52020AE1188

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52020AE1188 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52020AE1188

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa digituleviku kujundamine““ (COM(2020) 67 final)

EESC 2020/01188

ELT C 364, 28.10.2020, p. 101–107 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

28.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 364/101

(COM(2020) 67 final)

(2020/C 364/14)

Raportöör:	Ulrich SAMM
Kaasraportöör:	Jakob Krištof POČIVAVŠEK

Konsulteerimistaotlus	komisjon, 9.3.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	25.6.2020
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	216/1/3

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on juba varem avaldanud heameelt komisjoni digimajanduse ja -ühiskonna arengu soodustamise algatuste üle ning on nüüd rahul, et neile suundumustele annab hoogu juurde paljusid valdkondi hõlmav uute algatuste pakett.

1.2.

Komitee toetab Euroopa valitud teed digiülemineku suunas, kasutades seejuures ära majanduse võimalusi koos meie andmete kaitsmisega, et tagada eraelu puutumatus ja enesemääramisõigus. Komisjoni kõigi algatuste inimkeskne lähenemisviis on väga tervitatav.

1.3.

Komitee usub, et Euroopa on õigel teel, kuid me ei ole kaugeltki mitte lõpp-punktis. Digiüleminek areneb jõudsalt ja Euroopa õigusaktid peavad sellega sammu pidama. Selleks on vaja usaldusväärset ja kaugeleulatuvat õigusraamistikku, sealhulgas õiguslikult siduvaid eetikanorme ja selgeid eeskirju vastutuse kohta. Komitee on veendunud, et selline dünaamiline areng vajab ka paindlikke ja kohandatavaid menetlusi, mis nõuavad pidevat dialoogi asjaosaliste vahel – eeskätt peaks olema kohustuslik töötajatele võimaluse andmine oma seisukohtade avaldamiseks. Komitee on kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajana valmis selles dialoogis osalema.

1.4.

Oluline on investeerida õigetesse tulevikutehnoloogiatesse, edendada inimeste koolitamist ja võita kodanike usaldus, julgustades neid üleminekutes aktiivselt osalema. Digiüleminek peab olema õiglane, kestlik ja sotsiaalselt vastuvõetav.

1.5.

Komitee nõustub komisjoniga, et me peame looma tõeliselt ühtse andmete turu, mis oleks Euroopa normidel ja väärtustel põhinev ühtne Euroopa andmeruum. Komiteel on heameel uue ELi tööstusstrateegia algatuse üle, mis sisaldab meetmeid ülemineku hõlbustamiseks digitaalsemale ja puhtamale ning kestlike ettevõtetega ELi tööstusele, mis tugineb ringmajanduse põhimõtetel, on üleilmselt konkurentsivõimeline ning sisaldab VKEdele mõeldud strateegiat.

1.6.

Komitee rõhutab, et Euroopa tehnoloogilist suveräänsust ei tohiks määratleda seejuures end teistele vastandades ja samas ei tohiks alahinnata ülemaailmse koostöö eeliseid. Lisaks tuleb nõuetekohaselt arvestada ka eurooplaste ja ELi sotsiaalõiguste sambast lähtuva Euroopa sotsiaalmudeli vajadustega.

1.7.

Digioskusi pakkuv haridus ja koolitus on digieluks valmistumise võti. Komitee tervitab komisjoni keskendumist digipädevustele ja -oskustele, kuid kutsub komisjoni üles tegema paremini vahet tehniliste ja sotsiaalsete pädevuste vahel, kuigi need mõlemad on elulise tähtsusega. Peab tegema täiendavaid jõupingutusi ja leidma vahendeid sotsiaalselt haavatavate rühmadesse kuuluvate inimeste digitaalseks koolitamiseks.

1.8.

Euroopa digitaalne tulevik, mis põhineb inimkesksel lähenemisviisil, on edukas ainult siis, kui inimesed saavad seda usaldada. Komitee märgib, et komisjon kavatseb selgelt eristada kõrge riskiastmega rakendusi, mille suhtes tuleks kohaldada ranget reguleerimist, ja madala riskiastmega rakendusi, mille puhul piisab eneseregulatsioonist ja turumehhanismidest lähtumisest. Komitee tervitab seda üldist lähenemisviisi, kuid rõhutab ka, et erinevaid rakendusi on vaja üksikasjalikult ja põhjalikult analüüsida.

1.9.

Komitee tervitab ka inimkeskset lähenemisviisi platvormitöötajate staatusest tulenevatele probleemidele. Selle lähenemisviisi üks oluline aspekt on tõhustatud õigusraamistik, mis hoiab ära ebakindlad töötingimused ja tagab internetis töötajatele õigused, sealhulgas õiguse kollektiivläbirääkimistele.

1.10.

Komitee leiab, et piisavalt ei käsitleta digitaalsete avaliku sektori teenuste arendamist digitulevikku silmas pidades. Piiriülesed e-valitsuse teenused võiksid aga tugevdada (digitaalset) ühtset turgu ning parandada avalikku reguleerimist ja koordineerimist.

1.11.

1.12.

Liikmesriikide valitsuste poolt COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmetest tingitud vajadus harjumusi muuta võib pikas perspektiivis avaldada tarbimisharjumustele ja töösuhetele kaugeleulatuvat mõju. Uute poliitikameetmete väljatöötamisel tuleb arvestada nende muutuste positiivse ja negatiivse mõjuga. Digiüleminekut tuleks jälgida tervikliku ja ELi rahastatud töökeskkonda käsitleva teadusalgatusega, milles analüüsitakse üleminekut digitehnoloogiale inimväärse töö seisukohalt. Komitee on veendunud, et ainult tööstuse 4.0 süsteemide tõhus ja töötajasõbralik kujundamine muudab digiülemineku pikas perspektiivis edukaks (1).

2. Sissejuhatus ja teatise põhisisu

2.1.

Kõnealuses teatises esitleb uus komisjon raamdokumenti, milles kirjeldatakse mitmeid algatusi, mis peaksid aitama kujundada Euroopa digitaalset tulevikku. Kui Euroopa soovib olla liider üleminekul elutervele planeedile ja uuele digitaalsele maailmale, siis tuleb tegeleda keskkonnahoidlikkuse ja digiülemineku probleemidega üheaegselt, nii et digitehnoloogiad toetaksid rohelist kokkulepet ning peaksid samas kinni kestliku arengu eesmärkidest.

2.2.

Selle saavutamiseks on komisjon teatanud algatuste paketi koostamisest. Käesolevaks ja järgmiseks aastaks kavandatud ja väljakuulutatud eri algatused jagunevad kolme peamise teema vahel:

Inimeste heaks toimiv tehnoloogia:

—	„Tehisintellekti valge raamat“ (COM(2020) 65 final / vt INT/894);

—	kvanttehnoloogia, plokiahela ja superandmetöötluse strateegia;

—	5G ja 6G tegevuskava (esitatud dokumendis COM(2020) 50 final / vt TEN/704);

—	digiõppe tegevuskava ja täiendatud oskuste tegevuskava;

—	platvormitöötajate töötingimuste parandamise algatus;

—	standardid turvaliste ja piirideta avaliku sektori andmevoogude ja -teenuste jaoks.

Õiglane ja konkurentsivõimeline majandus:

—	Euroopa andmestrateegia (esitatud dokumendis COM(2020) 66 final / vt TEN/708);

—	ELi konkurentsieeskirjade sobivuse läbivaatamine;

—	tööstusstrateegia pakett;

—	teatis ettevõtete maksustamise kohta 21. sajandil;

—	uus Euroopa tarbijakaitse tegevuskava.

Avatud, demokraatlik ja kestlik ühiskond:

—	uued ja läbivaadatud eeskirjad digiteenuste ühtse turu süvendamiseks;

—	eIDASe määruse läbivaatamine;

—	meedia ja audiovisuaalvaldkonna tegevuskava;

—	Euroopa demokraatia tegevuskava;

—	Euroopa küberturvalisuse strateegia;

—	algatus Maa ülitäpse digitaalmudeli väljatöötamiseks;

—	elektroonikaseadmete ringkasutuse algatus;

—	elektrooniliste terviseandmete edendamine.

2.3.

Euroopa huvide kinnitamiseks ülemaailmsel areenil anti teada ka ülemaailmse digitaalse koostöö strateegia ja standardimisstrateegia koostamisest.

3. Euroopa tee – inimesed asetatakse digiülemineku keskmesse

3.1.

Digiüleminek avab inimestele hulga uusi otsustusvõimalusi, mis võimaldavad elada paremat elu viisil, mis varem ei oleks olnud võimalik. Kuid mida rohkem digiüleminek meie elu mõjutab ja mida rohkem me oleme omavahel seotud, seda haavatavamad oleme pahatahtliku kübertegevuse, manipuleerimise ja tehnoloogia suhtes, mis õõnestab meie autonoomiat.

3.2.

Seepärast toetab komitee Euroopa valitud, Euroopa väärtustest lähtuvat digiülemineku teed, milles kasutatakse ära majanduse võimalusi kaitstes samaaegselt meie andmeid, et tagada eraelu puutumatus ja enesemääramisõigus. Komisjoni kõigi algatuste inimkeskne lähenemisviis on väga tervitatav.

3.3.

Komitee tervitab ka inimkeskset lähenemisviisi platvormitöötajate staatusest tulenevatele probleemidele. Selle lähenemisviisi üks oluline aspekt on tõhustatud raamistik, mis hoiab ära ebakindlad töötingimused ja tagab internetis töötajatele õigused, sealhulgas õiguse kollektiivläbirääkimistele. Komitee rõhutab, et platvormitööd teevad nii füüsilisest isikust ettevõtjad kui ka töövõtjad. Füüsilisest isikust ettevõtjatel on B2B (ettevõtjate vaheline) või B2C (ettevõtja ja tarbija vaheline) suhe. Euroopa tasandil koostatud ettevõtjate vaheliste suhete käitumisjuhendid ja kauplemistingimused peaksid tagama ausa konkurentsi igas suuruses ettevõtete vahel ja vältima fiktiivset tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana.

3.4.

Komitee rõhutab ka digilahenduste tähtsust rohelise kokkuleppe rakendamisel, eelkõige seoses ringmajandusega. Energiatarbimine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia jaoks vajalikud toorained ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete ringlussevõetavus kuuluvad järgmiste probleemide hulka, millega tuleb sellel teel tegeleda.

3.5.

Euroopa on õigel teel, kuid me ei ole kaugeltki mitte lõpp-punktis. Olulised sammud olid näiteks isikuandmete kaitse üldmäärus ja tehisintellekti eetikasuunised. Kuid digiüleminek areneb jõudsalt ja Euroopa õigusaktid peavad sellega sammu pidama. Selleks on vaja usaldusväärset ja kaugeleulatuvat õigusraamistikku, sealhulgas õiguslikult siduvaid eetikanorme ja selgeid eeskirju vastutuse kohta. Komitee on veendunud, et selline dünaamiline areng vajab ka paindlikke ja kohandatavaid protsesse, mis nõuavad pidevat dialoogi asjaosaliste vahel. Komitee, kui kodanikuühiskonna organisatsioonide esindaja on valmis selles dialoogis osalema.

3.6.

Komitee on seisukohal, et puudub selge rõhuasetus suutlikkuse suurendamiseks mõeldud kestlike demokraatlike struktuuride ja töösuhetes usalduse loomise järele. Komitee on veendunud, et digiüleminekuga saavutatud põhjalikud muutused ettevõtetes saavad olla edukad ainult siis, kui on olemas usaldussuhe ettevõtte juhtkonna ja töötajate esindajate vahel. Populistlike liikumiste kasv 21. sajandil seab aga kahtluse alla traditsioonilised usalduse loomise viisid sotsiaalhuvide kaitse kaudu. Seepärast tuleb ELi tasandil võtta asjakohaseid meetmeid sotsiaaldialoogi toetamiseks. See puudutab ettevõttesisest sotsiaalset reguleerimist, ettevõtte majandustulemusi ja demokraatlike muutuste tugevdamist üldiselt.

4. Õiglane ja konkurentsivõimeline majandus

4.1.

Andmed on muutunud meie majanduse võtmeteguriks. Komitee nõustub komisjoniga, et me peame looma tõeliselt ühtse andmete turu, mis oleks Euroopa normidel ja väärtustel põhinev ühtne Euroopa andmeruum. Komiteel on heameel uue ELi tööstusstrateegia algatuse üle, mis sisaldab meetmeid ülemineku hõlbustamiseks digitaalsemale ja puhtamale ELi tööstusele, mis tugineb ringmajanduse põhimõtetel, on üleilmselt konkurentsivõimeline ning sisaldab VKEdele mõeldud strateegiat.

4.2.

Komitee usub samuti, et kõigile võrdsete võimaluste tagamiseks peaksid veebis kehtima samad reeglid, mis kehtivad väljaspool internetti – konkurentsi- ja ühtse turu eeskirjad, tarbijakaitse, intellektuaalomandi kaitse, maksustamine ja töötajate õigused.

4.3.

Komitee on veendunud, et kõrgjõudlusega andmetöötluse maailmataseme säilitamiseks on vaja oluliselt suurendada investeeringuid (ELi liikmesriikides), sellele peab lisanduma tugev Euroopa teadus- ja innovatsiooniprogramm ning et tööstuslik lähenemisviis Euroopas väikese energiatarbega mikrokiipide järgmise põlvkonna arendamisele vähendab ELi sõltuvust impordist.

4.4.

Komitee usub kindlalt, et innovatsioon ja investeeringud, eriti avaliku sektori investeeringud, võivad samuti aidata vähendada piirkondlikke arenguerinevusi, kui juurdepääs digitaalsele taristule ja seega ka digitaalsele turule on kättesaadav ka äärealadel. See on vältimatu eeltingimus sellele, et kedagi ei jäeta digiüleminekul kõrvale.

4.5.

Komitee rõhutab, et Euroopa tehnoloogilist suveräänsust ei tohiks määratleda end teistele vastandades ja sealjuures ei tohiks alahinnata ülemaailmse koostöö eeliseid. Samas tuleb nõuetekohaselt arvestada ka eurooplaste ja ELi sotsiaalõiguste sambast lähtuva Euroopa sotsiaalmudeli vajadustega, võttes võrdlusaluseks Euroopa Komisjoni meetmed ELi sotsiaalõiguste samba tugevdamiseks. Euroopa väärtuste (andmekaitse, eraelu puutumatus, sotsiaalkaitse, kestlikkus) kohaldamisest võib kujuneda konkurentsieelis, kui kasvab avalikkuse ja ettevõtete teadlikkus selle kohta, milliseid andmete kasutamise meetodeid rakendavad kolmandad osapooled (USA) ja milline on digitaalsüsteemide järelevalvepotentsiaal (Hiina).

4.6.

Komisjon sedastab õigusega meie kohustuse tagada, et teatavate veebiplatvormide süsteemne roll ja turujõud ei seaks ohtu meie turgude õiglust ja avatust. Sel eesmärgil ja ka veebiplatvormide arengu ergutamiseks ELis peaksid ELi tasandi eeskirjad tagama võrdsed võimalused ja juurdepääsu digitaalse innovatsiooni peamistele mootoritele (2) (eelkõige andmetele) ning tarbijate kasutatavate toodete ökosüsteemile.

4.7.

Komisjon märgib, et digimajanduses õigluse tagamine on suur väljakutse. Siiski on selle kindlustamine äärmiselt oluline. Seepärast toetab komitee kavatsust luua vajadusel täiendavaid eeskirju, et tagada turgude avatus konkurentsile, õiglus ja innovatsioon ning turule sisenemise võimalused, samuti avalikud huvid, mis lähevad kaugemale konkurentsiga seotud või majanduslikest kaalutlustest. Komitee märgib, et digimajanduse maksustamisel on sellele oluline mõju. Digimajanduse maksustamisega seotud rahvusvahelised ja Euroopa tasandi lahendused on olulised ning EL peaks püüdlema digimajanduse sellise maksustamise poole, mis oleks õiglane ning väldiks killustumist ja ühepoolseid meetmeid.

4.8.

Komitee tervitab algatust, millega soovitakse parandada platvormitöötajate töötingimusi, keskendudes eeskätt oskustele ja haridusele; juhib aga samas tähelepanu sellele, et lahendamist vajavad ka probleemid, mis puudutavad platvormitöötajate tööhõive staatust, esindatust ja meetmeid nende sotsiaalkaitse suurendamiseks nagu ka vaidluste lahendamist ja õiguskaitset. See on eriti oluline piiriüleste töötajate puhul. Nõukogu tulevase eesistujariigi Saksamaa taotlusel koostab komitee ettevalmistava arvamuse teemal „Inimväärne töö platvormimajanduses“.

4.9.

Komitee leiab, et komisjoni teatises ei käsitleta digitaalsete avaliku sektori teenuste arendamist digitulevikku silmas pidades. Piiriülesed e-valitsuse teenused võiksid aga tugevdada (digitaalset) ühtset turgu ning parandada avalikku reguleerimist ja koordineerimist.

5. Hariduse roll digieluks valmistumisel

5.1.

Digioskusi pakkuv haridus ja koolitus on digieluks valmistumise võti. Komitee tervitab komisjoni keskendumist digipädevustele ja -oskustele, kuid kutsub komisjoni üles tegema paremini vahet tehniliste ja sotsiaalsete pädevuste vahel, kuigi need mõlemad on elulise tähtsusega. „Töövõimelisuse“ loomine ja mitte ainult „töölesobivuse“ kohandamine nõuab meetmeid elukestva õppe jätkuvaks toetamiseks.

5.2.

Tulevikus vajab enamik spetsialiste tehnilisi oskusi (programmeerimine eri tasanditel). See on proovikivi liikmesriikide haridussüsteemidele ja kutseõppeorganisatsioonidele. Spetsialiste tuleb koolitada, et nad oskaksid kasutada uusi vahendeid ning oleksid kursis nende omaduste, piirangute ja riskidega, sest lõppkokkuvõttes kannavad nemad vastutust. Siiski peavad võimalikult paljud kodanikud omandama vähemalt tehnilised baasoskused, et mõista, kasutada ja rakendada digitehnoloogiat ja -vahendeid produktiivsel, kaasaval ja turvalisel viisil. Põhilised tehnilised oskused on vajalikud igas vanuses inimeste, kuid eelkõige eakate toetamiseks, nii et nad mõistaksid digitehnoloogiat ja -vahendeid ning kasutaksid neid turvaliselt.

5.3.

Sotsiaalsed oskused ei nõua konkreetseid tehnilisi teadmisi, kuid neid tuleks õpetada võimalikult varases eas. Sotsiaalsed oskused võimaldavad lastel, tarbijatel ja kodanikel mõista digisüsteemide tausta ja kasutada neid parimal viisil. Need aitavad tuvastada manipuleerimisest või kuritegevusest tulenevaid võimalikke ohte ja hinnata saadud teabevooge. Komitee tuletab meelde, et tulevasteks arenguteks valmistab inimesi endiselt kõige paremini ette üldharidus.

5.4.

Tehisintellekti kasutamiseks ja sellega töötamiseks on vaja erioskusi, -teadmisi ja -teadlikkust. Seapärast soovib komitee tugineda Soome kogemustele, mis soovib veebipõhise kursuse kaudu koolitada võimalikult paljusid inimesi tehisintellekti valdkonnas.

5.5.

Nagu komitee on varem rõhutanud, ei piisa digitaalajastu kiiresti muutuval ajal üksnes üksikisikute aitamisest minimaalsete oskuste omandamisel ning on väga tähtis tagada, et oskuste garantiist saaks kindel vahend, mis aitab ja julgustab inimesi, et nad jõuaksid edasi ja saavutaksid võimalikult kõrge oskuste taseme (3).

5.6.

Komitee rõhutab taas sotsiaalpartnerite rolli õiglase ülemineku saavutamisel. On oluline, et strateegias prognoositaks vajaminevaid oskusi ning toetataks seega ka õigeaegset ja asjakohast ümberõpet ja oskuste täiendamist. Sotsiaalpartnerite roll ja nende kaasamine on seepärast äärmiselt oluline, nagu ka nende kaasamine uute tehnoloogiate kasutuselevõtu üle toimuvatesse aruteludesse.

6. Usaldus ja vastutus digielu suhtes

6.1.

Euroopa digitaalne tulevik, mis põhineb inimkesksel lähenemisviisil, on edukas ainult siis, kui inimesed saavad seda usaldada. Komitee nõuab asjakohaseid kaitsemeetmeid eraelu puutumatusele, ohutusele ja andmehaldusele ning tehisintellekti algoritmide läbipaistvust, mis aitaksid seda usaldust võita.

6.2.

Komitee märgib, et komisjon kavatseb selgelt eristada kõrge riskiastmega rakendusi, mille suhtes tuleks kohaldada ranget reguleerimist, ja madala riskiastmega rakendusi, mille puhul piisab eneseregulatsioonist ja turumehhanismidest lähtumisest. Komitee kiidab selle üldise lähenemisviisi heaks, kuid rõhutab ka seda, et praegu on vaja eri rakenduste üksikasjalikku ja põhjalikku analüüsi ning et tulevaste arengute tarvis ja kahtluse korral tuleks rakendused kategoriseerida suure riskiga rakendusteks. Komitee toetab eelkõige otsust liigitada suure riskiga rakendusteks need, mis mõjutavad töötajate ja tööotsijate õigusi, ning teeb ettepaneku seda otsust kaitsta, et tugevdada töötajate digitaalseid õigusi.

6.3.

Komitee on juba varem nõudnud standardsete katsemenetluste väljatöötamist, et hinnata digisüsteemide funktsionaalsust ja piiranguid (nt kallutatus, eelarvamused, diskrimineerimine, vastupidavus, töökindlus, ohutus jne). Sõltuvalt riskitasemest võivad selliseid menetlusi läbi viia kas arendajad ja ettevõtjad ise või siis tuleb need tellida sõltumatutelt asutustelt. Komitee tervitab komisjoni ideed näha ette vabatahtlik märgistamissüsteem, mis sarnaneb komitee varasema ettepanekuga Euroopa usaldusväärse tehisintellekti sertifikaadi loomiseks.

6.4.

Komiteel on heameel selle üle, et komisjonil on kavas algatada ulatuslik arutelu erandite üle, mille puhul on lubatud näotuvastus biomeetrilise kaugtuvastuse jaoks. Samuti tuleks eeskirjadega keelata ebaproportsionaalne järelevalve töökohal ja diskrimineerimine kallutatud algoritmide alusel.

6.5.

Komitee rõhutab, et usaldusest üksi ei piisa, üldisel haritusel põhinev kriitiline mõtlemine jääb endiselt väga oluliseks. See on eriti oluline suhtumisel väärinfosse, mis ohustab meie demokraatiat.

6.6.

Komitee rõhutab, et usaldus hõlmab ka seda, et peetakse kinni töötajate õigusest olla informeeritud ja ära kuulatud. ELi aluslepingutega tagatud õigus saada töökohal toimuvate muutuste korral teavet ja olla ära kuulatud muudab „töötajad“„töötavateks kodanikeks“.

6.7.

Komitee rõhutab, et ELi õigusaktid on ülimalt olulised selliste tarbijate ja töötajate kaitsmiseks, kellel puuduvad professionaalsed digioskused.

7. COVID-19 kriisi mõju digitehnoloogiale üleminekule

7.1.

Seoses hiljutise ja endiselt jätkuva COVID-19 koroonaviiruse pandeemiaga tuleb ühiskonnal läbida digitehnoloogia toimivuse test ning see on esile toonud palju uusi probleeme. Vajadus kaugsuhtluse, -õppe ja -töö järele on näidanud, et paljud inimesed ei ole piisavalt ette valmistatud kaasaegset digitehnoloogiat tõhusalt kasutama, samuti ei ole digitaristu võimeline tagama võrdset juurdepääsu või kaasavat osalemist digitehnoloogia vahendusel. Digitaalseid võrke ei ole laiendatud, et tulla toime suurema koormusega, võrgud vajavad piisavalt investeeringuid, et muuta kiire ja tõhus andmeside kättesaadavaks mitte ainult ärilistel eesmärkidel, vaid ka eraeluliseks suhtluseks, seda ka kõrvalistes piirkondades.

7.2.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata haavatavatele rühmadele. Eelkõige eakad inimesed, kellel ei ole piisavalt oskusi, kogemusi või isegi riistvara internetiplatvormide kasutamiseks, on jäetud ilma mugavatest kommunikatsioonivahenditest. See on muutnud sotsiaalsed kontaktid pereliikmete ja teiste inimestega keerulisemaks ning sotsiaalsed ja muud avalikud teenused neile inimestele kättesaamatuks või raskemini kättesaadavaks. Tuleb teha täiendavaid jõupingutusi ja leida vahendeid sotsiaalselt haavatavate rühmadesse kuuluvate inimeste digitaalseks koolitamiseks.

7.3.

Lisaks on karantiinireeglid ja liikmesriikide vahelised ajutised piiride sulgemised näidanud, et piirialatöötajate ja kaugtöö puhul on digitaalse ühtse turu hetkeolukorraga seotud ka mõned muud mõjud ja kitsaskohad. COVID-19 kriis on toonud kaasa ka e-kaubanduse ja sularahata maksete tohutu kasvu ning paraku ka ebaausate tavade ja pettuste sagenemise. Liikmesriikide valitsuste poolt COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmetest tingitud vajadus harjumusi muuta võib avaldada pikas perspektiivis tarbimisharjumustele ja töösuhetele kaugeleulatuvat mõju. Uute poliitikameetmete väljatöötamisel tuleb arvestada nende muutuste positiivse ja negatiivse mõjuga.

7.4.

Digimaailm on täielikult mobiliseeritud, et pakkuda eksperditeadmisi COVID-19 vastases võitluses. Palju arutelusid on puudutanud digitaalseid jälgimisrakendusi (kontaktide jälgimine), mis on mõeldud inimeste teavitamiseks sellest, et nad on viimastel päevadel olnud kontaktis COVID-19 diagnoosiga isikuga. Komitee avaldab kahetsust, et ei ole saavutatud üksmeelt Euroopa algatuse suhtes nende kontaktide digitaalseks jälgimiseks – PEPP-PT (Pan European Privacy Preserving Proximity Tracing (üleeuroopaline privaatsust tagav distantsi jälgimine)), mis oleks võimaldanud lisada standardrakendusi riiklikesse tervishoiustrateegiatesse.

Brüssel, 16. juuli 2020

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) ELT C 190, 5.6.2019, lk 17.

(2) De Streel, A., „Contribution to Growth: European Digital Single Market. Delivering improved rights for European citizens and businesses“, Euroopa Parlament, Luxembourg, 2019.

(3) ELT C 173, 31.5.2017, lk 45.

Top

Choose the experimental features you want to try