Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52020XC0515(03)

Komisjoni teatis ELi juhend turismiteenuste pakkumise järkjärgulise taasalustamise ning majutus- ja toitlustusasutuste tervise-eeskirjade kohta – COVID-19 2020/C 169/01

C/2020/3251

ELT C 169, 15.5.2020, p. 1–16 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

15.5.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 169/1


KOMISJONI TEATIS

ELi juhend turismiteenuste pakkumise järkjärgulise taasalustamise ning majutus- ja toitlustusasutuste tervise-eeskirjade kohta – COVID-19

(2020/C 169/01)

I.   Sissejuhatus

1.

15. aprillil 2020 esitas komisjon koostöös Euroopa Ülemkogu eesistujaga Euroopa ühise tegevuskava (1) COVID-19 puhangu tõttu võetud tõkestamismeetmete järkjärguliseks kaotamiseks. Selles on loetletud kriteeriumid ja soovitused liikmesriikidele seoses meetmete lõpetamise ning vaba liikumise taastamise tingimustega. See peaks toimuma etappide kaupa ja ennekõike tuleks keskenduda vajadusele hoida füüsilist distantsi ning nakkuse ennetamise ja kontrolli meetmetele.

2.

Kuna olukord rahvatervise vallas hakkab paranema, kaaluvad liikmesriigid ühiskonnas kehtestatud piirangute kaotamist. See omakorda valmistab ette ennetus- ja kaitsemeetmete turvalist leevendamist, eriti mis puudutab täielikku reisikeeldu.

3.

On ootuspärane, et kui reisimisega seotud tegevuse suhtes kehtestatud piirangud kaotatakse, hakkavad kodanikud vähehaaval uuesti oma riigi sees ja ELi piires reisima.

4.

Kui piirangud kaotatakse liiga kiiresti, võib see põhjustada uue nakkuspuhangu. Kuni puudub vaktsiin, tuleb reisimise ja turismi vajaduste ja hüvede kaalumisel võtta arvesse võimalus, et nakatumine taas sageneb ja seetõttu tuleb uuesti kehtestada meetmed viiruse leviku tõkestamiseks.

5.

Liikumispiirangute leevenedes tuleb maksimaalset tähelepanu pöörata meetmetele inimestevahelise füüsilise distantsi hoidmiseks, et taasalustada turvaliselt turismitegevust, mis juba oma olemusest tulenevalt meelitab ligi inimesi erinevatest geograafilistest piirkondadest.

6.

Esikohal on endiselt kodanike, sealhulgas turismivaldkonna töötajate ja turistide tervise kaitse.

7.

Juhendis on esitatud ühine, objektiivne ja mittediskrimineeriv raamistik turismiteenuste pakkumise järkjärgulise taasalustamise kohta, mis on suunatud kodanikele, avaliku sektori asutustele, ettevõtetele ja turismisektori sidusrühmadele.

8.

Juhendiga on ette nähtud kriteeriumid ja põhimõtted turismitegevuse turvalise ja järguti uuesti alustamise kohta ning toitlustus- ja majutusasutuste tervise-eeskirjade väljatöötamise kohta.

9.

Juhend tugineb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse nõuannetele. (2)Selle lähtepunkt on ühine tegevuskava COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmete lõpetamise suunas (3), millega koos juhendit tuleks rakendada. Seda tuleks tõlgendada koostoimes komisjoni suunistega, mis käsitlevad mittehädavajaliku reisimise piiramist, (4) töötajate vaba liikumise õiguse kasutamist, (5) piirihaldusmeetmeid, (6) laevadel viibivaid reisijaid ja muid isikuid (7) ning transporditeenuste pakkumise järkjärgulist taasalustamist, (8) ja teatisega „Etapiviisiline ja kooskõlastatud tegevus liikumisvabaduse taastamiseks ja sisepiiridel tehtava kontrolli kaotamiseks“ (9). Lisaks sellele on Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet avaldanud üldised töötervishoiu ohutusmeetmed seoses töökohtadele naasmisega (10).

II.   Turismitegevuse ohutu ja järkjärgulise taasalustamise põhimõtted

10.

Liikmesriigid, kes otsustavad rangete ühiskonna suhtes kohaldatavate meetmete (11) võimaliku leevendamise üle, et võimaldada turismitegevuse taasalustamist, peaksid hoolikalt kaaluma järgmisi kriteeriume.

10.i

COVID-19 esinemissagedus on väikseks kahanenud

Ühiskonnas seoses COVID-19ga kehtestatud piirangute leevendamise ja turismitegevuse taasalustamise peamiseks eeltingimuseks on epidemioloogilised tõendid, millest nähtub, et haiguse levik on märkimisväärselt vähenenud ja püsinud pikema aja jooksul stabiilne ning tõenäoliselt jääb stabiilseks turistide hulga suurenedes.

10.ii

Tervishoiusüsteemil on olemas piisav suutlikkus

Tervishoiusüsteemil peab olema kohalike inimeste ja turistide jaoks piisav suutlikkus, nii et haigusjuhtude äkiline sagenemine ei tingi esmatasandi tervishoiu, haiglate ja intensiivraviteenuste ülekoormust. Eriti oluline on see piirkondlikul tasandil sellistes turismipiirkondades, kus võib oodata rohkem külastajaid, nagu kuurordid ja piirkonnad, mis asuvad ranna, mälestiste jne läheduses ning mis ei pruugi ilmtingimata asuda tervishoiutaristu läheduses. Äärealadel asuvates turismipiirkondades on tervishoiuteenused piiratud ja kui oodatakse märkimisväärset hulka lisakülastajaid, võib vajalik olla täiendavate reageerimismeetmete – meditsiinilised evakuatsioonilennud vms – rakendamine. Kohaldada tuleks suuniseid piiriülese tervishoiu kohta COVID-19 juhtumite puhul (12). Liikmesriigid, kelle kodanikud või residendid nakatuvad teistes liikmesriikides viibides, peaksid lisaks hõlbustama selliste isikute repatrieerimist.

10.iii

Olemas on kindel järelevalve ja kontroll

Enne meetmete leevendamist (sealhulgas turismi taasalustamist) peavad liikmesriigid olema loonud süsteemid, mis võimaldavad jälgida tervishoiuteenuste suutlikkust ja reageerida selle näitajate muutustele.

Kohalikul tasandil tuleb vajaduse korral kooskõlas ELi andmekaitsenormidega suurendada järelevalve- ja kontrollisuutlikkust, et vältida viiruse levimist turismipiirkondadesse reisijate kaudu ja samuti kohalikelt elanikelt turistidele.

10.iv

Olemas on testimissuutlikkus

Üks keskseid kriteeriume ühtses Euroopa tegevuskavas COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmete lõpetamise suunas on tagada ulatuslik testimine, et tuvastada nakkusjuhte ja jälgida viiruse levikut, koos meetmetega kontaktide jälgimiseks ja isoleerimiseks, et levikut aeglustada. Alguses takistas testimissuutlikkuse puudumine laialdase elanikkonna sõeluuringu põhiseid lähenemisviise. Kiire testimine ja diagnoosimine on juhtumite varaseks kindlakstegemiseks hädavajalik (13). Oluline on ka tagada, et testimisele on võrdne juurdepääs ka külastajatel.

10.v

Võetud on meetmed kontaktide jälgimiseks

Kontaktide jälgimine on tulemuslik ja keskne rahvatervisemeede, et COVID-19 kontrolli all hoida. Selle eesmärk on teha kiiresti kindlaks kokkupuuted COVID-19 juhtumitega ja neid hallata, et vähendada nakkuse edasikandumist. Kontaktide selline jälgimine peab võimaldama asjakohase teabe vahetamist nende riikide vahel, kus toimub rahvusvaheline turism, sealhulgas valmisolekut kodanikud vajaduse korral repatrieerida. Piiride avanedes on samuti oluline liikmesriikide vaheline tihe koostöö ja kooskõlastamine kontaktide jälgimisel. Isikuandmeid tuleb koguda ja säilitada kooskõlas ELi asjaomaste õigusaktidega, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse ja e-privaatsuse direktiiviga.

Kontaktide jälgimise peamisi elemente on üksikasjalikult kirjeldatud Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse poolt hiljuti avaldatud suunistes (14); andmekaitse kohta vt „Andmekaitsega seotud suunised COVID-19 pandeemia vastast võitlust toetavate mobiilirakenduste kohta“ (15) ja Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised (16). Komisjon ja liikmesriigid avaldavad protokolli koostalitlusvõime põhimõtete kohta, mille eesmärk on tagada, et heaks kiidetud ja vabatahtlikkuse alusel kasutatavad kontaktide jälgimise rakendused toimivad piiriüleselt ja on sõltumatult oma kasutaja asukohast Euroopas usaldusväärsed.

10.vi

Olemas on koostöö- ja kommunikatsioonimehhanismid

On ülimalt oluline, et olemas on mehhanismid, mis tagavad koostöö ja teabevahetuse ametiasutuste ja turismisektoris tegutsevate operaatorite, samuti kohalike ja riiklike/piirkondlike valitsuste vahel liikmesriikides. Kui lubatud on piiriülene turism, on lisaks sellele väga oluline piiriülene koostöö, teabe jagamine ja selle vahetamine olemasolevaid kanaleid kasutades. Aegsasti enne piiriülese turismi taastamisega seotud meetmete väljakuulutamist peaksid liikmesriigid teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni ning võtma arvesse nende seisukohti. Peale meetmete, mis on visandatud lisatud teatises liikumisvabaduse taastamise ja sisepiiridel tehtava kontrolli kaotamise kohta, tuleks kaasata terviseohutuse komiteed, turismi nõuandekomiteed ja kasutada muid transpordile ja reisimisele pühendatud koostöökanaleid vastavalt nende volitustele.

Samuti on elutähtis teavitada reisijaid ja turiste riskist, muu hulgas digitaalsete vahendite varal, tagades nende kursisoleku kohalike riskidega, meetmetega, mida tuleb võtta COVID-19 kahtluse puhul, sellega, kuidas pääseb juurde tervishoiuteenustele jne.

11.

Viiruse leviku tõkestamiseks võetud meetmed peaksid olema teaduspõhised ja keskenduma rahvatervisele ning need tuleks rakendada igas liikmesriigis kehtestatud kooskõlastatud raamistiku piires. See kooskõlastatud raamistik on turismiga seotud ettevõtete ja teenuste uuesti toimima hakkamise alus. Peatset suvepuhkuste hooaega arvestades on kriitilise tähtsusega anda turismiettevõtjatele ja sihtkohtadele usaldusväärset nõu rahvatervise kohta.

12.

Selleks et hinnata turismitegevuse taasalustamise üldist riski, tuleb hinnata kohapealset epidemioloogilist olukorda, et vältida nakkuse ülekandumist turistidelt kohalikele elanikele ja vastupidi.

13.

Kehtestada tuleb selgete kriteeriumidega valmisolekukavad, et piiravaid meetmeid vajaduse korral taas karmistada.

14.

Soovitused, mis on esitatud ühtses Euroopa tegevuskavas COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmete lõpetamise suunas, hõlmavad põhimõtteid, mis on eriti olulised turismisektori jaoks; nende järgimist tuleks jätkata pärast turismi taastamist.

15.

Meetmed tuleks kaotada järk-järgult. Üldisemad meetmed tuleks asendada konkreetsematega, nii et ühiskond ja turismitegevus saaksid järguti uuesti toimima hakata, tingimusel et võetud on proportsionaalsed ja tõhusad meetmed turistide ja töötajate tervise kaitseks.

16.

Tööle naasmine tuleks korraldada kooskõlas ELi juhendiga ohutuks tööle naasmiseks (17) ning seejuures tuleks esikohale seada vähemohustatud rühmad ja sektorid, mis võivad majandustegevust soodustada, pidades seejuures kinni pandeemia tõttu kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse eeskirjadest.

17.

Turismiteenuste piiramiseks võetud meetmed, samuti tervisega seotud kaitse- ja ennetusmeetmed peaksid oma ulatuselt ja kestuselt olema piiratud rahvatervise kaitse seisukohast rangelt vajalikuga. Kõik meetmed peaksid olema mitte ainult objektiivsed ja proportsionaalsed, vaid ka asjakohaselt põhjendatud ja mittediskrimineerivad; samuti peaksid need säilitama võrdseid tingimusi ühtsel turul.

18.

Koostöös liikmesriikide ja Teadusuuringute Ühiskeskusega töötab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus välja kaardi COVID-19 leviku ulatuse kohta riigi tasandist madalamal tasandil ning ajakohastab seda (18). Liikmesriikidel palutakse esitada andmeid, et tagada kaardi täielikkus ja ajakohasus. Sellest on kasu meetmete leevendamise strateegiate kõigis aspektides (konkreetsete majandussektorite avamine või sulgemine, erinevate testimisstrateegiate hindamine, isikukaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamine jne). Lisaks sellele palutakse liikmesriikidel esitada ajakohastatud andmeid olemasoleva suutlikkuse kohta haiglate, testimise, järelevalve ja kontaktide jälgimise valdkonnas ning avaldada piirangute kaotamise ja kehtestamise kriteeriumid. Leviku kaart ja sellega koos käivad meetmed on läbipaistev vahend, et anda ELi tasandil teavet, mida ametiasutused, transpordiettevõtjad ja transpordisektori sidusrühmad, samuti kodanikud saavad kasutada vastutustundlike individuaalsete otsuste tegemiseks oma puhkuseplaanide kohta.

III.   ELi juhend majutus- ja toitlustusasutuste tervise-eeskirjade kohta

19.

Juhendi selles osas on välja pakutud põhimõtted, millest liikmesriigid saavad juhinduda nakkuse ennetamise ja kontrolli meetmete ning majutus- ja toitlustusteenuste osutajatele – nagu hotellid ja muud majutus- ja toitlustusasutused – suunatud eeskirjade kavandamisel ja rakendamisel, et tagada turvalisem turismiasutus ja nii külastajate kui ka töötajate tervis.

20.

Juhised tervise-eeskirjade kohta ei ole siduvad. Nende eesmärk on tagada piirkondade ja liikmesriikide koordineeritud käsituse varal nakkuse ennetamise ja kontrolli meetmete sidus väljatöötamine ja rakendamine.

21.

Liikmesriike, kes töötavad vastavalt oma riiklikele/piirkondlikele/kohalikele tingimustele välja asjaomaseid eeskirju, kutsutakse üles võtma lisaks järgmistele COVID-19 riskijuhtimist puudutavatele soovitustele ja tegevusega seotud kaalutlustele, mille on esitanud asjaomased tervishoiuorganisatsioonid, nimelt Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) (19) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (lisa), arvesse käesolevat juhendit.

22.

Rahvatervist puudutavad turismisektori meetmed peavad vastama pädevate asutuste võetud üldistele meetmetele ja võtma arvesse juhendit töökohtadele (20). Samuti peavad sellised meetmed olema kooskõlas ELi andmekaitsealaste õigusaktidega (21).

23.

Liikmesriike kutsutakse üles tegema nakkuse ennetamise ja kontrolli meetmete ja -eeskirjade väljatöötamisel tihedat koostööd sidusrühmadega ning tagama, et nimetatud eeskirjad kavandatakse vastavalt majutus- ja toitlustusasutuste suurusele ja nende osutatavatele teenustele ning on nendega proportsionaalsed. Liikmesriigid peaksid kaaluma toe pakkumist nende rakendamisel.

24.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata nakkuse ennetamise ja kontrolli meetmetele ja -eeskirjadele, mis on seotud lühipuhkustega koostöömajanduse raames ja muu majutusega. Käesolevad juhised ja põhimõtted kehtivad seda liiki majutusteenuste suhtes täies ulatuses ning nende kohandatud ja alternatiivsed variandid ei tohiks mitte mingil juhul kahjustada külastajate tervist ja suurendada viiruse edasikandumise ohtu.

25.

Selleks et meetmed majutus- ja toitlustusasutuste külastajate ja tööliste tervise kaitseks säilitaksid oma proportsionaalsuse rahvatervise vajaduse seisukohast, tuleks neid korrapäraselt uuesti hinnata ja kohandada, võttes seejuures arvesse kõiki asjaomaseid eksperthinnanguid ja kaalutlusi.

26.

Sedamööda, kuidas saavad kättesaadavaks uued ja tõhusamad lahendused, tuleks soodustada nende kasutuselevõttu ja lõpetada vähemtõhusad või koormavamad meetmed. Kinni tuleks pidada kulutasuvuse põhimõttest. See tähendab, et kui on mitu võimalust, kuidas saavutada külastajate ja tööliste tervise tagamisega seoses sama eesmärk, tuleks eelistada neist kõige odavamat, eriti VKEde puhul.

27.

Töötades välja nakkuse ennetamise ja kontrolli meetmeid ning eeskirju majutus- ja toitlustusasutusele (edaspidi „asutused“), et ennetada COVID-19ga nakatumist ja tagada rahvatervis, võetakse arvesse järgmisi juhtpõhimõtteid:

a)

Epidemioloogiline olukord

Turismi taastumise eeltingimus on, et COVID-19 esinemissagedus on langenud madalale tasemele ning hoolikalt on kaalutud kõiki muid kriteeriume, mis on kindlaks määratud turismi ohutu ja järkjärgulise taastamise põhimõtteid käsitlevate ELi juhiste 2. jaos.

b)

Prioriteet on külaliste ja töötajate tervis ja ohutus

Selleks et majutus- ja toitlustusteenuseid saaks taas osutada, on oluline, et majutus- või toitlustusasutuse külalised ja teenust osutavad töötajad rakendaksid maksimaalselt nakkuse ja viiruse edasikandumise ennetamise meetmeid. Meetmetest tuleks nii külalistele kui ka töötajatele nähtavalt, tulemuslikult ja selgelt teada anda muu hulgas digitaalsete vahendite abil.

c)

Kohalikud reeglid

Kohalikud ja/või riiklikud rahvaterviseasutused ja majutus- ja toitlustusteenuste osutajad peaksid pidevalt tegema koostööd, et tagada asjaomases geograafilises piirkonnas kehtestatud uute reeglite ja korralduste tutvustamine ja kohaldamine ning järelevalve nende täitmise üle.

d)

Tegevuskava nakkuse korral

Majutusasutustel peaks olema valmisolekukava, mis sisaldab majutusasutuses nakkuse korral võetavaid meetmeid, mis käsitlevad ajavahemikku alates taasavamise otsusest kuni 14 päeva möödumiseni külaliste lahkumisest majutusasutusest. Kõigile töötajatele tuleks esitada ja igal ajal kättesaadavaks teha spetsiaalne tegevuskava, milles kirjeldatakse üksikasjalikult töötajate rolli ja kohustusi.

e)

Koolitus

Kõik turismiasutuse töötajad peaksid tundma COVID-19 sümptomeid ning neid tuleks teavitada peamistest nakkuste ennetamise ja kontrolli meetmetest. Töötajaid tuleks koolitada nakkuste ennetamise ja kontrolli meetmete ning selliste meetmete alal, mida tuleb võtta, kui külalistel või töötajatel endil esineb COVID-19 sümptomeid.

f)

Personali juhtimine

Kaaluda tuleks töötajate tööl viibimist vähendavaid meetmeid, näiteks kõigi selliste töötajate töötamine kodus, kelle töö seda võimaldab.

Kaaluda tuleks meetmeid, mis vähendavad füüsiliste kontaktide arvu ja majutusasutuses viibivate isikute vaheliste füüsiliste kontaktide kestust, sealhulgas vahetustega töö, erinevad einestamisajad ning telefoni ja elektrooniliste sidevahendite kasutamine.

g)

Teave külalistele

Külalised peaksid (muu hulgas digitaalselt) saama enne majutusasutusse saabumist ja ka kohapeal kogu vajaliku teabe kohalike rahvaterviseasutuste kehtestatud juhiste ja konkreetsete meetmete kohta, mis mõjutavad nende saabumist, viibimist ja lahkumist.

Külalisi tuleks enne majutusasutusse sisenemist teavitada spetsiaalse märgistuse (infograafikud, sealhulgas võttes arvesse nägemispuudega külalisi) abil COVID-19 tunnustest ja sümptomitest ning sellest, mida teha, kui ilmnevad sümptomid külastuse ajal või 14 päeva jooksul pärast lahkumist. Samuti võiks majutusasutus pakkuda vastava teabega voldikuid.

Majutusasutused peaksid tagama külaliste kontaktandmete olemasolu juhuks, kui on vaja jälgida kontakte. Kontaktide jälgimise meetmed peaksid rangelt piirduma COVID-19 puhanguga ja need tuleks luua kooskõlas mobiilirakendusi käsitleva e-tervise võrgustiku ELi ühise meetmekogumiga, et toetada kontaktide jälgimist ELi COVID-19 vastases võitluses, (22) ning komisjoni rakendusi käsitlevate suunistega, (23) tagades kõrgel tasemel eraelu puutumatuse ja andmekaitse.

h)

Füüsilise distantsi hoidmine ja hügieen

Majutusasutus peaks kehtestama sihipärased meetmed, et hoitaks füüsilist distantsi ühiskasutuses olevates ruumides, kuhu külalised tõenäoliselt kogunevad pikemaks ajaks (st kauemaks kui 15 minutit), näiteks määrates iga ühiskasutuses oleva ruumi (st restoranid, kohvikud, baarid, fuajee) jaoks kindlaks lubatud külastajate maksimaalse arvu. Tuleks kaaluda teenindusaegade jaotamist või teenindusaegade (digitaalse) broneerimise võimaldamist söögiaegadeks või basseini või võimla külastamiseks.

Kui füüsilist distantsi ei ole võimalik täielikult hoida, tuleks külaliste ja töötajate kaitsmiseks kaaluda alternatiivseid meetmeid, näiteks klaasist või plastist vaheseina kasutamine, maskide kandmine jne.

Põhimõtteliselt tuleks majutusasutuse kõigis ühiskasutatavates ruumides (v.a koos reisivate ja tuba jagavate isikute puhul) hoida 1,5–2-meetrist vahet, ja kui see ei ole võimalik, rakendada lisaks muid meetmeid (nt maski kandmine).

Välialadele (rannad, basseinid, kohvikud, baarid, restoranid jne) ja sealsele teenindusele tuleks kehtestada erireeglid, et oleks võimalik hoida füüsilist distantsi ja rakendada spetsiaalseid hügieenimeetmeid. Siseruumides, näiteks spaas ja basseinis tuleks samuti rakendada rangeid hügieenimeetmeid. Iga majutusasutus peaks hoolikalt kaaluma, kas mõningad spetsiaalsed osad (nt lastehoid) peaksid jääma suletuks. Suuremad üritused, näiteks kontserdid tuleks edasi lükata.

Majutusasutuse osutatavatele transporditeenustele, näiteks bussitranspordile tuleb kehtestada erikord, järgides suuniseid transporditeenuste ja -ühenduse järkjärguliseks taastamiseks (24).

i)

Nakkuste ennetamise ja kontrolli meetmed

Lisaks füüsilise distantsi hoidmisele tuleb kaaluda konkreetsete isikukaitsemeetmete ning koristus- ja desinfitseerimiseeskirjade kehtestamist, mis edastatakse töötajatele ja külalistele ning mida järgitakse.

Meetmed hõlmavad järgmist:

i)

Hingamisega seotud reeglid

Külalisi ja töötajaid tuleks teavitada rangetest hingamisega seotud reeglitest (köhides või aevastades tuleb suu ja nina katta käsivarre või pabersalvrätiga) ja neid tuleb järgida. Majutusasutused peaksid tagama pabersalvrättide ja prügikastide olemasolu.

ii)

Kätehügieen

Kätehügieen on oluline viirusekontrolli meede ning külalisi ja töötajaid tuleks infograafikutega sellest teavitada olulisemates ruumides / asutuse osades (nt sissepääsu juures, tualettruumides, kassas jne). Majutusasutused peaksid tagama kätepesukohad, kus on seep ja ühekordselt kasutatavad paberrätikud või kätekuivatid ja alkoholi sisaldavad kätepuhastusvahendid.

iii)

Kaitsemaskid

Töötajate ja külaliste poolt kaitsemaskide kasutamist tuleks pidada üksnes täiendavaks meetmeks, mis ei asenda peamisi ennetusmeetmeid. Näomaskide asjakohane kasutamine on oluline ning sellest tuleks külalisi ja töötajaid teavitada.

iv)

Ventilatsioon

Sõltuvalt majutusasutusest soovitatakse kas loomuliku või sundventilatsiooniga suurendada õhuvahetuste arvu tunnis ja kasutada võimalikult palju välisõhku. Pärast külalise lahkumist soovitatakse suurendada toa ventilatsiooni vähemalt üheks tunniks.

v)

Koristus ja desinfitseerimine

oluline on sageli kasutatavate pindade võimalikult sage puhastamine (vähemalt iga päev ja võimaluse korral sagedamini). Sellised pinnad on näiteks ukselingid ja -käepidemed, toolid ja käetoed, lauapinnad, valguslülitid, käsipuud, veekraanid, liftinupud, baariletid jne. Töötajaid tuleks teavitada, milline peab olema pärast külalise lahkumist tehtav puhastus, ja nad peavad seda puhastusprotseduuri kasutama, samuti tuleb neid teavitada puhastusseadmete käsitlemisest, jäätmekäitlusest, pesupesemisest ja puhastusjärgsest isiklikust hügieenist.

j)

Külaliste või töötajate võimalik nakatumine

Külaliste või tööl viibivate töötajate võimaliku COVID-19sse nakatumise korral tuleks punktis d kirjeldatud tegevuskava rakendamisel järgida Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (lisa) ning riiklike ja kohalike tervishoiuasutuste asjaomaseid juhiseid järgmiste aspektide kohta:

i)

võimaliku nakatunud isiku suhtes kohaldatavad isolatsiooni- ja distantseerumise meetmed;

ii)

siseriiklikel õigusaktidel põhinev meditsiiniasutuste teavitamise kord seoses meditsiinilise nõustamise, testimise või võimaliku haiglasse paigutamisega;

iii)

siseriiklikel õigusaktidel põhinev kohalike rahvaterviseasutuste teavitamise ja võimaliku kontaktide jälgimise kord;

iv)

nõutav puhastus ja desinfitseerimine;

v)

vajalik koostöö ja teave seoses kaaskülaliste või töötajatega, kes võisid nakatunud inimesega asutuses kokku puutuda kuni 2 päeva enne ja 14 päeva pärast nakatunul sümptomite ilmnemist.

28.

Eespool nimetatud põhimõtteid käsitletakse koos 1. lisas esitatud Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse üldiste soovitustega.

IV.   Kokkuvõte

29.

Liikmesriike kutsutakse üles jagama seda juhendit pädevate asutuste ja piirkondliku/kohaliku tasandiga.

30.

Turismivaldkonna sidusrühmi, nagu kutseliidud ja veebipõhised turismiplatvormid, kutsutakse üles seda juhendit levitama ja sellest teadlikkust suurendama.

31.

Liikmesriike kutsutakse üles tegema Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega pidevat koostööd tagamaks, et eespool punktis 18 osutatud nakatumiskaart oleks läbipaistev vahend, mis annaks ametiasutustele, transpordiettevõtetele ja turismivaldkonna sidusrühmadele ELi tasandil teavet.

32.

Liikmesriike kutsutakse üles kaaluma majutus- ja toitlustusasutuste ja üldisemalt turismiteenuseid osutavate ettevõtete toetamist käesoleva juhendi ning asjakohaste nakkuste ennetamise ja kontrolli meetmete ja eeskirjade rakendamisel ning nende järgimise kontrollimisel. Selleks võivad liikmesriigid kasutada olemasolevaid riiklikke ja ELi rahalisi vahendeid.

33.

Selle juhendi alusel jätkab komisjon koostööd liikmesriikidega, et töötada välja ELi majutus- ja turismiasutuste ühtsed nakkuste ennetamise ja kontrolli meetmed ning eeskirjad.

34.

Käesolev juhend peaks aitama liikmesriikidel ja turismivaldkonna sidusrühmadel välja töötada käesoleva juhendi kohaseid täpsemaid nakkuste ennetamise ja kontrolli meetmeid ja eeskirju ning kontrollida nende järgimist, parandades seeläbi ettevõtete tingimusi tarbijate usalduse suurendamiseks.

35.

Komisjon loob spetsiaalse veebisaidi interaktiivse kaardiga, kuhu on koondatud liikmesriikide ning turismi- ja reisisektori teave, sealhulgas teave riiklike või valdkondlike eeskirjade ja nõuetele vastavuse kohta.

36.

Liikmesriikide toetamiseks hõlbustab komisjon parimate tavade vahetamist muu hulgas turismi nõuandekomitee kaudu.

37.

Komisjon jätkab käesoleva juhendi rakendamise hõlbustamiseks koostööd liikmesriikide ametiasutuste, turismivaldkonna sidusrühmade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(1)  Euroopa Komisjon (EK). Euroopa ühine tegevuskava COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmete lõpetamise suunas: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2020.126.01.0001.01.ENG&toc=OJ:C:2020:126:TOC

(2)  NB! Käesolevas juhendis on esitatud kaalutlused COVID-19 ennetamise ja kontrolli kohta turismisektoris rahvatervise vaatenurgast. See hõlmab kaalutlusi, mis puudutavad kliente teatavas majutuskohas viibimise kestel ning enne ja pärast seda ja personali ning restoranide, kohvikute või baaride külastamist turismi kontekstis. Selles ei käsitleta teema- ega lõbustusparke, muuseume ega merematkeid. Käesolev juhend väljendab käsitust, mida soovitatakse kasutada turismisektoris, arvestades samal ajal ELi/EMP turismiasutuste eripäradega.

(3)  ELT C 126, 17.4.2020, lk 1.

(4)  COM(2020) 115 final, COM(2020) 148 final ja C(2020) 2050 final (ELT C 102I, 30.3.2020, lk 12).

(5)  Komisjoni teatis: COVID-19 puhangu ajal töötajate vaba liikumise õiguse kasutamist käsitlevad suunised (2020/C 102 I/03).

(6)  C(2020) 1753 final (ELT C 86I, 16.3.2020, lk 1).

(7)  C(2020) 3100 final (ELT C 119I, 14.4.2020, lk 1).

(8)  C(2020) 3139.

(9)  C(2020) 3250.

(10)  COVID-19: TAGASI TÖÖLE. Töökohtade ümberkorraldamine ja töötajate kaitse, https://osha.europa.eu/en/publications/covid-19-back-workplace-adapting-workplaces-and-protecting-workers/view.

(11)  Nagu neid on kirjeldanud Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus oma 23. aprillil 2020 avaldatud kiirhinnangus ohu kohta https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/rapid-risk-assessment-coronavirus-disease-2019-covid-19-pandemic-ninth-update.

(12)  https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/guidelines_on_eu_emergency_assistance_in_cross-bordercooperationin_heathcare_related_to_the_covid-19_crisis.pdf.

(13)  Praegu ei ole olemas ühtegi kinnitatud ja diagnostika eesmärgil soovitatavat kiirtesti SARS-CoV-2 tuvastamiseks.

(14)  https://www.ecdc.europa.eu/en/covid-19-contact-tracing-public-health-management.

(15)  C(2020) 2523 final, 16.4.2020.

(16)  https://edpb.europa.eu/our-work-tools/our-documents/guidelines/guidelines-042020-use-location-data-and-contact-tracing_en .

(17)  Koroonaviirus: ELi juhend ohutuks tööle naasmiseks (https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_20_729).

(18)  https://covid-statistics.jrc.ec.europa.eu

(19)  http://www.euro.who.int/en/health-topics/health-emergencies/coronavirus-covid-19/publications/2020/operational-considerations-for-covid-19-management-in-the-accommodation-sector-interim-guidance,-31-march-2020

(20)  Koroonaviirus: ELi juhend ohutuks tööle naasmiseks:

https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_20_729 Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet. COVID-19: juhend töökohtadele [internet]. [Ajakohastatud 20. märtsil 2020; viidatud 4. mail 2020]. Kättesaadav aadressil https://oshwiki.eu/wiki/COVID-19:_guidance_for_the_workplace#See.

(21)  Vt ka Euroopa Andmekaitsenõukogu avaldus: https://edpb.europa.eu/sites/edpb/files/files/file1/edpb_statement_2020_processingpersonaldataandcovid-19_en.pdf.

(22)  https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/ehealth/docs/covid-19_apps_en.pdf

(23)  Komisjoni teatis „Andmekaitsega seotud suunised COVID-19 pandeemia vastast võitlust toetavate mobiilirakenduste kohta“ (ELT C 124I, 17.4.2020, lk 1).

(24)  C(2020) 3139.


LISA

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse üldised soovitused turismisektoris, eelkõige majutus- ja toitlustusasutustes

Kohalikud reeglid

Turismisektori rahvatervisemeetmed peavad olema kooskõlas kohalike ja riiklike ametiasutuste rakendatavate üldiste meetmetega ning võtma arvesse töökohtadele suunatud juhiseid (1). Sellised turismisektoris kehtivad meetmed peavad olema vähemalt sama ranged kui üldsusele antud soovitused.

Kohalike ja/või riiklike rahvaterviseasutuste ja majutusasutuste vahel peaks toimuma pidev dialoog, et tagada, et asjaomases geograafilises piirkonnas tutvustatakse ja kohaldatakse uusi reegleid ja korraldusi, sealhulgas:

erireeglid külaliste, sealhulgas teistest riikidest pärit külaliste jaoks, mis käsitlevad meditsiinilist nõustamist ja ravi, sealhulgas juurdepääsu ambulatoorsele ja haiglaravile, kui peaks ilmnema COVID-19 sümptomitega sarnased sümptomid;

majutuskoha omanike kohustus koguda üksikasjalikke kontaktandmeid, mida on vaja rahvatervise uuringuteks, kui majutuskohas peaks keegi nakatuma.

Riskidest teavitamine ja koolitus

Tegevuskava

Majutusasutustel peaks olema valmisolekukava, mis hõlmab järgmisi ajavahemikke hõlmavaid meetmeid:

kui tehakse otsus taasavamise kohta ja enne külaliste saabumist. See etapp hõlmab töötajate teavitamist ja koolitamist ning majutusasutuses vajalike nakkuste ennetusmeetmete rakendamist ning külalistele enne nende saabumist antava teabe liiki;

alates broneeringu tegemisest kuni saabumise ja lahkumiseni;

kuni 14 päeva pärast seda, kui külalised on majutusasutusest lahkunud.

Kõigile töötajatele tuleks esitada ja igal ajal kättesaadavaks teha spetsiaalne tegevuskava, milles kirjeldatakse üksikasjalikult töötajate rolli ja kohustusi.

Personali koolitamine ja juhtimine

Koolitus

Kõik turismiasutuste töötajad peaksid tundma COVID-19 sümptomeid (nt palavik, köha, kurguvalu) ning neid tuleks teavitada peamistest nakkuste ennetamise ja kontrolli meetmetest.

Töötajad või nende leibkonna liikmed, kelle puhul on leidnud kinnitust, et nad on nakatunud COVID-19sse, ei tohiks siseneda majutusasutusse nakkusohtlikul perioodil, mis on kohalike tervishoiuasutuste kohaselt kergel haigusjuhul tavaliselt kuni kaheksa päeva pärast sümptomite ilmnemist.

Töötajad, kellel esinevad COVID-19-le vastavad sümptomid, ei tohiks siseneda töökeskkonda, peaksid end isoleerima ning neil tuleks soovitada järgida kohalikke rahvatervisealaseid juhiseid ja otsida sümptomite süvenemisel arstiabi, nagu näevad ette kohalikud juhised.

Kaaluda tuleks töötajate erikoolitust nakkuste ennetamise ja kontrolli meetmete alal ja meetmete alal, mida tuleb võtta, kui külalistel ilmnevad COVID-19 sümptomid.

Juhtimine

Eakatele töötajatele ja töötajatele, kellel on mõni krooniline haigus (nt südamehaigused, kopsuhaigused, immuunpuudulikkus, hiljutine vähiravi), mis teadaolevalt suurendab ohtu põdeda COVID-19 viirust raskelt, tuleks võimaluse korral anda ülesanded, mis vähendavad kontakte külalistega.

Kaaluda tuleks meetmeid, mis vähendavad töötajate kohalolekut majutusasutuses, näiteks kõigi selliste töötajate töötamine kodus, kelle töö seda võimaldab.

Kaaluda tuleks meetmeid, mis vähendavad füüsiliste kontaktide arvu ja majutusasutuses viibivate isikute vaheliste füüsiliste kontaktide kestust, sealhulgas vahetustega töö, erinevad einestamisajad ning telefoni ja elektrooniliste sidevahendite kasutamine.

Teave külalistele

Enne majutuskohta saabumist tuleks külalistele saata teave kohalike rahvaterviseasutuste kehtestatud juhiste ja majutuskoha rakendatud erimeetmete kohta. Külalisi tuleks teavitada, et nad peaksid oma külastuse edasi lükkama, kui neil on COVID-19-le sarnaseid sümptomeid või kui nad on 14 päeva jooksul enne kavandatud külastust puutunud kokku isikuga, kellel on COVID-19 või COVID-19 sümptomid.

Konkreetne märgistus (infograafik) või muu kättesaadav teave, sealhulgas nägemispuudega külalistele kohandatud teave, mis on paigutatud majutuskoha sissepääsu juurde, peaks külalisi teavitama COVID-19 tunnustest ja sümptomitest ning andma juhiseid, mida teha sümptomite ilmnemisel. Samuti võiks majutusasutus jagada selle teabega voldikuid.

Lahkumisel palutakse külalistel selgelt teavitada majutuskohta kohe, kui neil ilmnevad COVID-19-le sarnased sümptomid või nad saavad COVID-19 testi positiivse tulemuse 14 päeva jooksul pärast lahkumist.

Tagada tuleb külaliste kontaktandmed juhuks, kui neid on vaja kontaktide jälgimiseks.

Füüsilise distantsi hoidmine

SARS-CoV-2 levib peamiselt piisknakkusena ja otsese kokkupuute kaudu nakatunud inimestega ning kaudse kokkupuute kaudu saastunud pindade või esemetega (nakkuse ülekandetegurid) vahetus keskkonnas. Piisknakkus levib hingamisel ligikaudu 1 meetri, kõneldes 1,5 meetri ja köhimisel 2 meetri kaugusele (2).

Majutusasutus peaks tagama, et füüsilist distantsi hoitakse värskeimate juhiste kohaselt ühiskasutuses olevates ruumides, kuhu külalised tõenäoliselt kogunevad pikemaks ajaks (nt kauemaks kui 15 minutit).

Külalistelt, kes reisivad koos ja jagavad tuba, ei ole vaja nõuda omavahel suhtlemisdistantsi hoidmist.

Kui füüsilise distantsi hoidmist ei ole võimalik tagada, tuleks kaaluda erimeetmete võtmist, et vältida piisknakkuse levikut näiteks vastuvõtuletis, kasutades klaasist või plastist vaheseina.

Turismiasutused, sealhulgas hotellid ja restoranid, peaksid kehtestama iga hoone ja ala kohta lubatud külastajate maksimaalse arvu, et tagada nõutav füüsiline distants. Külaliste maksimaalset arvu ei tohiks ületada.

Meelelahutusüritused tuleks edasi lükata või tühistada, välja arvatud juhul, kui on võimalik tagada füüsilise distantsi hoidmine.

Transpordivahendite puhul tuleb kaaluda erireegleid, et tagada füüsilise distantsi hoidmine.

Nakkuste ennetamise ja kontrolli meetmed

Turismisektori ettevõtted pakuvad tavaliselt tooteid ja teenuseid, millega kaasneb inimeste kogunemine siseruumides (hotellid, restoranid, kohvikud) ja õuealal (laagrid, rannad, ujulad) pika aja jooksul, mis suurendab viiruse edasikandumise võimalust. Füüsilist distantsi hoidmist ning konkreetseid nakkuste ennetamise ja kontrolli meetmeid (isikukaitsemeetmed ning puhastus- ja desinfitseerimisprotokollid) tuleb kaaluda ja rakendada igal pool, kus inimesed võivad koguneda (3). Nakkuste ennetamise ja kontrolli meetmed hõlmavad järgmist:

Hingamisega seotud reeglid

Rangelt tuleks järgida järgmisi reegleid: aevastamisel või köhimisel tuleks nina ja suu katta pabersalvrätiga. Käeulatuses peaks kasutusvalmis olema mitu puhast pabersalvrätti.

Pabersalvrätid tuleks pärast kasutamist kohe ära visata (eelistatavalt kaanega prügikasti) ning käed tuleks kohe õigesti ära pesta/puhastada.

Kui pabersalvrätte ei ole, on soovitatav katta suu köhimisel või aevastamisel käsivarrega.

Kätehügieen

Kätehügieen on COVID-19 leviku tõkestamisel väga oluline kontrollimeede.

Tuleks tagada kerge juurdepääs kätepesukohtadele, kus on seep, ühekordsed paberrätikud või automaatsed kätekuivatid ning alkoholipõhised (vähemalt 70 % alkoholi sisaldavaid) kätepuhastusvahendid.

Igas turismiasutuses peaksid mitmes kohas (nt sissepääsu juures, tualettruumides, kassa juures) olema sildid (infograafikud), mis rõhutavad kätehügieeni tähtsust ja selgitavad, milline on tulemuslik kätehügieen.

Käsi tuleks puhastada sageli.

Kaitsemaskide kasutamine

Kui turismiasutuste töötajad ja külastajad kasutavad meditsiinilisi või omatehtud mittemeditsiinilisi kaitsemaske, võib seda käsitada allikate kontrollina (et vältida sümptomitega või sümptomiteta nakatunud inimestelt pärinevate piiskade levimist) (4).

Kaitsemaskide kasutamist tuleks käsitada üksnes täiendava meetmena, mis ei asenda peamisi ennetusmeetmeid.

Oluline on kasutada kaitsemaske õigesti. Kaitsemask peaks katma näo täielikult ninajuurest lõuani.

Kättesaadav peaks olema info kaitsemaskide õige kasutamise kohta, mis rõhutab seda, et enne maski ettepanemist ja pärast selle äravõtmist on oluline puhastada käsi seebi ja vee või alkoholipõhise kätepuhastusvahendiga.

Kogukonnatingimustes võib kasutada meditsiinilisi ja mittemeditsiinilisi kaitsemaske, võttes arvesse kättesaadavuse probleeme ja tagades, et meditsiinilisi kaitsemaske kasutatakse eelkõige tervishoiuasutustes.

Filtreerivate respiraatorite kasutamist kogukonnatingimustes ei soovitata, sest neid tuleb kasutada eeskätt tervishoiuasutustes.

Ventilatsioon

Siseruumide kehv ventilatsioon soodustab hingamisteede infektsioonide suuremat levikut (5). Arvatakse, et COVID-19 levib peamiselt piisknakkusena. On ebaselge, milline osa on COVID-19 levikus aerosoolidel, mis võivad kauem õhus püsida, ja seetõttu ei ole hästi teada ka ventilatsiooni suhteline roll COVID-19 leviku tõkestamisel. Mitu COVID-19ga nakatumise juhtu on aga olnud seotud suletud ruumis viibimisega (6). Kui suurendatakse õhuvahetuste arvu tunnis ja lastakse sisse võimalikult palju välisõhku, vähendab see tõenäoliselt võimalikku aerosooli kaudu levimise riski; olenevalt asutusest saab seda teha loomuliku või sundventilatsiooniga (7).

Sundventilatsioonisüsteemide kasutamise korral on väga oluline, et kunstlikke ventilatsioonisüsteeme hooldataks vastavalt tootja juhistele, eelkõige on oluline puhastamine ja filtrite vahetamine.

Puhastamine ja desinfitseerimine

COVID-19 pandeemia tingimustes on tähtis nõuetekohane puhastamine ja desinfitseerimine (8).

Sageli katsutavaid pindu tuleks puhastada võimalikult tihti (vähemalt kord päevas ja võimaluse korral tihemini). Sellised pinnad on näiteks uksenupud ja -lingid, toolid, käetoed, lauaplaadid, lülitid, käsipuud, kraanid, liftinupud.

See, kui kaua viirus pindadel elus püsib, sõltub pinna materjalist; kõige lühemat aega püsib viirus elus vasel (9).

Külastajate lahkumise järel on soovitatav ruume tavaliste puhastusainetega põhjalikult puhastada ja vähemalt üheks tunniks seal ventilatsiooni suurendada.

Tavapäraseks puhastamiseks piisab tavalistest puhastusainetest.

Puhastusseadmeid tuleks puhastamise lõpus alati nõuetekohaselt puhastada.

Pärast puhastamist tuleks puhastada käed.

Jäätmekäitluses tuleks kasutada standardprotseduuri. Puhastamise käigus tekkinud jäätmed tuleks visata sortimata prügi hulka.

Voodipesu, rätikute ja lauapesu pesemisel tuleks kasutada standardprotseduuri.

Kui kahtlustatakse isiku nakatumist COVID-19ga: testimine, kontaktide kindlakstegemine, isolatsioon ja karantiin

Kui on kahtlus, et külastajatel või tööl olevatel töötajatel on COVID-19, peaks asutus käivitama oma kohaliku tegevuskava (10).

Viirusekahtlusega isikule tuleks kohe öelda, et ta peab kandma maski ning järgima hingamisega seotud ja kätehügieeni reegleid. Selle isiku ja teiste inimeste vahel peaks olema vähemalt kaks meetrit ning talle tuleks anda isolatsiooni ajaks omaette tuba, millel on eraldi vannituba, kui see on võimalik.

Võimalikust haigusjuhust tuleks kooskõlas ELi andmekaitseõigusega teatada kohalikule meditsiiniteenistusele, mis annab nõu testimise ning edasise haldamise ja raviasutusse (nt haiglasse) paigutamise kohta, juhul kui seda peetakse vajalikuks ja see on kooskõlas kohalike ravipõhimõtetega.

Kui võimalikku haigusjuhtu peetakse tõenäoliseks või see on saanud kinnituse, teavitatakse kohalikke rahvaterviseasutusi, kes annavad nõu selle kohta, kas tuleks alustada kontaktide kindlakstegemist. Kontaktide kindlakstegemine algab harilikult kohe, kui avastatud tõenäolisest või kinnitatud haigusjuhust on teavitatud, ja see on tavaliselt kohalike rahvaterviseasutuste ülesanne. Turismiasutustel palutakse teha koostööd ja anda vajalikku teavet teiste külastajate või töötajate kohta, kes võisid viirusekahtlusega isikuga asutuses kokku puutuda kuni 2 päeva enne ja 14 päeva pärast sümptomite ilmnemist.

Töötajad, kellel tekivad sümptomid, tuleks isoleerida kodus, ja nad peaksid pöörduma arsti poole.

Kui isik, kelle puhul kahtlustatakse COVID-19ga nakatumist või see on saanud kinnituse, on viibinud siseruumides, tuleks neid ruume esiteks vähemalt ühe tunni jooksul põhjalikul ventileerida ja seejärel neutraalse puhastusainega hoolikalt puhastada, misjärel tuleks pinnad desinfitseerida viiruste hävitamisel tulemusliku desinfektsioonivahendiga. Alternatiivina võib pärast neutraalse puhastusainega puhastamist kasutada desinfitseerimiseks 0,05–0,1 % naatriumhüpokloritit või etanoolipõhiseid (vähemalt 70 %) tooteid. Kõik tekstiiltooted (nt rätikud, voodipesu, kardinad, laudlinad), mis võivad olla saastunud, tuleks pesta tavalise pesuvahendiga, kasutades kuuma vee tsüklit (90 °C). Kui materjali tõttu kuuma vee tsüklit kasutada ei saa, tuleb vette lisada valgendit või muid pesuvahendeid, mis on mõeldud tekstiiltoodete desinfitseerimiseks.

Erisoovitused hotellidele

COVID-19ga nakatumise tõenäosuse minimeerimiseks soovitatakse järgmise meetmeid.

1.

Juhtkond

a.

Koostage kohalike rahvaterviseasutustega konsulteerides valmisolekukava, milles käsitletakse COVID-19ga seotud ennetus- ja kontrollimeetmeid.

b.

Järgige tähelepanelikult rahvaterviseasutuste soovitusi, et tagada teadlikkus praegusest olukorrast ning töötajate ja külastajate nakatumise riski hindamine.

c.

Tagage töötajate koolitamine selliste protseduuride alal, mis on seotud kõigi asjakohaste nakkuse ennetamise ja kontrolli aspektidega, sealhulgas võimalike COVID-19 juhtude haldamine, desinfitseerimine, puhastamine ning kaitsemaskide õige kasutamine.

d.

Piirake seda, kui palju külastajaid võib korraga ühisruumides viibida, et tagada füüsiline distants kooskõlas füüsilist distantsi ja massikogunemisi käsitlevate juhistega. Tagage, et lubatud külastajate arv vastab kohalike rahvaterviseasutuste soovitusele rahvakogunemiste kohta.

e.

Tagage, et külastajatele on kättesaadavad teabematerjalid COVID-19 sümptomite kohta, haigestumise korral järgitavad juhised ja kohalikud protseduurid ning juhised kätehügieeni ja kaitsemaskide õige kasutamise kohta.

f.

Kasutage silte (nt plakatid avalike ruumide ja tubade seintel), et teavitada külastajaid sellest, kuidas minimeerida töötajate ja külastajate vahelisi kontakte.

g.

Kaaluge selliste ürituste tühistamist, mis toimuvad suletud ruumides, kus ei saa tagada füüsilist distantsi, ja eelkõige juhul, kui ürituse saab korraldada väljas.

2.

Vastuvõtu- ja infolaud

a.

Tagage alkoholipõhise kätepuhastusvahendi olemasolu.

b.

Selleks et minimeerida külastajate ja töötajate vahelisi kontakte, kaaluge selliseid lahendusi nagu internetis või iseteeninduses sisse- ja väljaregistreerimine. Kui iseteeninduses registreerimisel kasutatakse puutetundlikku ekraani või klaviatuuri, tagage nakatumisriski minimeerimiseks nende seadmete korrapärane puhastamine.

c.

Tagage füüsiline distants administraatori ning muude töötajate ja külastajate vahel, kasutades võimalusel plastist või klaasist vaheseina.

d.

Tagage füüsiline distants külastajate vahel, nt kasutades põrandamärgistusi.

3.

Restoranid, hommiku- ja õhtusöögisaalid ning baarid

a.

Tagage, et sissepääsu juures on olemas alkoholipõhine kätepuhastusvahend ja sildid, millel tuletatakse meelde vajadust käsi puhastada.

b.

Võimaluse korral tuleks toitu klientidele serveerida ja mitte kasutada Rootsi lauda. Kui toidu lauas serveerimine ei ole võimalik, tuleks tõhustada hügieenimeetmeid ja tuletada külastajatele meelde, et nad kasutaksid restorani sisenemisel, Rootsi laua juurde minemisel ja pärast endale sealt toidu serveerimist kätepuhastusvahendit.

c.

Iseteenindusega Rootsi laua korral tagage füüsilise distantsi hoidmine.

d.

Füüsilise distantsi tagamiseks piirake ruumis korraga viibivate külastajate arvu.

e.

Vältige järjekorra tekkimist, või kui see ei ole võimalik, tagage järjekorras füüsiline distants, nt kasutades põrandamärgistusi.

f.

Tagage, et laudade vahele jääb kaks meetrit.

g.

Tagage piisav ventilatsioon (nii õhuvahetus tunnis kui ka väljast tulev õhk tunnis) vastavalt restoranide ventilatsiooni suunistele.

h.

Tagage, et kliimaseadmete filtreid puhastatakse korrapäraselt vastavalt tootja juhistele.

i.

Kui ventileerimisel kasutatakse konditsioneeritud õhku, minimeerige võimalikult palju taasringlust.

j.

Tagage sageli katsutavate pindade korrapärane puhastamine tavalise puhastusainega.

4.

Spordisaalid

a.

Tagage alkoholipõhise kätepuhastusvahendi olemasolu.

b.

Tagage seadmete ja eelkõige katsutavate pindade (nagu käepidemed) puhastamine iga kord pärast seda, kui külastaja neid kasutab, tehes kättesaadavaks sobivad puhastusvahendid.

c.

Tagage füüsiline distants külastajate vahel.

d.

Füüsilise distantsi tagamiseks piirake sissepääsu.

e.

Riietusruumide kasutamist tuleks vältida ja külastajatel tuleks soovitada vahetada riideid oma toas.

5.

Spaad ja sisebasseinid

a.

Tagage alkoholipõhise kätepuhastusvahendi olemasolu ja kätepesuvõimalused.

b.

Kuna spaateenuste kasutamisel ei saa füüsilist kontakti vältida ning teenuseosutaja ja külastaja ei saa füüsilist distantsi hoida, tuleks teenuseosutajale ja külastajale soovitada kaitsemaski kasutamist.

c.

Enne ja pärast igat teenust on soovitatav kasutada kätepuhastusvahendit või pesta käsi.

d.

Tagage nende alade korrapärane hooldamine ja keskkonna puhastamine.

6.

Välialad (välibasseinid, rand, mänguväljakud)

a.

Tagage alkoholipõhise kätepuhastusvahendi olemasolu ja kätepesuvõimalused.

b.

Tagage, et laudade ja rannatoolide ning mitmesuguste tegevustega hõivatud ja basseinis olevate külastajate vahele jääb kaks meetrit.

c.

Ühes toas peatuvad külastajad võivad jagada laudu, rannatoole jms.

d.

Tagage nende alade korrapärane hooldamine ja keskkonna puhastamine.

7.

Laste mängualad siseruumides (nt hotelli lastehoid)

a.

Kuna füüsilist kontakti ei saa vältida ja füüsilist distantsi ei saa hoida, tuleks kaaluda, kas sellised alad peaksid olema avatud.

Kui alad jäävad avatuks

b.

Kaaluge, kas laste eest hoolitsevad töötajad peaksid kasutama maske.

c.

Tagage alkoholipõhise kätepuhastusvahendi olemasolu ja kätepesuvõimalused.

d.

Piirake ruumis korraga viibivate laste arvu.

e.

Tagage sageli katsutavate pindade, mänguasjade ja seadmete korrapärane puhastamine tavalise puhastusainega.

8.

Konverentsi- ja koosolekuruumid

a.

Konverentside ja koosolekute korraldajad peaksid järgima kohalikke juhiseid lubatud osalejate arvu kohta.

b.

Tagage kätepuhastusvahendi olemasolu ja kätepesuvõimalused.

c.

Tagage kooskõlas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse suunistega füüsiline distants osalejate vahel.

9.

Tualettruumid

a.

Tagage, et seep, vesi ning ühekordsed paberrätikud või automaatsed kätekuivatid on alati kättesaadavad.

10.

Liftid

a.

Füüsilise distantsi tagamiseks on soovitatav võimaluste piires hoolitseda selle eest, et lifti ei kasutaks samal ajal inimesed, kes ei peatu ühes toas. Lifte peaksid saama kasutada eelkõige füüsilise puudega inimesed ja pagasiga inimesed.

b.

Julgustage treppide kasutamist, kui see on võimalik ja praktiline (nt madalates hoonetes).

c.

Tagage sageli katsutavate pindade (liftinupud ja käsipuud) korrapärane puhastamine.

d.

Tagage liftis nõuetekohane ventilatsioon vastavalt tootja juhistele ja hoone eeskirjadele.

11.

Riskirühma kuuluvad külastajad

a.

Haavatavatel külastajatel tuleks igal juhul soovitada mitte osaleda tegevuses, mille puhul ei saa füüsilist distantsi tagada, ja eriti suletud ruumis toimuvas tegevuses; nad peaksid hoolikalt järgima füüsilise distantsi ja kätehügieeni nõudeid. Haavatavate külastajate suuremaks kaitsmiseks tuleks kaaluda võimalust serveerida toitu toas.

12.

Kohapeal korraldatavad üritused

a.

Kaaluge suure osalejate arvuga ürituste (nt kontserdid) tühistamist ning järgige alati tähelepanelikult riiklikke ja kohalikke rahvatervisesoovitusi lubatud osalejate arvu kohta.

Lisateavet sisaldavad dokumendid

1.

Infection prevention and control during health care when COVID-19 is suspected: interim guidance. Genf: Maailma Terviseorganisatsioon, 2020.

https://www.who.int/publications-detail/infection-prevention-and-control-during-health-care-when-novel-coronavirus-(ncov)-infection-is -suspected-20200125

2.

Water, sanitation, hygiene and waste management for COVID-19: Interim guidance. (https://www.who.int/publications-detail/water-sanitation-hygiene-and-waste-management-for-covid-19)

3.

Global surveillance for COVID-19 caused by human infection with COVID-19 virus: interim guidance. Genf: Maailma Terviseorganisatsioon, 2020 https://www.who.int/emergencies/diseases/novel-coronavirus-2019/technical-guidance/surveillance-and-case-definitions

4.

Considerations for quarantine of individuals in the context of containment for coronavirus disease (COVID-19): interim guidance. Genf: Maailma Terviseorganisatsioon, 2020. https://www.who.int/publications-detail/considerations-for-quarantine-of-individuals-in -the-context-of-containment-for-coronavirus-disease-(covid-19)

(1)  Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet. COVID-19: juhend töökohtadele [internet]. [Ajakohastatud 20. märtsil 2020; viidatud 4. mail 2020]. Kättesaadav aadressil https://oshwiki.eu/wiki/COVID-19:_guidance_for_the_workplace#See.

(2)  Bourouiba L. Turbulent Gas Clouds and Respiratory Pathogen Emissions: Potential Implications for Reducing Transmission of COVID-19. Jama. 26. märts 2020.

(3)  Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus. Infection prevention and control in the household management of people with suspected or confirmed coronavirus disease (COVID-19) [internet]. 31. märts 2020 [4. mai 2020]. Kättesaadav aadressil https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/files/documents/Home-care-of-COVID-19-patients-2020-03-31.pdf.

(4)  Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus. Using face masks in the community. Reducing COVID-19 transmission from potentially asymptomatic or pre-symptomatic people through the use of face masks [internet]. 8. aprill 2020 [4. mai 2020]. Kättesaadav aadressil https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/files/documents/COVID-19-use-face-masks-community.pdf.

(5)  Knibbs LD, Morawska L, Bell SC ja Grzybowski P. Room ventilation and the risk of airborne infection transmission in 3 health care settings within a large teaching hospital. Am J Infect Control. Detsember 2011, 39(10):866-72.

(6)  Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus. Using face masks in the community. Reducing COVID-19 transmission from potentially asymptomatic or pre-symptomatic people through the use of face masks [internet]. 8. aprill 2020 [4. mai 2020]. Kättesaadav aadressil https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/files/documents/COVID-19-use-face-masks-community.pdf.

Knibbs LD, Morawska L, Bell SC ja Grzybowski P. Room ventilation and the risk of airborne infection transmission in 3 health care settings within a large teaching hospital. Am J Infect Control. Detsember 2011, 39(10):866-72.

Lu J, Gu J, Li K, Xu C, Su W, Lai Z jt. COVID-19 Outbreak Associated with Air Conditioning in Restaurant, Guangzhou, China, 2020. Emerg Infect Dis. 2. aprill 2020, 26(7).

(7)  Maailma Terviseorganisatsioon. Natural Ventilation for Infection Control in Health-Care Settings [internet]. 2009 [ajakohastatud 4. mail 2020]. Kättesaadav aadressil https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/44167/9789241547857_eng.pdf?sequence=1.

Federation of European Heating VaACA. How to operate and use building services in order to prevent the spread of the coronavirus disease (COVID-19) virus (SARS-CoV-2) in workplaces [internet]. [Ajakohastatud 17. märtsil 2020; viidatud 4. mail 2020]. Kättesaadav aadressil https://www.rehva.eu/fileadmin/user_upload/REHVA_covid_guidance_document_2020-03-17_final.pdf.

(8)  Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus. Disinfection of environments in healthcare and nonhealthcare settings potentially contaminated with SARS-CoV-2. Stockholm: ECDC, 2020 [26. aprill 2020]. Kättesaadav aadressil https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/disinfection-environments-covid-19#no-link.

(9)  Maailma Terviseorganisatsioon. Natural Ventilation for Infection Control in Health-Care Settings [internet]. 2009 [ajakohastatud 4. mail 2020]. Kättesaadav aadressil https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/44167/9789241547857_eng.pdf?sequence=1.

(10)  Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus. Contact tracing: Public health management of persons, including healthcare workers, having had contact with COVID-19 cases in the European Union - second update. Stockholm: ECDC [27. aprill 2020]. Kättesaadav aadressil https://www.ecdc.europa.eu/en/covid-19-contact-tracing-public-health-management.


Top