6.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 86/140

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks“ (COM(2012)0582),

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa tööstuse taassünd“ (COM(2014)0014),

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

—

võttes arvesse komisjoni valget raamatut „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (COM(2011)0144),

—

võttes arvesse komisjoni uuringut pealkirjaga „Raudteetööstuse sektori ülevaade ja konkurentsiuuring“ (ENTR 06/054),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringut „Autokaubavedu: miks ELi kaubasaatjad eelistavad veoautot rongile“,

—

võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust Euroopa raudteetööstuse konkurentsivõime kohta (O-000067/2016 – B8-0704/2016),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

1.

rõhutab, et Euroopa raudteetööstus – mis hõlmab vedurite ja veeremi tootmist, raudteid, elektrifitseerimist, signaal- ja telekommunikatsiooniseadmeid, hooldust ja varuosi, samuti arvukalt VKEsid, kuid ka olulisi tööstusliidreid – annab tööd 400 000 inimesele, investeerib 2,7 % oma aastakäibest teadus- ja arendustegevusse ning hõlmab 46 % raudteetööstuse maailmaturust; rõhutab, et kogu raudteesektor koos veo- ja taristuettevõtjatega annab ELis otseselt rohkem kui miljon ja kaudselt 1,2 miljonit töökohta; juhib tähelepanu sellele, et need arvud annavad selgelt tunnistust Euroopa raudteetööstuse tähtsusest tööstuse kasvu, töökohtade ja innovatsiooni vallas ning selle panusest 20 %-se taasindustrialiseerimise eesmärgi saavutamisse;

2.

toonitab selle sektori eripära – seda iseloomustab eelkõige selliste seadmete valmistamine, mille eluiga on kuni 50 aastat, suur kapitalimahukus, märkimisväärne sõltuvus avalikest hangetest ning kohustus järgida väga kõrgeid ohutusstandardeid;

3.

tuletab meelde, et raudteetööstus aitab suuresti leevendada kliimamuutuste mõju ja tulla toime teiste oluliste suundumustega, nagu linnastumine ja demograafilised muutused; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon toetaks 2011. aasta valges raamatus sõnastatud reisijate- ja kaubaveo raudteetranspordile ülemineku eesmärke konkreetsete poliitikameetmete ja sihtotstarbeliste investeeringutega; juhib tähelepanu asjaolule, et vastavalt COP21 kokkuleppele ning ELi 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkidele on vaja üle minna raudteetranspordile ning muudele säästvatele, energiatõhusatele elektripõhistele transpordiliikidele, et saavutada transpordi CO2-heite vähendamise eesmärk; seetõttu palub, et komisjon kasutaks oma tulevast teatist transpordi CO2-heite vähendamise kohta ning esildaks uusi meetmeid, et toetada energiatõhusate tehnoloogiate väljatöötamist raudteetööstuses;

4.

märgib, et maailma turuliidrina tehnoloogia ja innovatsiooni osas on raudteetööstusel võtmeroll komisjoni eesmärgi –20 % taasindustrialiseerimise – saavutamisel;

5.

märgib, et Euroopa raudteetööstuse kasuks räägib mitu soodsat tegurit – lisaks selle transpordiliigi headele keskkonnaalastele näitajatele ka suur turg ja suutlikkus hõlbustada suuremahulist transporti; märgib siiski, et sektor peab praegu toime tulema kolmekordse konkurentsiga: transpordiliikide vahelise, rahvusvahelise ja vahel ka ettevõttesisese konkurentsiga;

6.

märgib, et juurdepääsetava rahvusvahelise raudteeturu aastane kasvumäär kuni 2019. aastani on hinnanguliselt 2,8 %; rõhutab, et kuigi EL on enamjaolt kolmandatest riikidest pärit konkurentidele avatud, kehtivad kolmandates riikides mitmed Euroopa raudteetööstust diskrimineerivad takistused; rõhutab, et konkurendid kolmandatest riikidest, eelkõige Hiinast, laienevad kiiresti ja agressiivselt Euroopasse ja muudesse maailma piirkondadesse, tihti oma päritoluriigi tugeva poliitilise ja rahalise toetusega (nt helded ekspordikrediidid väljaspool OECD eeskirjade kohaldamisala); rõhutab, et see võib endast kujutada ebaausat konkurentsi, mis seab ohtu Euroopa töökohad; toonitab seetõttu, et ülemaailmses konkurentsis tuleb luua õiglased ja võrdsed tingimused vastastikuseks turulepääsuks, et kaitsta Euroopa tööstuse töökohti ja oskusteavet;

7.

rõhutab, et turu haldusliku ja tehnilise killustatuse tõttu on paljudel ELi ettevõtetel, eriti VKEdel, isegi Euroopa raudteeturul raske ja kulukas piiriüleselt tegutseda; on veendunud, et ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomine on äärmiselt tähtis Euroopa raudteetööstuse ülemaailmse domineeriva positsiooni säilitamiseks;

8.

tunnistab, et raudteetööstus on Euroopa konkurentsivõime ja innovatsioonisuutlikkuse seisukohast võtmetähtsusega; nõuab meetmete võtmist, et Euroopa säilitaks kõnealuses sektoris tehnoloogilise ja innovatsiooniga seotud eelise;

9.

kiidab heaks ühisettevõtte Shift2Rail (S2R) asutamise otsuse ja hiljuti avaldatud esimesed konkursikutsed; palub S2R kogu teadus- ja arendustegevust rakendada õigeaegselt ja võimalikult kiiresti; taunib VKEde vähest osalemist S2R ühisettevõttes, mis tuleneb osaliselt selle vahendi kulukusest ja keerukusest; nõuab tungivalt, et haldusnõukogu analüüsiks VKEde kaasamist teisel assotsieerunud liikmete konkursil, parandaks seda ja kaaluks spetsiaalseid konkursse VKEdele; palub komisjonil tagada, et täidetakse sätteid VKEde ja piirkondade tasakaalustatud esindatuse kohta;

10.

toonitab, et innovatsioonisuutlikkus, investeeringud teadus- ja arendustegevusse, turu killustatuse vähendamine ja klastrid on põhiline alus Euroopa raudteetööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamisele;

11.

palub, et komisjon kasutaks täiel määral ELi rahastamisvahendeid, uuriks ja leiaks S2R rahastamiseks täiendavaid allikaid ning püüaks saavutada sünergia ELi rahaliste vahendite ja erainvesteeringute vahel; sellega seoses palub komisjonil uurida täiendavaid ELi rahastamisvahendeid raudteetehnoloogia jaoks väljaspool S2Ri (nt temaatilised raudteealase teadustöö pakkumiskutsed programmi „Horisont 2020“ raames väljaspool S2Ri, InnovFin, Euroopa ühendamise rahastu, struktuurifondid, EFSI), sh S2Ri katseprojekti kaudu, mis on kooskõlas ELi poolse rahastamisega struktuurifondist ja teistest ELi innovatsioonifondidest;

12.

palub komisjonil teha sektoriga koostööd, et tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) parim kasutus raudteealase teadus- ja arendustegevuse projektide toetamiseks piirkondlikul tasandil; soovitab komisjonil keskenduda ka Euroopa raudteetööstuse tulevikule pärast 2020. aastat;

13.

rõhutab, et klastrid on oluline vahend, mis aitab kokku viia kohaliku ja piirkondliku tasandi asjaomaseid sidusrühmi, sh avaliku sektori asutusi, ülikoole, teadusinstituute, raudteetööstust, sotsiaalpartnereid ja muid transpordisektoreid; palub komisjonil koostada 2016. aasta detsembriks majanduskasvu klastristrateegia; palub, et komisjon ja liikmesriigid suurendaksid toetust innovatsiooniprojektidele, mille on välja töötanud raudteeklastrid, ning muudele algatustele, mis koondavad raudteetööstust, VKEsid, suuremaid ettevõtteid ja teadusinstituute kohalikul, piirkondlikul, riigi ja Euroopa tasandil; täheldab, et see peab sisaldama võimalust klastrite rahastamiseks avaliku sektori vahenditest; märgib sellega seoses võimalusi, mida pakuvad uued rahastamisvahendid (EFSI jne);

14.

on seisukohal, et komisjon peaks kaaluma Euroopa tasandil foorumi loomist, mis ühendaks väljakujunenud ettevõtteid ning idu- ja võrsefirmasid, kellel on uuenduslikke ideid raudteesektori ja eelkõige selle digiteerimise valdkonnas, ning mis võimaldaks vahetada parimaid tavasid ja edendada partnerlussuhteid; on arvamusel, et komisjon peaks kaaluma stiimulite loomist suurettevõtete ja VKEde koostöö ergutamiseks raudteetööstusega seotud teadusprojektides;

15.

leiab, et teadusuuringutes tuleks keskenduda ka digiteerimisele, et muuta raudteede kasutamist tõhusamaks ja alandada tegevuskulusid (automatiseerimine, andurid ja seirevahendid, koostalitlusvõime, näiteks ERTMS/ETCS abil, kosmosetehnoloogia kasutamine, kaasa arvatud koostöös ESAga, suurandmete ja küberkaitse süsteemide kasutamine); lisaks sellele peab vajalikuks keskenduda ressursi- ja energiatõhususe suurendamisele, näiteks kasutades rohkem kergmaterjale ja alternatiivkütuseid; on veendunud, et tuleks keskenduda uuendustele, mis muudaksid raudteetranspordi huvipakkuvamaks ja vastuvõetavamaks (nt suurem usaldusväärsus ja müra vähendamine, tõrgeteta mitmeliigiline transport, integreeritud piletimüügisüsteemid); rõhutab, et innovatsiooni edendades ei tohi unustada infrastruktuuri, mis on raudtee konkurentsivõime oluline osa;

16.

nõuab, et rakendataks kiiresti ühtne e-piletite süsteem, mis on kooskõlas muude transpordiliikide ja eraldi tegutsevate piletimüüjate muude võimalike teenustega;

17.

juhib tähelepanu tungivale vajadusele luua ühtse turu raames kaasaegsed raudtee-, trammi- ja muud rööbasteed koos kõigi vajalike lisaseadmetega;

18.

palub, et komisjon tagaks rahvusvahelisel tasandil Euroopa raudteetööstuse intellektuaalomandi õiguste kaitse, kooskõlas soovitustega, mis on esitatud Euroopa Parlamendi 9. juuni 2015. aasta resolutsioonis intellektuaalomandi õiguste kaitse ja tagamise strateegia kohta kolmandates riikides (1);

19.

nõuab Euroopa koolitus- ja haridusstrateegia koostamist, mis ühendaks raudteetööstusettevõtteid, teadusinstituute ja sotsiaalpartnereid, et ühiselt uurida, milliseid oskusi on kestliku ja uuendusliku raudteetööstuse loomiseks vaja; leiab, et sellega seoses tuleks alustada teostatavusuuringut Euroopa raudteetööstuse valdkondlike oskuste nõukogu loomiseks; kutsub liikmesriike või asjaomaseid piirkondlikke asutusi üles looma jätkukoolituse raamistiku, mille aluseks on individuaalne õigus koolitusele või muud skeemid ja millega tagatakse, et töötajate oskused on kooskõlas sektori kasvavate nõudmistega ning on kohandatavad uue turuga või koondamise korral ülekantavad teise tööstussektorisse;

20.

juhib tähelepanu tõsiasjale, et tööjõu vananemise tõttu valitseb raudteetööstuses oskustööjõu puudus; kiidab seetõttu heaks kõik jõupingutused elukestva õppimise ja tehniliste oskuste edendamiseks; nõuab, et korraldataks kampaania noorte inseneride teavitamiseks raudteetööstuse võimalustest ja plussidest (nt ESFi vahenditest); juhib tähelepanu asjaolule, et selles sektoris on naiste tööhõive osakaal eriti väike ning rõhutab seepärast, et nimetatud kampaanias tuleks pöörata erilist tähelepanu tasakaalu saavutamisele selles aspektis; palub komisjonil ergutada sotsiaaldialoogi, et hõlbustada sotsiaalset uuenduslikkust ja kindlustada kvaliteetsed pikaajalised töökohad, suurendamaks oskustöötajate huvi raudteesektori vastu;

21.

on arvamusel, et nõuetekohaselt valitud oskuste õpetamine on vältimatu investeering, säilitamaks pikas perspektiivis Euroopa raudteetööstuse ülemaailmset juhtpositsiooni tehnoloogias ja innovatsioonisuutlikkust;

22.

on seisukohal, et üks VKEde peamisi probleeme raudteetööstuses on juurdepääs rahastamisele; rõhutab programmi COSME ja struktuurifondide lisaväärtust VKEde abistamisel juurdepääsul rahastamisele, sealhulgas tagatis- ja omakapitalirahastute kujul, ning juhib tähelepanu vajadusele neid vahendeid rohkem propageerida; kiidab heaks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi keskendumise VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kuid rõhutab, et nüüd tuleb fondil oma lubadust täita, ja märgib, et uurida tuleks ka alternatiivseid rahastamisallikaid; kiidab heaks programmi „Horisont 2020“ VKEde rahastamisvahendi, juhib aga tähelepanu sellele, et probleemiks on ületaotlemine ja vähene edukusmäär; palub komisjonil „Horisont 2020“ vahehindamise käigus selle probleemiga tegelda; kutsub komisjoni üles edendama VKEdele kättesaadavate ELi rahastamisvahendite ja fondide paremat kasutuselevõttu;

23.

toonitab, et raudteetööstuse VKEd sõltuvad sageli ühest ettevõttest; rõhutab, et VKEd hoiduvad laienemisest vahendite puudumisel ja piiriülese äritegevusega kaasneva suurema riski tõttu; kutsub komisjoni üles arendama Euroopa ettevõtlusvõrgustiku raames raudteetööstuse sektorirühmi, kes võiksid anda nõu raudteetööstuses tegutsevatele VKEdele ja neid koolitada erinevate innovatsiooni rahastamiskavade, toetuste ja rahvusvahelistumise küsimustes ning selles, kuidas leida võimalikke äripartnereid ning neid partnereid, kellega koos taotleda ELi rahastatavaid ühiseid teadusprojekte, ning kuidas nendega suhelda;

24.

palub komisjonil kasutada veelgi rohkem olemasolevaid abiprogramme VKEde rahvusvahelistumiseks ning muuta neid Euroopa raudteetööstuse VKEde hulgas nähtavamaks seoses erinevate ELi fondide vahelise koostoimega; kutsub komisjoni üles arendama veelgi edasi koolitusprogramme, mis käsitlevad juurdepääsu konkreetsetele välisturgudele, ning andma sellistest programmidest ulatuslikult teada raudteetööstuses tegutsevatele VKEdele;

25.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma kõiki võimalusi raudteetööstuses tegutsevate VKEde toetamiseks, kaasa arvatud väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ võimaliku sihipärase läbivaatamise raames, pöörates erilist tähelepanu nende tööstuse allsektorite (nagu raudteetööstus) vajadustele, kus suure väärtusega VKEde osalus on eriti oluline;

26.

tunneb muret raudteetööstuses tegutsevatele VKEdele ette nähtud maksete hilinemise pärast; palub komisjonil jälgida hilinenud maksmist käsitleva direktiivi (2011/7/EL) nõuetekohast rakendamist;

27.

väljendab heameelt neljanda raudteepaketi tehnilise samba vastuvõtmise üle ja palub selle kiiret rakendamist, kuna see on raudteetoodete tõelise ühtse turu jaoks väga oluline; rõhutab, et suurem koostalitlusvõime ja Euroopa Raudteeagentuuri (ERA) tugevam roll hõlbustab võrgustiku ühtlustamist ning võib seega aidata veeremi ja Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) seadmete arendamise ja nende jaoks lubade hankimise kulusid vähendada; juhib tähelepanu sellele, et ERA vajab piisavat personali ja rahalisi ressursse, et täita oma uusi lisaülesandeid; on seisukohal, et neljanda raudteepaketi poliitilise sambaga määratakse ära transpordiettevõtjate ning veel üldisemalt ostjate konkurentsivõime;

28.

rõhutab, et raudteevõrgustiku konkurentsivõimelise kaubaveo määrust tuleb rakendada täielikult, tõhusalt ja ühtselt, et sellest saaksid kasu nii reisijad kui ka tööstus;

29.

palub komisjonil ülemaailmse raudteetööstusturu arengute arvessevõtmiseks turu määratlused ja ELi praegused konkurentsieeskirjad ümber hinnata; kutsub komisjoni üles välja selgitama, kuidas tuleks nimetatud määratlusi ja eeskirju ajakohastada, selleks et käsitleda maailmaturul toimuvate ühinemistega (näiteks CNR-CSR) seotud probleeme ning võimaldada Euroopa raudteetööstuse strateegilisi partnerlusi ja ühendusi;

30.

nõuab täiendavat Euroopa standardimist raudteesektoris, mida toetavad aktiivselt sidusrühmad (sealhulgas Euroopa raudteetööstus) Euroopa Standardikomitee ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CEN/CENELEC) juhtimisel; loodab, et sellega seoses täidab olulist rolli komisjoni esildatud uus standardimise ühine algatus; rõhutab, kui oluline on kaasata rohkem VKEsid Euroopa standardimisse;

31.

nõuab ELi 2014. aasta riigihankedirektiivide kiiret rakendamist; tuletab liikmesriikidele ja komisjonile meelde, et need direktiivid kohustavad hankijaid lähtuma pakkumisotsuste puhul majanduslikult soodsaima pakkumuse põhimõttest, kusjuures keskendutakse olelusringi kulule ning keskkonnasõbralikele ja sotsiaalselt kestlikele toodetele, aidates niiviisi ära hoida palga- ja sotsiaalset dumpingut ning tugevdades piirkondlikku majandusstruktuuri; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama üldiselt olelusringi kulude analüüsi kui tavapärast praktikat pikaajaliste investeeringute puhul, andma hankijatele suuniseid ja jälgima nende rakendamist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tuletama hankijatele muudetud Euroopa avaliku hanke raamistikuga seoses meelde, et on olemas säte, mis teeb võimalikuks selliste pakkumiste tagasilükkamise, mille puhul väljastpoolt ELi pärinevate toodete osakaal on üle 50 % pakkumuses sisalduvate toodete kogumaksumusest (direktiivi 2014/25/EL artikkel 85);

32.

kutsub komisjoni üles jälgima kolmandate riikide investeeringuid ELi liikmesriikide raudteedesse ning tagama kooskõla avalikke hankeid käsitlevate ELi õigusaktidega, näiteks õigusaktidega põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste ja kõlvatu konkurentsi kohta; kutsub komisjoni üles tegema päringuid võimalike Euroopa-väliste kandidaatide kohta, kes esitavad pakkumused ELis, saades samal ajal kolmandatelt riikidelt riigiabi;

33.

loodab, et ELi rahastamisvahendeid (nt Euroopa ühendamise rahastu, struktuurifondid) kasutatakse täielikult ära, et ergutada raudteeprojektidega seotud nõudlust (sealhulgas ELi rahastamisvahendid investeeringuteks väljaspool ELi, nt ühinemiseelse abi rahastamisvahend ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend); toonitab, kui oluline on edukalt rakendada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kui ühte vahendit erakapitali toomiseks raudteesektorisse, ning nõuab, et uuritaks uusi võimalusi, kuidas saada raudteeprojektide jaoks erainvesteeringuid; näeb, et riiklikel arengupankadel on raudteetööstuse toetamisel oluline roll riiklikul ja Euroopa tasandil; palub komisjonil teha koostööd mitmepoolsete arengupankadega, et aidata avaliku sektori asutustel ja eraagentuuridel investeerida kõige jätkusuutlikumatesse ja energiatõhusamatesse raudteeseadmetesse kõikjal maailmas; palub komisjonil ja Euroopa Investeerimispangal suurendada nõuandva toetuse andmist raudteeprojektidele hiljuti loodud Euroopa investeerimisnõustamise keskuse kaudu, et aidata neil investeeringuid ligi tõmmata; on veendunud, et Euroopa raudteesektor sõltub ka edaspidi tugevasti avaliku sektori investeeringutest; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja avalikud ametiasutused investeeriksid seetõttu arvestatavalt oma põhi- ja linnaraudteesüsteemidesse ja suurendaksid võimaluse korral Ühtekuuluvusfondi vahendite kasutamise määra raudteeprojektides; sellegipoolest, võttes arvesse kõnealust sõltuvust ning riikide rahandusele avalduvat koormust paljudes Euroopa riikides, palub kasutada kõiki vahendeid, nii reguleerivaid kui eelarvelisi, et kasutada raudteesektoris erakapitali;

34.

juhib tähelepanu asjaolule, et raudteesektori keerukuse tõttu on laenajatel raske mõista riske ja seetõttu odavat laenu anda; palub komisjonil luua raudtee tarnete tööstuse finantsfoorum eesmärgiga suurendada raudteetööstuse suhtlust ja teabejagamist finantssektoriga, parandades niiviisi pankade arusaama sektorist ning seega ka riskidest, ja vähendades rahastamiskulusid;

35.

on veendunud, et olemasolevate raudteeseadmete hooldust ja moderniseerimist ei tohiks unarusse jätta; palub komisjonil ja liikmesriikidel ergutada suuremas plaanis vanade seadmete asendamist kaasaegsete ja kestlike toodetega;

36.

kiidab heaks ELi toetuse linnalise liikumiskeskkonna vaatluskeskuse (ELTIS) internetiplatvormile, mis võimaldab parimate tavade vahetamist suurlinnaalade linnasüsteemide kohta; palub komisjonil tugevdada parimate tavade vahetamist kestlike linnalise liikuvuse süsteemide rahastamisvõimaluste vallas ning edendada neid oma tulevase säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade Euroopa platvormi kaudu;

37.

palub komisjonil toetada koostöös Euroopa Raudteeagentuuriga ka edaspidi Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) ühtlustatud kasutuselevõtmist ELis ning edendada ERTMSi väljaspool ELi;

38.

kiidab heaks püüdlused Galileo ja EGNOSe (Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem) teenuste ja rakenduste kasutuselevõtmiseks raudteesektoris; tunnistab sellega seoses Euroopa GNSSi Agentuuri rolli ja sellepoolset edukat projektide haldamist seitsmenda raamprogrammi ja programmi „Horisont 2020“ raames;

39.

palub komisjonil tagada, et tulevased kaubanduslepingud (sh käimasolevad läbirääkimised Jaapani, Hiina ja USAga) ning kehtivate kaubanduslepingute läbivaatamised sisaldaksid spetsiaalseid sätteid, mis oluliselt soodustaksid Euroopa raudteetööstuse turulepääsu, eelkõige seoses avalike hangetega, ning aitaksid lahendada suurenenud lokaliseerimisnõuete probleemi ja tagaksid raudteeteenuse osutajatele vastastikuse juurdepääsu välisturgudele; kutsub komisjoni üles tagama turu korraldajatele võrdsed võimalused nii Euroopas kui ka sellest väljaspool;

40.

kutsub komisjoni üles tagama, et ELi kaubanduspoliitika on tööstuspoliitikaga rohkem kooskõlas, nii et kaubanduspoliitika võtaks arvesse Euroopa tööstuse vajadusi ning uue põlvkonna kaubanduslepingud ei tooks kaasa uusi ümberpaigutamisi ja edasist deindustrialiseerimist ELis;

41.

nõuab tungivalt, et komisjon teeks rohkem jõupingutusi, et kaotada peamised mittetariifsed tõkked, mis takistavad Euroopa raudteetööstuse pääsu välisturgudele, sealhulgas investeerimistõkked (eelkõige ühisettevõtetega seotud kohustused) või diskrimineerimine ja vähene läbipaistvus riigihankemenetlustes (eelkõige järjest koormavamad kohustused kohaliku sisu valdkonnas);

42.

rõhutab rahvusvahelise avaliku hanke instrumendi üle peetavate läbirääkimiste ning kaubanduse kaitsevahendeid käsitlevate määruste läbivaatamise tähtsust ja mõju Euroopa raudteetööstusele ning palub nõukogul ja komisjonil seda arvesse võtta ning teha Euroopa Parlamendiga tihedat koostööd, et jõuda nende instrumentide osas kiirelt kokkuleppele; palub komisjonil võtta arvesse mõju, mida kaubanduse kaitsevahendite toimimisele ja Euroopa raudteetööstuse konkurentsivõimele avaldab turumajandusliku staatuse omistamine riigi juhitavale majandusele või muudele mitteturumajanduslikele süsteemidele;

43.

palub komisjonil koostada ühtne ELi kaubandusstrateegia, mis tagaks vastastikkuse põhimõtte järgimise, eriti suhetes Jaapani, Hiina ja USAga, ning toetaks Euroopa raudteetööstuse ja eriti VKEde edasist rahvusvahelistumist, sealhulgas Euroopa standardite ja tehnoloogia (näiteks ERTMSi) edendamise teel rahvusvahelisel tasandil, samuti uurida võimalusi, kuidas paremini kaitsta Euroopa raudteetööstuse intellektuaalomandiõigusi (näiteks edendades laiemalt intellektuaalomandi õiguste kasutajatuge);

44.

palub komisjonil aidata kaotada kõik tariifsed ja mittetariifsed tõkked, lihtsustada Euroopa raudteetööstuse VKEde jaoks ärimenetlusi ning tagada kõikide piiravate äritavade järkjärguline kaotamine kolmandate riikide turgudel; palub komisjonil võtta meetmeid, et soodustada tööviisade väljastamist ajutiselt kolmandatesse riikidesse lähetatud Euroopa VKEde töötajatele, et vähendada VKEde jaoks kohustuslikult teostatavate äritehingute arvu;

45.

juhib tähelepanu sellele, et teatavad kolmandad riigid tekitavad lubamatuid turumoonutusi, andes võimalike klientidele loodud rahaliste tingimuste kaudu oma eksportijatele ebaproportsionaalselt palju toetust; kutsub komisjoni sellega seoses üles veenma Hiina valitsust allkirjastama OECD riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkulepet ja selle konkreetset peatükki raudteetaristu kohta; palub komisjonil samal ajal tõhustada rahvusvahelise ekspordikrediidi töörühma raames tööd uute ülemaailmsete ekspordikrediidi suuniste koostamisel;

46.

palub komisjonil avaldada teatis ELi ühtse tööstuspoliitika strateegia kohta, mille eesmärk on Euroopa taasindustrialiseerimine ja mis põhineb muu hulgas säästvusel ning energia- ja ressursitõhususel; palub komisjonil esitada selles dokumendis oma strateegia tähtsate tööstussektorite, sealhulgas raudteetööstuse kohta; peab oluliseks, et dokument sisaldaks mõtteid ka selle kohta, kuidas säilitada ELis kõrgetasemeline vertikaalne tootmine;

47.

palub komisjonil korraldada raudteetööstuse teemal kõrgetasemeline tööstusdialoog, kus osaleksid asjaomased komisjoni volinikud, Euroopa Parlamendi liikmed, nõukogu, liikmesriikide, tööstuse, ametiühingute, teadusasutuste, Euroopa Raudteeameti ja Euroopa standardiorganisatsioonide esindajad; märgib, et korrapärane tööstusdialoog raudteetööstuse teemal võimaldaks Euroopa tasandil struktureeritud arutelu sektori horisontaalsete ülesannete ning ELi poliitikameetmete mõju üle raudteetööstuse konkurentsivõimele;

48.

palub komisjonil tagada, et ELi raudteetööstust mõjutav poliitika kujundataks asjaomaste poliitikavaldkondade haldajate tulemusliku teabevahetuse ja kooskõlastamise põhjal;

49.

on veendunud, et Euroopa raudteetööstuse tugevdamiseks ja arendamiseks on vaja nõukogu poliitilist toetust; palub seepärast, et konkurentsivõime nõukogu lisaks Euroopa raudteetööstuse konkreetselt oma tegevuskavasse;

50.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.