52016AR3267

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52016AR3267 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52016AR3267

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reform“

ELT C 185, 9.6.2017, p. 91–104 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

9.6.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 185/91

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reform“

(2017/C 185/12)

Raportöör:

Vincenzo BIANCO (IT/PES)

Catania linnapea

Viitedokumendid:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud)

COM(2016) 270 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Liidu Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010

COM(2016) 271 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil (uuesti sõnastatud)

COM(2016) 272 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

COM(2016) 270 final

Artikli 3 lõiked 3 ja 5

Juurdepääs rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise menetlusele

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

3. Enne vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise kriteeriumide kohaldamist III ja IV peatüki kohaselt teeb esimene liikmesriik, kellele rahvusvahelise kaitse taotlus esitati, järgmist:

a)	kontrollib, kas rahvusvahelise kaitse taotlus on direktiivi 2013/32/EL artikli 33 lõike 2 punkti b ja c kohaselt vastuvõetamatu, kui riiki, mis ei kuulu Euroopa Liitu, peetakse taotleja jaoks esimeseks varjupaigariigiks või turvaliseks kolmandaks riigiks; ja

kontrollib, kas rahvusvahelise kaitse taotlus on direktiivi 2013/32/EL artikli 33 lõike 2 punkti b ja c kohaselt vastuvõetamatu, kui riiki, mis ei kuulu Euroopa Liitu, peetakse taotleja jaoks esimeseks varjupaigariigiks või turvaliseks kolmandaks riigiks; nimetatud sätet ei kohaldata, kui keskmine heaks kiidetud varjupaigataotluste arv taotleja päritoluriigi kohta ületab 33,33 % ELi tasemel; ja

b)	kontrollib taotlust direktiivi 2013/32/EL artikli 31 lõike 8 kohase kiirendatud menetlusega, kui kehtivad järgmised põhjused:

b)	kontrollib taotlust direktiivi 2013/32/EL artikli 31 lõike 8 kohase kiirendatud menetlusega, kui kehtivad järgmised põhjused:

i)	taotleja on kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ja oli varem alaline elanik kõnealuses riigis, mis on kantud turvalise päritoluriigina määrusega [9. septembri 2015. aasta ettepanek COM(2015) 452] kehtestatud ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja või

i)	taotleja on kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ja oli varem alaline elanik kõnealuses riigis, mis on kantud turvalise päritoluriigina määrusega [9. septembri 2015. aasta ettepanek COM(2015) 452] kehtestatud ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja või

ii)	taotlejat võib mõjuvatel põhjustel pidada ohuks liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale või taotleja on vastavalt siseriiklikule õigusele riiklikku julgeolekut või avalikku korda puudutavatel mõjuvatel põhjustel välja saadetud.

ii)	taotlejat võib mõjuvatel põhjustel pidada ohuks liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale või taotleja on vastavalt siseriiklikule õigusele riiklikku julgeolekut või avalikku korda puudutavatel mõjuvatel põhjustel välja saadetud.

4. […]

5. Liikmesriik, kes on vaadanud läbi rahvusvahelise kaitse taotluse, sealhulgas lõikes 3 osutatud juhtudel, vastutab selle taotleja täiendavate selgituste või korduva taotluse läbivaatamise eest direktiivi 2013/32/EL artiklite 40, 41 ja 42 kohaselt olenemata sellest, kas taotleja on liikmesriikide territooriumidelt lahkunud või välja saadetud.

Motivatsioon

On vaja õiglast tasakaalu süsteemi kiiruse ja tõhususe ning põhiõiguste kaitse vahel. Esimesele nõudele vastava vastuvõetavuse eelkontrolli kasutuselevõtmine ei tohiks seega tähendada, et kaob õigus tõhusalt kontrollida selliseid taotlusi, mille on esitanud need, kes on pärit riikidest, mille puhul kehtib märkimisväärne vastuvõtumäär. Siinkohal tuleb meenutada, et enamik alaealisi, sealhulgas saatjata alaealisi, on pärit riikidest, mille puhul taotluste vastuvõtumäär on ligikaudu 50 %.

Muudatusettepanek 2

COM(2016) 270 final

Artikli 7 lõige 1

Isiklik vestlus taotlejaga

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Vastutava liikmesriigi määramise menetluse lihtsustamiseks korraldab vastutav liikmesriik taotlejaga isikliku vestluse, välja arvatud siis, kui taotleja on põgenenud või kui taotleja artikli 4 lõike 2 kohaselt esitatud teave on vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks piisav. Vestlus aitab ka õigesti aru saada teabest, mis taotlejale esitati artikli 6 kohaselt.

1. Vastutava liikmesriigi määramise menetluse lihtsustamiseks korraldab vastutav liikmesriik taotlejaga isikliku vestluse, välja arvatud siis, kui taotleja on ilma kehtiva ja mõjuva põhjuseta põgenenud või kui taotleja artikli 4 lõike 2 kohaselt esitatud teave on vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks piisav. Vestlus aitab ka õigesti aru saada teabest, mis taotlejale esitati artikli 6 kohaselt.

Motivatsioon

Arvestades, millised tõsised tagajärjed võivad põgenemisel komisjoni ettepanekust tulenevalt olla (intervjuu ärajätmine, taotluste kiirkorras läbivaatamine), peaks taotlejal olema võimalus seda põhjendada ja sel viisil taastada täies ulatuses oma õigused.

Muudatusettepanek 3

COM(2016) 270 final

Artikkel 7

Isiklik vestlus taotlejaga

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Lisada pärast lõiget 5:

6. Käesolevas artiklis osutatud vestluse käigus tuleb taotlejat teavitada sellest, et tal on õigus nõuda vastuvõtmist konkreetses liikmesriigis (ja pakkuda alternatiivina kuni kaks muud võimalikku riiki). Sellisel juhul tuleb taotlejale esitada konkreetseid küsimusi, et selgitada välja tema keeleoskus, eelnevad viibimised, kontaktid samast riigist või piirkonnast pärit seaduslikult seal asuvate kogukondadega, erialased oskused ja muud eriti olulised tegurid, mis hõlbustavad sotsiaalset integratsiooni isegi siis, kui see on ajutine.

Motivatsioon

Teisese rände pärssimiseks on tõhusam teha kohe alguses kindlaks riik või riigid (kuni kolm), mida taotleja eelistab, samuti keeleoskus, kontaktid ja oskused, mis võivad hõlbustada tema integreerimist, isegi ajutist, aidates hoida sotsiaalset tasakaalu vastuvõtvas riigis.

Muudatusettepanek 4

COM(2016) 270 final

Artikli 8 lõige 2

Alaealiste suhtes kehtivad tagatised

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Iga liikmesriik tagab, et saatjata alaealise kohaloleku kohustuse korral esindab ja/või abistab saatjata alaealist käesolevas määruses sätestatud olulistes menetlustes esindaja.	Iga liikmesriik tagab, et esindaja esindab ja/või abistab saatjata alaealist käesolevas määruses sätestatud olulistes menetlustes.

Motivatsioon

Arvestades alaealiste haavatavust, peab neile alati olema tagatud abi ja esindamine – isegi siis, kui nad mingil põhjusel ei asu liikmesriigis, mis vastutab nende taotluse läbivaatamise eest.

Muudatusettepanek 5

COM(2016) 270 final

Artikkel 10

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
1. Kui taotleja on saatjata alaealine, kohaldatakse ainult käesolevas artiklis sätestatud kriteeriume lõigetes 2 kuni 5 esitatud järjestuses.	1. Kui taotleja on saatjata alaealine, kohaldatakse ainult käesolevas artiklis sätestatud kriteeriume lõigetes 2 kuni 5 esitatud järjestuses.
2. Vastutav liikmesriik on see liikmesriik, kus viibib seaduslikult mõni saatjata alaealise pereliige, tingimusel et see on alaealise parimates huvides. Kui taotleja on abielus alaealine, kelle abikaasa ei viibi seaduslikult ühegi liikmesriigi territooriumil, siis on vastutav liikmesriik see liikmesriik, kus elab tema isa, ema või muu täiskasvanu, kes on tema eest vastutav selle liikmesriigi õiguse või tava alusel, või kus õde või vend seaduslikult viibib.	2. Vastutav liikmesriik on see liikmesriik, kus viibib seaduslikult mõni saatjata alaealise pereliige, tingimusel et see on alaealise parimates huvides. Kui taotleja on abielus alaealine, kelle abikaasa ei viibi seaduslikult ühegi liikmesriigi territooriumil, siis on vastutav liikmesriik see liikmesriik, kus elab tema isa, ema või muu täiskasvanu, kes on tema eest vastutav selle liikmesriigi õiguse või tava alusel, või kus õde või vend seaduslikult viibib.
3. Kui taotleja sugulane viibib seaduslikult mõnes muus liikmesriigis, ja kui individuaalse hindamise teel on kindlaks tehtud, et sugulane saab tema eest hoolitseda, viib see liikmesriik alaealise tema sugulasega kokku ning on vastutav liikmesriik, tingimusel et see on alaealise parimates huvides.	3. Kui taotleja sugulane viibib seaduslikult mõnes muus liikmesriigis, ja kui individuaalse hindamise teel on kindlaks tehtud, et sugulane saab tema eest hoolitseda, viib see liikmesriik alaealise tema sugulasega kokku ning on vastutav liikmesriik, tingimusel et see on alaealise parimates huvides.
4. Kui pereliikmed, või muud sugulased, nagu on osutatud lõigetes 2 ja 3, viibivad mitmes liikmesriigis, määratakse vastutav liikmesriik saatjata alaealise parimatest huvidest lähtudes.	4. Kui pereliikmed, või muud sugulased, nagu on osutatud lõigetes 2 ja 3, viibivad mitmes liikmesriigis, määratakse vastutav liikmesriik saatjata alaealise parimatest huvidest lähtudes.
5. Pereliikme, või sugulase (nagu on osutatud lõigetes 2 ja 3) puudumise korral on vastutav liikmesriik see liikmesriik, kus saatjata alaealine esimest korda esitas oma rahvusvahelise kaitse taotluse, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et see ei ole alaealise parimates huvides.	5. Pereliikme, või sugulase (nagu on osutatud lõigetes 2 ja 3) puudumise korral on vastutav liikmesriik see liikmesriik, kus saatjata alaealine parasjagu viibib, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et see ei ole alaealise parimates huvides.
6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57 vastu delegeeritud õigusakte saatjata alaealise perekonnaliikmete, või sugulaste kindlakstegemise kohta; tõendatud perekondlike sidemete olemasolu tuvastamise kriteeriumide kohta; kriteeriumide kohta, mille põhjal hinnata, kas saatjata alaealise sugulane on võimeline tema eest hoolitsema, sealhulgas juhud, kui saatjata alaealise perekonnaliikmed, õed-vennad või sugulased asuvad rohkem kui ühes liikmesriigis. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks antud volituste teostamisel ei ületa komisjon artikli 8 lõikega 3 ette nähtud lapse parimate huvide reguleerimisala.	6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57 vastu delegeeritud õigusakte saatjata alaealise perekonnaliikmete, või sugulaste kindlakstegemise kohta; tõendatud perekondlike sidemete olemasolu tuvastamise kriteeriumide kohta; kriteeriumide kohta, mille põhjal hinnata, kas saatjata alaealise sugulane on võimeline tema eest hoolitsema, sealhulgas juhud, kui saatjata alaealise perekonnaliikmed, õed-vennad või sugulased asuvad rohkem kui ühes liikmesriigis. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks antud volituste teostamisel ei ületa komisjon artikli 8 lõikega 3 ette nähtud lapse parimate huvide reguleerimisala.
7. Komisjon kehtestab rakendusaktidega ühetaolised tingimused teabega tutvumiseks ja selle vahetamiseks liikmesriikide vahel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.	7. Komisjon kehtestab rakendusaktidega ühetaolised tingimused teabega tutvumiseks ja selle vahetamiseks liikmesriikide vahel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Motivatsioon

Muudatusettepanek on kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega (otsus kohtasjas C-648/11 – MA jt) ja selle eesmärk on tagada, et vastutava liikmesriigi määramise menetlus tarbetult ei pikene.

Muudatusettepanek 6

COM(2016) 270 final

Pärast artiklit 14 lisada uus artikkel

Eelistused, oskused ja asjakohased sidemed

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Kui artiklis 7 osutatud vestluses on taotleja märkinud oma liikmesriigieelistuse (või alternatiivina kuni kaks muud liikmesriiki) ning on tõestatavaid või usutavaid tegureid, nt keeleoskus, kontaktid samast riigist või piirkonnast pärit kogukonnaga, erilised kutseoskused ja töövõimalused või muud tegurid, mida vastavalt Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) igal aastal esitatavatele juhistele peetakse (ka ajutisel) integreerimisel asjakohaseks, on osutatud riik vastutav rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest tingimusel, et kõnealuse riigi puhul ei ole jooksval aastal juba ületatud artiklis 35 osutatud võrdlusaluse põhjal määratud kvoodi 50 % piirmäära.

2. Kui nimetatud piirmäär on jooksval aastal juba ületatud, vastutavad rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest järgmises järjestuses:

a)	vestluses teise eelistusena märgitud liikmesriik, tingimusel et eespool nimetatud tingimused on täidetud ja jooksval aastal ei ole ületatud eelmises lõigus osutatud piirmäära;

b)	kolmanda eelistusena märgitud liikmesriik, tingimusel et eespool nimetatud tingimused on täidetud ja jooksval aastal ei ole ületatud eelmises lõigus osutatud piirmäära;

3. Juhul kui lõikes 1 esitatud piirmäär on ületatud ka lõikes 2 osutatud riikide puhul, määratakse taotluse menetlemise eest vastutav liikmesriik käesoleva peatüki järgnevate artiklite alusel.

Motivatsioon

Kooskõlas põhiõiguste austamise ning solidaarsuse ja õiglase jaotamise põhimõttega ning selleks, et vähendada teisest rännet, tuleb vastutava liikmesriigi määramise kriteeriumide tähtsusjärjestuses pidada taotleja poolt tõestatud sidemeid ja integreerimisvõimalusi ning iga riigi vastuvõtuvõimet (kindlaks määratud artiklis 35 esitatud võrdlusaluse abil) saabumisriigist ülimuslikuks. See näib olevat rohkem kooskõlas III peatükis esitatud kriteeriumide tähtsusjärjestuse loogikaga (kus eelistatakse eelkõige kriteeriume, mis on seotud taotleja omaduste ja elukäiguga järgmises järjestuses: alaealisus, perekondlikud sidemed ja mõne liikmesriigi poolt väljastatud dokumentide omamine, ka juhul, kui dokumentide kehtivusaeg on lõppenud vähem kui kaks aastat tagasi).

Solidaarsuse ja õiglase jaotamise põhimõtte aspektist on siiski asjakohane piirata selle kriteeriumi kohaldamist 50 %-ni iga riigi vastuvõtuvõimest, vältimaks, et väiksema sissevooluga perioodil koondub raskus vaid atraktiivsematele riikidele, koormates üle nende vastuvõtuvõimalused.

Vaid siis, kui eespool osutatud künnis on ületatud (ja lõikes 3 esitatud edasine kõrgem künnis on saavutatud), vastutab taotluse läbivaatamise eest riik, kuhu esmalt saabuti.

NB! Artiklis 43 osutatud EASO-poolne teavitamine on vajalik ka käesoleva muudatusettepaneku lõikes 1 esitatud juhul.

Muudatusettepanek 7

COM(2016) 270 final

Artikli 28 lõige 2

Õiguskaitsevahendid

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
2. Liikmesriigid näevad pärast üleandmisotsuse teatavakstegemist ette seitsmepäevase tähtaja, mille jooksul asjaomane isik võib kasutada oma lõike 1 kohast õigust tõhusale õiguskaitsele.	2. Liikmesriigid näevad pärast üleandmisotsuse teatavakstegemist ette 15-päevase tähtaja, mille jooksul asjaomane isik võib kasutada oma lõike 1 kohast õigust tõhusale õiguskaitsele.

Motivatsioon

Tuleb austada põhimõtet, mille kohaselt antakse mõistlik tähtaeg – vähemalt 14 päeva (Dioufi kohtuasi).

Muudatusettepanek 8

COM(2016) 270 final

Artikli 34 lõige 2

Üldpõhimõte

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2. Lõiget 1 kohaldatakse, kui artikli 44 lõikes 1 osutatud automaatne süsteem näitab, et III peatüki, artikli 3 lõike 2 või 3, artikli 18 ja 19 kriteeriumide kohaselt liikmesriigi vastutusalasse kuuluvate rahvusvahelise kaitse taotluste arv on lisaks tegelikult ümberasustatud isikute arvule suurem kui 150 % kõnealuse liikmesriigi kvoodist, mis on määratud kindlaks artiklis 35 osutatud võrdlusalusega.

2. Lõiget 1 kohaldatakse, kui artikli 44 lõikes 1 osutatud automaatne süsteem näitab, et III peatüki, artikli 3 lõike 2 või 3, artikli 18 ja 19 kriteeriumide kohaselt liikmesriigi vastutusalasse kuuluvate rahvusvahelise kaitse taotluste arv on lisaks tegelikult ümberasustatud isikute arvule suurem kui 120 % kõnealuse liikmesriigi kvoodist, mis on määratud kindlaks artiklis 35 osutatud võrdlusalusega.

Motivatsioon

Automaatse ümberpaigutamise mehhanismi käivitamise künnis tuleb kehtestada sellisel tasemel, mis ületab küll liikmesriigi vastuvõtuvõimet (nagu on sätestatud artikli 34 lõikes 2), kuid muudab kõnealuse künnise kasulikuks ja kohaldatavaks.

Arvestades ka komisjoni muudatusettepanekute valguses süsteemis tervikuna suurenenud jäikust ja viimase kolme aasta statistikat, on tõenäoline, et komisjoni pakutud tase (150 % iga liikmesriigi kvoodist) ei käivita mehhanismi kunagi või alles siis, kui rändevoogudest enim puudutatud liikmesriikide vastuvõtusüsteem ja menetlusvõime üle koormatakse, mistõttu kogu süsteem aeglustub ja tekivad vältimatud sotsiaalsed pinged.

NB! Artiklis 43 osutatud EASO-poolne teavitamine peab olema kohandatud künnisele, mida on muudetud käesoleva muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanek 9

COM(2016) 270 final

Artikkel 35

Võrdlusalus

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Korrigeeriva mehhanismi jaoks määratakse võrdlusaluse põhjal igale liikmesriigile kvoot.

2. Lõikes 1 osutatud võrdlusalus põhineb iga liikmesriigi puhul järgmistel kriteeriumidel vastavalt Eurostati andmetele:

a)	elanikkonna suurus (50 % osatähtsus);

a)	liikmesriigi elanikkonna suurus (50 % osatähtsus);

b)	kogu SKP (50 % osatähtsus);

b)	liikmesriigi kogu SKP (50 % osatähtsus);

Võrdlusalust korrigeeritakse järgmise aasta kvoodi vähendamise teel 20 % võrra erinevusest SKP-l ja elanikkonna suurusel põhineva kvoodi ning viimase kolme aasta jooksul liikmesriigis registreeritud saabujate keskmise arvu vahel selliste riikide puhul, kus saabujate kvoot on eelneval kolmel aastal olnud keskmiselt suurem kui punktide a ja b põhjal määratud kvoot.

3. Lõikes 2 osutatud kriteeriume kohaldatakse I lisas sätestatud valemi abil.

4. Euroopa Liidu Varjupaigaamet kehtestab võrdlusaluse ja kohandab igal aastal Eurostati andmete alusel võrdlusaluse jaoks kriteeriumide arvulisi väärtusi, samuti lõikes 2 osutatud võrdlusalust.

Motivatsioon

Liikmesriigi praeguse tegeliku vastuvõtuvõime kindlaksmääramisel tuleb arvestada juba vastu võetud rändajate hulka ning rände tervikmõju liikmesriikide majandus- ja sotsiaalstruktuurile. Muudatusettepanek sisaldab võrdlusaluse arvutamise korrigeerivat elementi, et vähendada määruse ettepanekus esmatähtsaks peetavate solidaarsuse ja õiglase jaotamise eesmärkide kahjustamist. Muudatusettepanek järgib ka vajadust võtta vastu terviklik lähenemisviis, milles võetakse arvesse kogu varjupaiga- ja rändepoliitikat tervikuna.

NB! Ilmselgelt tuleb ka I lisas sätestatud valemit (millele osutatakse lõikes 3) kohandada vastavalt käesolevas muudatusettepanekus väljapakutud korrigeerivale elemendile.

Muudatusettepanek 10

COM(2016) 270 final

Artikli 37 lõige 3

Finantssolidaarsus

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

3. Lõikes 2 osutatud kaheteistkuulise perioodi lõpus edastab automaatne süsteem korrigeerivas jaotusmehhanismis osalemata jätnud liikmesriigile nende taotluste arvu, mille puhul ta muidu oleks olnud jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik. Kõnealune liikmesriik maksab pärast seda solidaarsusmaksu 250 000 eurot iga taotleja kohta, kes muidu oleks määratud sellele liikmesriigile asjaomase kaheteistkuulise perioodi jooksul. Solidaarsusmaks makstakse liikmesriigile, kes on määratud vastutavaks asjaomaste taotluste läbivaatamise eest.

3. Lõikes 2 osutatud kaheteistkuulise perioodi lõpus edastab automaatne süsteem korrigeerivas jaotusmehhanismis osalemata jätnud liikmesriigile nende taotluste arvu, mille puhul ta muidu oleks olnud jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik. Kõnealune liikmesriik maksab pärast seda solidaarsusmaksu 60 000 eurot iga taotleja kohta, kes muidu oleks määratud sellele liikmesriigile asjaomase kaheteistkuulise perioodi jooksul. Solidaarsusmaks makstakse liikmesriigile, kes on määratud vastutavaks asjaomaste taotluste läbivaatamise eest.

Motivatsioon

Solidaarsusmaksu kehtestamine liikmesriikidele, kes keelduvad (ka ajutiselt) ümberpaigutamisest, tundub olevat vastuvõetav ja tugineb õigele põhimõttele. Kuid maksu suurus tuleb kindlaks määrata jätkusuutlikul ja õiglasel tasemel, vältides sel viisil avaliku arvamuse kahjustamist ja solidaarsuse põhimõtte enese a priori tagasilükkamist mitme liikmesriigi poolt. Seetõttu tuleks summa kindlaks määrata tasemel (60 000 eurot), mis vastab õiglastele parameetritele, nagu nt keskmised vastuvõtu- ja abistamise kulud, sealhulgas tervishoiukulud iga taotleja kohta aastas, mis korrutatakse neile väljastatud loa keskmise kestusega.

Muudatusettepanek 11

COM(2016) 271 final

Artikkel 2

Ülesanded

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Amet täidab järgmisi ülesandeid:

[…]

c)	toetab liikmesriike Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamisel;

c)	toetab liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamisel;

d)	abistab liikmesriike kõikide varjupaigaküsimuste eest vastutavate riiklike haldusasutuste, kohtuasutuste ja riiklike teenistuste ekspertide koolitamisel, sealhulgas ühise põhiõppekava koostamisel;

d)	abistab liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kõikide varjupaigaküsimuste eest vastutavate riiklike haldusasutuste, kohtuasutuste ja riiklike teenistuste ekspertide koolitamisel, sealhulgas ühise põhiõppekava koostamisel;

[…]

) […]

[…]

g)	annab liikmesriikidele tõhusat operatiiv- ja tehnilist abi, eriti juhul, kui riikide varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemid on sattunud ebaproportsionaalse surve alla;

g)	annab liikmesriikidele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tõhusat operatiiv- ja tehnilist abi, eriti juhul, kui riikide varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemid on sattunud ebaproportsionaalse surve alla;

[…]

Motivatsioon

Kuna sageli osutavad abistamis- ja vastuvõtuteenuseid kas täielikult või osaliselt kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, siis peaks EASO kindlustama neile ka oma toetuse.

Muudatusettepanek 12

COM(2016) 271 final

Artikli 3 lõige 2

Heauskse koostöö ja teabevahetuse kohustus

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2. Amet teeb tihedat koostööd liikmesriikide varjupaigaasutuste, riiklike sisserände- ja varjupaigateenistuste, muude riiklike teenistuste ning komisjoniga. Amet täidab oma ülesandeid, ilma et see mõjutaks muudele asjakohastele liidu asutustele määratud ülesannete täitmist, ning teeb tihedat koostööd kõnealuste asutuste ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga.

2. Amet teeb tihedat koostööd liikmesriikide varjupaigaasutuste, riiklike sisserände- ja varjupaigateenistuste, muude riiklike ning kohaliku ja piirkondliku tasandi teenistuste ning komisjoniga. Amet täidab oma ülesandeid, ilma et see mõjutaks muudele asjakohastele liidu asutustele määratud ülesannete täitmist, ning teeb tihedat koostööd kõnealuste asutuste ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga.

Motivatsioon

Kuna sageli osutavad taotlejatele abistamis- ja vastuvõtuteenuseid kas täielikult või osaliselt kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, siis peaks EASO nendega ka otse koostööd tegema.

Muudatusettepanek 13

COM(2016) 272 final

Artikkel 38

Kolmandatele riikidele tagasisaatmise eesmärgil andmete edastamine

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Lisada pärast lõiget 3:

4. Mingil juhul ei edastata ega tehta kättesaadavaks teavet kolmandatele riikidele, keda ei peeta turvaliseks kolmandaks riigiks direktiivi 2013/32/EL kohaselt.

5. Mingil juhul ei anta kolmandatele riikidele mis tahes andmeid alaealiste kohta isegi pärast seda, kui nad on jõudnud täisikka.

Motivatsioon

Kogu artikkel, mille eesmärk on tagasisaatmise lihtsustamine, näib muutvat taotlejad haavatavaks võimalike repressioonide suhtes nende naasmisel päritoluriiki, eriti kui neis riikides ei suudeta tagada piisavat andmekaitset. Andmete avaldamine kolmandatele riikidele, keda ei peeta turvaliseks, ning alaealisi puudutavate andmete avaldamine mis tahes kolmandatele riikidele peaks jääma keelatuks.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Reformipaketi eesmärgid ja üldideed

tervitab komisjoni otsust viia läbi üldine reform varjupaigaküsimusi käsitlevas õiguses, rõhutades seost 4. mail 2016 esitatud esimese paketi ja 13. juulil 2016 esitatud teise paketi ettepanekute vahel (varjupaigaõiguse tunnustamise kriteeriume käsitlev määrus; määrus, millega nähakse ette ühtne varjupaigamenetlus; ühtsed normid abistamise valdkonnas). Praegused erinevused liikmesriikide õigus-, menetlus- ning abistamissüsteemide vahel mõjutavad varjupaiga taotlejate valikut ning suurendavad teisest rännet, mõjutades vastutava liikmesriigi määramise süsteemi tõhusust ja suurendades EASO toetuse ning Euradoc-süsteemi kasutamise vajadust;

tervitab ettepanekute esimese paketi mõningaid eesmärke, nagu loata teisese rände piiramine; varjupaigataotlejate õiglasem jaotamine liikmesriikide vahel; EASO tugevdamine ja selle muutmine ametiks;

peab ebapiisavaks lähenemisviisi, mille komisjon valis Dublini määruse reformi ettepanekus. Selle kohaselt on süsteemi nõrkuste põhjuseks erakorraline kriis ning nendega toimetulekuks kasutatakse ühest küljest korrigeerivaid meetmeid ja teisest küljest meetmeid põhikriteeriumide tugevdamiseks (selle riigi vastutus, kuhu esimesena ELis saabutakse). Ent me oleme sattunud struktuurilisse kriisi (taotluste arv aastas on kolmekordistunud viimase kolme aasta jooksul (2013–2015), ületades 1,2 miljonit, mis on üheksa korda rohkem kui 1985. aastal) ning hädaolukordade ohjamine peab käima käsikäes stabiilse, tõhusa ja integreerituma süsteemi kasutuselevõtuga;

märgib, kuidas mitmes mõttes on praeguse süsteemi kohaldamine muudetud veelgi jäigemaks sunnimehhanismide kaudu (vastuvõetamatus, sellest tulenev abi andmisest keeldumine; kiirendatud menetluskord); seetõttu kutsub kaasõigusloojaid üles hoolikalt kontrollima, kas need meetmed on kooskõlas põhiõigustega, eriti kõige haavatavamate osapoolte puhul;

leiab, et esmase vastuvõtu võime, taotlejate taotluste õigeaegse menetlemise võime ning teisese rände vältimine on määrava tähtsusega varjupaigataotluste juhtimis- ja jaotussüsteemi stabiilsuse tagamisel;

soovitab, et komisjoni ettepaneku positiivsete aspektide (perekonna mõiste laiendamine vendadele ja õdedele ning kooslustele, mis moodustati pärast lahkumist; liikmesriigi poolt väljastatud dokumentide tähtsus, ka aegumise korral) puhul arvestataks rohkem taotlejate elukäiku, nende erialase töö kogemust ja soove, vähendades sel viisil teisest rännet; rõhutab selles kontekstis, et alati kui võimalik tuleb soovimatu teisese rände vältimiseks eelistada positiivseid stiimuleid karistustele;

toetab kiirendatud ja lihtsustatud menetluste kasutuselevõtmist, rõhutades siiski, et neid tuleb kasutada süsteemi tõhususe ja kiiruse parandamiseks, kuid see ei tohiks tähendada põhiõiguste vähendamist; lisaks leiab, et vastuvõetamatuks tunnistatud või kiirkorras menetletud taotlusi tuleb võtta arvesse artiklis 36 osutatud võrdlusaluse kohaldamise arvutamisel;

on veendunud, et need kolm ettepanekut järgivad subsidiaarsuse põhimõtet, kuna tegelevad selgelt riikidevaheliste probleemidega, nagu solidaarsus liikmesriikide vahel, integreerituma varjupaigasüsteemi ülesehitamine ning teabevahetuse parandamine liikmesriikide vahel. Neid eesmärke ei saa liikmesriigid üksi saavutada. Lisaks on kavandatud meetmed vajalikud, et täita eesmärk kehtestada ühtsed, kogu ELis kohaldatavad eeskirjad; selles osas järgivad ettepanekud ka proportsionaalsuse põhimõtet;

Juhtpõhimõtted ning korrektiiv- ja kompenseerimismeetmed

peab oluliseks edasiminekuks asjaolu, et iga riigi vastuvõtuvõime (objektiivsete parameetrite põhjal) võeti kasutusele rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutuse määramise olulise tegurina, mida mainiti võimaliku valikuna juba komisjoni 6. aprilli 2016. aasta teatises COM(2016) 197; on siiski pettunud, et nimetatud kriteeriumi kasutatakse viimase võimalusena ja ainult kriisiolukordades;

10.

hindab negatiivseks asjaolu, et komisjoni ettepanekus ei ole mingit tähtsust omistatud taotlejate soovidele isegi siis, kui on olemas objektiivsed tegurid (keeleoskus, tööoskus, eelnev viibimine), mille põhjal nad sobiksid konkreetsesse liikmesriiki;

11.

soovitab seetõttu muuta tasakaalu vastuvõtuvõime kriteeriumi (ühilduv taotleja eelistuste ja isikliku elukäigu arvessevõtmisega) ning esimese sisenemise riigi kriteeriumi vahel, omistades mõlemale kriteeriumile vähemalt võrdse tähtsuse ja võttes iga kord nende kohaldamise puhul arvesse artiklis 35 esitatud võrdlusalust;

12.

soovitab samuti, et liikmesriigi praeguse tegeliku vastuvõtuvõime kindlaksmääramise eesmärgil võetaks arvesse sellese riiki saabunud inimeste arvu, mis objektiivselt mõjutab vastuvõtu- ja haldusvõimet, lisades selle parameetri artiklis 35 esitatud võrdlusalusesse;

13.

soovitab tegeliku ja praeguse vastuvõtuvõime kindlaksmääramise eesmärgil samuti kehtestada tähtaja, mille möödudes lõpeb rahvusvahelise kaitse taotluse läbi vaadanud liikmesriigi pädevus vaadata läbi asjaomase taotleja täiendavaid selgitusi või korduvat taotlust vastavalt artikli 3 lõikele 5. Tähtajaks võiks määrata viis aastat, mis on praegu kehtivast tähtajast märkimisväärselt pikem;

14.

kutsub liikmesriike üles töötama välja usaldusväärsed, läbipaistvad ja õiglased sisesüsteemid rändajate vastuvõtmise koorma jagamiseks kogu oma territooriumil, võttes arvesse asjakohaseid sotsiaalmajanduslikke andmeid ning varasemat rändajate vastuvõtmist eri linnades ja piirkondades ning rändajate integratsioonivajadusi ja väljavaateid. Eelkõige tuleb osutada abi neis linnades/piirkondades, mis on geograafilise asukoha tõttu erilise surve all;

15.

hindab rahvusvahelise kaitse taotlejate korrigeeriva jaotusmehhanismi kasutuselevõtmist; märgib siiski, et komisjoni pakutud piirmäär mehhanismi käivitamiseks on nii kõrge, et (arvestades näiteks viimase kolme aasta andmeid) ka kriisiolukorras ei pruugita mehhanismi aktiveerida ega saada ikka mingit struktuurset kasu;

16.

peab väga oluliseks, et solidaarsuse kahjustamise vältimiseks liikmesriikidel lasuva koormuse liigse suurendamise tõttu kohaldataks tõhusalt seaduslikku rännet reguleerivaid eeskirju, järgides seejuures õigusriigi põhimõtteid;

17.

märgib, et nende liikmesriikide solidaarsusmaks, kes ajutiselt peatavad oma osalemise automaatses korrigeerivas mehhanismis, on erakordselt kõrge ega ole seotud objektiivsete ja õiglaste parameetritega, nagu abistamiskulud konkreetse aja jooksul; seetõttu teeb ettepaneku maksu alandada vastavalt abisaajate abistamise keskmisele kulule aastas (olemasolevate andmete kohaselt hinnanguliselt 20 000 eurot) ja seadusliku elamisloa keskmisele kestvusele (kolm kuni viis aastat);

18.

märgib samuti, et komisjoni pakutud solidaarsusmaks piirdub süsteemis osalemise ajutise peatamisega, kuid midagi ei ole ette nähtud olukorras, kus jäetakse täitmata otsused ümberpaigutamise või taotlejate või abisaajate vastuvõtmise vallas, kuigi olemasolevate andmete põhjal on rakendamise protsent täiesti ebarahuldav (ligikaudu 25 %). Seetõttu soovitab komitee, et EASO tugevdamise ja selle ametiks muutmise käigus omistatakse sellele järelevalve ja rikkumistest teavitamise kohustus, mh selleks, et komisjon saaks määrata karistusi; alternatiivina nõuab komitee varjupaiga-, sisserände- ja integratsioonifondi tugevdamist või uue solidaarsusfondi loomist nende liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste toetamiseks, kes on ebasoodsas olukorras, sest üleandmisi ei toimu, ja nende toetamiseks, kes on taotlejate üleandmisel ja vastuvõtmisel tõhusamad;

19.

rõhutab samuti, et kõnealuse solidaarsusmaksu vähendamine võrreldes Euroopa Komisjoni kavandatud summaga (nagu on soovitatud käesolevas arvamuses) on vajalik ka selleks, et vältida arusaamatust ja ohtu, et väheneb Euroopa kodanike usaldus Euroopa Liidu vastu;

20.

kordab oma üleskutset muuta asjakohased, rändajate vastuvõtmise ja integreerimise toetamiseks mõeldud ELi fondide vahendid kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele otse kättesaadavaks, sest nende kanda on peamine vastutus asjaomastes valdkondades;

Süsteemi tugevdamise meetmed, menetlused ja tähtajad

21.

soovitab kõrvaldada kõige rangemad meetmed (nagu abi andmisest keeldumine, välja arvatud tervishoiualane abi), mis on suunatud nende isikute põhiõiguste vähendamisele, kelle taotlus on tunnistatud vastuvõetamatuks või kes reisivad taotluse läbivaatamise ajal vastutavas liikmesriigis teistesse liikmesriikidesse;

22.

soovitab siiski kehtestada tähtaeg – praegusest märkimisväärselt pikem (nt viis aastat 12 kuu asemel) –, pärast mida lõppeb esimese taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi pädevus;

23.

kutsub üles lühendama pikaajalise elaniku staatuse saamise tähtaega rahvusvahelise kaitse saajate jaoks, eelkõige juhul, kui neil on olulisi sidemeid teiste riikidega kui riik, kus varjupaigataotlust läbi vaadatakse, mis pärsiks ka võimalikku teisest rännet;

24.

arvestades seost varjupaigataotluste liikmesriigiti jagunemise ning nende kehtestatud kriteeriumide ja menetluste vahel (mis mõjutavad taotlejate valikuid, tekitades võidujooksu saabujate heidutamiseks), peab väga oluliseks, et keskpikas perspektiivis jõutaks varjupaiga küsimusi ja taotluste menetlemist käsitlevate otsuste vastastikkuse tunnustamiseni Euroopa riikide vahel ning taotluste otsese menetlemiseni ka Euroopa Liidu Varjupaigaameti poolt (liikmesriikide asutuste kõrval);

25.

soovitab, et mõiste „alaealiste esindajad“ oleks normatiivtekstis tõlgendatud ja tõlgendatav kui „eestkostja“ ning et vajaduse korral seda vastavalt muudetaks või kasutataks muud terminit, mida vastavas riiklikus kontekstis tuleb mõista kui isikut või organit, kes on haldusasutustest sõltumatu ja kes nimetatakse kas õiguse alusel või kohtu poolt ainuüksi alaealise huvide kaitsmise eesmärgil;

Saatjata alaealised

26.

võttes arvesse andmeid Euroopasse saabunud saatjata alaealiste kohta (2015. aastal oli neid 88 000, st 6,7 % kõigist varjupaigataotlejatest), soovitab tugevdada nende abistamisstruktuure ja -tingimusi (seoses sellega on kahtlemata oluline vastuvõtutingimusi käsitleva direktiivi muutmise ettepanek, mis sisaldub 13. juulil esitatud ettepanekute teises paketis, sest sageli peavad abi andma kohalikud omavalitsused);

27.

soovitab tugevdada psühholoogilist abi ja tuge saatjata alaealistele ning lihtsustada nende juurdepääsu õigusabile ning tagada, et nad sellest aru saavad; soovitab toetada nende eestkostjate tegevust, parandades nende haridust ja suurendades nende sõltumatust mh EASO ja kodanikuühiskonna toetuse kaudu;

28.

soovitab edendada asjakohast teavet ja kultuurivahendust kohtades, kus saatjata alaealised viibivad, et vältida nende suhtes usaldamatust ja ebakindlust;

29.

soovitab välja selgitada üleandmise alternatiivseid võimalusi kohese väljasaatmise asemel täisealiseks saamisel (millele eelneb üldine ajutise kaitse andmine), võttes arvesse võimalikku alustatud haridusteed;

30.

leiab, et põhimõtte ülimuslikkust, mille kohaselt lapsi ei tohi välja saata nende asukohast, tuleb järgida isegi siis, kui nad pärast loata teisest rännet avastatakse muus liikmesriigis kui sisenemisriik;

31.

leiab, et kaitse ja abi tuleb tagada isegi siis, kui on kaheldav, kas tegemist on alaealisega, kuni on võimalik esitada edasikaebus ja sellega seotud juriidiline vaidlus lahendatakse;

Euroopa Liidu Varjupaigaamet

32.

kiidab heaks Euroopa Liidu Varjupaigaametile (praegu EASO) operatiiv- ja tehnilise abi osutamise ja koolituse korraldamise ülesande ning meetmete võtmise võimaluse andmise (artikkel 16) isegi siis, kui riik ei ole seda nõudnud, ent on erakorralise surve all (artikkel 22);

33.

kutsub üles parandama EASO järelevalve all Eurostatile edastatavate andmete ajakohasust, ühtlustatust ja täielikkust. Need sisaldavad mh andmeid, mis on seotud kinnipidamiste protsendiga üleandmise või tagasisaatmise eesmärgil ja nende põhjusega, ning toimunud üleandmiste protsendiga seonduvaid andmeid ja statistilisi andmeid alaealiste kohta;

34.

soovitab investeerida rohkem liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vastuvõtu- ja integratsioonisüsteemidesse, soodustades nende kaasamist juba varjupaigamenetluste käigus ning lahenduste ja parimate tavade jagamist EASO toetusel ka kohalike omavalitsuste vahel;

35.

toetab piiriülese koostöö tugevdamist teabevahetuse alal liikmesriikide, piirkondlike ning kohalike omavalitsuste vahel ning perekondlike sidemete jälgitavuse vallas;

36.

soovitab tugevdada esmase vastuvõtu keskusi, et tagada käesolevas määruses sätestatud üleandmiskorra kiirus ja täpsus;

Eurodac

37.

toetab alaealise registreerimise vanuse langetamist (14-lt kuuele aastale), nagu on ette nähtud Eurodaci ettepanekus, kuna paljude isikute kadumisest teatatakse alles hiljem, samuti andmete jagamist Euroopa ja liikmesriikide ametitega; kuid leiab, et vastupidiselt komisjoni ettepanekule peab andmete jagamine kolmandate riikidega jääma keelatuks.

Brüssel, 8. detsember 2016

Euroopa Regioonide Komitee president

Markku MARKKULA

Top

Choose the experimental features you want to try