EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52023PC0324

Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta

COM/2023/324 final

Brüssel,19.6.2023

COM(2023) 324 final

2023/0187(CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV

ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta

{SEC(2023) 243 final} - {SWD(2023) 215 final} - {SWD(2023) 216 final} - {SWD(2023) 217 final}


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Liidus võib investoritel olla üldiselt kohustus tasuda piiriüleses kontekstis väärtpaberite hoidmisest saadud tulult (nimelt omakapitaliosalustelt saadud dividendidelt ja võlakirjade intressidelt) maksu kaks korda.

·Esiteks võib väärtpaberite emitendi riik (tuluallikariik) nõuda maksu, mis peetakse kinni väärtpaberite brutotulult (kinnipeetav maks).

·Teiseks võib investori asukohariik (maksuresidentsuse riik) nõuda maksu tulumaksuna.

Sellise topeltmaksustamise vältimiseks on paljud riigid nõustunud jagama maksustamisõigusi tuluallikariigi ja maksuresidentsuse riigi vahel, allkirjastades topeltmaksustamise vältimise lepingud. Nende lepingute tingimuste kohaselt võib mitteresidendist investoritel olla tuluallikariigis õigus madalamale kinnipeetava maksu määrale või maksuvabastusele. Peale maksulepingute on mõned tuluallikariigid kehtestanud eeskirjad, millega nähakse konkreetsetele mitteresidendist maksumaksjatele ette madalamad maksumäärad või maksuvabastused, pidades silmas konkreetseid poliitikaeesmärke.

Selline kinnipeetava maksu vähendamine või sellest vabastamine võib toimuda kahel viisil. Vähendatud maksumäära või maksuvabastust kohaldatakse vahetult dividendide/intresside maksmise ajal (tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamine) või ülemääraselt kinnipeetud maks tagastatakse investori tagasinõude alusel (maksutagastusmenetlus).

Kinnipeetava maksu menetlused, mis võimaldavad mitteresidendist investoritel saada maksulepingust tulenevat kasu või riigisiseseid soodustusi, on aga sageli koormavad, kulukad ja pikalevenivad, kuna need erinevad liikmesriigiti oluliselt nii dokumentide poolest, mille maksumaksjad peavad kinnipeetava maksu vähendamiseks esitama, kui ka digiteerimise taseme poolest. Kinnipeetava maksu menetluste puhul esineb endiselt ka maksupettuste ja -kuritarvituste oht, mistõttu liikmesriikidel jääb tulu saamata, nagu näitavad mitmesugused maksuskandaalid, eelkõige nn cum-cum ja cum-ex kauplemise juhtumid. Selle põhjuseks on maksuhalduritel täpse teabe puudumine, mis on tingitud finantsahela vähesest läbipaistvusest ja teabe puudumisest alusvaraks oleva väärtpaberiga seotud finantskokkulepete olemasolu kohta.

Maksutagastuse taotluse esitamise kord hõlmab tavaliselt järgmisi etappe ja nõudeid: maksumaksja (st maksete saaja) peab tõendama, et ta on selle riigi maksuresident, kellega tuluallikaliikmesriik on sõlminud maksulepingu. Selleks peab maksumaksja taotlema oma maksuresidentsuse riigi maksuhaldurilt maksuresidentsuse tõendit. Lisaks tuleb sõltuvalt tuluallikariigist esitada mitu lisavormi ja -dokumenti. Kuigi tavaliselt nõuavad tuluallikaliikmesriigid ELis tõendeid selle kohta, et maksumaksja on väärtpaberi omanik ja tulu saaja, võivad nad enne ülemääraselt kinnipeetud maksude tagastamist nõuda ka mitmesuguseid makseahelaga seotud dokumente või konkreetseid pangatõendeid (nt dividendi maksmise tõend). Hiljutiste ja väga oluliste keerukate pettusejuhtumite tõttu on mõned liikmesriigid kehtestanud või kehtestamas oma menetluste osana veelgi rangemaid dokumendinõudeid.

Üks kõige ilmsemaid maksualaseid kuritarvitusi on olukord, kus maksumaksjad, kellel ei ole õigust madalamale kinnipeetava maksu määrale, teevad tehinguid (nt väärtpaberite laenuks andmine või müük ja tagasiostmine) üksustega, kes saaksid väärtpaberite omanikuna kasu kinnipeetava maksu vähendatud määrast (nt vastavalt asjaomasele maksulepingule või nende üksuste eristaatusele), eesmärgiga säästetud raha omavahel ära jagada.

Sellist kuritarvitust nimetatakse ka dividendiarbitraažiks ehk cum-cum kauplemiseks. Teine kuritarvitamise vorm on cum-ex kauplemise skeemid, mis on petturlikud skeemid mitme maksutagastustaotluse esitamiseks: tahtlike lühikeseks müügi tavadega püütakse tekitada dividendide jaotamise kuupäeva lähedal segadust väärtpaberite majandusliku ja seadusliku omaniku vahel, mis võimaldab mõlemal isikul taotleda maksutagastust suuremas summas kui see, mille maksu kinnipidaja esialgu kinni pidas.

Praegune olukord pärsib piiriüleseid investeeringuid ELis, eelkõige jaeinvestorite puhul: hiljutise uuringu 1 kohaselt ei taotlenud kinnipeetava maksu vähendatud määra ligi 70 % jaeinvestoritest, kellel oleks olnud sellele õigus, nimetades peamise põhjusena pikka, kulukat ja liiga keerulist menetlust, mille tõttu 31 % neist otsustas oma ELi välisaktsiad müüa. See on kapitaliturgude liidu ja 24. mail 2023 vastu võetud jaeinvesteeringute paketi 2 eesmärkidega põhimõtteliselt vastuolus ning õõnestab ELi turu kui terviku konkurentsivõimet. Lisaks sellele, et see kulutab märkimisväärselt maksuhaldurite ressursse, mõjutab püsiv pettuse või kuritarvituse oht negatiivselt ka liikmesriikide maksutulusid ja lõppkokkuvõttes maksuõiglust.

Euroopa Komisjon ja rahvusvahelised organisatsioonid on kinnipeetava maksu menetluste ebatõhusust ja nendega seotud pettuste või kuritarvituste ohtu aastakümneid analüüsinud ning püüdnud neid probleeme kõrvaldada. Eelkõige esitas komisjon 2009. aastal liikmesriikidele soovituse kinnipeetava maksu menetluste lihtsustamise kohta 3 . 2017. aastal avaldas komisjon kinnipeetavat maksu käsitleva tegevusjuhendi, 4 milles kutsuti liikmesriike üles võtma vabatahtlikult kohustusi. Rahvusvahelisel tasandil kiitis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) 2013. aastal heaks lepingukohaste maksusoodustuste ja maksukuulekuse edendamise algatuse (Treaty Relief and Compliance Enhancement – TRACE) rakenduspaketi, mille eesmärk on tegeleda ka kinnipeetava maksu menetluste ebatõhususega 5 .

Kuigi nende ELi ja rahvusvaheliste meetmete tulemusel olukord mõnevõrra paranes, pärsivad koormavad kinnipeetava maksu menetlused endiselt piiriüleseid investeeringuid (eelkõige jaeinvestorite puhul), tõkestavad jätkuvalt ELi kapitalituru sujuvat toimimist ning on ikka veel altid pettuse või kuritarvitamise ohule. Kinnipeetava maksu menetluste kogukulud on hinnanguliselt 6,62 miljardit eurot 6 .

Just neil põhjustel kuulutas komisjon 2020. aastal majanduse taastamise strateegiat toetavas õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskavas 7 ning inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiva kapitaliturgude liidu tegevuskavas 8 välja seadusandliku algatuse kinnipeetava maksu menetluste valdkonnas. 2022. aasta märtsis kiitis Euroopa Parlament õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskava esitamise heaks ning toetas selle põhjalikku rakendamist 9 . Lisaks väljendas Euroopa Parlament suurt heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada ettepanek, millega kehtestatakse ühine ja standarditud kinnipeetavate maksude süsteem koos liikmesriikide maksuhaldurite vahelise teabevahetuse ja koostöö mehhanismiga 10 . 2020. aastal rõhutas Euroopa Parlament kapitaliturgude liidu tegevuskava käsitlevas resolutsioonis vajadust vähendada maksutõkkeid piiriüleste investeeringute puhul, sealhulgas menetlusi dividendidelt kinnipeetava maksu piiriüleseks tagastamiseks investoritele, sealhulgas jaeinvestoritele 11 .

Käesoleval ettepanekul on kaks eesmärki: kapitaliturgude liidu hea toimimise toetamine, hõlbustades piiriüleseid investeeringuid, ning õiglase maksustamise tagamine, hoides ära maksupettusi ja -kuritarvitusi.

Nende eesmärkide saavutamiseks kehtestatakse käesoleva ettepanekuga tõhusamad kinnipeetava maksu menetlused ning antakse ühtlasi liikmesriikidele vajalikud vahendid maksupettuste ja -kuritarvituste tulemuslikuks tõkestamiseks. Kavandatud muudatustel on ka väga praktiline ja kasulik mõju investoritele ning nende tulemusel saavad investorid märkimisväärselt kulusid kokku hoida – hinnanguliselt 5,17 miljardit eurot aastas 12 .

Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev algatus on täielikult kooskõlas muude algatustega, mida komisjon on viimastel aastatel selle olulise prioriteedi saavutamiseks, st maksupettuste ja -kuritarvituste tõkestamiseks teinud.

2016. aastal võttis komisjon vastu maksustamise vältimise vastase direktiivi, 13 et tagada maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastastest rahvusvahelistest meetmetest tulenevate maksustamise vältimise vastaste põhimeetmete kooskõlastatud rakendamine liikmesriikides.

Halduskoostöö direktiivi (DAC) 14 on alates selle vastuvõtmisest 2011. aastal mitmel korral muudetud ja laiendatud, et võimaldada maksualase teabe ulatuslikku ja õigeaegset vahetamist kogu ELis. Eelkõige kehtestati teise halduskoostöö direktiiviga (DAC2) 15 raamistik, millega tagatakse maksustamise suurem läbipaistvus ELis seoses finantskontosid käsitleva teabega.

Kuuenda halduskoostöö direktiivi (DAC6) 16 kohaselt peavad vahendajad teavitama maksuhaldureid piiriülestest skeemidest, mida oleks võimalik kasutada agressiivsel maksuplaneerimisel.

2021. aastal võttis komisjon vastu direktiivi ettepaneku, mille eesmärk on tõkestada variühingute (s.o Euroopa Liidus asutatud üksused, millel puudub või on minimaalne majandustegevus) 17 väärkasutamist maksude vältimiseks või neist kõrvale hoidmiseks.

Kehtivad ELi õigusaktid ei sisalda siiski konkreetseid meetmeid võitluseks maksukuritarvitustega, mis puudutavad kinnipeetava maksu menetlusi. Kehtivate õigusnormidega ei ole ette nähtud väärtpaberitehinguid käsitleva teabe esitamist tuluallikaliikmesriikide maksuhalduritele (sh finantsvahendaja makstavate dividendide või intressidega seotud makseahela üksikasjad).

Seetõttu ei lahenda need piisavalt konkreetset kuritarvitamise probleemi. Käesoleva direktiiviga suurendatakse läbipaistvust, et liikmesriigid saaksid kontrollida, kas kinnipeetava maksu määra kohaldatakse õigesti iga maksusoodustuse õigusega maksumaksja suhtes. Sellega tagatakse, et läbipaistvus saavutatakse õigel ajal, et põhjendada ning võimaldada kohaldatava maksutagastuse või -vähenduse taotluste kiiret ja tõhusat menetlemist.

Kuna käesolev ettepanek käsitleb kinnipeetava maksu menetlusi, siis see üksnes täiendab ema- ja tütarettevõtjate direktiivi 18 ning intressimaksete ja litsentsitasude direktiivi, 19 mille kohaselt on vastavalt dividendid ja muud kasumijaotised ning tütarettevõtjate poolt emaettevõtjatele makstavad intressimaksed ja litsentsitasud kinnipeetavast maksust vabastatud ning millega kaotatakse sellise tulu topeltmaksustamine emaettevõtja tasandil. Ema- ja tütarettevõtjate direktiivi ning intressimaksete ja litsentsitasude direktiivi võib kohaldada käesoleva ettepaneku kohaldamisalasse kuuluvate noteeritud väärtpaberite suhtes ning käesolev ettepanek ei piira liikmesriike ema- ja tütarettevõtjate direktiivi ning intressimaksete ja litsentsitasude direktiivi järgimisel, vaid pigem hõlbustab seda menetluse seisukohast.

   Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on täielikult kooskõlas kapitaliturgude liidu hea toimimisega ja aitab sellele kaasa. Kapitaliturgude liidu eesmärk on teha rahastamine ELi ettevõtjatele kättesaadavamaks, hõlbustada üksikisikute ja ettevõtete investeeringuid ning integreerida riiklikud kapitaliturud tõeliseks ühtseks turuks. Erinevad, koormavad ja pikalevenivad kinnipeetava maksu menetlused põhjustavad märkimisväärseid kulusid, mis pärsivad piiriüleseid investeeringuid ja kahjustavad kapitaliturgude liitu. Kinnipeetava maksu menetluste muutmisega kiiremaks, tõhusamaks ja vähem kulukaks toetatakse piiriüleseid investeeringuid ja edendatakse tõelise ühtse kapitalituru loomist ELis.

Käsitledes jaeinvestorite piiriüleste investeeringute peamist takistust, täiendab käesolev ettepanek 24. mail 2023 vastu võetud jaeinvesteerimisstrateegiat, 20 et anda tarbijatele võimalus ELi kapitaliturgudest täiel määral kasu saada.

Käesolev direktiiv täiendab ka aktsionäride õiguste direktiivi, 21 kuna neil mõlemal on ühine eesmärk suurendada läbipaistvust seoses lõppinvestoriga. Aktsionäride õiguste direktiiv hõlbustab aktsionäride tuvastamist ning teabe liikumist aktsionäride ja väärtpaberite emitendi vahel. Äriühingutel on õigus teha kindlaks oma aktsionärid ja saada teavet aktsionäri isiku kohta mis tahes vahendajalt, kelle valduses see teave on.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Maksustamist käsitlevate seadusandlike algatuste õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 115. Kuigi nimetatud artiklis ei viidata sõnaselgelt otsesele maksustamisele, viidatakse selles direktiividele, mille eesmärk on selliste riigisiseste õigusaktide ühtlustamine, mis otseselt mõjutavad ühtse turu rajamist või toimimist. Sellest järeldub, et ELi toimimise lepingu artikli 115 kohaselt on direktiiv selles valdkonnas ELi jaoks sobiv õigusakt. ELi toimimise lepingu artikli 288 kohaselt on direktiivid saavutatava tulemuse seisukohalt liikmesriikide suhtes siduvad, kuid vormi ja meetodite valiku eest vastutavad riikide ametiasutused.

Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuse probleemi piiriülesuse tõttu on vaja ühist algatust kogu ühtsel turul.

Probleem tuleneb peamiselt asjaolust, et liikmesriikides, kus dividendi- või intressimaksetelt peetakse kinni maksu, rakendatakse piiriülestes olukordades ülemäärase maksustamise vähendamiseks erinevaid süsteeme. Eri liikmesriikides kasutatakse järgmisi süsteeme ja võidakse kohaldada erinevaid künniseid või nõudeid: tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamine, kiire maksutagastuse süsteem, standardse maksutagastuse süsteem või nende kombinatsioon.

Kinnipeetava maksu menetluste üha enam killustunud raamistiku säilitamine ELis põhjustab asjaomastele investoritele ja finantsvahendajatele suuri vastavuskulusid. Selle probleemi valdavalt piiriülese olemuse tõttu on vaja ELi tasandi meetmeid, et lihtsustada haldusmenetlusi ja vähendada vastavuskulusid. Sellise algatuse puudumisel takistab riiklike kinnipeetava maksu menetluste killustatus piiriüleste tehingute puhul kohaldatavate maksuvähenduse menetluste tulemuslikku toimimist ja sellest tulenevalt ka ühtse turu nõuetekohast toimimist. Seepärast on vaja ELi meetmeid, et tagada võrdsed võimalused nii liikmesriikide investoritele ja välisinvestoritele kui ka kodumaistele ja mitteresidendist vahendajatele.

Algatuse eesmärk on ka vastata soovitustele, mille ESMA esitas cum-ex ja cum-cum kauplemise ning kinnipeetava maksu tagasinõudmise skeeme käsitlevas lõpparuandes, milles jõuti järeldusele, et pettuste ja kuritarvituste tulemuslikuks tõkestamiseks on maksustamise valdkonnas vaja võtta ELi tasandil konkreetseid meetmeid.

Seadusandlik algatus on seega kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

Proportsionaalsus

Kavandatud meetmed ei lähe kaugemale minimaalsest vajalikust ühtse turu kaitse tasemest ja on seega kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Ettepanekuga ei nähta ette täielikku ühtlustamist, vaid sätestatakse üksnes ühised elemendid, mis tõhustaksid liikmesriikide kinnipeetava maksu süsteeme ning suurendaksid nende vastupanuvõimet pettuste ja kuritarvituste suhtes.

Investorid, finantsvahendajad ja maksuhaldurid saaksid kasu ühtse digitaalse maksuresidentsuse tõendi rakendamisest. Praegune killustatud ja osaliselt paberipõhine süsteem asendatakse täielikult digitaalse süsteemiga. See suurendaks liikmesriikides haldusprotsesside digiteerimist ja tõhusust, võimaldades ka finantsvahendajatel oma menetlusi täiustada. See on esimene oluline samm, et saavutada tõhusamad kinnipeetava maksu menetlused.

Finantsvahendajate aruandluskohustuste kehtestamisega kaasneksid teatavad kulud ja halduskoormus. Need kulud kaalub aga üles positiivne mõju, mida saadud teave avaldaks maksuhalduritele kinnipeetava maksu menetluste turvalisuse ja tulemuslikkuse suurendamisel.

Pealegi tuleks seda koormust hinnata võrreldes algatustega, mis on hiljuti vastu võetud või teatavaks tehtud mõnes liikmesriigis vastusena hiljutistele skandaalidele, mis puudutasid kinnipeetava maksu menetlustega seotud maksupettusi ja -kuritarvitusi – nende algatustega kehtestatakse vahendajatele uued ja ulatuslikud aruandlusnõuded.

Kogu ELi hõlmav ühtne aruandlusstandard aitaks säästa piiriüleselt tegutsevate finantsvahendajate vastavuskulusid, kuna nad peaksid järgima kogu ELis üht aruandlusstandardit, mitte hulka erinevaid aruandlusnõudeid.

Vahendi valik

Tehakse ettepanek võtta vastu direktiiv, mis on õigusliku aluse (ELi toimimise lepingu artikkel 115) kohaselt ainus võimalik vahend.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Kinnipeetava maksu vähendamise menetluste valdkonnas puuduvad varasemad siduvad õigusaktid ning seetõttu õigusaktide järelhindamist ega toimivuse kontrolli ei tehtud.

Konsulteerimine sidusrühmadega

Sidusrühmadega konsulteerimise strateegia hõlmas selle algatuse puhul nii avalikke kui ka sihtkonsultatsioone. 28. septembril 2021 avaldati esialgne mõjuhinnang, 22 millele järgnes neli nädalat kestnud konsultatsiooniperiood, ning seejärel toimus 2022. aasta aprillist kuni juunini avalik konsultatsioon, mille käigus saadi 1 682 vastust.

Liikmesriikidega konsulteeriti IV töörühmas, kahepoolsetel kohtumistel ja TADEUSe foorumil toimunud kahel kohtumisel. Lisaks toimusid kohtumised erinevate sidusrühmadega, näiteks finantsvahendajate ja jaeinvestorite esindajatega.

Kõigist neist mõttevahetustest ja eri sidusrühmadelt saadud tagasisidest võib järeldada, et liikmesriikide erinevatest kinnipeetava maksu menetlustest tulenevate probleemide suhtes ning vajaduse suhtes võtta killustunud ja ebatõhusa olukorra lahendamiseks ELi meetmeid valitseb laialdane üksmeel.

Võimalike variantide küsimuses on peamiste sidusrühmade vahel siiski erinevusi.

Investorid ja finantsvahendajad olid selgelt arvamusel, et tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamine annaks parimaid tulemusi, näiteks varajase maksuvähenduse investoritele ja väikese koormuse vahendajatele. Samuti tunnistasid nad, et tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamist tuleks tõenäoliselt täiendada kinnipeetud maksu tagastamise süsteemidega, mis toimiksid varusüsteemina. Seetõttu toetasid nad algatust, millega standarditaks ka kinnipeetud maksu tagastuse praegusi protsesse ja vorme.

Liikmesriigid väljendasid toetust kogu ELi hõlmava ühtse digitaalse maksuresidentsuse tõendi kasutuselevõtule. Seoses aruandluskohustuste ja standardmenetlusega:

(a)kinnipeetava maksu menetluste või aruandluse standardimine ei mõjutaks otseselt liikmesriike, kus riigisisene maksumäär mitteresidendist investoritele on madalam või sama suur kui topeltmaksustamise vältimise lepingute kohane määr. Osa neist liikmesriikidest väljendas toetust ELi tasandi meetmetele, kuna nende investorite positsioon sel juhul paraneb;

(b)liikmesriigid, kus kinnipeetava maksu riigisisene määr on kõrgem kui vastav topeltmaksustamise vältimise lepingute kohane määr, nõustusid üldiselt läbipaistvuse suurendamisega ja kinnipeetava maksu menetluste standardimisega, rõhutades, et on tähtis saavutada tasakaal nende menetluste tõhususe ja maksualaste kuritarvituste ärahoidmise protsesside üle kontrolli säilitamise vahel.

Kogu sidusrühmadelt saadud teavet võeti hoolikalt arvesse käesolevas ettepanekus, millega kehtestatakse tõhusamad kinnipeetava maksu menetlused ning antakse ühtlasi liikmesriikidele vajalikud vahendid maksupettuste ja -kuritarvituste tulemuslikuks tõkestamiseks.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ettepaneku koostamise käigus konsulteeris komisjon laialdaselt ja sai teavet mitmesugustest allikatest. Muu hulgas tugines komisjon avalikult kättesaadavale teabele ning tehniliste küsimuste arutamiseks peetud telefonikõnede ja kohapealsete kohtumiste käigus erasektorilt saadud teabele.

Mõjuhinnang

Käesoleva algatuse kohta tehti mõjuhinnang. 16. novembril 2022 esitati mõjuhinnangu kavand komisjoni õiguskontrollikomiteele. Pärast 14. detsembril 2022 toimunud koosolekut esitas õiguskontrollikomitee 16. detsembril 2022 negatiivse arvamuse, pakkudes välja mõned täiustamist vajavad valdkonnad. Peamised täiustamist vajavad valdkonnad olid järgmised: suurem selgus algatuse kahe erieesmärgi (tõhususe parandamine ja maksualaste kuritarvituste tõkestamine) tasakaalustatuse kohta, poliitikavariantide sisu, toimimise ja vastastikuse täiendavuse täpne kirjeldus ning selge ja täielik ülevaade iga variandi kuludest ja tuludest.

20. märtsil 2023 esitati õiguskontrollikomiteele läbivaadatud mõjuhinnang koos muudatustega, mis tehti vastusena õiguskontrollikomitee varasemale arvamusele. Eelkõige täpsustati, et mõlemad eesmärgid – tõhususe parandamine ja maksualaste kuritarvituste tõkestamine – on võrdselt olulised; lisaks muudeti variantide esitusviisi, et esitada nelja asemel kolm varianti (ühendades varasemad variandid 1 ja 2 praeguseks variandiks 1 ning sõnastades variandid 2 ja 3 veidi ümber ning muutes nende järjekorda); lõpuks vaadati mõjuhinnang läbi, et anda põhjalikum ülevaade kuludest ja tuludest, ning lisati kokkuvõtlik joonis, mis kajastab iga praeguse variandi netokulusid ja -tulusid iga sidusrühma jaoks.

Õiguskontrollikomitee esitas uuesti esitatud mõjuhinnangu kohta 21. aprillil 2023 reservatsiooniga positiivse arvamuse. Õiguskontrollikomitee palus täiendavaid selgitusi olemasolevate variantide kohta ja kulude/kokkuhoiu kohta vastavalt lähenemisviisile „üks sisse, üks välja“. Peale selle paluti mõjuanalüüsis paremini kajastada asjaolu, et eelistatud variant annab liikmesriikidele võimaluse valida, kas rakendada tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamist ja/või kiire maksutagastuse süsteemi. Eespool nimetatud reservatsioone käsitleti mõjuhinnangu viimases versioonis.

Õiguskontrollikomitee soovituste põhjal läbivaadatud mõjuhinnangus analüüsiti kolme poliitikavarianti.

Variant 1 – ühtse digitaalse maksuresidentsuse tõendi + ühtse aruandluse kasutuselevõtt

Selle variandi puhul võiksid liikmesriigid jätkata oma praeguste süsteemide (st tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise menetluse ja/või maksutagastusmenetluse) rakendamist, kuid peaksid võtma kasutusele järgmised uued elemendid:

·ühtne digitaalne maksuresidentsuse tõend (ühtse sisu ja vorminguga), mille väljastavad / mida kontrollivad digitaalselt kõik liikmesriigid;

·ühtne aruandlusstandard läbipaistvuse suurendamiseks, kuna kõik finantsvahendajad kogu finantsahelas esitaksid tuluallikaliikmesriigile kindlaksmääratud teabe. Sellega kaasneksid standarditud hoolsuskohustuse menetlused, vastutust käsitlevad normid ja ühtsed maksutagastusvormid, mis esitatakse klientide/maksumaksjate nimel automaatselt.

Variant 2 – tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteemi rakendamine

Teine variant põhineb variandi 1 elementidel, kuid teeb liikmesriikidele kohustuslikuks kehtestada tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteem, mis võimaldab kohaldada vähendatud maksumäärasid vastavalt topeltmaksustamise vältimise lepingule või riigisisestele eeskirjadele vahetult makse tegemise ajal. Variandi 2 kohaselt peaksid maksuhaldurid jälgima makse, mis kuuluvad tasumisele pärast makse tegemist.

Variant 3 – kiire maksutagastus kindlaksmääratud aja jooksul ja/või tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamine

See variant hõlmab varianti 1, millele on lisatud nõue, et maksutagastussüsteemi rakendavad liikmesriigid peaksid tagama, et tagasinõuet menetletakse eelnevalt kindlaksmääratud aja jooksul ehk nn kiire maksutagastuse süsteemi raames. Liikmesriigid võivad kehtestada tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteemi või jätkata selle rakendamist (põhisüsteemina või teatavate madala riskiga maksete puhul).

Erinevaid variante võrreldi järgmiste kriteeriumide alusel: tulemuslikkus, tõhusus, sidusus ja proportsionaalsus.

Kõigist variantidest eelistatakse varianti 3. Variant 3 on ELis kindlakstehtud probleemide lahendamiseks eriti tulemuslik kiiruse, lihtsamate protsesside ja digiteeritumate menetluste poolest. Kuigi variandi 2 tulemusel hoiaksid investorid veelgi rohkem kulusid kokku, võimaldaks variant 3 liikmesriikidel säilitada maksutagastuse taotluste üle eelkontrolli, pakkudes seega võimaluse minna edasi viisil, mis peaks olema poliitiliselt teostatav kõigis liikmesriikides. Kuritarvituste tõkestamine on eriti oluline nende liikmesriikide jaoks, keda on viimastel aastatel tugevalt mõjutanud cum-cum ja cum-ex kauplemine. Poliitilistel põhjustel võivad need liikmesriigid olla lühemas perspektiivis tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteemi kasutuselevõtu suhtes pigem tõrksad, sest selline süsteem suurendab finantsvahendajate rolli.

Majanduslik mõju

Kasu

Kavandatud algatusega kaasneb investorite jaoks kulude kokkuhoid, mis on hinnanguliselt ligikaudu 5,17 miljardit eurot aastas, sealhulgas 730 miljonit eurot aastas seoses paberimajanduse vähenemisega (409 miljonit eurot ELi investorite puhul). See on tingitud asjaolust, et investorite vastavuskulud vähenevad, topeltmaksustamise juhtumeid on vähem ja investorid saavad tagasimakstud raha õigeaegselt reinvesteerida. Selle algatusega kõrvaldatakse seega piiriüleste investeeringute struktuurne ja pikaajaline takistus ning aidatakse ELi ettevõtjatel kaasata kapitali laiemalt investorite baasilt, mis on kapitaliturgude liidu peamine eesmärk.

Kuigi finantsvahendajad kannaksid lühikeses perspektiivis märkimisväärseid kulusid, et võtta kasutusele uue direktiivi järgimiseks vajalikud süsteemid, peaksid nad pikemas perspektiivis saama kasu kulude kokkuhoiust (hinnanguliselt ligikaudu 13,5 miljonit eurot aastas) ühtlustatud menetluste tulemusel, eelkõige tänu algatuse teatavate aspektide digiteerimisele, nagu digitaalse maksuresidentsuse tõendi kasutamine või maksuvähenduse taotluse esitamine kogusumma ulatuses.

Maksuhalduritel on paremad võimalused maksualaste kuritarvituste tõkestamiseks, millel peaks lõppkokkuvõttes olema positiivne mõju maksutuludele. Eeldatakse, et selle algatuse positiivne mõju SKP-le on umbes 0,025 %.

Kulud

Finantsvahendajatel tekivad rakenduskulud ja iga-aastased korduvkulud, vastavalt 75,9 miljonit eurot ja 13 miljonit eurot. Maksuhalduritel tekivad ka IT arenduskulud seoses digitaalse maksuresidentsuse tõendi rakendamisega (arenduskulud hinnanguliselt 4,9–54 miljonit eurot ja korduvkulud 0,97–10,8 miljonit eurot) ja andmete saamiseks vajalike aruandlussüsteemidega (ühekordsed kulud hinnanguliselt 18,2 miljonit eurot ja korduvkulud 3,5 miljonit eurot aastas). Kuna topeltmaksustamise juhtumeid on vähem, vähenevad liikmesriikide maksutulud hinnanguliselt 2,2 miljardi euro võrra.

Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepaneku üks peamisi erieesmärke on kinnipeetava maksu menetluste digiteerimine, et digitaalse maksuresidentsuse tõendi väljastamine, teabe esitamine, maksuvähenduse või -tagastuse taotluste esitamine ja andmete kontrollimine oleks täielikult automatiseeritud. Algatuse eesmärk on ka vältida erinevate süsteemide rohkust liikmesriikides, standardides mõned kinnipeetava maksu menetluste elemendid.

Seoses lähenemisviisiga „üks sisse, üks välja“ toob algatus kaasa kulude kokkuhoiu investorite jaoks paberimajanduse vähenemisest (409 miljonit eurot aastas) ja finantsvahendajate jaoks menetluste ühtlustamisest (13,5 miljonit eurot aastas). Samal ajal tekivad finantsvahendajatel ühekordsed rakenduskulud 75,9 miljonit eurot ja korduvkulud 13 miljonit eurot.

Ettepanekuga kehtestatakse finantsvahendajate aruandluskohustused. Üksikasjaliku teabe hankimine on äärmiselt oluline, et tuluallikaliikmesriigi maksuhaldur saaks asjakohaseid kinnipeetava maksu määrasid hinnata ja kohaldada ning kuritarvitusi tõhusalt kindlaks teha, millega seega saavutatakse algatuse üks eesmärk. Aruandlusest tuleneva koormuse vähendamiseks piirdub finantsvahendajate esitatav teave sellega, mis on liikmesriikidele vajalik dividendi- ja intressimaksete ahela rekonstrueerimiseks, ning ulatuses, milles selline teave on teavet esitavatele finantsvahendajatele kättesaadav. Lisaks kasutatakse aruandluses elektroonilisi tüüpvorme ja teabevahetuskanalite suhtes kehtivad ühtsed nõuded, mille komisjon kehtestab rakendusaktidega.

Selleks et kinnipeetava maksu menetlusi lihtsustada ja leevendada nendega seotud nõudeid väikeinvestorite jaoks, on aruandluskohustuste ja hoolsuskohustuse menetluse jaoks kehtestatud vähese tähtsuse reegel. See seisneb selles, et investoritelt, kelle dividendimaksed jäävad alla 1 000 euro, ei nõuta teavet finantskokkulepete või minimaalse hoidmisperioodi kohta.

Põhiõigused ja võrdõiguslikkus

Tagatud on põhiõigused, eelkõige isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud isikuandmete kaitse nõuete järgimine. Isikuandmeid töödeldakse üksnes selleks, et kontrollida, kas maksumaksja suhtes kohaldatakse õiget kinnipeetava maksu määra, ning et vähendada maksupettuste ja -kuritarvituste ohtu. Isikuandmeid edastatakse ainult nende üksuste vahel, kes osalevad käesoleva direktiivi kohastes kinnipeetava maksu vähendamise menetlustes. Edastatavate isikuandmete hulk piirdub vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetele sellega, mis on vajalik teabe puuduliku esitamise ja esitamata jätmise ning maksupettuste või -kuritarvituste avastamiseks. Isikuandmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui see on sel eesmärgil vajalik.

Käesolev algatus ei mõjuta oluliselt võrdõiguslikkust, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust.

Muu mõju

Muu oluline mõju puudub. Eeldatakse siiski, et algatusel on piiratud positiivne sotsiaalne mõju, kuna see tagaks õiglasema maksustamise; samuti on algatusel piiratud positiivne keskkonnamõju, võttes arvesse paberipõhiste maksutagastusmenetluste eeldatavat vähenemist. Seepärast on käesolev algatus kooskõlas Euroopa kliimamääruses nõutud kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmisega.

Ettepanek toetab põhimõtteid „ei kahjusta oluliselt“ ja „vaikimisi digitaalne“ ning aitab kaasa digiühiskonna ja -majanduse saavutamisele Euroopas.

Asjaomased kestliku arengu eesmärgid, mida algatuses osaliselt käsitletakse, on 8. eesmärk (inimväärne töö ja majanduskasv), 9. eesmärk (tööstus, innovatsioon ja taristu) ja 16. eesmärk (rahu, õigus ja tugevad institutsioonid), nagu on esitatud mõjuhinnangu 3. lisas.

4.MÕJU EELARVELE

Algatuse peamine mõju eelarvele hõlmab komisjoni jaoks elektroonilise maksuresidentsuse tõendi rakendamist ning selliste vormingute ja teabevahetuskanalite sisseseadmist, mida finantsvahendajad peavad kasutama riiklikele maksuhalduritele teabe esitamiseks. Vajalike inim- ja haldusressursside üksikasjad on esitatud finantsselgituses.

5.MUU TEAVE

Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Direktiivi rakendamise järelevalveks ja hindamiseks esitavad liikmesriigid komisjonile igal aastal andmed, mis kajastavad asjakohast teavet direktiivi toimimise kohta. Asjakohane teave tuleb määratleda rakendusaktis, nagu on sätestatud direktiivi artiklis 19.

Komisjon hindab direktiivi viis aastat pärast direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisiseste õigusnormide jõustumist ja seejärel iga viie aasta järel.

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanek hõlmab kahte põhiteemat, mida käsitletakse vastavalt 2. ja 3. peatükis. 2. peatükiga nähakse ette kogu ELi hõlmava digitaalse maksuresidentsuse tõendi loomine, samas kui 3. peatükis käsitletakse kinnipeetava maksu vähendamise menetlusi. See hõlmab menetlust, millega luuakse riiklikud registrid konkreetsete finantsvahendajate jaoks (sertifitseeritud finantsvahendajad), selliste sertifitseeritud finantsvahendajate standardset aruandluskohustust ning liikmesriikide kohustust seada sisse tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteem või kiire maksutagastuse süsteem või nende kombinatsioon, et tagada ELi ja kolmandate riikide investoritele kiire ja turvaline kinnipeetava maksu vähendamine, mis põhineb topeltmaksustamise vältimise lepingul või riigisisestel eeskirjadel, kui teatavad läbipaistvustingimused on täidetud. Kuna need menetlused puudutavad ainult konkreetseid liikmesriike, kes peavad ülemääraselt kinnipeetavaid makse vähendama, on 3. peatükk siduv ainult neile liikmesriikidele.

i)Ühtne digitaalne maksuresidentsuse tõend 

Kõik liikmesriigid peavad kasutusele võtma ühtse digitaalse maksuresidentsuse tõendi, mis tagab kiire, lihtsa ja turvalise haldusmenetluse ELi maksumaksjate maksuresidentsuse kinnitamiseks.

Nagu on sätestatud artiklis 4, on digitaalse maksuresidentsuse tõendi sisu ühtne, olenemata sellest, milline on selle väljastanud liikmesriik, st maksuresidentsuse liikmesriik. Digitaalse maksuresidentsuse tõendi ühtse sisuna on lõikes 2 kindlaks määratud elemendid, millega tuvastatakse taotluse esitanud maksumaksja ja kinnitatakse, et ta on liikmesriigi õigusnormide kohaselt selle liikmesriigi maksuresident.

Sihtotstarbelised konsultatsioonid liikmesriikidega näitasid, et investori maksuresidentsuse kindlaksmääramisel kohaldatakse samu eeskirju, mille kohaselt investorit käsitatakse teatava liikmesriigi maksuresidendina või mitte, olenemata investeerimisriigist. Seetõttu ei pea digitaalsel maksuresidentsuse tõendil investeerimisliikmesriiki täpsustama. Selline teave lisatakse siiski maksuvähenduse taotlusesse, et teha kindlaks kohaldatav vähendatud maksumäär.

Kuna eesmärk on luua standarditud digitaalne maksuresidentsuse tõend, mida saab kasutada kinnipeetava maksu menetluste ühtlustamiseks, ent ka muudel eesmärkidel, võimaldab ettepanek nendel eesmärkidel teavet lisada.

Võttes arvesse, et algatuse üks eesmärk on vähendada maksuhaldurite, investorite ja finantssektori halduskoormust, tehakse ettepanek, et digitaalne maksuresidentsuse tõend hõlmaks vähemalt tervet kalendriaastat, mil seda taotletakse. Kui aga aasta lõpus esinevad asjaolud ei toeta aasta jooksul väljastatud tõendi sisu, võivad tõendi väljastanud liikmesriik ja mis tahes muu asjaomane liikmesriik lugeda tõendi kehtetuks. Minimaalset digitaalse maksuresidentsuse tõendiga hõlmatud perioodi (üks kalendriaasta) ei tohiks tõlgendada nii, et see takistab liikmesriikidel väljastada pikema hõlmatud perioodiga tõendit, sõltuvalt iga liikmesriigi maksuresidentsuse mõistest ja riigisisesest otsusest. Liikmesriigid tunnustavad teise liikmesriigi väljastatud digitaalset maksuresidentsuse tõendit kui piisavat tõendit maksumaksja maksuresidentsuse kohta selles teises liikmesriigis niivõrd, kuivõrd tõendi väljastanud liikmesriik peab seda tõendit jätkuvalt kehtivaks.

Liikmesriigid peavad väljastama digitaalse maksuresidentsuse tõendi ühe päeva jooksul, tingimusel et neile on esitatud konkreetne teave ja kui ei esine erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid viivitust. Kui ühe päeva jooksul väljastamise nõuet ei täideta, peaks asjaomane liikmesriik teavitama sellest taotluse esitanud osapoolt. Ühe päeva jooksul väljastamise nõude täitmiseks peaksid liikmesriigid rakendama digitaalse maksuresidentsuse tõendi väljastamisel täielikult automatiseeritud süsteemi, mis võimaldab esitada taotlusi veebiportaali kaudu, mis on ligipääsetav maksumaksjatele ja selleks volitatud isikutele (nt finantsvahendajad, kes taotlevad digitaalset maksuresidentsuse tõendit oma klientide nimel).

Digitaalne maksuresidentsuse tõend on kaitstud e-templiga vastavalt 23. juuli 2014. aasta määrusele (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul (eIDASe määrus) 23 . Kavandatud meetod pakub võimalust kasutada digitaalse maksuresidentsuse tõendi inim- ja masinloetavaid versioone koos PDF-vormingus või muus sarnases vormingus dokumentidega, mida saab kasutada automaatsetes süsteemides.

ii)Liikmesriikide riiklikud registrid

Selleks et direktiivi keskmeks olevatest kinnipeetava maksu vähendamise menetlustest kasu saada, peab investoritel olema võimalus teha koostööd finantsvahendajatega, kes on selliste teenuste osutamiseks sertifitseeritud. Sertifitseeritud finantsvahendajaks saamiseks ja seega käesoleva direktiivi menetluste kasutamiseks on kaks alust:

kohustuslikus korras: 1) määruse (EL) nr 575/2013 24 artikli 5 lõikes 2 määratletud suurte finantsinstitutsioonide puhul ja 2) määruse (EL) nr 909/2014 25 kohaldamisalasse kuuluvate väärtpaberite keskdepositooriumide puhul, kes osutavad maksu kinnipidaja teenuseid ja peavad seetõttu end registreerima nendes liikmesriikides, kus asuvad väärtpaberite emitendid ja kuhu nende kliendid on investeerinud;

vabatahtlikkuse alusel: kõigi muude üksuste puhul (sh need, mis on asutatud kolmanda riigi jurisdiktsioonis), kes tegutsevad finantsvahendajatena ja vastavad konkreetsetele nõuetele, registreerides end asjaomase vahendaja äranägemisel ühes või mitmes käesoleva direktiivi kohaselt loodud riiklikus registris; eeldatakse, et vahendaja peaks end registreerima nendes liikmesriikides, kuhu tema kliendid investeerivad.

Liikmesriikidel, kes ei pea ülemääraselt kinnipeetavat maksu vähendama dividendimaksete maksuvabastuse tõttu või juhul, kui asjaomane riigisisene maksumäär on alati madalam või sama suur kui määr, mida võidakse kohaldada topeltmaksustamise vältimise lepingu alusel, ei pea riiklikku registrit olema. Liikmesriigid, kes otsustavad vastavalt käesolevale direktiivile kohaldada võlakirjade intressidelt tulu tekkimise kohas ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamist või ülemääraselt kinnipeetud maksu kiiret tagastamist, peaksid vaikimisi kasutama riiklikku registrit, mis on juba loodud dividendidelt ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamiseks, või vastasel juhul looma riikliku registri.

Nõuetele, sealhulgas registreerimisnõuetele mittevastavad sertifitseeritud finantsvahendajad kustutatakse riiklikest registritest ja/või nende suhtes kohaldatakse karistusi.

iii)Ühtne aruandlus

Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata tõkestada maksupettusi ja -kuritarvitusi ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise menetluste valdkonnas ning muuta need menetlused tulemuslikuks. Läbipaistvuse loomine finantsahelas teenib neid kahte eesmärki, kuna see võimaldab tuluallikaliikmesriigil saada teavet, mida on vaja, et kontrollida, kas kohaldatakse õiget kinnipeetava maksu määra, ja hinnata, kas on vaja kohaldada kuritarvituste vastaseid eeskirju. Ühtse aruandlusstandardi kehtestamine kogu ELis hoiab kokku investorite ja finantsvahendajate vastavuskulusid ning võimaldab kiiremaid ja turvalisemaid kinnipeetava maksu vähendamise menetlusi.

Kes peab teavet esitama ja kellele?

Aruandluskohustused tulenevad riiklikus registris registreerimisest. Kõik ühte või mitmesse riiklikku registrisse kantud sertifitseeritud finantsvahendajad peavad registrit pidavale asutusele ja vajaduse korral maksu kinnipidajale teavet, olenemata nende maksuresidentsuse riigist (ELis või väljaspool ELi või liikmesriigis, kus on olemas riiklik register või kus seda ei ole).

Mis tahes riiklikus registris registreeritud sertifitseeritud finantsvahendajad peavad esitama teabe, kui nende klientide investeering tehakse liikmesriigis, kus on olemas riiklik register. Selline tuluallikaliikmesriik peab pakkuma maksuvähendust ning seetõttu peab ta rekonstrueerima väärtpaberimaksete ahela ja tegema kindlaks lõppinvestori. Direktiiviga ei välistata võimalust, et sertifitseeritud finantsvahendajad annavad aruandluskohustuse väärtpaberite hoidmise ahelas edasi teisele finantsvahendajale, kuid asjaomane sertifitseeritud finantsvahendaja jääb esitatava teabe täielikkuse ja õigsuse eest vastutavaks.

Aruandluskohustuse täitmata jätmisega kaasnevad karistused.

Mille kohta tuleb teavet esitada?

Ühised esitatava teabe elemendid on sätestatud direktiivi II lisas. Iga sertifitseeritud finantsvahendaja esitab teabe ainult tehingu selle osa kohta, mis on talle nähtav, st kellelt ta saab dividende/intresse ja kellele ta maksab dividende/intresse. Seega on täieliku teabe saajal – kas tuluallikariigi maksuhalduril või tema nimel määratud maksu kinnipidajal – kogu vajalik teave, et rekonstrueerida tehingu finantsahel investorist kuni väärtpaberite emitendini.

Maksuhaldurile esitatav teave võimaldab tal kindlaks teha lõppinvestori isiku ja tema võimaliku õiguse kinnipeetava maksu vähendatud määrale. Seega vähendatakse sellega topeltmaksutagastuste ohtu ning suurendatakse maksuhaldurite suutlikkust teha kindlaks ja tõkestada muid kuritarvitusi ja pettusi, nagu cum-cum kauplemine.

II lisa jaotises E on sätestatud kaks aruandlusnõuet, mille eesmärk on aidata tõkestada kinnipeetava maksuga seotud kuritarvitusi, peamiselt cum-cum kauplemise kuritarvituslikke skeeme: i) teave alusvaraks olevate väärtpaberite hoidmisperioodi kohta ja ii) teave finantskokkulepete kohta, mis on seotud väärtpaberitega, mille suhtes maksumaksja maksuvähendust taotleb.

Esimese elemendi eesmärk on saada teavet selle kohta, kas alusvaraks olevad väärtpaberid on ostetud kahe päeva jooksul enne dividendikuupäeva, et aidata ära hoida edasisi petturlikke/kuritarvituslikke skeeme sama kinnipeetud maksu mitmekordseks tagasinõudmiseks, kui võimalik peaks olema ainult üks tagasinõue (cum-ex skeemid).

Teise elemendi eesmärk on saada teavet selle kohta, kas teavet esitav finantsvahendaja on teadlik mõnest alusvaraks olevate väärtpaberitega seotud finantskokkuleppest, mis ei ole dividendikuupäeval arveldatud, aegunud või muul viisil lõpetatud, eesmärgiga aidata maksuhalduril avastada kuritarvituslikke maksukokkuleppeid (cum-cum skeemid). Finantskokkulepe võib olla näiteks tagasiostuleping (repoleping) või väärtpaberite laenuks andmine, aga ka tuletisinstrumendid, nagu ühe alusaktsia futuurid. Täpsemalt hõlmab repoleping väärtpaberite kindla hinnaga müüki, kohustusega osta kindlaksmääratud kuupäeval samad või sarnased väärtpaberid kindlaksmääratud hinnaga tagasi. Väärtpaberite laenuks andmine hõlmab väärtpaberi omandiõiguse üleminekut tagatise, tavaliselt muu väärtpaberi eest, tingimusel et selle väärtpaberi või sarnaste väärtpaberite omandiõigus läheb kindlaksmääratud kuupäeval tagasi algsele omanikule. Määratlus on lai, et oleks võimalik hõlmata eri liiki kokkuleppeid.

Kuna eespool nimetatud skeeme on täheldatud ainult seoses dividendimaksetega, ei nõuta võlakirjadelt makstud intressidega seoses jaotises E esitatud aruandluselemente. Sama lähenemisviisi järgitakse väga väikeste makstud dividendide puhul, mida peetakse väikese riskiga juhtumiteks, mis ei õigusta sertifitseeritud finantsvahendajate vastavat aruandluskoormust. See ei takista siiski liikmesriike kohaldamast asjakohaseid tagajärgi, kui nad kuritarvituse (isegi väikeses summas) tegelikult avastavad.

Kuidas aruandlus toimub?

Aruandlus toimub standarditud XML-vormingus süsteemi kaudu, mis kehtestatakse komisjoni poolt vastuvõetava rakendusaktiga. Selles rakendusaktis standarditakse ja sätestatakse automaatne kanal ettevõtjate poolt teabe edastamiseks asjaomasele maksuhaldurile või tema nimel tegutsevale maksu kinnipidajale.

Millal tekib aruandluskohustus?

II lisas sätestatud teabe esitamise tähtaeg on hiljemalt 25 päeva jooksul alates registreerimiskuupäevast. Teave tuleks esitada võimalikult kiiresti pärast registreerimiskuupäeva, välja arvatud juhul, kui tehingu mis tahes osaga seotud arvelduskorraldus on registreerimiskuupäeval täitmise ootel; sellisel juhul tuleks kõnealust tehingut käsitlev teave esitada võimalikult kiiresti pärast arveldamist. Praktikas arveldatakse kõik positsioonid tavaliselt 10–15 päeva jooksul alates registreerimiskuupäevast. Kui seda ei ole 20. päevaks tehtud, nõutakse direktiivis ülemääraselt kinnipeetavate maksude tõhusaks vähendamiseks, et sertifitseeritud finantsvahendajad esitaksid ikkagi teabe olukorra kohta 20. päeva seisuga sellele järgneva viie päeva jooksul.

Liikmesriikides, kus kohaldatakse tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamist ja dividendide maksmise kuupäev on varasem kui 25 päeva alates registreerimiskuupäevast, peaks finantsvahendajatel olema mehhanism, mille abil anda maksu kinnipidajale õigeaegselt teavet kohaldatava määra kohta.

iv) Maksuvähenduse süsteemid

Ettepanekus sätestatakse a) tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteem ning b) kiire maksutagastuse süsteem. Tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteemi kohaselt kohaldab maksu kinnipidaja õiget maksusummat dividendide/intresside maksmise ajal (artikkel 12). Kiire maksutagastuse süsteemi kohaselt peetakse maks kinni tuluallikariigis kohaldatava kõrgema määra alusel, kuid ülemäärane maks tagastatakse seejärel hiljemalt 25 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast või kuupäevast, mil nõutav teave on esitatud, olenevalt sellest, kumb on hilisem. See peaks toimuma 50 kalendripäeva jooksul alates maksekuupäevast (artikkel 13). Mõlemal juhul oleksid menetluste asjaomased osalised sertifitseeritud finantsvahendajad, kes tegutsevad oma investorite nimel. Artiklites 10 (tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise või kiire maksutagastuse taotlus) ja 11 (hoolsuskontrolli kord) on sätestatud mõlema süsteemi ühised elemendid.

Maksuvähenduse menetluste ajal võib pädev maksuhaldur otsustada anda asjaomased ülesanded edasi määratud maksu kinnipidajale, selle asemel et neid ülesandeid üksi täita.

Iga liikmesriik, kes kohaldab ülemääraselt kinnipeetava maksu puhul maksuvähenduse menetlusi, võib otsustada kohaldada tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamist või kiire maksutagastuse süsteemi või mõlemat ning kasutada eespool nimetatud tegevuse edasiandmise võimalust või mitte. Sellised liikmesriigid peavad siiski tagama, et vähemalt üks neist kahest süsteemist on kõigile investoritele kättesaadav ja tegelikult toimiv ning et igal juhul on täidetud käesolevas direktiivis sätestatud tingimused. Liikmesriikidel on nende kahe süsteemi raames õigus otsustada, kas lubada näiteks ainult madala riskiga maksumaksjatel taotleda tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamist, samas kui teised maksumaksjad saavad taotleda ainult kiiret maksutagastust. Need süsteemid ei puuduta liikmesriike, kes ei kasuta ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise menetlusi, sest nad ei näe kinnipeetavat maksu üldse ette või ei näe erinevatel asjaoludel ette erinevaid kinnipeetava maksu määrasid, ning nad ei ole kohustatud meetmeid võtma.

Kõikidel juhtudel peaksid liikmesriigid investorite maksuresidentsuse tõendamisel tuginema peamiselt digitaalsele maksuresidentsuse tõendile, nagu on määratletud artiklis 4, või asjakohasele kolmanda riigi tõendile maksuresidentsuse kohta.

Käesoleva direktiivi peamine eesmärk on hoida ära maksukuritarvitusi/-pettusi, eelkõige cum-ex ja cum-cum kauplemise skeeme. Liikmesriikide maksuhalduritel, kes soovivad saada rohkem aega, et teha mõningaid kontrolle enne maksuvähendusega nõustumist, on teatavatel konkreetsetel asjaoludel võimalus mitte kohaldada käesoleva direktiivi alusel kehtestatavat tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamist või kiire maksutagastuse süsteemi. See võimalus on konkreetselt ette nähtud maksuvabastuse taotluse puhul ja juhul, kui II lisa jaotises E esitatud teabest nähtub, et alusvaraks olevad väärtpaberid on omandatud kahe kalendripäeva jooksul dividendikuupäevast ja/või et finantsvahendaja on teadlik alusvaraks olevate väärtpaberitega seotudfinantskokkuleppest, mis ei ole dividendikuupäeval arveldatud, aegunud või muul viisil lõpetatud.

Kui käesolevas direktiivis sätestatud tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteem või kiire maksutagastuse süsteem ei ole kohaldatav, kohaldatakse standardse maksutagastuse menetlust, kus maksumaksjal või tema määratud esindajal, kes ei pea tingimata olema finantsasutus, on võimalik taotleda maksu tagastamist otse maksuhaldurilt. Käesoleva direktiiviga tagatakse ka, et II lisa jaotises E ette nähtud teavet hõlmab vähemalt maksuhaldurile esitatava teabe sisu.

Üldsätted

Peatükk 4 sisaldab üld- ja lõppsätteid ning selles käsitletakse eelkõige rakendusakte, hindamist ja järelevalvet, andmekaitse-eeskirju, ülevõtmist ja jõustumist. Ettepanek tuleks pärast selle vastuvõtmist võtta liikmesriikide õigusesse üle 31. detsembriks 2026. See peaks jõustuma kahe aasta möödumisel pärast rakendusaktide vastuvõtmist, mis peaks toimuma 1. jaanuariks 2027.

2023/0187 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV

ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 115,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust 26 ,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 27 ,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Õiglase maksustamise tagamine siseturul ja kapitaliturgude liidu hea toimimine on Euroopa Liidu (EL) poliitilised prioriteedid. Sellega seoses on äärmiselt oluline kõrvaldada takistused piiriülestelt investeeringutelt ning samal ajal tõkestada maksupettusi ja maksualaseid kuritarvitusi. Sellised takistused on näiteks ebatõhusad ja ebaproportsionaalselt koormavad menetlused, millega vähendatakse ülemäärast maksu, mis peetakse tulu tekkimise kohas kinni avalikult kaubeldavatelt aktsiatelt või võlakirjadelt mitteresidendist investoritele makstavalt dividendi- või intressitulult. Lisaks ei ole praegused normid olnud piisavad, et hoida ära korduvaid maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise riske, nagu näitavad hiljutised cum-ex ja cum-cum skandaalid. Käesoleva ettepanekuga soovitakse muuta ELi kinnipeetava maksu menetlused tõhusamaks ning tugevdada neid samal ajal maksupettuste ja maksualaste kuritarvituste riski vastu. Ettepanek põhineb varasematel asjakohastel ELi ja rahvusvahelistel meetmetel, nagu komisjoni 2009. aasta soovitus, milles käsitletakse kinnipeetava maksu vähendamise korra lihtsustamist, 28 ning OECD lepingukohaste maksusoodustuste ja maksukuulekuse edendamise (TRACE) algatus.

(2)Selleks et suurendada liikmesriikides võimalike pettuste ja kuritarvituste ärahoidmise ja tõkestamise suutlikkust, mida praegu pärsib killustatus ning üldine puudus usaldusväärsest ja õigeaegsest investoreid puudutavast teabest, on vaja kehtestada piiriülestelt väärtpaberiinvesteeringutelt ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise ühine raamistik, mis on vastupidav maksupettuste ja maksualaste kuritarvituste riskile. See raamistik peaks lähendama üksteisele erinevaid ELis kohaldatavaid maksuvähenduse menetlusi ning tagama samal ajal väärtpaberite emitentidele, maksu kinnipidajatele, finantsvahendajatele ja liikmesriikidele investori isiku suhtes läbipaistvuse ja kindluse. Selleks peaks raamistik tuginema automatiseeritud menetlustele, nagu maksuresidentsuse tõendi (nii menetluse kui ka vormi) digitaliseerimine, mis on eeltingimus, et investoritel oleks juurdepääs mis tahes maksuvähendus- või -tagastusmenetlustele. Kõnealune raamistik peaks olema ka piisavalt paindlik, et võtta asjakohaselt arvesse eri liikmesriikides kohaldatavaid erinevaid süsteeme, ning tagama samas suurema ühtsuse ja asjakohased kuritarvituste vastased vahendid, mille abil maandada maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise riski.

(3)Proportsionaalse lähenemisviisi tagamiseks peaksid ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise menetlusi käsitlevad normid olema siduvad ainult nendele liikmesriikidele, kes peavad dividendidelt maksu kinni erineva määraga, sõltuvalt investori maksuresidentsusest. Sellisel juhul peavad liikmesriigid pakkuma maksuvähendust olukorras, kus maks peeti kinni kohaldatavast määrast kõrgema määraga. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalus rakendada samalaadseid menetlusi mitteresidentidele avalikult kaubeldavate võlakirjade eest tehtavate intressimaksete puhul, et muuta asjaomane maksuvähenduse menetlus tõhusamaks ja tagada maksumaksjate seas parem nõuete täitmine. Käesolevas direktiivis sätestatud menetlused ei puuduta liikmesriike, kes dividendidelt või intressidelt ülemääraselt kinnipeetavate maksudega seoses maksuvähenduse menetlusi ei vaja, ning seetõttu ei ole need normid neile siduvad. Arvestades, et investorid võivad asuda mis tahes liikmesriigis, tuleks kõikides liikmesriikides kohaldada ühtse ja digitaalse maksuresidentsuse tõendiga seotud norme ning sama kehtib üld- ja lõppsätete puhul.

(4)Tagamaks, et kõik ELi maksumaksjad saaksid kasutada ühtset, sobivat ja kehtivat maksuresidentsuse tõendit, peaksid liikmesriigid rakendama maksuresidentsuse tõendite väljastamiseks automatiseeritud menetlusi, sealhulgas sama äratuntavat ja vastuvõetavat digitaalset vormi ning sama sisu. Suurema tõhususe huvides peaks tõend kehtima vähemalt kogu selle aasta jooksul, mil see väljastati, ja teised liikmesriigid peaksid tõendit sellel ajavahemikul tunnustama. Liikmesriigid võivad digitaalse maksuresidentsuse tõendi tühistada, kui maksuhalduril on asjaomase aasta puhul maksuresidentsuse kohta vastupidised tõendid. Selleks et ELi äriühinguid oleks võimalik tulemuslikult tuvastada, peaks tõendil olema teave Euroopa kordumatu tunnuse (EUID) kohta.

(5)Selleks et saavutada eesmärk tagada tõhusamad ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise menetlused, tuleks rakendada ühiseid menetlusi, mis võimaldavad saada investori isiku kohta kiiresti selget ja turvalist teavet, eelkõige suure investoribaasi korral, st seoses avalikult kaubeldavatesse väärtpaberitesse tehtavate investeeringutega, mille puhul on üksikinvestorite isikut keeruline tuvastada. Sellised menetlused peaksid teise sammuna võimaldama ka makse tegemise ajal sobiva maksumäära kohaldamist (tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamine) või ülemääraselt tasutud maksusumma kiiret tagastamist. Kuna piiriülesed investeeringud hõlmavad tavaliselt finantsvahendajate makseahelat, peaksid asjakohased menetlused võimaldama samuti jälgida ja tuvastada ahela osaks olevaid vahendajaid ning seega ka tuluvoogu väärtpaberi emitendilt kuni lõppsaajani, st ainuinvestori või registreeritud omanikuni. Asjaomased liikmesriigid, st need, kes peavad väärtpaberitulult maksu kinni ja pakuvad ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendust, peaksid seetõttu looma makseahelas olulist rolli täitvate finantsvahendajate riikliku registri ja seda haldama ning nõudma finantsvahendajatelt pärast registris registreerimist, et nad esitaksid neile kättesaadava teabe nende käideldavate dividendi- või intressimaksete kohta. Nõutav teave peaks piirduma teabega, mis on vajalik makseahela rekonstrueerimiseks ja on seega kasulik pettuste või kuritarvituste riski vältimiseks, niivõrd kui selline teave on aruandvale vahendajale kättesaadav. Liikmesriigid, kes kohaldavad intressidelt kinnipeetava maksu puhul erinevaid määrasid ja peavad seega rakendama samalaadseid maksuvähenduse menetlusi, võivad samuti kaaluda loodud riikliku registri kasutamist.

(6)Kuna kõige sagedamini on väärtpaberimaksete ahelas finantsvahendajateks suured finantsinstitutsioonid, nagu on määratletud kapitalinõuete määruses, 29 ja ka väärtpaberite keskdepositooriumid, kes osutavad maksu kinnipidaja teenuseid, peaksid need üksused olema kohustatud taotlema registreerimist liikmesriikide riiklikes registrites, mis luuakse vastavalt eespool osutatule. Muudel finantsvahendajatel peaks olema lubatud taotleda registreerimist omal äranägemisel. Registreerimist peaks taotlema finantsvahendaja ise, esitades selleks liikmesriigi määratud pädevale asutusele taotluse, sealhulgas tõendid selle kohta, et ta vastab teatavatele nõuetele. Nende nõuete põhjal kontrollitakse, kas taotluse esitanud vahendaja vastab asjaomaste ELi õigusaktide nõuetele ja kas tema üle tehakse kõnealuste nõuete täitmise suhtes järelevalvet. Kui finantsvahendaja asukoht on väljaspool ELi, peavad tema suhtes kehtima tema asukohaks oleva kolmanda riigi õigusaktid, mis on võrreldavad käesoleva direktiiviga, ja kõnealune kolmas riik ei või olla kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu I lisasse ega suure riskiga kolmandate riikide ELi loetellu (rahapesuvastane loetelu). Kolmanda riigi finantsvahendaja vastavus asjakohastele ELi nõuetele on seotud üksnes käesolevas direktiivis sätestatuga ega mõjuta muudest ELi õigusaktidest tulenevate õiguste kasutamist või kohustuste kohaldamist. Pärast registreerimist tuleks finantsvahendajaid käsitada asjaomases liikmesriigis sertifitseeritud finantsvahendajatena ning nende suhtes tuleks kohaldada käesoleva direktiivi kohaseid asjakohaseid aruandlus- ja teatamiskohustusi ning samal ajal tuleks neile anda õigus taotleda käesolevas direktiivis sätestatud maksuvähenduse menetluste kohaldamist. Riiklikku registrit pidavad liikmesriigid peaksid samuti võtma meetmeid, et kustutada registrist iga sertifitseeritud finantsvahendaja, kes seda taotleb või kes ei vasta enam asjakohastele nõuetele. Lisaks võivad need liikmesriigid otsustada ette näha, et riiklikust registrist kustutatakse sertifitseeritud finantsvahendajad, kes on mitu korda rikkunud oma kohustusi. Kui liikmesriik kustutab mõne finantsvahendaja oma registrist, peaks ta sellest teavitama teisi riiklikku registrit pidavaid liikmesriike, et nad saaksid hinnata, kas kustutada sama sertifitseeritud finantsvahendaja oma riiklikust registrist. Asjaomaste isikute õiguste ja kohustuste suhtes kohaldatakse asjaomaste liikmesriikide õigusakte, sealhulgas seoses riiklikus registris registreerimise ja sellest kustutamise kohta tehtud liikmesriigi otsuse edasikaebamisega.

(7)Selleks et tagada dividendi- või intressimakseid saava investori isiku ja temaga seotud asjaolude ning emitendilt lähtuva maksevoo suhtes suurem läbipaistvus, peaksid sertifitseeritud finantsvahendajad esitama riikliku registri pidamiseks määratud asutusele konkreetse tähtaja jooksul asjakohase teabe. See teave tuleks esitada ka maksu kinnipidajale, kui tulu tekkimise kohas kinnipeetavat maksu on võimalik vähendada. Need andmed peaksid hõlmama teavet asjaomase investori nõuetele vastavuse kohta, kuid peaksid piirduma teabega, mis on kättesaadav aruandvale sertifitseeritud finantsvahendajale. Finantsvahendajatel, kes ei ole kohustatud sertifitseeritud finantsvahendajana registreeruma ja kes on ka otsustanud seda mitte teha, ei ole käesoleva direktiivi kohast aruandluskohustust. Teave selliste vahendajate käideldavate maksete kohta, kes ei ole sertifitseeritud finantsvahendajad, on siiski oluline ning liikmesriik võib seda omal äranägemisel pidada vajalikuks, et tagada läbipaistvus ja võimaldada makseahela õiget rekonstrueerimist enne käesolevas direktiivis sätestatud maksuvähenduste (tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamine või kiire maksutagastus) kohaldamist. Seepärast võivad liikmesriigid nõuda, et sertifitseeritud finantsvahendajad hangiksid kõnealustelt vahendajatelt selle teabe ja esitaksid selle vastavalt, et käesolevas direktiivis sätestatud maksuvähendusi saaks kohaldada.

(8)Selleks et kapitaliturgude liit oleks tulemuslikum ja konkurentsivõimelisem, tuleks lihtsustada ja kiirendada väärtpaberitulult ülemääraselt kinnipeetavate maksude vähendamise menetlusi, kui asjaomased sertifitseeritud finantsvahendajad on esitanud piisava teabe, muu hulgas investori isiku kohta. Asjaomased sertifitseeritud finantsvahendajad on kõik investori ja väärtpaberite emitendi vahelises makseahelas osalevad sertifitseeritud finantsvahendajad, kellelt võidakse nõuda ka teabe esitamist sertifitseerimata finantsvahendajate poolt ahelas tehtud maksete kohta, olenevalt iga liikmesriigi poliitikavalikust. Võttes arvesse liikmesriikide eri lähenemisviise, nähakse ette kahte liiki menetlused: i) tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamine, milleks kohaldatakse asjakohast maksumäära vahetult maksu kinnipidamise ajal, ja ii) kiire maksutagastus kõige rohkem 50 päeva jooksul alates dividendide maksmise kuupäevast või asjakohasel juhul kuupäevast, mil võlakirja emitent peab maksma võlakirja omanikule intressi (kupongimakse kuupäev). Liikmesriikidel peaks olema vabadus kehtestada ükskõik milline nendest kahest menetlusest või nende kombinatsioon, nagu nad seda vajalikuks peavad, ning nad peaksid samal ajal tagama, et vähemalt üks menetlus on kättesaadav kõigile investoritele, kui käesoleva direktiivi nõuded on täidetud. Selleks et tagada kõnealuste menetluste nõuetekohane ja õigeaegne rakendamine asjaomastes liikmesriikides, tuleks kohaldada käesoleva direktiiviga hõlmatud ning nimetatud menetluste kohaldamise tingimustele vastava ülemääraselt kinnipeetava maksu tagastuse suhtes intressi, kui maksutagastus viibib. Juhul kui vajalikud nõuded ei ole täidetud või kui investor seda soovib, peaksid liikmesriigid ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamiseks kohaldama kehtivat standardse maksutagastuse menetlust. Igal juhul peaks registreeritud omanikel, eelkõige jaeinvestoritel, ja nende volitatud esindajatel säilima õigus nõuda tagasi liikmesriigis ülemääraselt kinnipeetav maks, kui nad esitavad tõendid riigisiseses õiguses sätestatud tingimuste täitmise kohta.

(9)Selleks et kaitsta ülemääraselt kinnipeetavate maksude vähendamise süsteeme, peaksid riiklikku registrit pidavad liikmesriigid samuti nõudma, et sertifitseeritud finantsvahendajad kontrolliksid, kas maksuvähendust taotleda soovivad investorid vastavad nõuetele. Eelkõige peaksid sertifitseeritud finantsvahendajad hankima investori maksuresidentsuse tõendi ja kinnituse selle kohta, et investor on makse tegelik tulusaaja vastavalt tuluallikaliikmesriigi õigusaktidele. Samuti peaksid nad kontrollima, milline on kohaldatav kinnipeetava maksu määr olenevalt investori konkreetsetest asjaoludest, ja andma teada, kas nad on teadlikud alusvaraks olevate väärtpaberitega seotud mis tahes finantskokkuleppest, mis ei ole dividendikuupäeval arveldatud, aegunud või muul viisil lõpetatud. Sertifitseeritud finantsvahendajad peaksid vastutama kõnealuste kohustuste ebapiisava täitmise tõttu saamata jäänud maksutulu eest, niivõrd kui see on ette nähtud selle liikmesriigi õiguses, kus maksutulu saamata jäi. Selleks et sertifitseeritud finantsvahendajatele pandud koormus ja vastutus oleks proportsionaalne, tuleks maksuvähenduse menetluste raames kohaldada vähendatud kontrollikohustusi, kui kuritarvituste risk on väike ja eelkõige juhul, kui investorile äriühingus oleva osaluse eest makstud dividendide kogusumma jääb alla 1 000 euro. Kui kuritarvitus peaks aset leidma, võivad liikmesriigid siiski rakendada riigisisese õiguse kohaseid tagajärgi, sealhulgas keelduda käesolevas direktiivis sätestatud maksuvähenduse süsteemide rakendamisest, kuid nad ei saa pidada sertifitseeritud finantsvahendajaid kontrolli puudumise eest vastutavaks.

(10)On teada, et väärtpaberite kogu või osalise majandusliku omandiõiguse ja/või asjakohaste investeerimisriskide üleminemiseks võidakse kasutada finantskokkuleppeid. Samuti on tõendeid, et selliseid kokkuleppeid on kasutatud dividendiarbitraaži ja dividendide koorimise skeemides, nagu cum-ex ja cum-cum skeemid, et ainsa eesmärgina saada maksutagastust, kui selleks õigust ei ole, või suurendada seda tagasimakstavat summat, millele investoril tegelikult õigus on. Seepärast on maksuhalduritel vaja teavet kõnealuste finantskokkulepete kohta, mis hõlmavad tavapäraselt õiguspäraseid väärtpaberitehinguid, nagu repolepingud või väärtpaberite laenuks andmine, ja ka selliseid tuletisinstrumente nagu ühe alusaktsia futuurid, et tõkestada maksualaseid kuritarvitusi. Proportsionaalse lähenemisviisi tagamiseks tuleks kõnealuse teabe esitamist nõuda ainult nendelt sertifitseeritud finantsvahendajatelt, kes tulenevalt oma positsioonist makseahelas võisid olla asjaomase finantskokkuleppega otseselt seotud. Sellist aruandlust ei nõuta võlakirjade ja intressimaksete puhul.

(11)Tulemuslikkuse tagamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama käesolevat direktiivi ülevõtvate riigisiseste õigusnormide rikkumise eest määratavate karistuste korra. Need karistused peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(12)Kavandatud õigusnormide nõuetekohane rakendamine ja täitmise tagamine igas asjaomases liikmesriigis on äärmiselt oluline nii kogu kapitaliturgude liidu edendamiseks kui ka liikmesriikide maksubaasi kaitsmiseks ning seetõttu peaks komisjon seda jälgima. Sellest tulenevalt peaksid liikmesriigid esitama komisjonile korrapäraselt teavet, mis määratakse kindlaks rakendusaktiga ning mis puudutab käesoleva direktiivi alusel vastu võetud riiklike meetmete rakendamist ja järgimise tagamist nende territooriumil. Komisjon peaks liikmesriikide esitatud teabe ja muude kättesaadavate andmete põhjal hindama kavandatud uute õigusnormide tulemuslikkust. Sellega seoses peaks komisjon kaaluma käesoleva direktiiviga kehtestatud normide ajakohastamise vajadust.

(13)Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, eelkõige i) digitaalse maksuresidentsuse tõendi, ii) finantsvahendajate aruandluse ja iii) käesoleva direktiivi kohase maksuvähenduse taotluse puhul, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu piiratud arvu elementidega tüüpvormid, sealhulgas keeleline korraldus. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 30 .

(14)Käesoleva direktiivi raames isikuandmete töötlemise korral tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 31 . Finantsvahendajad ja liikmesriigid võivad töödelda käesoleva direktiivi alusel isikuandmeid üksnes üldise avaliku huvi teenimise eesmärgil, nimelt maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise tõkestamiseks, maksutulude kaitsmiseks ja õiglase maksustamise edendamiseks, mis suurendavad sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku kaasamise võimalusi liikmesriikides. Selle eesmärgi täitmiseks on vaja piirata eespool nimetatud määruses sätestatud teatavaid üksikisikute õigusi, eelkõige õigust olla teavitatud oma andmete töötlemisest ja selle ulatusest ning õigust anda teatavat liiki andmetöötluseks nõusolek.

(15)Kuna käesoleva direktiivi eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda asjaomaste tehingute piiriülese laadi ja siseturul tervikuna nõuete täitmisega seotud kulude vähendamise vajaduse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(16) Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 32 artikliga 42,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesolevas direktiivis sätestatakse õigusnormid, mis käsitlevad digitaalse maksuresidentsuse tõendi väljastamist liikmesriikide poolt ning korda, mille alusel rakendatakse maksuvähendust mis tahes ülemääraselt kinnipeetava maksu puhul, mille liikmesriik võib kinni pidada avalikult kaubeldavate aktsiate dividendidelt ja asjakohasel juhul avalikult kaubeldavate võlakirjade intressidelt, mida makstakse registreeritud omanikele, kes on maksuresidendid väljaspool seda liikmesriiki.

Artikkel 2
Kohaldamisala

I ja IV peatükki kohaldatakse kõikide liikmesriikide suhtes. II peatükki kohaldatakse kõikide liikmesriikide suhtes seoses kõikide isikutega, kes on nende jurisdiktsioonis maksuresidendid.

III peatükis sätestatud menetlusi kohaldatakse kõikide liikmesriikide suhtes, kes pakuvad maksuvähendust ülemääraselt kinnipeetavalt maksult, mida kohaldatakse avalikult kaubeldavate aktsiate eest makstud dividendide suhtes. Liikmesriigid, kes pakuvad maksuvähendust ülemääraselt kinnipeetavalt maksult, mida kohaldatakse avalikult kaubeldavate võlakirjade eest makstud intresside suhtes, võivad kohaldada III peatükki.

Artikkel 3
Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„ülemääraselt kinnipeetav maks“ – järgmise kahe summa vahe: maks, mille liikmesriik peab üldise riigisisese määra alusel kinni mitteresidendist omanikule makstavatelt väärtpaberi dividendidelt või intressidelt, ja madalam kinnipeetav maks, mida see liikmesriik kohaldab samade dividendide või intresside suhtes kas topeltmaksustamise vältimise lepingu või konkreetsete riigisiseste õigusaktide alusel vastavalt sellele, nagu on asjakohane;

(2)„avalikult kaubeldav aktsia“ – aktsia, mis on võetud kauplemisele reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, nagu on määratletud 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL 33 artikli 4 punktides 21 ja 22;

(3)„avalikult kaubeldav võlakiri“ – võlakiri, mis on võetud kauplemisele reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis, nagu on määratletud vastavalt 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL artikli 4 punktides 21, 22 ja 23;

(4)„finantsvahendaja“ – 23. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 909/2014 34 artikli 2 punktis 1 määratletud väärtpaberite keskdepositoorium, määruse (EL) nr 575/2013 35 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus või direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing või kolmanda riigi juriidiline isik, kellel on kolmandast riigist asukohariigi võrreldavate õigusaktide alusel lubatud osutada teenuseid, mis on võrreldavad väärtpaberite keskdepositooriumi, krediidiasutuse või investeerimisühingu osutatavate teenustega, ning kes on osa väärtpabereid emiteeriva üksuse ja selliste väärtpaberite eest makseid saava registreeritud omaniku vahelisest väärtpaberimaksete ahelast;

(5)„EUID“ – äriühingute Euroopa kordumatu tunnus, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 36 artiklis 16;

(6)„maksukohustuslasena registreerimise number“ – liikmesriigis registreeritud omaniku kordumatu tunnus, mida kasutatakse maksustamise eesmärgil;

(7)„kinnipeetava maksu vähendamise menetlus“ – kord, mille alusel registreeritud omanik, kes saab väärtpaberitelt dividende või intresse, mille suhtes võidakse kohaldada ülemääraselt kinnipeetavat maksu, saab kasu ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamisest või see ülemääraselt kinnipeetav maks makstakse talle tagasi;

(8)„pädev asutus“ – asutus, mille liikmesriik on määranud kooskõlas artikliga 5 ja mis hõlmab kõiki isikuid, keda kõnealune asutus on riigisiseste õigusnormide kohaselt volitanud tegutsema käesoleva direktiivi kohaldamisel tema nimel;

(9)„väärtpaber“ – avalikult kaubeldav aktsia või avalikult kaubeldav võlakiri;

(10)„suur finantsinstitutsioon“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 146 määratletud suur finantsinstitutsioon;

(11)„maksu kinnipidaja“ – üksus, keda tuluallikaliikmesriik on volitanud võtma kohustuse arvata väärtpaberitelt makstavatelt dividendidelt või intressidelt maha kinnipeetav maks ja kanda see üle tuluallikaliikmesriigi maksuhaldurile;

(12)„registreerimiskuupäev“ – väärtpaberi emitendi määratud kuupäev, mil väärtpaberi omaniku isik ja väärtpaberist tekkivad õigused, sealhulgas asjakohasel juhul õigus osaleda ja hääletada üldkoosolekul, määratakse kindlaks lähtuvalt finantsvahendaja registrisse kantud arveldatud positsioonidest vastavalt registrikandele tööpäeva lõpus, nagu on määratletud määruse (EL) 2018/1212 37 artikli 1 punktis 7;

(13)„arveldus“ – väärtpaberitehingu lõpuleviimine, kui see sõlmiti eesmärgiga täita kõnealuse tehingu poolte kohustused, kandes selleks üle raha või väärtpaberid või mõlemad, nagu on määratletud 23. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 punktis 7;

(14)„registreeritud omanik“ – füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigus saada väärtpaberitelt dividendi- või intressitulu, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigis tulu tekkimise kohas kinnipeetavat maksu;

(15)„investeerimiskonto“ – konto või kontod, mida finantsvahendajad pakuvad registreeritud omanikele ja mille kaudu nende väärtpabereid hoitakse või need registreeritakse ning millele tehakse nende väärtpaberitega seotud maksed;

(16)„dividendikuupäev“ – kuupäev, millest alates kaubeldakse aktsiatega ilma aktsiatest tekkivate õigusteta, sealhulgas õiguseta osaleda ja hääletada üldkoosolekul, kui see on asjakohane;

(17)„finantskokkulepe“ – kokkulepe või lepinguline kohustus, mille kohaselt dividende tootva avalikult kaubeldava aktsia omandiõiguse mis tahes osa antakse või võidakse anda alaliselt või ajutiselt üle teisele poolele;

(18)„väärtpaberimaksete ahel“ – selliste finantsvahendajate jada, kes tegelevad väärtpaberitelt dividendide või intresside maksmisega väärtpaberite emitendi ja registreeritud omaniku vahel, kellele kõnealustelt väärtpaberitelt dividende või intresse makstakse;

(19)„topeltmaksustamise vältimise leping“ – kahe (või enama) riigi vahel kehtiv leping või konventsioon, millega nähakse ette tulu ja asjakohasel juhul kapitali topeltmaksustamise kaotamine;

(20)„tuluallikaliikmesriik“ – liikmesriik, kus dividende või intresse tootva väärtpaberi emitent on maksuresident;

(21)„kiire maksutagastuse süsteem“ – süsteem, milles dividendide või intresside maksmisel võetakse arvesse üldist riigisisest kinnipeetava maksu määra ning mille järel esitatakse ülemääraselt kinnipeetava maksu tagastuse taotlus artiklis 13 sätestatud tähtaja jooksul;

(22)„tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteem“ – süsteem, milles dividendide või intresside maksmise ajal kohaldatakse asjakohast kinnipeetava maksu määra vastavalt kohaldatavatele riigisisestele õigusnormidele ja/või rahvusvahelistele lepingutele, näiteks asjaomasele topeltmaksustamise vältimise lepingule;

(23)„standardse maksutagastuse süsteem“ – süsteem, milles dividendide või intresside maksmisel võetakse arvesse üldist riigisisest kinnipeetava maksu määra ning mille järel esitatakse ülemääraselt kinnipeetava maksu tagastuse taotlus väljaspool artiklis 13 sätestatud menetlust;

(24)„euro lühiajaline intressimäär“ – euro lühiajaline intressimäär, nagu on määratletud Euroopa Keskpanga 10. juuli 2019. aasta suunises (EL) 2019/1265 38 .

II PEATÜKK

DIGITAALNE MAKSURESIDENTSUSE TÕEND

Artikkel 4
Digitaalne maksuresidentsuse tõend

1.Liikmesriigid näevad ette automatiseeritud protsessi digitaalse maksuresidentsuse tõendi väljastamiseks isikutele, keda peetakse nende jurisdiktsioonis maksuresidendiks.

2.Liikmesriigid väljastavad digitaalse maksuresidentsuse tõendi ühe tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest, kui lõikest 4 ei tulene teisiti. Digitaalne maksuresidentsuse tõend vastab I lisa tehnilistele nõuetele ja sisaldab järgmist teavet:

(a)maksumaksja ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg ja -koht, kui maksumaksja on füüsiline isik, või tema nimi ja Euroopa kordumatu tunnus (EUID), kui maksumaksja on juridiiline isik;

(b)maksukohustuslasena registreerimise number;

(c)maksumaksja aadress;

(d)väljastamise kuupäev;

(e)hõlmatud periood;

(f)tõendi väljastanud maksuhalduri andmed;

(g)igasugune lisateave, mis võib olla asjakohane, kui tõend on väljastatud muul otstarbel kui kinnipeetava maksu vähendamiseks käesoleva direktiivi alusel, või teave, mis tuleb ELi õiguse kohaselt esitada maksuresidentsuse tõendil.

3.Digitaalne maksuresidentsuse tõend hõlmab vähemalt kogu kalendriaastat, mil tõendi saamise taotlus esitatakse, ja kehtib kõnealuse hõlmatud perioodi vältel, välja arvatud juhul kui ja seni kuni digitaalse maksuresidentsuse tõendi väljastanud liikmesriigil on tõendeid selle kohta, et tõendil osutatud isik ei ole liikmesriigi jurisdiktsioonis maksuresident.

4.Kui maksumaksja maksuresidentsuse kontrollimiseks on vaja rohkem aega kui üks tööpäev, teavitab liikmesriik tõendit taotlevat isikut vajalikust lisaajast ja viivituse põhjustest.

5.Liikmesriigid tunnustavad teise liikmesriigi väljastatud digitaalset maksuresidentsuse tõendit piisava tõendina maksumaksja residentsuse kohta selles teises liikmesriigis vastavalt lõikele 3.

6.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse digitaalse maksuresidentsuse tõendi väljastamiseks elektroonilised tüüpvormid, sealhulgas keeleline korraldus, ja tehnilised protokollid, sealhulgas turbestandardid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 18 osutatud kontrollimenetlusega.

III PEATÜKK

KINNIPEETAVA MAKSU VÄHENDAMISE KORD

1. JAGU

SERTIFITSEERITUD FINANTSVAHENDAJAD

Artikkel 5
Riiklik sertifitseeritud finantsvahendajate register

1.Liikmesriigid, kes peavad maksu kinni avalikult kaubeldavate aktsiate dividendidelt, mida makstakse registreeritud omanikele, kes on maksuresidendid väljaspool seda liikmesriiki, ja kes pakuvad ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendust, loovad riikliku sertifitseeritud finantsvahendajate registri. Kui see on asjakohane, võivad liikmesriigid kasutada seda riiklikku registrit ka avalikult kaubeldavate võlakirjade intressidelt ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise korral.

2.Liikmesriigid, kes peavad maksu kinni avalikult kaubeldavate võlakirjade intressidelt, kuid mitte avalikult kaubeldavate aktsiate dividendidelt, võivad otsustada luua riikliku registri.

3.Liikmesriigid, kes loovad lõigete 1 ja 2 kohaselt riikliku registri, määravad pädeva asutuse, kes vastutab registri pidamise ja ajakohastamise eest.

4.Riiklik register sisaldab sertifitseeritud finantsvahendajate kohta järgmist teavet:

(a)sertifitseeritud finantsvahendaja nimi;

(b)registreerimise kuupäev;

(c)sertifitseeritud finantsvahendaja kontaktandmed ja veebisait, kui see on olemas;

(d)EUID või, kui sertifitseeritud finantsvahendajal seda numbrit ei ole, juriidilise isiku tunnus (LEI) või juriidilise isiku mis tahes registreerimisnumber, mille on väljastanud tema asukohariik.

5.Riiklik register tehakse üldsusele kättesaadavaks liikmesriigi spetsiaalsel veebisaidil ja seda ajakohastatakse vähemalt kord kuus.

Artikkel 6
Sertifitseeritud finantsvahendajana registreerimise nõue

1.Liikmesriigid, kes peavad kooskõlas artikliga 5 riiklikku registrit, nõuavad kõigilt artikli 3 punktis 10 osutatud suurtelt finantsinstitutsioonidelt, kes tegelevad nende jurisdiktsioonist pärinevatelt väärtpaberitelt dividendide ja asjakohasel juhul intresside maksmisega, ning artikli 3 lõikes 4 osutatud väärtpaberite keskdepositooriumidelt, kes osutavad samade maksetega seoses maksu kinnipidaja teenuseid, et nad registreeruksid riiklikus registris.

2.Liikmesriigid, kes peavad kooskõlas artikliga 5 riiklikku registrit, võimaldavad taotluse korral registreerida selles registris iga finantsvahendaja, kes vastab artikli 7 nõuetele.

Artikkel 7
Registreerimine

1.Liikmesriigid tagavad, et finantsvahendaja registreeritakse nende riiklikus sertifitseeritud finantsvahendajate registris kolme kuu jooksul pärast seda, kui finantsvahendaja esitas sellekohase taotluse, millega on tõendatud vastavus kõigile järgmistele nõuetele:

(a)maksuresidentsus liikmesriigi või sellise kolmanda riigi jurisdiktsioonis, mis ei ole kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu I lisasse 39 ega delegeeritud määruse (EL) 2016/1675 40 lisa I tabelisse;

(b)kui taotluse esitanud finantsvahendaja on krediidiasutus, siis maksuresidentsuse jurisdiktsioonis kehtiv luba osutada hoidmisteenuseid direktiivi 2013/36/EL I lisa punktide 12 või 14 või kolmanda riigi võrreldavate õigusaktide alusel; kui taotluse esitanud finantsvahendaja on investeerimisühing, siis maksuresidentsuse jurisdiktsioonis kehtiv luba osutada hoidmisteenuseid direktiivi 2014/65/EL I lisa B jao punkti 1 või kolmanda riigi võrreldavate õigusaktide alusel, või kui taotluse esitanud finantsvahendaja on väärtpaberite keskdepositoorium, siis maksuresidentsuse jurisdiktsioonis kehtiv tegevusluba vastavalt määrusele (EL) nr 909/2014 või kolmanda riigi võrreldavatele õigusaktidele;

(c)kinnitus selle kohta, et järgitakse kas nõukogu direktiivi 2014/107/EL 41 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/843 42 sätteid, nagu see on asjakohane, või sellise kolmanda riigi jurisdiktsiooni võrreldavaid õigusakte, mis ei ole kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu I lisasse ega delegeeritud määruse (EL) 2016/1675 lisa I tabelisse.

2.Finantsvahendajad teavitavad liikmesriigi pädevat asutust viivitamata igast punktide a–c alusel esitatud teabes aset leidnud muutusest.

Artikkel 8
Riiklikust registrist kustutamine

1.Liikmesriigid kustutavad oma riiklikust registrist sertifitseeritud finantsvahendaja, kui see vahendaja

(a)taotleb registrist kustutamist või

(b)ei vasta enam artikli 7 nõuetele.

2.Liikmesriigid võivad kustutada oma riiklikust registrist iga sertifitseeritud finantsvahendaja, kelle puhul on leitud, et ta ei ole korduvalt ja tahtlikult täitnud oma kohustusi, mis tulenevad

(a)käesolevast direktiivist,

(b)nõukogu direktiivist 2014/107/EL või

(c)direktiivist 2018/843/EL või

(d)kolmanda riigi, mis on maksuresidentsuse riik, võrreldavatest õigusaktidest.

3.Liikmesriik, kes kustutab sertifitseeritud finantsvahendaja oma riiklikust registrist, teatab sellest viivitamata kõikidele teistele liikmesriikidele, kes peavad artikli 5 kohaselt riiklikku registrit.

4.Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt riiklikust registrist kustutatud finantsvahendaja registreeritakse uuesti, kui käesoleva direktiivi sätete mis tahes rikkumine on kõrvaldatud, sealhulgas on tasutud või arveldatud sätete rikkumise tõttu tasumisele kuuluvad summad.

2. JAGU

ARUANDLUS

Artikkel 9
Aruandluskohustus

1.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et nõuda, et nende riiklikus registris olevad sertifitseeritud finantsvahendajad esitaksid pädevale asutusele II lisas osutatud teabe niipea kui võimalik pärast registreerimiskuupäeva, välja arvatud juhul, kui tehingu mis tahes osaga seotud arvelduskorraldus on registreerimiskuupäeval täitmise ootel, millisel juhul esitatakse kõnealust tehingut käsitlev teave võimalikult kiiresti pärast arveldamist. Kui tehingu mis tahes osaga seotud arveldus on 20 päeva möödumisel pärast registreerimiskuupäeva endiselt pooleli, esitavad sertifitseeritud finantsvahendajad teabe järgmise viie kalendripäeva jooksul, märkides ära tehingu osa, mille suhtes arveldamine on pooleli.

2.Liikmesriigid näevad ette, et sertifitseeritud finantsvahendajad ei pea esitama II lisa jaotises E osutatud teavet, kui registreeritud omanikule äriühingus oleva osaluse eest makstud dividendide kogusumma ei ületa 1 000 eurot.

3.Liikmesriigid, kes otsustavad kasutada artikli 5 kohaselt loodud riiklikku registrit seoses intressimaksetega, nõuavad sertifitseeritud finantsvahendajatelt II lisas osutatud teabe esitamist, välja arvatud jaotises E osutatud teave.

4.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse II lisas osutatud teabe esitamiseks elektroonilised tüüpvormid, sealhulgas keeleline korraldus, ja teabevahetuskanaleid käsitlevad nõuded. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 18 osutatud kontrollimenetlusega.

5.Liikmesriigid nõuavad, et nende riiklikus registris olevad sertifitseeritud finantsvahendajad säilitaksid esitatud teavet tõendavaid dokumente viis aastat ja annaksid auditiks juurdepääsu mis tahes muule teabele, samuti oma ruumidele, ning et sertifitseeritud finantsvahendajad kustutaksid või muudaksid anonüümseks kõik sellistes dokumentides sisalduvad isikuandmed niipea, kui audit on lõpule viidud, ja hiljemalt viie aasta möödumisel pärast teabe esitamist.

3. JAGU

MAKSUVÄHENDUSE SÜSTEEMID

Artikkel 10
Tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise või kiire maksutagastuse taotlus

1.Liikmesriigid nõuavad, et sertifitseeritud finantsvahendaja, kes haldab dividende või intresse saava registreeritud omaniku investeerimiskontot, taotleb registreeritud omaniku nimel vastavalt artiklile 12 ja/või artiklile 13 maksuvähendust, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a)registreeritud omanik on volitanud sertifitseeritud finantsvahendajat taotlema tema nimel maksuvähendust ning

(b)sertifitseeritud finantsvahendaja on kooskõlas artikliga 11 kontrollinud registreeritud omaniku nõuetele vastavust ja selle kindlaks teinud. Selline kontroll võib hõlmata ka riskihindamist, milles võetakse arvesse krediidi- ja pettuseriski.

2.Olenemata lõikest 1 ei paku liikmesriigid artiklites 12 ja 13 sätestatud süsteemide alusel taotletud maksuvähendust, kui:

(a)dividendid maksti avalikult kaubeldavalt aktsialt, mille registreeritud omanik omandas kahe päeva jooksul enne dividendikuupäeva;

(b)alusvaraks olevalt väärtpaberilt tehtav dividendimakse, mille suhtes maksuvähendust taotletakse, on seotud finantskokkuleppega, mis ei ole dividendikuupäeval arveldatud, aegunud või muul viisil lõpetatud.

3.Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid artiklite 12 ja 13 kohase maksuvähenduse taotlused tagasi lükata, kui:

(a)vähemalt üks väärtpaberimaksete ahelasse kuuluv finantsvahendaja ei ole sertifitseeritud finantsvahendaja ja ahelas järgmine sertifitseeritud finantsvahendaja ei ole esitanud pädevale asutusele teavet, mille finantsvahendaja peaks käesoleva direktiivi kohaselt esitama, kui ta oleks sertifitseeritud finantsvahendaja, või

(b)taotletakse vabastust kinnipeetavast maksust.

Artikkel 11
Registreeritud omaniku nõuetele vastavusega seotud hoolsuskohustus

1.Liikmesriigid tagavad, et sertifitseeritud finantsvahendaja, kes taotleb registreeritud omaniku nimel artikli 12 ja/või 13 alusel maksuvähendust, saab registreeritud omanikult kinnituse selle kohta, et ta

(a)on dividendide või intresside tegelik tulusaaja, nagu on määratletud tuluallikaliikmesriigi õigusaktides, ning

(b)ta ei ole osalenud alusvaraks oleva avalikult kaubeldava aktsiaga seotud finantskokkuleppes, mis ei ole dividendikuupäeval arveldatud, aegunud või muul viisil lõpetatud.

2.Liikmesriigid tagavad, et sertifitseeritud finantsvahendaja, kes taotleb registreeritud omaniku nimel artikli 12 ja/või 13 alusel maksuvähendust, kontrollib

(a)registreeritud omaniku digitaalset maksuresidentsuse tõendit ja/või asjakohast tõendit maksuresidentsuse kohta kolmandas riigis;

(b)registreeritud omaniku kinnitust ja maksuresidentsust, kõrvutades seda teabega, mis on saadud sisekontrollimehhanismidest, mida sertifitseeritud finantsvahendaja kasutab selleks, et täita direktiivist (EL) 2015/849 43 tulenevaid kohustusi seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega, või võrreldava teabega, mis on nõutav kolmandates riikides;

(c)registreeritud omaniku õigust konkreetsele kinnipeetava maksu vähendatud määrale vastavalt topeltmaksustamise vältimise lepingule, mis on sõlmitud tuluallikaliikmesriigi ja selle jurisdiktsiooni vahel, kus registreeritud omanik on maksuresident, või vastavalt tuluallikaliikmesriigi konkreetsetele õigusaktidele;

(d)dividendimakse korral ja sertifitseeritud finantsvahendajale kättesaadava teabe põhjal mis tahes sellise finantskokkuleppe võimalikku olemasolu, mis ei ole dividendikuupäeval arveldatud, aegunud või muul viisil lõpetatud, välja arvatud juhul, kui registreeritud omanikule iga identsete aktsiate rühma eest makstud dividendid ei ületa 1 000 eurot.

3.Liikmesriigid tagavad, et sertifitseeritud finantsvahendajad on kehtestanud lõike 2 kohaste kontrollide tegemiseks piisavad menetlused.

Artikkel 12
Tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteem

Liikmesriigid võivad lubada registreeritud omaniku investeerimiskontot haldavatel sertifitseeritud finantsvahendajatel taotleda registreeritud omaniku nimel tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamist kooskõlas artikliga 10, esitades maksu kinnipidajale järgmise teabe:

(a)registreeritud omaniku maksuresidentsus ja

(b)makse suhtes kohaldatav kinnipeetava maksu määr vastavalt topeltmaksustamise vältimise lepingule või konkreetsetele riigisisestele õigusaktidele.

Artikkel 13
Kiire maksutagastuse süsteem

1.Liikmesriigid võivad lubada registreeritud omaniku investeerimiskontot haldavatel sertifitseeritud finantsvahendajatel taotleda registreeritud omaniku nimel ülemääraselt kinnipeetava maksu kiiret tagastamist kooskõlas artikliga 10, juhul kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud teave esitatakse võimalikult kiiresti pärast maksekuupäeva ja hiljemalt 25 kalendripäeva jooksul alates dividendide või intresside maksmise kuupäevast.

2.Liikmesriigid vaatavad lõike 1 kohaselt esitatud maksutagastuse taotluse läbi 25 kalendripäeva jooksul alates taotluse kuupäevast või kuupäevast, mil kõik asjaomased sertifitseeritud finantsvahendajad on täitnud käesoleva direktiivi kohased aruandluskohustused, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Pärast 25. päeva kohaldavad liikmesriigid kooskõlas artikliga 14 tagasimakstava summa suhtes iga viivitatud päeva eest intressi.

3.Kiiret maksutagastust taotlev sertifitseeritud finantsvahendaja esitab asjaomasele liikmesriigile järgmise teabe:

(a)dividendi- või intressimakse andmed, nagu on osutatud II lisa jaotises B;

(b)kohaldatava kinnipeetava maksu määra õiguslik alus ja tagasimaksmisele kuuluva ülemääraselt tasutud maksu kogusumma;

(c)registreeritud omaniku maksuresidentsus;

(d)registreeritud omaniku kinnitus vastavalt artiklile 11.

4.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli alusel taotluste esitamiseks elektroonilised tüüpvormid, sealhulgas keeleline korraldus, ja teabevahetuskanaleid käsitlevad nõuded. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 18 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 14
Viivis

Liikmesriigid rakendavad kooskõlas artikli 13 lõikega 2 intressi määral, mis on võrdne intressi või samaväärse tasuga, mida liikmesriik rakendab registreeritud omanike hilinenud tulumaksu maksete suhtes, või kui liikmesriigi õigusaktid sellekohast sätet ei sisalda, on selleks määraks euro lühiajaline intressimäär pluss 50 baaspunkti või liikmesriigi keskpanga kasutatav samaväärne intressimäär pluss 50 baaspunkti, kui liikmesriik ei kuulu Euroopa vahetuskursimehhanismi.

Artikkel 15
Standardse maksutagastuse süsteem

Liikmesriigid võtavad vastu asjakohased meetmed tagamaks, et juhul kui artikleid 12 ja 13 dividendide suhtes ei kohaldata, kuna käesoleva direktiivi tingimused ei ole täidetud, esitab registreeritud omanik või tema volitatud esindaja, kes taotleb sellistelt dividendidelt ülemääraselt kinnipeetava maksu tagastamist, vähemalt II lisa jaotises E nõutud teabe, välja arvatud juhul, kui registreeritud omanikule äriühingus oleva osaluse eest makstud dividendide kogusumma ei ületa 1 000 eurot, ja välja arvatud juhul, kui see teave on juba esitatud kooskõlas artiklis 9 sätestatud kohustustega.

Artikkel 16
Tsiviilvastutus

Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et juhul kui sertifitseeritud finantsvahendaja ei täida tahtlikult või hooletusest artiklitest 9, 10, 11, 12 ja 13 tulenevaid kohustusi, saab ta võtta vastutusele kogu või osa maksutulu eest, mis jäi liikmesriigil artikli 12 või 13 kohase taotluse tõttu saamata.

Artikkel 17
Karistused

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Nimetatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 18
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 44 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 19
Hindamine

1.Komisjon analüüsib ja hindab käesoleva direktiivi toimimist iga viie aasta järel pärast direktiivi ülevõtvate riigisiseste õigusnormide jõustumist. Aruanne direktiivi hindamise, sealhulgas võimaliku vajaduse kohta muuta direktiivi konkreetseid sätteid, esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2031. aasta detsembriks ja iga viie aasta järel.

2.Liikmesriigid esitavad kooskõlas lõikega 3 komisjonile asjakohase teabe, mis võimaldab hinnata, kuidas direktiiv on aidanud parandada kinnipeetava maksu vähendamise menetlusi seoses topeltmaksustamise vähendamise ja maksualaste kuritarvituste tõkestamisega.

3.Komisjon määrab rakendusaktides kindlaks teabe, mille liikmesriigid hindamise jaoks esitavad, ning kõnealuse teabe esitamise vormi ja tingimused.

4.Komisjon hoiab talle lõike 2 alusel esitatud teabe konfidentsiaalsena kooskõlas liidu asutuste suhtes kohaldatavate sätetega.

5.Liikmesriigi poolt komisjonile artikli 2 alusel esitatud teabe ja komisjonis sellist teavet kasutades koostatud aruande või dokumendi võib edastada teistele liikmesriikidele. Edastatud teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsele teabele seda saava liikmesriigi õiguse alusel.

Artikkel 20
Isikuandmete kaitse

1.Liikmesriigid piiravad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 45 artiklite 15–19 kohaseid andmesubjekti õigusi ainult sellises ulatuses ja ainult nii kaua, kui on rangelt vajalik selleks, et nende pädevad asutused saaksid maandada maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise või maksustamise vältimise riski liikmesriikides, eelkõige kontrollides, kas registreeritud omaniku suhtes kohaldatakse õiget kinnipeetava maksu määra või kas registreeritud omanik saab maksuvähenduse õigel ajal, kui tal on selleks õigus.

2.Isikuandmete töötlemisel käsitatakse sertifitseeritud finantsvahendajaid ja liikmesriikide pädevaid asutusi nende käesoleva direktiivi kohase tegevuse piires vastutavate töötlejatena määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 7 tähenduses.

3.Käesoleva direktiivi kohaselt töödeldud teavet, sealhulgas isikuandmeid, säilitatakse ainult nii kaua, kui on vajalik käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks, ja kooskõlas iga vastutava töötleja riigisisestest õigusnormidest tulenevate aegumistähtaegadega, kuid igal juhul mitte kauem kui kümme aastat.

Artikkel 21
Teatamine

Liikmesriik, kes loob artikli 5 kohaselt riikliku registri ja haldab seda, teatab sellest ning kõigist kõnealust registrit reguleerivate õigusnormide hilisematest muudatustest komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Komisjon avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teatajas ja ajakohastab seda vajaduse korral.

Artikkel 22
Ülevõtmine

1.Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2026. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2027.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 23
Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 24
Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja



FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Uus ELi süsteem topeltmaksustamise vältimiseks ja maksualaste kuritarvituste ärahoidmiseks kinnipeetavate maksude valdkonnas, nn FASTER (Faster and Safer Tax Excess Relief).

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

Maksupoliitika

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

Uus meede

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1) Hõlbustada piiriüleseid investeeringuid ELis, andes maksumaksjatele nõuetekohase ja tõhusa juurdepääsu topeltmaksustamise vältimise lepingutest ja ELi direktiividest tulenevatele maksusoodustustele;

2) hoida ära maksualaseid kuritarvitusi kinnipeetava maksu valdkonnas;

3) majanduslik kasu.

1.4.2.Erieesmärgid

1) Lühendada ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise või ülemääraselt kinnipeetud maksu tagastamise aega;

2) tagada, et finantsvahendajad järgivad kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete nõudeid ja annavad sellest aru maksuhaldurile;

3) hoida ära kinnipeetava maksuga seotud kuritarvitusi (cum-ex ja cum-cum kauplemine);

4) anda liikmesriikide maksuhalduritele vahendid, et nad saaksid maksutagastusmenetlust / tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise menetlust turvaliselt ja õigeaegselt läbi viia;

5) ettepaneku mõju majandusele.

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Ettepanekus sätestatud tähtajad tagaksid, et kinnipeetud maksu tagasinõudmise korral tagastatakse maks kiiremini või et maksmise ajal kohaldatakse madalamat kinnipeetava maksu määra. Aruandluskohustustega tagataks, et teave esitatakse maksuhalduritele, mis suurendaks läbipaistvust, ning et sellist teavet kasutatakse tulemuslikult maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise tõkestamiseks kinnipeetud maksu tagasinõudmise / kinnipeetava maksu vähendamise süsteemides ELis, tagades samal ajal süsteemi tõhususe. Teine täiendav eesmärk on saavutada positiivne mõju sellistele majandusnäitajatele nagu SKP, palgad ja tööhõive.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Erieesmärk

Näitajad

Hindamisvahendid

Lühendada ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamiseks / ülemääraselt kinnipeetud maksu tagastamiseks kuluvat aega

Kas kinnipeetud maksu tagasinõudmise puhul on maksepäevad kooskõlas ettepanekus eelnevalt kindlaks määratud maksetähtaegadega ning kas vajaduse korral makstakse investoritele hilinenud tagasimaksete korral viivist

Iga-aastased andmed, mille tuluallikaliikmesriik esitab komisjonile

Tagada, et sertifitseeritud finantsvahendajad järgivad kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete nõudeid ja aruandluskohustusi

Liikmesriigi järelevalvetegevus, mille eesmärk on tagada ELi finantsvahendajate (liikmesriigis, kus nad on registreeritud riiklikus registris) ja kolmandate riikide finantsvahendajate (liikmesriigis, kus nad on registreeritud) vastavus nõuetele

Aastaaruanne, mille esitab see liikmesriik, kelle riiklikus registris finantsvahendaja on registreeritud

Maksualaste kuritarvituste ärahoidmine

Tuluallikaliikmesriigi iga-aastane hinnang vahendajate / maksu kinnipidajate esitatud andmete kasulikkuse kohta maksualaste kuritarvituste tegelikul avastamisel ja ennetamisel. Hindamine hõlmab esitatud andmete kasutamist ja nendest saadavat kasu (kuritarvitusjuhtumite arv ja nendega seotud summad) kinnipeetava maksuga seotud kuritarvituste avastamiseks ja tõkestamiseks (cum-ex ja cum-cum kauplemine).

Iga-aastane hinnang, mille tuluallikaliikmesriik esitab komisjonile

Anda liikmesriikide maksuhalduritele vahendid, et nad saaksid maksutagastusmenetlust / tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise menetlust turvaliselt läbi viia

Finantsvahendajate / maksu kinnipidajate poolt tuluallikaliikmesriigi maksuhaldurile esitatud teabe täpsus ja täielikkus

Tuluallikaliikmesriigi iga-aastane hinnang vastutuse jaotamise eeskirjade täitmisele pööratavuse kohta riigi tasandil

Iga-aastane hinnang, mille tuluallikaliikmesriik esitab komisjonile

Ettepaneku mõju ELi majandusele

Hinnang majandusliku mõju kohta, mida ettepanek avaldab SKP-le, investeeringutele, palkadele ja tööhõivele. Kõnealune hinnang hõlmab andmeallikat ja metoodikat, mida kasutati ettepanekule lisatud mõjuhinnangu 4. lisas esitatud Teadusuuringute Ühiskeskuse uuringutes, sealhulgas piiriüleses CPISe julgeoleku-uuringus.

Iga-aastane hinnang, mille koostab komisjon

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühikeses või pikas perspektiivis täidetavad nõuded, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Komisjon peab algatuse rakendamiseks võtma järgmised meetmed: 1) pakkuma tehnilist tuge digitaalse maksuresidentsuse tõendi väljastamise süsteemi rakendamiseks ning 2) looma raamistiku sellise süsteemi kehtestamiseks, mida finantsvahendajad saavad kasutada aruandluse ja taotlusvormide esitamiseks liikmesriikidele.

Digitaalne maksuresidentsuse tõend väljastatakse koos e-templiga ning see vastab 23. juuli 2014. aasta määrusele (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul (eIDASe määrus). Hilisemas etapis kaaluvad liikmesriigid identimisandmetel põhineva kontrolliprotsessi kasutuselevõtmist, kui ELi tehnilised nõuded on täidetud. Digitaalse maksuresidentsuse tõendi süsteem ja kontrollimenetlus peaksid olema sisse seatud 18 kuu jooksul pärast direktiivi vastuvõtmist.

Komisjon peab pakkuma usaldusväärsete emitentide avalike võtmete registri teenust (eeldusel, et avalikke võtmeid tuleb korrapäraselt muuta) digitaalse maksuresidentsuse tõendi rakendamiseks liikmesriikides.

Lisaks toetab komisjon tehnilist komiteed seoses digitaalse maksuresidentsuse tõendi tehnilise aluse võimalike muudatustega või uute tehniliste arendustega.

Ettepaneku kohaldamisalasse kuuluvad finantsvahendajad peavad esitama liikmesriikidele teabe avalikult kaubeldavatelt aktsiatelt makstud dividendide ja/või avalikult kaubeldavatelt võlakirjadelt makstud intresside kohta. Esitatav teave on sätestatud ettepanekus. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte esitatava teabe sisu kohta. Peale selle kehtestab komisjon rakendusaktiga teabe esitamiseks elektroonilised tüüpvormid, mis põhinevad xml-il või samaväärsel vormingul, sealhulgas keelelise korralduse. Samuti täpsustab komisjon teabevahetuskanalite/-protokollide nõuded aruandlussüsteemide jaoks, mis on vajalikud, et finantsvahendajad saaksid ettepaneku kohaldamisalas liikmesriikide maksuhalduritega teavet vahetada.

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

Selleks et ühtlustada ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise / ülemääraselt kinnipeetud maksu tagastamise protsessi ja tagada kiiremad kinnipeetud maksu tagasimaksed, on soovitav vältida erinevaid nõudeid, mida eri liikmesriigid rakendavad ühepoolselt, kasutades erinevaid menetlusi.

Kui kogu ELis luuakse ühtne standardne aruandlussüsteem, on kõigil liikmesriikidel dividendi- ja intressimaksete ahelas täielik läbipaistvus. Praegu see nii ei ole. Saadud andmed aitavad kindlaks teha ja ära hoida kinnipeetava maksu vähendamise / kinnipeetud maksu tagastamisega seotud kuritarvitusi (cum-ex ja cum-cum kauplemine).

ELi tasandi lahendus, mille puhul digiteeritaks kinnipeetava maksu vähendamise menetlused ja ühtlustataks nende põhijooned, järgides samal ajal proportsionaalsuse põhimõtet, tooks eeldatavasti kaasa väiksema halduskoormuse ning aitaks seega maksuhaldurite, investorite ja finantsvahendajate aega ja kulusid kokku hoida.

       

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Algatus on uus ELi tasandi mehhanism. Seni on kiire maksutagastuse süsteemi kasutusele võtnud vaid väga vähesed liikmesriigid ja neil on esinenud probleeme selle rakendamisel.

Finantsvahendajate aruandlus on praegu piiratud ja tavaliselt esitavad finantsahelas teabe ainult väärtpaberite emitent / maksu kinnipidaja, mitte teised finantsvahendajad. Algatusega tagataks dividendi- ja intressimaksete täielik läbipaistvus finantsahelas, et kindlaks teha ja ära hoida kinnipeetava maksu vähendamise / kinnipeetud maksu tagastamisega seotud kuritarvitusi.

   

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

Käesolev direktiiv kajastab meedet, mis on esitatud majanduse taastamise strateegiat toetavas õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskavas ning kapitaliturgude liidu tegevuskavas 2.0.

Õiglase maksustamise tagamiseks on vaja ennetada maksualaseid kuritarvitusi. Ettepanekus kasutatakse sarnaseid menetlusi, korda ja IT-vahendeid, mis on maksustamisalase halduskoostöö direktiivi raames juba kehtestatud või väljatöötamisel.

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

   

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

   

   Piiratud kestusega 

   hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

   finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

X Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

   rakendusametite kaudu

 Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

   kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

   rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

   Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

   finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

   avalik-õiguslikele asutustele;

   avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

   liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

Komisjon tagab, et kehtestatakse kord, mille alusel jälgitakse ja hinnatakse meetme toimimist ning hinnatakse selle vastavust peamistele poliitikaeesmärkidele.

Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal andmed eespool esitatud tabelis toodud tulemusnäitajate kohta, mida kasutatakse direktiivi nõuete täitmise jälgimiseks. Kui seireandmed on kättesaadavad ja kui seda peetakse asjakohaseks, hindab komisjon vajadust vaadata mõni näitaja läbi kooskõlas digitaalse maksuresidentsuse tõendi tehnilise toega ja aruandlussüsteemi käsitleva rakendusaktiga.

Hindamine toimub viis aastat pärast direktiivi rakendamist, mis võimaldab komisjonil vaadata läbi poliitika tulemused, pidades silmas selle eesmärke, samuti üldist mõju kinnipeetud maksu tagastamise / kinnipeetava maksu vähendamise süsteemide parandamisele ELis ning kinnipeetava maksuga seotud kuritarvituste ärahoidmisele.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Algatust rakendavad liikmesriikide pädevad asutused (maksuhaldurid). Nad vastutavad oma riiklike süsteemide rahastamise eest, sealhulgas digitaalse maksuresidentsuse tõendi rakendamise ning selliste riiklike süsteemide loomise eest, mis võimaldavad võtta finantsvahendajatelt vastu teavet ja taotlusi.

Komisjon rahastab digitaalse maksuresidentsuse tõendiga seoses antavat tehnilist abi ning aruandlussüsteemide ja taotlusvormide raamistike loomist ELi tasandil.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Selleks et tagada kinnipeetud maksu tagastamine / kinnipeetava maksu vähendamine tähtaja jooksul, peavad liikmesriigid esitama komisjonile iga-aastase statistika selle kohta, mitme ülemääraselt kinnipeetavat maksu käsitleva taotluse alusel tagastati maks / vähendati maksu tähtaja jooksul ja mitme alusel pärast tähtaega. Viimase puhul tuleks esitada põhjendus. Lisaks nõutakse liikmesriikidelt, et nad maksaksid maksumaksjale intressi, kui maksud tagastati põhjuseta pärast tähtaja möödumist.

Seoses riiklikes registrites registreeritud sertifitseeritud finantsvahendajate nõuetele vastavusega esitavad liikmesriigid komisjonile igal aastal aruande auditite ja tegevuste kohta, mis on läbi viidud selleks, et tagada, et nende finantsvahendajad täidavad direktiivist tulenevaid kohustusi, sealhulgas aruandluskohustusi. Lisaks vastutavad finantsvahendajad käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui nende tegevuse tõttu on maksutulu saamata jäänud.

Liikmesriigid peavad esitama komisjonile igal aastal aruande selle kohta, kuidas direktiivi alusel esitatud andmeid on kasutatud selleks, et avastada ja tõkestada ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise / ülemääraselt kinnipeetud maksu tagastamisega seotud kuritarvitusi.

Kontrollistrateegia peamised elemendid on järgmised.

Hankelepingud

Finantsmääruses kindlaks määratud hangete kontrollimenetlused: kõik hankelepingud sõlmitakse maksete eest vastutavate komisjoni talituste kehtestatud kontrollimenetluse kohaselt, võttes arvesse lepingulisi kohustusi ning usaldusväärset finants- ja üldist juhtimist. Kõikides komisjoni ja toetusesaajate vahel sõlmitud lepingutes sätestatakse pettusevastased meetmed (kontroll, aruanded jne). Iga üksiku lepingu puhul sätestatakse lepingu aluseks olevad üksikasjalikud tingimused. Vastuvõtmisel järgitakse rangelt maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi elektroonilise projektihaldusvahendi (TEMPO) metoodikat: tulemused vaadatakse läbi, neid muudetakse vajaduse korral ja lõpuks kiidetakse need sõnaselgelt heaks (või lükatakse tagasi). Ilma „kinnituskirjata“ ei maksta ühtegi arvet.

Hanke tehniline kontroll

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat kontrollib tulemusi ja teostab järelevalvet töövõtjate tegevuse ja teenuste üle. Samuti viib ta korrapäraselt läbi töövõtjate kvaliteedi- ja turbeauditeid. Kvaliteediauditi käigus kontrollitakse töövõtja tegelike tööprotsesside vastavust kvaliteedikavas kindlaksmääratud eeskirjadele ja menetlustele. Turbeauditis keskendutakse konkreetsetele protsessidele, menetlustele ja korrale.

Lisaks eespool nimetatud kontrollile teeb maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat järgmisi tavapäraseid finantskontrolle.

Kulukohustuste eelkontroll

Kõiki maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi kulukohustusi kontrollib finants- või personalitalituse juhataja. Selle tulemusena hõlmab eelkontroll 100 % kulukohustustest. See menetlus annab kindluse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse suhtes.

Maksete eelkontroll

Eelkontroll hõlmab 100 % maksetest. Lisaks valitakse vähemalt üks makse (kõigist kulukategooriatest) nädalas pisteliselt täiendavaks eelkontrolliks, mille teeb finants- või personalitalituse juhataja. Kontrolliga hõlmatuse suhtes kindlaid eesmärke ei seata, sest kontrolli eesmärk on kontrollida makseid pisteliselt, et teha kindlaks, kas kõik maksed vastavad nõuetele. Ülejäänud makseid töödeldakse iga päev kooskõlas kehtivate eeskirjadega.

Edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate deklaratsioonid

Kõik edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad kirjutavad alla deklaratsioonile, mis lisatakse asjaomase aasta kohta koostatud tegevusaruandele. Deklaratsioon hõlmab programmi raames tehtavaid toiminguid. Edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja kinnitab, et eelarve täitmisega seotud toimingud on ellu viidud vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele, et kehtivad juhtimis- ja kontrollisüsteemid annavad piisava kindluse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse suhtes ning et toimingutega seotud riskid on nõuetekohaselt tuvastatud, nendest on teatatud ja et on rakendatud riskide maandamise meetmeid.

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

Kehtestatud kontrollimenetlused annavad maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadile piisava kindluse kulude kvaliteedi ja korrektsuse suhtes ning vähendavad mittevastavuse ohtu. Eespool nimetatud kontrollistrateegia meetmed langetavad võimaliku riskitaseme alla ettenähtud 2 % ja see mõjutab kõiki toetusesaajaid. Täiendavad meetmed riskide edasiseks vähendamiseks oleksid ebaproportsionaalselt kulukad ja seetõttu ei ole neid ette nähtud. Eespool nimetatud kontrollistrateegia rakendamisel tekkinud üldkulud (kõigi programmi „Fiscalis“ raames tehtud kulutuste korral) moodustavad kuni 1,6 % kõigist tehtud maksetest. Käesoleva algatuse korral jääb kõnealune määr eeldatavasti samaks. Programmi kontrollistrateegia tulemusena on mittevastavuse oht praktiliselt olematu ning proportsionaalne kaasnevate riskidega.

   

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1073/1999 ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/964 sätestatud tingimustele ja menetlustele, et teha viimatinimetatud määruse alusel kindlaks, kas rahastatud toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga seoses on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.



3.ETTEPANEKU HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kulu
liik

Rahaline osalus

Nr 03 04 0100

Liigendatud/liigendamata 46

EFTA riigid 47

kandidaatriigid 48

kolmandad riigid

finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

1 – ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

Maksusüsteemide nõuetekohase toimimise parandamine

Liigendatud

EI

EI

EI

EI

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Kulu 
liik

Rahaline osalus

Nr  

Liigendatud/liigendamata

EFTA riigid

kandidaatriigid

kolmandad riigid

finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

[XX.YY.YY.YY]

JAH/EI

JAH/EI

JAH/EI

JAH/EI

3.2Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

   Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

   Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku  
rubriik

Nr

1

Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat

2023

2024

2025

2026

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

•Tegevusassigneeringud

Eelarverida 49 03.04.01

Kulukohustused

(1a)

0,150

0,400

0,200

0,330

0,180

1,26

Maksed

(2a)

0,150

0,400

0,200

0,330

0,180

1,26

Eelarverida

Kulukohustused

(1b)

Maksed

(2b)

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 50  

Eelarverida

(3)

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi 
assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

= 1a + 1b + 3

0,150

0,400

0,200

0,330

0,180

1,26

Maksed

= 2a + 2b +3

0,150

0,400

0,200

0,330

0,180

1,26





Mitmeaastase finantsraamistiku  
rubriik

7

„Halduskulud“

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevaheliseks konsulteerimiseks.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat

• Personalikulud

0,118

0,157

0,157

0,063

0,016

0,511

• Muud halduskulud

0,004

0,004

0,002

0,002

0,001

0,013

Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat KOKKU

0,122

0,161

0,159

0,065

0,017

0,524

Mitmeaastase finantsraamistiku 
RUBRIIGI 7 assigneeringud 
KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

0,122

0,161

0,159

0,065

0,017

0,524

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2021–2027

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud
KOKKU

Kulukohustused

0,272

0,561

0,359

0,395

0,197

1,784

Maksed

0,122

0,311

0,559

0,265

0,347

1,604

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud 
KOKKU

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

   Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

   Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid

2023

2024

2025

2026

2027

2028

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 51

Keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 52 ...

Tehniline kirjeldus

0,150

0,100

0,250

Arendus

0,300

0,200

0,150

0,650

Hooldus

0,100

0,100

0,100

0,300

Tugi

0,020

0,020

0,020

0,020

0,080

Koolitus

0,020

0,020

IT-teenuste haldamine (taristu, majutus, litsentsid jms)

0,020

0,060

0,060

0,060

0,060

0,260

Erieesmärk nr 1 kokku

0,150

0,420

0,300

0,330

0,180

0,180

1,560

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

0,150

0,420

0,300

0,330

0,180

0,180

1,560

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

   Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

   Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 
2023

Aasta 
2024

Aasta 
2025

Aasta 
2026

Aasta 
2027

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku 
RUBRIIK 7

Personalikulud

0,118

0,157

0,157

0,063

0,016

0,511

Muud halduskulud

0,004

0,004

0,002

0,002

0,001

0,013

Mitmeaastase finantsraamistiku 
RUBRIIGI 7 vahesumma

KOKKU

0,122

0,161

0,159

0,065

0,017

0,524

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 53  
välja jäävad kulud

Personalikulud

Muud
halduskulud

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGIST 7 välja jäävate kulude vahesumma

KOKKU

0,122

0,161

0,159

0,065

0,017

0,524

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus

   Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

   Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

2023

2024

2025

2026

2027

Kokku

•Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)

0,75

1

1

0,4

0,1

3,25

20 01 02 03 (delegatsioonides)

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)

01 01 01 11 (otsene teadustegevus)

Muud eelarveread (märkige)

Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 54

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)

XX 01 xx yy zz   55

- peakorteris

- delegatsioonides

01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)

01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)

Muud eelarveread (märkige)

KOKKU

0,75

1

1

0,4

0,1

3,25

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või paigutades töötajaid ümber peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Koosolekute ettevalmistamine ja kirjavahetus liikmesriikidega; töö vormide, IT-vormingute ja keskregistriga.

Välistelt töövõtjatelt IT-süsteemiga seotud töö tellimine.

Koosseisuvälised töötajad

Ei kohaldata

3.2.4 Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

   on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

Selgitage ümberplaneerimist, märkides asjaomased eelarveread ja summad. Põhjaliku ümberplaneerimise korral tuleb esitada Exceli tabel.

   tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

Selgitage, mis on vajalik, märkides asjaomased rubriigid, eelarveread ja summad ning nimetades kasutatavad rahastamisvahendid.

   nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

Selgitage, mis on vajalik, märkides asjaomased rubriigid, eelarveread ja summad.

3.2.5 Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

   ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

   näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 
N 56

Aasta 
N + 1

Aasta 
N + 2

Aasta 
N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Kokku

Nimetage kaasrahastav asutus 

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

 

3.3 Hinnanguline mõju tuludele 

   Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

   Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

   omavahenditele

   muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksval eelarveaastal kättesaadavad assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju 57

Aasta 
N

Aasta 
N + 1

Aasta 
N + 2

Aasta 
N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

(1)    Dividendidelt kinnipeetavat maksu käsitlev Euroopa Liidu investorite uuring, Better Finance, märts 2023.
(2)     https://finance.ec.europa.eu/publications/retail-investment-package_en .
(3)    Komisjoni 19. oktoobri 2009. aasta soovitus kinnipeetava maksu vähendamise korra kohta (ELT L 279, 24.10.2009, lk 8–11).
(4)    Kinnipeetavat maksu käsitlev tegevusjuhend, Euroopa Komisjon, maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat, 2017, https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2017-12/code_of_conduct_on_witholding_tax.pdf .
(5)    TRACE rakenduspakett volitatud vahendajate süsteemi vastuvõtmiseks: standarditud süsteem kinnipeetava maksu vähendamise tulemusliku menetluse tagamiseks piiriülese portfellitulu puhul, OECD, 2013 ( https://www.oecd.org/ctp/exchange-of-tax-information/treatyreliefandcomplianceenhancementtrace.htm ).
(6)    Vt käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnang.
(7)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskava, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat“ (COM(2020) 312 final).
(8)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit – uus tegevuskava“ (COM(2020)590 final).
(9)    Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2022. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile õiglase ja lihtsama maksustamise kohta, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat (EP järelmeetmed komisjoni juulis avaldatud tegevuskavale ja 25 algatusele käibemaksu, äritegevuse ja üksikisiku maksustamise valdkonnas) (2020/2254(INL)) (ELT C 347, 9.9.2022, lk 211–222).
(10)    Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2022. aasta resolutsioon üleeuroopalise kinnipeetava maksu raamistiku kohta (2021/2097(INI)).
(11)    Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta resolutsioon kapitaliturgude liidu edasise arengu kohta: kapitaliturgude kaudu rahastamise kättesaadavuse parandamine, eelkõige VKEde jaoks, ja jaeinvestorite osalemise soodustamine (2020/2036(INI)).
(12)    Vt käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnang.
(13)    Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1).
(14)    Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).
(15)    Nõukogu 9. detsembri 2014. aasta direktiiv 2014/107/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29).
(16)    Nõukogu 25. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/822, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul (ELT L 139, 5.6.2018, lk 1–13).
(17)    22. detsembri 2021. aasta ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse õigusnormid variühingute maksustamise eesmärgil väärkasutamise vältimiseks ja muudetakse direktiivi 2011/16/EL (COM(2021) 565).
(18)    Nõukogu 30. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 345, 29.12.2011, lk 8–16).
(19)    Nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.6.2003, lk 49–54).
(20)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive (EL) 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2014/65/EL ja (EL) 2016/97 seoses liidu jaeinvestorite kaitse eeskirjadega (COM(2023) 279 final).
(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/828, millega muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega.
(22)    Esialgne mõjuhinnang – Ares(2021)5900310 ( https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13031-Withholding-taxes-new-EU-system-to-avoid-double-taxation_en ).
(23)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73–114).
(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1–337).
(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1–72).
(26)    ELT C ..., ..., lk …
(27)    ELT C ..., ..., lk …
(28)    Komisjoni 19. oktoobri 2009. aasta soovitus kinnipeetava maksu vähendamise korra kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 279, 24.10.2009, lk 8–11).
(29)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1–337).
(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(31)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(32)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
(33)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (uuesti sõnastatud) (ELT L 173, 2.6.2014, lk 349).
(34)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1–72).
(35)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1–337).
(36)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (kodifitseeritud) (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46–127).
(37)    Komisjoni 3. septembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1212, millega kehtestatakse miinimumnõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ aktsionäride isiku tuvastamist, teabe edastamist ja aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamist käsitlevate sätete rakendamiseks (ELT L 223, 4.9.2018, lk 1).
(38)    Euroopa Keskpanga 10. juuli 2019. aasta suunis (EL) 2019/1265 euro lühiajalise intressimäära (eurotSTR) kohta (EKP/2019/19) (ELT L 199, 26.7.2019, lk 8–17).
(39)    Euroopa Liidu Nõukogu, majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, 14094/16, Brüssel, 8. november 2016.
(40)    Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1675, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, määrates kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb strateegilisi puudusi (ELT L 254, 20.9.2016, lk 1–4).
(41)    Nõukogu 9. detsembri 2014. aasta direktiiv 2014/107/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29).
(42)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 43–74).
(43)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73–117).
(44)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13–18).
(45)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(46)    Liigendatud = Liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.
(47)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.
(48)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.
(49)    Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.
(50)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
(51)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).
(52)    Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“.
(53)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
(54)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.
(55)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiir (endised BA read).
(56)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.
(57)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.
Top

Brüssel,19.6.2023

COM(2023) 324 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu direktiiv

ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta

{SEC(2023) 243 final} - {SWD(2023) 215 final} - {SWD(2023) 216 final} - {SWD(2023) 217 final}


I LISA

ARTIKLIS 4 OSUTATUD DIGITAALNE MAKSURESIDENTSUSE TÕEND

Tehnilised nõuded

1.Digitaalne maksuresidentsuse tõend:

väljastatakse e-templiga kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 910/2014 1 ;

võimaldab esitada digitaalset maksuresidendi tõendit nii inim- kui ka masinloetavas vormingus PDF-dokumendina või muudes sarnastes vormingutes, mida saab kasutada automatiseeritud süsteemides;

on väljatrükitav;

sisaldab vaba teksti välja artikli 4 punkti g kohase teabe lisamiseks.

2.Liikmesriigid võivad kehtestada identimisandmetel põhineva kontrolliprotsessi, kui liidu tehnilised nõuded on täidetud.

Komitee toetab komisjoni digitaalse maksuresidentsuse tõendi rakendamisel liikmesriikides. Lisaks võib komitee pakkuda tehnilist tuge seoses digitaalse maksuresidentsuse tõendi tehnilise aluse võimalike muutustega või uute tehniliste arengusuundadega.

II LISA

ARTIKLIS 9 ja 15 OSUTATUD ARUANDLUS

Sertifitseeritud finantsvahendajad esitavad vastavas xml-vormingus järgmise teabe:

Teabe liik

Täpsustus

A. Teave teavet esitava isiku kohta

Finantsvahendaja nimi

EUID, juriidilise isiku tunnus (LEI) või muu tunnus

Ametlik aadress

Muud asjakohased andmed

Maksukohustuslasena registreerimise number ja e-posti aadress

B. Teave dividendi- või intressimakse saaja kohta

Dividendi- või intressimakse saava finantsvahendaja või lõpliku maksumaksja andmed

I.Füüsiline isik

Nimi, maksukohustuslasena registreerimise number, sünniaeg, aadress

II.Juriidiline isik

Nimi, LEI, maksukohustuslasena registreerimise number, aadress, EUID

Investeerimiskonto number

Selle hoidmiskonto number, kus makse saav finantsvahendaja/maksumaksja hoiab väärtpabereid

C. Teave dividendi- või intressimakse tegija kohta

Selle finantsvahendaja andmed, kellelt teabe esitaja saab dividendi- või intressimakse

I.Füüsiline isik

Nimi, maksukohustuslasena registreerimise number, sünniaeg, aadress

II.Juriidiline isik

Nimi, LEI, maksukohustuslasena registreerimise number, aadress, EUID

Investeerimiskonto number

Selle hoidmiskonto number, kus makset saatev finantsvahendaja hoidis väärtpabereid

D. Teave dividendi- või intressimakse kohta

Emitent

Nimi, LEI või maksukohustuslasena registreerimise number või EUID ning ametlik aadress

ISIN-number

Emitendi ja väärtpaberi tunnusandmed

Väärtpaberi liik

Rahas makstavad dividendid, mitterahalised dividendid, mitterahaliste ja rahas makstavate dividendide kombinatsioon ning intressid

COAF (Official Corporate Action Event Identifier) – ametlik korporatiivse sündmuse tunnus

Sündmuse tunnusandmed (dividendide/intresside jaotamine)

Olulised kuupäevad

Dividendikuupäev, registreerimiskuupäev, arvelduskuupäev (kui arveldus on tehtud või märge, kui ei ole veel sooritatud), maksekuupäev, kupongikuupäev

Saadud/saadavate dividendide või intresside summa ja vääring

Brutosumma, netosumma, kohaldatud või kohaldatav kinnipeetava maksu määr, kinnipeetud summa

Rahakonto number

Selle konto number, millele makse tehti

E. Teave kuritarvituste vastaste meetmete kohaldamise kohta

Teave alusvaraks olevate avalikult kaubeldavate aktsiate hoidmisperioodi kohta

Kaks lahtrit: 1) alusvaraks olevad aktsiad, mis on omandatud kaks või enam päeva enne dividendikuupäeva – aktsiate arv
2) alusvaraks olevad aktsiad, mis on omandatud kahe päeva jooksul enne dividendikuupäeva – aktsiate arv

(Tavapäraste kauplemispositsioonide puhul rakendatakse lihtjärjekorra (FIFO) põhimõtet)

Teave finantskokkuleppe kohta

Märkida tõendid igasuguse alusvaraks olevate avalikult kaubeldavate aktsiatega seotud finantskokkuleppe kohta, mis ei ole dividendikuupäeval arveldatud, aegunud või muul viisil lõpetatud

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).
Top