EUROOPA KOMISJON

Brüssel,19.3.2025

COM(2025) 122 final

2025/0122(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse rahastamisvahend „Euroopa julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Mõju hindamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

·range ja konservatiivne finantsjuhtimine;

·sellise laenuportfelli loomine, mis piirab kontsentratsiooniriski, iga-aastast riskipositsiooni ja ülemäärast riskipositsiooni üksikute liikmesriikide suhtes, tagades samal ajal piisavad vahendid kõige enam abi vajavatele liikmesriikidele; ning

·võla pikendamise võimalused.

5.MUU TEAVE

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2025/0122 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse rahastamisvahend „Euroopa julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 122,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja selle tagajärjed Euroopa ja ülemaailmsele julgeolekule kujutavad endast Euroopa Liidu jaoks eksistentsiaalset väljakutset.

(2)Tuletades meelde 11. märtsi 2022. aasta Versailles’ deklaratsiooni 6 ning 21. märtsil 2022 vastu võetud julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilist kompassi, 7 rõhutas Euroopa Ülemkogu oma 6. märtsi 2025. aasta järeldustes seda väljakutset silmas pidades, et Euroopa peab muutuma suveräänsemaks, võtma oma kaitse eest suurema vastutuse ning olema paremini ette valmistatud tegutsema ja tulema iseseisvalt toime vahetute ja tulevaste väljakutsete ja ohtudega. Sellel erakorralisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel võtsid kõik liikmesriigid kohustuse tugevdada oma üldist kaitsevalmidust, vähendada strateegilist sõltuvust, tegeleda lünkadega üliolulistes võimetes ning tugevdada vastavalt kogu liidus Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi, et liidul oleks võimalik varustust vajalikus koguses ja kiirendatud tempos paremini tarnida.

(3)18. mail 2022 esitasid komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatise „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs ja edasised sammud“, 8 milles juhiti tähelepanu kaitsevaldkonna rahastamise, tööstuse ja võimelünkadele liidus.

(4)20. juulil 2023 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse (EL) 2023/1525, 9 mis käsitleb laskemoona tootmise toetamist ja mille eesmärk on kiiresti toetada Euroopa Liidu kaitsetööstuse tootmisvõimsuse suurendamist, parandada tarneahelate julgeolekut, hõlbustada tõhusaid hankemenetlusi, tegeleda vajakajäämistega tootmisvõimsuses ja edendada investeeringuid.

(5)18. oktoobril 2023 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse (EL) 2023/2418, millega luuakse instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu (EDIRPA), 10 mille eesmärk on toetada liikmesriikidevahelist koostööd hankeetapis, et täita üheskoos kõige pakilisemad ja kriitilisemad lüngad, mille on põhjustanud eelkõige Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale reageerimine.

(6)14. ja 15. detsembril 2023 rõhutas Euroopa Ülemkogu oma järeldustes, olles võtnud arvesse Versailles’ deklaratsiooni ning julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilise kompassi rakendamiseks tehtud tööd, et liidu kaitsevalmiduse suurendamiseks on vaja rohkem pingutada. Kaitsevalmiduse saavutamise ja liidu kaitsmise eeltingimus on tugev kaitsetööstus, mis tähendab, et Euroopa kaitsetööstus peab muutuma vastupidavamaks, innovatiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks.

(7)5. märtsil 2024 võttis Euroopa Komisjon vastu ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta (millega kehtestatakse Euroopa kaitsetööstuse programm (EDIP) ja meetmete raamistik kaitseotstarbeliste toodete õigeaegse kättesaadavuse ja tarnimise tagamiseks), et pikendada EDIRPA ja laskemoona tootmise toetamist käsitleva määruse raames saadud kogemustele tuginedes nende aluseks olevate põhimõtete kohaldamist pikaajalisemas ja struktureeritumas perspektiivis.

(8)Alates 2025. aasta algusest on aga liidu julgeolekuolukord järsult halvenenud, mis ei ole seotud mitte ainult Venemaalt tuleneva püsiva ohuga, Venemaa laialdase üleminekuga sõjaaegsele majandusele ja Ukraina sõja arenguga, vaid ka ebakindlusega, mida põhjustab geopoliitiline olukord, kus liit peab märkimisväärselt suurendama oma jõupingutusi, et olla suuteline ennast autonoomselt kaitsma. Viimasel ajal halvenenud olukord suurendab ohtu Euroopa Liidule ja see eeldab, et liikmesriigid peavad tegema erakorraliselt suuri avaliku sektori kulutusi, et suurendada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi (European Defence Technological and Industrial Base – EDTIB). Seetõttu kasvab ka vajadus kiirendada solidaarsuse vaimus liidu toetuse kättesaadavaks tegemist nendele liikmesriikidele, keda ähvardavad ulatuslike avaliku sektori investeeringute vajaduse tõttu tõenäoliselt tõsised raskused, mis võivad mõjutada nende majanduslikku olukorda. Kuna toodete väljatöötamiseks ja vastava tööstusliku tootmisvõimsuse suurendamiseks on vaja aega, on ülimalt tähtis, et liit hakkaks nendele liikmesriikidele toetust andma niipea kui võimalik, et liikmesriigid saaksid kiiresti tellimusi esitada ning et suurendada kaitsetööstuse sektori jaoks prognoositavust ja motiveerida selle osalisi kiirkorras tootmisvõimsuse suurendamisse investeerima.

(9)Ajal, mil mitme liikmesriigi eelarve on jätkuvalt surve all, on tõenäoline, et liikmesriikidelt nõutavate kaitsetööstusvõimesse tehtavate kulutuste suurendamise maht ja kiirus avaldavad nende rahandusele suurt mõju.

(10)Selline erakorraline olukord, mida liikmesriigid ei ole ise põhjustanud ja mis ei ole nende kontrolli all, õigustab liidu kiireloomulisi meetmeid, et teha kaitsetööstusse investeerida soovivate liikmesriikide jaoks Euroopa julgeolekumeetmete (Security Action For Europe – SAFE) rahastamisvahendi (edaspidi „SAFE-rahastamisvahend“) vormis kättesaadavaks ajutine vahend, mis annaks neile finantsabi.

(11)SAFE-rahastamisvahend peaks võimaldama teha Euroopa kaitsetööstusesse kiireloomulisi ja suuremahulisi avaliku sektori investeeringuid, et suurendada kiiresti selle tootmisvõimsust, parandada kaitseotstarbeliste toodete õigeaegset kättesaadavust ning kiirendada struktuurseid muutusi ja nendega kohaneda. Kuna käesolev määrus on erakorraline ja ajutine vastus kiireloomulisele ja eksistentsiaalsele väljakutsele, tuleks selle alusel antav finantsabi teha kättesaadavaks üksnes selleks, et liikmesriigid suudaksid tulla toime halveneva julgeolekuolukorra negatiivsete majanduslike tagajärgedega ja et täita nende vahetuid hankevajadusi, aidates seeläbi kaasa Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi kaitsetööstusliku valmisoleku suurendamisele. Käesolev rahastamisvahend peaks moodustama osa liikmesriikide ja liidu tasandi üldistest jõupingutustest, et eraldada kaitsetööstuse investeeringuteks rohkem vahendeid ja leevendada seeläbi valitsevatest julgeolekuohtudest tulenevat kriisiolukorda. Nende jõupingutuste toetamiseks tuleks võtta liidu ja liikmesriikide tasandil paralleelselt muid meetmeid, nagu stabiilsuse ja kasvu paktist tulenevate paindlikkusmeetmete aktiveerimine.

(12)Liikmesriigid peaksid SAFE-rahastamisvahendist antavat finantsabi rakendama viisil, mis on kooskõlas liikmesriikide poolt ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) raames ühiselt kokku lepitud kaitsevõime prioriteetidega, liikmesriikide koostööga nõukogu otsusega (ÜVJP) 2017/2315 11 loodud alalise struktureeritud koostöö raames, Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) algatuste ja projektidega ning tsiviil- ja sõjalise abiga, mida liit annab Ukrainale. Käesolevat määrust rakendades peaksid liikmesriigid võtma nõuetekohaselt arvesse Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja muude asjaomaste partnerite tegevust, kui see teenib liidu julgeoleku- ja kaitsehuve.

(13)Liikmesriikidel peaks olema võimalik kasutada SAFE-rahastamisvahendist antavat finantsabi koostoimes muude olemasolevate ja tulevaste liidu programmidega, eelkõige selleks, et kaasrahastada konkreetseid meetmeid. Samal ajal võivad liidu programmid, millega toetatakse koostööd kaitsealaste riigihangete valdkonnas või mille eesmärk on toetada EDTIBi konkurentsivõimet üldisemalt, pakkuda täiendavat liidu toetust SAFE-rahastamisvahendist finantsabi saavate ühishangete jaoks või sellistes hangetes osalevatele ettevõtjatele, et stimuleerida asjaomase tööstusharu kasvu ja tugevdada veelgi rahastamisvahendi mõju EDTIBile.

(14)Liikmesriikide halduskoormuse vähendamiseks ja rahalise toetuse taotlemise tingimuste lihtsustamiseks peaks komisjonil olema võimalik võtta asjakohaste, eelkõige ühishangete alast koostööd toetavate programmide raames arvesse käesoleva määruse raamistikus esitatud teavet, iseäranis teavet, mis on esitatud finantsabi rakendamist käsitleva aruandluse eesmärgil.

(15)Liikmesriikide koostöö puudumine on põhjustanud ebatõhusust ja tekitanud olukorra, kus liidus on liiga palju sama liiki kaitsesüsteeme – see kahjustab riiklike investeeringutega taotletavat eesmärki kaitsta liidu territooriumi ning viib ühtlasi EDTIBi oluliste osade killustumise ja alatoimimiseni. Selle olukorra lahendamiseks peaksid toetust saavad liikmesriigid kasutama käesoleva määruse alusel antavat finantsabi ühishangete korraldamiseks. Kaitsevaldkonna ühishangete kaudu toetatavad rahastamiskõlblikud tegevused, kulutused ja meetmed peaksid olema seotud järgmiste prioriteetsete valdkondadega, mille on Ukraina sõjast saadud õppetunde arvestades kindlaks määranud Euroopa Ülemkogu kooskõlas Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) raames juba tehtud tööga ja täielikus vastavuses NATOga: õhu- ja raketikaitse, suurtükisüsteemid, sealhulgas pikamaa-ründevõime, raketid ja laskemoon, mehitamata õhusõidukid ja mehitamata õhusõidukite tõrje süsteemid ning strateegilised võimaldid, sealhulgas need, mis on seotud kosmosega ja elutähtsa taristu kaitsega, sõjaväelise liikuvuse, küberturvalisuse, tehisintellekti ja elektroonilise võitlusega. Nende ühishangete eesmärk peaks olema kiirendada kohanemist struktuursete muutustega kaitseotstarbeliste toodete tootmise võimsuses, stimuleerida koostööd hankeetapis ning toetada tootmisvõimsuse suurendamist ja selleks vajaliku taristu, varustuse ja logistikateenuste arendamist ja omandamist.

(16)Pidades silmas geopoliitilise olukorra viimatist arengut ning liidu ja liikmesriikide julgeolekule avalduvat erakorralist ohtu, tuleks selleks, et liidu tööstuslikku baasi kiiresti ning tõhusalt ja autonoomselt tugevdada ning seeläbi SAFE-rahastamisvahendist antava finantsabi mõju ja lisaväärtust suurendada, kehtestada käesoleva määrusega liikmesriikidele finantsabi kasutamise tingimused. Seepärast peaksid selle rahastamisvahendi raames korraldatavate ühishangetega seotud töövõtjad ja alltöövõtjad olema asutatud ja nende juhtimisstruktuurid peaksid asuma liidus, EMP EFTA liikmesriikides (edaspidi „EMP EFTA riigid“) või Ukrainas ning nad peaksid ühishanke jaoks kasutama taristut, rajatisi, vara või ressursse, mis asuvad mõne liikmesriigi, EMP EFTA riigi või Ukraina territooriumil. Tagamaks, et ühishankega seotud töövõtjad ja alltöövõtjad ei tegutse vastuolus liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega, ei tohiks nad olla kolmandate riikide ega kolmandate riikide üksuste kontrolli all. Kontrolli tuleks selles kontekstis käsitada kui võimet õigussubjekti kas otse või kaudselt ühe või mitme vahepealse õigussubjekti kaudu otsustavalt mõjutada.

(17)Põhimõttest, et ühishankes osalevad õigussubjektid peavad kasutama taristut, rajatisi, vara või ressursse, mis asuvad mõne liikmesriigi, EMP EFTA riigi või Ukraina territooriumil, ning et nad ei tohi olla kolmandate riikide ega kolmandate riikide üksuste kontrolli all, peaks olema teatavatel asjaoludel võimalik teha erandeid. Seega võib liidus, EMP EFTA riigis või Ukrainas asutatud õigussubjekt, kes kasutab taristut, rajatisi, vara või ressursse, mis asuvad väljaspool liikmesriigi, EMP EFTA riigi või Ukraina territooriumi, ja/või kes on kolmanda riigi või kolmanda riigi üksuse kontrolli all, ühishankes osaleda, kui on täidetud liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega seotud ranged tingimused, nagu need on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) V jaotises sisalduvas ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) raamistikus.

(18)Liidus, EMP EFTA riikides või Ukrainas asutatud õigussubjektidel, kes on sellise kolmanda riigi kontrolli all, mis ei ole Ukraina ega EMP EFTA riik (edaspidi „muu kolmas riik“), või muu kolmanda riigi üksuse kontrolli all, kui see on lubatud, peaks olema õigus ühishankes osaleda, kui neile on tehtud taustauuring määruse (EL) 2019/452 tähenduses ja vajaduse korral on võetud asjakohaseid leevendusmeetmeid või kui komisjonile tehakse kättesaadavaks tagatised, mis on heaks kiidetud kooskõlas selle liikmesriigi või EMP EFTA riigi menetlustega, kus need õigussubjektid on asutatud, või Ukraina menetlustega, kui need õigussubjektid on asutatud Ukrainas. Selliseid tagatisi peaks saama anda üksnes eeldusel, et täidetud on liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega seotud ranged tingimused, mis on sätestatud ELi lepingu V jaotises sisalduvas ÜVJP raamistikus.

(19)Selleks et tagada kaitseotstarbeliste toodete õigeaegne kättesaadavus ja tarnimine EDTIBist ning selle kiirem kohanemine struktuursete muutustega ja suurendada seega antava finantsabi mõju, on oluline kehtestada liidus loodud väärtusega seotud miinimumtingimused. Seepärast peaksid ühishankelepingud sisaldama nõuet, et liidust, EMP EFTA riikidest või Ukrainast pärit komponentide maksumus peab moodustama vähemalt 65 % lõpptoote hinnangulisest maksumusest.

(20)Teatavate kaitseotstarbeliste toodete puhul, mille alustehnoloogia ei ole liidus laialdaselt kättesaadav ja mida võib olla raske suures mahus asendada, tuleks nõuda, et kehtestataks lisatingimused, millega tagatakse liikmesriikide relvajõududele seoses nende toodetega tegutsemisvabadus ilma kolmandate riikide kehtestatud piiravate tingimusteta. Kui selliste toodete suhtes kohaldatakse piiravaid tingimusi, peaks töövõtjatel olema õigus asendada probleemsed komponendid, ilma et kolmas riik või kolmanda riigi üksus seda piiraks, ELi päritolu komponentidega, mida kõnealused piiravad tingimused ei mõjuta, ning otsustada asjaomase toote disaini fikseerimise ja edasiarendamise üle.

(21)Rahastamisvahendi rahastamiskõlblikkuse tingimuste eesmärk on suurendada kiiresti liidu kaitsetööstuse tootmisvõimsust ja võimaldada samas vajalikku paindlikkust, võttes arvesse, et asjaomaste toodete ja tehnoloogiate tarneahelad on rahvusvahelistunud. Lisaks Ukrainale ja EFTA EMP riikidele tuleks SAFE-rahastamisvahendi raames korraldatavates ühishangetes võimaldada osaleda ka ühinevatel riikidel, kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel ning sellistel kolmandatel riikidel, kellega liit on sõlminud julgeoleku- ja kaitsepartnerluse (mittesiduv lepe). Liidu ja ühe või mitme kõnealuse riigi vahelised kahe- või mitmepoolsed lepingud peaksid võimaldama nendes riikides asutatud töövõtjatel ja alltöövõtjatel osaleda SAFE-rahastamisvahendi raames korraldatavates ühishangetes vastavalt kõnealustes lepingutes kindlaks määratavatele tingimustele.

(22)Liikmesriigid, kes soovivad saada SAFE-rahastamisvahendist finantsabi, peaksid esitama komisjonile taotluse koos Euroopa kaitsetööstusse investeerimise kavaga. Kava koostamise hõlbustamiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid vahetama teavet, et määrata kindlaks laenusummade esialgsed eraldised. Komisjon peaks kõiki liikmesriikide esitatud taotlusi hindama. Riiklike kavade hindamisel peaks komisjon vajaduse korral tuginema EDA või ELi sõjalise staabi eksperditeadmistele. Komisjon peaks asjaomastele liikmesriikidele laenusummade eraldamisel kohaldama võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid, eeskätt juhul, kui taotletud laenusummad kokku ületavad SAFE-rahastamisvahendist eraldatava finantsabi maksimaalse kogusumma. Laenud tuleks eraldada liikmesriikidele, kes kohaldavad võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Euroopa kaitsetööstusse investeerimise kavades tuleks kirjeldada meetmeid, mida on kavas võtta Euroopa kaitsetööstuse sektori kerksuse suurendamiseks, eelkõige selle kaudu, et hõlbustatakse VKEde, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja uute kaitsevaldkonna osalejate juurdepääsu kaitseturule.

(23)Euroopa kaitsetööstusse investeerimise kava rakendamise hõlbustamiseks peaksid komisjon ja iga asjaomane liikmesriik sõlmima rakenduskokkuleppe, mis sisaldab finantsabi väljamaksmise üksikasju, sealhulgas esialgset väljamaksegraafikut, ning kirjutama alla laenulepingule, mis sisaldab SAFE-rahastamisvahendist antava laenutoetuse üksikasjalikke tingimusi. Selleks et SAFE-rahastamisvahendist rahastatavaid tegevusi, kulutusi ja meetmeid oleks võimalik kiiresti rakendama hakata, tuleks näha ette 15 protsendi suurune eelmakse.

(24)Finantsabi on asjakohane anda mitmekesistatud rahastamisstrateegia alusel, mis on sätestatud finantsmääruse (määrus (EL, Euratom) 2024/2509) artiklis 224, ja korraldada ühtse rahastamismeetodi alusel, mis peaks suurendama liidu võlakirjade likviidsust ning liidu emissioonide atraktiivsust ja kulutõhusust. Selleks et täita laenuportfelli haldamisega seotud usaldatavusnõudeid, ei tohiks neile kolmele liikmesriigile antavate laenude summa, kelle arvele jääb suurim osa kõigist antud laenudest, ületada 60 protsenti rahastamisvahendist antava finantsabi maksimumsummast.

(25)Ühishanked peaksid hõlmama vähemalt kahte osalevat riiki, kes on kas liikmesriigid, EMP EFTA riigid või Ukraina ja kellest vähemalt üks peaks olema SAFE-rahastamisvahendist laenutoetust saav liikmesriik. Lisaks peaks ühishangetes, mis korraldatakse koos SAFE-rahastamisvahendist finantsabi saava liikmesriigiga, olema õigus osaleda ka ühinevatel riikidel, muudel kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel ning sellistel muudel kolmandatel riikidel, kellega liit on sõlminud julgeoleku- ja kaitsepartnerluse (mittesiduv lepe). EMP EFTA riikide ja Ukraina kaasamist nende riikide hulka, keda võib arvesse võtta, et saavutada ühishanke korraldamiseks nõutav riikide miinimumarv, õigustab nende riikide tihe partnerlus liiduga kaitsetööstussektoris ja asjaolu, et Ukraina on Venemaa jätkuvast agressioonisõjast otseselt mõjutatud. Liikmesriike kutsutakse ka üles jätkama Ukraina toetamist varustusega, mis on hangitud SAFE-rahastamisvahendist saadud finantsabi toel. Kolmandate riikide osalus ühishangetes, mis on mõeldud EDTIBi või Ukraina või EMP EFTA riikide kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tugevdamiseks, peaks aitama tõsta nõudluse koondamise taset, mis on vajalik tööstussuutlikkuse suurendamiseks, toetama liidu lähimate partnerite poolt selles valdkonnas kasutusele võetud süsteemide ja toodete koostalitlusvõimet ning samal ajal võimaldama nendes hangetes osalevatel liikmesriikidel tagada soodsama hinna.

(26)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/81/EÜ on sätestatud õigusraamistik kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankelepingute sõlmimiseks korraldatavate hankemenetluste kooskõlastamiseks, võttes arvesse liikmesriikide julgeolekunõudeid ja aluslepingust tulenevaid kohustusi. Kõnealune direktiiv sisaldab erisätteid, mida kohaldatakse kriisist tingitud kiireloomulistel juhtudel ning millega nähakse ette näiteks lühendatud tähtajad pakkumuste esitamiseks ja võimalus kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust. Selleks et suurendada SAFE-rahastamisvahendi tõhusust, tegelemaks solidaarselt geopoliitilise olukorra muutumisest tingitud hädaolukorraga, on vaja hakata võimalikult kiiresti tegema EDTIBisse mahukaid investeeringuid.

(27)Selleks tuleks lihtsustada lepingute sõlmimist ühishangete kaudu, milles osaleb vähemalt üks SAFE-rahastamisvahendist finantsabi saav liikmesriik. Liikmesriike, kes korraldavad ühishankeid, kasutades SAFE-rahastamisvahendist antavat abi, tuleks käsitada kriisist tingitud kiireloomulises olukorras olevate riikidena – see annab neile õiguse kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, nagu see on ette nähtud direktiiviga 2009/81/EÜ. Lisaks tuleb SAFE-rahastamisvahendi kaudu toetatavates ühishangetes osalevate liikmesriikide julgeolekuhuvide kaitseks ette näha võimalus avada kehtiv raamleping või leping nende liikmesriikide hankijatele, kes alguses selles lepingus ei osalenud, isegi kui algselt ei olnud sellist võimalust ette nähtud, tingimusel et raamlepingu sõlminud ettevõtjalt on saadud eelnevalt nõusolek.

(28)Käesoleva rahastamisvahendi eesmärk on aidata kaitsta ülekaalukat avaliku julgeoleku huvi, toetades rahalisi jõupingutusi, mida liikmesriigid teevad EDTIBi tugevdamiseks eesmärgiga tagada kaitseotstarbeliste toodete õigeaegne kättesaadavus ja tarnimine, et olla valmis igasuguseks agressiooniks. Rahastamiskõlblikkuse tingimuste kasutamise kaudu püütakse toetada EDTIBi konkurentsivõimet ja tööstuslikku valmisolekut, mis on vajalik parandamaks liikmesriikide suutlikkust kaitsta tulemuslikult ja autonoomselt liidu ja selle liikmesriikide territooriumi. Rahastamisvahendi lisaeesmärk on suurendada ühishangete kaudu kaitseotstarbeliste toodete koostalitlusvõimet. Nende eesmärkide toetamiseks ja selleks, et tagada kaitseotstarbeliste toodete kättesaadavusega seotud tõsiste probleemide lahendamiseks vajalike jõupingutuste rahaline jätkusuutlikkus, on asjakohane võtta solidaarsuse vaimus meetmeid, mis aitaksid vältida kohustust tasuda makse nende kulutuste pealt ette. Seepärast tuleks kaitseotstarbelised tooted, mis on soetatud käesolevast rahastamisvahendist toetatud ühishangete raames, käibemaksust vabastada ja kehtestada selleks direktiivi 2006/122/EMÜ kohane ajutine käibemaksuvabastus. See vabastus peaks olema ajaliselt piiratud ja seda tuleks kohaldada üksnes nende lepingute kestuse jooksul, mis on sõlmitud SAFE-rahastamisvahendi raames korraldatud ühishangete tulemusel.

(29)Liit on täielikult pühendunud rahvusvahelisele solidaarsusele. Käesoleva määruse alusel vajalikuks peetavaid meetmeid, sealhulgas neid, mis on vajalikud tõsise nappuse ärahoidmiseks või leevendamiseks, tuleks rakendada sihipäraselt, läbipaistvalt, proportsionaalselt, ajutiselt ja kooskõlas WTO kohustustega.

(30)Komisjonil ja liikmesriikidel peaks olema võimalus osaleda teavitustegevuses, et tagada liidu rahastamise nähtavus, ja vajaduse korral tagada, et SAFE-rahastamisvahendist antavast toetusest antakse teada ja seda kinnitatakse märkega rahastamise päritolu kohta.

(31)Käesolev määrus ei piira liikmesriigi ainuvastutust oma julgeoleku eest, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 4 lõikes 2, ning iga liikmesriigi õigust kaitsta oma olulisi julgeolekuhuve kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 346.

(32)Selleks et käesoleva määruse rakendamine saaks selle eesmärkide saavutamist silmas pidades alata niipea kui võimalik, peaks see jõustuma võimalikult kiiresti,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva määrusega luuakse rahastamisvahend „Euroopa julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“ (edaspidi „SAFE-rahastamisvahend“), et anda liikmesriikidele finantsabi, mis võimaldab neil teha kiireloomulisi ja suuremahulisi avaliku sektori investeeringuid Euroopa kaitsetööstuse toetuseks.

Käesolevas määruses sätestatakse tingimused ja menetlused, mille alusel antakse liikmesriikidele SAFE-rahastamisvahendist finantsabi ja mille alusel liikmesriigid kõnealust finantsabi rakendavad, ning kehtestatakse eeskirjad järgmistesse kategooriatesse kuuluvate kaitseotstarbeliste toodete ja muude kaitse otstarbel kasutatavate toodete hankimiseks korraldatavate lihtsustatud ja kiirendatud ühishankemenetluste läbiviimiseks:

·esimene kategooria: laskemoon ja raketid, suurtükisüsteemid, väikesed mehitamata õhusõidukid (NATO I klass) ja asjaomased mehitamata õhusõidukite tõrje süsteemid, elutähtsa taristu kaitse, küberturvalisus ja sõjaväeline liikuvus;

·teine kategooria: õhu- ja raketikaitse, muud kui väikesed mehitamata õhusõidukid (NATO II ja III klass) ja asjaomased mehitamata õhusõidukite tõrje süsteemid, strateegilised võimaldid, kosmosevarade kaitse, tehisintellekt ja elektrooniline võitlus.

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)„kaitseotstarbeline toode“ – kaubad, teenused ja ehitustööd, mis kuuluvad direktiivi 2009/81/EÜ kohaldamisalasse, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artiklis 2;

2)„muud kaitse otstarbel kasutatavad tooted“ – kaubad, teenused ja ehitustööd, mis ei kuulu direktiivi 2009/81/EÜ artiklis 2 sätestatud kohaldamisalasse ning mis on vajalikud või toodetud kaitse otstarbel;

3)„ühishange“ – kaitseotstarbeliste toodete või muude kaitse otstarbel kasutatavate toodete hankimise menetlus ja selle tulemusel sõlmitavad lepingud, kui menetluse viib läbi vähemalt üks liikmesriik, kes saab käesolevast rahastamisvahendist finantsabi, ning veel üks liikmesriik või üks Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liige, kes kuulub Euroopa Majanduspiirkonda (edaspidi „EMP EFTA riik“), või Ukraina. Lisaks võivad ühishankes osaleda ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid ning sellised muud kolmandad riigid, kellega liit on sõlminud julgeoleku- ja kaitsepartnerluse (mittesiduv lepe).

Artikkel 3
SAFE-rahastamisvahend kui täiendav meede

SAFE-rahastamisvahend täiendab meetmeid, mida liit ja liikmesriigid võtavad Euroopa kaitsetööstuse toetamiseks mõeldud kiireloomuliste ja suuremahuliste avaliku sektori investeeringute tegemiseks.

Artikkel 4
SAFE-rahastamisvahendi kasutamise tingimused

1.Liikmesriik võib taotleda SAFE-rahastamisvahendist rahalist abi (edaspidi „finantsabi“) kaitseotstarbeliste toodete või muude kaitse otstarbel kasutatavate toodetega seotud tegevuste, kulutuste ja meetmete jaoks, mis viiakse ellu ühishangete kaudu, täites artiklis 16 sätestatud rahastamiskõlblikkuse eeskirju, ja mille eesmärk on eelkõige

a)kiirendada kaitsetööstuse kohanemist struktuursete muutustega, sealhulgas tööstusharu tootmisvõimsuste loomise ja suurendamise ning seotud toetava tegevuse kaudu;

b)parandada kaitseotstarbeliste toodete õigeaegset kättesaadavust, sealhulgas tarneaja lühendamise, tootmisaegade reserveerimise või kaitseotstarbeliste toodete, vahetoodete või toorainete varude soetamise kaudu;

c)tagada koostalitlusvõime ja asendatavus kõikjal liidus.

2.Liikmesriik võib kasutada SAFE-rahastamisvahendist antavat finantsabi koostoimes muude liidu programmidega kooskõlas nende programmide reeglitega. Samuti võib SAFE-rahastamisvahendist antavat finantsabi kasutada selliste tegevuste rahastamiseks, mis on saanud juba liidu toetust mõnest muust liidu programmist.

3.Erandina lõikest 1 võidakse 12 kuu jooksul pärast määruse jõustumist SAFE-rahastamisvahendist toetada ka ühe liikmesriigi korraldatavaid hankeid. Kui liikmesriik on lisanud sellise hanke artikli 7 lõikes 2 osutatud kavasse, võtab ta aktiivselt kõik vajalikud meetmed, et laiendada asjaomasest lepingust tulenevat kasu veel vähemalt ühele liikmesriigile või ühele EMP EFTA riigile või Ukrainale lisaks mis tahes huvitatud ühinevale riigile, kandidaatriigile, potentsiaalsele kandidaatriigile või sellisele muule kolmandale riigile, kellega liit on sõlminud julgeoleku- ja kaitsepartnerluse. Artikli 16 lõigetes 2–12 sätestatud rahastamiskõlblikkuse tingimusi kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 5 
Finantsabi vorm

Finantsabi antakse asjaomasele liikmesriigile liidult saadava laenu vormis.

Artikkel 6
Finantsabi maksimumsumma

SAFE-rahastamisvahendist laenudena antava finantsabi maksimumsumma on 150 000 000 000 eurot.

Artikkel 7
Finantsabi taotlus ja Euroopa kaitsetööstusse investeerimise kava

1.Kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest saadab finantsabi saada sooviv liikmesriik komisjonile taotluse. Taotlusele lisatakse kava (edaspidi „Euroopa kaitsetööstusse investeerimise kava“).

2.Euroopa kaitsetööstusse investeerimise kava peab olema nõuetekohaselt põhjendatud. See peab sisaldama järgmisi elemente:

a)kaitseotstarbelise toodete ja muude kaitse otstarbel kasutatavate toodete vajadus, mis on seotud järgmisega:

1)esimene kategooria: laskemoon ja raketid, suurtükisüsteemid, väikesed mehitamata õhusõidukid (NATO I klass) ja asjaomased mehitamata õhusõidukite tõrje süsteemid, elutähtsa taristu kaitse, küberturvalisus ja sõjaväeline liikuvus;

2)teine kategooria: õhu- ja raketikaitse, muud kui väikesed mehitamata õhusõidukid (NATO II ja III klass) ja asjaomased mehitamata õhusõidukite tõrje süsteemid, strateegilised võimaldid, kosmosevarade kaitse, tehisintellekt ja elektrooniline võitlus;

b)artiklis 4 osutatud kavandatud tegevuste, kulutuste ja meetmete kirjeldus;

c)asjakohasel juhul selle kirjeldus, kuidas Ukraina osaleb kavandatud tegevuses, kuludes ja meetmetes või millised on Ukraina toetuseks kavandatud meetmed;

d)artikli 16 ja hankelepingute sõlmimise korra järgimise tagamiseks kavandatud meetmete kirjeldus, sealhulgas selle kirjeldus, kuidas on kavas nende järgimist tagada, ning

e)muu asjakohane teave.

3.Liikmesriigid osutavad võimaluse korral koostoimele teiste liikmesriikide Euroopa kaitsetööstusse investeerimise kavadega ja liidu tasandil elluviidava tegevusega.

4.Kui see on asjakohane, kirjeldavad liikmesriigid meetmeid, mida võetakse tarnekindluse ja kerksuse suurendamiseks, eelkõige selle kaudu, et hõlbustatakse VKEde, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja uute kaitsevaldkonna osalejate juurdepääsu kaitseturule.

5.Liikmesriigid võivad Euroopa kaitsetööstusse investeerimise kava ettevalmistamisel paluda komisjonil korraldada heade tavade vahetus, et seda soovivad liikmesriigid saaksid kasu teiste liikmesriikide kogemustest.

6.Liikmesriigid võivad esitada komisjonile muudetud finantsabi taotluse koos muudetud Euroopa kaitsetööstusse investeerimise kavaga, kui see on kavandatud kulutuste või meetmete muutumise tõttu nõuetekohaselt põhjendatud ja kui laenusummad on kättesaadavad.

Artikkel 8
Otsus finantsabi taotluse kohta

1.Komisjon hindab artikli 7 lõikes 1 osutatud Euroopa kaitsetööstusse investeerimise kava ja teeb taotluse kohta otsuse põhjendamatu viivituseta.

2.Kui komisjon leiab, et taotlus vastab käesolevas määruses, eeskätt artiklis 4, artikli 7 lõikes 2 ja artiklis 16 sätestatud tingimustele, teeb ta finantsabi kättesaadavaks oma rakendusotsusega. Komisjoni rakendusotsus sisaldab

a)artikli 7 lõikes 1 osutatud kava ja selle artikli 7 lõikes 2 osutatud elementide hinnangut;

b)laenusummat ja laenutoetuse summat, mis tuleb maksta eelmaksena kooskõlas artikliga 11.

3.Komisjon edastab asjaomasele liikmesriigile igal juhul oma hinnangu taotluse kohta ja selle põhjused.

4.Lõikes 2 osutatud rakendusotsuse vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse taotleva liikmesriigi olemasolevaid ja eeldatavaid rahastamisvajadusi ning teiste liikmesriikide poolt vastavalt käesolevale määrusele juba esitatud või esitatavaid finantsabi taotlusi, kohaldades seejuures võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid.

5.Kui pärast lõikes 2 osutatud rakendusotsuse vastuvõtmist jääb SAFE-rahastamisvahendist antavast finantsabist vahendeid üle, võib komisjon avaldada 31. detsembriks 2026 uue osalemiskutse. Sellisel juhul kohaldatakse mutatis mutandis artiklis 7 ja käesoleva artikli lõigetes 1–4 osutatud menetlust.

6.Lõike 2 kohase rakendusotsuse võib vastu võtta kuni 30. juunini 2027.

Artikkel 9
Laenutehingud

1.Selleks et rahastada SAFE-rahastamisvahendist laenudena antavat toetust, antakse komisjonile õigus laenata vajalikud rahalised vahendid liidu nimel kapitaliturgudelt või finantsasutustelt kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 224.

2.SAFE-rahastamisvahendi laenutehingud tehakse eurodes.

Artikkel 10
Laenuleping ja rakenduskokkulepe

1.Pärast artikli 8 lõikes 2 osutatud rakendusotsuse vastuvõtmist sõlmib komisjon liikmesriigiga laenulepingu ja rakenduskokkuleppe.

2.Laenulepingus sätestatakse SAFE-rahastamisvahendist laenudena antava toetuse kättesaadavuse periood ja üksikasjalikud tingimused. Laenulepingu maksimaalne kestus on 45 aastat. Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 223 lõikes 4 sätestatud elementidele sisaldab laenuleping eelmakse summat ja eelmakse tasaarvestamise reegleid.

3.Rakenduskokkuleppes sätestatakse seos Euroopa kaitsetööstusse investeerimise kava rakendamise ja vastava finantsabi vahel, sealhulgas esialgne laenu osamaksete väljamaksmise graafik koos iga-aastase ülemmääraga, kui see on asjakohane. Lisaks sätestatakse rakenduskokkuleppes dokumentaalsete tõendite liigid ja kontrollireeglid, mis on seotud liikmesriikide poolt artikli 16 kohaselt kohaldatavate rahastamiskõlblikkuse eeskirjade täitmisega, ning artiklis 14 osutatud üksikasjalikud elemendid.

Artikkel 11
Eelmakse

1.Liikmesriigid võivad taotleda oma Euroopa kaitsetööstusse investeerimise kava raames eelmakset summas, mis moodustab kuni 15 protsenti laenutoetusest.

2.Eelmakse tegemise eelduseks on artikli 10 lõikes 2 osutatud laenulepingu jõustumine. Laenulepingus võib olla sätestatud, et eelmakse saamiseks peab olema sõlmitud artikli 10 lõikes 3 osutatud rakenduskokkulepe.

3.Maksed tehakse sõltuvalt rahaliste vahendite kättesaadavusest. Eelmakse võidakse välja maksta ühes või mitmes osas.

Artikkel 12
Osamaksete tegemise ja laenude väljamaksmise peatamise eeskirjad

1.Laenu kättesaadavuse periood, mis vastab ajavahemikule, mille jooksul võib heaks kiita asjaomasele liikmesriigile käesoleva artikli alusel tehtavaid makseid, kestab kuni 31. detsembrini 2030. Maksed tehakse osamaksetena sõltuvalt rahaliste vahendite kättesaadavusest. Osamakse võidakse välja maksta ühes või mitmes osas.

2.Artikli 14 lõikes 2 osutatud eduaruande esitamisel võib asjaomane liikmesriik esitada komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud maksetaotluse. Sellise maksetaotluse võivad liikmesriigid komisjonile esitada kaks korda aastas.

3.Komisjon hindab põhjendamatu viivituseta artikli 14 lõikes 2 osutatud eduaruande täielikkust, õigsust ja sidusust. Kui komisjon annab eduaruandele positiivse hinnangu, võtab ta põhjendamatu viivituseta vastu otsuse, millega antakse luba laenu osamakse välja maksta.

4.Kui komisjon jõuab lõikes 3 osutatud hindamise tulemusel järeldusele, et artikli 14 lõikes 2 osutatud aruanne ei ole rahuldav, peatatakse kogu laenu või selle osa väljamaksmine. Asjaomane liikmesriik võib esitada oma tähelepanekud ühe kuu jooksul alates komisjoni hinnangu edastamisest.

Artikkel 13
Laenuportfelli suhtes kohaldatavad usaldatavusnõuded

Neile kolmele liikmesriigile antud laenude summa, kelle arvele jääb suurim osa kõigist antud laenudest, ei tohi ületada 60 protsenti artikli 6 lõikes 1 osutatud maksimumsummast.

Artikkel 14
Kontroll ja auditeerimine

1.Laenuleping peab sisaldama määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 223 lõikega 4 nõutavaid vajalikke sätteid kontrolli ja auditeerimise kohta.

2.Artikli 12 kohase nõuetekohaselt põhjendatud maksetaotluse esitamisel esitab toetust saav liikmesriik komisjonile ka eduaruande, mis tuleb esitada iga kuue kuu tagant ning milles ta on nõuetekohaselt põhjendanud tehtud ja tulevasi kulutusi ja muid vajalikke elemente.

Artikkel 15 
Aruandlus

1.Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande finantsabi kasutamise kohta.

2.Vajaduse korral lisatakse aruandele SAFE-rahastamisvahendi kättesaadavusperioodi pikendamise ettepanek.

Artikkel 16
Kaitsetööstuse investeeringuid toetavate ühishangete rahastamiskõlblikkuse eeskirjad

1.SAFE-rahastamisvahendist toetatakse ühishankeid üksnes juhul, kui need vastavad käesolevas artiklis sätestatud rahastamiskõlblikkuse tingimustele.

2.Ühishankemenetlused ja kaitseotstarbeliste toodete hankelepingud peavad sisaldama lõigetes 3–11 ja 13 sätestatud osalemisnõudeid ühishankega seotud töövõtjatele ja alltöövõtjatele, ilma et see piiraks artiklis 17 osutatud lepingutes kindlaks määratud tingimuste kohaldamist.

3.Ühishankega seotud töövõtjad ja alltöövõtjad peavad olema asutatud ja nende juhtimisstruktuurid peavad asuma liidus, EMP EFTA riigis või Ukrainas. Nad ei tohi olla sellise kolmanda riigi kontrolli all, mis ei ole Ukraina, EMP EFTA riik ega muu kolmanda riigi üksus, mis ei ole asutatud liidus, Ukrainas ega mõnes EMP EFTA riigis.

4.Erandina lõikest 3 võib liidus asutatud ja muu kolmanda riigi või muu kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev õigussubjekt osaleda ühishankes juhul, kui talle on tehtud taustauuring Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 tähenduses ja vajaduse korral on võetud asjakohaseid leevendusmeetmeid või kui ta on esitanud tagatised, mida on kontrollinud see liikmesriik, kus ühishankega seotud töövõtja või alltöövõtja on asutatud. Tagatised peavad andma kindluse selle kohta, et töövõtja või alltöövõtja osalus ühishankes ei ole vastuolus liidu ega liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega, mis on kindlaks määratud ELi lepingu V jaotises sisalduvas ühise välis- ja julgeolekupoliitika raamistikus.

5.Lõikes 4 osutatud tagatised võivad põhineda standardvormil, mille on koostanud komisjon ning mis moodustab osa hanketingimustest, et tagada ühtlustatud lähenemine kogu liidus. Tagatistest peab eeskätt nähtuma, et ühishanke eesmärkide saavutamiseks on olemas meetmed, millega tagatakse järgmine:

a)ühishankega seotud töövõtja või alltöövõtja üle ei tehta kontrolli viisil, mis takistaks või piiraks tema suutlikkust täita tellimust ja saavutada tulemusi, ning

b)kolmandal riigil või kolmanda riigi üksusel puudub juurdepääs ühishankega seotud salastatud teabele ning ühishankega seotud töötajad või muud isikud on läbinud julgeolekukontrolli, mille on teinud mõni liikmesriik kooskõlas oma riigisiseste õigusnormide ja regulatsioonidega.

6.Ühishanget korraldav hankija annab komisjonile teada kohaldatud leevendusmeetmetest määruse (EL) 2019/452 tähenduses või lõikes 4 osutatud tagatistest. Taotluse korral tehakse komisjonile kättesaadavaks lisateave kohaldatud leevendusmeetmete või tagatiste kohta.

7.Ühishankega seotud töövõtjate ja alltöövõtjate taristu, rajatised, vara ja ressursid, mida kasutatakse ühishanke jaoks, peavad paiknema mõne liikmesriigi, EMP EFTA riigi või Ukraina territooriumil. Kui ühishankega seotud töövõtjal või alltöövõtjal ei ole liikmesriigi, EMP EFTA riigi või Ukraina territooriumil hõlpsasti kättesaadavaid alternatiive või asjakohast taristut, rajatisi, vara ega ressursse, võib ta kasutada oma taristut, rajatisi, vara ja ressursse, mis paiknevad või mida hoitakse väljaspool neid territooriume, eeldusel et nende kasutamine ei ole vastuolus liidu ega selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega.

8.Liidust, EMP EFTA riikidest või Ukrainast pärit komponentide maksumus peab moodustama vähemalt 65 % lõpptoote hinnangulisest maksumusest. Ühtegi komponenti ei tohi hankida sellisest muust kolmandast riigist, kes tegutseb vastuolus liidu või selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega.

9.Artikli 7 lõike 4 punkti a alapunktis 2 osutatud teise kategooria kaitseotstarbeliste toodete puhul peab töövõtjal olema võimalik ilma kolmandate riikide või kolmandate riikide üksuste piiranguteta otsustada hangitava kaitseotstarbelise toote disaini fikseerimise, kohandamise ja edasiarendamise üle, sealhulgas peab tal olema õigus asendada või eemaldada komponente, mille suhtes kolmandad riigid või kolmandate riikide üksused kohaldavad piiranguid.

10.Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „ühishankega seotud alltöövõtja“ õigussubjekti, kes pakub kriitilise tähtsusega sisendeid, millel on toote toimimise seisukohast olulised ainulaadsed omadused, ja kellele eraldatakse vähemalt 15 % lepingu maksumusest.

11.Liikmesriigid tagavad, et käesolevast rahastamisvahendist toetust saava ühishankega seotud menetlused muude kaitse otstarbel kasutatavate toodete hankimiseks ja vastavad hankelepingud sisaldavad asjakohaseid rahastamiskõlblikkuse tingimusi, millega kaitstakse liidu ja liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuve.

12.Liikmesriigid kirjeldavad artiklis 7 osutatud kavas üksikasjalikult rahastamiskõlblikkuse tingimusi kooskõlas lõigetega 3–11 ja 13, ilma et see piiraks artiklis 17 osutatud lepingutes kindlaks määratud tingimuste kohaldamist. Finantsabi antakse eeldusel, et koos eduaruandega on esitatud teave, mis sisaldub artiklis 10 osutatud rakenduskokkuleppes.

13.Liikmesriigid võivad kasutada SAFE-rahastamisvahendist antavat finantsabi, et rahastada oma osalust hankemenetlustes, mis korraldatakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 168 lõikega 2 või 3. Ühishankes osalevad kolmandad riigid võivad sellisel juhul erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 168 lõigetest 2 ja 3 osaleda määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 168 lõigetes 2 ja 3 sätestatud hankemehhanismides ja neid kasutada.

Artikkel 17
Kolmandate riikide üksuste ja toodete rahastamise tingimused

1.Selleks et sarnaselt meelestatud riikidel, täpsemalt ühinevatel riikidel, muudel kandidaatriikidel kui Ukrainal ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel ning muudel kolmandatel riikidel, kellega liit on sõlminud julgeoleku- ja kaitsepartnerluse (mittesiduv lepe), ja nende territooriumidel oleks võimalik täita artiklis 16 sätestatud rahastamistingimuste asukoha, päritolu ja asutamiskoha kriteeriume, kui nad osalevad SAFE-rahastamisvahendi alusel korraldatavas ühishankes, võib liit sõlmida lõigete 2 ja 3 kohaselt nende riikidega kahe- ja mitmepoolseid lepinguid.

2.Lõikes 1 osutatud kahe- või mitmepoolse lepinguga määratakse kindlaks, millise kriteeriumi – asukoht, päritolu või asutamiskoht – alusel on lepingus osaleval kolmandal riigil või osalevatel kolmandatel riikidel ning nende territooriumidel võimalik täita artiklis 16 sätestatud rahastamistingimusi ja millistel tingimustel. Kui see on asjakohane, sätestatakse lepingus eelkõige

a)tingimusel ja kord, mille alusel kolmandas riigis asutatud töövõtjatel ja alltöövõtjatel on võimalik osaleda SAFE-rahastamisvahendi raames korraldatavas ühishankes;

b)normid, mis on seotud sellega, kus asuvad taristu, rajatised, varad ja ressursid, mis kuuluvad ühishankesse kaasatud töövõtjatele või alltöövõtjatele ning mida kasutatakse selliste kaitseotstarbeliste toodete või muude kaitse otstarbel kasutatavate toodete valmistamiseks, mida tarnitakse SAFE-rahastamisvahendi raames korraldatavast ühishankest tuleneva lepingu alusel;

c)normid, mis on seotud kolmandast riigist pärit komponentide maksumusega;

d)normid, mis on seotud piirangutega, mille kolmas riik või kolmanda riigi üksus on kehtestanud SAFE-rahastamisvahendi toetusega hangitava kaitseotstarbelise toote disaini fikseerimisele, kohandamisele ja edasiarendamisele.

3.Kahe- või mitmepoolse lepinguga

a)tagatakse õiglane tasakaal kolmanda riigi rahalise osaluse ja tema saadava kasu vahel;

b)kehtestatakse tingimused kolmanda riigi rahalise osaluse tasumiseks liidule;

c)kehtestatakse asjakohased meetmed, millega reguleeritakse hangitava toote tarnekindlust;

d)aidatakse kaasa kaitsesüsteemide suuremale standardsusele ning liikmesriikide ja kolmanda riigi kaitsevõimete paremale koostalitlusele.

4.Lõike 3 punktis b osutatud rahalist osalust käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise tuluna ja kasutatakse programmide jaoks, millest toetatakse liidu ja Ukraina kaitsetööstust ja Ukrainat kooskõlas nende programmide eeskirjadega.

Artikkel 18
Raamlepingute või lepingute muutmine

1.SAFE-rahastamisvahendist toetatava ühishanke puhul kohaldatakse lõigetes 2–4 sätestatud norme olemasoleva raamlepingu või lepingu suhtes, mille ese on kaitseotstarbeliste toodete ostmine, mida vähemalt üks osalevatest liikmesriikidest rahastab osaliselt või täielikult SAFE-rahastamisvahendist antud laenuga ja mis ei sisalda oluliste muudatuste tegemist reguleerivaid norme. Kui raamlepingu või lepingu sõlminud hankija kohaldab lõikeid 2 ja 3, peab ta saama eelneva nõusoleku ettevõtjalt, kellega ta on selle raamlepingu või lepingu sõlminud.

2.Kui olemasolev raamleping või leping on sõlmitud ettevõtjaga, kes vastab artikli 16 lõigetes 3–11 sätestatuga samaväärsetele kriteeriumidele, võib liikmesriigi hankija seda muuta, et lisada raamlepingu või lepingu osaliste hulka uusi hankijaid riikidest, kes osalevad asjaomases ühishankes. Nende hankijate suhtes, kes ei olnud algselt raamlepingu osalised, ei kohaldata direktiivi 2009/81/EÜ artikli 29 lõike 2 esimest lõiku.

3.Erandina direktiivi 2009/81/EÜ artikli 29 lõike 2 kolmandast lõigust võib liikmesriigi hankija oluliselt muuta koguseid, mis on sätestatud raamlepingus või lepingus, mille eeldatav maksumus ületab direktiivi 2009/81/EÜ artiklis 8 kindlaks määratud piirmäära, kui kõnealune raamleping või leping on sõlmitud ettevõtjaga, kes vastab käesoleva määruse artikli 16 lõigetes 3–11 sätestatuga samaväärsetele kriteeriumidele, ja kõnealune muudatus on rangelt vajalik lõike 2 kohaldamiseks.

4.Kui leping sisaldab indekseerimisklauslit, on lõikes 3 osutatud maksumuse arvutamisel kontrollväärtuseks ajakohastatud maksumus.

5.Hankija, kes on lõigetes 2 ja 3 osutatud juhtudel raamlepingut või lepingut muutnud, avaldab kooskõlas direktiivi 2009/81/EÜ artikliga 32 Euroopa Liidu Teatajas sellekohase teate.

6.Lõigetes 2 ja 3 osutatud juhtudel kohaldatakse raamlepingu või lepingu osaliseks olevate hankijate suhtes võrdsete õiguste ja kohustuste põhimõtet, eelkõige seoses hangitavate lisakoguste maksumusega.

Artikkel 19
Juhud, mille puhul on õigustatud kasutada SAFE-rahastamisvahendist toetatava ühishanke raames väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust

Ühishanked, milles osaleb vähemalt üks liikmesriik, kes saab finantsabi SAFE-rahastamisvahendist, loetakse direktiivi 2009/81/EÜ artikli 28 lõike 1 punkti c kohaldamisel vastavaks kriisiolukorrast tingitud kiireloomulisuse tingimusele.

Artikkel 20
Kaitseotstarbeliste toodete impordi ja tarnimise ajutine vabastamine käibemaksust

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artikli 2 lõikest 1 vabastatakse käesoleva määruse kohaldamisel kaitseotstarbeliste toodete või muude kaitse otstarbel kasutatavate toodete tarnimine, sealhulgas import ja liidusisene tarnimine, ajutiselt käibemaksust, kui nimetatud tooteid tarnitakse SAFE-rahastamisvahendi raames korraldatavast ühishankest tuleneva lepingu alusel.

Artikkel 21
Salastatud teavet ja tundlikku teavet reguleerivate normide kohaldamine

1.Selleks et hõlbustada salastatud teabe ja tundliku teabe vahetamist komisjoni ja liikmesriikide ning vajaduse korral hankijate ja muude lõplike vahendite saajate vahel, kasutab komisjon turvalist teabevahetussüsteemi.

2.Komisjonil on juurdepääs teabele, sealhulgas sajalasele teabele, mis on hädavajalik väljamaksete tegemise tingimuste täitmise kontrollimiseks, kontrollide, läbivaatamiste, auditite ja uurimiste tegemiseks ning artiklis 14 osutatud kontrollide, auditite ja aruannete jaoks.

Artikkel 22
Teave, teavitamine ja avalikustamine

1.Komisjon ja liikmesriigid võivad tegeleda teavitustegevusega, et tagada asjaomaste Euroopa kaitseinvesteeringuid käsitlevate kavade raames ette nähtud finantsabi puhul liidu nähtavus, sealhulgas rakendada koos asjaomaste riiklike asutustega ühiseid teavitusmeetmeid, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse turvanõudeid. Komisjon võib vajaduse korral tagada, et käesolevast rahastamisvahendist antavast toetusest teavitatakse ja seda kinnitatakse raha päritolu kajastava märkega.

2.SAFE-rahastamisvahendist rahalist toetust saavad liikmesriigid tagavad liidu finantsabi nähtavuse, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse turvanõudeid; sealhulgas kasutavad nad vajaduse korral liidu embleemi ja raha päritolu kajastavat märget „rahastanud Euroopa Liit – SAFE“, eriti ühishangete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sihipärast teavet, mis on sidus, tulemuslik ja proportsionaalne.

3.Komisjon rakendab käesoleva rahastamisvahendi ning selle kohaselt võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid. Kui see on asjakohane, teavitab komisjon oma tegevusest Euroopa Parlamendi esindusi ja kaasab neid.

Artikkel 23
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK3

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus3

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad3

1.3.Eesmärgid3

1.3.1.Üldeesmärgid3

1.3.2.Erieesmärgid3

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju3

1.3.4.Tulemusnäitajad3

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb4

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused4

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava4

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.4

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid4

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega5

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang5

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus6

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid6

2.HALDUSMEETMED8

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid8

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)8

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus8

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta8

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal)8

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed9

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU10

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele12

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade12

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud12

3.2.1.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud17

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund22

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud24

3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud24

3.2.3.3.Assigneeringud kokku24

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus25

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest25

3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust26

3.2.4.3.Personalivajadus kokku26

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade28

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga28

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus28

3.3.Hinnanguline mõju tuludele29

4.Digimõõde29

4.1.Diginõuded30

4.2.Andmed30

4.3.Digilahendused31

4.4.Koostalitlusvõime hindamine31

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed32

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Eesmärgid

1.3.1.Üldeesmärgid

1.3.2.Erieesmärgid

1.3.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.3.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.4.Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 12  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 Piiratud kestusega

–    hõlmab ajavahemikku [PP.KK.]2025–[31.12.]2030

–    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 13

 Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

 Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

– avalik-õiguslikele asutustele;

– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

–liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid 

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) 

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed 

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1.Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (not to be completed for decentralised agencies)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

3.2.3.2.Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

3.2.3.3.Assigneeringud kokku

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.4.Hinnanguline personalivajadus 

–    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1.Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 20

Eespool esitatud täistööajale taandatud töötajate arv vastab lisaressurssidele, mida kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraat (DG DEFIS) ning eelarve peadirektoraat (DG BUDG) vajavad asjaomaseks tööks.

3.2.4.2.Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust

3.2.4.3.Personalivajadus kokku

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Ülesannete kirjeldus:

3.2.5.Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Compulsory: the best estimate of the digital technology-related investments entailed by the proposal/initiative should be included in the table below.

Exceptionally, when required for the implementation of the proposal/initiative, the appropriations under Heading 7 should be presented in the designated line.

The appropriations under Headings 1-6 should be reflected as “Policy IT expenditure on operational programmes”. This expenditure refers to the operational budget to be used to re-use/ buy/ develop IT platforms/ tools directly linked to the implementation of the initiative and their associated investments (e.g. licences, studies, data storage etc). The information provided in this table should be consistent with details presented under Section 4 “Digital dimensions”.

3.2.6.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–    ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

 
3.3.    Hinnanguline mõju tuludele 

–    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

–    märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

4.Digimõõde

4.1.Diginõuded

4.2.Andmed

4.3.Digilahendused

4.4.Koostalitlusvõime hindamine

4.5.Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

(1)     Määrus – EL – 2023/2418 – ET – EUR-Lex .

(2)     Määrus – 2023/1525 – ET – EUR-Lex .

(3)    Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Uus Euroopa kaitsetööstuse strateegia: ELi valmisoleku saavutamine reageerimisvõimelise ja vastupanuvõimelise Euroopa kaitsetööstuse kaudu“.

(4)    Euroopa konkurentsivõime tulevik: Mario Draghi aruanne, september 2024.

(5)    Nõukogu 19. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/672, millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA).

(6)    https://www.consilium.europa.eu/media/54773/20220311-versailles-declaration-et.pdf.

(7)    https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7371-2022-INIT/et/pdf.

(8)    Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kaitseinvesteeringute puudujääkide analüüs ja edasised sammud“ (JOIN(2022) 24 final, 18. mai 2022).

(9)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1525, mis käsitleb laskemoona tootmise toetamist (ELT L 185, 24.7.2023, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1525/oj).

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2418, millega luuakse instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu (EDIRPA) (ELT L 2023/2418, 26.10.2023).

(11)    Nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/2315, millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ning määratakse kindlaks selles osalevate liikmesriikide nimekiri (ELT L 331, 14.12.2017, lk 57, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2017/2315/oj).

(12)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(13)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-methods.aspx .

(14)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(15)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(16)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(17)    Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

(18)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(19)    Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

(20)    Please specify below the table how many FTEs within the number indicated are already assigned to the management of the action and/or can be redeployed within your DG and what are your net needs.