52020AE2964

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52020AE2964 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52020AE2964

Help

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Turism ja transport 2020. aastal ja pärast seda““ (COM(2020) 550 final)

EESC 2020/02964

ELT C 429, 11.12.2020, p. 219–226 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

11.12.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 429/219

(COM(2020) 550 final)

(2020/C 429/27)

Raportöör:

Panagiotis GKOFAS

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 17.6.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	4.9.2020
Vastuvõtmine täiskogus	18.9.2020
Täiskogu istungjärk nr	554
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	217/2/0

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et Euroopa Komisjoni teatis COM(2020) 550 final peaks olema strateegiline poliitikavahend ELi kestliku turismi- ja transpordimudeli ümberkujundamisel. Komitee kutsub üles koostama kõikehõlmavat meetmete paketti, mis sisaldaks suuniseid ja soovitusi:

1)	piiramatu vaba liikumise ohutuks taastamiseks, sisepiiride koordineeritud taasavamiseks ja sisepiiridel rakendatavate kontrollimeetmete kõrvaldamiseks;

transpordisektori ja ühenduvuse ohutuks taastamiseks pärast kõigi ELi liikmesriikide ühtse poliitilise raamkokkuleppe vastuvõtmist;

—	teenuste osutamise ohutuks jätkamiseks toiduturismi ja majutusvaldkonnas;

—	tasakaalu saavutamiseks, sõlmides selleks ELi liikmesriikide vahel piire ja transporti puudutavate otsuste ja poliitikameetmete ohutu ja ühise haldamise kokkuleppe. Kuni viiakse läbi COVID-19 kontrolle, on inimeste viivitamatu ja kiire läbisõiduga toimetulekuks piisavalt personali;

—	hotellide, restoranide, toitlustusettevõtete, muuseumide, mereturismi jt töötajate koolitamise rahastamise kindlustamiseks, et nad saaksid nõuetekohaselt rakendada COVID-19 ennetamise meetmeid;

3)	tagamaks, et tervis ja turvalisus on keskne prioriteet igas kontekstis, mitte ainult reisimise vallas. See on ainus viis taastada usaldus isikute vaba liikumise vastu;

ELi tasandil uue reisija asukoha vormi vastuvõtmiseks, kuna selline süsteem võiks anda ELi tasandil täiendavat lisaväärtust mitmes valdkonnas:

—

järelevalve ELi tasandil: kui kõik liikmesriigid nõustuksid jagama nii uue reisija asukoha vormi teavet kui ka reisijate testitulemuste teavet, saavutaksime mastaabisäästu testimisressursside osas (1). Kui kõik ELi riigid nõustuksid kasutama seda tehnoloogiat (nagu Belgia ja Saksamaa on seni teinud) ja sama uut standardset reisija asukoha vormi, saaks linnade tasandil teha usaldusväärseid hinnanguid ja prognoose, mis aitaks kujundada nii riigi kui ka ELi tasandi poliitikat. Selline jõupingutus rõhutaks ELi rolli tähendust: innovatsiooni ja koostöö abil on võimalik saavutada ühiseid eesmärke – hoida rahvatervist ja kaitsta majandustegevust kriisi ajal;

—

COVID-19 pass: meie turismihooaja kogemuste kohaselt on üks kõige keerulisemaid ülesandeid olnud PCR-testide valiidsuse kinnitamine. Kui kõik liikmesriigid otsustavad võtta kasutusele sama reisija asukoha vormi platvormi, saavad kõik akrediteeritud laborid edastada tulemused platvormi enda kaudu, luues seega kõigile reisijatele COVID-19 passi, mida saaks usaldada ja mis minimeeriks riske reisimisel;

ELi ühise strateegia loomiseks, et aidata liikmesriikidel rakendada väikestele ja keskmise suurusega turismiettevõtjatele, restoranidele, hotellidele, reisibüroodele, giididele jt suunatud majandus- ja toetusmeetmeid;

—	likviidsusprobleemidega toimetulekuks eelkõige mikroettevõtjate otsese rahastamise kaudu ja ettevõtjate enesekindluse taastamiseks ning vautšerite väljastamiseks;

—	kõigile liikmesriikidele Euroopa Keskpanga ja ELi järelevalvel ning ELi ja liikmesriikide tagatistega laenude viivitamatult kättesaadavaks tegemiseks ja heakskiitmiseks;

—	väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja töötajatele suunatud toetusmeetmete rakendamise Euroopa seiremehhanismi viivitamatuks loomiseks, eriti likviidsuse, laenude andmise ja toetusmeetmete läbipaistvuse osas;

6)	töötajate töötushüvitist ja VKEde palgahüvitist hõlmava TERA rahastu tugevdamiseks ja laiendamiseks. VKEd tuleks osaliselt vabastada oma palkade maksmisest ja neilt tuleks nõuda töötajate integreerimist TERA rahastust toetatavatesse riiklikesse süsteemidesse;

7)	TERA rahastu rakendamise eest vastutavad Euroopa ja riiklikud institutsioonid peaksid VKEde organisatsioonidega nõuetekohaselt konsulteerima;

TERA rahastust tuleks vähemalt 30. juunini 2021 täielikult katta pandeemia tõttu töökoha kaotanud turismi- ja transpordisektori töötajate, näiteks toitlustusettevõtete, hotellide, lennuettevõtete, ristluslaevade, turismibusside, lennujaamade ja sadamaterminalide, mereturismi töötajate ja giidide palgad ja sotsiaalkindlustusmaksed;

maksukoormuse leevendamiseks koos maksukohustuste moratooriumiga, ajutiste turismi – ja transpordialaste fiskaalmeetmete pakett kõigile turismisektori VKEdele 2020–2024. Komitee on arvamusel, et hotellidele, restoranidele, mereturismile (laevarent, jahisadamad), reisi-, bussi- ja giiditeenustele jne tuleks ühtlustatud ELi käibemaksusüsteemi raames kohaldada vähendatud käibemaksumäära. Sellised meetmed peaksid siiski sõltuma töötajate õiguste kaitsmisest ja selle tagamisest, et töötajaid ei koondata. Lisaks tuleks igasugust rahalist toetust, nagu riigiabi, laenud või maksuvabastused, pakkuda vaid ettevõtjatele, kes:

—	kaitsevad tööhõivet / loovad inimväärseid töökohti ja austavad töötajate õigusi,

—	ei ole registreeritud maksuparadiisides ning on alati tasunud oma õiglase osa maksudest ja sotsiaalmaksetest;

10)	turismi- ja eriti giidinduse valdkonnas jagamismajanduse reguleerimiseks; kutsumaks liikmesriikide valitsusi üles reguleerima giidinduse valdkonnas jagamismajandust ning kohaldama võrdsete tingimuste tagamiseks välja töötatud seadusandlikke ja haldusmeetmeid;

11)

WTTC (Maailma Reisi- ja Turisminõukogu) hinnangul tuleks kõiki likviidsus- ning raha- ja fiskaalpoliitikat toetavaid toetusprogramme hotellidele, restoranidele, giididele, bussiettevõtetele, reisibüroodele, mereturismile jt ning vabakutselistele töötajatele jätkata vähemalt 10 kuud pärast tavapärase elu taastumist.

1.2.

Kuna Eurorühma / Euroopa Ülemkogu / Euroopa Keskpanga raha- ja fiskaalpoliitikat ei rakendata sümmeetriliselt kõigis liikmesriikides, eriti kõige haavatavamates ja kõige enam kannatanutes, peab komisjon suurendama oma rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana ja tagama ühisturu sümmeetrilise taastumise järgmisel viisil:

a)	andma välja suuniseid valitsustele ja pankadele turismi- ja majutussektori toetamiseks ja nende asjakohaseks abistamiseks (nt komisjoni ja komitee ametnikest koosneva ühise rakkerühma kaudu igas riigis);

tagama Euroopa Ülemkogu heaks kiidetud poliitika nõuetekohase rakendamise, kasutades vajadusel avalikku häbiposti panemist (name and shame). Komisjon peab esile tooma ja kaardistama panganduses kasutatavad küsitavad töömeetodid ja valitsuste otsused enne riigipõhiste soovituste esitamist, ja toonitama, et need on väljaspool Euroopa poolaastat ja selles osas protsüklilised;

c)	röövelliku käitumise vältimiseks on pakiliselt vaja Euroopa Komisjoni, pädevate riiklike asutuste, majandusvaldkonna esindusorganisatsioonide ja sotsiaalpartnerite ning tarbijaid ja reisijaid esindavate organisatsioonide läbiräägitavat ja jälgitavat aumeeste kokkulepet lennuettevõtjate kohta;

d)	turismivaldkonna VKEdele maksukoormuse leevendamise meetmete kohaldamine koos maksukohustuste moratooriumiga ja kuni 31. detsembrini 2020 tekkinud maksuvõla peatamine, samuti piisavate tagasimaksete võimaldamine alates 1. aprillist 2021.

1.3.

Kuna puuduvad andmed turismiettevõtjate arengu ja olukorra kohta, koostas komitee veebipõhise küsimustiku, et saaks paremini hinnata käesolevas arvamuses esitatud ettepanekuid. Küsimustikule vastas üle 170 organisatsiooni, kes esindavad kogu ELis umbes 3 500 000 turismisektori töötajat, hõlmates muu hulgas restorane ja külalismajandusettevõtteid, hotelle ja majutusteenuste osutajaid, turismiagentuure, puhkemajandust, mereturismi, giide, transporditeenuste osutajaid. Vastustest ilmnesid järgmised peamised andmed:

—	88 % vastanutest märkis, et pandeemiakriis avaldas neile väga negatiivset mõju;

—	81 % vastanute jaoks on kriisil pikaajalised tagajärjed nende tegevussektorile;

—	peaaegu 55 % vastanutest märkis, et sektor, mida nad esindavad, ei jää 2021. aastal tõenäoliselt ellu (45 % pidas seda ebatõenäoliseks ja 10 % väga ebatõenäoliseks);

—	77 % vastanutest täheldas oma esindatud sektoris tööhõive vähenemist 2020. aastal;

—	90 % vastanute puhul vähenes nende sektori käibemäär 2020. aastal (49 % vastanute jaoks üle 70 %);

—	51 % vastanutest loodab kriisi lõppemist pärast 2021. aastat;

—	73 % vastanutest märkis, et nende sektor vajab rohkem kui aasta selleks, et taastuksid sektori majandustulemused ning usaldus siseturu ja rahvusvaheliste turismivoogude vastu;

—	vastanute sõnul on riikliku ja Euroopa poliitika prioriteedid turismisektoris järgmised: COVID-19 vaktsiin (66 % vastanutest), otserahastamine/finantstoetuskavad (63 %), terviseprotokollid (56 %) ja maksude edasilükkamine (45 %).

1.4.

Tugev sotsiaaldialoog ja sisukas poliitiline tegevuskava on hädavajalikud, et pidada läbirääkimisi ajakohastatud valdkondlike kollektiivlepingute üle turismi- ja transpordisektoris, hõlmates VKEsid ja VKEsid esindavaid organisatsioone, keda COVID-19 kõige rohkem on mõjutanud.

2. Üldised märkused

2.1.

COVID-19 pandeemia on halvanud turismisektori, raskendades märkimisväärselt reisijate võimalusi koju naasta, ja laastades suuresti turismist sõltuvate riikide majandust.

2.2.

ELi turismisektoris töötab umbes 22,6 miljonit inimest (2). See moodustas 2019. aastal 11,2 % ELi kogutööhõivest ning andis 9,5 % ELi SKPst. 2018. aastal oli ELi 27 liikmesriigis 600 154 majutusasutust, ning ööbimiste nõudlus majutusasutustes oli umbes 1 326 049 994. Mitme liikmesriigi, Euroopa piirkonna ja linna jaoks annab turism olulise panuse majanduslikku ja sotsiaalsesse struktuuri. Turismisektor loob lisaks ka vajalikke töökohti ja annab sissetuleku ning on sageli koondunud piirkondadesse, kus puuduvad alternatiivsed tööhõiveallikad ja kus on madala kvalifikatsiooniga töötajad (3).

2.3.

Umbes 13 miljonile inimesele tööd andva ELi turismisektori (4) tulud on COVID-19 vallandumise tõttu hinnanguliselt vähenenud umbes 1 miljardi euro võrra kuus.

2.4.

Paljudes teistes populaarsetes turismisihtkohtades on hotellid hüljatud ning restoranid, baarid, turismiatraktsioonid, jahisadamad, muuseumid ja keskused suletud. Olukord on eriti raske mitmes ELi riigis, mis on tähtsad turismisihtkohad, näiteks Itaalias, Kreekas, Portugalis, Maltal, Küprosel, Hispaanias ja Prantsusmaal. Itaalia kaotab sel aastal ilmselt umbes 60 % turistidest. WTTC prognoosi kohaselt võib reisi- ja turismiturult 2020. aastal kaduda üle maailma 75 miljonit töökohta ja ELis 6,4 miljonit töökohta (5).

2.5.

Ülemaailmne õhutranspordisektor võib Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) hinnangul kaotada 2020. aastal üle 252 miljardi USA dollari (228 miljardit eurot). 30. juuniks oli tühistatud kaks miljonit reisilendu. Prantsusmaal oli hotellide täituvuse määr 17. märtsil 3,3 % (võrreldes 65,3 %ga 26. veebruaril). 30. maiks olid suletud restoranid ja baarid peaaegu kõigis ELi liikmesriikides, v.a Rootsis. Hotellid, restoranid, baarid ja jahisadamad on püsivalt või ajutiselt koondanud tuhandeid töötajaid. Euroopa raudteed kaotasid kriisi haripunktis 90 % reisijatest ja nende läbilaskevõime on endiselt väike.

2.6.

Tuleks tunnistada mõju turismiga seotud kõrvalsektoritele, nagu vaba aja veetmise varustuse tootmisele (nt paadiehitus). Neid tööstusharusid tuleks toetada turismi edendamise ja rahvusvahelise kaubanduse võimaluste arendamise kaudu.

2.7.

Euroopa turismi mitmekesisesse ökosüsteemi kuuluvad mitmesugused erinevad valdkonnad, näiteks reisimine, transport, majutus, toit, puhkus nii maal kui ka veekogudel, kultuur ja loodus. Otseselt ja kaudselt annab see ligikaudu 10 % ELi SKPst ning on teinud EList maailma juhtiva turismisihtkoha: 2018. aastal saabus ELi 563 miljonit rahvusvahelist turisti ja ELi turismisektori tulud moodustasid 30 % üleilmsetest tuludest (allikas: Euroopa Komisjon). 2018. aastal külastas ELi 30 % rahvusvahelistest reisijatest, mis teeb sellest maailma peamise turismisihtkoha (allikas: Euroopa Komisjon). ELi asjakohase lühiajalise, keskpika ja pikaajalise strateegia ja tegevuskava koostamisel võiks aluseks võtta nende rahvusvaheliste voogude koosseisu.

3. I SAMMAS: turismi ja transpordi kestlikkus

3.1.

Komitee on seisukohal, et see teatis peaks olema esimene samm ELi uue põlvkonna poliitikameetmete ja programmide väljatöötamisel säästva turismi valdkonnas. Selles tuleks ühendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja töötajate vajadused ja tingimused, et taastada inimeste usaldus turistide ja tarbijatena. Selles tuleks kaitsta tervishoiu ja ohutuse alaseid õigusi ja standardeid ning tagada ettevõtete kestlikkus ja likviidsus 2030. aastani ulatuva väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate uuendatud Euroopa strateegia kontekstis vastavalt väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ põhimõtetele.

3.2.

Komitee ei pea realistlikuks, et ELi turismi- ja transpordisektori ajaloo kõige rängema kriisi ületamiseks piisaks pelgalt normaalsuse juurde naasmisest. Komitee kutsub üles korraldama need poliitikavaldkonnad täielikult ümber, pidades silmas ettevõtjate ja töötajate kindlustunnet ja stabiilsust ning võttes selleks 2030. aastaks vastu säästvat turismi käsitleva ELi järgmise põlvkonna solidaarsuspakti.

3.3.

Komitee on arvamusel, et meil on praegu võimalus tagada õiglane taastumine ja ehitada meie majandused kiiresti üles, muutes need keskkonnasõbralikumaks, õiglasemaks ja tulevastele šokkidele paremini vastupidavaks. ELi lõimimiskava panus säästva turismi ja transpordi Euroopa arengumudelisse tuleb läbi vaadata. Seejuures tuleb vältida kõiki meetmeid, mis võivad endaga kaasa tuua täiendava killustumise ja ebaõiglaste tingimuste/tavade ohu siseturul.

3.4.

Turismisektori õiglaseks ja kestlikuks ühesehitamiseks on vaja järgmist.

1)	Arvesse tuleb võtta 2050. aastaks seatud Euroopa CO2-neutraalsuse eesmärke vastavalt Pariisi kokkuleppe eesmärkidele (Euroopa Ülemkogu 12. detsembri 2019. aasta järeldused).

2)	Nende eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks peab komitee vajalikuks käsitleda esmalt transpordiliikide küsimust, toetades aeglast ja keskkonda mittesaastavat liikuvust, näiteks jalgrattasõitu ja raudteetransporti.

3)	Majutusteenuste osas soovitab komitee julgustada renoveerimist ja renoveeritud majutusasutustele ELi ökomärgise andmist. Neid asutusi tuleb julgustada teavitama kliente oma energiatarbimisest ja süsinikumõjust.

4)	Turismisektori CO2 heitkoguste vähendamiseks soovitab komitee tungivalt kasutada kohalikke toiduaineid ja muid ringlusse võetavaid tarbekaupu.

5)	Selleks et täita olemasolevad teabe- ja andmelüngad rahvusvaheliste turismivoogude kohta ELi kui turismisihtkoha suunas, teeb komitee ettepaneku luua sõltumatu säästva turismi vaatluskeskus.

3.5.

Vastutustundlikud turismiettevõtjad peavad võtma endale kohustuse tuua välja puhkuse ja nende poolt pakutavate tegevuste süsinikumõju.

3.6.

ELi taastekava ja riiklikud majanduse taastamise kavad peaksid tagama turismitööstuse ja selle taristu keskkonnaalase ja digiülemineku piisava rahastamise investeeringute kaudu, mille abil muudetakse turism tarbijate jaoks atraktiivsemaks ja luuakse turismiettevõtetele reaalset kasu.

3.7.

Komitee on seisukohal, et õiglane turism põhineb sotsiaalselt vastutustundlikul äritegevusel, mis pakub kvaliteetseid töökohti. Selleks on vaja arendada hooajavälist turismi, millega oleks võimalik tagada püsivad töökohad. Euroopa Komisjon peab selleks toetama nendele kriteeriumitele vastavaid algatusi ja projekte. Läbi tuleks viia üleeuroopalised uuringud, et kaardistada mittekestliku turismi sotsiaalsed ja keskkonnamõjud.

3.8.

Turismivaldkonnad, mis pakuvad massturismist erinevat tegevust (nt vabaõhuturism, mereturism), on suhtlemisdistantsi hoidmise nõude tõttu tarbijate seas üha populaarsemad. Need tarbijasuundumused annavad võimaluse kiirendada Euroopa laiema turismitööstuse ja tööhõive taastumist. Neid valdkondi tuleks toetada, eriti juhul, kui selline turism võib toimuda piirkondlikus, riigisiseses või Euroopa keskkonnas. Mereturismi puhul pakub see kogu Euroopas saartele, jõgedele, kanalitele, järvedele ja rannikualadele konkreetseid võimalusi.

3.9.

Komitee on arvamusel, et hotellidele, restoranidele, mereturismile (laevarent, jahisadamad), reisi-, bussi- ja giiditeenustele jne tuleks ühtlustatud ELi käibemaksusüsteemi raames kohaldada vähendatud käibemaksumäära. See peaks vajaduse korral hõlmama käibemaksudirektiivi kiiret muutmist, et tagada kõikide turismivaldkondade võrdne kohtlemine.

3.10.

Paljudest väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest koosnev bussitranspordisektor on pandeemia tõttu tõsiselt kannatada saanud. Paljude bussiettevõtjate käive on tugevalt vähenenud, moodustades eelmise aasta sama perioodi käibest 0–10 %. ELil on nüüd võimalus seda sektorit aidata, võttes arvesse tehtud ettepanekuid, sealhulgas ELi vähese heitega piirkondi käsitlevate õigusaktide ühtlustamist ja käibemaksu tagastamise ühtset kontaktpunkti.

3.11.

Selles kontekstis tuleb võtta meetmeid, et ELi erinevate majandussektorite huvides toetada rahvusvahelise, Euroopa ja riigisisese turismi taaselustamist. Raudteesektor võib aidata kujundada turismisihtkohti, mida lennuliiklus piisavalt ei teeninda, avada uusi marsruute ja edendada uusi väärtusahelaid. Euroopa raudteede jaoks tähendab see võimalust vastata kliimateadlike turistide kasvavatele nõudmistele turul. Raudteeaasta peaks olema võimalus suurendada üldsuse teadlikkust säästvast turismist ja uutest turismimarsruutidest, mida Euroopa kodanikud saavad avastada tänu raudteeühendusele. Sellega seoses peaks Euroopa raudteeaasta olema ka võimalus parandada nähtavust ja suurendada üldsuse teadlikkust ajaloolistest ja looduskaunitest raudteemarsruutidest kogu Euroopas (6).

3.12.

Märkimisväärne arv Euroopa noori ei ole erinevatel põhjustel kunagi või on harva Euroopas ringi reisinud. Kuigi haridusvaldkonnas on olemas vahetusprogrammid, alustas EL alles hiljuti vahendiga, mis võimaldaks tagada kõigile eurooplastele reisikogemuse, mis seoks noori paremini Euroopa identiteediga, suurendaks teadlikkust Euroopa Liidu kesksetest väärtustest ning tutvustaks neile kestlikku ja puhast transpordiviisi. „DiscoverEU“ on Euroopa Liidu algatus, mis annab inimestele võimaluse avastada Euroopat õpikogemuste kaudu. Peamiselt rongiga reisides (on erandeid, mis võimaldavad saarte või äärealade elanikel osaleda) saavad Euroopa noored avastada Euroopat, selle suuremaid ja väiksemaid linnu (7).

4. II SAMMAS: likviidsus, tööhõive taastumine ja ettevõtjate kindlustunde taastamine

4.1.

Tähtis on toetada Euroopa turismiettevõtjate, eriti mikro- ja väikeettevõtjate lühiajalist, keskpikka ja pikaajalist likviidsust. Selleks tuleks koheselt moodustada ELi likviidsuse rakkerühm, mis peaks olema võimeline mõõtma asjaomaste meetmete tõhusust. Seda tuleks teha tagades ühelt poolt läbipaistvuse põhjendamatult rahuldamata jäetud, viibinud ja tarbetut halduskoormust hõlmavate laenutaotluste ja teiselt poolt võttes asjakohaseid parandusmeetmeid seoses Euroopa Investeerimisfondi, uute maksejõuetusmenetluste ja nende riiklike ombudsmanidega.

4.2.

Giidide puhul peab EL tagama turismiturul võrdsed tingimused ja õiglase konkurentsi elukutseliste giidide ning ebaseaduslikult toimivate reisikorraldajate ja „giidide“ vahel. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvajat üles tagama liikmesriikides ELi jagamismajanduse tasakaalustad arengu, (8) nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi 16. novembri 2016. aasta ülevaates, milles tutvustati giiditeenuste jagamismajanduse Euroopa tegevuskava.

4.3.

Pangandust, likviidsust ja rahanduspoliitikat ei ole käsitletud nõuetekohaselt. Mõned pangad (näiteks Kreekas) otsustasid kasutada oma positsiooni kindlustamiseks kvantitatiivset lõdvendamist (Euroopa Keskpanga tehingud pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames) ja hoiduda tegeliku turu toetamisest. Kõnealused pangad annavad laene elujõulistele ettevõtetele, mis ei ole kriisist mõjutatud (näiteks supermarketid), ja ei riski laenamisega haavatavatele sektoritele, nagu turismi ja teenused. Restoranid, kohvikud, hotellid, bussifirmad jne ei ole enam pankade laenuvõtjate nimekirjas. Pangad nõuavad oma laenudele tagatisi, mida ei suuda anda isegi need ettevõtted, kellele pangad laenu annaksid. Intressimäär on kõrgem kui 4,5 %, hoolimata kõigist EKP tagatistest ja toetustest.

4.4.

ELi turismisektori tööhõive vajab ühtlustatud ja täiustatud lähenemist, mis põhineb riiklikel sotsiaalpartneritel ja väljakujunenud tavadel. Töötuse ja koolitatud töötajate kaotamise vältimiseks peavad vastutavad valitsused ja sotsiaalpartnerid leppima riiklikul tasandil kokku lühiajalistes töömeetmetes. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et suurtes linnades, kus avaliku sektori ja eraettevõtete tööandjad toetavad praegu kodukontorist töötamist, ähvardab enamikke restorane, pubisid, baare ja kohvikuid sulgemine. Südalinnades ja nende ümbruses asuvate ettevõtete püsiva sulgemise vältimiseks on vaja poliitika- ja tööhõivemeetmeid. Lisaks ei tohi kodukontorid (või kaugtöö) pikas perspektiivis asendada Euroopa tööjõu aktiivset liikumist. Euroopa konverentside, messide, kongresside ja ärireiside arvu vähenemine tooks kaasa töökohtade, VKEde, oskusteabe, loovuse ja innovatsioonipartnerluste ulatusliku kadumise Euroopas ning soodustaks tugevamalt riiklikel aspektidel põhinevat mõtteviisi.

4.5.

Toetada tuleks messide korraldamist, sest need on turismitööstuse ja sellega seotud valdkondade jaoks üliolulised ning nad on ka ise turismi, reisimise ja tööhõive suur allikas. Tuleks kehtestada suunised messide turvaliseks korraldamiseks ning nende rahastamiseks ELi ja liikmesriikide vahenditest.

4.6.

Turismisektor, ootustele vastamine. Kõik olemasolevad andmed viitavad sellele, et käesolevat hooaega ei ole võimalik päästa. Saabuvate turistide hulk ei ole ligilähedalgi sellele, et katta sektori tegevuskulud. Kõik ettevõtted kannavad suurt kahjumit, mis seab ohtu nende elujõulisuse. Eurorühma kolmekordsest abivahendite paketist (TERA 100 miljardi, Euroopa Investeerimispanga 200 miljardi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi 250 miljardi euro suurused paketid) ei piisa ja/või valitsused ei saa hakkama meetmete rakendamisega. Kreeka valitsus otsustas näiteks Euroopa stabiilsusmehhanismi vahendeid mitte kasutada, ka ülejäänud kahe rakendamine ei ole olnud asjakohane: puudu jääb sihipärasusest, rahastamisvahenditest ja stiimulitest.

4.7.

Ulatusliku turundus- ja teavituskampaaniaga tuleks edendada Euroopa turismitööstust nii ELis kui ka väljaspool, et toetada sektori taastumist. Euroopa säästva turismi aasta 2021 või 2022 looks kogu ELi hõlmava raamistiku ja võimaldaks algatada tegevusi kogu ELis.

5. III SAMMAS: andme- ja teadmusvõrgustikud ning valmisolek, tervishoid ja ohutus, riskide leevendamine ja valmisolek

5.1.

Komitee on seisukohal, et pärast COVID-19 pandeemiat ning õppetunde, mille osaliseks liikmesriigid said, seistes silmitsi raskustega piiriüleste ja ühiste poliitikameetmete koordineerimisel, vajab turismi- ja transpordisektor tõhusamat koordineeritud lähenemist. Selleks võiks iga-aastaselt kuni aastani 2024 välja töötada koolituse katseprogramme tõhusa ühise valmisoleku tagamiseks, kasutades ära sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide käsutuses olevaid Euroopa teadmusvõrgustikke.

5.2.

Komitee arvates on vaja tagada, et riiklikud riskide leevendamise platvormid ÜRO Sendai raamistikul põhinevate ELi elanikkonnakaitse mehhanismide raames oleksid kiiremini kasutusvalmis. Komitee palub seetõttu Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel (riiklik hädaabi koordineerimise plaan), majandus- ja sotsiaalpartneritel ning teadusasutustel lisada turismi- ja transpordisektor COVID-19 kriisi ajal ja pärast seda ühistesse katseprojektidesse ja Euroopa koolitusvõrgustikku, et valmistada ette ELi meetmed.

5.3.

Et tagada Euroopat puudutavad ühtlustatud ja ajakohased andmed turismi, transpordi, turu kitsaskohtade ja heade tavade kohta, palub komitee Euroopa Komisjonil koos ELi ja riiklike sotsiaalpartnerite, akadeemiliste ja sõltumatute teadusvõrgustikega luua eriprogrammid ja piirkondlikud katseprojektid, koondades sellega teadus- ja koolitusressursse. ELi kui rahvusvahelise turismisihtkoha taasavamise paremaks koordineerimiseks globaalsel tasandil ja välismaiste otseinvesteeringute ligimeelitamiseks palub komitee Euroopa Komisjonil lisaks julgustada liikmesriike toetama eriprogramme ja ühiseid katseprojekte.

5.4.

Piiriülestel turismi- ja vaba aja veetmise marsruutidel võib olla suur osa piirkondade ja liikmesriikide taasühendamisel. Samal ajal pakuvad need võimalusi arendada turismi vähem arenenud piirkondades. Jalgrattateede võrgustiku EuroVelo eeskujul tuleks seda ELi fondide toel laiendada teistele sektoritele ja ulatuslikult tarbijatele tutvustada (nt mereturismi marsruudid).

6. IV SAMMAS: juhtimine ja vahendid: uue põlvkonna säästva turismi- ja transpordipoliitika

6.1.

Komitee tunneb heameelt Euroopa turismi- ja transpordisektori olukorda aastal 2020 ja pärast seda käsitleva pakilise ja vajaliku teatise (9) üle. ELi institutsioonid ja liikmesriigid peaksid saadud õppetundidele tuginedes kujundama praeguse turismi- ja transpordipoliitika vabatahtlikult ja ELi uutest jagatud pädevustest lähtuvalt ümber, tugevdades koostööd huvitatud valitsuste ja eri tasandite ametiasutuste vahel. Seda on võimalik saavutada ELi ja riiklike sotsiaalpartnerite ja nõuandeorganite aktiivsel osalusel ning säästvale turismile pühendatud Euroopa aasta käivitamisega.

6.2.

Komitee rõhutab, et vajame tungivalt tõhusat ELi keskpikka ja pikaajalist poliitikat, et taastada inimeste ja kogu ühiskonna usk Euroopa Liidus ohutult reisimise võimalikkusesse. See poliitika peab hõlmama ELi turismi muid ökosüsteeme, näiteks majutust, toitu, tervishoidu ja ohutust, kaubandust, telekommunikatsiooni ja põllumajandust. Turism ja transport ELis on ühed COVID-19 kriisist kõige tõsisemalt mõjutatud ökosüsteemid.

6.3.

Kindlustunde taastamiseks, turismi taaskäivitamiseks ja suurendamiseks toetab komitee ELi-sisese „ELi tervisepassi“ kasutuselevõttu (reisija asukoha vormi (Passenger Locator Form, PLF) ja ruutkoodide eeskujul) koos ELi koostalitlusvõimelise mitmekeelse arstiabi platvormiga. Inimesed võiksid kasutada ruutkoodi, et saada teavet ja tervishoiuteenuseid riigis, mida nad külastavad, ning et neil oleks hädaolukorras juurdepääs tervishoiu- ja sotsiaalkindlustussüsteemidele.

6.4.

Reisija asukoha vorm, mille keskmes on testimine ja andmete jagamine ELi tasandil, võeti Kreekas kasutusele selleks, et võtta vastu külastajaid Euroopa Liidust ja veel mõnest riigist. See strateegia loob kompromissi rahvatervise, epidemioloogilise seire ja reisijatevooga seotud sotsiaal-majandusliku kasu vahel. Reisija asukoha vorm toetub järgmisele kahele sambale:

tõhus andmepõhine järelevalve: testimine on kõige olulisem komponent leevendamisstrateegiate rakendamisel ülemaailmse pandeemia korral. Testid on väärtuslik ressurss ja äärmiselt oluline on neid tõhusalt kasutada andmete kogumiseks, haiguspuhangute prognoosimiseks ja üldist huvi pakkuvate ühtlustatud poliitikameetmete väljatöötamiseks;

2)	tulemuslik jälgimine: viivitamatu teavitamine kinnitatud positiivsest haigusjuhust ja kontaktide jälgimine on üks väheseid tõhusaid alternatiive liikumispiirangutele.

6.5.

Komitee kutsub kõiki asjaomaseid Euroopa ja riiklikke asutusi üles koostama ELi mitmeaastase tegevuskava kohe pärast hädaolukorra lõppu. Selle tegevuskavaga tuleb kujundada ELi turismi- ja transpordipoliitika täielikult ümber ning hõlbustada turismi koordineerimist siseturul, aga ka kogu maailmast saabuvate turismivoogude koordineerimist.

6.6.

Neid kahte sammast silmas pidades töötati välja veebipõhine reisija asukoha vorm, mis võimaldab koos tehisintellekti vahendiga EVA järgmist:

a)	reisija näitajatel (riik ja elukoht, külastatud riigid, vanus ja sugu) põhinev sihipärane testimine, mis võimaldab testimisvahendeid äärmiselt tõhusalt kasutada;

b)	kiire jälgimine, mis põhineb reisija enda esitatud kontaktandmetel, sihtkoha andmetel jne.

6.7.

Komitee kiidab heaks ja toetab täielikult teatises kirjeldatud ettepanekuid ja Euroopa Komisjoni poolt taasterahastu „NextGenerationEU“ ja ELi 2021.–2027. aasta üldise eelarve raames valitud keskpika ja pika perioodi seisukohti, mis nõuavad asjakohaseid eelarvemeetmeid. Need meetmed peaksid olema eelkõige suunatud uue põlvkonna säästva turismipoliitika ja -kavade rakendamisele, sh turismisektorile mõeldud riiklikele äriplaanidele, mille eesmärk on suurendada VKEde, esindusorganisatsioonide ja sotsiaalpartnerite võimekust, võttes samal ajal asjakohaselt arvesse teisi ELi prioriteete, mis ei ole tingimata pandeemiaga seotud.

6.8.

Lennuettevõtjate röövellikud äritavad: nii puhkuse- kui ka ärireisijad kaotavad raha, kui lennuettevõtjad võimaldavad broneerida lende, mis tühistatakse varsti pärast makse laekumist. Lennuettevõtjad otsustavad käigu pealt, kas jätta marsruudid, lennud ja teenindusajad alles või need tühistada, kliente sellest eelnevalt hoiatamata. Kliendid takerduvad vautšerite ja marsruudimuutuste võrku. Raha tagastamisele kulub liialt aega ja tagastatavad summad moodustavad tühistatud/broneeritud lendude kogumahust alla 20 %, mis vähendab tarbijatele ja ettevõtetele väärtuslikku likviidsust.

6.9.

Komitee märgib murega, et tasakaal tarbijate õiguste ja lennuettevõtjate likviidsusprobleemide vahel on COVID-19 pandeemiast tuleneva lendude tühistamise tõttu habras. Komitee kutsub lennuettevõtjaid, reisijaid ning ELi ja liikmesriikide ametiasutusi üles leidma COVID-19 üleminekuperioodil sobivaid lahendusi seoses alternatiivsete võimaluste või hüvitamistähtaegadega. Komitee on vastu lennuettevõtjate ebaseaduslikele tavadele pakkuda mõnikord üksnes vautšereid või ümberbroneerimisvõimalust. Komitee kutsub lennuettevõtjaid üles järgima reisijate õigusi käsitlevaid Euroopa õigusakte (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004 (10)), sealhulgas õigust saada pärast lennu lennuettevõtjapoolset tühistamist tagasi kogu tasutud summa.

6.10.

Ühtset lähenemisviisi vautšerite väljastamisele ja hüvitistele on vaja kogu turismisektori jaoks, kaasa arvatud individuaalsed turismitegevused, mis ei ole praegu hõlmatud ja mille käsitlemine on sektorite ja liikmesriikide lõikes erinev.

6.11.

Turismisektor vajab intensiivset sotsiaaldialoogi, mis annaks tulemuseks tugevad valdkondlikud kollektiivlepingud, hõlmates kõiki töötajaid, eelkõige COVID-19 kriisi ajal ja kriisijärgses olukorras; sama kehtib transpordisektori kohta. See on parim viis töötajate tõhusaks kaitsmiseks nendes sektorites ja sotsiaalse rahu tagamiseks, aidates nii ohtu sattunud ettevõtteid. Kõik asjaomased osapooled peavad tegema kõik endast oleneva, et tugevdada sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi sektori kõigil tasanditel.

6.12.

Euroopa turismisektori uuesti käima lükkamiseks tuleb lisaväärtusega meetmeid koordineerida Euroopa Komisjoni tasandil riiklike turismisektori taasteprogrammidega. See peaks muidugi olema seotud riiklike kriisi vastu võitlemise programmide koordineerimisega ja paljudes ELi riikides (teiste seas Poolas, Itaalias ja Hispaanias) suurtes raskustes oleva lennu-, mere- ja bussitranspordi taastamisega.

6.13.

Turismi- ja transpordisektori ajakohastatud valdkondlike kollektiivlepingute läbirääkimiseks on vaja intensiivset sotsiaaldialoogi muu hulgas VKEde organisatsioonidega, sest kollektiivlepingud tagavad sotsiaalse rahu ja on tänu kokkulepitud lahendustele kõige tõhusam viis töötajate kaitsmiseks ning seega ohustatud ettevõtete ja terve sektori abistamiseks.

6.14.

Turismisektori taaskäivitamiseks ja kasvuks on vaja terviklikku lähenemisviisi oskustele ja kvalifikatsioonidele, mis ei ole riikide vahel alati ühtlustatud ja mille puhul puudub vastastikune tunnustamine (nt väikeste kaubalaevade kiprite litsentsid).

6.15.

Euroopa turismiteenuste ja transpordisektori sotsiaalpartnerid peaksid koordineerima oma jõupingutusi, et jõuda kokkuleppele nende sektorite sotsiaalsete standardite osas.

Brüssel, 18. september 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) Kreeka teeb 7 000 testi päevas ja me saame kõige probleemsemates riikides selle esinemissageduse väga usaldusväärselt kindlaks teha.

(2) https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/RC-9-2020-0166_ET.html.

(3) COM(2020) 550 final.

(4) https://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=tour_cap_nuts2&lang=en.

(5) EPRS_ATA(2020)649368_EN.

(6) TEN/710 – Euroopa raudteeaasta (2021) (ELT C 364, 28.10.2020, lk 149).

(7) Vt joonealune märkus 6.

(8) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016DC0356&from=ET.

(9) COM(2020) 550 final.

(10) ELT L 46, 17.2.2004, lk 1.

Top

Choose the experimental features you want to try