23.1.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 22/15

1.

Kas direktiivi 2007/64/EÜ artikli 3 punkti o tuleb tõlgendada nii, et riigi kontsessiooni alusel tegutsevas mängusaalis olemasolev võimalus võtta deebetkaardi ja PIN-koodi abil välja sularaha rahavahetusfunktsiooniga sularahaautomaadist (Cash-Terminal), kusjuures panga ja kontoga seotud tehnilised toimingud teeb väline teenuseosutaja („võrguoperaator“) ning raha makstakse kliendile välja alles siis, kui võrguoperaator saadab pärast kontol olevate vahendite kontrollimist automaadile autoriseerimiskoodi, samal ajal kui mängusaali käitaja täidab mitmeotstarbelist rahavahetusautomaati üksnes sularahaga ning pank, kus on avatud raha välja võtva kliendi konto, krediteerib väljavõetava summa tema kontole, on tegevus direktiivi artikli 3 punkti o tähenduses, milleks ei ole vaja luba?

2.

Kui esimeses küsimuses kirjeldatud tegevus ei ole tegevus artikli 3 punkti o tähenduses:

Kas direktiivi 2007/64/EÜ artikli 3 punkti e tuleb tõlgendada nii, et esimeses küsimuses kirjeldatud võimalus võtta PIN-koodi abil välja sularaha on tegevus viidatud sätte tähenduses, kui samaaegselt sularaha väljavõtmisega saadakse maksetähik väärtusega 20 eurot, mis tuleb mängusaali järelevalvetöötaja juures lunastada, et lasta järelevalvetöötajal õnnemänguautomaati münte sisestada?

Juhul kui esimeses ja teises küsimuses kirjeldatud tegevus ei ole tegevus, mis jääb artikli 3 punktide o või e kohaselt direktiivi kohaldamisalast välja:

Juhul kui Euroopa Kohus peab kirjeldatud tegevust makseteenuseks, mille osutamiseks on vaja luba:

4.

Kas liidu õigust ja direktiivi 2007/64/EÜ (1) tuleb tõlgendada nii, et käesolevas asjas kujunenud eripärastel asjaoludel ei luba need sularahaautomaadi käitamise eest kohaldada kriminaalkaristust, kui samalaadseid sularahaautomaate on käitatud või käitatakse ilma loata paljudes riigi kontsessiooni alusel tegutsevates mängusaalides ning riigi kontsessiooni alusel tegutsevates ja osalt ka riigi käitatavates kasiinodes ning pädev loa andmise ja järelevalveasutus ei esita vastuväiteid?

Juhul kui ka neljandale küsimusele vastatakse eitavalt:

5.

Kas direktiivi 2007/64/EÜ ning liidu õiguses sätestatud õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtteid ja põhiõiguste harta artiklit 17 tuleb tõlgendada nii, et käesolevas asjas kujunenud eripärastel asjaoludel on nendega vastuolus haldus- või kohtupraktika, mis näeb ette, et riigieelarvesse tuleb maksta summad („väljamõistmine“), mis on mängusaali käitaja saanud võrguoperaatori teenuse kaudu pangaklientidelt, kes on deebetkaardi ja PIN-koodi abil võtnud välja mängusaali käitaja poolt sisestatud sularaha ja/või mänguautomaatidel mängimiseks ette nähtud maksetähikuid, kuigi mängusaali käitajale krediteeritud summad vastavad nendele summadele, mille väärtuses said kliendid automaadist õnnemängude mängimiseks sularaha ja maksetähikuid?