvaldamine. Osa sellistest ohtlikest jäätmetest saab kõrvaldada pöördtrummelahjudes. Seega oli abi saanud teenus üldise iseloomuga ega eelistanud teatavat teenuse kasutajate rühma.

(85)

Kahe ühiselt tegutseva konkurendi väitel puudub turutõrge, mis õigustaks üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamist. Lisaks ei ole mõnes liikmesriigis ühtegi pöördtrummelahju. Direktiivi 75/442/EÜ eesmärgid nagu iseseisev jäätmete kõrvaldamine ja jäätmete kõrvaldamine jäätmete tekkimise kohale võimalikult lähedal (lähimuse põhimõte) ei pruugi ehk turutulemusega kooskõlas olla, kuid ei ole seepärast veel vähem seaduslikud.

(86)

Avalik teenus peab olema täpselt määratletud ja selle osutamise kohustus peab olema õigusaktiga kehtestatud. Käesoleva asja puhul on kontsessiooniotsusest ja kontsessioonilepingust näha, et ettevõttele pandi üldist majandushuvi pakkuva teenuse kohustus nõuetekohaselt. Avaliku teenuse määratlus on nendes dokumentides piisavalt täpne. See on rangelt seotud C2 liiki jäätmete ladustamisega ja pöördtrummelahjudes põletatavate madala kütteväärtusega jäätmetega. Üldist majandushuvi pakkuva teenuse kulude kompenseerimiseks rakendatavaid meetmeid on samuti piisavalt üksikasjalikult kirjeldatud. Lisaks tuleb aga siiski märkida järgmist.

(87)

Esiteks esines vajakajäämisi läbipaistvuse osas. Konkurentidele ei olnud alati selge, kas AVR IW tegutses enda või AVR Nuts'i nimel. Lisaks ei olnud algusest peale piisavalt läbipaistev tariifide ja hinnaalanduste süsteem, eelkõige mis puutus pöördtrummelahjudes kütteainena kasutatavate kõrge kütteväärtusega jäätmeid. AVR’ile, riigile ja sõltumatutele audiitoritele olid need küsimused siiski piisavalt arusaadavad kontsessioonilepingu alusel, mis võimaldas ka nõuetekohase kontrolli tegemist.

(88)

Komisjon on arvamusel, et I lisas kirjeldatud meetod on kontrollimiseks piisavalt läbipaistev. Komisjoni hinnangul on läbipaistvuse suurendamiseks võetud lisameetmed piisavad, et osutada üldist majandushuvi pakkuvat teenust.

(89)

Teiseks, pöördtrummelahju jäätmete kõrvaldamise puhul rakendatavad “ühiskondlikult vastuvõetavad tariifid” on suhteliselt hägus mõiste. Praktikas ei ole see õnneks probleeme tekitanud. Tariifid püsisid möödunud aastate tasemel. Kooskõlas “saastaja maksab” põhimõttega olid tariifid võrreldes välismaal kõrvaldamisega kõrgemad. Samas ei viidanud huvitatud pooled ega Madalmaad madalamate tariifide vajadusele, et vältida keskkonda kahjustada võivat ebaseaduslikku tegevust. Tõenäoliselt ei pidanud Madalmaad neid tariife liiga kõrgeks, arvestades kokkulepet hinnanguliste eelarvepuudujääkide kohta, mis põhinesid kohaldatavate tariifide täpsematel arvutustel.

(90)

Ülemäärast hüvitamist tuleb vältida süsteemi iga abielemendi puhul. Sellega seoses hindab komisjon iga järgnevat abielementi eraldi: 1) eelarvepuudujääkide hüvitamine 2002. ja 2003. aastal; 2) eelarvepuudujääkide hüvitamine 2004., 2005. ja 2006. aastal; 3) sulgemiskulude hüvitamine, mis koosneb a) hüvitisest sulgemiskulude eest seoses kokku lepitud investeeringutega, mida ei ole kuludesse kantud ja b) pöördtrummelahjude enneaegsest sulgemisest tulenevate sulgemiskulude hüvitisest ja 4) garantii koosseisu kuuluv abi.

(91)

2002. aasta ja 2003. aasta eelarvepuudujääkide suhtes on komisjon võtnud seisukoha, et abina antavate eeldatavate puudujääkide arvutamise metoodika on kohane ja piisavalt piirav. Kõik elemendid, välja arvatud omandamiskulude hüvitamine (vt punktid 108–113), on otse seostatavad avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmisega. Ei ole võimalik täheldada, et erinevaid kuluelemente on kunstlikult suurendatud või et sõltumatu konsultandi kaasamine aitas Madalmaadel arvutada abi teatavate piirangutega. Metoodika hõlmab AVR Nuts'i algbilansi põhjalikku analüüsi, mille alusel on võimalik hinnata AVR Nuts'i kulusid ja tulusid uues olukorras. Muutuvkulude, otseste püsikulude ja teiste AVR ettevõtete kulude hindamisel on lähtutud kulude üksikasjalikust jagunemisest. Investeeringud ja amortisatsioon on täielikult arvesse võetud 2002.–2016. aasta investeeringute kavas, uued investeeringud kantakse kuludesse 7,24 aasta jooksul. Sellega tagati, et üksikinvesteeringute või ebaühtlase amortiseerimise tulemusena kulud kunstlikult ei suurenenud. Huvitatud isikute märkustes tõsteti esile mitmeid asjaolusid, kuid tõendeid ülemäärase hüvitamise kohta ei esitatud. 2002. ja 2003. aasta õnnetuste ja tehniliste probleemide tulemusena tekkisid kahjud, mis ületasid hinnangulist puudujääki kokku 12 miljoni euro võrra. Seepärast on igasugune ülemäärane hüvitamine AVR Nuts'i kasuks sellel ajavahemikul välistatud.

(92)

Ajavahemikul 2004-2006 anti abi sama metoodika alusel. Seepärast komisjon a priori ei eelda ülemäärast hüvitamist. 2004. aasta hinnanguline eelarvepuudujääk põhineb täielikult samal metoodikal ning hinnangulise puudujäägi kasv vaatamata ühe pöördtrummelahju sulgemisele on seletatav selle metoodika erinevate kuluelementidega (vt I lisa arvandmed). Arvestades kahjumeid, mis ületasid 2002. ja 2003. aasta hinnangulisi puudujääke, ei tohiks 2004. aasta suurem hinnanguline puudujääk olla kellelegi üllatuseks. Esimese pöördtrummelahju sulgemine võis küll vähendada muutuvkulusid, kuid selle mõju on piiratud püsikulude puhul, mis moodustavad kogukuludest märkimisväärse osa. Seepärast tuleb vastavalt komisjoni üldisele poliitikale välistada üldist majandushuvi pakkuva teenuse kulude ülemäärane hüvitamine nii ette kui tagantjärele. Seega nõuab komisjon, et Madalmaad kontrolliksid tegelikke kulusid ja vajadusel korrigeeriksid abi suurust, et takistada AVR Nuts'il teenida kõrgemat kasumit kui selle majandusharu keskmine sama tegevuse eest.

(93)

Komisjon on nõus, et abi võib anda hüvitisena sulgemiskulude eest seoses kokku lepitud investeeringutega, mida ei ole kuludesse kantud. Piisavate garantiide puudumise korral ei saa eeldada, et ettevõtja sõlmib viieks aastaks lepingu, mis nõuab suuri investeeringuid. Investeeringute amortiseerimine lepingu kehtivusaja ehk viie aasta jooksul oleks olnud samuti põhjendamatu. Nii oleks selle ajavahemiku hinnangulised kahjumid ja seega ka abisumma oluliselt kasvanud. Kontsessioonilepingu asjaomased sätted on hüvitussüsteemi jaoks vajalikud ja tõhusad. Seda hinnangut ei muuda ka asjaolu, et neid sätteid kohaldati enne kontsessioonilepingu lõppemise kuupäeva. Madalmaade esitatud teabe alusel eeldab komisjon, et selle abielemendi puhul ülemäärast hüvitamist ei toimu. Siiski jäävad mõned asjaolud pisut ebaselgeks, näiteks kas tulu varde müügist või kasumit edasisest kasutamisest muudel eesmärkidel arvestatakse nõuetekohaselt. Seepärast teeb komisjon ettepaneku, et Madalmaad ka selles osas kontrolliks tegelikke kulusid ja vajadusel korrigeeriks abisummat.

(94)

Komisjon on nõus ka sellega, et pöördtrummelahjude ennetähtaegse sulgemisega kaasnevad lisakulud hüvitatakse. Liikmesriiki ei saa kohustada sellist lepingut jätkama, eelkõige kui see liikmesriik maksaks sellega seoses vähem kui ta oleks pidanud maksma tegevuse jätkumise korral. Madalmaade esitatud andmed nende lisakulude kohta on suhteliselt üksikasjalikud. Samas tuginevad mitmed elemendid arvutustele, mille ebakindluse tase on suhteliselt kõrge. Lisaks saab välja tuua ainult need kulud, mis on seostatavad üldist majandushuvi pakkuva teenusega ja ennetähtaegse sulgemisega ning olemasoleva teabe põhjal ei ole selge, kas nii on ka toimitud. Seepärast teeb komisjon ettepaneku, et Madalmaad ka selles osas kontrolliks tegelikke kulusid ja vajadusel korrigeeriks abisummat.

(95)

Komisjon nõustub ka sellega, et abi antakse garantii vormis, millega kaetakse 30% lammutus- ja puhastuskuludest. Garantii puudumise korral oleks tegevuspuudujääk ja tegevusabi olnud tõenäoliselt suuremad, kuna sellisel juhul oleks tulnud moodustada reserv. Sellised kulud on otse seostatavad algse poliitika eesmärgiga osutada asjaomast üldist majandushuvi pakkuvat teenust Madalmaades. Tegelikud kulud ei ole samuti veel teada, seepärast nõuab komisjon nõuetekohase järelkontrolli läbiviimist.

(96)

Kokkuvõtteks võib öelda, et komisjon ei tuvasta 2002. aasta ja 2003. aasta tegevuspuudujääkide ülemäärast hüvitamist, kuid lubab ülejäänud abielemente vaid juhul, kui Madalmaad tagavad, et kogu ajavahemiku jooksul ei toimu ülemäärast hüvitamist ka tagantjärele ning et võetakse arvesse ka kontsessioonilepinguga kaetud kõigi aastate täiendavaid kahjumeid ja kasumeid. Abi tulemusena võib AVR Nuts asjaomaselt tegevuselt teenida mõistlikku kasumit. Lepingu kohaselt oli AVR’i risk piiratud, kuna hinnangulised kahjumid oleks täies ulatuses olnud abiga kaetud. Tegevusrisk jäi enamasti AVR’i kanda. (20) Seega ei olnud tegevus riskivaba, mida näitas ka praktika. Võttes arvesse turutingimusi ja AVR Nuts'i riske, on komisjon nõus kasumiga, mis on võrdne Madalmaade riigi võlakirjade tulumääraga pluss kaks protsendipunkti. Kui praktikas kujuneb kasum sellest suuremaks, tuleb Madalmaadel abisummat tagasiulatuvalt korrigeerida ning vastavalt lepingu artikli 88 lõikele 3 teatada igasugusest abist, mis võimaldab AVR Nuts'il seda läve ületada. Järelkontrolli käigus tuleb ülemäärase hüvitamise puudumist nõuetekohaselt kontrollida. Sellega seoses nõuab komisjon üksikasjalikke seirearuandeid, milles tuleb käsitleda vähemalt neid punkte, mis on esitatud II lisas.

(97)

Komisjon kontrollib meetme proportsionaalsust, et vältida olukordi, kus üldhuvi ülesande täitmiseks kasutatavad vahendid põhjustavad kaubandusmoonutusi. Eriti tuleb jälgida, et Euroopa Liidu lepingu eeskirjade suhtes kehtestatud piirangud, eelkõige konkurentsi- ja siseturu vabaduste piirangud ei oleks ulatuslikumad kui ülesande täitmiseks vaja.

(98)

Komisjon on seisukohal, et Madalmaade võetud meetmed on suures osas proportsionaalsusenõudega vastavuses. Raske on ette kujutada muid vahendeid, millega Madalmaad oleksid saanud tagada piisava riikliku võimsuse ohtlike jäätmete kõrvaldamiseks. Ükski huvitatud isik ei nimetanud vähem moonutavaid alternatiive, mida selle eesmärgi saavutamiseks saaks kasutada. Meetme järgmisi aspekte hinnatakse samuti proportsionaalseks.

(99)

Astmelistel hinnaalandusel põhinev vastuvõtutariifide süsteem: kuna süsteemi eesmärk on säilitada piisav võimsus pöördtrummelahju jäätmete nõuetekohaseks kõrvaldamiseks, tuleb tagada olemasolevate võimsuste maksimaalne kasutamine ning seeläbi saavutada kulude kokkuhoid. Madalmaade väitel võisid kõik pakkujad hinnaalandusi taotleda kas otse või oma vahendajate kaudu. Astmelistel hinnaalandustel põhinev vastuvõtutariifide süsteem on õigustatud. Kõigi pakkujate ja sealhulgas ka AVR IW suhtes kehtiv mittediskrimineerivate tariifide ja astmeliste hinnaalanduste süsteem on vähendanud meetmega kaasnevaid konkurentsimoonutusi. Kuigi praktikas esines teataval määral segadust, pidi selle mittediskrimineeriv iseloom kõikidele huvitatud isikutele ometi selge olema. Segaduse tekkimise korral võtsid Madalmaad läbipaistvuse suurendamiseks piisavaid lisameetmeid. Kõrge kütteväärtusega jäätmete tariifi kinnitamine konkureerivate kõrvaldamisalternatiivide tasemele vähendas konkurentsimoonutusi selliste jäätmete turul. Tuleb märkida, et ükski ettevõte Madalmaades ei olnud kohustatud tarnima pöördtrummelahju jäätmeid või kõrge kütteväärtusega ohtlikke jäätmeid AVR Nuts'ile või AVR IW’le. Kuid seevastu oli AVR Nuts'ile kontsessioonilepinguga pandud kohustus vastu võtta kõik C2 liiki jäätmed ja pöördtrummelahju jäätmed vaatamata sellele, kas nendega koos pakuti kõrge kütteväärtusega ohtlikke jäätmeid või mitte. Komisjon ei leidnud piisavaid tõendeid väite kohta, et AVR Nuts kasutas ära oma dominantset turupositsiooni. Samuti ei loonud kontsessioonileping selliseks ärakasutamiseks mingit alust.

(100)

Sulgemishüvitis: Kontsessioonilepingu sätteid, mis käsitlevad lepingu pikendamata jätmise korral nende amortiseerimata investeeringute jääkväärtuse hüvitamist, mille AVR lepingu kehtivusajal riigi heakskiidul tegi, tuleb samuti lugeda proportsionaalseks. Ilma sellise garantiita ei oleks AVR’i nõusolekut mõistagi saadud. Sama kehtib riigi garantii kohta, millega kaetakse seadmete likvideerimisel kuni 30% lammutus- ja puhastuskuludest. Nõuetekohane lammutamine ja puhastamine on kindlasti avalik huvi. Riigi osalus AVR Chemie’s on 30%, seega on kohane vastutuse võtmine oma osaluse ulatuses ja ülejäänud vastutuse andmine teisele osanikule AVR Holding.

(101)

Kahe pöördtrummelahju säilitamine: komisjon uuris, kas Madalmaad oleks pidanud andma abi ainult ühe pöördtrummelahju säilitamiseks. Küsimus on selles, kas Madalmaade eesmärk säilitada teine pöördtrummelahi õigustab abi, mida selle käigushoidmine nõuab, ja sellega kaasnevaid ebasoodsad tagajärgi konkurentsile.

(102)

Selles punktis tunnistab komisjon, et Madalmaade eesmärk võiks olla pöördtrummelahju jäätmete töötlemiseks piisava riikliku võimsuse omamine, et vältida võimsuse nappust, mille korral peaks riik lubama selliste jäätmete eksportimist välismaale. Teatav paindlikkus sellise hindamise puhul on vältimatu, sest C2 liiki jäätmete ja pöördtrummelahju jäätmete hulka ei olnud võimalik täpselt ette ennustada. Lisaks tuleb arvestada ka seadmete kättesaadavusega kaasnevaid ohte. Sellised ohud esinesid ka tegelikult, näiteks kui üks pöördtrummelahi tehniliste probleemide tõttu 2002. aastal mõneks ajaks suleti. Lubatud 100 000-tonnisest võimsusest oli 2002. aastal kasulikku võimsust ainult 73% ja 2003. aastal 75% ulatuses. Seepärast tuli Madalmaade ametiasutustel lubada ahjujäätmete eksporti, mis oli vastuolus Madalmaade eesmärkidega.

(103)

Kui võrrelda pöördtrummelahju jäätmete eeldatavaid koguseid ja mõlema pöördtrummelahju võimsust, tuleb märkida järgmist. Kontsessioonilepingu koostamise ajal ajavahemikul 2001. aasta lõpp kuni 2002. aasta keskpaik hinnati pöördtrummelahju jäätmete koguseks ligikaudu 38 500 tonni aastas. Selles hinnangus tugineti eelnevatele kogemustele. Käitlemiseks on vaja vähemalt sama kogust kõrge kütteväärtusega jäätmeid. Üks pöördtrummelahi sellise jäätmekoguse nõuetekohaseks töötlemiseks oleks olnud selgelt ebapiisav. Samas saab selle arvnäitaja kohta teha kolm kriitilist märkust. Esiteks, osa eeldatavast pöördtrummelahju jäätmete tarnest võis olla “kõrvaldamiseks määratud jäätmete” määratluse piiratud kohaldamise tulemus, mida Madalmaad kasutasid kuni 2003. aasta alguseni. Teiseks, huvitatud isikud osutasid alternatiivsetele riiklikele võimsustele pöördtrummelahju jäätmete töötlemiseks. Kolmandaks, hinnangus ei ole arvesse võetud AVR’i võimalust töödelda osa jäätmeid oma majapidamisjäätmete põletamisahjudes. (21) Teisalt arvestati aga hinnangus uute arengutega. Lisaks on ekspordiks pakutavate pöördtrummelahju jäätmete kogused aastati erinevad ning sõltuvad olukorrast rahvusvahelisel turul. Olukord erineb ka jäätmete liikide lõikes. 2002. aasta alguses olid veel suured pöördtrummelahju jäätmete varud, millega tagati vajalikud kogused perioodi alguseks. Kui Madalmaade ametiasutused oleks 2002. aastal pöördtrummelahju jäätmete prognoosi aluseks võtnud eelduse, et “taaskasutamiseks määratud jäätmete” määratlust on kohaldatud õigesti, oleks prognoos tõenäoliselt kujunenud väiksemaks, kuid samas ka mitte nii väikeseks, et võtta vastu otsus, et ühest pöördtrummelahjust piisab. Seda omakorda kinnitab asjaolu, et 2003. aastal pärast “kõrvaldamiseks määratud jäätmete” definitsiooni täpsustamist Euroopa Ühenduste Kohtus tuli Madalmaadel AVR’i võimsuse probleemide tõttu ikka veel pöördtrummelahju jäätmete eksporti lubada. AVR’ile tarnitud pöördtrummelahju jäätmete koguste tegelikku vähenemist saab selgitada teiste teguritega kui väljaveo suurenemine. Alternatiivsete võimsuste kohta Madalmaades märgib komisjon, et oluline osa sellistest võimsustest vabanes alles 2003. aasta lõpus, kui konkureerivale pürolüüsiseadmele anti välja nõutavad load. Huvitatud pooled ei suutnud veenda, et Madalmaade ametivõimud oleksid juba 2002. aastal pidanud arvestama piisava alternatiivse riikliku töötlemisvõimsusega, et töödelda Madalmaades toodetavaid ja kõrvaldavaid igat liiki pöördtrummelahju jäätmeid.

(104)

Otsusega hoida ühe ahju asemel käigus kahte pöördtrummelahju kaasnes abisumma suurendamine. Abi sisaldas investeeringuteks vajalikke summasid, mis pärast ahjude sulgemist kuulusid hüvitamisele. Mõned investeeringutest ei olnud kontsessioonilepingu allakirjutamise ajal ette nähtud. Hinnanguliste tegevuspuudujääkide mõju oli üsna väike, kuna püsikulude osakaal oli suhteliselt suur. Komisjon loodab, et mõjud konkurentidele on samuti väikesed: puuduvad andmed, et kahe pöördtrummelahju käigushoidmise tulemusena kasvasid põletatavate pöördtrummelahju ja muude ohtlike jäätmete kogused. Pöördtrummelahjude kasutamist muud liiki jäätmete puhul ei tuvastatud, samuti ei oleks nende kasutamine selliste jäätmete puhul tõhus ning seega on välistatud ka võimalik negatiivne mõju konkurentidele.

(105)

Eespool esitatut arvesse võttes leiab komisjon, et esialgne otsus hoida käigus kahte pöördtrummelahju on proportsionaalne ning et otsuseid pöördtrummelahjude sulgemiseks ei tehtud liiga hilja.

(106)

AVR IW roll: AVR IW vastutas märkimisväärse osa AVR Nuts’i administratiivülesannete eest ning oli samaaegselt teiste ohtlike jäätmete pakkujate konkurent. Nõnda sai AVR IW teavet jäätmete kavandatud ja tegelikult tarnitud koguste kohta. Kuna ükski pakkuja ei olnud kohustatud algselt teatatud koguseid AVR Nuts’ile tarnima ning kuna tegelikud tariifid ja hinnaalandused põhinesid lõpuks ainult tegelikult tarnitud jäätmekogustel, ei olnud AVR IW’l võimalik oma kesksest positsioonist saada rahalist või strateegilist kasu. Madalmaad kinnitasid, et AVR IW ei saanud oma positsiooni ära kasutada. Samuti ei jõua sellise järelduseni ka komisjon, olles muu hulgas uurinud ka huvitatud poolte märkusi. Võimalik, et AVR IW pakkus oma nimel jäätmete töötlemist AVR Nuts’i omadest madalamate tariifidega, kuid seda ei saa seostada meetmetega ning pigem oli tegemist konkurentsikäitumisega, kusjuures konkurentidel oli vabadus samamoodi toimida. Kui AVR IW oleks osa pöördtrummelahju jäätmeid ümber suunanud majapidamisjäätmete põletusseadmetesse (mida ei tõestatud), ei oleks selle tulemusena tekkinud ebaproportsionaalset moonutust, kuna iga jäätmete kohta teavet omav pakkuja oleks võinud saada samasugust kasumit, pakkudes neid jäätmeid otse AVR’ile või teiste ettevõtete majapidamisjäätmete põletusseadmetele. Kuna abi määrati kindlaks hinnangulise eelarve põhjal, loodab komisjon, et AVR valis tõhusad lahendused ega suunanud jäätmeid ümber, misläbi seadmete alakasutamise tulemusena kasvas tegelik kahjum. Tegelikult saab sellist ümbersuunamist vaadelda ka kui tõhusat jäätmekäitlust vastavalt ühenduse põhimõtetele.

(107)

Tehnoloogiline areng: Komisjon ei arva, et meetmetel on tugev negatiivne mõju kõrvaldamise ja taaskasutustoimingute alternatiivsete tehnoloogiate arengule. Nagu Madalmaad juba selgitasid, on sellise arengu stimuleerimiseks muid vahendeid. Näiteks väljastati 2003. aastal luba ühele innovatiivsele pürolüüsiseadmele. AVR’i tariifid olid tunduvalt kõrgemad kui selle seadme kasutaja omad. Seepärast tuleb abi moonutavat mõju lugeda siinkohal ebaoluliseks.

(108)

Abi jäätmete omandamiseks: erinevalt eespool esitatud punktidest ei ole proportsionaalsed AWR IW võetud meetmed jäätmete omandamiseks, mille puhul AVR Nuts maksab hüvitist abisummast, mida ta riigilt saab. Komisjon mõistab, et kulude vähendamiseks peab käideldav jäätmekogus olema nii suur kui võimalik. Eelkõige kehtib see pöördtrummelahju jäätmete kohta, mille vastuvõtutariifid on kõige kõrgemad. Nagu juba punktis 99 viidatud, on mittediskrimineerivate astmeliste hinnaalanduste süsteem seepärast kohane. Seevastu on jäätmete omandamiseks AVR'ile antav hüvitis konkurentsi ebaproportsionaalne moonutamine, kuna AVR IW on ainuke soodustatud isik. Tema konkurentidele omandamiskulusid ei hüvitata. Kui oleks esinenud kõrge kütteväärtusega ohtlike jäätmete pidev puudus, oleks lahenduseks olnud vastuvõtutariifide langetamine mittediskrimineerival viisil. Ka pöördtrummelahju jäätmete puhul tuleb omandamiskulude hüvitamist lugeda ebaproportsionaalseks. Selle hüvitisega antakse AVR IW’le diskrimineeriv eelis teatava spetsiifilise tegevuse jaoks, mis otseselt konkureerib teiste jäätmekäitlusettevõtete tegevusega. Kindlasti ei ole selline omandamine avalikkuse huvides, mille puhul oleks abi õigustatud. Kõnealuses olukorras on tegemist pöördtrummelahju jäätmetega, mis omandatakse välismaal. Kuid ka Madalmaadest pärit pöördtrummelahju jäätmete puhul võib Madalmaades omandamine soodustada sellist kõrvaldamist, mis toimub taaskasutustoimingute arvel Madalmaades või mujal. Teatavate tingimuste korral võib see olla ka vastuolus põhimõttega, mille kohaselt jäätmeid töödeldakse nende tekkekoha lähedal. Hinnangulises eelarves omandamiseks ette nähtud 2,4 miljonit eurot, mis sisaldus AVR Nuts’ile antud abis ning mis anti AVR IW’le edasi, ei ole lepingu artikli 86 lõike 2 kohaselt õigustatud. Selle osameetme kokkusobivust lepingu artikli 87 lõigetega 2 ja 3 hinnatakse punktis 6.3.

(109)

Komisjon uuris, kas lepingu artikli 87 lõigete 2 ja 3 kohased erandid on kohaldatavad AVR IW omandamiskulude hüvitise suhtes. Lepingu artikli 87 lõike 2 kohaseid erandeid võiks võtta aluseks abi hindamisel ühisturuga kokkusobivaks. Kuid abi a) ei ole sotsiaalse iseloomuga ning seda ei anta üksiktarbijatele, b) ei ole mõeldud looduskatastroofide või teiste erakordsete sündmuste tekitatud kahju korvamiseks ja c) ei ole vajalik Saksamaa jagamisest tekkinud majandusliku kahju hüvitamiseks.

(110)

Samuti ei ole kohaldatavad lepingu artikli 87 lõike 3 punkti a, b ja d kohased erandid, mis käsitlevad abi andmist majandusarengu edendamiseks madala elatustasemega või suure tööpuudusega piirkondades, abi andmist Euroopa ühishuvi projektide elluviimiseks või olulise hälbe kõrvaldamiseks liikmesriigi majanduses ning abi andmist kultuuri ja kultuuripärandi säilitamise soodustamiseks. Madalmaad ei üritanud abi andmist õigustada mitte ühegi eespool esitatud põhjendusega.

(111)

Lepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohase erandi esimese osa puhul, mis käsitleb meetmeid teatavate majandusvaldkondade arengu edendamiseks, märgib komisjon, et abi ei hõlma uurimis- ja arendustegevust, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete investeeringuid ega AVR IW päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat abi. Samuti ei kasutata abi piirkondliku arengu eesmärkidel, lisaks ei asu AVR IW piirkonnas, kus tegevuse alustamiseks antavad investeeringud on käsitletavad piirkondliku abina. Seega ei saa abi lugeda ühisturuga kokkusobivaks sellel põhjusel, et abi edendab teatavate piirkondade arengut.

(112)

Komisjon uuris, kas abimeede on käsitletav artikli 87 lõike 3 punkti c kohase erandina muudel alustel, eelkõige näiteks kas keskkonnaabi suunised on selle juhtumi puhul kohaldatavad. Kuna tegemist on tegevusabiga, hindas komisjon seda keskkonnaabi suuniste punkti E.3.1 alusel. Selle põhjal leiti, et abi ei ole hädavajalik ning ei piirdu ainult täiendavate tootmiskulude hüvitamisega võrreldes asjaomaste toodete või teenuste turuhindadega.

(113)

Kuna ükski eespool esitatud erand ei ole kohaldatav, järeldab komisjon, et kõnealune abi on ühisturuga kokkusobimatu ja vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 14 tuleb see soodustatud isikult AVR IW sisse nõuda, mis on kooskõlas komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 794/2004 V peatüki sätetega nõukogu määruse (EÜ) nr. 659/1999 rakendamise kohta, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad lepingu artikli 93 kohaldamiseks. (22)

(114)

Komisjon tõdeb, et järgmised meetmed on riigiabi AVR Nuts’ile: 1) eelarvepuudujääkide hüvitamine 2002. ja 2003. aastal, 2) eelarvepuudujääkide hüvitamine 2004. aastal ja ajavahemikul 2005–2006, 3) sulgemiskulude hüvitamine, mis koosneb a) hüvitisest sulgemiskulude eest seoses kokku lepitud investeeringutega, mida ei ole kuludesse kantud ja b) pöördtrummelahjude enneaegsest sulgemisest tulenevate sulgemiskulude hüvitisest ja 4) garantii koosseisu kuuluv abi. Välja arvatud jäätmete omandamise kulude hüvitamine, on abi ühisturuga kokkusobiv, kuna see kujutab endast üldist majandushuvi pakkuva teenuse kulude hüvitamist lepingu artikli 86 lõike 2 tähenduses. Lisaks ei tohi kõnealune abi ületada selle ajavahemiku tegelikke kahjumeid ning kasum peab olema mõistlik. Seepärast nõuab komisjon Madalmaadelt iga-aastaste aruannete esitamist abi tegeliku kasutamise ja tegevuse kasumlikkuse kohta. Madalmaad peavad kontrollima ka sulgemiskulude hüvitamist, milleks soovitatakse kasutada II lisas loetletud punkte. Kontrollimise vahearuanne tuleb komisjonile esitada 2006. aasta kevadeks ja lõpparuanne 2007. aasta kevadeks. Madalmaad peavad teatama igasugusest AVR Nuts’ile antavast abist, mille tulemusena võib AVR Nuts teenida kasumit, mis on kõrgem kui Madalmaade riigi võlakirjade tootlus pluss kaks protsendipunkti. Seda abi ei tohi välja maksta enne kui komisjon on selle heaks kiitnud vastavalt määruse (EÜ) nr. 659/1999 artiklile 4 või 7.

(115)

Samas ei saa lugeda kokkusobivaks AVR IW’le jäätmete omandamise kulude katteks antud 2 396 000 euro suurust hüvitist, sest see ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenuse jaoks proportsionaalne hüvitis. Pigem hüvitatakse sellega AVR IW kulusid, mis peaksid olema ette nähtud jäätmekäitlusettevõtte eelarves. Ükski lepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud riigiabi keelu erand ei ole kohaldatav. Järelikult tuleb see osa abist AVR IW’lt tagasi nõuda. Seepärast teeb komisjon Madalmaadele ülesandeks teha AVR IW’le ettekirjutus abi tagastamiseks koos intressidega vastavalt käesolevas otsuses sätestatud tingimustele.

(116)

Komisjon palub Madalmaadel esitada nõutud teabe, kasutades käesoleva otsuse III lisas esitatud küsimustikku. Lisaks tuleb näidata kavandatud ja võetud meetmed, et tagada abi viivitamatu ja tõhus tagastamine. Madalmaadel palutakse kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest esitada kõik AVR IW suhtes abi sissenõudmismenetluse algatamist kinnitavad dokumendid (nt sissenõudmise korraldused jne).