(1)

Praegused poliitilised prioriteedid rahvusvahelise maksustamise valdkonnas toovad esile vajaduse tagada, et maksu makstakse seal, kus kasum ja väärtus tekib . Seetõttu on hädavajalik taastada usaldus maksusüsteemide õigluse vastu ja võimaldada riikide valitsustel oma maksusuveräänsust tõhusalt teostada. Need uued poliitilised eesmärgid väljenduvad Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) vastase algatuse raames antud konkreetsetes tegevussuunistes. Pidades silmas vajadust tagada õiglasem maksustamine, esitas komisjon 17. juuni 2015. aasta teatises Euroopa Liidus äriühingute õiglase ja tõhusa maksustamise tegevuskava (3) (tegevuskava).

(1)

Praegused poliitilised prioriteedid rahvusvahelise maksustamise valdkonnas toovad esile vajaduse tagada, et maksu makstakse seal, kus kasum tekib ja väärtus luuakse . Seetõttu on hädavajalik taastada usaldus maksusüsteemide õigluse vastu ja võimaldada riikide valitsustel oma maksusuveräänsust tõhusalt teostada. Need uued poliitilised eesmärgid väljenduvad Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) vastase algatuse raames antud konkreetsetes tegevussuunistes. Pidades silmas vajadust tagada õiglasem maksustamine, esitas komisjon 17. juuni 2015. aasta teatises Euroopa Liidus äriühingute õiglase ja tõhusa maksustamise tegevuskava (3) (tegevuskava) , milles ta tunnistab, et täielikult väljakujundatud äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas koos asjakohaste ja õiglaste jaotamispõhimõtetega oleks tõeline suunamuutja võitluses kunstlike maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) strateegiate vastu. Seda arvestades peaks komisjon avaldama võimalikult kiiresti ambitsioonika ettepaneku äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi loomiseks ning seadusandlik võim peaks viima selle olulise ettepaneku üle peetavad läbirääkimised võimalikult kiiresti lõpule. Euroopa Parlamendi 19. aprilli 2012. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta.

(1a)

Liit on seisukohal, et võitlus maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu on poliitiline prioriteet, kuna agressiivne maksuplaneerimine on vastuvõetamatu tegevus siseturu terviklikkuse ja sotsiaalse õigluse seisukohalt.

(2)

Enamik liikmesriike on OECD liikmetena kohustunud rakendama 15 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastast meedet, mis avaldati 5. oktoobril 2015. Seepärast on siseturu hea toimimise jaoks oluline, et vähemalt liikmesriigid täidaksid BEPS-tegevuskava raames võetud kohustusi ning võtaksid üldisemalt piisavalt sidusal ja kooskõlastatud viisil meetmeid maksustamise vältimise tõkestamiseks ning liidus õiglase ja tõhusa maksustamise tagamiseks. Turul, kus turuosaliste majandused on omavahel tihedalt lõimunud, on vaja ühtset strateegilist lähenemisviisi ja koordineeritud tegevust, et parandada siseturu toimimist ja maksimeerida BEPS-algatuse positiivset mõju. Lisaks on ainult ühise raamistiku abil võimalik vältida turu killustumist ning kõrvaldada olemasolevad ebakõlad ja turumoonutused. Lõpuks annavad riiklikud rakendusmeetmed, mis järgivad kogu liidus samu põhimõtteid, maksumaksjatele õiguskindluse selle suhtes, et need meetmed on liidu õigusega kooskõlas.

(2)

Enamik liikmesriike on OECD liikmetena kohustunud rakendama 15 maksubaasi tõelise kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastast meedet, mis avaldati 5. oktoobril 2015. Seepärast on siseturu hea toimimise jaoks oluline, et vähemalt liikmesriigid täidaksid BEPS-tegevuskava raames võetud kohustusi ning võtaksid üldisemalt piisavalt sidusal ja kooskõlastatud viisil meetmeid maksustamise vältimise tõkestamiseks ning liidus õiglase ja tõhusa maksustamise tagamiseks. Turul, kus turuosaliste majandused on omavahel tihedalt lõimunud, on vaja ühtset strateegilist lähenemisviisi ja koordineeritud tegevust, et parandada siseturu toimimist ja maksimeerida tõeliste BEPS-strateegiate vastu suunatud algatuse positiivset mõju , kandes samal ajal piisavalt hoolt siseturul tegutsevate äriühingute konkurentsivõime eest . Lisaks on ainult ühise raamistiku abil võimalik vältida turu killustumist ning kõrvaldada olemasolevad ebakõlad ja turumoonutused. Lõpuks annavad riiklikud rakendusmeetmed, mis järgivad kogu liidus samu põhimõtteid, maksumaksjatele õiguskindluse selle suhtes, et need meetmed on liidu õigusega kooskõlas. Liidus, mida iseloomustab riikide turgude väga suur erinevus, on kõigi oodatavate meetmete kõikehõlmav mõjuhinnang väga oluline, et tagada sellele ühisele seisukohale liikmesriikide ulatuslik toetus.

(3a)

Arvestades, et OECD võib liigitada maksuparadiisid läbipaistvaks, tuleks esitada ettepanekud usaldusfondide ja sihtasutuste läbipaistvuse suurendamiseks.

(4a)

Väga oluline on anda maksuhalduritele asjakohased vahendid tulemuslikuks võitluseks BEPSi vastu, millega suurendatakse läbipaistvust suurte hargmaiste ettevõtjate tegevuse osas, eriti seoses kasumi, kasumi pealt tasutavate maksude, saadud subsiidiumide, tulust tehtava mahaarvamise, töötajate arvu ja varadega.

(4b)

Järjepidevuse tagamiseks püsivate tegevuskohtade käsitamisel on väga oluline, et liikmesriigid kohaldaksid nii asjaomastes õigusaktides kui ka kahepoolsetes maksulepingutes ühtset püsiva tegevuskoha mõistet OECD tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artikli 5 kohaselt.

(4c)

Selleks et hoida ära kasumi ebajärjekindel omistamine püsivatele tegevuskohtadele, tuleks liikmesriikidel järgida püsivale tegevuskohale omistatud kasumit käsitlevaid norme, mis on kooskõlas OECD tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artikliga 7, ning nad peaksid viima oma kohaldatavad õigusaktid ja kahepoolsed lepingud kooskõlla nende eeskirjadega, kui need eeskirjad läbi vaadatakse.

(5)

On vaja kehtestada eeskirjad siseturul maksubaasi vähenemise ja kasumi siseturult ümberpaigutamise vastu. Selleks et aidata kaasa kõnealuse eesmärgi saavutamisele, tuleb eeskirjad kehtestada järgmistes valdkondades: intresside mahaarvatavuse piiramine, maksustamine riigist lahkumisel, asendamisklausel, üldised kuritarvitamise vastased eeskirjad, välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad ja hübriidsete lahknevuste käsitlemise raamistik. Kui nende eeskirjade kohaldamine põhjustab topeltmaksustamist, peaksid maksumaksjad saama maksusoodustust õigusena arvata maha teises liikmesriigis või kolmandas riigis tasutud maks. Seega peaks nende eeskirjade eesmärk olema mitte üksnes võidelda maksustamise vältimisega, vaid hoida ära ka muid takistusi turul, nagu topeltmaksustamine.

(5)

On vaja kehtestada eeskirjad siseturul maksubaasi vähenemise ja kasumi siseturult ümberpaigutamise vastu. Selleks et aidata kaasa kõnealuse eesmärgi saavutamisele, tuleb õigusnormid kehtestada järgmistes valdkondades: intresside mahaarvatavuse piiramine, põhilised kaitsemehhanismid maksuparadiiside või madalate maksudega riikide kasutamise vastu BEPSi eesmärgil, maksustamine riigist lahkumisel, püsiva tegevuskoha selge määratlemine, siirdehindade reguleerimise täpsed normid, raamistik patenditulu maksustamise erikorra jaoks, asendamisklausel, kui puudub sarnast mõju omav usaldusväärne maksuleping kolmanda riigiga, üldised kuritarvitamise vastased normid, välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad normid ja hübriidsete lahknevuste käsitlemise raamistik. Kui nende õigusnormide kohaldamine põhjustab topeltmaksustamist, peaksid maksumaksjad saama maksusoodustust õigusena arvata maha teises liikmesriigis või kolmandas riigis tasutud maks. Seega peaks nende õigusnormide eesmärk olema mitte üksnes võidelda maksustamise vältimisega, vaid hoida ära ka muid takistusi turul, nagu topeltmaksustamine. Õigusnormide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks tuleb liikmesriikide maksuhalduritele anda nõuetekohased ressursid. Samas tuleb kiiresti kehtestada ka ühtsed normid liidu piiriüleste äriühingute maksustatava kasumi arvutamiseks selliselt, et ettevõtjate kontserne käsitataks maksustamise eesmärgil ühe tervikuna, et tugevdada siseturgu ja kõrvaldada praeguse äriühingu tulumaksu raamistiku paljud nõrkused, mis teevad võimalikuks agressiivse maksuplaneerimise.

(6)

Piiriülesed kontsernid on üha enam hakanud oma üldise maksukoormuse vähendamiseks kasumit ümber paigutama (tihti suurendatud intressimäära kaudu) kõrgema maksumääraga territooriumilt madalamat maksumäära kohaldatavatesse riikidesse. Intresside mahaarvamise kord on niisuguse tegevuse tõkestamiseks vajalik, kuna see piirab maksumaksja netokulutuste kogusummat (st summat, mille võrra finantskulu ületab finantstulu). Seepärast on vaja kindlaks määrata mahaarvamise koefitsient, mis lähtub maksumaksja intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest kasumist (EBITDA). Maksuvaba finantstulu ei tohiks finantskuludega tasaarvestada. Seda seetõttu, et mahaarvatava intressi suuruse kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta üksnes maksustatavat tulu. Selleks et aidata maksumaksjaid, kelle puhul on maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise oht väike, peaks netointress olema alati mahaarvatav teatud kindla ülemmäärani, mida kohaldatakse siis, kui mahaarvamist võidakse teha suuremas ulatuses kui EBITDAst lähtuva koefitsiendi alusel. Kui maksumaksja kuulub konsolideeritud aruannet esitavasse kontserni, tuleks talle suuremate netokukude mahaarvamise õiguse andmisel arvesse võtta kontserni üldist võlakoormust. Intressidest mahaarvamise korda tuleks kohaldada maksumaksja netokulutuste kogusummale, sõltumata sellest, kas need tulenevad võlakohustusest, mis tekkis siseriiklikult, teises liikmesriigis või kolmandas riigis. Ehkki üldise arusaama kohaselt tuleks ka finantsettevõtjate, st finantsasutuste ja kindlustusandjate suhtes kohaldada intresside mahaarvamisel piiranguid, on samuti üldteada, et neil kahel sektoril on eriomased tunnused, mis nõuavad enam kohandatud lähenemisviisi . Võttes arvesse, et kõnealuses valdkonnas ei ole rahvusvahelise ja liidu tasandi arutelud veel piisavaid tulemusi andnud, ei ole finants- ja kindlustussektoris seni olnud võimalik kehtestada konkreetseid eeskirju.

(6)

Piiriülesed kontsernid on üha enam hakanud oma üldise maksukoormuse vähendamiseks kasumit ümber paigutama (tihti suurendatud intressimäära kaudu) kõrgema maksumääraga territooriumilt madalamat maksumäära kohaldatavatesse riikidesse. Intresside mahaarvamise kord on tõelise BEPS-tegevuse tõkestamiseks vajalik, kuna see piirab maksumaksja netokulutuste kogusummat (st summat, mille võrra finantskulu ületab finantstulu). Seepärast on intressikulude osas vaja kindlaks määrata mahaarvamise koefitsient, mis lähtub maksumaksja intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest kasumist (EBITDA). Maksuvaba finantstulu ei tohiks finantskuludega tasaarvestada. Seda seetõttu, et mahaarvatava intressi suuruse kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta üksnes maksustatavat tulu. Selleks et aidata maksumaksjaid, kelle puhul on maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise oht väike, peaks netointress olema alati mahaarvatav teatud kindla ülemmäärani, mida kohaldatakse siis, kui mahaarvamist võidakse teha suuremas ulatuses kui EBITDAst lähtuva koefitsiendi alusel. Kui maksumaksja kuulub konsolideeritud aruannet esitavasse kontserni, tuleks talle suuremate netokukude mahaarvamise õiguse andmisel arvesse võtta kontserni üldist võlakoormust. Intressidest mahaarvamise korda tuleks kohaldada maksumaksja netokulutuste kogusummale, sõltumata sellest, kas need tulenevad võlakohustusest, mis tekkis siseriiklikult, teises liikmesriigis või kolmandas riigis. Üldise arusaama kohaselt tuleks ka finantsettevõtjate, st finantsasutuste ja kindlustusandjate suhtes kohaldada intresside mahaarvamisel piiranguid, võib-olla enam kohandatud lähenemisviisi abil.

(6a)

Avalikku huvi pakkuvate pikaajaliste taristuprojektide rahastamise korral kolmandalt isikult võetud laenuga, kui laenusumma ületab käesoleva direktiiviga kehtestatud vabastusläve, peaks liikmesriigil olema võimalik teha teatavatel tingimustel erand kolmanda isiku antavatele laenudele, millega rahastatakse avalikke taristuprojekte, kuna intresside mahaarvamist käsitlevate kavandatavate sätete kohaldamine oleks sellisel juhul kahjulik.

(6b)

Kasumi ümberpaigutamine maksuparadiisidesse või madalate maksudega riikidesse seab ohtu eelkõige liikmesriikide maksutulud ning maksustamist vältivate ja maksukuulekate nii suurte kui ka väikeste ettevõtjate õiglase ja võrdse kohtlemise. Lisaks selles direktiivis kõigile jurisdiktsioonidele kavandatud üldkohaldatavatele nõuetele on väga oluline takistada seda, et maksuparadiisid ja madalate maksudega riigid tugineksid äriühingu tulumaksu ja õiguskeskkonna kujundamisel maksustamise vältimise tulemusel saadud kasumi varjamisele, rakendamata samas asjakohaselt hea maksuhaldustava ülemaailmseid standardeid (nagu maksuteabe automaatne vahetamine) või jättes need standardid vaikimisi täitmata, tagamata rakendamise osas võetud poliitilistele kokkulepetele vaatamata nõuetekohaselt maksuõiguse ja rahvusvaheliste lepingute täitmise. Seetõttu soovitatakse võtta konkreetseid meetmeid, et kasutada seda direktiivi vahendina, millega tagatakse see, et praegused maksuparadiisid ja madalate maksudega riigid järgiksid rahvusvahelisi meetmeid maksualase läbipaistvuse ja õigluse saavutamiseks.

(7a)

Hargmaised ettevõtjad kasutavad liiga sageli skeeme kasumi viimiseks maksuparadiisidesse makse maksmata või makstes makse väga madalate maksumääradega. Püsiv tegevuskoht võimaldab täpselt ja siduvalt määrata kindlaks kriteeriumid, millele vastamine tõendab hargmaise ettevõtja asumist kõnealuses riigis. See sunnib hargmaised ettevõtjaid õiglaselt makse maksma.

(7b)

„ Siirdehindade“ mõiste osutab hargmaise ettevõtja (sh tütarettevõtjad ja riiulifirmad, kelle kasum võõrandatakse emaettevõtjaks olevale hargmaisele ettevõtjale) siseselt tehtud tehingutega seotud tingimustele ja korrale. Tegemist on hindadega, mida eri riikides asuvad sidusettevõtjad kasutavad kontsernisiseste tehingute, nt kaupade ja teenuste üleandmise korral. Kuna hinnad on määratud sama hargmaise ettevõtjaga seotud ja temast sõltuvate ettevõtjate poolt, ei pruugi need kajastada objektiivset turuhindu. Liit peab olema veendunud, et hargmaiste ettevõtjate teenitud maksustatavat kasumit ei viidaks asjaomase liikmesriigi jurisdiktsioonist välja ning et hargmaiste ettevõtjate poolt riigis deklareeritud maksubaas kajastab seal toimunud majandustegevust. Maksumaksja huvides on väga oluline piirata topeltmaksuvabastuse ohtu, mis võib tekkida juhul, kui kaks riiki on eriarvamusel selles osas, kuidas määrata sidusettevõtjatega tehtavate rahvusvaheliste tehingute puhul kindlaks reaalturuväärtuse kohane hind. See süsteem ei välista kunstlike skeemide kasutamist, eriti toodete puhul, millel puudub turuhind (nt frantsiis või ettevõtetele osutatavad teenused).

(7c)

Intellektuaalomandi, patentide ning teadus- ja arendustegevusega seotud maksustamiskavad on Euroopa Liidus laialt levinud. Samas nähtub mitmetest komisjoni uuringutest selgelt, et patenditulu maksustamise erikorra seosed teadus- ja arendustegevuse edendamisega on sageli meelevaldsed. OECD on töötanud patenditulu maksustamise erikorra reguleerimiseks välja muudetud seosepõhise lähenemisviisi. Selle meetodiga tagatakse, et patenditulu maksustamise erikorra raames kohaldatakse maksusoodustust ainult selle tulu suhtes, mis on seotud kulutustega teadus- ja arendustegevusele. Samas on juba näha, et liikmesriikidel on raskusi seosepõhisuse ja majandusliku sisu mõistete kohaldamisega innovatsiooni maksustamise erikorra suhtes. Juhul kui liikmesriigid ei ole 2017. aasta jaanuariks muudetud seosepõhist lähenemisviisi ikka veel täielikult ja ühetaoliselt kasutusele võtnud, et kaotada ära praegu kehtivad kahjulikud patenditulu maksustamise erikorrad, peaks komisjon esitama uue siduva seadusandliku ettepaneku Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 116 alusel eesmärgiga tuua vanade kahjulike erikordade tühistamine varasemaks 30. juunile 2017. aastal, lühendades ajavahemikku, mille vältel kohaldatakse ajutiselt kohaldatavat varasemalt kehtinud nõuet. Äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas peaks kaotama ära intellektuaalomandiga seonduva kasumi maksuplaneerimise kaudu ümberpaigutamise probleemi.

(7d)

Riigist lahkumisel tasumisele kuuluvat maksu ei peaks nõudma, kui üleantud vara on aktiivset tulu andev materiaalne vara. Sellise vara üleandmine kuulub vältimatult vahendite efektiivse jaotamise juurde ettevõttes ning selle esmane eesmärk ei ole maksude optimeerimine ega maksustamise vältimine ning seetõttu tuleks see tegevus jätta nendest sätetest välja.

(8)

Võttes arvesse välisriigis tasutud maksude suhtes maksusoodustuste andmisega seotud püsivaid raskusi, kalduvad riigid üha enam välismaal saadud tulu maksust vabastama. Niisuguse lähenemisviisi tahtmatu negatiivne tagajärg on, et see võib aidata kaasa niisuguste olukordade tekkimisele, kus maksustamata või madala maksumääraga maksustatud tulu tuuakse siseturule, misjärel see ringleb liidus – tihti maksustamata kujul – liidu õiguses ette nähtud võimalusi ära kasutades. Sellise tegevuse tõkestamiseks kasutatakse tavaliselt asendamisklauslit. Seepärast on vaja ette näha asendamisklausel, mis kuulub kohaldamisele teatavat liiki välismaisele tulule nagu kasumieraldised, aktsiate või osade võõrandamisest saadud tulu ja püsiva tegevuskoha kasum, mis on liidus maksust vabastatud ja pärineb kolmandast riigist . Niisugune tulu peaks olema liidus maksustatav, kui seda on kolmandas riigis maksustatud teatavast künnisest allapoole jäävas määras . Kuna asendamisklausli alusel puudub kohustus madala maksumääraga maksustatavat üksust kontrollida ja seetõttu ei pruugi selle üksuse kohustuslik aastaaruanne olla kättesaadav, võib see muuta tasumisele kuuluva maksumäära arvutamise väga keeruliseks. Seepärast peaksid liikmesriigid asendamisklausli kohaldamisel kasutama seadusjärgset maksumäära . Liikmesriigid, kes kohaldavad asendamisklauslit, peaks lubama välisriigis tasutud maksu suhtes maksusoodustust, et vältida topeltmaksustamist.

(8)

Võttes arvesse välisriigis tasutud maksude suhtes maksusoodustuste andmisega seotud püsivaid raskusi, kalduvad riigid üha enam välismaal saadud tulu maksust vabastama. Niisuguse lähenemisviisi tahtmatu negatiivne tagajärg on, et see võib aidata kaasa niisuguste olukordade tekkimisele, kus maksustamata või madala maksumääraga maksustatud tulu tuuakse siseturule, misjärel see ringleb liidus – tihti maksustamata kujul – liidu õiguses ette nähtud võimalusi ära kasutades. Sellise tegevuse tõkestamiseks kasutatakse tavaliselt asendamisklauslit. Seepärast on vaja ette näha asendamisklausel, mis kuulub kohaldamisele teatavat liiki välismaisele tulule nagu kasumieraldised, aktsiate või osade võõrandamisest saadud tulu ja püsiva tegevuskoha kasum, mis on liidus maksust vabastatud. Niisugune tulu peaks olema liidus maksustatav, kui seda on päritoluriigis maksustatud teatavast künnisest allapoole jäävas määras ja kui puudub sarnast mõju omav usaldusväärne maksuleping selle riigiga . Liikmesriigid, kes kohaldavad asendamisklauslit, peaks lubama välisriigis tasutud maksu suhtes maksusoodustust, et vältida topeltmaksustamist.

(9)

Üldised kuritarvitamise vastased eeskirjad on maksusüsteemides ette nähtud selleks, et võidelda nende kuritarvitavate maksutavadega, mida ei ole konkreetsete sätetega veel reguleeritud. Seega on üldiste kuritarvitamise vastaste eeskirjade eesmärk täita lünki ja need ei tohiks mõjutada konkreetsete kuritarvituste vastaste eeskirjade kohaldamist. Liidus peaks üldiste kuritarvitamise vastaste eeskirjade kohaldamine piirduma kokkulepetega , mis on „puhtalt kunstlikud“ (fiktiivsed); muul juhul peaks maksumaksjal olema õigus valida oma majandustegevuse jaoks maksustamise seiskohalt kõige tõhusam ülesehitus . Lisaks on oluline tagada, et üldised kuritarvitamise vastased eeskirjad kuuluksid ühetaoliselt kohaldamisele liikmesriigi sees, liidu piires ja suhetes kolmandate riikidega, nii et nende kohaldamisala ja kohaldamise tagajärjed ei oleks siseriiklikes ja piiriülestes olukordades erinevad.

(9)

Üldised kuritarvitamise vastased eeskirjad on maksusüsteemides ette nähtud selleks, et võidelda nende kuritarvitavate maksutavadega, mida ei ole konkreetsete sätetega veel reguleeritud. Seega on üldiste kuritarvitamise vastaste eeskirjade eesmärk täita lünki ja need ei tohiks mõjutada konkreetsete kuritarvituste vastaste eeskirjade kohaldamist. Liidus tuleks üldisi kuritarvitamise vastaseid eeskirju kohaldada skeemide suhtes, mille peamine eesmärk või üks peamistest eesmärkidest on saada maksusoodustust , mis on vastuolus muidu kohaldatavate maksusätete sisu või eesmärgiga, ilma et see takistaks maksumaksjal valimast oma majandustegevuse jaoks maksustamise seiskohalt kõige tõhusamat ülesehitust . Lisaks on oluline tagada, et üldised kuritarvitamise vastased eeskirjad kuuluksid ühetaoliselt kohaldamisele liikmesriigi sees, liidu piires ja suhetes kolmandate riikidega, nii et nende kohaldamisala ja kohaldamise tagajärjed ei oleks siseriiklikes ja piiriülestes olukordades erinevad.

(9a)

Skeeme või nende rida võib pidada fiktiivseks, kui selle skeemi või skeemide rea tulemusel maksustatakse erinevalt teatud laadi tulu, nt. patentidelt saadud tulu.

(9b)

Liikmesriigid peaksid rakendama üksikasjalikke sätteid, millega selgitatakse, mida mõeldakse fiktiivsete skeemide ja sanktsioonide alla kuuluva muu tegevuse all maksuküsimustes. Sanktsioonid tuleks õiguskindlusetuse vältimiseks määratleda selgelt, et need oleksid tugevaks stiimuliks maksuõigust täielikult järgida.

(9c)

Liikmesriigid peaksid kehtestama siseriiklikus õiguses sätestatud karistuste süsteemi ning peaksid komisjoni sellest teavitama.

(9d)

Ettevõtjad peaksid vastama artiklis 2 sätestatud püsiva tegevuskoha ja minimaalse majandusliku sisu määratlustele, et hoida ära selliste eriotstarbeliste majandusüksuste nagu varifirmade või madalamaid makse maksvate riiulifirmade loomine.

(9e)

Liidus tegutsevatel maksumaksjatel peaks olema keelatud kasutada varifirmasid. Maksumaksjad peaksid iga-aastase riigipõhise aruandluskohustuse raames esitama maksuhalduritele tõendid kontserni kuuluva iga üksuse majandusliku sisu kohta.

(9f)

Jaanuariks 2017 tuleks kasutusele võtta selgemate normide ja rangemate tähtaegadega vaidluste lahendamise mehhanism, et parandada praegust piiriüleste maksuvaidluste lahendamise mehhanismi liidus, pöörates tähelepanu mitte ainult topeltmaksustamise juhtumitele, vaid ka topeltmaksuvabastusele.

(9 g)

Maksumaksjate nõuetekohane tuvastamine on maksuhaldurite vahelise tulemusliku teabevahetuse seisukohalt väga oluline. Parim tuvastamisvahend oleks ühtlustatud ühtse Euroopa maksukohustuslasena registreerimise numbri (TIN) kasutuselevõtmine. See võimaldaks kõigil kolmandatel isikutel tuvastada ja salvestada piiriüleste suhete korral kiiresti, hõlpsasti ja õigesti maksukohustuslasena registreerimise numbrid ning see oleks ka efektiivse automaatse teabevahetuse aluseks liikmesriikide maksuhaldurite vahel. Komisjon peaks tegema ka aktiivselt tööd sarnase registreerimisnumbri loomiseks ülemaailmsel tasandil, nt regulatiivse järelevalvekomitee juriidiliste isikute ülemaailmse tunnuse (LEI) eeskujul.

(10)

Välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade kohaldamisel omistatakse madala maksumääraga maksustatava kontrollitava tütarettevõtja tulu emaettevõtjale. Seejärel maksustatakse emaettevõtja selliselt saadud tulu riigis, kus ta on maksuresident. Asjaomase riigi poliitilistest prioriteetidest sõltuvalt võivad välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad hõlmata kõiki madala maksumääraga maksustatavaid tütarettevõtjaid või piirduda sellega, et käsitlevad tulu, mis on tütarettevõtjale kunstlikult omistatud. Soovitav on käsitleda nii kolmandates riikides kui ka liidus tekkida võivaid olukordi. Selleks et liidus kehtivad eeskirjad oleksid kooskõlas põhivabadustega , peaks nende mõju piirduma niisuguste olukordadega, kus tulu kantakse kunstlikult emaettevõtja asukohaliikmesriigist välismaisesse kontrollitavasse äriühingusse. Sellisel juhul tuleks emaettevõtjale omistatud tulu suurust reaalturuväärtuse põhimõtte alusel korrigeerida, nii et emaettevõtja liikmesriik maksustaks välismaise kontrollitava äriühingu tulu ainult selles ulatuses, mis ei ole selle põhimõttega kooskõlas. Välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade reguleerimisalast tuleks välja jätta finantsettevõtjad, kes on ELi maksuresidendid, sealhulgas nende ettevõtjate liidus asuvad püsivad tegevuskohad. Seda seetõttu, et välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade õiguspärase kohaldamise ala liidus peaks piirduma kunstlike olukordadega, millel puudub majanduslik sisu, mis tähendab, et rangelt reguleeritud finants- ja kindlustussektor tõenäoliselt nende eeskirjade kohaldamisalasse ei kuulu.

(10)

Välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade kohaldamisel omistatakse madala maksumääraga maksustatava kontrollitava tütarettevõtja tulu emaettevõtjale. Seejärel maksustatakse emaettevõtja selliselt saadud tulu riigis, kus ta on maksuresident. Asjaomase riigi poliitilistest prioriteetidest sõltuvalt võivad välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad hõlmata kõiki madala maksumääraga maksustatavaid tütarettevõtjaid või piirduda sellega, et käsitlevad tulu, mis on tütarettevõtjale kunstlikult omistatud. Soovitav on käsitleda nii kolmandates riikides kui ka liidus tekkida võivaid olukordi. Liidus kehtivate õigusnormide mõju peaks laienema kõigile skeemidele , mille üks peamine eesmärk on kanda tulu kunstlikult emaettevõtja asukohaliikmesriigist välismaisesse kontrollitavasse äriühingusse. Sellisel juhul tuleks emaettevõtjale omistatud tulu suurust reaalturuväärtuse põhimõtte alusel korrigeerida, nii et emaettevõtja liikmesriik maksustaks välismaise kontrollitava äriühingu tulu ainult selles ulatuses, mis ei ole selle põhimõttega kooskõlas. Vältida tuleks välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate normide ja asendamisklausli kattuvust.

(11)

Hübriidsed lahknevused on maksete (finantsinstrumentide) või majandusüksuste erineva õigusliku kvalifitseerimise tulemus ja need lahknevused tulevad esile olukorras, kus kokku puutuvad kahe jurisdiktsiooni õigussüsteemid. Selliste lahknevuste tulemusel toimub tihti topeltmahaarvamine (st mahaarvamine mõlemas riigis) või juhtub see, et tulu arvatakse maha ühes riigis, ilma et seda teises riigis deklareeritaks. Sellise tulemuse ärahoidmiseks on vaja kehtestada eeskirjad, mille kohaselt üks kahest jurisdiktsioonist, kelle vahel lahknevus tekkis, kvalifitseerib hübriidinstrumendi või üksuse õiguslikult ja teine jurisdiktsioon peaks sellise kvalifitseerimisega nõustuma. Kuigi liikmesriigid on äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma raames kokku leppinud suunistes hübriidmajandusüksuste (4) ja püsivate hübriidtegevuskohtade (5) maksustamise kohta liidus ning hübriidmajandusüksuste maksustamise kohta suhetes kolmandate riikidega, on sellegipoolest vaja kehtestada siduvad eeskirjad. Lõpuks on vaja piirata nende eeskirjade kohaldamisala hübriidsete lahknevustega liikmesriikide vahel. Hübriidseid lahknevusi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel tuleb veel täiendavalt uurida.

(11)

Hübriidsed lahknevused on maksete (finantsinstrumentide) või majandusüksuste erineva õigusliku kvalifitseerimise tulemus ja need lahknevused tulevad esile olukorras, kus kokku puutuvad kahe jurisdiktsiooni õigussüsteemid. Selliste lahknevuste tulemusel toimub tihti topeltmahaarvamine (st mahaarvamine mõlemas riigis) või juhtub see, et tulu arvatakse maha ühes riigis, ilma et seda teises riigis deklareeritaks. Sellise tulemuse ärahoidmiseks on vaja kehtestada eeskirjad, mille kohaselt üks kahest jurisdiktsioonist, kelle vahel lahknevus tekkis, kvalifitseerib hübriidinstrumendi või üksuse õiguslikult ja teine jurisdiktsioon peaks sellise kvalifitseerimisega nõustuma. Kui selline lahknevus tekib liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel, peab liikmesriik tagama sellise tegevuse nõuetekohase maksustamise. Kuigi liikmesriigid on äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma raames kokku leppinud suunistes hübriidmajandusüksuste (4) ja püsivate hübriidtegevuskohtade (5) maksustamise kohta liidus ning hübriidmajandusüksuste maksustamise kohta suhetes kolmandate riikidega, on sellegipoolest vaja kehtestada siduvad eeskirjad.

(11a)

Tuleks töötada välja kogu liidus kehtiv mõiste ja koostada täielik „must nimekiri“ maksuparadiisidest ja riikidest (sh liidu liikmesriikidest), kes maksusoodustuste tegemisega konkurentsi moonutavad. Mustale nimekirjale tuleks lisada loetelu sanktsioonidest, mida kohaldatakse koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ja maksuparadiisides tegutsevate finantsasutuste suhtes.

(12a)

Maksuhaldurite jaoks seisneb üks peamine probleem selles, et rahvusvaheliste ettevõtjate maksuplaneerimise strateegiate kohta ei ole võimalik saada õigeaegselt terviklikku ja asjakohast teavet. Selline teave tuleks teha kättesaadavaks, et maksuhalduritel oleks võimalik kiiresti reageerida maksudega seotud riskidele neid riske paremini hinnates, kontrolli sihipärastades ja tuues välja muudatused, mida on vaja teha kehtivatesse õigusaktidesse.

(14)

Pidades silmas, et käesoleva direktiivi peamine eesmärk on suurendada siseturu kui terviku vastupidavust piiriülestele maksustamise vältimise tavadele, ei ole seda eesmärki võimalik piisavalt saavutada, kui iga liikmesriik tegutseb teistest eraldi. Riiklikud äriühingu maksustamise süsteemid on erinevad ja liikmesriikide sõltumatu tegevus vaid säilitaks siseturu praeguse killustatuse otsese maksustamise valdkonnas. See omakorda laseb erinevate riiklike meetmete koostoimes tekkinud lünkadel ja moonutustel püsima jääda. Tulemuseks on kooskõlastuse puudumine. Kuna ebatõhusus siseturul tekitab eeskätt piiriüleseid probleeme, tuleks liidu tasandil vastu võtta parandusmeetmed. Seetõttu on oluline võtta vastu lahendused, mis toimivad siseturul tervikuna, ning seda on võimalik paremini saavutada liidu tasandil. Seega võib liit kehtestada meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Kehtestades miinimumkaitse siseturul, on käesoleva direktiivi eesmärk üksnes saavutada see, et liidu siseselt toimuks nende eesmärkide saavutamisel minimaalne kooskõlastus.

(14)

Pidades silmas, et käesoleva direktiivi peamine eesmärk on suurendada siseturu kui terviku vastupidavust piiriülestele maksustamise vältimise tavadele, ei ole seda eesmärki võimalik piisavalt saavutada, kui iga liikmesriik tegutseb teistest eraldi. Riiklikud äriühingu maksustamise süsteemid on erinevad ja liikmesriikide sõltumatu tegevus vaid säilitaks siseturu praeguse killustatuse otsese maksustamise valdkonnas. See omakorda laseb erinevate riiklike meetmete koostoimes tekkinud lünkadel ja moonutustel püsima jääda. Tulemuseks on kooskõlastuse puudumine. Kuna ebatõhusus siseturul tekitab eeskätt piiriüleseid probleeme, tuleks liidu tasandil vastu võtta parandusmeetmed. Seetõttu on oluline võtta vastu lahendused, mis toimivad siseturul tervikuna, ning seda on võimalik paremini saavutada liidu tasandil. Seega võib liit kehtestada meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Kehtestades miinimumkaitse siseturul, on käesoleva direktiivi eesmärk üksnes saavutada see, et liidu siseselt toimuks nende eesmärkide saavutamisel minimaalne kooskõlastus. Maksualase õigusliku raamistiku ümberkujundamine selliselt, et maksubaasi kahjustavaid tavasid käsitataks reguleerimise abil, oleks siiski võimaldanud kindlustada paremad tulemused võrdsete tingimuste tagamise osas siseturul.

(14a)

Komisjon peaks tegema kulude ja tulude analüüsi ja hindama kõrge maksutaseme võimalikku mõju kapitali kodumaale tagasi toomisele madala maksumääraga kolmandatest riikidest.

(14b)

Kõik liidu osalusega kaubandus- ja majanduspartnerluslepingud peaksid sisaldama sätteid hea maksuhaldustava edendamise kohta, selleks et suurendada läbipaistvust ja võidelda kahjulike maksutavade vastu.

(15)

Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi rakendamist kolme aasta jooksul pärast selle jõustumist ja esitama selle kohta aruande nõukogule. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile kogu teabe, mis selleks hindamiseks vajalik on,

(15)

Komisjon peaks kehtestama eriotstarbelise järelevalvemehhanismi käesoleva direktiivi nõuetekohase rakendamise ning selle meetmete ühetaolise tõlgendamise tagamiseks liikmesriikides. Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi rakendamist kolme aasta jooksul pärast selle jõustumist ja esitama selle kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Liikmesriigid peaksid esitama Euroopa Parlamendile ja komisjonile kogu teabe, mis selleks hindamiseks vajalik on.

(1a)

(4a)

(4b)

(7a)

(7b)

(7c)

(7d)

(7e)

(7f)„

(7 g)

(7h)

(7i)

(a)

see koht või muu koht on maksumaksja või temaga lähedalt seotud isiku jaoks käesoleva artikli sätete alusel püsiv tegevuskoht või

(b)

üldine tegevus, mis tuleneb maksumaksja ja temaga lähedalt seotud isiku poolt samas kohas teostatud tegevustest või sama maksumaksja või temaga lähedalt seotud isikute poolt mõlemas kohas teostatud tegevustest, ei ole ettevalmistavat või abistavat laadi, tingimusel, et maksumaksja ja temaga lähedalt seotud isiku poolt samas kohas või sama maksumaksja või temaga lähedalt seotud isikute poolt mõlemas kohas teostatud äritegevused on täiendava olemusega ja kuuluvad ühtse äritegevuse juurde.

(a)

maksumaksja nimel või

(b)

mõeldud sellise vara omandiõiguse üleandmiseks, mis kuulub sellele maksumaksjale või mille kasutusõigus tal on, või mõeldud selle vara kasutusõiguse andmiseks või

(c)

mõeldud teenuste osutamiseks selle maksumaksja poolt, siis loetakse selle maksumaksja püsivaks tegevuskohaks see riik seoses kõigi tegevustega, mida isik maksumaksja nimel teostab, välja arvatud juhul, kui isiku tegevus on ettevalmistavat või abistavat laadi selliselt, et selle teostamine kindlas tegevuskohas ei muudaks kindlat tegevuskohta käesoleva lõike kohaselt püsivaks tegevuskohaks.

(a)

maksumaksja kannab vara oma registrijärgsest asukohast teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvasse püsivasse tegevuskohta;

(a)

maksumaksja annab vara oma registrijärgsest asukohast üle teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvasse püsivasse tegevuskohta niivõrd, kuivõrd registrijärgse asukoha liikmesriigil ei ole vara üleandmise tõttu enam õigust üleantud vara maksustada ;

(b)

maksumaksja kannab vara liikmesriigis asuvast püsivast tegevuskohast teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvasse registrijärgsesse asukohta või püsivasse tegevuskohta;

(b)

maksumaksja kannab vara oma liikmesriigis asuvast püsivast tegevuskohast teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvasse registrijärgsesse asukohta või püsivasse tegevuskohta niivõrd, kuivõrd püsiva tegevuskoha liikmesriigil ei ole ülekandmisest tulenevalt enam õigust üleantud vara maksustada ;

(d)

maksumaksja viib oma püsiva tegevuskoha liikmesriigist välja .

(d)

maksumaksja viib oma püsiva tegevuskoha üle teise liikmesriiki või kolmandasse riiki niivõrd, kuivõrd püsiva tegevuskoha liikmesriigil ei ole üleviimise tõttu enam õigust üleantud vara maksustada .

(a)

ühe riigi ettevõtja osaleb otse või kaudselt teise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollimises või kapitalis või

(b)

ühed ja samad isikud osalevad otse või kaudselt ühe riigi ettevõtja ja teise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollimises või kapitalis ning

(c)

kummalgi juhul on mõlemad ettevõtjad oma äri- või rahandussuhetes seotud kokkulepitud või kehtestatud tingimustega, mis on teistsugused kui oleksid sõltumatute ettevõtjate vahel kokku lepitud tingimused.

(b)

üksuse asukohariigis kehtiva üldise korra kohaselt kuulub kasum maksustamisele äriühingu tulumaksu määraga, mis on madalam kui 40 protsenti sellest äriühingu tulumaksu määrast , mis oleks tasumisele kuulunud maksumaksja liikmesriigis kohaldatavas äriühingute maksustamise süsteemis ;

(b)

üksuse asukohariigis kehtiva üldise korra kohaselt kuulub kasum maksustamisele äriühingu tulumaksu määraga, mis on madalam kui 15 protsenti ; määr vaadatakse igal aastal läbi, võttes arvesse majanduslikke muutusi maailmakaubanduses;

(c)

enam kui 50 protsenti üksuse tulust kuulub mõnesse järgmisesse kategooriasse:

(c)

enam kui 25 % üksuse tulust kuulub mõnesse järgmisesse kategooriasse:

(viia)

maksumaksja või tema sidusettevõtjate kaubavahetusest saadud tulu, v.a selliste standarditud kaupade puhul, mida vahetatakse regulaarselt sõltumatute osapoolte vahel ja mille puhul on olemas avalikult jälgitavad hinnad;

(a)

klausli, millega tagatakse, et mõlemad lepinguosalised võtavad omale kohustuse, et maksud tasutakse seal, kus toimub majandustegevus ja kus väärtus luuakse;

(b)

lisa, milles selgitatakse, et lisaks topeltmaksustamise vältimisele on kahepoolsete lepingute eesmärk võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu;

(c)

klausli peamise eesmärgi katsel põhineva üldise kuritarvituste vastase eeskirja kohta, nagu see on määratletud komisjoni 28. jaanuari 2016. aasta soovituses (EL) 2016/136 maksulepingute kuritarvitamise vastaste meetmete rakendamise kohta  (1a) ;

(d)

püsiva tegevuskoha mõiste, nagu see on määratletud makse käsitleva OECD tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artiklis 5.