(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) artikli 174 kohaselt taotleb liit majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades või saartel, erilist tähelepanu pööratakse maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, muu hulgas äärepoolseimad piirkonnad, väga väikese asustustihedusega põhjapoolseimad piirkonnad ning saared, piiriülesed ja mäestikualad. ELi toimimise lepingu artikli 175 kohaselt on nõutav, et liit toetaks nende eesmärkide saavutamist Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu, Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi „ESF“), Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“), Euroopa Investeerimispanga ja teiste rahastamisvahendite kaudu võetavate meetmetega. ELi toimimise lepingu artikkel 322 on aluseks finantseeskirjade vastuvõtmisel, millega määratakse kindlaks eelarve koostamise ja täitmise ning aruannete esitamise ja auditeerimise, samuti finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimise kord.

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) artikli 174 kohaselt taotleb liit majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades või saartel, erilist tähelepanu pööratakse maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, muu hulgas äärepoolseimad piirkonnad, väga väikese asustustihedusega põhjapoolseimad piirkonnad ning saared, piiriülesed ja mäestikualad. Need piirkonnad saavad ühtekuuluvuspoliitikast eriti suurt kasu. ELi toimimise lepingu artikli 175 kohaselt on nõutav, et liit toetaks nende eesmärkide saavutamist Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu, Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi „ESF“), Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“), Euroopa Investeerimispanga ja teiste rahastamisvahendite kaudu võetavate meetmetega. ELi toimimise lepingu artikkel 322 on aluseks finantseeskirjade vastuvõtmisel, millega määratakse kindlaks eelarve koostamise ja täitmise ning aruannete esitamise ja auditeerimise, samuti finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimise kord.

(1a)

Euroopa Liidu ja tema kodanike tuleviku jaoks on oluline, et ühtekuuluvuspoliitika jääks liidu peamiseks investeerimispoliitikaks ja selle rahastamine jääks perioodil 2021–2027 vähemalt programmitöö perioodi 2014–2020 tasemele. Liidu muude tegevusvaldkondade või programmide uus rahastamine ei tohiks Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+ või Ühtekuuluvusfondi kahjustada.

(2)

Et arendada edasi koostöös liikmesriikidega hallatavate liidu fondide, ERFi, Euroopa Sotsiaalfond+i (edaspidi „ESF+“), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (edaspidi „EMKF“) koos liikmesriikidega rahastatavate meetmete Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund – AMIF, edaspidi „AMIF“), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF, edaspidi „ISF“)ja Integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund – BMVI, edaspidi „BMVI“) koordineeritud ja ühtlustatud rakendamist, tuleks kehtestada kõigi nende fondide suhtes (edaspidi „fondid“) ELi toimimise lepingu artiklil 322 põhinevad finantseeskirjad, milles oleks selgesti määratletud asjaomaste sätete kohaldamisala. Peale selle tuleks kehtestada ELi toimimise lepingu artiklil 177 põhinevad ühissätted, et hõlmata ERFi, ESF+i, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi poliitikakohased eeskirjad.

(2)

Et arendada edasi koostöös liikmesriikidega hallatavate liidu fondide, ERFi, Euroopa Sotsiaalfond+i (edaspidi „ESF+“), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (edaspidi „EMKF“) koos liikmesriikidega rahastatavate meetmete, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund – AMIF, edaspidi „AMIF“), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF, edaspidi „ISF“) ja Integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund – BMVI, edaspidi „BMVI“) koordineeritud ja ühtlustatud rakendamist, tuleks kehtestada kõigi nende fondide suhtes (edaspidi „fondid“) ELi toimimise lepingu artiklil 322 põhinevad finantseeskirjad, milles oleks selgesti määratletud asjaomaste sätete kohaldamisala. Peale selle tuleks kehtestada ELi toimimise lepingu artiklil 177 põhinevad ühissätted, et hõlmata ERFi, ESF+i, Ühtekuuluvusfondi , EMKFi ja konkreetses ulatuses Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) poliitikakohased eeskirjad.

(4)

Äärepoolseimatele ja põhjapoolsetele hõredalt asustatud piirkondadele tuleks ette näha vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklile 2 erimeetmed ja lisarahastus.

(4)

Äärepoolseimatele ja põhjapoolsetele hõredalt asustatud piirkondadele tuleks ette näha vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklile 2 erimeetmed ja lisarahastus , et tegeleda nende geograafilisest asukohast põhjustatud konkreetsete ebasoodsate asjaoludega .

(5)

Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsed põhimõtteid, k.a Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, tuleb fondide kasutamisel järgida, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid järgima ka puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama juurdepääsu kooskõlas selle artikliga 9 ja vastavalt liidu õigusele, millega ühtlustatakse juurdepääsunõuded toodetele ja teenustele. Liikmesriigid ja komisjon peaksid püüdma kõrvaldada ebavõrdsust ja edendada soolist võrdõiguslikkust ning kaasata soolist perspektiivi, samuti võidelda soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimisega. Fondid ei peaks toetama meetmeid, mis aitavad kaasa segregatsioonile mis tahes kujul. Fondide eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“. Et kaitsta siseturu terviklikkust, peab ettevõtjatele kasu toov tegevus toimuma ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud liidu riigiabi eeskirjade kohaselt.

(5)

Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsed põhimõtteid, k.a Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, tuleb fondide kasutamisel järgida, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid järgima ka ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama juurdepääsu kooskõlas selle artikliga 9 ja vastavalt liidu õigusele, millega ühtlustatakse juurdepääsunõuded toodetele ja teenustele. Sellega seoses tuleks fonde rakendada viisil, millega edendatakse deinstitutsionaliseerimist ja kogukonnapõhist hooldust. Liikmesriigid ja komisjon peaksid püüdma kõrvaldada ebavõrdsust ja edendada soolist võrdõiguslikkust ning kaasata soolist perspektiivi, samuti võidelda soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimisega. Fondid ei peaks toetama meetmeid, mis aitavad kaasa segregatsioonile või tõrjumisele mis tahes kujul , ega taristut, mis ei ole puuetega inimestele juurdepääsetav . Fondide eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“ ja Pariisi kokkuleppes kokku lepitud kohustusi . Et kaitsta siseturu terviklikkust, peab ettevõtjatele kasu toov tegevus toimuma ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud liidu riigiabi eeskirjade kohaselt. Vaesus on üks ELi suurimaid probleeme. Seepärast peaksid fondid aitama vaesust kaotada. Samuti peaksid nad aitama täita liidu ja selle liikmesriikide kohustust saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid.

(9)

Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuse vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, jätkavad fondid kliimameetmete kaasamisele ja üldise eesmärgi – pühendada 25  % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisele kaasa aitamist.

(9)

Võttes arvesse, kui oluline on võidelda kliimamuutuse vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, jätkavad fondid kliimameetmete kaasamisele ja üldise eesmärgi – pühendada 30  % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisele kaasa aitamist. Ilmastikukindluse tagamise mehhanismid peaksid olema kavandamise ja rakendamise lahutamatu osa.

(9a)

Võttes arvesse kolmandatest riikidest pärit rändevoogude mõju, peaks ühtekuuluvuspoliitika integratsiooniprotsessidele kaasa aitama, eelkõige taristutoetuse pakkumisega linnadele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kes on kõige suurema surve all ja kes tegelevad kõige rohkem integratsioonipoliitika rakendamisega.

(10)

Komisjon peaks täitma fondidele eraldatud liidu eelarve osa koostöös liikmesriikidega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) [uue finantsmääruse number] (12) (edaspidi „finantsmäärus“) tähenduses. Seepärast peaksid komisjon ja liikmesriigid fondide rakendamisel koostöös liikmesriikidega järgima finantsmääruses osutatud põhimõtteid, nagu usaldusväärne finantsjuhtimine, läbipaistvus ja diskrimineerimiskeeld.

(10)

Komisjon peaks täitma fondidele eraldatud liidu eelarve osa koostöös liikmesriikidega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) [uue finantsmääruse number] (12) (edaspidi „finantsmäärus“) tähenduses. Seepärast peaksid komisjon ja liikmesriigid fondide rakendamisel koostöös liikmesriikidega järgima finantsmääruses osutatud põhimõtteid, nagu usaldusväärne finantsjuhtimine, läbipaistvus ja diskrimineerimiskeeld. Kõnealuste programmide ettevalmistamise ja rakendamise eest peaksid vastutama liikmesriigid. Seda tuleks teha sobival territoriaalsel tasandil kooskõlas asjaomase liikmesriigi institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga ja tema selleks otstarbeks nimetatud asutuste poolt. Liikmesriigid peaksid hoiduma selliste eeskirjade lisamisest, mis muudavad fondide vahendite kasutamise toetusesaajate jaoks keerulisemaks.

(11)

Fondide rakendamise oluline tunnus on partnerluse põhimõte, mis põhineb mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisil ning tagab kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite kaasatuse. Et tagada partnerluse korralduse jätkuvus, peaks jääma kehtima komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014 (13).

(11)

Fondide rakendamise oluline tunnus on partnerluse põhimõte, mis põhineb mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisil ning tagab piirkondlike, kohalike ja muude avaliku sektori asutuste, kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite kaasatuse. Et tagada partnerluse korralduse jätkuvus, tuleks anda komisjonile volitused muuta ja kohandada komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 240/2014 (13).

(12)

Liidu tasandil on majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta riikide reformiprioriteetide kindlaksmääramise ja nende rakendamise raamistik. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetamiseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Need strateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et kirjeldada ja koordineerida prioriteetseid investeerimisprojekte, mida toetada riikliku ja liidu rahastusega. Need peaksid aitama ka kasutada liidu rahastust järjekindlalt ja maksimeerida eelkõige fondidelt, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendilt ja InvestEU-lt saadava rahalise toetuse lisandväärtust.

(13)

Liikmesriigid peaksid otsustama, kuidas võtta programmitöö dokumentide koostamisel arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on võetud vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 2 ja nõukogu asjakohaste soovitustega, mis on võetud vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikega 4. Programmitöö perioodil 2021–2027 (edaspidi „programmitöö periood“) peaksid liikmesriigid andma regulaarselt seirekomisjonile ja komisjonile aru edust programmide rakendamisel riigipõhiste soovituste täitmise toetamisel. Vahehindamise ajal peaksid liikmesriigid kaaluma muu hulgas programmi muudatusi, et täita asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on programmitöö perioodi algusest vastu võetud või muudetud.

(13)

Liikmesriigid peaksid võtma programmitöö dokumentide koostamisel arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on võetud vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 2 ja nõukogu asjakohaste soovitustega, mis on võetud vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikega 4 , kui need on kooskõlas programmi eesmärgiga . Programmitöö perioodil 2021–2027 (edaspidi „programmitöö periood“) peaksid liikmesriigid andma regulaarselt seirekomisjonile ja komisjonile aru edust programmide rakendamisel riigipõhiste soovituste täitmise toetamisel ja Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel . Vahehindamise ajal peaksid liikmesriigid kaaluma muu hulgas programmi muudatusi, et täita asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on programmitöö perioodi algusest vastu võetud või muudetud.

(14)

Liikmesriigid peaksid võtma oma programmides ja rahalistes vajadustes vähese CO2-heitega investeeringuteks arvesse oma riikliku energia- ja kliimakava projekti sisu, mis tuleb välja töötada vastavalt energialiidu juhtimist käsitlevale määrusele (14), ja protsessi tulemust, mille käigus liit esitab soovitused nimetatud kavade kohta.

(14)

Liikmesriigid peaksid võtma oma programmides , sealhulgas vahekokkuvõttes, ja rahalistes vajadustes vähese CO2-heitega investeeringuteks arvesse oma riikliku energia- ja kliimakava projekti sisu, mis tuleb välja töötada vastavalt energialiidu juhtimist käsitlevale määrusele (14), ja protsessi tulemust, mille käigus liit esitab soovitused nimetatud kavade kohta.

(15)

Partnerlusleping, mille iga liikmesriik koostab, peaks olema strateegiline dokument, mille alusel komisjon ja asjaomane liikmesriik peavad läbirääkimisi programmide ülesehituse üle. Et vähendada halduskoormust, ei peaks olema vaja partnerluslepinguid programmitöö perioodi jooksul muuta. Programmitöö lihtsustamiseks ja programmidokumentide sisu kattuvuse vältimiseks võib partnerluslepinguid kaasata programmi osana.

(15)

Partnerlusleping, mille iga liikmesriik koostab, peaks olema strateegiline dokument, mille alusel komisjon ja asjaomane liikmesriik peavad läbirääkimisi programmide ülesehituse üle. Et vähendada halduskoormust, ei peaks olema vaja partnerluslepinguid programmitöö perioodi jooksul muuta. Programmitöö lihtsustamiseks ja programmidokumentide sisu kattuvuse vältimiseks peaks olema võimalik partnerluslepinguid kaasata programmi osana.

(16)

Iga liikmesriik peaks olema paindlik, et anda oma panus InvestEU-sse eelarveliste tagatiste andmiseks investeeringutele selles liikmesriigis.

(16)

Iga liikmesriik võiks olla paindlik, et anda käesoleva määruse artiklis 10 sätestatud teatavatel tingimustel oma panus InvestEU-sse eelarveliste tagatiste andmiseks investeeringutele selles liikmesriigis.

(17)

Tagamaks vajalikud eeltingimused fondidest antava liidu toetuse tulemuslikuks ja tõhusaks kasutamiseks, tuleks kehtestada lühike rakendamistingimuste loend ning kokkuvõtlikud ja täielikud objektiivsed kriteeriumid nende hindamiseks. Iga rakendamistingimus peaks olema seotud erieesmärgiga ja automaatselt kohaldatav, kui valitakse toetamiseks erieesmärk. Kui tingimused ei ole täidetud, ei tuleks asjaomaste erieesmärkide raames toimuva tegevuse kulusid maksetaotlustesse lisada. Et säilitada soodne investeerimisraamistik, tuleks regulaarselt jälgida rakendamistingimuste jätkuvat täitmist. Peale selle on oluline tagada, et toetamiseks valitud tegevus toimuks kooskõlas kehtivate strateegiate ja planeerimisdokumentidega, rõhutades täidetud rakendamistingimusi, tagades seeläbi, et kaasrahastatav tegevus on kooskõlas liidu poliitikaraamistikuga.

(17)

Tagamaks vajalikud eeltingimused fondidest antava liidu toetuse kaasavaks, mittediskrimineerivaks, tulemuslikuks ja tõhusaks kasutamiseks, tuleks kehtestada lühike rakendamistingimuste loend ning kokkuvõtlikud ja täielikud objektiivsed kriteeriumid nende hindamiseks. Iga rakendamistingimus peaks olema seotud erieesmärgiga ja automaatselt kohaldatav, kui valitakse toetamiseks erieesmärk. Kui tingimused ei ole täidetud, ei tuleks asjaomaste erieesmärkide raames toimuva tegevuse kulusid maksetaotlustesse lisada. Et säilitada soodne investeerimisraamistik, tuleks regulaarselt jälgida rakendamistingimuste jätkuvat täitmist. Peale selle on oluline tagada, et toetamiseks valitud tegevus toimuks kooskõlas kehtivate strateegiate ja planeerimisdokumentidega, rõhutades täidetud rakendamistingimusi, tagades seeläbi, et kaasrahastatav tegevus on kooskõlas liidu poliitikaraamistikuga.

(18)

Liikmesriigid peaksid kehtestama igale programmile tulemusraamistiku, mis hõlmab kõiki näitajaid, vahe-eesmärke ja sihtväärtusi seireks, aruandluseks ja programmi tulemuslikkuse hindamiseks.

(18)

Liikmesriigid peaksid kehtestama igale programmile tulemusraamistiku, mis hõlmab kõiki näitajaid, vahe-eesmärke ja sihtväärtusi seireks, aruandluseks ja programmi tulemuslikkuse hindamiseks. See peaks võimaldama, et projekte valitakse ja hinnatakse tulemustest lähtuvalt.

(19)

Liikmesriigid peaksid viima läbi iga ERFist, ESF+ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatava programmi vahehindamise. See hindamine peaks võimaldama programmi kohandamist tulemuslikkuse alusel, andes samal ajal võimaluse võtta arvesse uusi probleeme ja 2024. aastal väljastatud asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi. Paralleelselt peaks komisjon 2024. aastal koos tehnilise kohandusega 2025. aastaks hindama kõigi liikmesriikide kogueraldised ühtekuuluvuspoliitika tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki aastateks 2025, 2026 ja 2027, kohaldades asjaomases alusaktis sätestatud vahendite eraldamise meetodit. Selle läbivaatuse ja vahehindamise tulemuseks peaksid olema programmi muudatused, mille käigus muudetakse aastate 2025, 2026 ja 2027 rahaeraldisi.

(19)

Liikmesriigid peaksid viima läbi iga ERFist, ESF+ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatava programmi vahehindamise. See hindamine peaks võimaldama programmi kohandamist tulemuslikkuse alusel, andes samal ajal võimaluse võtta arvesse uusi probleeme ja 2024. aastal väljastatud asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ning edusamme riiklike energia- ja kliimakavade ja Euroopa sotsiaalõiguste samba vallas. Samuti tuleks arvesse võtta demograafilisi probleeme . Paralleelselt peaks komisjon 2024. aastal koos tehnilise kohandusega 2025. aastaks hindama kõigi liikmesriikide kogueraldised ühtekuuluvuspoliitika tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki aastateks 2025, 2026 ja 2027, kohaldades asjaomases alusaktis sätestatud vahendite eraldamise meetodit. Selle läbivaatuse ja vahehindamise tulemuseks peaksid olema programmi muudatused, mille käigus muudetakse aastate 2025, 2026 ja 2027 rahaeraldisi.

(20)

Liidu rahastamispoliitika ja liidu majanduse juhtimise vahelist seost tagavaid mehhanisme tuleks jätkuvalt täiustada, võimaldades komisjonil teha nõukogule, kui liikmesriik ei võta majanduse juhtimise protsessis tulemuslikke meetmeid, ettepanek peatada osa või kõik selle liikmesriigi programmidele ettenähtud kulukohustustest. Tagamaks ühetaoline rakendamine, ning arvestades võetavate meetmete olulist finantsmõju, tuleks rakendamisvolitused anda nõukogule, kes peaks toimima komisjoni ettepaneku alusel. Et lihtsustada otsuste tegemist, mida on vaja tulemusliku tegutsemise tagamiseks majanduse juhtimise protsessis, tuleks kasutada kvalifitseeritud häälteenamust nõudvat pöördhääletust.

(20a)

Liikmesriigid võiksid esitada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel taotluse paindlikkuse saamiseks stabiilsuse ja kasvu pakti praeguses raamistikus avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude osas, mida avalik haldus toetab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames käivitatud investeeringute kaasfinantseerimise kaudu. Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavate või korrigeerivate sätete kohase eelarve kohandamise kindlaksmääramisel peaks komisjon asjaomast taotlust hoolikalt hindama.

(22a)

Suurprojektid moodustavad olulise osa liidu kulutustest ning on sageli liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamise seisukohast strateegilise tähtsusega. Seepärast on õigustatud, et teatud lävendit ületavate toimingute suhtes kehtiksid käesoleva määruse alusel ka edaspidi heakskiitmise erimenetlused. See lävend tuleks kehtestada seoses rahastamiskõlblike kogukuludega pärast eeldatavate netotulude arvesse võtmist. Selguse huvides oleks vaja sel juhul kindlaks määrata suurprojekti taotluse sisu. Taotlus peaks sisaldama teavet, mis on vajalik kindluse saamiseks selle kohta, et fondidest eraldatav rahaline toetus ei põhjusta märkimisväärset töökohtade kaotust nende praeguses asukohas liidus. Liikmesriik peaks esitama kogu nõutud teabe ning komisjon peaks suurprojekti hindama, et teha kindlaks, kas taotletav rahaline osalus on õigustatud.

(23)

Integreeritud territoriaalse arengu lähenemisviisi tugevdamiseks peaksid investeeringud territoriaalsete vahendite kujul, nagu integreeritud territoriaalsed investeeringud, kogukonna juhitud kohalik areng või mõni muu territoriaalne vahend „kodanikele lähemal oleva Euroopa“ poliitikaeesmärgi raames, mis toetab algatusi, mille liikmesriik on kavandanud ERFi investeeringute jaoks, põhinema territoriaalse ja kohaliku arengu strateegiatel. Integreeritud territoriaalsete investeeringute ja liikmesriikide kavandatud vahendite miinimumnõuded tuleks sätestada vastavalt territoriaalsete strateegiate sisule. Nende territoriaalsete strateegiate arendamise ja edendamise eest peaks vastutama asjakohased ametiasutused või organid. Asjakohaste ametiasutuste või organite osalemise tagamiseks territoriaalsete strateegiate rakendamises, peaksid need ametiasutused või organid vastutama toetatava tegevuse valimise eest või selles valimises osalema.

(23)

Integreeritud territoriaalse arengu lähenemisviisi tugevdamiseks peaksid investeeringud territoriaalsete vahendite kujul, nagu integreeritud territoriaalsed investeeringud, kogukonna juhitud kohalik areng (EAFRDs tuntud kui „LEADER“) või mõni muu territoriaalne vahend „kodanikele lähemal oleva Euroopa“ poliitikaeesmärgi raames, mis toetab algatusi, mille liikmesriik on kavandanud ERFi investeeringute jaoks, põhinema territoriaalse ja kohaliku arengu strateegiatel . Sama peaks kehtima ka seonduvate algatuste kohta, nagu arukad külad . Integreeritud territoriaalsete investeeringute ja liikmesriikide kavandatud vahendite miinimumnõuded tuleks sätestada vastavalt territoriaalsete strateegiate sisule. Nende territoriaalsete strateegiate arendamise ja edendamise eest peaks vastutama asjakohased ametiasutused või organid. Asjakohaste ametiasutuste või organite osalemise tagamiseks territoriaalsete strateegiate rakendamises, peaksid need ametiasutused või organid vastutama toetatava tegevuse valimise eest või selles valimises osalema.

(24)

Võimaluste paremaks ärakasutamiseks kohalikul tasandil on vaja tugevdada ja soodustada kogukonna juhitud kohalikku arengut. See peaks võtma arvesse kohalikke vajadusi ja võimalusi ning sotsiaal-kultuurilisi karakteristikuid, tagama struktuurilised muutused, arendama kogukonna suutlikkust ja stimuleerima innovatsiooni. Tihendada tuleks koostööd ja tugevdada fondide integreeritud kasutamist kohalike arengustrateegiate täitmiseks. Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate kujundamise ja rakendamise eest peaksid põhimõtteliselt vastutama kogukonna huve esindavad kohalikud tegevusrühmad. Et soodustada erinevate fondide koordineeritud toetust kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiatele ja hõlbustada nende rakendamist, tuleks kasutada juhtfondi lähenemisviisi.

(24)

Võimaluste paremaks ärakasutamiseks kohalikul tasandil on vaja tugevdada ja soodustada kogukonna juhitud kohalikku arengut. See peaks võtma arvesse kohalikke vajadusi ja võimalusi ning sotsiaal-kultuurilisi karakteristikuid, tagama struktuurilised muutused, arendama kogukonna ja haldussuutlikkust ja stimuleerima innovatsiooni. Tihendada tuleks koostööd ja tugevdada fondide integreeritud kasutamist kohalike arengustrateegiate täitmiseks. Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate kujundamise ja rakendamise eest peaksid põhimõtteliselt vastutama kogukonna huve esindavad kohalikud tegevusrühmad. Et soodustada erinevate fondide koordineeritud toetust kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiatele ja hõlbustada nende rakendamist, tuleks kasutada juhtfondi lähenemisviisi.

(25)

Et vähendada halduskoormust, tuleks liikmesriigi algatusel antavat tehnilist abi rakendada, kasutades programmi rakendamise edukusel põhinevat kindlat määra. Seda tehnilist abi võib täiendada sihitud haldussuutlikkuse arendamismeetmetega, kasutades hüvitamismeetodeid, mis ei ole seotud kuludega. Meetmed ja tulemused ning vastavad liidu maksed saab kokku leppida tegevuskavas, mis võib viia kohalike tulemuste põhiste makseteni.

(25)

Et vähendada halduskoormust, tuleks liikmesriigi algatusel antavat tehnilist abi rakendada, kasutades programmi rakendamise edukusel põhinevat kindlat määra. Seda tehnilist abi võib täiendada sihitud haldussuutlikkuse arendamismeetmetega, näiteks inimressursside oskuste kogumi hindamisega, kasutades hüvitamismeetodeid, mis ei ole seotud kuludega. Meetmed ja tulemused ning vastavad liidu maksed saab kokku leppida tegevuskavas, mis võib viia kohalike tulemuste põhiste makseteni.

(27)

Liikmesriigid peaksid moodustama programmide tulemuslikkuse seireks seirekomisjonid. ERFi, ESF+i ja Ühtekuuluvusfondi iga-aastased rakendamisaruanded tuleks asendada iga-aastase struktureeritud poliitilise dialoogiga, mis põhineb liikmesriigi esitatud uusimal teabel ja andmetel programmi rakendamise kohta.

(27)

Liikmesriigid peaksid moodustama programmide tulemuslikkuse seireks seirekomisjonid , mis koosnevad ka kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite esindajatest . ERFi, ESF+i ja Ühtekuuluvusfondi iga-aastased rakendamisaruanded tuleks asendada iga-aastase struktureeritud poliitilise dialoogiga, mis põhineb liikmesriigi esitatud uusimal teabel ja andmetel programmi rakendamise kohta.

(28)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (16) punktidele 22 ja 23 on vaja fonde hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Need nõuded võivad hõlmata mõõdetavaid näitajaid, kui see on vajalik fondide kohapealse mõju mõõtmise alusena.

(28)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (16) punktidele 22 ja 23 on vaja fonde hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Need nõuded võivad hõlmata mõõdetavaid näitajaid, kui see on vajalik fondide kohapealse mõju mõõtmise alusena. Näitajad peaksid võimaluse korral olema välja töötatud sootundlikult.

(29)

Tagamaks igakülgse ajakohase teabe kättesaadavuse programmi rakendamise kohta, tuleks nõuda sagedasemat elektroonilist aruandlust kvantitatiivsete andmete kohta.

(29)

Tagamaks igakülgse ajakohase teabe kättesaadavuse programmi rakendamise kohta, tuleks nõuda tulemuslikku ja õigeaegset elektroonilist aruandlust kvantitatiivsete andmete kohta.

(30)

Et toetada järgmise programmitöö perioodi asjaomaste programmide ja meetmete ettevalmistamist, peaks komisjon viima läbi fondide vahehindamise. Programmitöö perioodi lõpus peaks komisjon viima läbi fondide järelhindamised, milles tuleks keskenduda fondide mõjule.

(30)

Et toetada järgmise programmitöö perioodi asjaomaste programmide ja meetmete ettevalmistamist, peaks komisjon viima läbi fondide vahehindamise. Programmitöö perioodi lõpus peaks komisjon viima läbi fondide järelhindamised, milles tuleks keskenduda fondide mõjule. Hindamiste tulemused tuleks avalikustada.

(34)

Toetusesaajatele antavate toetuste puhul peaksid liikmesriigid rohkem kasutama lihtsustatud kuluvõimalusi. Lihtsustatud kuluvõimaluste kohustusliku kasutamisega seotud lävi peaks olema seotud tegevuse kogukuludega, et tagada kõigi künnisest allapoole jäävate tegevuste ühetaoline kohtlemine, hoolimata sellest, kas toetus tuleb avalikult või erasektorilt.

(34)

Toetusesaajatele antavate toetuste puhul peaksid liikmesriigid rohkem kasutama lihtsustatud kuluvõimalusi. Lihtsustatud kuluvõimaluste kohustusliku kasutamisega seotud lävi peaks olema seotud tegevuse kogukuludega, et tagada kõigi künnisest allapoole jäävate tegevuste ühetaoline kohtlemine, hoolimata sellest, kas toetus tuleb avalikult või erasektorilt. Kui liikmesriik kavatseb teha ettepaneku lihtsustatud kuluvõimaluse kasutamise kohta, võib ta konsulteerida seirekomisjoniga.

(36)

Et optimeerida keskkonnainvesteeringuid toetavate fondide kasutamist, tuleks tagada koostoime keskkonna- ja kliimameetmete programmiga LIFE, LIFE strateegiliste integreeritud projektide ja strateegiliste loodusprojektide kaudu.

(36)

Et optimeerida keskkonnainvesteeringuid toetavate fondide kasutamist, tuleks tagada koostoime keskkonna- ja kliimameetmete programmiga LIFE, eelkõige LIFE strateegiliste integreeritud projektide ja strateegiliste loodusprojektide kaudu , ning programmi „Euroopa horisont“ ja muude liidu programmide raames rahastatavate projektidega .

(38)

Fondide tegevuse tulemuslikkuse, õigluse ja püsiva mõju kindlustamiseks tuleks näha ette sätted, mis tagaksid taristusse tehtavate ja tulusate investeeringute pikaajalisuse ning hoiaksid ära fondide kasutamise põhjendamatute eeliste saamiseks. Korraldusasutused peaksid pöörama erilist tähelepanu sellele, et tegevuste valikul mitte toetada ümberpaigutamist, ning käsitama nõuete täitmata jätmisena seda, kui summasid on makstud tegevuse kestvuse nõuetele mittevastavale tegevusele.

(38)

Fondide tegevuse kaasavuse, tulemuslikkuse, õigluse ja püsiva mõju kindlustamiseks tuleks näha ette sätted, mis tagaksid taristusse tehtavate ja tulusate investeeringute mittediskrimineeriva olemuse ja pikaajalisuse ning hoiaksid ära fondide kasutamise põhjendamatute eeliste saamiseks. Korraldusasutused peaksid pöörama erilist tähelepanu sellele, et tegevuste valikul mitte toetada ümberpaigutamist, ning käsitama nõuete täitmata jätmisena seda, kui summasid on makstud tegevuse kestvuse nõuetele mittevastavale tegevusele.

(40)

Selleks et suurendada lisandväärtust, mida saadakse investeeringutest, mida rahastatakse täielikult või osaliselt liidu eelarvest, tuleks taotleda fondide ja otseselt juhitavate rahastamisvahendite, sealhulgas reformitoetusvahendi vahelise koostoime suurendamist. Koostoime saavutamist peaks eelkõige võimaldama see, kui programmi „Euroopa horisont“ raames kehtestataks ühtne rahastamiskõlblike kulude määr sarnaste tegevuste puhul ning kui sama tegevuse puhul saaks kasutada eri liidu rahastamisvahenditest pärit vahendeid, tingimusel et tegemist ei oleks topeltrahastamisega. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad fondidepoolse täiendava rahastamise kohta.

(40)

Selleks et suurendada lisandväärtust, mida saadakse investeeringutest, mida rahastatakse täielikult või osaliselt liidu eelarvest, tuleks taotleda fondide ja otseselt juhitavate rahastamisvahendite, sealhulgas reformitoetusvahendi vahelise koostoime suurendamist. Selline poliitika koordineerimine peaks edendama kasutajasõbralikke mehhanisme ja mitmetasandilist juhtimist. Koostoime saavutamist peaks eelkõige võimaldama see, kui programmi „Euroopa horisont“ raames kehtestataks ühtne rahastamiskõlblike kulude määr sarnaste tegevuste puhul ning kui sama tegevuse puhul saaks kasutada eri liidu rahastamisvahenditest pärit vahendeid, tingimusel et tegemist ei oleks topeltrahastamisega. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad fondidepoolse täiendava rahastamise kohta.

(42a)

Korraldusasutustel peaks olema võimalik sõlmida rahastamisvahendite rakendamiseks leping otse EIP grupi, riiklike tugipankade ja rahvusvaheliste finantsasutustega.

(44)

Võttes täielikult arvesse riigiabi ja riigihanke eeskirju, mis on välja töötatud juba 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil, peaks korraldusasutustel olema võimalus valida kõige sobivamad viisid, kuidas kasutada rahastamisvahendeid sihtpiirkondade erivajaduste rahuldamiseks.

(44)

Võttes täielikult arvesse riigiabi ja riigihanke eeskirju, mis on välja töötatud juba 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil, peaks korraldusasutustel olema võimalus valida kõige sobivamad viisid, kuidas kasutada rahastamisvahendeid sihtpiirkondade erivajaduste rahuldamiseks. Selles raamistikus peaks komisjon koostöös Euroopa Kontrollikojaga andma audiitoritele, korraldusasutustele ja toetusesaajatele suuniseid riigiabi nõuete täitmise hindamiseks ja riigiabi kavade väljatöötamiseks.

(45a)

Läbipaistvuse ja aruandekohustuse suurendamiseks peaks komisjon nägema ette kaebuste lahendamise süsteemi, mis on kättesaadav kõikidele kodanikele ja sidusrühmadele programmide ettevalmistamise ja rakendamise kõikides etappides, sealhulgas seire- ja hindamisetapis.

(46)

Selleks et programme saaks hakata kiiremini rakendama, tuleks võimaldada jätkata eelmisel programmitöö perioodil kasutusel olnud rakenduslike vahendite kasutamist. Eelmisel programmitöö perioodil juurutatud arvutipõhise süsteemi kasutamist tuleks jätkata ja seda vajaduse korral kohandada, välja arvatud juhul, kui on vaja rakendada uut tehnoloogiat.

(46)

Selleks et programme saaks hakata kiiremini rakendama, tuleks võimaluse korral võimaldada jätkata eelmisel programmitöö perioodil kasutusel olnud rakenduslike vahendite , sh haldus- ja IT-süsteemid, kasutamist. Eelmisel programmitöö perioodil juurutatud arvutipõhise süsteemi kasutamist tuleks jätkata ja seda vajaduse korral kohandada, välja arvatud juhul, kui on vaja rakendada uut tehnoloogiat.

(48a)

Fondide tulemusliku kasutamise toetamiseks peaks EIP toetus olema taotluse korral kättesaadav kõigile liikmesriikidele. See võiks hõlmata suutlikkuse suurendamist, toetust projektide kindlaksmääramisel, ettevalmistamisel ja elluviimisel, samuti rahastamisvahendite ja investeerimisplatvormide alast nõustamist.

(50)

Selleks et tagada asjakohane tasakaal fondide tulemusliku ja tõhusa rakendamise ning sellega seotud halduskulude ja -koormuse vahel, tuleks juhtimiskontrolli sagedus, teemad ja ulatus kindlaks määrata vastavalt riskianalüüsi tulemustele, võttes arvesse selliseid tegureid nagu rakendatava tegevuse liik, abisaajate laad ning eelmiste juhtimiskontrollide ja auditite käigus väljaselgitatud riskitase.

(50)

Selleks et tagada asjakohane tasakaal fondide tulemusliku ja tõhusa rakendamise ning sellega seotud halduskulude ja -koormuse vahel, tuleks juhtimiskontrolli sagedus, teemad ja ulatus kindlaks määrata vastavalt riskianalüüsi tulemustele, võttes arvesse selliseid tegureid nagu rakendatava tegevuse liik, tegevuste keerukus ja arv, abisaajate laad ning eelmiste juhtimiskontrollide ja auditite käigus väljaselgitatud riskitase. Fondide juhtimis- ja kontrollimeetmed peaksid olema proportsionaalsed liidu eelarvele avalduva riski tasemega.

(58)

Ka liikmesriigid peaksid olema kohustatud ära hoidma, välja selgitama ja lahendama eeskirjade eiramisi ning toetusesaajate toime pandud pettusi. Lisaks võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 (18) ning määrustega (Euratom, EÜ) nr 2988/95 (19) ja nr 2185/96 (20) viia läbi haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealset kontrolli, et teha kindlaks, kas on toime pandud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 (21) võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muud liidu finantshuve kahjustavat tegevust ning esitada nende kohta süüdistusi kooskõlas direktiiviga (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (22). Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et iga liidu vahendeid saav füüsiline ja juriidiline isik teeks igakülgset koostööd liidu finantshuvide kaitseks, et komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale antaks vajalikud õigused, sealhulgas juurdepääsuõigus, ning et liidu rahaliste vahendite rakendamisega seotud kolmandatel isikutel oleksid samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid komisjonile teatama eeskirjade eiramisest, sealhulgas pettustest, meetmetest, mis nende suhtes võetud, ning OLAFi juurdluse tulemusel võetud meetmetest.

(58)

Ka liikmesriigid peaksid olema kohustatud ära hoidma, välja selgitama ja lahendama eeskirjade eiramisi ning toetusesaajate toime pandud pettusi. Lisaks võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 (18) ning määrustega (Euratom, EÜ) nr 2988/95 (19) ja nr 2185/96 (20) viia läbi haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealset kontrolli, et teha kindlaks, kas on toime pandud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 (21) võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muud liidu finantshuve kahjustavat tegevust ning esitada nende kohta süüdistusi kooskõlas direktiiviga (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (22). Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et iga liidu vahendeid saav füüsiline ja juriidiline isik teeks igakülgset koostööd liidu finantshuvide kaitseks, et komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale antaks vajalikud õigused, sealhulgas juurdepääsuõigus, ning et liidu rahaliste vahendite rakendamisega seotud kolmandatel isikutel oleksid samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid komisjonile üksikasjalikult teatama eeskirjade eiramisest, sealhulgas pettustest, meetmetest, mis nende suhtes võetud, ning OLAFi juurdluse tulemusel võetud meetmetest. Liikmesriigid, kes ei osale tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuriga, peaksid komisjonile liikmesriikide prokuratuuride poolt liidu eelarvet mõjutavate rikkumiste kohta tehtud otsustest aru andma.

(61)

Tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid, et valida välja rahastamiskõlblikud piirkonnad ja alad, mis võivad saada fondidelt toetust. Selleks peaks liidu tasandil piirkondade ja alade kindlakstegemine põhinema ühisel piirkondade klassifitseerimise süsteemil, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003, (23) mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr  868 / 2014  (24).

(61)

Tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid, et valida välja rahastamiskõlblikud piirkonnad ja alad, mis võivad saada fondidelt toetust. Selleks peaks liidu tasandil piirkondade ja alade kindlakstegemine põhinema ühisel piirkondade klassifitseerimise süsteemil, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003 (23), mida kõige hilisemalt on muudetud komisjoni määrusega (EL)  2016 / 2066  (24).

(62)

Selleks et kehtestada sobiv finantsraamistik ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi jaoks, peaks komisjon tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaselt kehtestama eraldiste jaotuse liikmesriikide ja aastate kaupa koos abikõlblike piirkondade loeteluga, samuti Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) kohased eraldised. Võttes arvesse, et liikmesriikidele ettenähtud eraldised tuleks kehtestada 2018. aastal kättesaadavate statistiliste andmete ja prognooside alusel ning et prognoosimine on ebakindel, peaks komisjon 2024. aastal kõigi liikmesriikide eraldiste kogusumma kõige värskemate kättesaadavate statistiliste andmete alusel läbi vaatama ning kui eraldiste vaheline kumulatiivne erinevus on suurem kui +/-5 %, tegema kogueraldistes vastava kohanduse aastateks 2025–2027, et kajastada programmis üheaegselt nii vaheläbivaatuse tulemusi ning tehnilisi kohandusi.

(62)

Selleks et kehtestada sobiv finantsraamistik ERFi, ESF+ , EMKFi ja Ühtekuuluvusfondi jaoks, peaks komisjon tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi kohaselt kehtestama eraldiste jaotuse liikmesriikide ja aastate kaupa koos abikõlblike piirkondade loeteluga, samuti Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) kohased eraldised. Võttes arvesse, et liikmesriikidele ettenähtud eraldised tuleks kehtestada 2018. aastal kättesaadavate statistiliste andmete ja prognooside alusel ning et prognoosimine on ebakindel, peaks komisjon 2024. aastal kõigi liikmesriikide eraldiste kogusumma kõige värskemate kättesaadavate statistiliste andmete alusel läbi vaatama ning kui eraldiste vaheline kumulatiivne erinevus on suurem kui +/-5 %, tegema kogueraldistes vastava kohanduse aastateks 2025–2027, et kajastada programmis üheaegselt nii vaheläbivaatuse tulemusi ning tehnilisi kohandusi.

(63)

Määruse (EL) nr [uus Euroopa ühendamise rahastu määrus] (25) kohaseid üleeuroopalisi transpordivõrke käsitlevaid projekte rahastatakse endiselt Ühtekuuluvusfondist ning neid rakendatakse Euroopa ühendamise rahastu (CEF) kaudu nii koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise kui ka otsese eelarve täitmise teel. Lähtudes 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil edukaks osutunud lähenemisviisist tuleks Ühtekuuluvusfondist sel eesmärgil Euroopa ühendamise rahastusse ümber paigutada 10 000 000 000 eurot.

(63)

Määruse (EL) nr [uus Euroopa ühendamise rahastu määrus] (25) kohaseid üleeuroopalisi transpordivõrke käsitlevaid projekte rahastatakse endiselt Ühtekuuluvusfondist ning neid rakendatakse Euroopa ühendamise rahastu (CEF) kaudu nii koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise kui ka otsese eelarve täitmise teel. Lähtudes 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil edukaks osutunud lähenemisviisist tuleks Ühtekuuluvusfondist sel eesmärgil Euroopa ühendamise rahastusse ümber paigutada 4 000 000 000 eurot.

(64)

Teatav summa ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest tuleks eraldada komisjoni otsese või kaudse haldamise all olevale Euroopa linnade algatusele.

(64)

Teatav summa ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest tuleks eraldada komisjoni otsese või kaudse haldamise all olevale Euroopa linnade algatusele. Tulevikus tuleks arutleda ebasoodsas olukorras olevate piirkondade ja kogukondade eritoetuse üle.

(65a)

Et lahendada probleeme, millega seisavad silmitsi keskmise sissetulekuga piirkonnad, nagu on kirjeldatud 7. ühtekuuluvusaruandes  (1a) (väike majanduskasv võrreldes rohkem arenenud piirkondadega, kuid võrreldes ka vähem arenenud piirkondadega; see puudutab eelkõige piirkondi, mille SKP elaniku kohta on 90 %–100 % EL 27 keskmisest SKPst), peaksid „üleminekupiirkonnad“ saama asjakohast toetust ja neid tuleks määratleda piirkondadena, mille SKP elaniku kohta on 75 %–100 % EL 27 keskmisest SKPst.

(66a)

Seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega liidust puutuvad mitmed piirkonnad ja liikmesriigid tulenevalt oma geograafilisest asendist, olemusest ja/või kaubandussidemete ulatusest väljaastumise tagajärgedega rohkem kokku kui teised. Seetõttu on oluline leida praktilised lahendused toetuse saamiseks ka ühtekuuluvuspoliitika raames, et lahendada pärast Ühendkuningriigi väljaastumist asjaomaste piirkondade ja liikmesriikide ees seisvad probleemid. Lisaks tuleb luua pidev koostöö, mis hõlmab teabe ja heade tavade vahetamist kõige enam mõjutatud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja liikmesriikide tasandil.

(67)

Tuleb kehtestada ühtekuuluvuspoliitika valdkonna kaasrahastamise ülemmäärad iga piirkonnakategooria jaoks, et nii riigi avalik kui ka erasektor osaleksid rahastamises vajalikul määral ning seega oleks tagatud kaasfinantseerimise põhimõtte järgimine. Need määrad peaksid lähtuma piirkondade majandusarengu tasemest vastavalt nende sisemajanduse koguproduktile (SKP) ühe elaniku kohta võrrelduna 27-liikmelise ELi keskmisega.

(67)

Tuleb kehtestada ühtekuuluvuspoliitika valdkonna kaasrahastamise ülemmäärad iga piirkonnakategooria jaoks, et nii riigi avalik kui ka erasektor osaleksid rahastamises vajalikul määral ning seega oleks tagatud kaasfinantseerimise põhimõtte järgimine. Need määrad peaksid lähtuma piirkondade majandusarengu tasemest vastavalt nende sisemajanduse koguproduktile (SKP) ühe elaniku kohta võrrelduna 27-liikmelise ELi keskmisega , tagades samas, olenemata nende kategooria muutusest, mitte vähemsoodsa kohtlemise .

(69)

Lisaks tuleks komisjonile delegeerida volitus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjade eiramise juhtudest teatamise kriteeriumid, ühikuhinnad, kindlasummalised ja kindlamääralised maksed, kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavad kindlasummalised maksed ja kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatav kuludega sidumata rahastamine ning ühtne, eelnevalt väljatöötatud valimi koostamise metoodika.

(69)

Lisaks tuleks komisjonile delegeerida volitus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega muudetakse Euroopa partnerluse käitumisjuhendit, et kohandada seda juhendit vastavalt käesolevale määrusele, kehtestatakse eeskirjade eiramise juhtudest teatamise kriteeriumid, ühikuhinnad, kindlasummalised ja kindlamääralised maksed, kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavad kindlasummalised maksed ja kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatav kuludega sidumata rahastamine ning ühtne, eelnevalt väljatöötatud valimi koostamise metoodika.

(70)

On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetele. Eelkõige selleks et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende eksperdid saavad alati osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(70)

On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohased ja läbipaistvad konsultatsioonid kõikide huvitatud pooltega , sealhulgas ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetele. Eelkõige selleks et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende eksperdid saavad alati osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(73)

Käesoleva määruse eesmärke, nimelt majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamist ning koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames toimuva liidu eelarve osa suhtes ühiste finantseeskirjade kehtestamist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ühelt poolt eri piirkondade arengutaseme erinevuse, kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade mahajäämuse ning liikmesriikide ja piirkondade rahaliste vahendite piiratuse tõttu ning teiselt poolt põhjusel, et vaja on ühtset rakendusraamistikku, mis hõlmab mitut liidu rahastamisvahendit koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames. Kuna neid eesmärke saab paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(73)

Käesoleva määruse eesmärke, nimelt majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamist ning koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames toimuva liidu eelarve osa suhtes ühiste finantseeskirjade kehtestamist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ühelt poolt eri piirkondade arengutaseme erinevuse, kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade konkreetsete probleemide ning liikmesriikide ja piirkondade rahaliste vahendite piiratuse tõttu ning teiselt poolt põhjusel, et vaja on ühtset rakendusraamistikku, mis hõlmab mitut liidu rahastamisvahendit koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames. Kuna neid eesmärke saab paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(a)

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund – AMIF), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI) (edaspidi „fondid“) suhtes kohaldatavad finantseeskirjad;

a)

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (Asylum and Migration Fund – AMIF), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF) ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI) (edaspidi „fondid“) suhtes kohaldatavad finantseeskirjad;

(b)

ERFi, ESF+, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi suhtes kohaldatavad ühissätted.

(b)

ERFi, ESF+, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi suhtes ning EAFRD suhtes vastavalt käesoleva artikli lõikes 1a sätestatule kohaldatavad ühissätted.

(1)

„asjaomased riigipõhised soovitused“ – nõukogu soovitused, mis on võetud vastu ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt seoses struktuursete probleemidega, mis kuuluvad fondide kohaldamisalasse vastavalt fondispetsiifilistes määrustes sätestatule, ning asjaomased soovitused, mis on võetud vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [energialiidu juhtimist käsitleva uue määruse number] artikli [XX] kohaselt;

1)

„asjaomased riigipõhised soovitused“ – nõukogu soovitused, mis on võetud vastu ELi toimimise lepingu artikli 121 lõigete 2 ja 4 ning artikli 148 lõike 4 kohaselt seoses struktuursete probleemidega, mis kuuluvad fondide kohaldamisalasse vastavalt fondispetsiifilistes määrustes sätestatule, ning asjaomased soovitused, mis on võetud vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) [energialiidu juhtimist käsitleva uue määruse number] artikli [XX] kohaselt;

1a)

4a

(c)

riigiabi kavade puhul üksus , mis saab toetust;

c)

riigiabi kavade puhul vastavalt asutus või ettevõtja , mis saab toetust , välja arvatud juhul, kui toetus ettevõtja kohta on väiksem kui 200 000 eurot, mille puhul liikmesriik võib otsustada, et toetusesaaja on abi andev asutus, ilma et see piiraks komisjoni määruste (EL) nr 1407/2013  (1a) , (EL) nr 1408/2013  (1b) ja (EL) nr 717/2014  (1c) kohaldamist ;

(9)

„väikeprojektide fond“ – Interregi programmi raames toimuv tegevus, mille eesmärk on piiratud rahalise mahuga projektide valimine ja rakendamine;

9)

„väikeprojektide fond“ – Interregi programmi raames toimuv tegevus, mille eesmärk on piiratud rahalise mahuga projektide , sh inimestevaheliste projektide valimine ja rakendamine;

(21)

„erifond“ – korraldusasutuse või haldusfondi asutatud fond, mille kaudu pakutakse finantstooteid lõppsaajatele;

21)

„erifond“ – korraldusasutuse või haldusfondi asutatud fond, mille kaudu ta pakub finantstooteid lõppsaajatele;

36a)

(37)

„ilmastikukindluse tagamine“ – protsess, mille abil tagatakse riiklike eeskirjade ja juhiste (kui need on olemas) või rahvusvaheliselt tunnustatud standardite kohaselt taristu vastupidavus negatiivsele kliimamõjule.

37)

„ilmastikukindluse tagamine“ – protsess, mille abil tagatakse rahvusvaheliselt tunnustatud standardite või riiklike eeskirjade ja juhiste (kui need on olemas) kohaselt, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ning valitakse konkreetsed heite vähendamise ja dekarboniseerimise variandid;

37a)

(a)

arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise kaudu;

a)

konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tugevdamise kaudu;

(b)

keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu;

b)

keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutuste leevendamise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu;

(c)

paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu;

c)

paremini ühendatud Euroopa liikuvuse , sh aruka ja säästva liikuvuse, ning piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu;

(d)

sotsiaalsem Euroopa, kus rakendatakse Euroopa sotsiaalõiguste sammast;

d)

sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa, kus rakendatakse Euroopa sotsiaalõiguste sammast;

(e)

kodanikele lähemal olev Euroopa, soodustades linna- ja maapiirkondade ning rannikualade kestlikku ja terviklikku arengut kohalike algatuste kaudu.

e)

kodanikele lähemal olev Euroopa, soodustades kõigi piirkondade ja alade kestlikku ja terviklikku arengut kohalike algatuste kaudu.

(a)

linnade ja muud avaliku sektori asutused;

a)

piirkondlikud, kohalikud, linnade ja muud avaliku sektori asutused;

(c)

pädevad asutused, kes esindavad kodanikuühiskonda, keskkonnavaldkonna partnerid ning sotsiaalse kaasamise, põhiõiguste, puudega inimeste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavad asutused.

c)

pädevad asutused, kes esindavad kodanikuühiskonda, nt keskkonnavaldkonna partnerid , vabaühendused ning sotsiaalse kaasamise, põhiõiguste, puudega inimeste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavad asutused.

ca)

teadusasutused ja ülikoolid, kui see on asjakohane.

(a)

valitud poliitikaeesmärgid, mille puhul on näidatud, milliste fondide ja programmide abil nende saavutamiseks tegutsetakse, ning esitatud asjaomane põhjendus ja, kui see on asjakohane, põhjendus InvestEU rakendusviisi kasutamise kohta , võttes arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ;

a)

valitud poliitikaeesmärgid, mille puhul on näidatud, milliste fondide ja programmide abil nende saavutamiseks tegutsetakse, võttes arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ja loetledes need , ning piirkondlikke probleeme ;

i)

kokkuvõte poliitikavalikutest ja peamistest tulemustest, mida oodatakse iga fondi puhul , sealhulgas, kui see on asjakohane, InvestEU kasutamise puhul ;

i)

kokkuvõte poliitikavalikutest ja peamistest tulemustest, mida oodatakse iga fondi puhul;

ii)

teave fondide koordineerimise, piiritlemise ja nendevahelise vastastikuse täiendavuse kohta ning, kui see on asjakohane, riiklike ja piirkondlike programmide koordineerimise kohta;

ii)

teave fondide koordineerimise, piiritlemise ja nendevahelise vastastikuse täiendavuse kohta ning, kui see on asjakohane, riiklike ja piirkondlike programmide koordineerimise kohta , eelkõige seoses määruses (EL) […] osutatud ÜPP strateegiakavadega („ÜPP strateegiakavade määrus“) ;

iii)

teave fondide ja muude liidu vahendite, sealhulgas LIFE strateegiliste integreeritud projektide ja strateegiliste loodusprojektide vahelise vastastikuse täiendavuse kohta;

iii)

teave fondide ja muude liidu vahendite, sealhulgas LIFE strateegiliste integreeritud projektide ja strateegiliste loodusprojektide ja, kui see on asjakohane, programmi „Euroopa horisont“ kohaselt rahastatud projektide vahelise vastastikuse täiendavuse ja koostoime kohta;

iiia)

riiklike energia- ja kliimakavade kohaste eesmärkide, poliitikameetmete ja muude meetmete täitmine;

(c)

iga fondi esialgsed rahaeraldised poliitikaeesmärkide kaupa riigi tasandil, mille puhul järgitakse valdkondlikku keskendamist käsitlevaid fondispetsiifilisi eeskirju;

c)

iga fondi esialgsed rahaeraldised poliitikaeesmärkide kaupa riigi ja, kui see on asjakohane, piirkonna tasandil, mille puhul järgitakse valdkondlikku keskendamist käsitlevaid fondispetsiifilisi eeskirju;

(d)

vajaduse korral rahaliste vahendite jaotus piirkonnakategooriate kaupa, mis on sätestatud vastavalt artikli 102 lõikele 2, ning artikli 105 kohaselt piirkonnakategooriate vahel ümberpaigutatavate eraldiste summad;

d)

rahaliste vahendite jaotus piirkonnakategooriate kaupa, mis on sätestatud vastavalt artikli 102 lõikele 2, ning artikli 105 kohaselt piirkonnakategooriate vahel ümberpaigutatavate eraldiste summad;

(e)

InvestEU-le eraldatavad summad fondide ja piirkonnakategooriate kaupa;

(g)

kokkuvõte meetmetest, mida asjaomane liikmesriik võtab, et tugevdada oma haldussuutlikkust fondide rakendamisel.

g)

kokkuvõte meetmetest, mida asjaomane liikmesriik võtab, et tugevdada oma haldussuutlikkust fondide rakendamisel ning oma juhtimis- ja kontrollisüsteemi .

ga)

vajaduse korral demograafiliste probleemide ja/või piirkondade ja alade erivajadustega tegelemise integreeritud käsitus;

gb)

kommunikatsiooni- ja nähtavusstrateegia.

(a)

2024. aastal vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes kindlaks määratud probleeme;

a)

2024. aastal vastu võetud asjakohastes riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud uusi probleeme ning lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade rakendamisel kindlaks tehtud sihtväärtuseid, kui see on asjakohane ;

(b)

asjaomase liikmesriigi või piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda;

b)

asjaomase liikmesriigi või piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda , sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise seisu ning territoriaalseid vajadusi, et vähendada erinevusi, samuti majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust ;

da)

olulisi negatiivseid finantsalaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid arengusuundumusi, mis eeldavad programmide kohandamist, sealhulgas liikmesriike ja nende piirkondi tabanud sümmeetriliste või asümmeetriliste šokkide tagajärjel.

(a)

rahaliste vahendite eraldisi prioriteetide kaupa, sealhulgas 2026. ja 2027. aasta summasid,

a)

rahaliste vahendite läbivaadatud algseid eraldisi prioriteetide kaupa, sealhulgas 2026. ja 2027. aasta summasid;

ba)

InvestEU-le eraldatavaid summasid fondide ja piirkonnakategooriate kaupa, kui see on asjakohane;

i)

majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ebavõrdsust, välja arvatud EMKFist toetatavate programmide puhul;

i)

majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset erinevust ning ebavõrdsust, välja arvatud EMKFist toetatavate programmide puhul;

ii)

turutõrkeid, investeerimisvajadusi ja vastastikust täiendavust muude toetusvormidega;

ii)

turutõrkeid, investeerimisvajadusi ja vastastikust täiendavust ning koostoimet muude toetusvormidega;

iii)

asjaomastes riigipõhistes soovitustes ja muudes asjaomastes liikmesriigile adresseeritud liidu soovitustes kindlaks määratud probleeme;

iii)

asjakohastes riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleeme;

iv)

haldussuutlikkuse ja juhtimisega seotud probleeme;

iv)

haldussuutlikkuse ja juhtimisega seotud probleeme ning lihtsustamismeetmeid ;

iva)

integreeritud lähenemisviisi demograafiliste probleemidega tegelemiseks, kui see on asjakohane;

via)

riiklikes energia- ja kliimakavades ning Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks tehtud probleeme ja seonduvaid eesmärke;

vii)

AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide puhul asjakohase liidu õigustiku ja asjakohaste tegevuskavade rakendamisel tehtavaid edusamme;

vii)

AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide puhul asjakohase liidu õigustiku ja asjakohaste tegevuskavade rakendamisel tehtavaid edusamme ja tuvastatud puudusi ;

i)

asjaomased meetmed , sealhulgas kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ning nende eeldatav panus erieesmärkide ning, kui see on asjakohane, makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkondade strateegiate saavutamisse;

i)

sellega seotud meetmete liigid , sealhulgas kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste soovituslik loetelu ja ajakava ning nende eeldatav panus erieesmärkide ning, kui see on asjakohane, makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkondade strateegiate saavutamisse;

iiia)

võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed;

v)

piirkondade- ja riikidevahelised meetmed, mille puhul asuvad toetusesaajad vähemalt ühes muus liikmesriigis;

v)

piirkondade- ja riikidevahelised ning piiriülesed meetmed, mille puhul asuvad toetusesaajad vähemalt ühes muus liikmesriigis;

va)

investeeringute jätkusuutlikkus;

viia)

kirjeldus selle kohta, kuidas tuleb saavutada vastastikune täiendavus ja koostoime muude fondide ja vahenditega;

(i)

programmi teabevahetuse ja nähtavusega seotud kavandatav lähenemisviis, millega määratakse kindlaks selle eesmärgid, sihtrühmad, teabevahetuskanalid, teavitamine sotsiaalmeedia kaudu, kavandatud eelarve ning asjakohased seire- ja hindamisnäitajad;

(i)

programmi teabevahetuse ja nähtavusega seotud kavandatav lähenemisviis, millega määratakse kindlaks selle eesmärgid, sihtrühmad, teabevahetuskanalid, vajaduse korral teavitamine sotsiaalmeedia kaudu, samuti kavandatud eelarve ning asjakohased seire- ja hindamisnäitajad;

(j)

korraldusasutus, auditeerimisasutus ja asutus, millele komisjon makseid teeb.

(j)

korraldusasutus, auditeerimisasutus , artikli 70 kohaste raamatupidamisülesannete täitmise eest vastutav asutus ja asutus, kellele komisjon makseid teeb.

a)

suurprojekti elluviimise eest vastutavat asutust puudutavad üksikasjad ja tema suutlikkus;

b)

investeeringu ja selle asukoha kirjeldus;

c)

kogumaksumus ja rahastamiskõlblikud kulud kokku;

d)

tehtud teostatavusuuringud, sealhulgas variantide analüüs ja tulemused;

e)

kulude-tulude analüüs, sealhulgas majanduslik ja finantsanalüüs ning riskianalüüs;

f)

keskkonnamõju analüüs, võttes arvesse kliimamuutusega kohanemise ja kliimamuutuse mõju leevendamise vajadusi ning katastroofidele vastupanu võimet;

g)

selgitus selle kohta, kuidas suurprojekt on kooskõlas kõnealuse programmi või kõnealuste programmide asjakohaste prioriteetidega, ja suurprojekti eeldatav panus nende prioriteetide erieesmärkide saavutamisse ja eeldatav panus sotsiaal-majanduslikku arengusse;

h)

rahastamiskava, milles on näidatud kavandatavate rahaliste vahendite kogumaht ning kavandatav toetus fondidest, EIPst ja kõigist teistest rahastamisallikatest koos füüsiliste ja finantsnäitajatega edusammude jälgimiseks, võttes arvesse avastatud riske;

i)

suurprojekti elluviimise ajakava ja juhul, kui elluviimisperiood on eeldatavalt pikem kui programmitöö periood, etapid, mille jaoks programmitöö perioodil fondidest toetust taotletakse.

(c)

muu territoriaalne vahend, millega toetatakse liikmesriikide algatusi seoses ERFist kavandatud investeeringutega, mis lähtuvad artikli 4 lõike 1 punktis e osutatud poliitikaeesmärgist.

c)

muu territoriaalne vahend, millega toetatakse liikmesriikide algatusi seoses kavandatud investeeringutega, mis lähtuvad artikli 4 lõike 1 punktis e osutatud poliitikaeesmärgist.

(a)

strateegiaga hõlmatud geograafiline piirkond;

a)

strateegiaga hõlmatud geograafiline piirkond , kaasa arvatud majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased seosed ;

(d)

kirjeldus, mis käsitleb artikli 6 kohast partnerite kaasamist strateegia ettevalmistamisse ja rakendamisse.

d)

kirjeldus, mis käsitleb artikli 6 alusel toimuvat partnerite kaasamist strateegia ettevalmistamisse ja rakendamisse.

(b)

seda juhivad kohalikud tegevusrühmad, kuhu kuuluvad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajad ning mille otsustusprotsessi ei kontrolli vaid üks huvirühm;

b)

seda juhivad kohalikud tegevusrühmad, kuhu kuuluvad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajad ning mille otsustusprotsessi ei kontrolli vaid üks huvirühm , sealhulgas avalik sektor ;

(d)

selle raames toetatakse võrgustike loomist, kohalikul tasandil uuenduste rakendamist ja vajaduse korral koostööd muude piirkondlike osalejatega.

d)

selle raames toetatakse võrgustike loomist, alt ülespoole lähenemisviise, juurdepääsetavust, kohalikul tasandil uuenduste rakendamist ja vajaduse korral koostööd muude piirkondlike osalejatega.

(d)

kõnealuse strateegia eesmärgid, sealhulgas tulemuste mõõdetavad sihtväärtused, ning nendega seoses kavandatavad meetmed;

d)

kõnealuse strateegia eesmärgid, sealhulgas tulemuste mõõdetavad sihtväärtused, ning nendega seoses kavandatavad meetmed vastuseks kohalikele vajadustele, mille on välja selgitanud kohalik kogukond ;

(f)

rahastamiskava, sealhulgas kõigist asjaomastest fondidest ja programmidest kavandatud eraldised.

f)

rahastamiskava, sealhulgas igast asjakohasest fondist, sealhulgas vajaduse korral EAFRDst, ja igast asjakohasest programmist kavandatud eraldised.

(a)

kohalike osalejate suutlikkuse suurendamine tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel;

a)

kohalike osalejate haldussuutlikkuse suurendamine tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel;