Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62016CN0191

Kohtuasi C-191/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Berlin (Saksamaa) 5. aprillil 2016 – Romano Pisciotti versus Saksamaa Liitvabariik

ELT C 270, 25.7.2016, pp. 29–30 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

25.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 270/29

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Berlin (Saksamaa) 5. aprillil 2016 – Romano Pisciotti versus Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-191/16)

(2016/C 270/33)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Berlin

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Romano Pisciotti

Kostja: Saksamaa Liitvabariik

Eelotsuse küsimused

1.

a)

Kas olenemata konkreetse juhtumi asjaoludest ei kuulu liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheline väljaandmismenetlus mitte mingil juhul aluslepingute materiaalsesse kohaldamisalasse, mistõttu ei tule liidu õiguses kehtivat diskrimineerimiskeeldu, mis tuleneb ELTL artikli 18 esimesest lõigust, arvesse võtta põhiseadusliku õigusnormi (käesoleval juhul Saksamaa põhiseaduse (Grundgesetz für die Bundesrepublik Deutschland, edaspidi „põhiseadus”) artikli 16 lõike 2 esimene lause), mis keelab ainult asjaomase liikmesriigi kodanike väljaandmise kolmandatele riikidele, (sõnasõnalise) kohaldamisel?

b)

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas sellele küsimusele tuleb vastata teisiti juhul, kui see puudutab liikmesriigi ja Ameerika Ühendriikide vahelist väljaandmismenetlust Euroopa liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise väljaandmislepingu põhjal?

2.

Kui aluslepingute kohaldamine liikmesriigi ja Ameerika Ühendriikide vahelise väljaandmismenetluse suhtes ei ole a priori välistatud, siis:

Kas ELTL artikli 18 esimest lõiku ja Euroopa Kohtu asjassepuutuvat praktikat tuleb tõlgendada nii, et liikmesriik rikub õigustamatult ELTL artikli 18 esimeses lõigus sätestatud diskrimineerimiskeeldu, kui ta kohtleb põhiseaduslikust õigusnormist lähtudes (käesoleval juhul põhiseaduse artikli 16 lõike 2 esimene lause) kolmanda riigi esitatud väljaandmistaotluse puhul oma kodanikke ja teiste EL-i liikmesriikide kodanikke erinevalt, andes välja ainult viimati nimetatud?

3.

Kui eelnimetatud juhtudel jaatatakse ELTL artikli 18 esimeses lõigus sätestatud diskrimineerimiskeelu rikkumist, siis:

Kas Euroopa Kohtu praktikat tuleb mõista nii, et käesoleva kohtuasjaga sarnases olukorras, kus pädeva asutuse poolt väljaandmisloa andmisele eelneb tingimata kohtulik seaduslikkuse kontroll, mille tulemus on asutusele siduv aga ainult juhul, kui väljaandmine tunnistatakse õiguslikult lubamatuks, võib selge rikkumine esineda juba ELTL artikli 18 esimeses lõigus sätestatud diskrimineerimiskeelu vähimagi rikkumise korral või on nõutav ilmne rikkumine?

4.

Kui ilmne rikkumine ei ole nõutav, siis:

Kas Euroopa Kohtu praktikat tuleb tõlgendada nii, et piisavalt selget rikkumist tuleb käesoleva kohtuasjaga sarnasel juhul eitada juba seetõttu, et juhul, kui puudub Euroopa Kohtu praktika konkreetse õigusliku olukorra kohta (käesoleval juhul ELTL artikli 18 esimeses lõigus sätestatud üldise diskrimineerimiskeelu materiaalne kohaldamine seoses liikmesriigi ja Ameerika Ühendriikide vahelise väljaandmismenetlusega), võib täitevvõimu teostav siseriiklik asutus viidata otsuse põhjendustes kooskõlale siseriiklike kohtute varem samas asjas tehtud otsustega?
Top