Apcoa Parking Holdings GmbH-i 23. jaanuaril 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 8. novembri 2016. aasta määruse peale liidetud kohtuasjades T-268/15 ja T-272/15: Apcoa Parking Holdings GmbH versus EUIPO

(Kohtuasi C-32/17)

(2017/C 151/21)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Apcoa Parking Holdings GmbH (esindaja: advokaat A. Lohmann)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

Väited ja peamised argumendid

Apellant väidab, et kohtumääruse tegemisel on rikutud menetlusnormi (apellatsioonkaebuse esimene väide). See on vastuolus liidu õigusega. Üldkohus ei võtnud arvesse olulisi faktilisi asjaolusid (apellatsioonkaebuse teine väide). Üldkohus moonutas faktilisi asjaolusid (apellatsioonkaebuse kolmas väide). Kohtumäärus on vastuolus ELi kaubamärgi ühtsuse põhimõttega (apellatsioonkaebuse neljas väide).

Apellatsioonkaebuse esimene väide: Üldkohus lahendas asja ilma kohtuistungita. Samas oli apellant sõnaselgelt taotlenud kohtuistungi korraldamist.

Kohtuistungit ei oleks tohtinud korraldamata jätta, kuna hagi ei olnud ilmselgelt vastuvõetamatu ega õiguslikult põhjendamatu. Seetõttu on kohtumääruse tegemisel rikutud menetlusnormi.

Apellatsioonkaebuse teine väide: Üldkohus rikkus kohtumääruse tegemisel liidu õigust. Vastupidi Üldkohtu seisukohale ei esine vastandatud kaubamärkide puhul absoluutseid keeldumispõhjuseid määruse 207/2009 (1) artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses. Vastandatud kaubamärkide puhul ei ole tegemist kirjeldavate tähistega.

Üldkohus ei võtnud arvesse asjassepuutuvaid faktilisi asjaolusid. Ta lähtus sellest, et asjaomase avalikkuse jaoks Ühendkuningriigis tähendab inglisekeelne mõiste „Parkway“ raudteejaama parklat. Seejuures jättis Üldkohus tähelepanuta, et Ühendkuningriigi kaubamärgiamet oli seda küsimust juba istungil otseselt arutanud ja pärast põhjalikku uurimist lükanud tagasi väite, et see tähis on kirjeldav. Kui seda mõistet kasutatakse eraldi, viisil nagu see esineb kõnealuses kaubamärgis, ei ole sellel sellist tähendust nagu sellele andis Üldkohus. Identsete kaubamärkide, mis sisaldavad sõna „Parkway“, rahvusvahelist kaitset on laiendatud mitmes liikmeriigis (mh Iirimaal) ja need on saanud kaitse siseriiklike registreeringutena Ühendkuningriigis.

Üldkohus ei võtnud kõike seda arvesse ja viitas üksnes üldiselt, et ta ei ole seotud liikmesriikide otsustega. Selles osas jättis ta tähelepanuta, et asjaolu, et ta ei ole nendega seotud, ei võta talt kohustust vähemalt uurida ja hinnata kõiki asjaomaseid faktilisi asjaolusid. Identsete kaubamärkide siseriiklikud registreeringud liikmesriikides, mille keelepiirkonnast vaidlusalune tähis pärineb, kujutavad endast igal juhul asjakohaseid faktilisi asjaolusid. Nende täielik eiramine kujutab endast õigusnormi rikkumist.

Apellatsioonkaebuse kolmas väide: Üldkohus tugines mõiste „Parkway“ tähenduse osas kahele allikale sõnastikes. Samas esitas ta need ebatäielikult ja vääralt. Üldkohus jättis tähelepanuta, et need allikad ei esita eraldi võetuna mõiste „Parkway“ üldist tähendust nii, nagu Üldkohus sellele oma otsuses tugines. Ka see on selgelt esile toodud Ühendkuningriigi kaubamärgiameti otsuses, milles üksikasjalikult käsitleti kõnealuse kaubamärgi kaitstavust. Samuti käsitleti selles otsuses kõnealuseid allikaid. Nimetatud kaubamärgiamet järeldas, et asjaomase mõiste tähendus, mis on esitatud neis sõnastikes, ei takista kõnealuse kaubamärgi kaitsmist. Kui Üldkohus oleks neid allikaid õigesti hinnanud, siis oleks ta jõudnud samale seisukohale. Asjaolude moonutamine kujutab endast samuti õigusnormi rikkumist.

Apellatsioonkaebuse neljas väide: Kohtumäärus rikub ELi kaubamärgi ühtsuse põhimõtet. Kuigi üheski liikmesriigis ei esine absoluutseid keeldumispõhjuseid, keeldus Üldkohus apellandile andmast ELi kaubamärgi ühtset kaitset.

(1)  Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).