Prantsuse Vabariigi 3. juulil 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 16. aprilli 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-402/12: Carl Schlyter versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-331/15 P)

(2015/C 311/33)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Prantsuse Vabariik (esindaja: G. de Bergues, D. Colas ja F. Fize)

Teised menetlusosalised: Carl Schlyter, Euroopa Komisjon, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik

Apellandi nõuded

Prantsuse valitsus palub Euroopa Kohtul

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuses, mille Prantsuse valitsus esitas 3. juulil 2015, palub ta Euroopa Liidu Kohtul vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 56 tühistada Üldkohtu neljanda koja 16. aprilli 2015. aasta otsus asjas T-402/12: Carl Schlyter vs. komisjon (edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus”).

Oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab Prantsuse valitsus üheainsa väite.

Selle väite põhjendamiseks leiab Prantsuse valitsus sisuliselt, et Üldkohus kohaldas mitmel puhul valesti õigusnorme seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivis 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord, (edaspidi „direktiiv 98/34”) ette nähtud menetluse kvalifitseerimisega ning seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (2) üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (edaspidi „määrus 1049/2001”) artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes ette nähtud uurimise eesmärkide kaitse erandi kohaldamisega.

Esiteks väidab Prantsuse valitsus, et Üldkohus kohaldas valesti õigusnormi, keeldudes kvalifitseerimast direktiivis 98/34 ette nähtud menetlust uurimisena määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taande tähenduses.

Seoses sellega märgib Prantsuse valitsus esmalt, et Üldkohtu poolt vaidlustatud kohtuotsuses esitatud mõiste „uurimine” määratlus ei põhine ühelgi määruses 1049/2001, direktiivis 98/34 või kohtupraktikas ette nähtud definitsioonil.

Lisaks ei ole teiseks see määratlus kooskõlas Üldkohtu lahendiga 25. septembri 2014. aasta otsuses kohtuasjas T-306/12: Spirlea vs. komisjon. Nimelt tuvastas Üldkohus selles kohtuotsuses, et nn EU Pilot menetluse võib määratleda uurimisena määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taande tähenduses. Prantsuse valitsuse sõnul esineb nn EU Pilot menetluse eesmärkides ja käigus olulisi analoogilisi aspekte võrreldes direktiivis 98/34 ette nähtud menetlusega.

Kolmandaks leiab Prantsuse valitsus, et kui Euroopa Kohus peaks kordama vaidlustatud otsuses esitatud mõiste „uurimine” määratlust, siis igal juhul on ta seisukohal, et direktiivis 98/34 ette nähtud menetlus – arvestades selle eesmärke ja käiku – vastab igal juhul sellele määratlusele.

Teiseks leiab Prantsuse valitsus esmalt, et Üldkohus kohaldas valesti õigusnormi, esitades teise võimalusena seisukoha, et isegi kui komisjoni üksikasjalik arvamus on osa uurimisest määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taande tähenduses, ei kahjusta selle avalikustamine tingimata direktiivis 98/34 ette nähtud menetluse eesmärki.

Seoses sellega märgib Prantsuse valitsus, et hageja ei esitanud oma esialgses hagis, repliigis ega märkustes menetlusse astujate seisukohtade kohta kunagi argumenti, et kui direktiivis 98/34 ette nähtud menetlus peaks endast kujutama uurimist, siis ei kahjusta vaidlusaluse dokumendi avalikustamine sellise uurimise eesmärki.

Prantsuse valitsus leiab, et järelikult kohaldas Üldkohus valesti õigusnormi, esitades vaidlustatud kohtuotsuse punktides 84–88 väite omal algatusel, sest hageja ei olnud esitanud Üldkohtu poolt teise võimalusena esitatud väidet, mis seondub vaidlustatud kohtuotsuse sisulise õiguspärasusega.

Teiseks leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses, et direktiivis 98/34 ette nähtud menetluse eesmärk on hoida ära liikmesriigi seadusandja poolt selliste tehniliste eeskirjade vastuvõtmine, mis tõkestavad siseturul kaupade või teenuste vaba liikumist või piiravad teenuseosutajate asutamisvabadust (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 85).

Ent Prantsuse valitsus leiab, et sellega tõlgendas Üldkohus direktiivis 98/34 ette nähtud menetluse eesmärki kitsendavalt.

Prantsuse valitsus on nimelt seisukohal, et lisaks siseriiklike eeskirjade kooskõlalisuse eesmärgile on direktiivis 98/34 ette nähtud menetluse eesmärk samuti komisjoni ja liikmesriigi vahelise dialoogi sisuline kvaliteet.

(1)  EÜT L 204, lk 37; ELT eriväljaanne 13/20, lk 337.

(2)  EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331.