Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Tõhusama ja demokraatlikuma otsustusprotsessi poole ELi maksupoliitikas““

(COM(2019) 8 final)

(2019/C 353/14)

Raportöör: Juan MENDOZA CASTRO

Raportöör: Krister ANDERSSON

Raportöör: Mihai IVAȘCU

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 18.2.2019
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	2.7.2019
Vastuvõtmine täiskogus	17.7.2019
Täiskogu istungjärk nr	545
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	171/17/18

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni eesmärki alustada vajaliku aruteluga, arvestades maksuküsimustes kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise teema tundlikkust.

1.2.

Komitee on varem teistes arvamustes juba märkinud, et toetab ühehäälsuse nõude muutmist ja on avatud kvalifitseeritud häälteenamuse lähenemisviisile.

1.3.

Samas leiab komitee, et kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise edukaks rakendamiseks peavad olema täidetud teatud tingimused.

1.4.

Ühehäälsuse reegel võib maksustamise valdkonnas näida üha enam õiguslikult problemaatilise ja majanduslikult kahjuliku poliitilise anakronismina.

1.5.

Maksukonkurents põhjustab sageli kasvavat survet riigieelarvele; lisaks sellele avaldavad pingelised riigieelarved survet konkurentsivõimele.

1.6.

Tulevikus, kui kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine kasutusele võetakse, oleks Euroopa Parlamendil maksuküsimustes tähtis roll.

1.7.

Ühehäälsus maksustamise valdkonnas on mõjutanud teisi ELi üldisemaid poliitikaprioriteete.

1.8.

Järkjärguline üleminek kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele aitaks saavutada keskkonnaeesmärke tõhusamalt ajal, mil kliimamuutuste vastane võitlus on pakilisem küsimus kui kunagi varem.

1.9.

Kui kavandatud äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas (CCCTB), mida on arutatud viimased 20 aastat, asjakohaselt kujundada ja kasutusele võtta, hõlmab see märkimisväärset kasu ettevõtjatele ja kodanikele. Hädasti on vaja ELi käibemaksu reformi koos asjakohase kooskõlastamisega ELi ja liikmesriikide tasandil, sest praegu lähevad killustatud süsteemi tõttu kaotsi suured tulud.

1.10.

Komitee on samuti seisukohal, et maksupoliitika üldiselt ja eelkõige maksupettuste vastu võitlemine peab jääma tulevase Euroopa Komisjoni prioriteetseks poliitikavaldkonnaks. Komitee on seisukohal, et parimaid tulemusi võitluses piiriülese maksupettusega on paremini võimalik saavutada Euroopa tasandil, ja tunneb heameelt maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu esmakordse avaldamise üle.

1.11.

Teisalt on komitee teadlik, et maksupoliitika on alati olnud tihedalt seotud liikmesriikide suveräänsusega, sest see on nende jaoks äärmiselt oluline.

1.12.

Põhimõtteliselt peaks ELil olema ülemaailmse tähtsusega küsimustes jõuline seisukoht. Komitee mõistab, et mõne ELi liikmesriigi jaoks oli maksukonkurents minevikus finantsprobleemide lahendamise tegur. Hiljutine maksustamise vältimise vastaste meetmete vastuvõtmine on näidanud, et liikmesriigid on valmis suurendama läbipaistvat ja õiglast maksukonkurentsi.

1.13.

Seoses sellega tõstab komitee esile – ja kiidab – ELi tasandil tehtud edusamme agressiivse maksuplaneerimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemisel ning käibemaksusüsteemi parandamisel. Samal ajal sooviks komitee näha edusamme muudes valdkondades.

1.14.

Pärast põhjalikku majanduslikku, sotsiaalset ja eelarveanalüüsi peab mis tahes uus eeskiri olema eesmärgipärane ja kõigil liikmesriikidel peab olema alati piisavalt võimalusi osaleda otsustusprotsessis. Lõppeesmärk peaks olema kujundada soodus tulemus nii ELi tasandil kui ka iga liikmesriigi tasandil.

1.15.

Pärast otsuse tegemist tuleks neli kavandatud sammu järk-järgult ellu rakendada ja igaühe ellurakendamise järel peaks Euroopa Komisjon viima läbi hindamise.

1.16.

Komitee rõhutab vajadust laiema protsessi järele, et liikuda võimaluse korral tõhusama kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise poole, mis võtab aega ja peab olema kooskõlas teiste poliitiliste algatustega. Seoses sellega märgib komitee, et vaja on järgmist: — piisavalt tugev ELi eelarve, — paremini kooskõlastatud majanduspoliitika, — põhjalik analüütiline töö hindamaks, mil määral on praegused maksumeetmed olnud ebapiisavad.

2.   Komisjoni dokumendi põhisisu

2.1.

Liikmesriigid võivad võtta ELi tasandil vastu meetmeid ja direktiive, mille eesmärk on kehtestada ühised riiklikud maksueeskirjad kaudsete maksude, nagu käibemaks, või otseste maksude, nagu äriühingu tulumaks, valdkonnas. Siiski on komisjoni väitel nende küsimuste puhul praeguses ELi seadusandlikus protsessis puudusi, sest enne meetmete võtmist on nõutav kõigi liikmesriikide ühehäälne kokkulepe. Ühehäälsust ei pruugita saavutada või see võib viia ebapiisava poliitikani.

2.2.

Maksude valdkonna seadusandlikke ettepanekuid reguleeritakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 113 ja 115. Mõlema artikliga nähakse ette seadusandlik erimenetlus, mille kaudu nõukogu hääletab ühehäälselt maksuküsimuste üle ja Euroopa Parlamendiga üksnes konsulteeritakse.

2.3.

Aluslepingud sisaldavad ka vajalikke sätteid, millega muudetakse otsustamisprotsess nõukogus teatavatel tingimustel ühehäälsest hääletusest kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamiseks.

2.4.

Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõike 7 nn sillaklausel võimaldab liikmesriikidel minna muidu ühehäälsust nõudvates valdkondades üle kvalifitseeritud häälteenamusele või seadusandlikult erimenetluselt seadusandlikule tavamenetlusele.

2.5.

Komisjoni eesmärk on avada oma teatisega arutelu selle üle, kuidas reformida otsuste langetamist ELi maksupoliitikas. Pooldatakse neljasammulist järkjärgulist üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele seadusandliku tavamenetluse raames ELi jagatud maksupoliitika teatavates valdkondades.

2.5.1.

Esimese sammuna peaksid liikmesriigid kokku leppima kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamises meetmete puhul, mis parandavad koostööd ja vastastikust abi maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise valdkonnas, ning ELi ettevõtjatele mõeldud haldusalgatuste puhul (nt ühtlustatud aruandluskohustus).

2.5.2.

Teise sammuna tuleks kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine kehtestada kasuliku vahendina, et edendada meetmeid valdkondades, kus maksustamine toetab muid poliitilisi eesmärke, nt kliimamuutuste vastu võitlemine, keskkonna kaitsmine või rahvatervise parandamine.

2.5.3.

Kolmanda sammuna aitaks kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamine ajakohastada ELi juba ühtlustatud eeskirju (nt käibemaksu ja aktsiisi valdkonnas).

2.5.4.

Neljas samm võimaldaks minna üle kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele oluliste maksualaste projektide puhul, nagu äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas (CCCTB) ja digitaalmajanduse maksustamise uus süsteem.

2.6.

Teatises tehakse ettepanek, et liikmesriigid jõuaksid kiiresti kokkuleppele esimese ja teise sammu juurutamises ning kaaluksid kolmanda ja neljanda sammu juurutamist 2025. aasta lõpuks.

2.7.

Komisjon väidab, et lahendab sellega järgmised maksupoliitika praeguse otsustusprotsessiga seotud probleemid:

2.7.1.

ühehäälse kokkuleppe vajadus raskendab igasuguse kompromissi saavutamist, sest kokkuleppe nurjamiseks piisab ainult ühe liikmesriigi vastuseisust. Liikmesriigid ei pea nõukogus sageli lahenduste leidmiseks tõsiseid läbirääkimisi, kuna nad teavad, et saavad lihtsalt vetostada iga tulemuse, mis neile ei meeldi;

2.7.2.

isegi kui maksustamise valdkonnas jõutakse ühehäälsele kokkuleppele, saavutatakse see sageli vähimal võimalikul tasemel, mis piirab seega ettevõtjatele ja tarbijatele avalduvat positiivset mõju või muudab rakendamise tülikamaks;

2.7.3.

mõned liikmesriigid võivad kasutada olulisi maksuettepanekuid kauplemisvahendina, et saavutada muid nõudmisi hoopis teistes küsimustes, või avaldada komisjonile survet seadusandlike ettepanekute tegemiseks muudes valdkondades;

2.7.4.

ühehäälselt vastu võetud otsuseid saab tühistada või muuta ainult ühehäälselt. See võib muuta liikmesriigid liialt ettevaatlikuks, piirates ambitsioone ja nõrgestades lõpptulemust.

2.8.

Euroopa Parlamendile ELi maksupoliitikaalaste algatuste lõplikus kujundamises võrdse kaalu andmine võimaldaks tal anda ELi maksupoliitika kujundamises täiemahulise panuse.

2.9.

ELile ei antaks uut pädevust, samuti ei vähendataks liikmesriikide pädevust. Komisjon väidab ka, et see ei mõjutaks liikmesriikide õigusi kehtestada üksikisiku või äriühingu tulumaksu määrasid, mida nad peavad sobivaks.

2.10.

Komisjoni hinnangul on maksupoliitikas ELi tasandil meetmete võtmata jätmise kulud suured. Lõpliku käibemaksukorra, äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi, finantstehingute maksu ja digiteenuste maksu aeglaste edusammude hinnanguline kulu on nende nelja valdkonna peale kokku ligikaudu 292 miljardit eurot (1).

3.   Üldised ja konkreetsed märkused

3.1.

Komitee toetab komisjoni eesmärki alustada vajaliku aruteluga, arvestades maksuküsimustes kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise teema tundlikkust. 21. sajandil peab edukas maksupoliitika võimaldama ELil lahendada tulevikus tekkida võivaid ja tekkivaid majandus- ja finantsprobleeme. Ühehäälsuse nõue oli maksustamise küsimustes mõttekas 1950. aastatel, kui liikmesriike oli kuus; seevastu võib see praegu näida üha enam õiguslikult problemaatilise ja majanduslikult kahjuliku poliitilise anakronismina.

3.2.

Komitee on teistes varasemates arvamustes märkinud, et pooldab ühehäälsuse nõude muutmist ja on avatud kvalifitseeritud häälteenamuse lähenemisviisile (2). Komitee esitab käesoleva arvamuse, võttes arvesse seda tausta ja komitee rolli Euroopa projekti edendada sooviva organina.

3.3.

Samas leiab komitee, et kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise edukaks rakendamiseks peavad praeguses olukorras olema täidetud teatavad laiemat konteksti arvesse võtvad tingimused.

3.4.

Komitee on seisukohal, et kui otsus on tehtud, tuleks neli kavandatud sammu järk-järgult ellu rakendada ja Euroopa Komisjon peaks pärast igaühe ellurakendamist teostama põhjaliku ja tervikliku hindamise.

3.5.

Ühehäälsus maksustamise valdkonnas on mõjutanud teisi ELi üldisemaid poliitikaprioriteete. Maksustamine on väga oluline ka paljude ELi kõige ambitsioonikamate projektide jaoks, sealhulgas näiteks majandus- ja rahaliit, kapitaliturgude liit, digitaalne ühtne turg, 2030. aasta kliima- ja energiaraamistik ning ringmajandus. Teine näide on komisjoni ettepanek energia maksustamise direktiivi läbivaatamise kohta.

3.6.

Järkjärguline üleminek kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele aitaks saavutada keskkonnaeesmärke tõhusamalt ajal, mil kliimamuutuste vastane võitlus on pakilisem küsimus kui kunagi varem. Eurostati andmed näitavad, et keskmiselt saavad ELi riigid keskkonnamaksudest ainult umbes 6 % oma maksutuludest. Väga suur osa sellest on energia- ja transpordiga seotud maksud, kõige väiksem tulu tuleb saaste- või ressursikasutuse maksudest (vähem kui 0,1 %) (3).

3.7.

Viimase 20 aasta kestel arutlusel olnud kavandatud äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas (CCCTB), kui see asjakohaselt kujundada ja kasutusele võtta, hõlmab märkimisväärset kasu ettevõtjatele ja kodanikele. ELi üleselt kauplevate suuremate ettevõtete jaoks (ja nende ettevõtete jaoks, kes selle variandi kasuks otsustavad) vähenevad nõuete täitmisega seotud kulud ja keerukus. Äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas võib täita olulist osa agressiivse maksuplaneerimise vastases võitluses ja aidata taastada kodanike usaldust maksusüsteemi vastu (4).

3.8.

Komitee toetab ELi käibemaksu reformi. Kuna selles küsimuses puudub kokkulepe, jääb igal aastal maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise ning liikmesriikide poolse kehva maksude kogumise tõttu kogumata 147 miljardit eurot käibemaksu. Praegune süsteem on väga killustatud ja keeruline ning vähendab ja moonutab seetõttu kaubandust ja investeeringuid, luues ettevõtjatele tarbetu ja suure halduskoormuse ning kaubandustõkked (5). Käibemaksupettuste tõttu jääb riikide eelarvetes praegu saamata umbes 50 miljardit eurot aastas.

3.9.

Ühtsel turul tekkinud lahknev maksupoliitika avaldab negatiivset mõju. Killustumine nõrgendab ühtse turu ühtsust ja tekitab suuremaid kulusid maksubaasidele, nagu tööjõud, sissetulek ja tarbimine. Põhimõtteliselt maksavad liikmesriikide üksmeele puudumise eest töötajad ja tarbijad üle kogu Euroopa. Lisaks on erinevad maksusüsteemid takistuseks VKEdele, kes püüavad kaubelda ühtsel turul.

3.10.

Komitee on teadlik, et maksupoliitika on alati olnud tihedalt seotud liikmesriikide suveräänsusega, sest see on neist mõne jaoks äärmiselt oluline.

3.11.

OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projektis (6) tuvastati, et enne mis tahes pettusevastaste meetmete võtmist oli selle ulatus 100–240 miljardit USA dollarit (7). Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse arvutuste kohaselt jäävad ELi puhul vastavad arvud vahemikku 50–70 miljardit eurot (8). See moodustab 0,35 % ELi SKPst.

3.12.

Maksupoliitiliste meetmete puhul on Euroopa Parlamendi poliitiline roll maksuküsimustes praegu ainult nõuandev. Kui ühehäälsuselt mindaks üle kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele, võiks Euroopa Parlament etendada maksuküsimustes tähtsat rolli.

3.13.

Komisjon kavatseb algatada arutelu selle üle, kuidas kõige paremini reformida ELile maksustamise valdkonnas eelnevalt antud pädevuse teostamist. Ettepanek on minna järkjärguliselt üle kvalifitseeritud häälteenamuse täielikule rakendamisele konkreetsetes poliitikavaldkondades, mis on kõigi liikmesriikide jaoks eriti huvipakkuvad. Komisjon ei püüa teatisega luua ELile uusi pädevusvaldkondi. Samuti ei ole teatise eesmärk minna ELis üle ühtlustatud üksikisiku ja äriühingu tulumaksumäärade süsteemile.

3.14.

Maksukonkurentsiga kaasneb sageli suurenev surve riigieelarvele. Kui see juhtub, ei süvenda see mitte ainult laialt levinud tasakaalustamatust jaotamisel, vaid nõrgestab ka nõudlust ja on seetõttu kahjulik majanduse arengule. Eurokriiside kontekstis on eelarvepiirangute tõttu kehtestatud range kokkuhoiupoliitika.

3.15.

Konkurentsivõime ja finantsstabiilsus. Lisaks avaldavad pingelised riigieelarved sageli survet konkurentsile, sest puudub võimalus rahastada tulevasi investeeringuid näiteks taristusse, digiüleminekusse või teadus- ja arendustegevusse. Ka eelarve stabiilsus ja finantsturu stabiilsus on vastastikuses sõltuvuses.

3.16.

Maksustamise vältimise vastased meetmed. Komitee on veendunud, et Euroopa Liidul on ülemaailmse tähtsusega küsimustes eluliselt tähtis roll. Kuigi varem on mõned liikmesriigid kasutanud maksukonkurentsi mõne sisemise finantsprobleemi lahendamiseks, näitas maksustamise vältimise vastaste meetmete hiljutine vastuvõtmine avatust ja tahet edendada läbipaistvat ja õiglast maksukonkurentsi.

3.17.

ELi eelarvepoliitika. Komitee kindla veendumuse kohaselt põhineb Euroopa projekt tingimusel, et kõigil liikmesriikidel peab alati olema piisavalt võimalusi osaleda otsustusprotsessis. Peamine eesmärk on luua nii ELile kui ka igale liikmesriigile soodne keskkond.

3.18.    Maksuplaneerimine ja maksudest kõrvalehoidumine

3.18.1.

Komitee tõstab esile – ja kiidab – ELi tasandil tehtud edusamme agressiivse maksuplaneerimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemisel ning käibemaksusüsteemi parandamisel. Praeguse komisjoni tegevusajal on maksuvaldkonnas vastu võetud umbes 14 ettepanekut, mida on rohkem kui eelnenud 20 aasta jooksul (9). Läbipaistvuseeskirju on tugevdatud, et suurendada oluliselt teabe jagamist liikmesriikide vahel kodanike ja suurettevõtjate piiriüleste maksuasjade kohta. Käibemaksu kogumist on parandatud kaupade ja teenuste müügi uute eeskirjadega ning käibemaksupettuste vastu võitlemise uute piiriüleste koostöövahenditega (10).

3.18.2.

Edusammude puudumine mõnes valdkonnas. Komitee peab märkima, et äriühingute maksustamise reformimisel ei ole peamiselt poliitilise tahte puudumise tõttu nõukogus Euroopa tasandil suurt edu saavutatud. Samuti on ühehäälse hääletamise süsteemi tõttu blokeeritud digiteenuste maksustamist ja maksustamise vältimist käsitlevad olulised ettepanekud.

3.18.3.

Komitee on seisukohal, et maksupoliitika üldiselt ja maksupettuste vastu võitlemine peab jääma tulevase komisjoni prioriteetseks poliitikavaldkonnaks. Arvestades arvukaid maksuparadiisi skandaale (LuxLeaks, Panama dokumendid, paradiisipaberid jne) ning viidates viimastele hinnangutele maksudest kõrvalehoidumise kohta ELis, mis osutavad umbes 825 miljardile eurole aastas, (11) palub komitee pingelisemat ajakava.

3.18.4.

Parimaid tulemusi võitluses piiriülese maksupettusega on võimalik saavutada Euroopa tasandil. Komitee suhtub kriitiliselt asjaollu, et nõukogu on blokeerinud seda küsimust käsitlevad olulised seadusandlikud ettepanekud. Hiljutise Eurobaromeetri uuringu kohaselt arvab kolm neljandikku ELi kodanikest, et võitlus maksualaste kuritarvituste vastu peaks olema Euroopa prioriteet (12).

3.18.5.

Koostööd mittetegevad jurisdiktsioonid. Komitee tunneb heameelt maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu esmakordse avaldamise üle 2017. aasta detsembris ja selle pärastise läbivaatamise üle (13). Komitee toetab täielikult komisjoni kasutusele võetud musta nimekirja ja halli nimekirja meetodit (14). Panama dokumentide ja paradiisipaberite skandaalide valguses on komitee liikmesriike juba kutsunud üles kõrvaldama agressiivset maksuplaneerimist võimaldavad lüngad (15). Koostööd mittetegevad jurisdiktsioonid on oht, mis ähvardab ELi siseturgu (16).

3.19.

Komitee rõhutab vajadust laiema protsessi järele, et liikuda võimaluse korral kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise poole, mis võtab aega ja peaks olema kooskõlas teiste poliitiliste algatustega.

3.19.1.

Piisavalt tugev ELi eelarve võimaldaks finantsülekandeid šokkide või võrreldavate ebasoodsate tingimuste hüvitamiseks. Sellega seoses rõhutas kõrgetasemeline omavahendite töörühm, mis loodi eesmärgiga uurida, „kuidas saaks ELi eelarve tulude poole muuta lihtsamaks, läbipaistvamaks, õiglasemaks ja demokraatlikult vastutavaks“, Euroopa eelarvepoliitika tähtsust (17).

3.19.2.

Tänu paremini kooskõlastatud majanduspoliitikale võiks kaduda vajadus tasakaalustada koordineerimata riiklikke maksueeskirju. ELi majandus toimib tõhusamalt struktuurireformide, sihtotstarbeliste investeeringute, õiglase maksustamise, õiglaste kaubanduslepingute, innovatsiooni vallas juhtpositsiooni taastamise ja ühtse turu väljakujundamise kontekstis.

3.19.3.

Samas on väga tähtis ka ühtse turu saavutmine. Mittediskrimineerimise eeskirjad ja aluslepinguga tagatud neli vabadust peaksid juba kindlustama ühtse turu tingimuste täitmise. Riigiabi valdkonnas toimuv areng ja rikkumisjuhtumite arv on näidanud ka seda, et komisjonil on vahendeid selliste moonutuste kõrvaldamiseks. Vaja oleks põhjalikku analüüsi hindamaks, mil määral on praegused maksumeetmed olnud ebapiisavad.

---

(1)  COM(2019) 8 final, lk 4.

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus, ELT C 230, 14.7.2015, lk 24; Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus, ELT C 434, 15.12.2017, lk 18; Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus, ELT C 271, 19.9.2013, lk 23; Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus, ELT C 332, 8.10.2015, lk 8.

(3)  Euractiv – Time to get rid of EU’s unanimity rule on green fiscal matters.

(4)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus, ELT C 434, 15.12.2017, lk 58.

(5)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus, ELT C 237, 6.7.2018, lk 40.

(6)  https://www.oecd.org/tax/beps/

(7)  http://www.oecd.org/ctp/oecd-presents-outputs-of-oecd-g20-beps-project-for-discussion-at-g20-finance-ministers-meeting.htm.

(8)  http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-16-160_en.htm.

(9)  Volinik Moscovici 13. veebruari 2019. aasta Twitteri postitus.

(10)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused: ELT C 237, 6.7.2018, lk 40; ELT C 283, 10.8.2018, lk 35.

(11)  Euroopa Parlament – raport finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise kohta.

(12)  Euroopa Parlament – Uudised: võitlus maksupettustega.

(13)  https://www.consilium.europa.eu/media/31945/st15429en17.pdf.

(14)  https://www.oxfam.org/en/even-it/full-disclosure-eus-blacklist-tax-havens.

(15)  https://www.eesc.europa.eu/et/node/56888.

(16)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus, ELT C 229, 31.7.2012, lk 7.

(17)  Euroopa Liidu rahastamine tulevikus (nn Monti aruanne). Detsember 2016.