2.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 34/167

Raportöör:

Tomas ABRAHAMSSON

1.1.

Komitee kiidab põhimõtteliselt heaks komisjoni ettepaneku muuta direktiivi 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta. Nagu toimivusaruandes (REFIT. Suuna kohandamine: ELi reisilaevade ohutust käsitlevate õigusaktide toimivuse kontroll, COM(2015) 508 final) on kindlaks tehtud, puudub direktiivis 2009/45/EÜ mitmetes määratlustes ja nõuetes kohati selgus ning selles on aegunud või kattuvad nõuded, mis on viinud reisilaevade õigusraamistiku ebaühtlase rakendamiseni. Muudatusettepanekute eesmärk on lihtsustada õigusakte, kõrvaldada kattuvused ja üleliigne sisu ning selgitada nõudeid ja kohaldamisala, säilitades olemasoleva ohutustaseme.

1.2.

Kuna igal aastal reisib kohalikke rannasõite tegevate reisilaevadega 120 miljonit inimest, on reisilaevade ohutust käsitlevad ELi õigusaktid väga tähtsad. Ettepanekus muuta direktiivi 2009/45/EÜ arvatakse aga direktiivi kohaldamisalast välja kõik alla 24 meetri pikkused väikelaevad, samas kui praegu arvatakse välja vaid olemasolevad, mitte uued reisilaevad.

1.3.

Selle ettepaneku põhjendus on, et direktiivi 2009/45/EÜ kohaldatakse 1 950 väikelaevast praegu vaid 70 väikelaeva suhtes, ja teiseks subsidiaarsuse põhimõte: kõnealuseid laevu ehitatakse suure hulga teenuste jaoks ning ühiste eeskirjade kehtestamine on äärmiselt raske ülesanne. Seega saavad liikmesriigid seda paremini reguleerida.

1.4.

Komitee võtab eespool esitatud põhjenduse teadmiseks, kuid soovitab, et direktiivi kohaldamine uutele alla 24 meetri pikkustele laevadele tuleks reisijate ohutuse huvides säilitada.

1.5.

Direktiivi 2009/45/EÜ muutmise ettepanekus selgitatakse, et käesolevas direktiivis käsitletakse alumiiniumi terasega samaväärse materjalina ja seetõttu kohaldatakse vastavaid tuleohutusnõudeid. Praegu ei sertifitseeri sugugi kõik liikmesriigid alumiiniumlaevu käesoleva direktiivi alusel ning see loob ebavõrdse olukorra. Komitee kiidab kõnealuse selgituse heaks.

1.6.

Komitee tunneb heameelt, et ELi reisilaevade ohutust käsitlevates kehtivates eeskirjades peetakse oluliseks tagada juurdepääs piiratud liikuvusega isikutele (direktiivi 2009/45/EÜ põhjendus 17), ja väljendab rahulolu asjaolu üle, et ELi standardid kujutavad endast olulist lisaväärtust võrreldes rahvusvaheliste standarditega, mis ei sisalda selle kohta ühtegi kohustuslikku sätet. Komitee tunnustab kõrgelt nimetatud sätet ja on veendunud, et seda tuleks kohaldada kõigi kohalikke rannasõite tegevate reisilaevade suhtes.

1.7.

Komitee tervitab komisjoni selgitust uues punktis za. Punktis selgitatakse, et „samaväärne materjal“ tähendab alumiiniumisulamit või muud mittesüttivat materjali, mille struktuurilised ja terviklikkuse omadused on standardse tulekindluskatse lõpus tänu paigaldatud isolatsioonile terasega samaväärsed. Kuna mõned liikmesriigid ei ole alumiiniumlaevu asjaomase direktiivi alusel sertifitseerinud, kiidab komitee nimetatud selgituse põhimõtteliselt heaks. Siiski soovitab komitee ka direktiivi 2009/45/EÜ lisasse sisse viidud tehnilist standardit koostöös riiklike ekspertidega täiendavalt selgitada.

2.1.

Euroopa kui hiiglasliku poolsaare geograafiline asend annab aimu sellest, kui olulised on siin mereveoteenused, sealhulgas reisijavedu. ELi sadamaid läbib igal aastal rohkem kui 400 miljonit reisijat, kellest 120 miljonit reisib kohalikke rannasõite tegevate reisilaevadega. Seega on oluline tagada ELi vetes kõrgeimad ohutusstandardid, arvestades, et laevaohutuse alastel õigusaktidel on märkimisväärne mõju eelkõige keskkonnale, tööõigusele, ELi kodanike liikuvusele ja reisilaevadega kauplemise lihtsustamisele, kuna nende suhtes kehtivad kogu ELis samad standardid.

2.2.

Pärast Estonia katastroofi muutis Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) oluliselt rahvusvahelist konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLASi konventsioon), muu hulgas kehtestati rangemad nõuded parvlaevade püstuvusele kahjustada saamise korral.

2.3.

Kuid õnnetused jätkusid ja seetõttu on EL kehtestanud viimasel kahel aastakümnel täiendavaid eeskirju reisilaevade ohutusele, sealhulgas mõned konkreetsed eeskirjad, nagu pardal olevate isikute registreerimine (seda lisaks SOLASi konventsioonile, mis kehtib rahvusvahelistele reisidele ja hõlmab seega kahe või enama liikmesriigi vahelisi reise) ning lisaks veel palju siseriiklikele reisidele kohaldatavaid eeskirju.

2.4.

Ettepanekute aluseks on REFITi programm, mida komisjon viib läbi reisilaevade ohutust käsitlevate õigusaktide suhtes. REFIT on õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi ingliskeelne lühend.

2.5.

Selle eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada kehtivat ELi reisilaevade ohutuse õigusraamistikku, et

2.6.

Kõnealune sidus ettepanekute pakett aitab neid eesmärke saavutada. Reisilaevade ohutuse pakett sisaldab ettepanekuid peaaegu kõigi Euroopa reisilaevade ohutust käsitlevate õigusaktide läbivaatamise kohta, välja arvatud mõistagi puhtalt tehniline direktiiv 2003/25/EÜ ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta.

2.7.

Pakett hõlmab kolme järgmist ettepanekut:

2.8.

Käesolevas arvamuses käsitletakse esimest ettepanekut.

2.9.

6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ on uuesti sõnastatud direktiiv 98/18/EÜ, mis tuli selguse huvides kehtetuks tunnistada. Direktiiviga kehtestatakse ühtne ohutustase reisilaevadele, mis teevad kohalikke rannasõite. Ometi pidas komisjon pärast 15 aastat vajalikuks nimetatud direktiiv läbi vaadata, olles teinud toimivuskontrolli, milles tuuakse välja vajadus – mida komitee kindlalt toetab – lihtsustada ja selgitada praeguseid nõudmisi.

2.10.

Komitee on meresõiduohutust käsitlevate õigusaktide valdkonnas aktiivselt kaasa löönud, koostades mitmeid arvamusi. Konkreetselt reisilaevade ohutuse küsimuse puhul väärib märkimist, et 29. mail 1996. aastal esitas komitee arvamuse reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta, (1) millele järgnes komitee 11. detsembri 2002. aasta arvamus ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta ja reisilaevade ohutuseeskirju ja -nõudeid käsitleva direktiivi 98/18/EÜ läbivaatamise kohta. Lisaks tuleb märkida, et komitee on ka hiljem, täpsemalt 16. jaanuaril 2008, avaldanud täielikku toetust ettepanekule sõnastada uuesti direktiiv 98/18/EÜ.

2.11.

Arvestades komisjoni läbiviidava läbivaatamise tähtsust, soovib komitee näidata, kui oluliseks ta peab kohalikke rannasõite tegevate reisilaevade ohutuse jätkuvat suurendamist.

3.1.

Direktiivi 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta kohaldatakse terasest ja samaväärsest materjalist laevade ning kiirreisilaevade suhtes, olenemata nende pikkusest. Kõnealust direktiivi rakendatakse ELi tasandil ja vaid kohalike rannasõitude puhul ning selle tehnilised nõuded laevade ehitusele, püstuvusele, tulekaitse- ja päästevahenditele põhinevad SOLASi konventsiooni (1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel, muudetud versioon) sätetel ja mõningatel nõuetel, mis tulenevad mitmest inimelusid nõudnud laevaõnnetusest. Seepärast on vaja vähendada õigusakti teataval määral killustatud olemust.

3.2.

Pärast õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi ning parema õigusloome tegevuskava vaimus läbiviidud toimivuskontrolli jõudis komisjon järeldusele, et eespool nimetatud direktiiviga ette nähtud ohutuse, tõhususe ja proportsionaalsuse taset on võimalik veelgi tõsta. Välja pakutud läbivaatamise eesmärk oli lihtsustada ja ühtlustada olemasolevat õigusraamistikku, mis vastab küll oma eesmärkidele ja on endiselt äärmiselt asjakohane, kuid millest tuleb kõrvaldada mõningad aegunud, mitmeti mõistetavad või kattuvad nõuded ja määratlused.

3.3.

Komisjon teeb ettepaneku teha mõningad muudatused kehtiva direktiivi järgmistes valdkondades:

3.4.

Veel on REFITi aruandes soovitatud, et tuginedes funktsionaalsusnõuetele, mis on osa eesmärgipõhisest ühtsest raamistikust, tuleks välja töötada suunised või nõuded väikelaevadele ja laevadele, mis ei ole ehitatud terasest või samaväärsest materjalist.

3.5.

Lõpuks väärib märkimist, et komisjoni ettepaneku eesmärk on säilitada praegune direktiiviga 2009/45/EÜ ELi vetes kohalikke rannasõite tegevatele laevadele kehtestatud ühtne ohutuse tase, mis hõlbustab laevade riikidevahelist ümberregistreerimist ning võimaldab kohalike rannasõitude valdkonnas konkurentsi tekkimist võrdsetel alustel.

4.1.

Komitee märgib, et ELi reisilaevade ohutuseeskirjadele ja -nõuetele tehtud toimivuskontrolli võis mõjutada teabe puudumine, ning nõuab seetõttu edaspidi paremaid andmekogumis- ja järelevalvesüsteeme, et muuta ELi rakendamisjärgsed hindamised tõhusamaks.

4.2.

Kuigi komitee mõistab põhjust, miks väikelaevad (pikkusega alla 24 meetri) direktiivi kohaldamisalast välja arvati, leiab komitee siiski, et direktiivi kohaldamine uutele laevadele pikkusega alla 24 meetri tuleks säilitada.

4.3.

Nii REFITi aruandes kui ka direktiivi 2009/45/EÜ põhjenduses 17 on märgitud, et ELi standardites on sätestatud piiratud liikuvusega isikutele juurdepääsu tagamine kohalikke rannasõite tegevatele reisilaevadele, kuid see element on rahvusvaheliste standardite järgi soovitatav, kuid mitte kohustuslik. Komitee tunnustab kõrgelt nimetatud sätet ja on veendunud, et seda tuleks kohaldada kõigi kohalikke rannasõite tegevate reisilaevade suhtes.

4.4.

Komitee arvates on oluline, et kõiki reisijaid teavitatakse üksikasjadest, mis puudutavad ohutust laeva pardal. On samuti elulise tähtsusega, et see teave oleks kättesaadav ka puuetega inimestele.

5.1.1.

Punkt h – „Uue laeva“ määratlemine laevana, mille kiil pandi või mis oli samasuguses ehitusjärgus 1. juulil 1998 või pärast seda, on aegunud, kuid selle muutmist välja ei pakuta.

5.1.2.

Punkt u – „Vastuvõtjariigi“ muutmist „sadamariigiks“ ei põhjendata. Komitee soovitab komisjonil selgitada nimetatud terminoloogilist ning võimalikku sisulist muudatust.

Lisaks tundub, et kõnealuses punktis ei tehta direktiivis mingit vahet ELi lippude ja ELi mitte kuuluvate riikide lippude vahel, mis võib aga olla oluline, kuna kõnealused laevad teevad merekabotaaži (nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž)).

5.1.3.

Uus punkt za – Selles punktis selgitatakse, et „samaväärne materjal“ tähendab alumiiniumisulamit või muud mittesüttivat materjali, mille struktuurilised ja terviklikkuse omadused on standardse tulekindluskatse lõpus tänu paigaldatud isolatsioonile terasega samaväärsed. Kuna mõned liikmesriigid ei ole alumiiniumlaevu asjaomase direktiivi alusel sertifitseerinud, kiidab komitee nimetatud selgituse põhimõtteliselt heaks. Siiski soovitab komitee ka direktiivi 2009/45/EÜ lisasse sisse viidud tehnilist standardit koostöös riiklike ekspertidega täiendavalt selgitada.

Lõpetuseks leiab komitee, et mõiste „samaväärne materjal“ uus määratlus, eelkõige viide „muule mittesüttivale materjalile“ võib tekitada segadust, kuna selles ei täpsustata piisavalt, millist tüüpi materjal peab olema samaväärne, et kuuluda muudetud direktiivi kohaldamisalasse.

5.1.4.

Uus punkt zd – „Lõbusõidujahi/-laeva“ jaoks välja pakutud määratlus on järgmine: „laev, millega ei veeta kaupa, millel on kuni 12 reisijat ja mis ei ole seotud kaubandustegevusega, olenemata sellest, mille jõul see liigub“. Komitee leiab, et selguse huvides tuleks alles jätta praeguses sõnastuses olev „ärilistel eesmärkidel“.

5.2.1.

Lõike 1 punkt a –„[Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:] uued ning olemasolevad 24 meetri pikkused ja pikemad reisilaevad“. Seega arvatakse direktiivi 2009/45/EÜ muutmise ettepanekus välja kõik väikelaevad, samas kui praeguses õigusaktis arvatakse välja üksnes olemasolevad laevad, mitte uued laevad pikkusega alla 24 meetri. Uue laeva määratlus on toodud eespool punktis 5.1.1.

5.2.2.

Väljaarvamise põhjendus on see, et direktiivi 2009/45/EÜ kohaldatakse praegu ainult 70 väikelaevale 1 950 hulgast.

5.2.3.

Väljaarvamise ettepaneku teine põhjendus on subsidiaarsuse põhimõte, kuna neid laevu ehitatakse suure hulga teenuste jaoks ning ühiste eeskirjade kehtestamine on äärmiselt raske ülesanne, mistõttu peaksid liikmesriigid saama seda valdkonda paremini reguleerida.

5.2.4.

Komiteel on nende argumentide mõistmisega raskusi. Kui 96 % väikelaevadest ei ole asjaomase direktiiviga hõlmatud, kuna need on laevad, mis on ehitatud muudest materjalidest kui teras või samaväärsed materjalid või on eranditult sadamaaladel kasutatavad laevad jne, siis ei anna alla 24 meetri pikkuste laevade väljajätmine neile laevadele mingit kasu. Kuid mis saab ülejäänud 4 % väikelaevadest?

5.2.5.

Kui ühtlustatud eeskirjad teatavatele alla 24 meetri pikkustele laevadele ei sobi, on juba praegu liikmesriikidel õigus lubada asjaomase direktiivi artikli 9 alusel erandeid. Kui aga võetakse vastu ettepanek direktiivi kõnealuses punktis muuta, ei ole mõned kuni 24 meetri pikkused laevad enam direktiiviga hõlmatud.

5.2.6.

24 meetri pikkune laev ei ole tingimata tähtsusetu laev, kuna selle pardale võib mahutada kuni 250 reisijat. Võib väita, et reisijatel peaks olema samasugune õigus ohutusele, olenemata sellest, kas nende laev on 23,9 või 24,1 meetrit pikk. Sellepärast leiab komitee, et direktiivi kohaldamine alla 24 meetri pikkuste uute laevade suhtes tuleks alles jätta ning et liikmesriigid võivad jätkata erandite lubamist oma äranägemisel.

—

artiklis 5 asendada mõiste „kontroll“ mõistega „ülevaatus“ ja

—

lisada artiklisse 5 selge viide ülevaatuse nõuetele vastavalt uuele direktiivi ettepanekule (COM(2016) 371 final), millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/35/EÜ.