—

ELTL artikli 263 alusel tühistada Euroopa Personalivaliku Ameti 3. septembri 2020. aasta otsus, mis tehti seoses konkursiga EPSO/AD/378/20 (AD 7) – horvaadi (HR) juristid-lingvistid: Euroopa Liidu Kohtu juristid-lingvistid, Euroopa Liidu Teataja, C 72 A – 5. märts 2020, ning

—

tühistada Euroopa Personalivaliku Ameti 12. oktoobri 2020. aasta otsus, mis tehti seoses konkursiga EPSO/AD/378/20 (AD 7) – horvaadi (HR) juristid-lingvistid: Euroopa Liidu Kohtu juristid-lingvistid, Euroopa Liidu Teataja, C 72 A – 5. märts 2020;

—

mõista hageja kohtukulud välja kostjalt.

1.

Esimene väide, mille kohaselt kostja kuritarvitas võimu.

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) tegi 12. oktoobril 2020 otsuse, millega ta lükkas tagasi hageja kaebuse 3. septembri 2020. aasta otsuse peale, mille kohaselt hageja ei pääsenud edasi konkursi järgmisse vooru, sest muu hulgas ei ole tal diplomit Horvaatia õiguses ega ka teadmisi Horvaatia õiguse kohta, ning seetõttu, et 13. märtsi 2013. aasta otsuses – otsus, millega tunnustati tema diplomit Horvaatia Vabariigis – ei sisaldu õppekavade võrdlust. Seetõttu tegi EPSO omapoolse hindamise, ehkki ükski liidu õigusnorm ei anna talle sellist õigust ja seega rikkus EPSO Euroopa Liidu pädevuse andmise põhimõtet ja ületas oma volitusi, sest on selge, et välisriigis saadud kvalifikatsioonide hindamisega peavad tegelema üksnes riiklikud asutused, kellel on selline õigus seaduse alusel; käesoleval juhul on selline asutus Horvaatia Agencija za znanost i visoko obrazovanje (teadus- ja kõrgharidusagentuur) vastavalt seadusele välisriigis saadud kvalifikatsioonide tunnustamise kohta, välisriigi kõrgharidusasutuses saadud kvalifikatsioonide hindamise eeskirjade kohta ning hindamiskriteeriumide kohta, mida kohaldatakse ametialaste kvalifikatsioonide tunnustamise suhtes. Rikutud on üht aluspõhimõtetest – subsidiaarsuse põhimõtet.

2.

Teine väide, mille kohaselt kostja hindas faktilisi asjaolusid ilmselgelt vääralt.

EPSO toimis meelevaldselt ja omavoliliselt, jättes arvesse võtmata Horvaatia Vabariigi seadused, Ustavni Sudi (Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohus) praktika ja teadus- ja kõrgharidusagentuuri 13. märtsi 2013. aasta otsuse, millega oli tunnustatud hageja välisriigis saadud kvalifikatsiooni; samuti jättis EPSO täielikult käsitlemata tõiga, et hageja oli olnud kantud Horvaatia advokatuuri advokaadikandidaatide nimekirja vastavalt Horvaatia advokatuuriseadusele, ning et sellise kande tegemise alusena oli hagejal olevat välisriigis saadud kvalifikatsiooni tunnustatud samaväärsena Horvaatia kvalifikatsioonile, mis on nõutud advokaadikandidaadina tegutsemise eeldusena. Hageja oli praktikal advokaadibüroodes, mistõttu on selge, et vastupidi kostja väidetele on hagejal olemas teadmised Horvaatia õigussüsteemi ja Horvaatia õiguse kohta ning piisav erialaste teadmiste ja kogemuse tase ametikoha jaoks, mille täitmiseks konkurss on korraldatud (vahepeal on hageja muu hulgas edukalt sooritanud advokatuurieksami). Lisaks ei võtnud EPSO arvesse asjaolu, et hagejal on rohkem kui kolme aasta pikkune tõlkekogemus.