52018AR3593

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52018AR3593 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52018AR3593

Help

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Ühissätete määrus“

COR 2018/03593

ELT C 86, 7.3.2019, p. 41–83 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

7.3.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 86/41

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Ühissätete määrus“

(2019/C 86/06)

Kaasraportöörid:

Catiuscia MARINI (IT/PES), Umbria maakonna valitsuse juht

Michael SCHNEIDER(DE/EPP), kantsler, Saksi-Anhalti liidumaa esindaja föderaalvalitsuses

Viitedokument:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad

COM(2018) 375 – final

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Lisada põhjenduse 3 järele uus põhjendus

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) tuleb Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja ÜPP teise samba (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, EAFRD) vahel säilitada tugev koostoime ja seos. Ühissätete määrusest ei tohi EAFRD-d käsitlevat osa välja jätta, et säilitada tugev seos EAFRD ja struktuuride vahel, mis on struktuurifondide rakendamiseks liikmesriikides juba olemas .

Motivatsioon

EAGFi ja EAFRD vaheline tugev koostoime tuleks säilitada, et võimaldada EAFRD kaasamine ühissätete määruse alusel. Seega peaks EAFRD jääma osaks ühissätete määrusest, mistõttu tuleb teha vastavad muudatused teksti järgmistesse osadesse, eriti põhjendustesse 2 ja 23 ning artiklitesse 17, 31, 48 ja 58.

Muudatusettepanek 2

Lisada põhjenduse 4 järele uus põhjendus

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Erilist tähelepanu pööratakse maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused.

Motivatsioon

ELi toimimise lepingu artikli 174 eesmärkide käsitlemiseks on vaja konkreetset viidet ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega piirkondadele.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsed põhimõtteid, k.a Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, tuleb fondide kasutamisel järgida, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid järgima ka puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama juurdepääsu kooskõlas selle artikliga 9 ja vastavalt liidu õigusele, millega ühtlustatakse juurdepääsunõuded toodetele ja teenustele. Liikmesriigid ja komisjon peaksid püüdma kõrvaldada ebavõrdsust ja edendada soolist võrdõiguslikkust ning kaasata soolist perspektiivi , samuti võidelda soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimisega. Fondid ei peaks toetama meetmeid, mis aitavad kaasa segregatsioonile mis tahes kujul. Fondide eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“. Et kaitsta siseturu terviklikkust, peab ettevõtjatele kasu toov tegevus toimuma ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud liidu riigiabi eeskirjade kohaselt.

Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 10 sätestatud horisontaalsed põhimõtteid, k.a Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, tuleb fondide kasutamisel järgida, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Liikmesriigid peaksid järgima ka puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja tagama juurdepääsu kooskõlas selle artikliga 9 ja vastavalt liidu õigusele, millega ühtlustatakse juurdepääsunõuded toodetele ja teenustele. Liikmesriigid ja komisjon peaksid püüdma kõrvaldada ebavõrdsust ja edendada soolist võrdõiguslikkust, samuti võidelda soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimisega . Sootundlik eelarvestamine tuleks lisada asjakohaste fondide rakendamise kõikidesse etappidesse alates programmitööst kuni aruandluseni ning seda ka sootundlike näitajate ja soo alusel eristatud andmete kogumise kaudu . Fondid ei peaks toetama meetmeid, mis aitavad kaasa segregatsioonile mis tahes kujul. Fondide eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonna säilitamise, keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise eesmärke, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“. Et kaitsta siseturu terviklikkust, peab ettevõtjatele kasu toov tegevus toimuma ELi toimimise lepingu artiklites 107 ja 108 sätestatud liidu riigiabi eeskirjade kohaselt.

Motivatsioon

On oluline tagada, et fondide puhul võetakse arvesse ka soolist perspektiivi, millega tagatakse võrdõiguslikkus kõikides fondidest mõjutatud valdkondades ja aidatakse saavutada kaasavat ühiskonda.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 10

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Komisjon peaks täitma fondidele eraldatud liidu eelarve osa koostöös liikmesriikidega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) [uue finantsmääruse number] (edaspidi „finantsmäärus“) tähenduses. Seepärast peaksid komisjon ja liikmesriigid fondide rakendamisel koostöös liikmesriikidega järgima finantsmääruses osutatud põhimõtteid, nagu usaldusväärne finantsjuhtimine, läbipaistvus ja diskrimineerimiskeeld. Programmide ettevalmistamise ja rakendamise eest peaksid vastutama liikmesriigid ja nende selleks otstarbeks nimetatud asutused sobival territoriaalsel tasandil kooskõlas asjaomase liikmesriigi institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga.

Motivatsioon

Ühissätete määrus peaks piirkondliku lähenemisviisi tagamiseks selgelt väljendama vajadust kaasata sobivat territoriaalset tasandit, austades samas täielikult subsidiaarsuse põhimõtet.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 11

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Fondide rakendamise oluline tunnus on partnerluse põhimõte, mis põhineb mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisil ning tagab kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite kaasatuse. Et tagada partnerluse korralduse jätkuvus, peaks jääma kehtima komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014 [13].

Fondide rakendamise oluline tunnus on partnerluse põhimõte, mis põhineb mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisil ning tagab kohalike ja piirkondlike ametiasutuste, kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite kaasatuse. See võimaldab tagada osalejate pühendumise ja omaluse ning toob Euroopa kodanikele lähemale. Et tagada partnerluse korralduse jätkuvus, peaks jääma kehtima komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014 [13].

Motivatsioon

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleb tuua selgesõnaliselt välja kõigis ühissätete määruse põhjendustes ja artiklites, milles käsitletakse partnerluse põhimõtet ja mitmetasandilist valitsemist.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 12

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liidu tasandil on majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta riikide reformiprioriteetide kindlaksmääramise ja nende rakendamise raamistik. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetamiseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Need strateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et kirjeldada ja koordineerida prioriteetseid investeerimisprojekte, mida toetada riikliku ja liidu rahastusega. Need peaksid aitama ka kasutada liidu rahastust järjekindlalt ja maksimeerida eelkõige fondidelt, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendilt ja InvestEU-lt saadava rahalise toetuse lisandväärtust.

Liidu tasandil on reformitud Euroopa poolaasta , mis integreerib mitmetasandilise valitsemise põhimõtte ja on vastavuses ELi uue pikaajalise strateegiaga kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks, riikide reformiprioriteetide kindlaksmääramise ja nende rakendamise raamistik. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetamiseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Need strateegiad tuleks töötada välja koostöös riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega ning esitada programmitöö perioodi vahehindamise alguses ja seda arvesse võttes koos riiklike reformikavadega, et kirjeldada ja koordineerida prioriteetseid investeerimisprojekte, mida toetada riikliku ja liidu rahastusega. Need peaksid aitama ka kasutada liidu rahastust järjekindlalt ja maksimeerida eelkõige fondidelt, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendilt ja InvestEU-lt saadava rahalise toetuse lisandväärtust.

Motivatsioon

Vahehindamise alguses ja seda arvesse võttes saab reformitud Euroopa poolaasta tsüklit paremini vastavusse viia ühtekuuluvuse poliitika mitmeaastaste investeerimisprioriteetidega.

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 13

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid otsustama, kuidas võtta programmitöö dokumentide koostamisel arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on võetud vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 2 ja nõukogu asjakohaste soovitustega , mis on võetud vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikega 4. Programmitöö perioodil 2021–2027 (edaspidi „programmitöö periood“) peaksid liikmesriigid andma regulaarselt seirekomisjonile ja komisjonile aru edust programmide rakendamisel riigipõhiste soovituste täitmise toetamisel. Vahehindamise ajal peaksid liikmesriigid kaaluma muu hulgas programmi muudatusi, et täita asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on programmitöö perioodi algusest vastu võetud või muudetud.

Liikmesriigid peaksid otsustama, kuidas võtta programmitöö dokumentide koostamisel arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi fondide tegevusulatuse ja ülesannete kohta , mis on võetud vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 2, nõukogu asjakohaseid soovitusi , mis on võetud vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikega 4 , ning põhjalikku territoriaalset analüüsi, kus võetakse arvesse piirkondlikku mõõdet ja piirkondlike ametiasutuste rolli riigipõhiste soovituste täitmisel . Programmitöö perioodil 2021–2027 (edaspidi „programmitöö periood“) peaksid liikmesriigid andma regulaarselt seirekomisjonile ja komisjonile aru edust programmide rakendamisel fondide tegevusulatust ja ülesandeid käsitlevate riigipõhiste soovituste täitmise toetamisel. Vahehindamise ajal peaksid liikmesriigid kohalike ja piirkondlike ametiasutustega tihedat koostööd tehes kaaluma muu hulgas programmi muudatusi, et täita asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on programmitöö perioodi algusest vastu võetud või muudetud.

Motivatsioon

Euroopa poolaasta territoriaalse mõõtme tugevdamine, mis peaks hõlmama põhjalikku territoriaalset analüüsi, kus võetakse arvesse piirkondlikku mõõdet ja piirkondlike ametiasutuste rolli riigipõhiste soovituste täitmisel.

Muudatusettepanek 8

Lisada põhjenduse 19 järele uus põhjendus

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Vähenev töö- ja suurenev pensioniealiste osakaal üldelanikkonnas, samuti elanikkonna muutustega seotud probleemid survestavad tõenäoliselt jätkuvalt muu hulgas haridus- ja sotsiaaltoetuste struktuure ja ka majanduslikku konkurentsivõimet. Selliste demograafiliste muutustega kohanemine on lähiaastatel üks kohalike ja piirkondlike ametiasutuste keskseid probleeme ning sellele tuleks pöörata erilist tähelepanu piirkondades, mida demograafilised muutused kõige rohkem mõjutavad.

Motivatsioon

Arvesse tuleks võtta demograafilistest muutustest mõjutatud piirkondade konkreetne olukord.

Muudatusettepanek 9

Põhjendus 40

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et suurendada lisandväärtust, mida saadakse investeeringutest, mida rahastatakse täielikult või osaliselt liidu eelarvest, tuleks taotleda fondide ja otseselt juhitavate rahastamisvahendite , sealhulgas reformitoetusvahendi vahelise koostoime suurendamist. Koostoime saavutamist peaks eelkõige võimaldama see, kui programmi „Euroopa horisont“ raames kehtestataks ühtne rahastamiskõlblike kulude määr sarnaste tegevuste puhul ning kui sama tegevuse puhul saaks kasutada eri liidu rahastamisvahenditest pärit vahendeid, tingimusel et tegemist ei oleks topeltrahastamisega. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad fondidepoolse täiendava rahastamise kohta.

Selleks et suurendada lisandväärtust, mida saadakse investeeringutest, mida rahastatakse täielikult või osaliselt liidu eelarvest, tuleks taotleda fondide ja otseselt juhitavate rahastamisvahendite vahelise koostoime suurendamist , arendades hõlpsalt kasutatavaid mehhanisme, edendades mitmetasandilise valitsemise lahendusi ja poliitika tugevat koordineerimist, mis on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega . Koostoime saavutamist peaks eelkõige võimaldama see, kui programmi „Euroopa horisont“ raames kehtestataks ühtne rahastamiskõlblike kulude määr sarnaste tegevuste puhul ning kui sama tegevuse puhul saaks kasutada eri liidu rahastamisvahenditest pärit vahendeid, tingimusel et tegemist ei oleks topeltrahastamisega. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada eeskirjad fondidepoolse täiendava rahastamise kohta.

Motivatsioon

Regioonide Komiteel on reformitoetusvahendi kasulikkuse ja põhjendamise osas tõsiseid kahtlusi.

Koostoime ELi teiste programmidega peaks olema hõlpsalt saavutatav ja põhinema mitmetasandilise valitsemise lahenduste ja poliitika tugeva koordineerimise edendamisel.

Muudatusettepanek 10

Põhjendus 46

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et programme saaks hakata kiiremini rakendama, tuleks võimaldada jätkata eelmisel programmitöö perioodil kasutusel olnud rakenduslike vahendite kasutamist. Eelmisel programmitöö perioodil juurutatud arvutipõhise süsteemi kasutamist tuleks jätkata ja seda vajaduse korral kohandada, välja arvatud juhul, kui on vaja rakendada uut tehnoloogiat.

Selleks et programme saaks hakata kiiremini rakendama, tuleks võimaldada jätkata eelmisel programmitöö perioodil kasutusel olnud rakenduslike vahendite ning haldus- ja kontrollisüsteemi muude osade kasutamist. Eelmisel programmitöö perioodil juurutatud arvutipõhise süsteemi kasutamist tuleks jätkata ja seda vajaduse korral kohandada, välja arvatud juhul, kui on vaja rakendada uut tehnoloogiat.

Motivatsioon

Programmitöö eelmisel perioodil kasutusel olnud rakenduslike vahendite kasutamist tuleks laiendada haldus- ja kontrollisüsteemi muudele valdkondadele.

Muudatusettepanek 11

Põhjendus 49

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et suurendada fondide ja otseselt juhitavate rahastamisvahendite koostoimet, tuleks edendada selliste tegevuste toetamist, mis on saanud kvaliteedimärgise .

Selleks et suurendada fondide ja otseselt juhitavate rahastamisvahendite koostoimet , on ERFi, EAFRD ja ESF+ piirkondliku lähenemisviisi paremaks ühitamiseks vaja sihtotstarbelist meedet. Eriti tuleks edendada kvaliteedimärgist ja asjaomaste projektide rahastamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kooskõlas korraldusasutuste määratletud prioriteetidega ning arendada seda edasi innovatsiooni ökosüsteemide toetamiseks, samuti teadus- ja arendustegevuse rahastamise ning aruka spetsialiseerumise strateegiate paremaks ühendamiseks riiklikul ja piirkondlikul tasandil .

Motivatsioon

ELi rahastamisvahendite parem kooskõlastamine ei peaks olema ühesuunaline protsess. Kvaliteedimärgis programmi „Horisont“ koostoimete edendamiseks peaks hõlmama ka selle programmi rakendamisel innovatsiooni ökosüsteemide paremat ühendamist.

Muudatusettepanek 12

Põhjendus 61

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid, et valida välja rahastamiskõlblikud piirkonnad ja alad, mis võivad saada fondidelt toetust. Selleks peaks liidu tasandil piirkondade ja alade kindlakstegemine põhinema ühisel piirkondade klassifitseerimise süsteemil, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003 (1), mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 868/2014 (2) .

Motivatsioon

Vaja on viidata värskeimale NUTSi piirkondade loetelule, mille NUTS 2 tasandi kolme järjestikuse aasta kohta saab vajalikku teavet anda Eurostat.

Muudatusettepanek 13

Põhjendus 64

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Teatav summa ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest tuleks eraldada komisjoni otsese või kaudse haldamise all olevale Euroopa linnade algatusele.	Teatav summa ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest tuleks eraldada komisjoni otsese või kaudse haldamise all olevale või ühiselt hallatavale Euroopa linnade algatusele , et toetada ELi linnade tegevuskava edasiarendamist .

Motivatsioon

Uus Euroopa linnade algatus peaks mängima olulist rolli ka ELi linnade tegevuskava edasiarendamises. Ühise haldamise võimaldamine suurendab paindlikkust.

Muudatusettepanek 14

Artikli 2 punkt 8

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

„toetusesaaja“ –

[…]

c)	riigiabi kavade puhul üksus , mis saab toetust;

„toetusesaaja“ –

[…]

c)	riigiabi kavade puhul asutus , mis saab toetust , välja arvatud juhtudel, kui liikmesriik võib otsustada, et toetusesaaja on abi andev asutus ;

Motivatsioon

Toetusesaaja määratlus riigiabi kavade puhul peaks põhinema praegu jõus oleva koondõigusakti määratlusel. See hõlmab toetuste ümberjagamise mudelit rakenduskavades.

Muudatusettepanek 15

Artikli 4 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

ERFist, ESF+-ist, Ühtekuuluvusfondist ja EMKFist toetatakse järgmisi poliitikaeesmärke:

a)	arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise kaudu;

a)	poliitikaeesmärk nr 1: arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise , näiteks VKEde ja turismi toetamise kaudu;

b)	keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu;

b)	poliitikaeesmärk nr 2: keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa puhtale energeetikale õiglase ülemineku ja kestliku linnalise liikuvuse , roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise kaudu;

c)	paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu;

c)	poliitikaeesmärk nr 3: paremini ühendatud Euroopa liikuvuse ja piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu;

d)	sotsiaalsem Euroopa, kus rakendatakse Euroopa sotsiaalõiguste sammast;

d)	poliitikaeesmärk nr 4: sotsiaalsem Euroopa, kus rakendatakse Euroopa sotsiaalõiguste sammast;

e)	kodanikele lähemal olev Euroopa, soodustades linna- ja maapiirkondade ning rannikualade kestlikku ja terviklikku arengut kohalike algatuste kaudu.

e)	horisontaalne poliitikaeesmärk nr 5: kodanikele lähemal olev Euroopa, soodustades linna- ja maapiirkondade ning rannikualade kestlikku ja terviklikku arengut kohalike algatuste kaudu.

Motivatsioon

Ühissätete määruses puudub konkreetne viide VKEdele ja turismile. Lisaks peaks poliitikaeesmärk nr 5 olema valdkondadevaheline ja seega tuleks seda kasutada poliitikaeesmärkide nr 1–4 täitmiseks.

Muudatusettepanek 16

Artikli 4 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid annavad teavet keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud toetuse kohta, kasutades metoodikat, mis põhineb iga fondi sekkumise liikidel. See metoodika hõlmab antava toetuse kaalu kindlaksmääramist tasemel, mis kajastab toetuse panuse ulatust keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse. ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi puhul seotakse kaal I lisas sätestatud sekkumise liikide valdkondade ja koodidega.

Liikmesriigid annavad teavet keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud toetuse kohta, kasutades metoodikat, mis põhineb iga fondi sekkumise liikidel. See metoodika põhineb juba olemasolevatel ELi keskkonnaalastel õigusaktidel ja hõlmab antava toetuse kaalu kindlaksmääramist tasemel, mis kajastab toetuse panuse ulatust keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse. ERFi, EAFRD, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi puhul seotakse kaal I lisas sätestatud sekkumise liikide valdkondade ja koodidega.

Motivatsioon

Partnerluslepingute ja programmi koostamisel ning rakendamisel keskkonnakaalutluste arvesse võtmise metoodika arendamise nõue peab põhinema olemasolevatel ELi keskkonnaalastel õigusaktidel.

Muudatusettepanek 17

Artikli 4 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid ja komisjon tagavad koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe fondide ja selliste muude liidu rahastamisvahendite vahel, nagu reformide tugiprogramm, kaasa arvatud reformitoetusvahend ja tehnilise toetuse vahend. Nad optimeerivad vastutavate osaliste vahelisi koordineerimismehhanisme, et vältida kavandamise ja rakendamise dubleerimist.

Kooskõlas oma institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga tagavad liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud asutused ja komisjon artiklis 6 sätestatud partnerluse põhimõtete ning subsidiaarsuse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtete alusel koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe fondide (sh EAFRD) ja selliste muude liidu rahastamisvahendite vahel, nagu reformide tugiprogramm, kaasa arvatud tehnilise toetuse vahend. Nad optimeerivad vastutavate osaliste vahelisi koordineerimismehhanisme, et vältida kavandamise ja rakendamise dubleerimist.

Motivatsioon

Kuna uues ühissätete määruses puudub ühine strateegiline raamistik, on oluline tagada fondide koordineerimisel kohalike ja piirkondlike omavalitsuste täielik osalemine.

Muudatusettepanek 18

Artikkel 6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Iga liikmesriik korraldab partnerlussuhte pädevate piirkondlike ja kohalike asutustega.

Iga liikmesriik korraldab kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusraamistikuga partnerlussuhte pädevate piirkondlike ja kohalike asutustega.

Kõnealune partnerlussuhe hõlmab vähemalt järgmisi partnereid:

a)	linnade ja muud avaliku sektori asutused;

a)	linnade ja muud avaliku sektori asutused;

b)	majandus- ja sotsiaalpartnerid;

b)	majandus- ja sotsiaalpartnerid;

c)	pädevad asutused, kes esindavad kodanikuühiskonda, keskkonnavaldkonna partnerid ning sotsiaalse kaasamise, põhiõiguste, puudega inimeste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavad asutused.

c)	pädevad asutused, kes esindavad kodanikuühiskonda, keskkonnavaldkonna partnerid ning sotsiaalse kaasamise, põhiõiguste, puudega inimeste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavad asutused.

[…]

4. Vähemalt kord aastas konsulteerib komisjon liidu tasandil partnereid esindavate organisatsioonidega programmide rakendamise teemal.

4. Vähemalt kord aastas konsulteerib komisjon liidu tasandil partnereid esindavate organisatsioonidega programmide rakendamise teemal. Partnerite ja sidusrühmade soovitused on avalikult kättesaadavad.

[…]

Motivatsioon

Piirkondlikud parlamendid ja assambleed tuleks samuti kaasata kõrvuti olemasolevate mitmetasandilise valitsemise süsteemidega.

Muudatusettepanek 19

Artikli 6 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Partnerluse korraldamine ja rakendamine toimub kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 240/2014 (1).	Partnerluse korraldamine ja rakendamine toimub kooskõlas komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 240/2014 (1) määratletud partnerluse käitumisjuhendi ja mitmetasandilise valitsemise põhimõttega, tunnustades kohalikke ja piirkondlikke asutusi täieõiguslike partneritena .

Motivatsioon

Partnerluse käitumisjuhend on praegu ühissätete määruse kohaselt delegeeritud õigusakt. Käitumisjuhendi nähtavuse suurendamiseks tuleb see lisada ühissätete määrusesse lisana. Õigusakti tuleb uuendada hoolimata selle õiguslikust vormist! See nõuab vastavaid muudatusi ühissätete määruse järgmistes osades, eriti põhjenduses 11 ning artiklites 11 ja 21.

Muudatusettepanek 20

Kavatsus 8

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Partnerlusleping peab sisaldama järgmist:

[…]

Partnerlusleping peab sisaldama järgmist:

[…]

iii)	teave fondide ja muude liidu vahendite, sealhulgas LIFE strateegiliste integreeritud projektide ja strateegiliste loodusprojektide vahelise vastastikuse täiendavuse kohta;

iii)	teave fondide ja muude liidu vahendite, eriti programmi „Horisont“ Euroopa partnerluste ning LIFE strateegiliste integreeritud projektide ja strateegiliste loodusprojektide vahelise vastastikuse täiendavuse ja koostoime kohta;

[…]

h)	vajaduse korral integreeritud lähenemisviis rahvastikuprobleemide või selliste geograafiliste alade erivajadustega tegelemiseks, mis kannatavad raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimuste all, nagu on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 174.

[…]

Motivatsioon

Tihedam side programmi „Horisont“ Euroopa partnerluse ja ühtekuuluvuspoliitika fondide vahel on oluline parema vastastikuse täiendavuse ja koostoime saavutamiseks. ELi toimimise lepingu artikli 174 nõuete täitmiseks on vaja konkreetset viidet geograafilistele piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused.

Muudatusettepanek 21

Artikli 9 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Komisjon hindab partnerluslepingut ja selle vastavust käesolevale määrusele ning fondispetsiifilistele eeskirjadele. Oma hinnangu koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi.	Komisjon hindab partnerluslepingut ja selle vastavust käesolevale määrusele ning fondispetsiifilistele eeskirjadele. Oma hinnangu koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi , kui need olid selgelt lisatud riiklikesse reformikavadesse pärast käesoleva määruse artikli 6 kohaseid läbirääkimisi kohalike ja piirkondlike asutustega.

Motivatsioon

Riigipõhised soovitused on vastuvõetavad, kui need on töötatud välja partnerluspõhimõtte alusel.

Muudatusettepanek 22

Artikli 10 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad partnerluslepingus või programmi muutmise taotluses määrata summa, mis tuleks ERFist, ESF+-ist, Ühtekuuluvusfondist ja EMKFist eraldada InvestEU-le ja anda välja eelarvelise tagatistena. InvestEU-le eraldatav summa ei või ületada 5 % iga fondi kogueraldisest, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Selliseid eraldisi ei käsitata vahendite ümberpaigutamisena artikli 21 tähenduses.

Liikmesriigid võivad nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning kooskõlas oma institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga määrata partnerluslepingus või programmi muutmise taotluses summa, mis tuleks ERFist, ESF+-ist, Ühtekuuluvusfondist ja EMKFist eraldada InvestEU-le ja anda välja eelarvelise tagatistena. InvestEU-le eraldatav summa ei või ületada 5 % iga fondi kogueraldisest, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel , nõrgestamata samas fondide asukohapõhist lähenemisviisi . Selliseid eraldisi ei käsitata vahendite ümberpaigutamisena artikli 21 tähenduses.

Motivatsioon

InvestEU-le vahendite vabatahtlik ülekandmine ei tohiks nõrgestada ühtekuuluvuspoliitika fondide asukohapõhist lähenemisviisi ega olemasolevaid mitmetasandilise valitsemise süsteeme.

Muudatusettepanek 23

Artikli 11 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Käesolevas määruses sätestatakse iga erieesmärgi tulemusliku ja tõhusa rakendamise eeltingimused (edaspidi „rakendamistingimused“).	Käesolevas määruses sätestatakse iga erieesmärgi tulemusliku ja tõhusa rakendamise eeltingimused (edaspidi „rakendamistingimused“).
	Rakendamistingimused kehtivad vaid ulatuses ja juhul, kui need aitavad kaasa programmi prioriteetidega taotletavatele konkreetsetele eesmärkidele ning neid saavad mõjutada programmide eest vastutavad isikud.
III lisas sätestatakse horisontaalsed rakendamistingimused, mida kohaldatakse kõikide erieesmärkide suhtes, ning nende tingimuste täitmise hindamiseks vajalikud kriteeriumid.	Eespool toodut arvesse võttes sätestatakse III lisas horisontaalsed rakendamistingimused, mida kohaldatakse kõikide erieesmärkide suhtes, ning nende tingimuste täitmise hindamiseks vajalikud kriteeriumid.
IV lisas sätestatakse ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ESF+ valdkondlikud rakendamistingimused ning nende tingimuste täitmise hindamiseks vajalikud kriteeriumid.	IV lisas sätestatakse ERFi, Ühtekuuluvusfondi , EAFRD ja ESF+ valdkondlikud rakendamistingimused ning nende tingimuste täitmise hindamiseks vajalikud kriteeriumid.

Motivatsioon

Kuigi eeltingimuste täitmist reguleerivaid eeskirju on lihtsustatud, on oluline ka rõhutada, et rakendamistingimused peaksid olema tihedalt seotud ELi toimimise lepingus sätestatud ühtekuuluvuspoliitika fondide eesmärkidega.

Muudatusettepanek 24

Artikli 11 lõige 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Asjaomase erieesmärgiga seotud tegevuste kulusid ei saa maksetaotlusse kanda enne, kui komisjon teatab liikmesriigile, et lõike 4 kohane rakendamistingimus on täidetud.	Asjaomase erieesmärgiga seotud tegevuste kulusid saab maksetaotlusse kanda ka enne, kui komisjon teatab liikmesriigile, et lõike 4 kohane rakendamistingimus on täidetud , ilma et see piiraks hüvitamise peatamist kuni tingimuse täitmiseni .
[…]	[…]

Motivatsioon

Kuigi eeltingimuste täitmist reguleerivaid eeskirju on lihtsustatud, on oluline vältida viivitusi programmide rakendamises.

Muudatusettepanek 25

Artikli 12 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriik kehtestab tulemusraamistiku, mis võimaldab programmi rakendamise vältel teha selle tulemuslikkuse seiret, programmi tulemuslikkust hinnata ning selle kohta aru anda; samuti aitab tulemusraamistik kaasa fondide üldise tulemuslikkuse mõõtmisele.	Tihedas koostöös asjakohase korraldusasutusega ning täielikult järgides partnerluse käitumisjuhendit ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtet, kehtestab liikmesriik tulemusraamistiku, mis võimaldab programmi rakendamise vältel teha selle tulemuslikkuse seiret, programmi tulemuslikkust hinnata ning selle kohta aru anda; samuti aitab tulemusraamistik kaasa fondide üldise tulemuslikkuse mõõtmisele.
[…]	[…]

Motivatsioon

Just korraldusasutus, kes vastutab programmi ettevalmistamise eest, kehtestab programmi tulemusraamistiku.

Muudatusettepanek 26

Artikkel 14

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriik vaatab läbi kõik ERFist, ESF+-ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavad programmid , võttes arvesse järgmist:

1. Liikmesriik teeb vahehindamise kõigi ERFist, ESF+-ist , EAFRDst ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate programmide kohta. Liikmesriik ja programmi eest vastutav territoriaalne tasand vaatavad iga programmi läbi , võttes arvesse järgmist:

a)	2024. aastal vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes kindlaks määratud probleeme;

a)	2024. aastal vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes kindlaks määratud probleeme;

b)	asjaomase liikmesriigi või piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda;

b)	asjaomase liikmesriigi ja piirkonna sotsiaal-majanduslikku ja territoriaalset olukorda ning vajadusi ;

c)	vahe-eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme;

c)	vahe-eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme;

d)	vajaduse korral artikli 104 lõikes 2 sätestatud tehniliste kohanduste tulemust.

d)	vajaduse korral artikli 104 lõikes 2 sätestatud tehniliste kohanduste tulemust.

2. Liikmesriik esitab komisjonile 31. märtsiks 2025 taotluse kõigi programmide muutmiseks vastavalt artikli 19 lõikele 1. Liikmesriik põhjendab programmi muutmist lõikes 1 sätestatud tingimuste alusel.

2. Liikmesriik esitab vajaduse korral komisjonile 30. juuniks 2025 taotluse kõigi programmide muutmiseks vastavalt artikli 19 lõikele 1. Liikmesriik põhjendab programmi muutmist lõikes 1 sätestatud tingimuste alusel.

Läbivaadatud programm peab sisaldama järgmist:

a)	rahaliste vahendite eraldisi prioriteetide kaupa , sealhulgas 2026. ja 2027. aasta summasid ;

a)	2026. ja 2027. aasta rahaliste vahendite , sealhulgas soovituslike eraldiste läbivaatamine prioriteetide kaupa;

b)	muudetud või uusi sihtväärtusi;

b)	muudetud või uusi sihtväärtusi;

c)	artikli 104 lõikes 2 sätestatud tehnilise kohanduse tulemusena läbi vaadatud rahaliste vahendite eraldisi, kaasa arvatud 2025., 2026. ja 2027. aasta summad, kui see on asjakohane.

c)	artikli 104 lõikes 2 sätestatud tehnilise kohanduse tulemusena läbi vaadatud rahaliste vahendite eraldisi, kaasa arvatud 2025., 2026. ja 2027. aasta summad, kui see on asjakohane.

3. Kui läbivaatamise tulemusena esitatakse uus programm, peab artikli 17 lõike 3 punkti f alapunkti ii kohane rahastamiskava katma iga fondi rahalise assigneeringu kogusumma alates programmi heakskiitmise aastast.

Motivatsioon

Vahehindamine peaks põhinema fondide terve perioodi kulukohustustel liikmesriigi kohta, et tagada rahastamisvoogude prognoositavust. Muudatuste esitamise tähtaeg on liiga varane, et tagada 2024. aasta tulemuste piisav arvesse võtmine. Programmi muutmise taotlus tuleks esitada vaid juhul, kui see tundub vajalik.

Muudatusettepanek 27

Artikli 15 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Komisjon võib esitada liikmesriigile taotluse, et see vaataks läbi asjaomased programmid ja teeks nendega seoses muudatusettepanekuid, kui see on vajalik nõukogu asjaomaste soovituste rakendamise toetamiseks , mis sobivad majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust edendavate eesmärkide saavutamiseks .

Kõnealuse taotluse võib esitada järgmistel eesmärkidel:

a)	toetamaks liikmesriigile ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 alusel antud asjaomase riigipõhise soovituse rakendamist või ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud ning asjaomasele liikmesriigile adresseeritud asjaomase nõukogu soovituse rakendamist;

b)	toetamaks asjaomasele liikmesriigile adresseeritud nõukogu asjaomaste soovituste rakendamist, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (1) (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta) artikli 7 lõike 2 või artikli 8 lõike 2 kohaselt .

Kõnealuse taotluse võib esitada eesmärgiga toetada liikmesriigile ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 alusel antud asjaomase riigipõhise soovituse rakendamist või ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud ning asjaomasele liikmesriigile adresseeritud asjaomase nõukogu soovituse rakendamist.

Motivatsioon

Tuleb tagada, et riigipõhistel soovitustel põhinevad muudatused oleks sobilikud ELi toimimise lepingu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamiseks. Regioonide Komitee on ühtekuuluvuspoliitika makromajanduslike tingimuste vastu.

Muudatusettepanek 28

Artikli 15 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Lõike 1 kohaselt komisjoni poolt liikmesriigile esitatud taotlus peab olema põhjendatud ja selles peab olema viidatud vajadusele toetada asjaomaste soovituste rakendamist, samuti peavad seal olema ära toodud programmid ja prioriteedid, mis komisjoni hinnangul on asjakohased, ja eeldatavate muudatuste laad.

Motivatsioon

Uus ühissätete määrus peaks hõlmama ka tähtaja muudatuste tegemiseks, nagu on praeguses ühissätete määruse sõnastus.

Muudatusettepanek 29

Artikli 15 lõige 7

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Komisjon teeb nõukogule ettepaneku peatada kõik kulukohustused või maksed või osa kulukohustusi või makseid liikmesriigi programmi(de)le juhul, kui:

(a)	nõukogu otsustab ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 või 11 kohaselt, et liikmesriik ei ole võtnud tulemuslikke meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimiseks;

b)	nõukogu võtab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 8 lõike 3 kohaselt sama tasakaalustamatuse menetluse kohta vastu kaks järjestikust soovitust põhjusel, et liikmesriik on esitanud ebapiisava parandusmeetmete kava;

c)	nõukogu teeb määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 10 lõike 4 kohaselt sama tasakaalustamatuse menetluse kohta kaks järjestikust otsust, milles soovitatud parandusmeetmete rakendamata jätmisest tulenevalt tuvastatakse nõuete täitmata jätmine;

d)	komisjon teeb järelduse, et liikmesriik ei ole võtnud meetmeid nagu on osutatud nõukogu määruses (EÜ) nr 332/2002 ning selle tulemusena otsustab mitte lubada sellele liikmesriigile antud rahalise abi väljamaksmist;

e)	nõukogu otsustab, et liikmesriik ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 472/2013 artiklis 7 osutatud makromajandusliku kohandamisprogrammi nõudeid või ELi toimimise lepingu artikli 136 lõike 1 kohaselt vastu võetud nõukogu otsuses nõutud meetmeid.

Esmatähtsaks peetakse kulukohustuste peatamist; maksed peatatakse ainult juhul, kui taotletakse koheseid meetmeid ja nõuete olulise eiramise korral. Maksete peatamist kohaldatakse maksetaotlustele, mis asjaomaste programmide suhtes on esitatud pärast peatamisotsuse tegemise kuupäeva.

Komisjon võib erakorraliste majandusolude tõttu või põhjendatud taotluse korral, mille asjaomane liikmesriik on esitanud komisjonile 10 päeva jooksul pärast eelmises lõigus osutatud otsuse või soovituse vastuvõtmist, soovitada nõukogul tühistada kõnealuses lõigus osutatud peatamise.

Motivatsioon

Regioonide Komitee on ühtekuuluvuspoliitika makromajanduslike tingimuste vastu. Lõike 7 väljajätmine peaks kajastuma artikli järgnevate lõigete vastavates muudatustes (lõigete 8 ja 10 väljajätmine ning lõigete 9 ja 11 muutmine).

Muudatusettepanek 30

Artikli 15 lõige 12

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti käesoleva artikli rakendamisega kursis. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti viivitamata eelkõige juhul, kui üks lõikes 7 sätestatud tingimus osutub liikmesriigi puhul täidetuks, ning annab üksikasjalikud andmed fondide ja programmide kohta, mille kulukohustused või maksed võidakse peatada.	Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti käesoleva artikli rakendamisega kursis.
Võttes arvesse esimeses lõigus osutatud teabe edastamise kohustust, võib Euroopa Parlament kutsuda komisjoni käesoleva artikli kohaldamist käsitlevale struktureeritud dialoogile.	Võttes arvesse esimeses lõigus osutatud teabe edastamise kohustust, võib Euroopa Parlament kutsuda komisjoni käesoleva artikli kohaldamist käsitlevale struktureeritud dialoogile. Euroopa Parlament võib paluda Euroopa Regioonide Komiteel teema kohta arvamust avaldada.
Komisjon edastab kulukohustuste peatamise ettepaneku või peatamise tühistamise ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	Komisjon edastab kulukohustuste peatamise ettepaneku või peatamise tühistamise ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule kohe pärast selle vastu võtmist . Euroopa Parlament võib paluda komisjonil ettepanekut põhjendada .

Motivatsioon

Piirkondlike mõjude hindamiseks võib kasutada ka komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahelist struktureeritud dialoogi. Sel juhul võib Euroopa Parlament paluda arutelust osa võtta Regioonide Komiteel. Asjatute viivituste vältimiseks edastab komisjon otsuse viivitamata.

Muudatusettepanek 31

Artikli 16 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriigid valmistavad ette programmid fondide rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.	Liikmesriigid või asjakohased korraldusasutused koostöös artiklis 6 viidatud partneritega valmistavad ette programmid fondide rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. Programmide koostamisel järgitakse partnerluse käitumisjuhendit ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtet.

Motivatsioon

Punkti suurem selgus.

Muudatusettepanek 32

Artikkel 17

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

[…]

3. Igas programmis sätestatakse:

[…]

iga erieesmärgi puhul:

i)	asjaomased meetmed, sealhulgas kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ning nende eeldatav panus erieesmärkide ning, kui see on asjakohane, makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkondade strateegiate saavutamisse;

iga erieesmärgi puhul:

i)	asjaomased meetmed, sealhulgas kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste esialgne loetelu ning nende eeldatav panus erieesmärkide ning, kui see on asjakohane, makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkondade strateegiate saavutamisse;

[…]

iv)	konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas integreeritud territoriaalsete investeeringute, kogukonna juhitud kohaliku arengu või muude territoriaalse arengu vahendite kavandatav kasutamine;

iv)	konkreetsed sihtpiirkonnad riigi või piirkonna tasandil koostatud strateegiliste dokumentide alusel , sealhulgas integreeritud territoriaalsete investeeringute, kogukonna juhitud kohaliku arengu või muude territoriaalse arengu vahendite kavandatav kasutamine;

[…]

g)	meetmed, mida võetakse, et kaasata artiklis 6 osutatud asjakohased partnerid programmi ettevalmistamisse, ning partnerite roll programmi rakendamises, seires ja hindamises;

g)	meetmed, mida võetakse, et kaasata artiklis 6 osutatud asjakohased partnerid programmi ettevalmistamisse, ning partnerite roll programmi rakendamises, seires ja hindamises kooskõlas mitmetasandilise valitsemise põhimõtte ja partnerluse käitumisjuhendiga ;

[…]

7. Liikmesriik teavitab komisjoni lõike 3 punktis j osutatud teabe mis tahes muudatustest, millega seoses ei ole vaja programmi muuta.

7. Asjaomane korraldusasutus teavitab komisjoni lõike 3 punkti d alapunktis i osutatud kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste esialgse loetelu mis tahes muudatustest ning lõike 3 punkti d alapunktides iii, vii ning punktis j osutatud teabest , millega seoses ei ole vaja programmi muuta.

Motivatsioon

Paindlikkuse suurendamiseks ei tohi programmi alguses loetelusid sulgeda. Mitmetasandilise valitsemise tugevdamiseks ja viivituste vältimiseks programmide rakendamisel, peaks korraldusasutustel, kelle ülesanne on fondide rakendamine, olema võimalik teavitada (pärast seirekomisjonilt heakskiidu saamist) programmi teatavate osade muutmisest Euroopa Komisjoni.

Muudatusettepanek 33

Artikli 17 lõige 6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi programmide puhul, mis on esitatud vastavalt artiklile 16, kantakse lõike 3 punkti f alapunktis ii osutatud tabelisse üksnes 2021. kuni 2025. aasta summad.	ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi programmide puhul, mis on esitatud vastavalt artiklile 16, kantakse lõike 3 punkti f alapunktis ii osutatud tabelisse 2021. kuni 2027. aasta summad , kusjuures 2026.–2027. aasta summad on vaid soovituslikud, olenedes artiklis 14 viidatud vahehindamisest .

Motivatsioon

Selleks et võimaldada programmide eraldiste ümberjaotamist pärast vahehindamist ja tagada samal ajal kogu perioodi eraldised, tuleks sõnaselgelt väljendada, et 2026.–2027. aastate summad on soovituslikud.

Muudatusettepanek 34

Artikkel 18

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
1. Komisjon hindab programmi, selle vastavust käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele määrustele ning kooskõla partnerluslepinguga. Oma hinnangu koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi.	1. Komisjon hindab programmi, selle vastavust käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele määrustele ning kooskõla partnerluslepinguga. Oma hinnangu koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi , niivõrd kui need on seotud fondide eesmärkidega .
2. Komisjon võib esitada oma tähelepanekud kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriik programmi esitas.	2. Komisjon võib esitada oma tähelepanekud kogu asjakohase teabe alusel kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriik programmi esitas.
3. Liikmesriik vaatab programmi läbi, võttes arvesse komisjoni tähelepanekuid.	3. Liikmesriik vaatab programmi läbi kooskõlas partnerluse käitumisjuhendi ja mitmetasandilise valitsemise põhimõttega , võttes arvesse komisjoni tähelepanekuid.

Motivatsioon

Riigipõhised soovitused on vastuvõetavad, kui need on töötatud välja partnerluspõhimõtet kohaldades.

Muudatusettepanek 35

Artikli 19 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriik võib esitada programmi muutmise põhjendatud taotluse koos muudetud programmiga, kus sätestatakse kõnealuse muudatuse eeldatav mõju eesmärkide saavutamisele.	Liikmesriik võib pärast artikli 6 kohast konsulteerimist asjaomaste kohalike ja piirkondlike ametiasutustega esitada programmi muutmise põhjendatud taotluse koos muudetud programmiga, kus sätestatakse kõnealuse muudatuse eeldatav mõju eesmärkide saavutamisele.

Motivatsioon

Programmi läbivaatamisse tuleb kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused.

Muudatusettepanek 36

Artikli 19 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Komisjon hindab muudatust ja selle vastavust käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele määrustele, sealhulgas eeskirjadele riigi tasandil ning võib esitada tähelepanekuid kolme kuu jooksul alates muudetud programmi esitamise kuupäevast.	Komisjon hindab muudatust ja selle vastavust käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele määrustele, sealhulgas eeskirjadele riigi tasandil ning võib esitada tähelepanekuid ühe kuu jooksul alates muudetud programmi esitamise kuupäevast. Liikmesriik annab komisjonile kogu vajaliku lisateabe.

Motivatsioon

Rakenduskavade muutmise protsessi tuleb samuti täiendada, andes liikmesriikidele võimaluse esitada komisjonile kogu vajalik teave.

Muudatusettepanek 37

Artikli 19 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriik vaatab muudetud programmi läbi ja võtab arvesse komisjoni tähelepanekuid.	Liikmesriik vaatab muudetud programmi läbi , silmas pidades komisjoni tähelepanekuid.

Motivatsioon

Komisjoni tähelepanekute arvessevõtmine sõltub läbirääkimistest, kuna need ei ole siduvad.

Muudatusettepanek 38

Artikli 19 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Komisjon kiidab programmi muutmise heaks hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui liikmesriik esitas muudetud programmi.	Komisjon kiidab programmi muutmise heaks hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik esitas muudetud programmi.

Motivatsioon

Heakskiitmise tähtaega tuleks menetluse kiirendamiseks lühendada.

Muudatusettepanek 39

Artikli 19 lõige 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriik võib programmitöö perioodi vältel sama fondi sama programmi muu prioriteedi alla ümber paigutada summa, mis moodustab kuni 5 % esialgsest eraldisest ja kuni 3 % programmi eelarvest. ERFist ja ESF+-ist toetatavate programmide puhul saab ümber paigutada üksnes sama piirkonnakategooria eraldisi.	Liikmesriik võib partnerluse käitumisjuhendit ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtet täielikult järgides programmitöö perioodi vältel sama fondi sama programmi muu prioriteedi alla ümber paigutada summa, mis moodustab kuni 10 % esialgsest eraldisest ja kuni 5 % programmi eelarvest.
[…]	[…]

Motivatsioon

Piirmäära suurendamine 5 %-ni toetaks paindlikkust. ERFi ja ESF+ puhul puudutab summade ümberpaigutamine sama piirkonnakategooriat (nagu Euroopa Komisjoni esialgses ettepanekus).

Muudatusettepanek 40

Artikkel 20

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
1. ERF, ESF+ ja Ühtekuuluvusfond võivad ühiselt toetada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi programme.	1. ERF, ESF+, Ühtekuuluvusfond ning – kogukonna juhitud kohaliku arengu ja integreeritud territoriaalsete investeeringute puhul – EAFRD võivad ühiselt toetada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi programme.
2. ERFist ja ESF+-ist võib täiendavalt rahastada tegevust või selle osa, mille kulud vastavad teise fondi suhtes kehtivate rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaselt sellest teisest fondist toetuse saamise tingimustele, kui need kulud on vajalikud tegevuse rakendamiseks; seejuures tuleb kinni pidada kõnealustest fondidest rahastamise 10 % ülempiirist, mis kehtib programmi iga prioriteedi puhul.	2. ERFist, ESF+-ist ning – kogukonna juhitud kohaliku arengu ja integreeritud territoriaalsete investeeringute puhul – EAFRDst võib täiendavalt rahastada tegevust või selle osa, mille kulud vastavad teise fondi suhtes kehtivate rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaselt sellest teisest fondist toetuse saamise tingimustele, kui need kulud on vajalikud tegevuse rakendamiseks; seejuures tuleb kinni pidada kõnealustest fondidest rahastamise 10 % ülempiirist, mis kehtib programmi iga prioriteedi puhul.

Motivatsioon

Isegi EAFRD kahetsusväärse väljumise korral Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raamistikust peaks EAFRDi hõlmav integreeritud territoriaalne areng jätkuma vähemalt integreeritud territoriaalsete investeeringute ja kogukonna juhitud kohaliku arengu puhul.

Muudatusettepanek 41

Artikli 21 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad taotleda kuni 5 % programmi rahaliste eraldiste ümberpaigutamist mis tahes fondist mis tahes muusse fondi, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega , või mis tahes vahendisse, mida rakendatakse kas otsese või kaudse eelarve täitmise raames .

Ühtekuuluvuse seisukohalt oluliste projektide puhul võivad liikmesriigid kooskõlas oma institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga ja kokkuleppel korraldusasutusega ning partnerluse käitumisjuhendit ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtet täielikult järgides taotleda kuni 5 % programmi rahaliste eraldiste ümberpaigutamist mis tahes fondist mis tahes muusse fondi, mille eelarvet täidetakse otse, kaudselt või koostöös liikmesriikidega , välja arvatud reformide tugiprogrammi puhul .

Motivatsioon

Ühtekuuluvuspoliitika ressursside üldise vähendamise tõttu ei tohiks liikmesriike julgustada ühtekuuluvuspoliitikaga seotud projektide ressursse veelgi vähendama projektide kasuks, mida võib olla lihtsam hallata, kuid mis pole ühtekuuluvuspoliitikaga seotud.

Muudatusettepanek 42

Artikkel 22

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid toetavad integreeritud territoriaalset arengut territoriaalse ja kohaliku arengu strateegiate kaudu, kasutades selleks järgimisi lahendusi:

Liikmesriigid toetavad integreeritud territoriaalset arengut , mis nõuab kõigi fondide (sh EAFRD) kasutamist, territoriaalse ja kohaliku arengu strateegiate kaudu, kasutades selleks järgimisi lahendusi:

a)	integreeritud territoriaalsed investeeringud;

a)	integreeritud territoriaalsed investeeringud;

b)	kogukonna juhitud kohalik areng;

b)	kogukonna juhitud kohalik areng;

c)	muu territoriaalne vahend, millega toetatakse liikmesriikide algatusi seoses ERFist kavandatud investeeringutega, mis lähtuvad artikli 4 lõike 1 punktis e osutatud poliitikaeesmärgist .

c)	muu territoriaalne vahend, millega toetatakse programmide korraldusasutuste algatusi seoses kavandatud investeeringutega, mis lähtuvad artikli 4 lõikes 1 osutatud kõigist poliitikaeesmärkidest .

Motivatsioon

Territoriaalseid vahendeid töötavad praeguse programmiperioodi vältel välja korraldusasutused, seda ka piirkondlikul tasandil. Need vahendid põhinevad strateegilistel dokumentidel ning need on hästi kohandatud piirkondlike ja kohalike vajadustega.

Territoriaalsete vahendite tõhus rakendamine nõuab koostoime ja koordineerimise parandamiseks eri fondide (mitte üksnes ERFi) kasutamist.

Muudatusettepanek 43

Artikkel 23

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Territoriaalsed strateegiad, mida rakendatakse vastavalt artikli 22 punktile a või c, sisaldavad järgmist teavet:

1. Korraldusasutus tagab, et territoriaalsed strateegiad, mida rakendatakse vastavalt artikli 22 punktile a või c, sisaldavad järgmist teavet:

a)	strateegiaga hõlmatud geograafiline piirkond;

a)	strateegiaga hõlmatud geograafiline piirkond;

b)	piirkonna arenguvajaduste ja -potentsiaali analüüs;

b)	piirkonna arenguvajaduste ja -potentsiaali analüüs;

c)	kindlakstehtud arenguvajaduste ja -potentsiaaliga tegelemiseks rakendatava integreeritud lähenemisviisi kirjeldus;

c)	kindlakstehtud arenguvajaduste ja -potentsiaaliga tegelemiseks rakendatava integreeritud lähenemisviisi kirjeldus;

d)	kirjeldus, mis käsitleb artikli 6 kohast partnerite kaasamist strateegia ettevalmistamisse ja rakendamisse.

d)	kirjeldus, mis käsitleb artikli 6 kohast partnerite kaasamist strateegia ettevalmistamisse ja rakendamisse.

Strateegiad võivad samuti sisaldada toetatavate tegevuste loetelu.

2. Territoriaalsete strateegiate koostamise eest vastutavad asjakohased linna-, kohaliku tasandi või muud territoriaalsed asutused või organid.

2. Territoriaalsete strateegiate koostamise eest vastutavad asjakohased linna-, kohaliku ja piirkondliku tasandi või muud territoriaalsed asutused või organid.

3. Kui territoriaalsele strateegiale ei ole lisatud toetatavate tegevuste loetelu, valivad tegevused välja või osalevad tegevuste valimises asjakohased linna-, kohaliku tasandi või muud territoriaalsed asutused või organid.

Valitud tegevused peavad olema kooskõlas territoriaalse strateegiaga.

3. Kui territoriaalsele strateegiale ei ole lisatud toetatavate tegevuste loetelu, valivad tegevused välja või osalevad tegevuste valimises asjakohased linna-, kohaliku ja piirkondliku tasandi või muud territoriaalsed asutused või organid.

Valitud tegevused peavad olema kooskõlas territoriaalse strateegiaga.

4 . Kui linna-, kohaliku tasandi või muu territoriaalne asutus või organ täidab muid korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvaid ülesandeid peale tegevuste valimise, määrab korraldusasutus kõnealuse asutuse vahendusasutuseks.

4. Territoriaalsete strateegiate koostamisel teevad artikli 23 lõikes 2 nimetatud üksused asjakohase programmi raames toetatavate tegevuste ulatuse osas koostööd asjakohaste korraldusasutustega.

5 . Territoriaalsete strateegiate ettevalmistamiseks ja kavandamiseks võib anda toetust.

5 . Kui linna-, kohaliku ja piirkondliku tasandi või muu territoriaalne asutus või organ täidab muid korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvaid ülesandeid peale tegevuste valimise, määrab korraldusasutus kõnealuse asutuse vahendusasutuseks.

6 . Territoriaalsete strateegiate ettevalmistamiseks ja kavandamiseks võib anda toetust.

Motivatsioon

Vajalik on näidata ja tugevdada korraldusasutuste kui rakenduskava rakendamise eest vastutava üksuse rolli territoriaalsete strateegiate – mis on rakenduskavade eesmärkide saavutamise vahend – väljatöötamise protsessis.

Tekstis tuleb viidata ka piirkondlikele omavalitsustele kooskõlas komitee arvamusega COTER-VI/031, milles nähakse integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendamise peamise takistusena asjaolu, et „[t]egevuste valimise eest vastutavate asutuste ülesandeid ja volitusi ei ole rakendamisprotsessis piisavalt arvesse võetud“.

Vajalik on näidata ja tugevdada korraldusasutuse rolli territoriaalsete strateegiate väljatöötamise protsessis. Eeskätt peaks see hõlmama kohustust koostada strateegiad, et teha koostööd asjakohase korraldusasutusega, ning korraldusasutusele volituse andmist nende strateegiate kooskõlastamiseks rakenduskava ulatusega.

Muudatusettepanek 44

Artikli 25 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
ERFist, ESF+-ist ja Ühtekuuluvusfondist võidakse toetada kogukonna juhitud kohalik arengut.	ERFist, ESF+-ist , EAFRDst, mida kasutatakse seoses programmiga LEADER, ja Ühtekuuluvusfondist võidakse toetada kogukonna juhitud kohalik arengut.

Motivatsioon

Kogukonna juhitud kohaliku arengu ja programmi LEADER tegevuste toetamisel tuleks kaasata ka EAFRD.

Muudatusettepanek 45

Artikli 27 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Korraldusasutused tagavad, et kohalikud algatusrühmad kas valivad rühmast ühe partneri haldus- ja finantsjuhiks või moodustavad seadusjärgselt asutatud ühisstruktuuri.	Korraldusasutused tagavad, et kohalikud algatusrühmad moodustavad seadusjärgselt asutatud ühisstruktuuri.

Motivatsioon

Kogemused on näidanud, et korraldusasutusel on raske juhtivat partnerit leida, kui kohalik tegevusrühm ei moodusta ühist juriidilist isikut. Arvestades, et kohalikel tegevusrühmadel on suur vastutuskoorem ja need vastutavad seega ka potentsiaalsete vigade eest, tuleks neilt nõuda seadusjärgse struktuuri loomist.

Muudatusettepanek 46

Artikli 31 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tehnilise abiga seotud kulude hüvitamisel kohaldatakse fondide puhul järgmisi protsendimäärasid:

a)	ERFist tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames antav toetus ja Ühtekuuluvusfondist antav toetus: 2,5 % ;

a)	ERFist tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames antav toetus ja Ühtekuuluvusfondist antav toetus: 5 % ;

b)	ESF+-ist antav toetus: 4 % ; ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti vii kohased programmid: 5 %;

b)	ESF+-ist antav toetus: 5 % ;

c)	EMKFist antav toetus: 6 %;

c)	EAFRDst antav toetus: 5 %;

d)	AMIFist, ISFist ning BMVIst antav toetus: 6 %.

d)	EMKFist antav toetus: 6 %;

e)	AMIFist, ISFist ning BMVIst antav toetus: 6 %.

Motivatsioon

Tehnilise abi kindel määr (5 %) peaks hõlmama ka EFS+.

Muudatusettepanek 47

Artikli 33 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriik moodustab programmi rakendamise seire eest vastutava komisjoni (edaspidi „seirekomisjon“) kolme kuu jooksul pärast asjaomasele liikmesriigile programmi heakskiitmise otsusest teatamise kuupäeva.	Liikmesriik moodustab kokkuleppel korraldusasutusega ning kooskõlas partnerluse käitumisjuhendi ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtte ning oma institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga programmi rakendamise seire eest vastutava komisjoni (edaspidi „seirekomisjon“) kolme kuu jooksul pärast asjaomasele liikmesriigile programmi heakskiitmise otsusest teatamise kuupäeva.
[…]	[…]

Motivatsioon

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning sidusrühmade nõuetekohase kaasatuse tagamiseks on vaja viidet liikmesriikide institutsioonilisele, õigus- ja finantsraamistikule ning käitumisjuhendile. Kuna seirekomisjon luuakse konkreetse programmi jälgimiseks, peaks loomise eest vastutama korraldusasutus.

Muudatusettepanek 48

Artikli 33 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriik avaldab seirekomisjoni menetlusi käsitlevad eeskirjad ning seirekomisjoniga jagatud andmed ja teabe tervikuna artikli 44 lõikes 1 osutatud veebisaidil.	Korraldusasutus avaldab seirekomisjoni menetlusi käsitlevad eeskirjad ning kõik seirekomisjoni tööd puudutavad andmed ja teabe artikli 44 lõikes 1 osutatud veebisaidil või esitab lingi asjakohasele veebisaidile, kus kõik andmed ja kogu teave on kättesaadavad .

Motivatsioon

Kõik seirekomisjoni puudutavad praeguse programmiperioodi andmed ja teave avaldatakse just sel eesmärgil loodud asjakohastel veebisaitidel. Selle hea tavaga tuleks ajavahemikul 2021–2027 jätkata.

Muudatusettepanek 49

Artikli 35 lõike 1 punkt f

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Seirekomisjon kontrollib

[…]

f)	teabevahetus- ja nähtavusmeetmete rakendamist;

f)	teabevahetus- ja nähtavusmeetmete rakendamist teavitamisstrateegia kohaselt ;

[…]

Motivatsioon

Tehakse ettepanek jätta kehtiv teavitamisstrateegia alles, et rakenduskava seirekomisjon saaks selle kiita heaks ja seda muuta.

Muudatusettepanek 50

Artikli 35 lõige 1, uus punkt pärast punkti i

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Seirekomisjon kontrollib

[…]

j)	tegevuste valimise metoodikat ja kriteeriume, sealhulgas kõiki nende muudatusi, ilma et see piiraks artikli 27 lõike 3 punktide b, c ja d kohaldamist;

Motivatsioon

Valimise metoodika ja kriteeriumite jaoks ei peaks vaja olema seirekomisjoni heakskiitu, kuna see häirib korraldusasutuse tööd.

Muudatusettepanek 51

Artikli 35 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Seirekomisjon kiidab heaks

a)	tegevuste valimise metoodika ja kriteeriumid, sealhulgas kõik nende muudatused, pärast komisjoniga konsulteerimist vastavalt artikli 67 lõikele 2, ilma et see piiraks artikli 27 lõike 3 punktide b, c ja d kohaldamist;

a)	EMKFist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide iga-aastased tulemusaruanded ning ERFist, ESF+-ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate programmide lõplikud tulemusaruanded;

b)	EMKFist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide iga-aastased tulemusaruanded ning ERFist, ESF+-ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavate programmide lõplikud tulemusaruanded;

b)	hindamiskava ja selle mis tahes muudatused;

c)	hindamiskava ja selle mis tahes muudatused;

c)	kõik korraldusasutuse ettepanekud programmi muutmiseks, välja arvatud artikli 19 lõike 5 ja artikli 21 kohased ümberpaigutamist käsitlevad ettepanekud.

d)	kõik korraldusasutuse ettepanekud programmi muutmiseks, sealhulgas artikli 19 lõike 5 ja artikli 21 kohased ümberpaigutamist käsitlevad ettepanekud.

d)	artikli 17 lõike 3 punkti d alapunktis i osutatud kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu muudatused ning artikli 17 lõike 3 punkti d alapunktides iii, vii ning punktis j osutatud teabe;

e)	rakenduskava teavitamisstrateegia ja kõik strateegia muudatused.

Motivatsioon

Kui programmi muudatus seisneb prioriteetsete suundade vahetuses, mis jääb 5 % (või 10 %) paindlikkuse raamidesse, ei peaks vaja olema seirekomisjoni heakskiitu, kuna korraldusasutus ei suuda vastasel juhul õigeaegselt kohandusi teha. Paindlikkussüsteem kaotaks tõhususe.

Muudatusettepanek 52

Artikli 37 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Korraldusasutus edastab komisjonile elektrooniliselt koondandmed iga programmi kohta iga aasta 31. jaanuariks, 31. märtsiks, 31. maiks, 31. juuliks , 30. septembriks ja 30. novembriks vastavalt VII lisas esitatud vormile.	Korraldusasutus edastab komisjonile elektrooniliselt koondandmed iga programmi kohta iga aasta 31. jaanuariks, 31. juuliks ja 31. oktoobriks vastavalt VII lisas esitatud vormile.
Andmed tuleb esmakordselt edastada 31. jaanuaril 2022 ja viimast korda 31. jaanuaril 2030.	Andmed tuleb esmakordselt edastada 31. jaanuaril 2022 ja viimast korda 31. jaanuaril 2030.
ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti vii kohaste programmidega seotud andmed edastatakse kord aastas 30. novembril.	ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti vii kohaste programmidega seotud andmed edastatakse kord aastas 30. novembril.

Motivatsioon

Andmete edastamine kuus korda aastas kujutab endast märkimisväärset halduskoormust ja seda tuleks vähendada kolmele korrale aastas, nagu on kehtestatud ka praeguses ühissätete määruses.

Muudatusettepanek 53

Artikli 43 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

[…]

Teabevahetuskoordinaator kaasab nähtavus-, läbipaistvus- ja teavitamistoimingutesse järgmised asutused:

a)	liikmesriikides asuvad Euroopa Komisjoni esindused ja Euroopa Parlamendi bürood; samuti Europe Directi teabekeskused ja muud võrgud; õppe- ja teadusasutused;

a)	liikmesriikides asuvad Euroopa Komisjoni esindused ja Euroopa Parlamendi bürood; samuti Europe Directi teabekeskused ja muud võrgud; õppe- ja teadusasutused;

b)	muud asjakohased partnerid ja asutused.

b)	programmide rakendamisega seotud kohalikud ja piirkondlikud asutused;

c)	muud asjakohased partnerid ja asutused.

Motivatsioon

Ühissätete määrus peaks toetama koostööd kõigi valitsustasandite vahel, mis on seotud programmide rakendamise ja nende kohta teabe väljastamisega.

Muudatusettepanek 54

Artikli 43 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Korraldusasutused määravad igale programmile teabevahetusametniku (edaspidi „programmi teabevahetusametnik “).	Korraldusasutused määravad ühele või mitmele programmile teabevahetusametniku (edaspidi „programmi teabevahetusametnikud “).

Motivatsioon

Fondide integreerimise toetamiseks ja suuremal koostoimel põhineva terviklikuma lähenemise saavutamiseks peaks olema võimalik määrata mitme programmi jaoks üks ametnik. See võib aidata kaasa ka ühtsemale fondiülesele teabevahetusele.

Muudatusettepanek 55

Artikli 43 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Komisjon hoiab töös teabevahetuskoordinaatoritest, programmi teabevahetusametnikest ja komisjoni esindajatest koosnevat võrku, mille kaudu vahetatakse teavet nähtavus-, läbipaistvus- ja teavitamistoimingute kohta.	Komisjon hoiab töös teabevahetuskoordinaatoritest, programmi teabevahetusametnikest , Euroopa Regioonide Komitee esindajatest ja komisjoni esindajatest koosnevat võrku, mille kaudu vahetatakse teavet nähtavus-, läbipaistvus- ja teavitamistoimingute kohta.

Motivatsioon

Komisjonil on kohustus hoida töös teavitajate võrku, mis peaks koostoime ja koostöö tagamiseks hõlmama ka Regioonide Komiteed.

Muudatusettepanek 56

Artikkel 44, uus lõige pärast lõiget 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Korraldusasutus koostab teavitamisstrateegia iga rakenduskava jaoks. Mitmele rakenduskavale võib koostada ühise teavitamisstrateegia. Teavitamisstrateegias võetakse arvesse asjaomas(t)e rakenduskava(de) suurust kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

Teavitamisstrateegia peab sisaldama VIII lisas sätestatud punkte.

Liikmesriik ja korraldusasutus tagavad, et nähtavuse ja kodanikega suhtlemise parandamiseks rakendatakse teavitamis- ja teabevahetusmeetmeid kooskõlas teavitamisstrateegiaga ning et meetmete eesmärk on võimalikult lai meediakajastus.

Motivatsioon

Teavitamisstrateegia on üks peamisi aspekte nähtavus- ja teabevahetuskohustuste kavandamisel ja täitmisel, mida soovime praegu väga rõhutada. Selle täielik eemaldamine tooks nende meetmete kujundamisel kaasa teatava ebakindluse ja võimaluse, et nende saavutamisega seotud eri organite ja organisatsioonide vahel puudub vähimgi ühtsus.

Muudatusettepanek 57

Artikli 44 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Korraldusasutus avaldab lõikes 1 osutatud veebisaidil hiljemalt üks kuu enne konkursikutse avaldamist lühikokkuvõtte kavandatud ja avaldatud konkursikutsetest koos järgmiste andmetega:	Korraldusasutus avaldab lõikes 1 osutatud veebisaidil lühikokkuvõtte kavandatud ja avaldatud konkursikutsetest koos järgmiste andmetega:
[…]	[…]

Motivatsioon

Artikli 44 lõike 2 sätted võivad põhjustada rakendusviivitusi, piirates samal ajal korraldusasutuste paindlikkust.

Seega on tehtud ettepanek säte välja jätta, andes igale asutustele võimaluse ise hinnata ja valida kõige sobivamad vahendid, et tagada rahastamisvõimaluste võimalikult lai nähtavus.

Kui otsustatakse ülalmainitud säte alles jätta, tuleks rakendamise planeerimise järjepidevuse huvides nõuda, et avaldamise tähtaega ei määrataks kindlaks enne, vaid see jäetaks korraldusasutuste otsustada.

Muudatusettepanek 58

Uus artikkel pärast artiklit 44

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	1. Korraldusasutuse koostatud teavitamisstrateegia esitatakse seirekomisjonile heakskiitmiseks artikli 35 lõike 2 punkti e kohaselt hiljemalt kuus kuud pärast asjaomas(t)e rakenduskava(de) vastuvõtmist.
	Kui mitmele rakenduskavale koostatakse ühine teavitamisstrateegia ning see on seotud mitme seirekomisjoniga, võib liikmesriik määrata ühe seirekomisjoni, kes vastutab ühise teavitamisstrateegia ja selle strateegia mis tahes hilisemate muudatuste heakskiitmise eest, konsulteerides teiste asjakohaste seirekomisjonidega.
	Vajaduse korral võivad liikmesriik või korraldusasutused teavitamisstrateegiat programmiperioodi jooksul muuta. Korraldusasutus esitab muudetud teavitamisstrateegia seirekomisjonile heakskiitmiseks kooskõlas artikli 35 lõike 2 punktiga e.
	2. Erandina käesoleva artikli lõike 1 kolmanda lõigu kohaldamisest teavitab korraldusasutus vastutavat seirekomisjoni või vastutavaid komisjone vähemalt üks kord aastas teavitamisstrateegia rakendamise edusammudest, nagu on osutatud artikli 35 lõike 1 punktis f, ja rakendamise tulemuste analüüsist, samuti järgnevaks aastaks kavandatud teavet ja teavitamist puudutavast tegevusest ja fondide nähtavuse suurendamise meetmetest. Seirekomisjon esitab arvamuse järgnevaks aastaks kavandatud tegevuste ja meetmete kohta, sealhulgas avalikkusele suunatud teavitamistegevuste tulemuslikkuse suurendamise viiside kohta.

Motivatsioon

Tehakse ettepanek säilitada teavitamisstrateegia heakskiitmise, muutmise ja seire menetlus, sest see andis vahemikus 2014–2020 häid tulemusi ning võimaldab komisjonil seire lihtsustamiseks lähtuda kontrolli käigus korrastatud ja kättesaadavast dokumendist.

Muudatusettepanek 59

Artikli 50 punkti 2 alapunkt b

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
viimane dokumenteeritud igakuine tööjõukulude brutosumma jagatakse asjaomase isiku igakuise tööajaga vastavalt kohaldatavatele riiklikele õigusnormidele, millele on osutatud töölepingus.	viimane dokumenteeritud igakuine tööjõukulude brutosumma jagatakse asjaomase isiku igakuise tööajaga vastavalt kohaldatavatele riiklikele õigusnormidele või kollektiivlepingutele , millele on osutatud töölepingus.

Motivatsioon

Viide töölepingu alusele.

Muudatusettepanek 60

Artikli 52 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Rahastamisvahenditest antakse lõppsaajatele toetust üksnes selliste uute investeeringute jaoks, mida peetakse rahaliselt elujõuliseks, näiteks tulu või kulude kokkuhoidu toovad investeeringud, ning mis ei leia turult piisavaid rahastamisallikaid.	Rahastamisvahenditest antakse lõppsaajatele toetust üksnes selliste investeeringute jaoks, mida peetakse rahaliselt elujõuliseks, näiteks tulu või kulude kokkuhoidu toovad investeeringud, ning mis ei leia turult piisavaid saadaolevaid rahastamisallikaid.

Motivatsioon

Rahastamisvahendeid ei tuleks kasutada vaid uute investeeringute jaoks, vaid üldiselt rahaliselt elujõuliste investeeringute jaoks, kui saadaolevad turuallikad ei suuda rahastust pakkuda.

Muudatusettepanek 61

Artikkel 52, uus lõige lõike 6 järel

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kui rahastamisvahenditest toetatakse ettevõtete, sealhulgas VKEde rahastamist, siis on sellise toetuse eesmärk eelkõige uute ettevõtete asutamine, varajase kasvuetapi kapitali, st seemne- ja stardikapitali, arengukapitali või ettevõtte üldise tegevuse tugevdamiseks kapitali andmine või uute projektide elluviimine, uutele turgudele sisenemine või olemasolevate ettevõtete uusarendused, ilma et see mõjutaks kehtivate liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist ning kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega. Toetus võib sisaldada investeeringuid nii materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse kui ka käibekapitali kehtivate liidu riigiabi eeskirjade piires ning eesmärgiga pakkuda stiimuleid erasektorile kui ettevõtete rahastajale. See võib sisaldada ka ettevõtete omandiõiguste üleandmise kulusid, tingimusel et selline üleandmine toimub sõltumatute investorite vahel.

Motivatsioon

Uus ühissätete määrus peaks sarnaselt praeguse ühissätete määrusega viitama investeeringute laiale määratlusele.

Muudatusettepanek 62

Artikli 53 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Korraldusasutuse vastutusel hallatavad rahastamisvahendid võib luua ühena järgmistest:

a)	programmivahendite investeering juriidilise isiku kapitali;

b)	asutuse eraldi rahastamisblokid või usalduskontod.

Korraldusasutuse vastutusel hallatavad rahastamisvahendid võib luua ühena järgmistest:

a)	programmivahendite investeering juriidilise isiku kapitali;

b)	asutuse eraldi rahastamisblokid või usalduskontod.

Korraldusasutus valib rahastamisvahendit rakendava asutuse.

Korraldusasutus valib kooskõlas artikliga 67 rahastamisvahendit rakendava asutuse.

Kui korraldusasutuse valitud asutus rakendab haldusfondi, võib kõnealune asutus valida muid asutusi, kellele tehakse ülesandeks erifondi rakendamine.

Motivatsioon

Et tagada rahastamisvahendite turukeskne rakendamine ja leevendada rahastamisvahendit rakendava asutuse valimise auditiriske, on hädavajalik järgida artiklit 67. Kooskõlas muudatusettepanekuga tuleks muuta ka preambuli põhjendust 44, artikli 62 lõiget 3, artikli 67 lõiget 4.

Muudatusettepanek 63

Artikli 53 lõige 6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Programmi riikliku kaasrahastamise võib eraldada korraldusasutus või selle võib tagada haldusfondi, erifondide või lõppsaajatesse tehtavate investeeringute kaudu kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega. Kui riiklik kaasrahastamine toimub lõppsaajatesse investeerimise tasandil, säilitab rahastamisvahendeid rakendav asutus dokumentaalseid tõendeid kaasrahastamise aluseks olevate kulude rahastamiskõlblikkuse kohta.

Programmi riikliku kaasrahastamise võib eraldada korraldusasutus või selle võib tagada haldusfondi, erifondide või erainvestorite või lõppsaajate kaudu kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega. Kui riiklik kaasrahastamine toimub lõppsaajatesse investeerimise tasandi kaudu või tasandil, säilitab rahastamisvahendeid rakendav asutus dokumentaalseid tõendeid kaasrahastamise aluseks olevate kulude rahastamiskõlblikkuse kohta.

Motivatsioon

Ei ole põhjust jätta kõlbliku riikliku kaasrahastusena välja lõppsaaja oma panust, kui sellega kavatsetakse rahastada sama investeeringut. Selline välistamine kujutab endast põhjendamatut rahastamiskõlblikkuse tingimuste karmistamist võrreldes toetustega.

Muudatusettepanek 64

Artikli 59 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata tegevuse suhtes, mille tootmistegevus on lõpetamisel pankroti tõttu, mis ei ole seotud pettusega.	Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata rahastamisvahenditesse tehtud programmimaksete või rahastamisvahenditest tehtud programmimaksete suhtes või tegevuse suhtes, mille tootmistegevus on lõpetamisel pankroti tõttu, mis ei ole seotud pettusega.

Motivatsioon

Rahastamisvahendite tegevused tuleks selgesõnaliselt vabastada kestust käsitlevate sätete järgimisest. Selline erand nähti edukalt ette nii ajavahemikul 2007–2013 kui ka 2014–2020.

Muudatusettepanek 65

Artikli 63 lõige 7

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et kogu teabevahetus toetusesaajate ja programme haldavate asutuste vahel toimub elektroonilise andmevahetuse süsteemide kaudu vastavalt XII lisale.	Liikmesriigid tagavad, et võimaluse korral võib teabevahetus toetusesaajate ja programme haldavate asutuste vahel toimuda elektroonilise andmevahetuse süsteemide kaudu vastavalt XII lisale.
[…]	[…]

Motivatsioon

Nõue vahetada teavet vaid elektrooniliselt kujutab endast liigset koormust.

Muudatusettepanek 66

Artikli 64 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

[…]

c)	komisjon edastab esialgsed auditileiud liikmesriigi pädevale asutusele vähemalt ühes liidu ametlikus keeles hiljemalt kolme kuu jooksul pärast auditi viimast päeva;

c)	komisjon edastab esialgsed auditileiud liikmesriigi pädevale asutusele vähemalt ühes asjaomase liikmesriigi keeles hiljemalt kolme kuu jooksul pärast auditi viimast päeva;

d)	komisjon edastab auditiaruande vähemalt ühes liidu ametlikus keeles hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil komisjon sai kätte liikmesriigi pädeva asutuse täieliku vastuse esialgsete auditileidude kohta.

d)	komisjon edastab auditiaruande vähemalt ühes asjaomase liikmesriigi keeles hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil komisjon sai kätte liikmesriigi pädeva asutuse täieliku vastuse esialgsete auditileidude kohta.

[…]

Motivatsioon

See peaks aitama rakendamist kiirendada, kuna asjaomased asutused ei pea ootama veel tõlkimise järel, kui see peaks vajalikuks osutuma.

Muudatusettepanek 67

Artikli 67 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Komisjoni taotluse korral konsulteerib korraldusasutus komisjoniga ja võtab arvesse tema märkusi enne valikukriteeriumide esmast esitamist seirekomisjonile ning sellele järgneda võivat kõnealuste kriteeriumide muutmist.

Motivatsioon

Pole selge, millistel tingimustel võib komisjon valikukriteeriumide teemal konsulteerimist taotleda. See häiriks korraldusasutuse sõltumatust ja otsustusprotsessi.

Muudatusettepanek 68

Artikli 84 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Igale fondile tehakse eelmaksed aastaste osamaksetena lähtuvalt rahaliste vahendite olemasolust enne iga aasta 1. juulit järgmiselt:

a)	2021: 0,5 % ;

b)	2022: 0,5 % ;

c)	2023: 0,5 % ;

d)	2024: 0,5 % ;

e)	2025: 0,5 % ;

f)	2026: 0,5 %

Igale fondile tehakse eelmaksed aastaste osamaksetena lähtuvalt rahaliste vahendite olemasolust enne iga aasta 1. juulit järgmiselt:

a)	2021: 2 % ;

b)	2022: 2 % ;

c)	2023: 2 % ;

d)	2024: 2 % ;

e)	2025: 2 % ;

2026: 2 %

Kui programm võetakse vastu pärast 1. juulit 2021, tasutakse varasemad osamaksed vastuvõtmise aastal.

Motivatsioon

Praeguse ühissätete määrusega võrreldes on uues ühissätete määruses eelmaksete summat liiga järsult vähendatud.

Muudatusettepanek 69

Artikli 85 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Erandina lõike 3 punktist a kohaldatakse järgmist:

a)	kui antakse liidu rahalist toetust artikli 46 punkti a kohaselt, on maksetaotlusse kantavateks summadeks sellised summad, mis on õigustatud eduka tingimuste täitmise või tulemuste saavutamisega kooskõlas artikli 89 lõikes 2 nimetatud otsusega;

a)	kui antakse liidu rahalist toetust artikli 46 punkti a kohaselt, on maksetaotlusse kantavateks summadeks sellised summad, mis on õigustatud eduka tingimuste täitmise või tulemuste saavutamisega kooskõlas artikli 89 lõikes 2 nimetatud otsusega;

b)	kui antakse liidu rahalist toetust artikli 46 punktide c, d ja e kohaselt, on maksetaotlusse kantavateks summadeks artikli 88 lõikes 3 nimetatud otsuse kohaselt kindlaksmääratud summad.

b)	kui antakse liidu rahalist toetust artikli 46 punktide c, d ja e kohaselt, on maksetaotlusse kantavateks summadeks artikli 88 lõikes 3 nimetatud otsuse kohaselt kindlaksmääratud summad.

c)	Artikli 48 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud toetusevormide puhul on maksetaotlusse kantavateks summadeks kohaldatava aluse põhjal arvutatud kulud.

c)	Artikli 48 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud toetusevormide puhul on maksetaotlusse kantavateks summadeks kohaldatava aluse põhjal arvutatud kulud;

d)	riigiabi puhul võib maksetaotlus sisaldada abi andva organi tehtud ettemakseid abisaajale tingimusel, et ettemakse ei ületa 40 % abisaajale kõnealuseks tegevuseks antava abi kogusummast .

Motivatsioon

Praeguse ühissätete määruse artikli 131 lõike 4 punktis b on sätestatud võimalus teha ettemakseid kuni 40 % ulatuses. See võimalus peaks olema ka uues ühissätete määruses.

Muudatusettepanek 70

Artikkel 86

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

[…]

2. Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas artikli 53 lõikega 3, esitatakse maksetaotlused , mis sisaldavad rahastamisvahendite kulusid , kooskõlas järgmiste tingimustega :

a)	esimeses maksetaotluses sisalduv summa peab olema makstud rahastamisvahenditesse ja see võib ulatuda 25 %-ni vastava rahastamislepingu alusel rahastamisvahendi jaoks eraldatud programmi toetuse kogusummast, võttes arvesse asjaomast prioriteeti ja piirkonna kategooriat, kui see on asjakohane;

b)	rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul esitatud järgmiste maksetaotluste summad peavad sisaldama artikli 62 lõikes 1 nimetatud rahastamiskõlblikke kulusid.

2. Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas artikli 53 lõikega 2, sisaldavad maksetaotlused rahastamisvahendite loomise või neisse tehtavate maksete kulusid.

3. Lõike 2 punktis a osutatud esimeses maksetaotluses sisalduv summa kantakse komisjoni raamatupidamisarvestusest välja hiljemalt viimase aruandeaasta jooksul.

See avaldatakse eraldi maksetaotluste s.

Motivatsioon

Programmiperioodil 2014–2020 piirab rahastamisvahenditesse tehtav programmimakse loodud vahendite paindlikkust ning mitme finantstoote samaaegse avamise võimalust. Muudatusettepanek põhineb ajavahemiku 2007–2013 parimal taval.

Muudatusettepanek 71

Artikli 88 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

[…]

c)	eeskirjad, mis on kehtestatud vastavate ühikuhindade ja ühekordsete maksete suhtes, mida kohaldatakse liidu poliitikas sarnast tüüpi tegevuste suhtes.

c)	eeskirjad, mis on kehtestatud vastavate ühikuhindade, ühekordsete maksete ja kindlate määrade suhtes, mida kohaldatakse liidu poliitikas sarnast tüüpi tegevuste suhtes;

d)	vastavate ühikuhindade ja ühekordsete maksete suhtes kehtestatud eeskirjad, mida kohaldatakse sama tüüpi tegevuste ja toetusesaajatega seotud toetuseskeemide suhtes, mida rahastavad täielikult liikmesriigid;

d)	vastavate ühikuhindade, ühekordsete maksete ja kindlate määrade suhtes kehtestatud eeskirjad, mida kohaldatakse sama tüüpi tegevuste ja toetusesaajatega seotud toetuseskeemide suhtes, mida rahastavad täielikult liikmesriigid.

Motivatsioon

Artikli sidususe nimel.

Muudatusettepanek 72

Artikli 99 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Komisjon vabastab kohustustest kõik programmi summad, mida ei ole kasutatud eelmakseteks kooskõlas artikliga 84 või mille kohta ei ole esitatud maksetaotlust kooskõlas artiklitega 85 ja 86 aastate 2021–2026 eelarveliste kulukohustuste täitmise aastale järgneva teise kalendriaasta 26. detsembriks .

Kui makse peatatakse juriidilisel alusel või ennetavalt, rakendatakse samuti pikendust.

Motivatsioon

Kulukohustustest vabastamise eeskirju ei tohiks lühendada, vaid need peaks jääma tasemele n+3, kuna paljud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on praegu piisava kaasrahastuse pakkumisel raskustes. Tähtaeg peaks olema aasta lõpp.

Muudatusettepanek 73

Artikli 103 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse, milles on sätestatud tööhõive ja majanduskasvu investeeringute eesmärgi kohaselt ette nähtud iga-aastane koguvahendite jaotus liikmesriikide lõikes ja piirkonnakategooriate kaupa ning rahastamiskõlblike piirkondade loetelu vastavalt XXII lisas esitatud meetodile.	Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse, milles on sätestatud tööhõive ja majanduskasvu investeeringute eesmärgi kohaselt ette nähtud iga-aastane koguvahendite jaotus liikmesriikide lõikes ja piirkonnakategooriate kaupa ning rahastamiskõlblike piirkondade loetelu vastavalt XXII lisas esitatud meetodile.
Kõnealuses otsuses on sätestatud ka Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) kohaselt ette nähtud iga-aastane koguvahendite jaotus liikmesriikide lõikes.	Kõnealuses otsuses on sätestatud ka Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) kohaselt ette nähtud iga-aastane koguvahendite jaotus liikmesriikide lõikes.
	Seetõttu peaks nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil fondidest tehtav kogueraldis olema 76 % perioodil 2014–2020 igale liikmesriigile või piirkonnale eraldatud eelarvest.

Motivatsioon

Riiklikul tasandil komisjoni pakutud turvavõrk ei hoia abi saavates piirkondades ära ebaproportsionaalseid kärpeid, mida ühtekuuluvuspoliitika ei õigusta.

Muudatusettepanek 74

Artikli 104 lõige 7

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Ajavahemikul 2021–2027 moodustavad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) vahendid eelarveliste kulukohustuste täitmiseks fondidest kättesaadavatest koguvahenditest 2,5 % (st kokku 8 430 000 000 eurot ).	Ajavahemikul 2021–2027 moodustavad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) vahendid eelarveliste kulukohustuste täitmiseks fondidest kättesaadavatest koguvahenditest 3,3 % (st kokku XX XXX XXX XXX eurot).

Motivatsioon

Komisjoni ettepanek põhjustaks hoolimata ETK määruse eelnõusse uute tegevuste lisamisest märkimisväärseid territoriaalse koostöö tegevuste eelarvekärpeid. Seetõttu teeb komitee ettepaneku suurendada Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi saavutamiseks ressursse 3,3 % ulatuses ühtekuuluvuspoliitika koguressurssidest, mis aitab toetada olemasolevaid piiriüleseid koostööprogramme, piirkondadevahelist koostööd ja äärepoolseimate piirkondade koostööd. Määruse (EL) nr 1303/2013 VII lisas kehtestatud Euroopa territoriaalse koostöö praegune toetuste eraldamise meetod tuleks säilitada, kuna Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil koostatud toetuste eraldamise uus meetod diskrimineerib liikmesriike ja piirkondi, mille piiriäärsetel aladel on rahvastikutihedus madal (täpsemalt uus 25 kilomeetri kriteerium).

Muudatusettepanek 75

Artikli 105 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Komisjon võib nõustuda partnerluslepingu esitamise ajal või selle vahehindamise raames liikmesriigi ettepanekuga kanda üle:

a)	kuni 15 % vähem arenenud piirkondade kogueraldistest üleminekupiirkondadele või enam arenenud piirkondadele ning üleminekupiirkondadelt enam arenenud piirkondadele;

b)	enam arenenud piirkondade või üleminekupiirkondade eraldistest vähem arenenud piirkondadele.

Komisjon võib nõustuda partnerluslepingu esitamise ajal või selle vahehindamise raames liikmesriigi ettepanekuga kanda üle kuni 15 % kogueraldistest.

Motivatsioon

Üle peaks olema võimalik kanda piirkondade kõigi kategooriate vahel.

Muudatusettepanek 76

Artikli 106 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Komisjoni otsuses programmi heakskiitmise kohta määratakse kindlaks kaasfinantseerimise määr ja fondidest igale prioriteedile antav maksimumtoetus.	Komisjoni otsuses programmi heakskiitmise kohta määratakse kindlaks fondidest igale prioriteedile antav maksimumtoetus ning programmi kaasfinantseerimise määr .

Motivatsioon

Maksimaalse kaasfinantseerimise määra kindlaksmääramine rakenduskava tasandil (igale prioriteedile ette nähtud maksimummäärade asemel) võimaldab rakendamisprotsessi suuremat paindlikkust. See võimaldaks sekkumiste liikidest sõltuvalt mitmekesistada prioriteetidega seotud kaasrahastust.

Muudatusettepanek 77

Artikli 106 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Iga prioriteedi kaasfinantseerimise määr tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames ei tohi olla suurem kui:

a)	70 % vähem arenenud piirkondadele;

b)	55 % üleminekupiirkondadele;

c)	40 % enam arenenud piirkondadele.

Iga prioriteedi kaasfinantseerimise määr tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames ei tohi olla suurem kui:

a)	85 % vähem arenenud piirkondadele;

b)	70 % üleminekupiirkondadele;

c)	50 % enam arenenud piirkondadele.

Punktis a sätestatud kaasfinantseerimise määra kohaldatakse ka äärepoolseimate piirkondade suhtes.

Iga prioriteedi kaasfinantseerimise määr Ühtekuuluvusfondi raames ei tohi olla suurem kui 70 % .

Iga prioriteedi kaasfinantseerimise määr Ühtekuuluvusfondi raames ei tohi olla suurem kui 85 % .

ESF+ määrusega võidakse kehtestada kõrgemad kaasfinantseerimise määrad prioriteetidele, millega toetatakse uuendusmeetmeid kooskõlas kõnealuse määruse artikliga [14].

Motivatsioon

Kaasrahastamise määr peaks jääma praegusele tasemele.

Muudatusettepanek 78

Artikli 106 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Interregi programmide kaasfinantseerimise määr ei tohi olla kõrgem kui 70 % .	Interregi programmide kaasfinantseerimise määr ei tohi olla kõrgem kui 85 % .
[…]	[…]

Motivatsioon

ETK kaasrahastamise määr peaks jätkuvalt olema 85 %.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

toetab põhieesmärke, mida komisjon uue ühissätete määrusega taotleb, eriti ühtekuuluvuspoliitika ajakohastamist, muutes selle lihtsamaks, paindlikumaks ja tõhusamaks, ning toetusesaajate ja korraldusasutuste ebavajaliku halduskoormuse märkimisväärset vähendamist;

kiidab heaks asjaolu, et ühtekuuluvuspoliitika jääb kättesaadavaks Euroopa Liidu kõigi piirkondade jaoks, mis oli üks Euroopa Regioonide Komitee eelnevate teemakohaste arvamuste peamisi kartusi ja samuti ühtekuuluvuspoliitika alliansi põhisõnum;

kiidab heaks asjaolu, et kinnitatud on ühise haldamise lähenemisviis, kuid märgib, et meetmeid tuleb jätkuvalt võtta „kõige sobivamal territoriaalsel tasandil“, toetades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli programmide haldamisel kodanikele võimalikult lähedal ning kooskõlas subsidiaarsuse, mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõtetega;

kutsub üles lihtsustamist jätkama, näiteks vähendama riigiabi eeskirjadest tulenevat halduskoormust;

Eesmärgid ja toetusi käsitlevad üldeeskirjad

toetab viite uut poliitikaeesmärki, kuna ühelt poolt vastavad need suures osas eelmistele temaatilistele eesmärkidele ja teiselt poolt pakuvad laiemate määratluste tõttu suuremat paindlikkust;

leiab, et EAFRD eemaldamine ühissätete määrusest põhjustab tõsist muret, kuna sellega võidakse õõnestada struktuuri- ja investeerimisfondide integreeritud lähenemisviisi maapiirkondades, arvestades, et maaelu areng on üks ühtekuuluvuspoliitika põhieesmärke. Maaelu arenguga koostoime suurendamiseks soovitab komitee lisada ühissätete määrusse uuesti EAFRD (vt komitee arvamus NAT-VI/034 ÜPP kohta); väljendab aga heameelt selle üle, et ettepanekus võtta vastu määrus ÜPP strateegiakavade kohta (artikkel 2) viidatakse mõne küsimuse (eriti integreeritud territoriaalse arengu probleemide) puhul uuele ühissätete määrusele;

kordab, et Euroopa Sotsiaalfond peab jääma ühtekuuluvuspoliitikaga seotuks, kuna see on ELi peamine vahend inimestesse ja inimkapitali investeerimiseks, sotsiaalse kaasamise ning meeste ja naiste vahelise võrdsuse edendamiseks ning miljonite Euroopa kodanike elu parandamiseks;

rõhutab partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtete olulisust ja soovitab lisada määruse eelnõu lisana olemasolev käitumisjuhend; nõuab käitumisjuhendi täielikku rakendamist, tagamaks, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine tähendab täielikku partnerlust;

Strateegiline vaatenurk

kahetseb, et komisjoni ettepanekut ei ole kaasatud uuendatud pikaajalisse strateegiasse, mis on strateegia „Euroopa 2020“ järglane; loodab, et komisjon esitab sellise pikaajalise ELi strateegia, mis rakendab kestliku arengu eesmärke ja põhineb täielikult mitmetasandilise valitsemise põhimõttele toetuval reformitud valitsemisel;

10.

väljendab heameelt, et uus partnerlusleping on lihtsam ja kompaktsem;

11.

rõhutab, et fondidevahelised või fondide ja programmi InvestEU või liidu muude eelarve otsese või kaudse täitmise vahendite vahelised ülekanded peavad olema täielikus kooskõlas subsidiaarsuse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõttega ega tohi nõrgestada fondide piirkondlikku lähenemisviisi;

12.

kiidab heaks asjaolu, et rakendamistingimuste arvu on vähendatud ja et valdkondlikud rakendamistingimused on nüüd selgemalt seotud konkreetsete valdkondade strateegiliste poliitikaraamistikega;

13.

väljendab aga muret selle pärast, et makseid ei ole võimalik teha nii kaua, kuni komisjon ei ole liikmesriike teavitanud rakendamistingimuste täitmisest, kuid see võib põhjustada viivitusi programmide rakendamises;

14.

nõuab, et programmitöö uus süsteem peaks juba kehtestama programmitöö kõigi aastate eraldised, sealhulgas soovituslikud eraldised 2026. ja 2027. aasta kohta, et saavutada õige tasakaal ühelt poolt lisapaindlikkuse ja ühtekuuluvuspoliitika tegutsemisvõime ning teiselt poolt kogu seitsmeaastasel rahastamisperioodil põhineva ühtekuuluvuspoliitika pikaajaliste strateegiliste investeeringute säilitamise olulisuse vahel;

15.

kordab oma kindlat vastuseisu makromajandusliku tingimuslikkuse negatiivsele mehhanismile, millega Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja majanduspoliitilise juhtimise vahelise seose tulemusena „karistataks“ kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi riikide keskvalitsuste tegematajätmiste eest. Makromajandusliku juhtimisega vähe seotud eesmärke püüdlevale ühtekuuluvuspoliitikale ei tohiks kehtida tingimused, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja muud toetusesaajad ei saa mõjutada. Makromajanduslike tingimuste asjakohatu kehtestamine liikmesriikides ei tohiks seega mõjutada makseid lõppsaajatele või toetusesaajatele;

16.

märgib teiselt poolt, et Euroopa poolaasta ühtekuuluvuspoliitikaga ühendamise korralduslikke meetmeid pole piisavalt analüüsitud ning et ühtekuuluvuspoliitika sekkumiste ja reformide tugiprogrammi meetmete vahelised kooskõlastamise viisid on ebaselged, ning nõuab, et ühtekuuluvuspoliitika konkreetseid eesmärke austataks alati, et tõhustada Euroopa poolaasta piirkondlikku mõõdet;

17.

usub, et rakendamistingimuste mehhanism sekkub juba praegu tõhusalt ühtekuuluvuspoliitikaga seotud reformimise valdkondades;

18.

väljendab heameelt, et tugevdatakse integreeritud territoriaalseid vahendeid, sest need on ainulaadseks meetmeks alt-üles lähenemisviisi toetamisel; rõhutab siiski vajadust suhtuda suurema austusega nende ametiasutuste töö- ja pädevusvaldkonda, kes vastutavad tegevuste valiku eest;

Programmitöö

19.

kutsub üles ühtlustama programmide struktuure, mis ei tundu praeguse perioodiga võrreldes lihtsamad; leiab, et muudatuste heakskiitmiseks ettenähtud aeg on liiga pikk, sest see on sama, mis programmi heakskiitmiseks ettenähtud aeg;

20.

leiab, et ERFist ja Ühtekuuluvusfondist antava tehnilise abi kindel määr 2,5 % on ebapiisav ja soovitab tehnilise abi kindlat määra 5 %, võttes lisaks arvesse, et uus määrus ei sisalda suutlikkuse suurendamiseks konkreetset eesmärki;

Seire, hindamine, teabevahetus ja nähtavus

21.

kiidab heaks uue ühissätete määruse eesmärgi tugevdada fondide rakendamise läbipaistvust ja nähtavust, tuletades meelde komitee palvet võtta täpsemaid meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohaliku ja piirkondliku aruandluse ja nähtavuse suurendamiseks kohapeal, samuti oluliselt parandada ühtekuuluvuspoliitika meetmete nähtavust asjakohaste teabevahetusmeetmete abil, kuna need on ELi integratsiooni vaieldamatu eelis kodanike jaoks kohalikul tasandil;

22.

soovitab aga, et korraldusasutustel oleks sidususe suurendamiseks võimalik määrata mitme programmi jaoks üks teabevahetusametnik;

Rahaline toetus

23.

toetab uusi sätteid, mille eesmärk on suurendada lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamist, samuti neid, mille eesmärk on rahastamisvahendite kasutamise lihtsustamine ja nende parem integreerimine programmitöösse ja rakendamisprotsessi;

Korraldus ja kontroll

24.

leiab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise eest vastutavate asutuste halduskoormuse vähendamise seisukohalt on kiiduväärt, et kaotatakse asutuste ja sertifitseerimisasutuste määramise menetlused ning toetutakse rohkem riiklikele haldussüsteemidele;

25.

kiidab heaks ühissätete määruses oleva auditieeskirjade lihtsustamise ettepaneku, eriti uued sätted, mis tugevdavad ühekordse auditi põhimõtet, mis peale programme haldavate asutuste ja toetusesaajate halduskoormuse olulise vähendamise toetab ka proportsionaalsust;

26.

kiidab heaks ka laiendatud proportsionaalse korra kohaldamise võimaluse programmide jaoks, millel on hästi toimiv juhtimis- ja kontrollisüsteem ning mille tulemused on olnud head;

Finantsjuhtimine

27.

väljendab muret selle pärast, et eelmaksete taset on vähendatud iga-aastasele maksele 0,5 % fondidelt saadud kogutoetusest, ning soovitab eelmaksete määra tõsta, nii et see oleks keskmiselt vähemalt 2 %;

28.

märgib, et reegli „n+2“ taaskehtestamine põhjustaks praeguse programmiperioodi lõppemise kattumise uue perioodi esimese n+2 tähtajaga, mis põhjustab programmide rakendamisel suurt halduskoormust. Kutsub seega üles säilitama praeguse reegli „n+3“;

Finantsraamistik

29.

kiidab heaks asjaolu, et uues ühissätete määruses säilitatakse olemasolev struktuur kolme piirkondade kategooriaga (vähem arenenud piirkonnad, üleminekupiirkonnad, enam arenenud piirkonnad) NUTS 2 tasandil, ning toetab üleminekupiirkondade ja enam arenenud piirkondade vahelise künnise suurendamist 90 %-lt SKP-lt elaniku kohta 100 %-le, kuna see peegeldab seitsmenda ühtekuuluvusaruande tähelepanekuid piirkondade kohta, mille SKP elaniku kohta on ELi keskmise lähedal ja mis näivad olevat oma ELi keskmisest oluliselt madalama majanduskasvuga takerdunud „keskmise sissetuleku lõksu“;

30.

palub, et vähem arenenud piirkondade ja äärepoolseimate piirkondade jaoks ning Ühtekuuluvusfondi ja ETK eesmärgina säilitataks kaasahastamise määr 85 %, üleminekupiirkondade jaoks 70 % ning enam arenenud piirkondade jaoks 50 %, arvestades, et üldine vähendamine võib eriti vähem arenenud piirkondades tekitada kulukohustustest vabastamise ohu ning lisaks vähendaks see ühtekuuluvuspoliitika atraktiivsust iseäranis rohkem arenenud piirkondade jaoks;

31.

leiab, et käibemaksule ülempiiri kehtestamine rahastamiskõlbliku kuluna (5 000 000 eurot) võib vähendada taotlejate huvi programmide vastu, eelkõige võib see puudutada suuri taristuprojekte;

32.

kutsub komisjoni üles ajakohastama määruse lisasid käesolevas arvamuses esitatud muudatusettepanekute alusel, keskendudes ennekõike alljärgnevale:

—	teadmiste väärtustamine ning meetmed idufirmade ja VKEde kaasamiseks aruka spetsialiseerumise algatustesse;

—	teavitamisstrateegiate nõuete üksikasjalik kirjeldamine;

—	piiriülese ja riikidevahelise koostöö programmide puhul NUTS 3 ja NUTS 2 tasandi piirialade rahvastiku ning iga liikmesriigi kogurahvastiku osakaalu kaalutud summa ümberhindamine;

—	fondidest liikmesriigile eraldatud maksimaalse kogutoetuse piirkondliku mõju arvesse võtmine.

Brüssel, 5. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

(2) Komisjoni 8. augusti 2014. aasta määrus (EL) nr 868/2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) lisasid (ELT L 241, 13.8.2014, lk 1).

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

(1) Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1).

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 25).

Top

Choose the experimental features you want to try