EUROOPA KOMISJON

Brüssel,19.6.2023

COM(2023) 324 final

2023/0187(CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV

ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta

{SEC(2023) 243 final} - {SWD(2023) 215 final} - {SWD(2023) 216 final} - {SWD(2023) 217 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

·Esiteks võib väärtpaberite emitendi riik (tuluallikariik) nõuda maksu, mis peetakse kinni väärtpaberite brutotulult (kinnipeetav maks).

·Teiseks võib investori asukohariik (maksuresidentsuse riik) nõuda maksu tulumaksuna.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

–2016. aastal võttis komisjon vastu maksustamise vältimise vastase direktiivi, 13 et tagada maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastastest rahvusvahelistest meetmetest tulenevate maksustamise vältimise vastaste põhimeetmete kooskõlastatud rakendamine liikmesriikides.

–Halduskoostöö direktiivi (DAC) 14 on alates selle vastuvõtmisest 2011. aastal mitmel korral muudetud ja laiendatud, et võimaldada maksualase teabe ulatuslikku ja õigeaegset vahetamist kogu ELis. Eelkõige kehtestati teise halduskoostöö direktiiviga (DAC2) 15 raamistik, millega tagatakse maksustamise suurem läbipaistvus ELis seoses finantskontosid käsitleva teabega.

–Kuuenda halduskoostöö direktiivi (DAC6) 16 kohaselt peavad vahendajad teavitama maksuhaldureid piiriülestest skeemidest, mida oleks võimalik kasutada agressiivsel maksuplaneerimisel.

–2021. aastal võttis komisjon vastu direktiivi ettepaneku, mille eesmärk on tõkestada variühingute (s.o Euroopa Liidus asutatud üksused, millel puudub või on minimaalne majandustegevus) 17 väärkasutamist maksude vältimiseks või neist kõrvale hoidmiseks.

Kehtivad ELi õigusaktid ei sisalda siiski konkreetseid meetmeid võitluseks maksukuritarvitustega, mis puudutavad kinnipeetava maksu menetlusi. Kehtivate õigusnormidega ei ole ette nähtud väärtpaberitehinguid käsitleva teabe esitamist tuluallikaliikmesriikide maksuhalduritele (sh finantsvahendaja makstavate dividendide või intressidega seotud makseahela üksikasjad).

Seetõttu ei lahenda need piisavalt konkreetset kuritarvitamise probleemi. Käesoleva direktiiviga suurendatakse läbipaistvust, et liikmesriigid saaksid kontrollida, kas kinnipeetava maksu määra kohaldatakse õigesti iga maksusoodustuse õigusega maksumaksja suhtes. Sellega tagatakse, et läbipaistvus saavutatakse õigel ajal, et põhjendada ning võimaldada kohaldatava maksutagastuse või -vähenduse taotluste kiiret ja tõhusat menetlemist.

Kuna käesolev ettepanek käsitleb kinnipeetava maksu menetlusi, siis see üksnes täiendab ema- ja tütarettevõtjate direktiivi 18 ning intressimaksete ja litsentsitasude direktiivi, 19 mille kohaselt on vastavalt dividendid ja muud kasumijaotised ning tütarettevõtjate poolt emaettevõtjatele makstavad intressimaksed ja litsentsitasud kinnipeetavast maksust vabastatud ning millega kaotatakse sellise tulu topeltmaksustamine emaettevõtja tasandil. Ema- ja tütarettevõtjate direktiivi ning intressimaksete ja litsentsitasude direktiivi võib kohaldada käesoleva ettepaneku kohaldamisalasse kuuluvate noteeritud väärtpaberite suhtes ning käesolev ettepanek ei piira liikmesriike ema- ja tütarettevõtjate direktiivi ning intressimaksete ja litsentsitasude direktiivi järgimisel, vaid pigem hõlbustab seda menetluse seisukohast.

•    Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

–Investorid ja finantsvahendajad olid selgelt arvamusel, et tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamine annaks parimaid tulemusi, näiteks varajase maksuvähenduse investoritele ja väikese koormuse vahendajatele. Samuti tunnistasid nad, et tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamist tuleks tõenäoliselt täiendada kinnipeetud maksu tagastamise süsteemidega, mis toimiksid varusüsteemina. Seetõttu toetasid nad algatust, millega standarditaks ka kinnipeetud maksu tagastuse praegusi protsesse ja vorme.

–Liikmesriigid väljendasid toetust kogu ELi hõlmava ühtse digitaalse maksuresidentsuse tõendi kasutuselevõtule. Seoses aruandluskohustuste ja standardmenetlusega:

(a)kinnipeetava maksu menetluste või aruandluse standardimine ei mõjutaks otseselt liikmesriike, kus riigisisene maksumäär mitteresidendist investoritele on madalam või sama suur kui topeltmaksustamise vältimise lepingute kohane määr. Osa neist liikmesriikidest väljendas toetust ELi tasandi meetmetele, kuna nende investorite positsioon sel juhul paraneb;

(b)liikmesriigid, kus kinnipeetava maksu riigisisene määr on kõrgem kui vastav topeltmaksustamise vältimise lepingute kohane määr, nõustusid üldiselt läbipaistvuse suurendamisega ja kinnipeetava maksu menetluste standardimisega, rõhutades, et on tähtis saavutada tasakaal nende menetluste tõhususe ja maksualaste kuritarvituste ärahoidmise protsesside üle kontrolli säilitamise vahel.

Kogu sidusrühmadelt saadud teavet võeti hoolikalt arvesse käesolevas ettepanekus, millega kehtestatakse tõhusamad kinnipeetava maksu menetlused ning antakse ühtlasi liikmesriikidele vajalikud vahendid maksupettuste ja -kuritarvituste tulemuslikuks tõkestamiseks.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

20. märtsil 2023 esitati õiguskontrollikomiteele läbivaadatud mõjuhinnang koos muudatustega, mis tehti vastusena õiguskontrollikomitee varasemale arvamusele. Eelkõige täpsustati, et mõlemad eesmärgid – tõhususe parandamine ja maksualaste kuritarvituste tõkestamine – on võrdselt olulised; lisaks muudeti variantide esitusviisi, et esitada nelja asemel kolm varianti (ühendades varasemad variandid 1 ja 2 praeguseks variandiks 1 ning sõnastades variandid 2 ja 3 veidi ümber ning muutes nende järjekorda); lõpuks vaadati mõjuhinnang läbi, et anda põhjalikum ülevaade kuludest ja tuludest, ning lisati kokkuvõtlik joonis, mis kajastab iga praeguse variandi netokulusid ja -tulusid iga sidusrühma jaoks.

Variant 1 – ühtse digitaalse maksuresidentsuse tõendi + ühtse aruandluse kasutuselevõtt

Selle variandi puhul võiksid liikmesriigid jätkata oma praeguste süsteemide (st tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise menetluse ja/või maksutagastusmenetluse) rakendamist, kuid peaksid võtma kasutusele järgmised uued elemendid:

·ühtne digitaalne maksuresidentsuse tõend (ühtse sisu ja vorminguga), mille väljastavad / mida kontrollivad digitaalselt kõik liikmesriigid;

·ühtne aruandlusstandard läbipaistvuse suurendamiseks, kuna kõik finantsvahendajad kogu finantsahelas esitaksid tuluallikaliikmesriigile kindlaksmääratud teabe. Sellega kaasneksid standarditud hoolsuskohustuse menetlused, vastutust käsitlevad normid ja ühtsed maksutagastusvormid, mis esitatakse klientide/maksumaksjate nimel automaatselt.

Variant 2 – tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteemi rakendamine

Teine variant põhineb variandi 1 elementidel, kuid teeb liikmesriikidele kohustuslikuks kehtestada tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteem, mis võimaldab kohaldada vähendatud maksumäärasid vastavalt topeltmaksustamise vältimise lepingule või riigisisestele eeskirjadele vahetult makse tegemise ajal. Variandi 2 kohaselt peaksid maksuhaldurid jälgima makse, mis kuuluvad tasumisele pärast makse tegemist.

Variant 3 – kiire maksutagastus kindlaksmääratud aja jooksul ja/või tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamine

See variant hõlmab varianti 1, millele on lisatud nõue, et maksutagastussüsteemi rakendavad liikmesriigid peaksid tagama, et tagasinõuet menetletakse eelnevalt kindlaksmääratud aja jooksul ehk nn kiire maksutagastuse süsteemi raames. Liikmesriigid võivad kehtestada tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteemi või jätkata selle rakendamist (põhisüsteemina või teatavate madala riskiga maksete puhul).

Erinevaid variante võrreldi järgmiste kriteeriumide alusel: tulemuslikkus, tõhusus, sidusus ja proportsionaalsus.

Kõigist variantidest eelistatakse varianti 3. Variant 3 on ELis kindlakstehtud probleemide lahendamiseks eriti tulemuslik kiiruse, lihtsamate protsesside ja digiteeritumate menetluste poolest. Kuigi variandi 2 tulemusel hoiaksid investorid veelgi rohkem kulusid kokku, võimaldaks variant 3 liikmesriikidel säilitada maksutagastuse taotluste üle eelkontrolli, pakkudes seega võimaluse minna edasi viisil, mis peaks olema poliitiliselt teostatav kõigis liikmesriikides. Kuritarvituste tõkestamine on eriti oluline nende liikmesriikide jaoks, keda on viimastel aastatel tugevalt mõjutanud cum-cum ja cum-ex kauplemine. Poliitilistel põhjustel võivad need liikmesriigid olla lühemas perspektiivis tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteemi kasutuselevõtu suhtes pigem tõrksad, sest selline süsteem suurendab finantsvahendajate rolli.

Majanduslik mõju

Kasu

Kavandatud algatusega kaasneb investorite jaoks kulude kokkuhoid, mis on hinnanguliselt ligikaudu 5,17 miljardit eurot aastas, sealhulgas 730 miljonit eurot aastas seoses paberimajanduse vähenemisega (409 miljonit eurot ELi investorite puhul). See on tingitud asjaolust, et investorite vastavuskulud vähenevad, topeltmaksustamise juhtumeid on vähem ja investorid saavad tagasimakstud raha õigeaegselt reinvesteerida. Selle algatusega kõrvaldatakse seega piiriüleste investeeringute struktuurne ja pikaajaline takistus ning aidatakse ELi ettevõtjatel kaasata kapitali laiemalt investorite baasilt, mis on kapitaliturgude liidu peamine eesmärk.

Kuigi finantsvahendajad kannaksid lühikeses perspektiivis märkimisväärseid kulusid, et võtta kasutusele uue direktiivi järgimiseks vajalikud süsteemid, peaksid nad pikemas perspektiivis saama kasu kulude kokkuhoiust (hinnanguliselt ligikaudu 13,5 miljonit eurot aastas) ühtlustatud menetluste tulemusel, eelkõige tänu algatuse teatavate aspektide digiteerimisele, nagu digitaalse maksuresidentsuse tõendi kasutamine või maksuvähenduse taotluse esitamine kogusumma ulatuses.

Maksuhalduritel on paremad võimalused maksualaste kuritarvituste tõkestamiseks, millel peaks lõppkokkuvõttes olema positiivne mõju maksutuludele. Eeldatakse, et selle algatuse positiivne mõju SKP-le on umbes 0,025 %.

Kulud

Finantsvahendajatel tekivad rakenduskulud ja iga-aastased korduvkulud, vastavalt 75,9 miljonit eurot ja 13 miljonit eurot. Maksuhalduritel tekivad ka IT arenduskulud seoses digitaalse maksuresidentsuse tõendi rakendamisega (arenduskulud hinnanguliselt 4,9–54 miljonit eurot ja korduvkulud 0,97–10,8 miljonit eurot) ja andmete saamiseks vajalike aruandlussüsteemidega (ühekordsed kulud hinnanguliselt 18,2 miljonit eurot ja korduvkulud 3,5 miljonit eurot aastas). Kuna topeltmaksustamise juhtumeid on vähem, vähenevad liikmesriikide maksutulud hinnanguliselt 2,2 miljardi euro võrra.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepaneku üks peamisi erieesmärke on kinnipeetava maksu menetluste digiteerimine, et digitaalse maksuresidentsuse tõendi väljastamine, teabe esitamine, maksuvähenduse või -tagastuse taotluste esitamine ja andmete kontrollimine oleks täielikult automatiseeritud. Algatuse eesmärk on ka vältida erinevate süsteemide rohkust liikmesriikides, standardides mõned kinnipeetava maksu menetluste elemendid.

Seoses lähenemisviisiga „üks sisse, üks välja“ toob algatus kaasa kulude kokkuhoiu investorite jaoks paberimajanduse vähenemisest (409 miljonit eurot aastas) ja finantsvahendajate jaoks menetluste ühtlustamisest (13,5 miljonit eurot aastas). Samal ajal tekivad finantsvahendajatel ühekordsed rakenduskulud 75,9 miljonit eurot ja korduvkulud 13 miljonit eurot.

Ettepanekuga kehtestatakse finantsvahendajate aruandluskohustused. Üksikasjaliku teabe hankimine on äärmiselt oluline, et tuluallikaliikmesriigi maksuhaldur saaks asjakohaseid kinnipeetava maksu määrasid hinnata ja kohaldada ning kuritarvitusi tõhusalt kindlaks teha, millega seega saavutatakse algatuse üks eesmärk. Aruandlusest tuleneva koormuse vähendamiseks piirdub finantsvahendajate esitatav teave sellega, mis on liikmesriikidele vajalik dividendi- ja intressimaksete ahela rekonstrueerimiseks, ning ulatuses, milles selline teave on teavet esitavatele finantsvahendajatele kättesaadav. Lisaks kasutatakse aruandluses elektroonilisi tüüpvorme ja teabevahetuskanalite suhtes kehtivad ühtsed nõuded, mille komisjon kehtestab rakendusaktidega.

Selleks et kinnipeetava maksu menetlusi lihtsustada ja leevendada nendega seotud nõudeid väikeinvestorite jaoks, on aruandluskohustuste ja hoolsuskohustuse menetluse jaoks kehtestatud vähese tähtsuse reegel. See seisneb selles, et investoritelt, kelle dividendimaksed jäävad alla 1 000 euro, ei nõuta teavet finantskokkulepete või minimaalse hoidmisperioodi kohta.

•Põhiõigused ja võrdõiguslikkus

Tagatud on põhiõigused, eelkõige isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud isikuandmete kaitse nõuete järgimine. Isikuandmeid töödeldakse üksnes selleks, et kontrollida, kas maksumaksja suhtes kohaldatakse õiget kinnipeetava maksu määra, ning et vähendada maksupettuste ja -kuritarvituste ohtu. Isikuandmeid edastatakse ainult nende üksuste vahel, kes osalevad käesoleva direktiivi kohastes kinnipeetava maksu vähendamise menetlustes. Edastatavate isikuandmete hulk piirdub vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetele sellega, mis on vajalik teabe puuduliku esitamise ja esitamata jätmise ning maksupettuste või -kuritarvituste avastamiseks. Isikuandmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui see on sel eesmärgil vajalik.

Käesolev algatus ei mõjuta oluliselt võrdõiguslikkust, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust.

•Muu mõju

Muu oluline mõju puudub. Eeldatakse siiski, et algatusel on piiratud positiivne sotsiaalne mõju, kuna see tagaks õiglasema maksustamise; samuti on algatusel piiratud positiivne keskkonnamõju, võttes arvesse paberipõhiste maksutagastusmenetluste eeldatavat vähenemist. Seepärast on käesolev algatus kooskõlas Euroopa kliimamääruses nõutud kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmisega.

Ettepanek toetab põhimõtteid „ei kahjusta oluliselt“ ja „vaikimisi digitaalne“ ning aitab kaasa digiühiskonna ja -majanduse saavutamisele Euroopas.

Asjaomased kestliku arengu eesmärgid, mida algatuses osaliselt käsitletakse, on 8. eesmärk (inimväärne töö ja majanduskasv), 9. eesmärk (tööstus, innovatsioon ja taristu) ja 16. eesmärk (rahu, õigus ja tugevad institutsioonid), nagu on esitatud mõjuhinnangu 3. lisas.

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

i)Ühtne digitaalne maksuresidentsuse tõend 

Kõik liikmesriigid peavad kasutusele võtma ühtse digitaalse maksuresidentsuse tõendi, mis tagab kiire, lihtsa ja turvalise haldusmenetluse ELi maksumaksjate maksuresidentsuse kinnitamiseks.

Nagu on sätestatud artiklis 4, on digitaalse maksuresidentsuse tõendi sisu ühtne, olenemata sellest, milline on selle väljastanud liikmesriik, st maksuresidentsuse liikmesriik. Digitaalse maksuresidentsuse tõendi ühtse sisuna on lõikes 2 kindlaks määratud elemendid, millega tuvastatakse taotluse esitanud maksumaksja ja kinnitatakse, et ta on liikmesriigi õigusnormide kohaselt selle liikmesriigi maksuresident.

Sihtotstarbelised konsultatsioonid liikmesriikidega näitasid, et investori maksuresidentsuse kindlaksmääramisel kohaldatakse samu eeskirju, mille kohaselt investorit käsitatakse teatava liikmesriigi maksuresidendina või mitte, olenemata investeerimisriigist. Seetõttu ei pea digitaalsel maksuresidentsuse tõendil investeerimisliikmesriiki täpsustama. Selline teave lisatakse siiski maksuvähenduse taotlusesse, et teha kindlaks kohaldatav vähendatud maksumäär.

Kuna eesmärk on luua standarditud digitaalne maksuresidentsuse tõend, mida saab kasutada kinnipeetava maksu menetluste ühtlustamiseks, ent ka muudel eesmärkidel, võimaldab ettepanek nendel eesmärkidel teavet lisada.

Võttes arvesse, et algatuse üks eesmärk on vähendada maksuhaldurite, investorite ja finantssektori halduskoormust, tehakse ettepanek, et digitaalne maksuresidentsuse tõend hõlmaks vähemalt tervet kalendriaastat, mil seda taotletakse. Kui aga aasta lõpus esinevad asjaolud ei toeta aasta jooksul väljastatud tõendi sisu, võivad tõendi väljastanud liikmesriik ja mis tahes muu asjaomane liikmesriik lugeda tõendi kehtetuks. Minimaalset digitaalse maksuresidentsuse tõendiga hõlmatud perioodi (üks kalendriaasta) ei tohiks tõlgendada nii, et see takistab liikmesriikidel väljastada pikema hõlmatud perioodiga tõendit, sõltuvalt iga liikmesriigi maksuresidentsuse mõistest ja riigisisesest otsusest. Liikmesriigid tunnustavad teise liikmesriigi väljastatud digitaalset maksuresidentsuse tõendit kui piisavat tõendit maksumaksja maksuresidentsuse kohta selles teises liikmesriigis niivõrd, kuivõrd tõendi väljastanud liikmesriik peab seda tõendit jätkuvalt kehtivaks.

Liikmesriigid peavad väljastama digitaalse maksuresidentsuse tõendi ühe päeva jooksul, tingimusel et neile on esitatud konkreetne teave ja kui ei esine erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid viivitust. Kui ühe päeva jooksul väljastamise nõuet ei täideta, peaks asjaomane liikmesriik teavitama sellest taotluse esitanud osapoolt. Ühe päeva jooksul väljastamise nõude täitmiseks peaksid liikmesriigid rakendama digitaalse maksuresidentsuse tõendi väljastamisel täielikult automatiseeritud süsteemi, mis võimaldab esitada taotlusi veebiportaali kaudu, mis on ligipääsetav maksumaksjatele ja selleks volitatud isikutele (nt finantsvahendajad, kes taotlevad digitaalset maksuresidentsuse tõendit oma klientide nimel).

Digitaalne maksuresidentsuse tõend on kaitstud e-templiga vastavalt 23. juuli 2014. aasta määrusele (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul (eIDASe määrus) 23 . Kavandatud meetod pakub võimalust kasutada digitaalse maksuresidentsuse tõendi inim- ja masinloetavaid versioone koos PDF-vormingus või muus sarnases vormingus dokumentidega, mida saab kasutada automaatsetes süsteemides.

ii)Liikmesriikide riiklikud registrid

Selleks et direktiivi keskmeks olevatest kinnipeetava maksu vähendamise menetlustest kasu saada, peab investoritel olema võimalus teha koostööd finantsvahendajatega, kes on selliste teenuste osutamiseks sertifitseeritud. Sertifitseeritud finantsvahendajaks saamiseks ja seega käesoleva direktiivi menetluste kasutamiseks on kaks alust:

–kohustuslikus korras: 1) määruse (EL) nr 575/2013 24 artikli 5 lõikes 2 määratletud suurte finantsinstitutsioonide puhul ja 2) määruse (EL) nr 909/2014 25 kohaldamisalasse kuuluvate väärtpaberite keskdepositooriumide puhul, kes osutavad maksu kinnipidaja teenuseid ja peavad seetõttu end registreerima nendes liikmesriikides, kus asuvad väärtpaberite emitendid ja kuhu nende kliendid on investeerinud;

–vabatahtlikkuse alusel: kõigi muude üksuste puhul (sh need, mis on asutatud kolmanda riigi jurisdiktsioonis), kes tegutsevad finantsvahendajatena ja vastavad konkreetsetele nõuetele, registreerides end asjaomase vahendaja äranägemisel ühes või mitmes käesoleva direktiivi kohaselt loodud riiklikus registris; eeldatakse, et vahendaja peaks end registreerima nendes liikmesriikides, kuhu tema kliendid investeerivad.

Liikmesriikidel, kes ei pea ülemääraselt kinnipeetavat maksu vähendama dividendimaksete maksuvabastuse tõttu või juhul, kui asjaomane riigisisene maksumäär on alati madalam või sama suur kui määr, mida võidakse kohaldada topeltmaksustamise vältimise lepingu alusel, ei pea riiklikku registrit olema. Liikmesriigid, kes otsustavad vastavalt käesolevale direktiivile kohaldada võlakirjade intressidelt tulu tekkimise kohas ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamist või ülemääraselt kinnipeetud maksu kiiret tagastamist, peaksid vaikimisi kasutama riiklikku registrit, mis on juba loodud dividendidelt ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamiseks, või vastasel juhul looma riikliku registri.

Nõuetele, sealhulgas registreerimisnõuetele mittevastavad sertifitseeritud finantsvahendajad kustutatakse riiklikest registritest ja/või nende suhtes kohaldatakse karistusi.

iii)Ühtne aruandlus

Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata tõkestada maksupettusi ja -kuritarvitusi ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise menetluste valdkonnas ning muuta need menetlused tulemuslikuks. Läbipaistvuse loomine finantsahelas teenib neid kahte eesmärki, kuna see võimaldab tuluallikaliikmesriigil saada teavet, mida on vaja, et kontrollida, kas kohaldatakse õiget kinnipeetava maksu määra, ja hinnata, kas on vaja kohaldada kuritarvituste vastaseid eeskirju. Ühtse aruandlusstandardi kehtestamine kogu ELis hoiab kokku investorite ja finantsvahendajate vastavuskulusid ning võimaldab kiiremaid ja turvalisemaid kinnipeetava maksu vähendamise menetlusi.

Kes peab teavet esitama ja kellele?

Aruandluskohustused tulenevad riiklikus registris registreerimisest. Kõik ühte või mitmesse riiklikku registrisse kantud sertifitseeritud finantsvahendajad peavad registrit pidavale asutusele ja vajaduse korral maksu kinnipidajale teavet, olenemata nende maksuresidentsuse riigist (ELis või väljaspool ELi või liikmesriigis, kus on olemas riiklik register või kus seda ei ole).

Mis tahes riiklikus registris registreeritud sertifitseeritud finantsvahendajad peavad esitama teabe, kui nende klientide investeering tehakse liikmesriigis, kus on olemas riiklik register. Selline tuluallikaliikmesriik peab pakkuma maksuvähendust ning seetõttu peab ta rekonstrueerima väärtpaberimaksete ahela ja tegema kindlaks lõppinvestori. Direktiiviga ei välistata võimalust, et sertifitseeritud finantsvahendajad annavad aruandluskohustuse väärtpaberite hoidmise ahelas edasi teisele finantsvahendajale, kuid asjaomane sertifitseeritud finantsvahendaja jääb esitatava teabe täielikkuse ja õigsuse eest vastutavaks.

Aruandluskohustuse täitmata jätmisega kaasnevad karistused.

Mille kohta tuleb teavet esitada?

Ühised esitatava teabe elemendid on sätestatud direktiivi II lisas. Iga sertifitseeritud finantsvahendaja esitab teabe ainult tehingu selle osa kohta, mis on talle nähtav, st kellelt ta saab dividende/intresse ja kellele ta maksab dividende/intresse. Seega on täieliku teabe saajal – kas tuluallikariigi maksuhalduril või tema nimel määratud maksu kinnipidajal – kogu vajalik teave, et rekonstrueerida tehingu finantsahel investorist kuni väärtpaberite emitendini.

Maksuhaldurile esitatav teave võimaldab tal kindlaks teha lõppinvestori isiku ja tema võimaliku õiguse kinnipeetava maksu vähendatud määrale. Seega vähendatakse sellega topeltmaksutagastuste ohtu ning suurendatakse maksuhaldurite suutlikkust teha kindlaks ja tõkestada muid kuritarvitusi ja pettusi, nagu cum-cum kauplemine.

II lisa jaotises E on sätestatud kaks aruandlusnõuet, mille eesmärk on aidata tõkestada kinnipeetava maksuga seotud kuritarvitusi, peamiselt cum-cum kauplemise kuritarvituslikke skeeme: i) teave alusvaraks olevate väärtpaberite hoidmisperioodi kohta ja ii) teave finantskokkulepete kohta, mis on seotud väärtpaberitega, mille suhtes maksumaksja maksuvähendust taotleb.

Esimese elemendi eesmärk on saada teavet selle kohta, kas alusvaraks olevad väärtpaberid on ostetud kahe päeva jooksul enne dividendikuupäeva, et aidata ära hoida edasisi petturlikke/kuritarvituslikke skeeme sama kinnipeetud maksu mitmekordseks tagasinõudmiseks, kui võimalik peaks olema ainult üks tagasinõue (cum-ex skeemid).

Teise elemendi eesmärk on saada teavet selle kohta, kas teavet esitav finantsvahendaja on teadlik mõnest alusvaraks olevate väärtpaberitega seotud finantskokkuleppest, mis ei ole dividendikuupäeval arveldatud, aegunud või muul viisil lõpetatud, eesmärgiga aidata maksuhalduril avastada kuritarvituslikke maksukokkuleppeid (cum-cum skeemid). Finantskokkulepe võib olla näiteks tagasiostuleping (repoleping) või väärtpaberite laenuks andmine, aga ka tuletisinstrumendid, nagu ühe alusaktsia futuurid. Täpsemalt hõlmab repoleping väärtpaberite kindla hinnaga müüki, kohustusega osta kindlaksmääratud kuupäeval samad või sarnased väärtpaberid kindlaksmääratud hinnaga tagasi. Väärtpaberite laenuks andmine hõlmab väärtpaberi omandiõiguse üleminekut tagatise, tavaliselt muu väärtpaberi eest, tingimusel et selle väärtpaberi või sarnaste väärtpaberite omandiõigus läheb kindlaksmääratud kuupäeval tagasi algsele omanikule. Määratlus on lai, et oleks võimalik hõlmata eri liiki kokkuleppeid.

Kuna eespool nimetatud skeeme on täheldatud ainult seoses dividendimaksetega, ei nõuta võlakirjadelt makstud intressidega seoses jaotises E esitatud aruandluselemente. Sama lähenemisviisi järgitakse väga väikeste makstud dividendide puhul, mida peetakse väikese riskiga juhtumiteks, mis ei õigusta sertifitseeritud finantsvahendajate vastavat aruandluskoormust. See ei takista siiski liikmesriike kohaldamast asjakohaseid tagajärgi, kui nad kuritarvituse (isegi väikeses summas) tegelikult avastavad.

Kuidas aruandlus toimub?

Aruandlus toimub standarditud XML-vormingus süsteemi kaudu, mis kehtestatakse komisjoni poolt vastuvõetava rakendusaktiga. Selles rakendusaktis standarditakse ja sätestatakse automaatne kanal ettevõtjate poolt teabe edastamiseks asjaomasele maksuhaldurile või tema nimel tegutsevale maksu kinnipidajale.

Millal tekib aruandluskohustus?

II lisas sätestatud teabe esitamise tähtaeg on hiljemalt 25 päeva jooksul alates registreerimiskuupäevast. Teave tuleks esitada võimalikult kiiresti pärast registreerimiskuupäeva, välja arvatud juhul, kui tehingu mis tahes osaga seotud arvelduskorraldus on registreerimiskuupäeval täitmise ootel; sellisel juhul tuleks kõnealust tehingut käsitlev teave esitada võimalikult kiiresti pärast arveldamist. Praktikas arveldatakse kõik positsioonid tavaliselt 10–15 päeva jooksul alates registreerimiskuupäevast. Kui seda ei ole 20. päevaks tehtud, nõutakse direktiivis ülemääraselt kinnipeetavate maksude tõhusaks vähendamiseks, et sertifitseeritud finantsvahendajad esitaksid ikkagi teabe olukorra kohta 20. päeva seisuga sellele järgneva viie päeva jooksul.

Liikmesriikides, kus kohaldatakse tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamist ja dividendide maksmise kuupäev on varasem kui 25 päeva alates registreerimiskuupäevast, peaks finantsvahendajatel olema mehhanism, mille abil anda maksu kinnipidajale õigeaegselt teavet kohaldatava määra kohta.

iv) Maksuvähenduse süsteemid

Ettepanekus sätestatakse a) tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteem ning b) kiire maksutagastuse süsteem. Tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteemi kohaselt kohaldab maksu kinnipidaja õiget maksusummat dividendide/intresside maksmise ajal (artikkel 12). Kiire maksutagastuse süsteemi kohaselt peetakse maks kinni tuluallikariigis kohaldatava kõrgema määra alusel, kuid ülemäärane maks tagastatakse seejärel hiljemalt 25 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast või kuupäevast, mil nõutav teave on esitatud, olenevalt sellest, kumb on hilisem. See peaks toimuma 50 kalendripäeva jooksul alates maksekuupäevast (artikkel 13). Mõlemal juhul oleksid menetluste asjaomased osalised sertifitseeritud finantsvahendajad, kes tegutsevad oma investorite nimel. Artiklites 10 (tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise või kiire maksutagastuse taotlus) ja 11 (hoolsuskontrolli kord) on sätestatud mõlema süsteemi ühised elemendid.

Maksuvähenduse menetluste ajal võib pädev maksuhaldur otsustada anda asjaomased ülesanded edasi määratud maksu kinnipidajale, selle asemel et neid ülesandeid üksi täita.

Iga liikmesriik, kes kohaldab ülemääraselt kinnipeetava maksu puhul maksuvähenduse menetlusi, võib otsustada kohaldada tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamist või kiire maksutagastuse süsteemi või mõlemat ning kasutada eespool nimetatud tegevuse edasiandmise võimalust või mitte. Sellised liikmesriigid peavad siiski tagama, et vähemalt üks neist kahest süsteemist on kõigile investoritele kättesaadav ja tegelikult toimiv ning et igal juhul on täidetud käesolevas direktiivis sätestatud tingimused. Liikmesriikidel on nende kahe süsteemi raames õigus otsustada, kas lubada näiteks ainult madala riskiga maksumaksjatel taotleda tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamist, samas kui teised maksumaksjad saavad taotleda ainult kiiret maksutagastust. Need süsteemid ei puuduta liikmesriike, kes ei kasuta ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise menetlusi, sest nad ei näe kinnipeetavat maksu üldse ette või ei näe erinevatel asjaoludel ette erinevaid kinnipeetava maksu määrasid, ning nad ei ole kohustatud meetmeid võtma.

Kõikidel juhtudel peaksid liikmesriigid investorite maksuresidentsuse tõendamisel tuginema peamiselt digitaalsele maksuresidentsuse tõendile, nagu on määratletud artiklis 4, või asjakohasele kolmanda riigi tõendile maksuresidentsuse kohta.

Käesoleva direktiivi peamine eesmärk on hoida ära maksukuritarvitusi/-pettusi, eelkõige cum-ex ja cum-cum kauplemise skeeme. Liikmesriikide maksuhalduritel, kes soovivad saada rohkem aega, et teha mõningaid kontrolle enne maksuvähendusega nõustumist, on teatavatel konkreetsetel asjaoludel võimalus mitte kohaldada käesoleva direktiivi alusel kehtestatavat tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamist või kiire maksutagastuse süsteemi. See võimalus on konkreetselt ette nähtud maksuvabastuse taotluse puhul ja juhul, kui II lisa jaotises E esitatud teabest nähtub, et alusvaraks olevad väärtpaberid on omandatud kahe kalendripäeva jooksul dividendikuupäevast ja/või et finantsvahendaja on teadlik alusvaraks olevate väärtpaberitega seotudfinantskokkuleppest, mis ei ole dividendikuupäeval arveldatud, aegunud või muul viisil lõpetatud.

Kui käesolevas direktiivis sätestatud tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteem või kiire maksutagastuse süsteem ei ole kohaldatav, kohaldatakse standardse maksutagastuse menetlust, kus maksumaksjal või tema määratud esindajal, kes ei pea tingimata olema finantsasutus, on võimalik taotleda maksu tagastamist otse maksuhaldurilt. Käesoleva direktiiviga tagatakse ka, et II lisa jaotises E ette nähtud teavet hõlmab vähemalt maksuhaldurile esitatava teabe sisu.

Üldsätted

Peatükk 4 sisaldab üld- ja lõppsätteid ning selles käsitletakse eelkõige rakendusakte, hindamist ja järelevalvet, andmekaitse-eeskirju, ülevõtmist ja jõustumist. Ettepanek tuleks pärast selle vastuvõtmist võtta liikmesriikide õigusesse üle 31. detsembriks 2026. See peaks jõustuma kahe aasta möödumisel pärast rakendusaktide vastuvõtmist, mis peaks toimuma 1. jaanuariks 2027.

2023/0187 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV

ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 115,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust 26 ,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 27 ,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Õiglase maksustamise tagamine siseturul ja kapitaliturgude liidu hea toimimine on Euroopa Liidu (EL) poliitilised prioriteedid. Sellega seoses on äärmiselt oluline kõrvaldada takistused piiriülestelt investeeringutelt ning samal ajal tõkestada maksupettusi ja maksualaseid kuritarvitusi. Sellised takistused on näiteks ebatõhusad ja ebaproportsionaalselt koormavad menetlused, millega vähendatakse ülemäärast maksu, mis peetakse tulu tekkimise kohas kinni avalikult kaubeldavatelt aktsiatelt või võlakirjadelt mitteresidendist investoritele makstavalt dividendi- või intressitulult. Lisaks ei ole praegused normid olnud piisavad, et hoida ära korduvaid maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise riske, nagu näitavad hiljutised cum-ex ja cum-cum skandaalid. Käesoleva ettepanekuga soovitakse muuta ELi kinnipeetava maksu menetlused tõhusamaks ning tugevdada neid samal ajal maksupettuste ja maksualaste kuritarvituste riski vastu. Ettepanek põhineb varasematel asjakohastel ELi ja rahvusvahelistel meetmetel, nagu komisjoni 2009. aasta soovitus, milles käsitletakse kinnipeetava maksu vähendamise korra lihtsustamist, 28 ning OECD lepingukohaste maksusoodustuste ja maksukuulekuse edendamise (TRACE) algatus.

(2)Selleks et suurendada liikmesriikides võimalike pettuste ja kuritarvituste ärahoidmise ja tõkestamise suutlikkust, mida praegu pärsib killustatus ning üldine puudus usaldusväärsest ja õigeaegsest investoreid puudutavast teabest, on vaja kehtestada piiriülestelt väärtpaberiinvesteeringutelt ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise ühine raamistik, mis on vastupidav maksupettuste ja maksualaste kuritarvituste riskile. See raamistik peaks lähendama üksteisele erinevaid ELis kohaldatavaid maksuvähenduse menetlusi ning tagama samal ajal väärtpaberite emitentidele, maksu kinnipidajatele, finantsvahendajatele ja liikmesriikidele investori isiku suhtes läbipaistvuse ja kindluse. Selleks peaks raamistik tuginema automatiseeritud menetlustele, nagu maksuresidentsuse tõendi (nii menetluse kui ka vormi) digitaliseerimine, mis on eeltingimus, et investoritel oleks juurdepääs mis tahes maksuvähendus- või -tagastusmenetlustele. Kõnealune raamistik peaks olema ka piisavalt paindlik, et võtta asjakohaselt arvesse eri liikmesriikides kohaldatavaid erinevaid süsteeme, ning tagama samas suurema ühtsuse ja asjakohased kuritarvituste vastased vahendid, mille abil maandada maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise riski.

(3)Proportsionaalse lähenemisviisi tagamiseks peaksid ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise menetlusi käsitlevad normid olema siduvad ainult nendele liikmesriikidele, kes peavad dividendidelt maksu kinni erineva määraga, sõltuvalt investori maksuresidentsusest. Sellisel juhul peavad liikmesriigid pakkuma maksuvähendust olukorras, kus maks peeti kinni kohaldatavast määrast kõrgema määraga. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalus rakendada samalaadseid menetlusi mitteresidentidele avalikult kaubeldavate võlakirjade eest tehtavate intressimaksete puhul, et muuta asjaomane maksuvähenduse menetlus tõhusamaks ja tagada maksumaksjate seas parem nõuete täitmine. Käesolevas direktiivis sätestatud menetlused ei puuduta liikmesriike, kes dividendidelt või intressidelt ülemääraselt kinnipeetavate maksudega seoses maksuvähenduse menetlusi ei vaja, ning seetõttu ei ole need normid neile siduvad. Arvestades, et investorid võivad asuda mis tahes liikmesriigis, tuleks kõikides liikmesriikides kohaldada ühtse ja digitaalse maksuresidentsuse tõendiga seotud norme ning sama kehtib üld- ja lõppsätete puhul.

(4)Tagamaks, et kõik ELi maksumaksjad saaksid kasutada ühtset, sobivat ja kehtivat maksuresidentsuse tõendit, peaksid liikmesriigid rakendama maksuresidentsuse tõendite väljastamiseks automatiseeritud menetlusi, sealhulgas sama äratuntavat ja vastuvõetavat digitaalset vormi ning sama sisu. Suurema tõhususe huvides peaks tõend kehtima vähemalt kogu selle aasta jooksul, mil see väljastati, ja teised liikmesriigid peaksid tõendit sellel ajavahemikul tunnustama. Liikmesriigid võivad digitaalse maksuresidentsuse tõendi tühistada, kui maksuhalduril on asjaomase aasta puhul maksuresidentsuse kohta vastupidised tõendid. Selleks et ELi äriühinguid oleks võimalik tulemuslikult tuvastada, peaks tõendil olema teave Euroopa kordumatu tunnuse (EUID) kohta.

(5)Selleks et saavutada eesmärk tagada tõhusamad ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise menetlused, tuleks rakendada ühiseid menetlusi, mis võimaldavad saada investori isiku kohta kiiresti selget ja turvalist teavet, eelkõige suure investoribaasi korral, st seoses avalikult kaubeldavatesse väärtpaberitesse tehtavate investeeringutega, mille puhul on üksikinvestorite isikut keeruline tuvastada. Sellised menetlused peaksid teise sammuna võimaldama ka makse tegemise ajal sobiva maksumäära kohaldamist (tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamine) või ülemääraselt tasutud maksusumma kiiret tagastamist. Kuna piiriülesed investeeringud hõlmavad tavaliselt finantsvahendajate makseahelat, peaksid asjakohased menetlused võimaldama samuti jälgida ja tuvastada ahela osaks olevaid vahendajaid ning seega ka tuluvoogu väärtpaberi emitendilt kuni lõppsaajani, st ainuinvestori või registreeritud omanikuni. Asjaomased liikmesriigid, st need, kes peavad väärtpaberitulult maksu kinni ja pakuvad ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendust, peaksid seetõttu looma makseahelas olulist rolli täitvate finantsvahendajate riikliku registri ja seda haldama ning nõudma finantsvahendajatelt pärast registris registreerimist, et nad esitaksid neile kättesaadava teabe nende käideldavate dividendi- või intressimaksete kohta. Nõutav teave peaks piirduma teabega, mis on vajalik makseahela rekonstrueerimiseks ja on seega kasulik pettuste või kuritarvituste riski vältimiseks, niivõrd kui selline teave on aruandvale vahendajale kättesaadav. Liikmesriigid, kes kohaldavad intressidelt kinnipeetava maksu puhul erinevaid määrasid ja peavad seega rakendama samalaadseid maksuvähenduse menetlusi, võivad samuti kaaluda loodud riikliku registri kasutamist.

(6)Kuna kõige sagedamini on väärtpaberimaksete ahelas finantsvahendajateks suured finantsinstitutsioonid, nagu on määratletud kapitalinõuete määruses, 29 ja ka väärtpaberite keskdepositooriumid, kes osutavad maksu kinnipidaja teenuseid, peaksid need üksused olema kohustatud taotlema registreerimist liikmesriikide riiklikes registrites, mis luuakse vastavalt eespool osutatule. Muudel finantsvahendajatel peaks olema lubatud taotleda registreerimist omal äranägemisel. Registreerimist peaks taotlema finantsvahendaja ise, esitades selleks liikmesriigi määratud pädevale asutusele taotluse, sealhulgas tõendid selle kohta, et ta vastab teatavatele nõuetele. Nende nõuete põhjal kontrollitakse, kas taotluse esitanud vahendaja vastab asjaomaste ELi õigusaktide nõuetele ja kas tema üle tehakse kõnealuste nõuete täitmise suhtes järelevalvet. Kui finantsvahendaja asukoht on väljaspool ELi, peavad tema suhtes kehtima tema asukohaks oleva kolmanda riigi õigusaktid, mis on võrreldavad käesoleva direktiiviga, ja kõnealune kolmas riik ei või olla kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu I lisasse ega suure riskiga kolmandate riikide ELi loetellu (rahapesuvastane loetelu). Kolmanda riigi finantsvahendaja vastavus asjakohastele ELi nõuetele on seotud üksnes käesolevas direktiivis sätestatuga ega mõjuta muudest ELi õigusaktidest tulenevate õiguste kasutamist või kohustuste kohaldamist. Pärast registreerimist tuleks finantsvahendajaid käsitada asjaomases liikmesriigis sertifitseeritud finantsvahendajatena ning nende suhtes tuleks kohaldada käesoleva direktiivi kohaseid asjakohaseid aruandlus- ja teatamiskohustusi ning samal ajal tuleks neile anda õigus taotleda käesolevas direktiivis sätestatud maksuvähenduse menetluste kohaldamist. Riiklikku registrit pidavad liikmesriigid peaksid samuti võtma meetmeid, et kustutada registrist iga sertifitseeritud finantsvahendaja, kes seda taotleb või kes ei vasta enam asjakohastele nõuetele. Lisaks võivad need liikmesriigid otsustada ette näha, et riiklikust registrist kustutatakse sertifitseeritud finantsvahendajad, kes on mitu korda rikkunud oma kohustusi. Kui liikmesriik kustutab mõne finantsvahendaja oma registrist, peaks ta sellest teavitama teisi riiklikku registrit pidavaid liikmesriike, et nad saaksid hinnata, kas kustutada sama sertifitseeritud finantsvahendaja oma riiklikust registrist. Asjaomaste isikute õiguste ja kohustuste suhtes kohaldatakse asjaomaste liikmesriikide õigusakte, sealhulgas seoses riiklikus registris registreerimise ja sellest kustutamise kohta tehtud liikmesriigi otsuse edasikaebamisega.

(7)Selleks et tagada dividendi- või intressimakseid saava investori isiku ja temaga seotud asjaolude ning emitendilt lähtuva maksevoo suhtes suurem läbipaistvus, peaksid sertifitseeritud finantsvahendajad esitama riikliku registri pidamiseks määratud asutusele konkreetse tähtaja jooksul asjakohase teabe. See teave tuleks esitada ka maksu kinnipidajale, kui tulu tekkimise kohas kinnipeetavat maksu on võimalik vähendada. Need andmed peaksid hõlmama teavet asjaomase investori nõuetele vastavuse kohta, kuid peaksid piirduma teabega, mis on kättesaadav aruandvale sertifitseeritud finantsvahendajale. Finantsvahendajatel, kes ei ole kohustatud sertifitseeritud finantsvahendajana registreeruma ja kes on ka otsustanud seda mitte teha, ei ole käesoleva direktiivi kohast aruandluskohustust. Teave selliste vahendajate käideldavate maksete kohta, kes ei ole sertifitseeritud finantsvahendajad, on siiski oluline ning liikmesriik võib seda omal äranägemisel pidada vajalikuks, et tagada läbipaistvus ja võimaldada makseahela õiget rekonstrueerimist enne käesolevas direktiivis sätestatud maksuvähenduste (tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamine või kiire maksutagastus) kohaldamist. Seepärast võivad liikmesriigid nõuda, et sertifitseeritud finantsvahendajad hangiksid kõnealustelt vahendajatelt selle teabe ja esitaksid selle vastavalt, et käesolevas direktiivis sätestatud maksuvähendusi saaks kohaldada.

(8)Selleks et kapitaliturgude liit oleks tulemuslikum ja konkurentsivõimelisem, tuleks lihtsustada ja kiirendada väärtpaberitulult ülemääraselt kinnipeetavate maksude vähendamise menetlusi, kui asjaomased sertifitseeritud finantsvahendajad on esitanud piisava teabe, muu hulgas investori isiku kohta. Asjaomased sertifitseeritud finantsvahendajad on kõik investori ja väärtpaberite emitendi vahelises makseahelas osalevad sertifitseeritud finantsvahendajad, kellelt võidakse nõuda ka teabe esitamist sertifitseerimata finantsvahendajate poolt ahelas tehtud maksete kohta, olenevalt iga liikmesriigi poliitikavalikust. Võttes arvesse liikmesriikide eri lähenemisviise, nähakse ette kahte liiki menetlused: i) tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamine, milleks kohaldatakse asjakohast maksumäära vahetult maksu kinnipidamise ajal, ja ii) kiire maksutagastus kõige rohkem 50 päeva jooksul alates dividendide maksmise kuupäevast või asjakohasel juhul kuupäevast, mil võlakirja emitent peab maksma võlakirja omanikule intressi (kupongimakse kuupäev). Liikmesriikidel peaks olema vabadus kehtestada ükskõik milline nendest kahest menetlusest või nende kombinatsioon, nagu nad seda vajalikuks peavad, ning nad peaksid samal ajal tagama, et vähemalt üks menetlus on kättesaadav kõigile investoritele, kui käesoleva direktiivi nõuded on täidetud. Selleks et tagada kõnealuste menetluste nõuetekohane ja õigeaegne rakendamine asjaomastes liikmesriikides, tuleks kohaldada käesoleva direktiiviga hõlmatud ning nimetatud menetluste kohaldamise tingimustele vastava ülemääraselt kinnipeetava maksu tagastuse suhtes intressi, kui maksutagastus viibib. Juhul kui vajalikud nõuded ei ole täidetud või kui investor seda soovib, peaksid liikmesriigid ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamiseks kohaldama kehtivat standardse maksutagastuse menetlust. Igal juhul peaks registreeritud omanikel, eelkõige jaeinvestoritel, ja nende volitatud esindajatel säilima õigus nõuda tagasi liikmesriigis ülemääraselt kinnipeetav maks, kui nad esitavad tõendid riigisiseses õiguses sätestatud tingimuste täitmise kohta.

(9)Selleks et kaitsta ülemääraselt kinnipeetavate maksude vähendamise süsteeme, peaksid riiklikku registrit pidavad liikmesriigid samuti nõudma, et sertifitseeritud finantsvahendajad kontrolliksid, kas maksuvähendust taotleda soovivad investorid vastavad nõuetele. Eelkõige peaksid sertifitseeritud finantsvahendajad hankima investori maksuresidentsuse tõendi ja kinnituse selle kohta, et investor on makse tegelik tulusaaja vastavalt tuluallikaliikmesriigi õigusaktidele. Samuti peaksid nad kontrollima, milline on kohaldatav kinnipeetava maksu määr olenevalt investori konkreetsetest asjaoludest, ja andma teada, kas nad on teadlikud alusvaraks olevate väärtpaberitega seotud mis tahes finantskokkuleppest, mis ei ole dividendikuupäeval arveldatud, aegunud või muul viisil lõpetatud. Sertifitseeritud finantsvahendajad peaksid vastutama kõnealuste kohustuste ebapiisava täitmise tõttu saamata jäänud maksutulu eest, niivõrd kui see on ette nähtud selle liikmesriigi õiguses, kus maksutulu saamata jäi. Selleks et sertifitseeritud finantsvahendajatele pandud koormus ja vastutus oleks proportsionaalne, tuleks maksuvähenduse menetluste raames kohaldada vähendatud kontrollikohustusi, kui kuritarvituste risk on väike ja eelkõige juhul, kui investorile äriühingus oleva osaluse eest makstud dividendide kogusumma jääb alla 1 000 euro. Kui kuritarvitus peaks aset leidma, võivad liikmesriigid siiski rakendada riigisisese õiguse kohaseid tagajärgi, sealhulgas keelduda käesolevas direktiivis sätestatud maksuvähenduse süsteemide rakendamisest, kuid nad ei saa pidada sertifitseeritud finantsvahendajaid kontrolli puudumise eest vastutavaks.

(10)On teada, et väärtpaberite kogu või osalise majandusliku omandiõiguse ja/või asjakohaste investeerimisriskide üleminemiseks võidakse kasutada finantskokkuleppeid. Samuti on tõendeid, et selliseid kokkuleppeid on kasutatud dividendiarbitraaži ja dividendide koorimise skeemides, nagu cum-ex ja cum-cum skeemid, et ainsa eesmärgina saada maksutagastust, kui selleks õigust ei ole, või suurendada seda tagasimakstavat summat, millele investoril tegelikult õigus on. Seepärast on maksuhalduritel vaja teavet kõnealuste finantskokkulepete kohta, mis hõlmavad tavapäraselt õiguspäraseid väärtpaberitehinguid, nagu repolepingud või väärtpaberite laenuks andmine, ja ka selliseid tuletisinstrumente nagu ühe alusaktsia futuurid, et tõkestada maksualaseid kuritarvitusi. Proportsionaalse lähenemisviisi tagamiseks tuleks kõnealuse teabe esitamist nõuda ainult nendelt sertifitseeritud finantsvahendajatelt, kes tulenevalt oma positsioonist makseahelas võisid olla asjaomase finantskokkuleppega otseselt seotud. Sellist aruandlust ei nõuta võlakirjade ja intressimaksete puhul.

(11)Tulemuslikkuse tagamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama käesolevat direktiivi ülevõtvate riigisiseste õigusnormide rikkumise eest määratavate karistuste korra. Need karistused peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(12)Kavandatud õigusnormide nõuetekohane rakendamine ja täitmise tagamine igas asjaomases liikmesriigis on äärmiselt oluline nii kogu kapitaliturgude liidu edendamiseks kui ka liikmesriikide maksubaasi kaitsmiseks ning seetõttu peaks komisjon seda jälgima. Sellest tulenevalt peaksid liikmesriigid esitama komisjonile korrapäraselt teavet, mis määratakse kindlaks rakendusaktiga ning mis puudutab käesoleva direktiivi alusel vastu võetud riiklike meetmete rakendamist ja järgimise tagamist nende territooriumil. Komisjon peaks liikmesriikide esitatud teabe ja muude kättesaadavate andmete põhjal hindama kavandatud uute õigusnormide tulemuslikkust. Sellega seoses peaks komisjon kaaluma käesoleva direktiiviga kehtestatud normide ajakohastamise vajadust.

(13)Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, eelkõige i) digitaalse maksuresidentsuse tõendi, ii) finantsvahendajate aruandluse ja iii) käesoleva direktiivi kohase maksuvähenduse taotluse puhul, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu piiratud arvu elementidega tüüpvormid, sealhulgas keeleline korraldus. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 30 .

(14)Käesoleva direktiivi raames isikuandmete töötlemise korral tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 31 . Finantsvahendajad ja liikmesriigid võivad töödelda käesoleva direktiivi alusel isikuandmeid üksnes üldise avaliku huvi teenimise eesmärgil, nimelt maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise tõkestamiseks, maksutulude kaitsmiseks ja õiglase maksustamise edendamiseks, mis suurendavad sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku kaasamise võimalusi liikmesriikides. Selle eesmärgi täitmiseks on vaja piirata eespool nimetatud määruses sätestatud teatavaid üksikisikute õigusi, eelkõige õigust olla teavitatud oma andmete töötlemisest ja selle ulatusest ning õigust anda teatavat liiki andmetöötluseks nõusolek.

(15)Kuna käesoleva direktiivi eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda asjaomaste tehingute piiriülese laadi ja siseturul tervikuna nõuete täitmisega seotud kulude vähendamise vajaduse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(16) Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 32 artikliga 42,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesolevas direktiivis sätestatakse õigusnormid, mis käsitlevad digitaalse maksuresidentsuse tõendi väljastamist liikmesriikide poolt ning korda, mille alusel rakendatakse maksuvähendust mis tahes ülemääraselt kinnipeetava maksu puhul, mille liikmesriik võib kinni pidada avalikult kaubeldavate aktsiate dividendidelt ja asjakohasel juhul avalikult kaubeldavate võlakirjade intressidelt, mida makstakse registreeritud omanikele, kes on maksuresidendid väljaspool seda liikmesriiki.

Artikkel 2
Kohaldamisala

I ja IV peatükki kohaldatakse kõikide liikmesriikide suhtes. II peatükki kohaldatakse kõikide liikmesriikide suhtes seoses kõikide isikutega, kes on nende jurisdiktsioonis maksuresidendid.

III peatükis sätestatud menetlusi kohaldatakse kõikide liikmesriikide suhtes, kes pakuvad maksuvähendust ülemääraselt kinnipeetavalt maksult, mida kohaldatakse avalikult kaubeldavate aktsiate eest makstud dividendide suhtes. Liikmesriigid, kes pakuvad maksuvähendust ülemääraselt kinnipeetavalt maksult, mida kohaldatakse avalikult kaubeldavate võlakirjade eest makstud intresside suhtes, võivad kohaldada III peatükki.

Artikkel 3
Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„ülemääraselt kinnipeetav maks“ – järgmise kahe summa vahe: maks, mille liikmesriik peab üldise riigisisese määra alusel kinni mitteresidendist omanikule makstavatelt väärtpaberi dividendidelt või intressidelt, ja madalam kinnipeetav maks, mida see liikmesriik kohaldab samade dividendide või intresside suhtes kas topeltmaksustamise vältimise lepingu või konkreetsete riigisiseste õigusaktide alusel vastavalt sellele, nagu on asjakohane;

(2)„avalikult kaubeldav aktsia“ – aktsia, mis on võetud kauplemisele reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, nagu on määratletud 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL 33 artikli 4 punktides 21 ja 22;

(3)„avalikult kaubeldav võlakiri“ – võlakiri, mis on võetud kauplemisele reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis, nagu on määratletud vastavalt 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL artikli 4 punktides 21, 22 ja 23;

(4)„finantsvahendaja“ – 23. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 909/2014 34 artikli 2 punktis 1 määratletud väärtpaberite keskdepositoorium, määruse (EL) nr 575/2013 35 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus või direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing või kolmanda riigi juriidiline isik, kellel on kolmandast riigist asukohariigi võrreldavate õigusaktide alusel lubatud osutada teenuseid, mis on võrreldavad väärtpaberite keskdepositooriumi, krediidiasutuse või investeerimisühingu osutatavate teenustega, ning kes on osa väärtpabereid emiteeriva üksuse ja selliste väärtpaberite eest makseid saava registreeritud omaniku vahelisest väärtpaberimaksete ahelast;

(5)„EUID“ – äriühingute Euroopa kordumatu tunnus, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 36 artiklis 16;

(6)„maksukohustuslasena registreerimise number“ – liikmesriigis registreeritud omaniku kordumatu tunnus, mida kasutatakse maksustamise eesmärgil;

(7)„kinnipeetava maksu vähendamise menetlus“ – kord, mille alusel registreeritud omanik, kes saab väärtpaberitelt dividende või intresse, mille suhtes võidakse kohaldada ülemääraselt kinnipeetavat maksu, saab kasu ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamisest või see ülemääraselt kinnipeetav maks makstakse talle tagasi;

(8)„pädev asutus“ – asutus, mille liikmesriik on määranud kooskõlas artikliga 5 ja mis hõlmab kõiki isikuid, keda kõnealune asutus on riigisiseste õigusnormide kohaselt volitanud tegutsema käesoleva direktiivi kohaldamisel tema nimel;

(9)„väärtpaber“ – avalikult kaubeldav aktsia või avalikult kaubeldav võlakiri;

(10)„suur finantsinstitutsioon“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 146 määratletud suur finantsinstitutsioon;

(11)„maksu kinnipidaja“ – üksus, keda tuluallikaliikmesriik on volitanud võtma kohustuse arvata väärtpaberitelt makstavatelt dividendidelt või intressidelt maha kinnipeetav maks ja kanda see üle tuluallikaliikmesriigi maksuhaldurile;

(12)„registreerimiskuupäev“ – väärtpaberi emitendi määratud kuupäev, mil väärtpaberi omaniku isik ja väärtpaberist tekkivad õigused, sealhulgas asjakohasel juhul õigus osaleda ja hääletada üldkoosolekul, määratakse kindlaks lähtuvalt finantsvahendaja registrisse kantud arveldatud positsioonidest vastavalt registrikandele tööpäeva lõpus, nagu on määratletud määruse (EL) 2018/1212 37 artikli 1 punktis 7;

(13)„arveldus“ – väärtpaberitehingu lõpuleviimine, kui see sõlmiti eesmärgiga täita kõnealuse tehingu poolte kohustused, kandes selleks üle raha või väärtpaberid või mõlemad, nagu on määratletud 23. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 punktis 7;

(14)„registreeritud omanik“ – füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigus saada väärtpaberitelt dividendi- või intressitulu, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigis tulu tekkimise kohas kinnipeetavat maksu;

(15)„investeerimiskonto“ – konto või kontod, mida finantsvahendajad pakuvad registreeritud omanikele ja mille kaudu nende väärtpabereid hoitakse või need registreeritakse ning millele tehakse nende väärtpaberitega seotud maksed;

(16)„dividendikuupäev“ – kuupäev, millest alates kaubeldakse aktsiatega ilma aktsiatest tekkivate õigusteta, sealhulgas õiguseta osaleda ja hääletada üldkoosolekul, kui see on asjakohane;

(17)„finantskokkulepe“ – kokkulepe või lepinguline kohustus, mille kohaselt dividende tootva avalikult kaubeldava aktsia omandiõiguse mis tahes osa antakse või võidakse anda alaliselt või ajutiselt üle teisele poolele;

(18)„väärtpaberimaksete ahel“ – selliste finantsvahendajate jada, kes tegelevad väärtpaberitelt dividendide või intresside maksmisega väärtpaberite emitendi ja registreeritud omaniku vahel, kellele kõnealustelt väärtpaberitelt dividende või intresse makstakse;

(19)„topeltmaksustamise vältimise leping“ – kahe (või enama) riigi vahel kehtiv leping või konventsioon, millega nähakse ette tulu ja asjakohasel juhul kapitali topeltmaksustamise kaotamine;

(20)„tuluallikaliikmesriik“ – liikmesriik, kus dividende või intresse tootva väärtpaberi emitent on maksuresident;

(21)„kiire maksutagastuse süsteem“ – süsteem, milles dividendide või intresside maksmisel võetakse arvesse üldist riigisisest kinnipeetava maksu määra ning mille järel esitatakse ülemääraselt kinnipeetava maksu tagastuse taotlus artiklis 13 sätestatud tähtaja jooksul;

(22)„tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteem“ – süsteem, milles dividendide või intresside maksmise ajal kohaldatakse asjakohast kinnipeetava maksu määra vastavalt kohaldatavatele riigisisestele õigusnormidele ja/või rahvusvahelistele lepingutele, näiteks asjaomasele topeltmaksustamise vältimise lepingule;

(23)„standardse maksutagastuse süsteem“ – süsteem, milles dividendide või intresside maksmisel võetakse arvesse üldist riigisisest kinnipeetava maksu määra ning mille järel esitatakse ülemääraselt kinnipeetava maksu tagastuse taotlus väljaspool artiklis 13 sätestatud menetlust;

(24)„euro lühiajaline intressimäär“ – euro lühiajaline intressimäär, nagu on määratletud Euroopa Keskpanga 10. juuli 2019. aasta suunises (EL) 2019/1265 38 .

II PEATÜKK

DIGITAALNE MAKSURESIDENTSUSE TÕEND

Artikkel 4
Digitaalne maksuresidentsuse tõend

1.Liikmesriigid näevad ette automatiseeritud protsessi digitaalse maksuresidentsuse tõendi väljastamiseks isikutele, keda peetakse nende jurisdiktsioonis maksuresidendiks.

2.Liikmesriigid väljastavad digitaalse maksuresidentsuse tõendi ühe tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest, kui lõikest 4 ei tulene teisiti. Digitaalne maksuresidentsuse tõend vastab I lisa tehnilistele nõuetele ja sisaldab järgmist teavet:

(a)maksumaksja ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg ja -koht, kui maksumaksja on füüsiline isik, või tema nimi ja Euroopa kordumatu tunnus (EUID), kui maksumaksja on juridiiline isik;

(b)maksukohustuslasena registreerimise number;

(c)maksumaksja aadress;

(d)väljastamise kuupäev;

(e)hõlmatud periood;

(f)tõendi väljastanud maksuhalduri andmed;

(g)igasugune lisateave, mis võib olla asjakohane, kui tõend on väljastatud muul otstarbel kui kinnipeetava maksu vähendamiseks käesoleva direktiivi alusel, või teave, mis tuleb ELi õiguse kohaselt esitada maksuresidentsuse tõendil.

3.Digitaalne maksuresidentsuse tõend hõlmab vähemalt kogu kalendriaastat, mil tõendi saamise taotlus esitatakse, ja kehtib kõnealuse hõlmatud perioodi vältel, välja arvatud juhul kui ja seni kuni digitaalse maksuresidentsuse tõendi väljastanud liikmesriigil on tõendeid selle kohta, et tõendil osutatud isik ei ole liikmesriigi jurisdiktsioonis maksuresident.

4.Kui maksumaksja maksuresidentsuse kontrollimiseks on vaja rohkem aega kui üks tööpäev, teavitab liikmesriik tõendit taotlevat isikut vajalikust lisaajast ja viivituse põhjustest.

5.Liikmesriigid tunnustavad teise liikmesriigi väljastatud digitaalset maksuresidentsuse tõendit piisava tõendina maksumaksja residentsuse kohta selles teises liikmesriigis vastavalt lõikele 3.

6.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse digitaalse maksuresidentsuse tõendi väljastamiseks elektroonilised tüüpvormid, sealhulgas keeleline korraldus, ja tehnilised protokollid, sealhulgas turbestandardid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 18 osutatud kontrollimenetlusega.

III PEATÜKK

KINNIPEETAVA MAKSU VÄHENDAMISE KORD

1. JAGU

SERTIFITSEERITUD FINANTSVAHENDAJAD

Artikkel 5
Riiklik sertifitseeritud finantsvahendajate register

1.Liikmesriigid, kes peavad maksu kinni avalikult kaubeldavate aktsiate dividendidelt, mida makstakse registreeritud omanikele, kes on maksuresidendid väljaspool seda liikmesriiki, ja kes pakuvad ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendust, loovad riikliku sertifitseeritud finantsvahendajate registri. Kui see on asjakohane, võivad liikmesriigid kasutada seda riiklikku registrit ka avalikult kaubeldavate võlakirjade intressidelt ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise korral.

2.Liikmesriigid, kes peavad maksu kinni avalikult kaubeldavate võlakirjade intressidelt, kuid mitte avalikult kaubeldavate aktsiate dividendidelt, võivad otsustada luua riikliku registri.

3.Liikmesriigid, kes loovad lõigete 1 ja 2 kohaselt riikliku registri, määravad pädeva asutuse, kes vastutab registri pidamise ja ajakohastamise eest.

4.Riiklik register sisaldab sertifitseeritud finantsvahendajate kohta järgmist teavet:

(a)sertifitseeritud finantsvahendaja nimi;

(b)registreerimise kuupäev;

(c)sertifitseeritud finantsvahendaja kontaktandmed ja veebisait, kui see on olemas;

(d)EUID või, kui sertifitseeritud finantsvahendajal seda numbrit ei ole, juriidilise isiku tunnus (LEI) või juriidilise isiku mis tahes registreerimisnumber, mille on väljastanud tema asukohariik.

5.Riiklik register tehakse üldsusele kättesaadavaks liikmesriigi spetsiaalsel veebisaidil ja seda ajakohastatakse vähemalt kord kuus.

Artikkel 6
Sertifitseeritud finantsvahendajana registreerimise nõue

1.Liikmesriigid, kes peavad kooskõlas artikliga 5 riiklikku registrit, nõuavad kõigilt artikli 3 punktis 10 osutatud suurtelt finantsinstitutsioonidelt, kes tegelevad nende jurisdiktsioonist pärinevatelt väärtpaberitelt dividendide ja asjakohasel juhul intresside maksmisega, ning artikli 3 lõikes 4 osutatud väärtpaberite keskdepositooriumidelt, kes osutavad samade maksetega seoses maksu kinnipidaja teenuseid, et nad registreeruksid riiklikus registris.

2.Liikmesriigid, kes peavad kooskõlas artikliga 5 riiklikku registrit, võimaldavad taotluse korral registreerida selles registris iga finantsvahendaja, kes vastab artikli 7 nõuetele.

Artikkel 7
Registreerimine

1.Liikmesriigid tagavad, et finantsvahendaja registreeritakse nende riiklikus sertifitseeritud finantsvahendajate registris kolme kuu jooksul pärast seda, kui finantsvahendaja esitas sellekohase taotluse, millega on tõendatud vastavus kõigile järgmistele nõuetele:

(a)maksuresidentsus liikmesriigi või sellise kolmanda riigi jurisdiktsioonis, mis ei ole kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu I lisasse 39 ega delegeeritud määruse (EL) 2016/1675 40 lisa I tabelisse;

(b)kui taotluse esitanud finantsvahendaja on krediidiasutus, siis maksuresidentsuse jurisdiktsioonis kehtiv luba osutada hoidmisteenuseid direktiivi 2013/36/EL I lisa punktide 12 või 14 või kolmanda riigi võrreldavate õigusaktide alusel; kui taotluse esitanud finantsvahendaja on investeerimisühing, siis maksuresidentsuse jurisdiktsioonis kehtiv luba osutada hoidmisteenuseid direktiivi 2014/65/EL I lisa B jao punkti 1 või kolmanda riigi võrreldavate õigusaktide alusel, või kui taotluse esitanud finantsvahendaja on väärtpaberite keskdepositoorium, siis maksuresidentsuse jurisdiktsioonis kehtiv tegevusluba vastavalt määrusele (EL) nr 909/2014 või kolmanda riigi võrreldavatele õigusaktidele;

(c)kinnitus selle kohta, et järgitakse kas nõukogu direktiivi 2014/107/EL 41 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/843 42 sätteid, nagu see on asjakohane, või sellise kolmanda riigi jurisdiktsiooni võrreldavaid õigusakte, mis ei ole kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu I lisasse ega delegeeritud määruse (EL) 2016/1675 lisa I tabelisse.

2.Finantsvahendajad teavitavad liikmesriigi pädevat asutust viivitamata igast punktide a–c alusel esitatud teabes aset leidnud muutusest.

Artikkel 8
Riiklikust registrist kustutamine

1.Liikmesriigid kustutavad oma riiklikust registrist sertifitseeritud finantsvahendaja, kui see vahendaja

(a)taotleb registrist kustutamist või

(b)ei vasta enam artikli 7 nõuetele.

2.Liikmesriigid võivad kustutada oma riiklikust registrist iga sertifitseeritud finantsvahendaja, kelle puhul on leitud, et ta ei ole korduvalt ja tahtlikult täitnud oma kohustusi, mis tulenevad

(a)käesolevast direktiivist,

(b)nõukogu direktiivist 2014/107/EL või

(c)direktiivist 2018/843/EL või

(d)kolmanda riigi, mis on maksuresidentsuse riik, võrreldavatest õigusaktidest.

3.Liikmesriik, kes kustutab sertifitseeritud finantsvahendaja oma riiklikust registrist, teatab sellest viivitamata kõikidele teistele liikmesriikidele, kes peavad artikli 5 kohaselt riiklikku registrit.

4.Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt riiklikust registrist kustutatud finantsvahendaja registreeritakse uuesti, kui käesoleva direktiivi sätete mis tahes rikkumine on kõrvaldatud, sealhulgas on tasutud või arveldatud sätete rikkumise tõttu tasumisele kuuluvad summad.

2. JAGU

ARUANDLUS

Artikkel 9
Aruandluskohustus

1.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et nõuda, et nende riiklikus registris olevad sertifitseeritud finantsvahendajad esitaksid pädevale asutusele II lisas osutatud teabe niipea kui võimalik pärast registreerimiskuupäeva, välja arvatud juhul, kui tehingu mis tahes osaga seotud arvelduskorraldus on registreerimiskuupäeval täitmise ootel, millisel juhul esitatakse kõnealust tehingut käsitlev teave võimalikult kiiresti pärast arveldamist. Kui tehingu mis tahes osaga seotud arveldus on 20 päeva möödumisel pärast registreerimiskuupäeva endiselt pooleli, esitavad sertifitseeritud finantsvahendajad teabe järgmise viie kalendripäeva jooksul, märkides ära tehingu osa, mille suhtes arveldamine on pooleli.

2.Liikmesriigid näevad ette, et sertifitseeritud finantsvahendajad ei pea esitama II lisa jaotises E osutatud teavet, kui registreeritud omanikule äriühingus oleva osaluse eest makstud dividendide kogusumma ei ületa 1 000 eurot.

3.Liikmesriigid, kes otsustavad kasutada artikli 5 kohaselt loodud riiklikku registrit seoses intressimaksetega, nõuavad sertifitseeritud finantsvahendajatelt II lisas osutatud teabe esitamist, välja arvatud jaotises E osutatud teave.

4.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse II lisas osutatud teabe esitamiseks elektroonilised tüüpvormid, sealhulgas keeleline korraldus, ja teabevahetuskanaleid käsitlevad nõuded. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 18 osutatud kontrollimenetlusega.

5.Liikmesriigid nõuavad, et nende riiklikus registris olevad sertifitseeritud finantsvahendajad säilitaksid esitatud teavet tõendavaid dokumente viis aastat ja annaksid auditiks juurdepääsu mis tahes muule teabele, samuti oma ruumidele, ning et sertifitseeritud finantsvahendajad kustutaksid või muudaksid anonüümseks kõik sellistes dokumentides sisalduvad isikuandmed niipea, kui audit on lõpule viidud, ja hiljemalt viie aasta möödumisel pärast teabe esitamist.

3. JAGU

MAKSUVÄHENDUSE SÜSTEEMID

Artikkel 10
Tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise või kiire maksutagastuse taotlus

1.Liikmesriigid nõuavad, et sertifitseeritud finantsvahendaja, kes haldab dividende või intresse saava registreeritud omaniku investeerimiskontot, taotleb registreeritud omaniku nimel vastavalt artiklile 12 ja/või artiklile 13 maksuvähendust, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a)registreeritud omanik on volitanud sertifitseeritud finantsvahendajat taotlema tema nimel maksuvähendust ning

(b)sertifitseeritud finantsvahendaja on kooskõlas artikliga 11 kontrollinud registreeritud omaniku nõuetele vastavust ja selle kindlaks teinud. Selline kontroll võib hõlmata ka riskihindamist, milles võetakse arvesse krediidi- ja pettuseriski.

2.Olenemata lõikest 1 ei paku liikmesriigid artiklites 12 ja 13 sätestatud süsteemide alusel taotletud maksuvähendust, kui:

(a)dividendid maksti avalikult kaubeldavalt aktsialt, mille registreeritud omanik omandas kahe päeva jooksul enne dividendikuupäeva;

(b)alusvaraks olevalt väärtpaberilt tehtav dividendimakse, mille suhtes maksuvähendust taotletakse, on seotud finantskokkuleppega, mis ei ole dividendikuupäeval arveldatud, aegunud või muul viisil lõpetatud.

3.Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid artiklite 12 ja 13 kohase maksuvähenduse taotlused tagasi lükata, kui:

(a)vähemalt üks väärtpaberimaksete ahelasse kuuluv finantsvahendaja ei ole sertifitseeritud finantsvahendaja ja ahelas järgmine sertifitseeritud finantsvahendaja ei ole esitanud pädevale asutusele teavet, mille finantsvahendaja peaks käesoleva direktiivi kohaselt esitama, kui ta oleks sertifitseeritud finantsvahendaja, või

(b)taotletakse vabastust kinnipeetavast maksust.

Artikkel 11
Registreeritud omaniku nõuetele vastavusega seotud hoolsuskohustus

1.Liikmesriigid tagavad, et sertifitseeritud finantsvahendaja, kes taotleb registreeritud omaniku nimel artikli 12 ja/või 13 alusel maksuvähendust, saab registreeritud omanikult kinnituse selle kohta, et ta

(a)on dividendide või intresside tegelik tulusaaja, nagu on määratletud tuluallikaliikmesriigi õigusaktides, ning

(b)ta ei ole osalenud alusvaraks oleva avalikult kaubeldava aktsiaga seotud finantskokkuleppes, mis ei ole dividendikuupäeval arveldatud, aegunud või muul viisil lõpetatud.

2.Liikmesriigid tagavad, et sertifitseeritud finantsvahendaja, kes taotleb registreeritud omaniku nimel artikli 12 ja/või 13 alusel maksuvähendust, kontrollib

(a)registreeritud omaniku digitaalset maksuresidentsuse tõendit ja/või asjakohast tõendit maksuresidentsuse kohta kolmandas riigis;

(b)registreeritud omaniku kinnitust ja maksuresidentsust, kõrvutades seda teabega, mis on saadud sisekontrollimehhanismidest, mida sertifitseeritud finantsvahendaja kasutab selleks, et täita direktiivist (EL) 2015/849 43 tulenevaid kohustusi seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega, või võrreldava teabega, mis on nõutav kolmandates riikides;

(c)registreeritud omaniku õigust konkreetsele kinnipeetava maksu vähendatud määrale vastavalt topeltmaksustamise vältimise lepingule, mis on sõlmitud tuluallikaliikmesriigi ja selle jurisdiktsiooni vahel, kus registreeritud omanik on maksuresident, või vastavalt tuluallikaliikmesriigi konkreetsetele õigusaktidele;

(d)dividendimakse korral ja sertifitseeritud finantsvahendajale kättesaadava teabe põhjal mis tahes sellise finantskokkuleppe võimalikku olemasolu, mis ei ole dividendikuupäeval arveldatud, aegunud või muul viisil lõpetatud, välja arvatud juhul, kui registreeritud omanikule iga identsete aktsiate rühma eest makstud dividendid ei ületa 1 000 eurot.

3.Liikmesriigid tagavad, et sertifitseeritud finantsvahendajad on kehtestanud lõike 2 kohaste kontrollide tegemiseks piisavad menetlused.

Artikkel 12
Tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteem

Liikmesriigid võivad lubada registreeritud omaniku investeerimiskontot haldavatel sertifitseeritud finantsvahendajatel taotleda registreeritud omaniku nimel tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamist kooskõlas artikliga 10, esitades maksu kinnipidajale järgmise teabe:

(a)registreeritud omaniku maksuresidentsus ja

(b)makse suhtes kohaldatav kinnipeetava maksu määr vastavalt topeltmaksustamise vältimise lepingule või konkreetsetele riigisisestele õigusaktidele.

Artikkel 13
Kiire maksutagastuse süsteem

1.Liikmesriigid võivad lubada registreeritud omaniku investeerimiskontot haldavatel sertifitseeritud finantsvahendajatel taotleda registreeritud omaniku nimel ülemääraselt kinnipeetava maksu kiiret tagastamist kooskõlas artikliga 10, juhul kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud teave esitatakse võimalikult kiiresti pärast maksekuupäeva ja hiljemalt 25 kalendripäeva jooksul alates dividendide või intresside maksmise kuupäevast.

2.Liikmesriigid vaatavad lõike 1 kohaselt esitatud maksutagastuse taotluse läbi 25 kalendripäeva jooksul alates taotluse kuupäevast või kuupäevast, mil kõik asjaomased sertifitseeritud finantsvahendajad on täitnud käesoleva direktiivi kohased aruandluskohustused, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Pärast 25. päeva kohaldavad liikmesriigid kooskõlas artikliga 14 tagasimakstava summa suhtes iga viivitatud päeva eest intressi.

3.Kiiret maksutagastust taotlev sertifitseeritud finantsvahendaja esitab asjaomasele liikmesriigile järgmise teabe:

(a)dividendi- või intressimakse andmed, nagu on osutatud II lisa jaotises B;

(b)kohaldatava kinnipeetava maksu määra õiguslik alus ja tagasimaksmisele kuuluva ülemääraselt tasutud maksu kogusumma;

(c)registreeritud omaniku maksuresidentsus;

(d)registreeritud omaniku kinnitus vastavalt artiklile 11.

4.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli alusel taotluste esitamiseks elektroonilised tüüpvormid, sealhulgas keeleline korraldus, ja teabevahetuskanaleid käsitlevad nõuded. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 18 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 14
Viivis

Liikmesriigid rakendavad kooskõlas artikli 13 lõikega 2 intressi määral, mis on võrdne intressi või samaväärse tasuga, mida liikmesriik rakendab registreeritud omanike hilinenud tulumaksu maksete suhtes, või kui liikmesriigi õigusaktid sellekohast sätet ei sisalda, on selleks määraks euro lühiajaline intressimäär pluss 50 baaspunkti või liikmesriigi keskpanga kasutatav samaväärne intressimäär pluss 50 baaspunkti, kui liikmesriik ei kuulu Euroopa vahetuskursimehhanismi.

Artikkel 15
Standardse maksutagastuse süsteem

Liikmesriigid võtavad vastu asjakohased meetmed tagamaks, et juhul kui artikleid 12 ja 13 dividendide suhtes ei kohaldata, kuna käesoleva direktiivi tingimused ei ole täidetud, esitab registreeritud omanik või tema volitatud esindaja, kes taotleb sellistelt dividendidelt ülemääraselt kinnipeetava maksu tagastamist, vähemalt II lisa jaotises E nõutud teabe, välja arvatud juhul, kui registreeritud omanikule äriühingus oleva osaluse eest makstud dividendide kogusumma ei ületa 1 000 eurot, ja välja arvatud juhul, kui see teave on juba esitatud kooskõlas artiklis 9 sätestatud kohustustega.

Artikkel 16
Tsiviilvastutus

Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et juhul kui sertifitseeritud finantsvahendaja ei täida tahtlikult või hooletusest artiklitest 9, 10, 11, 12 ja 13 tulenevaid kohustusi, saab ta võtta vastutusele kogu või osa maksutulu eest, mis jäi liikmesriigil artikli 12 või 13 kohase taotluse tõttu saamata.

Artikkel 17
Karistused

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Nimetatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 18
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 44 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 19
Hindamine

1.Komisjon analüüsib ja hindab käesoleva direktiivi toimimist iga viie aasta järel pärast direktiivi ülevõtvate riigisiseste õigusnormide jõustumist. Aruanne direktiivi hindamise, sealhulgas võimaliku vajaduse kohta muuta direktiivi konkreetseid sätteid, esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2031. aasta detsembriks ja iga viie aasta järel.

2.Liikmesriigid esitavad kooskõlas lõikega 3 komisjonile asjakohase teabe, mis võimaldab hinnata, kuidas direktiiv on aidanud parandada kinnipeetava maksu vähendamise menetlusi seoses topeltmaksustamise vähendamise ja maksualaste kuritarvituste tõkestamisega.

3.Komisjon määrab rakendusaktides kindlaks teabe, mille liikmesriigid hindamise jaoks esitavad, ning kõnealuse teabe esitamise vormi ja tingimused.

4.Komisjon hoiab talle lõike 2 alusel esitatud teabe konfidentsiaalsena kooskõlas liidu asutuste suhtes kohaldatavate sätetega.

5.Liikmesriigi poolt komisjonile artikli 2 alusel esitatud teabe ja komisjonis sellist teavet kasutades koostatud aruande või dokumendi võib edastada teistele liikmesriikidele. Edastatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele seda saava liikmesriigi õiguse alusel.

Artikkel 20
Isikuandmete kaitse

1.Liikmesriigid piiravad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 45 artiklite 15–19 kohaseid andmesubjekti õigusi ainult sellises ulatuses ja ainult nii kaua, kui on rangelt vajalik selleks, et nende pädevad asutused saaksid maandada maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise või maksustamise vältimise riski liikmesriikides, eelkõige kontrollides, kas registreeritud omaniku suhtes kohaldatakse õiget kinnipeetava maksu määra või kas registreeritud omanik saab maksuvähenduse õigel ajal, kui tal on selleks õigus.

2.Isikuandmete töötlemisel käsitatakse sertifitseeritud finantsvahendajaid ja liikmesriikide pädevaid asutusi nende käesoleva direktiivi kohase tegevuse piires vastutavate töötlejatena määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 7 tähenduses.

3.Käesoleva direktiivi kohaselt töödeldud teavet, sealhulgas isikuandmeid, säilitatakse ainult nii kaua, kui on vajalik käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks, ja kooskõlas iga vastutava töötleja riigisisestest õigusnormidest tulenevate aegumistähtaegadega, kuid igal juhul mitte kauem kui kümme aastat.

Artikkel 21
Teatamine

Liikmesriik, kes loob artikli 5 kohaselt riikliku registri ja haldab seda, teatab sellest ning kõigist kõnealust registrit reguleerivate õigusnormide hilisematest muudatustest komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Komisjon avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teatajas ja ajakohastab seda vajaduse korral.

Artikkel 22
Ülevõtmine

1.Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2026. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2027.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 23
Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 24
Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Uus ELi süsteem topeltmaksustamise vältimiseks ja maksualaste kuritarvituste ärahoidmiseks kinnipeetavate maksude valdkonnas, nn FASTER (Faster and Safer Tax Excess Relief).

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

Maksupoliitika

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

Uus meede

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1) Hõlbustada piiriüleseid investeeringuid ELis, andes maksumaksjatele nõuetekohase ja tõhusa juurdepääsu topeltmaksustamise vältimise lepingutest ja ELi direktiividest tulenevatele maksusoodustustele;

2) hoida ära maksualaseid kuritarvitusi kinnipeetava maksu valdkonnas;

3) majanduslik kasu.

1.4.2.Erieesmärgid

1) Lühendada ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise või ülemääraselt kinnipeetud maksu tagastamise aega;

2) tagada, et finantsvahendajad järgivad kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete nõudeid ja annavad sellest aru maksuhaldurile;

3) hoida ära kinnipeetava maksuga seotud kuritarvitusi (cum-ex ja cum-cum kauplemine);

4) anda liikmesriikide maksuhalduritele vahendid, et nad saaksid maksutagastusmenetlust / tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise menetlust turvaliselt ja õigeaegselt läbi viia;

5) ettepaneku mõju majandusele.

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Ettepanekus sätestatud tähtajad tagaksid, et kinnipeetud maksu tagasinõudmise korral tagastatakse maks kiiremini või et maksmise ajal kohaldatakse madalamat kinnipeetava maksu määra. Aruandluskohustustega tagataks, et teave esitatakse maksuhalduritele, mis suurendaks läbipaistvust, ning et sellist teavet kasutatakse tulemuslikult maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise tõkestamiseks kinnipeetud maksu tagasinõudmise / kinnipeetava maksu vähendamise süsteemides ELis, tagades samal ajal süsteemi tõhususe. Teine täiendav eesmärk on saavutada positiivne mõju sellistele majandusnäitajatele nagu SKP, palgad ja tööhõive.

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühikeses või pikas perspektiivis täidetavad nõuded, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang