24.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 71/65

Raportöör:

Raymond HENCKS

Kaasraportöör:

Thomas McDONOGH

1.1.

Komitee toetab Euroopa digitaalse ühtse turu strateegiat. Siiski tunneb ta muret selle pärast, et mõne liikmesriigi poliitiline tahe avada tee loomingulisele ja uuenduslikule digitaalsele liidule – mis ei ole suunatud üksnes tarbimisele – jätab soovida.

1.2.

Euroopa digitaalse turu strateegia, mille pakkus välja Junckeri komisjon, on olemasolevate digitaalsete strateegiate ja tegevuskavade jätk ning peaks andma uue hoo Euroopa Liidu digitaalpoliitikale, mille väljakujundamine on liiga kaua veninud. Samal ajal tähendab see uue tähelepanukeskme suunamist kaubandusele ja tarbijatele ning meetmetele, mis on vajalikud kaubanduse laiendamiseks, tarbijate arvu suurendamiseks ning paremate tingimuste ja parema kaitse loomiseks tarbijatele.

1.3.

Kõnealuses kontekstis on esmatähtis kõrvaldada oskuste nappus. Siinkohal võib tegemist olla nii arvutamis- ja kirjaoskuste kui ka digitaaloskuste ja nende vastutustundliku kasutamisega. Teiseks on platvormide kasutajasõbralikkus vajalik turu edendamiseks, seega ei tohiks nende tegevusi piirata. Kolmandaks on vajalikud asjakohased rakendused, seega on standardimisele keskendumine tervitatav. E-halduse arendamine aitaks kaasata rohkem kodanikke digitaaltegevusse. Tarbijate seisukohast tervitab komitee algatusi, mis seonduvad tarbijate ja ettevõtjate parema juurdepääsuga digitaalsetele kaupadele ja teenustele kogu Euroopas.

1.4.

Mõned, kuid mitte kõik algatused, mida on käsitletud punktis 4.2 (digitaalvõrkude ja -teenuste arenguks sobivate tingimuste loomine) seonduvad võrgutaristuga ning sisalduvad digitaalses tegevuskavas. Nende ettepanekute olulisus seisneb nende seoses ühtse turuga ja kiiruses, millega neid käsitletakse. Mõned ülejäänud algatustest, mida selles punktis käsitletakse, on olulised tarbijaõiguste seisukohast.

1.5.

Komitee toetab komisjoni kindlameelset püüdlust kaotada killustatus 28 strateegiaks ja riiklikuks digitaalturuks ning liita need Euroopa lähenemisviisiks ja tagada nii juhtpositsioon maailma digitaalmajanduse valdkonnas, millest on saanud kolmandate riikide pärusmaa.

1.6.

Komitee on veendunud, et EL võib tänu siin olemasolevatele silmapaistvatele oskustele ja suurtele kogemustele teatud digitaalvaldkondades veel teistele järele jõuda. Kõnealuses kontekstis rõhutab komitee vajadust arendada Euroopa teadusruumi raames multidistsiplinaarseid uurimiskeskusi ja Euroopa sünergiaid sellistes valdkondades nagu pilvandmetöötlus, nanoelektroonika, suurandmete salvestamine ja töötlemine, kaugkonsulteeritavad või -kontrollitavad seadmed (ühendatud objektid) ning arukad teenused.

1.7.

EL võib veel teistele järele jõuda, kui tal õnnestub lähemal ajal koondada oma vahendid, et mobiliseerida ja kooskõlastada 28 liikmesriigi avaliku ja erasektori jõupingutused, kaasates kõik sidusrühmad digitaalse ühtse turu strateegia üle peetavasse arutellu. Komitee kiidab heaks komisjoni võetud kohustuse käivitada avalik konsulteerimine kõigi oma edasiste meetmete üle digitaalse ühtse turu valdkonnas.

1.8.

Komitee avaldab kahetsust sotsiaalse mõõtme puudumise pärast digitaalstrateegias (v.a digitaaloskusi puudutavad küsimused), samal ajal kui teenuste ja ärimudelite areng toob endaga kaasa põhjalikke muutusi tööelus. Komitee leiab, et võimalike eeliste kõrval tuleb arvesse võtta ka arvukaid riske ja väljakutseid eelkõige julgeoleku, tööhõive korralduse ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas, samuti aluslepingus seoses tööturu osapoolte vahelise dialoogi ning horisontaalse sotsiaalklausliga ette nähtud menetlusi, mille tuleb tagada koht Euroopa digitaalse ühtse turu strateegias (1). Komitee leiab, et sotsiaalne mõõde koos kõigi oma tagajärgedega tööhõivele peaks moodustama Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia 4. samba.

2.1.

Komitee jaoks tähendab mõiste „digitaalne ühtne turg” seda, et tehingud ja toimingud kantakse olemasolevalt ELi siseturult üle internetti. Osaliselt on see juba toimunud, kuid komisjoni kirjeldatud algatused on kujundatud selleks, et digitaalset potentsiaali täielikult ära kasutada. Turu toimingud ja tehingud hõlmavad kaupade tootmist ja teenuste osutamist, millele järgneb vahendamine, turustamine ja tarbimine. Tehingud tarbija, ettevõtja ja ametiasutuste vahel peegeldavad nii sotsiaalvõrgustike mõju kui arengutrendi jagava ühiskonna suunas. Ametiasutustel on digitaalsel ühtsel turul teenuseosutaja roll.

2.2.

Äriprotsesside ülekandmisega seonduvad eelised on hästi tuntud: suurem integratsioon väärtusahelas, kiiremad protsessid kavandamisest kättetoimetamiseni, paremad tarbijaliidesed (eelkõige sotsiaalvõrgustike kontekstis) ja suurem konkurentsivõime üldiselt. Ülemineku jätkumine avab tee asjade internetile ja 4. tööstusrevolutsioonile.

2.3.

Siseturu unikaalsus seisneb selle piiriüleses struktuuris, olles seetõttu põhimõtteliselt hästi kohandatud interneti kasutamiseks. Siiski on siseturul endal teatud probleeme seoses eeskirjade, seaduste ja regulatsioonide kohandamisega digitaalkeskkonnale. Tegemist on puudulike digitaaloskustega nii tarbijate, ettevõtjate kui ametiasutuste kategoorias, puudustega digitaalse ühtse turu tehnilise taristu tasandil ning probleemidega, mis tulenevad suurte platvormide turgu valitsevast seisundist.

2.4.

Samaaegselt digitaalse ühtse turu projektiga jätkab komisjon tööd oma digitaalse tegevuskavaga. Selles käsitletakse põhjendatud muret ELi vähese osaluse pärast üleilmses riistvara- ja tarkvaratööstuses, kuid need küsimused jäävad digitaalse ühtse turu kontekstis siiski kõrvalisteks. Komisjoni hinnangul kaasnevad digitaalse ühtse turu saavutmisega SKP ja tööhõive seisukohast märkimisväärsed eelised ning kõik selleks vajalik on praegu ELile ja liikmesriikidele võimetekohane.

2.5.

Suutmatus viia teenuste ühtne turg lõpule avaldab digitaalse ühtse turu arengule suur mõju. Teenustesektor on liikmesriikide majanduses domineeriv sektor. Teenuste osutamine toimub üha suuremas ulatuses internetitehingute abil ning digitaalse ühtse turu strateegia edusammud võiksid iseenesest edendada teenuste ühtset turgu.

2.6.

Paberipõhisteks tehinguteks ja e-kaubanduse algusaastateks väljatöötatud eeskirjadest, standarditest ja seadustest on saanud digitaalse ühtse turu lõpuleviimist takistavad tegurid. Komitee tervitab kavandatud õigusloomeprogrammi ja seatud ambitsioonikat ajakava:

2.7.

Kui ülalpool (punktis 2.6) esitatud õigusloomeprogramm on hästi määratletud, siis palju suurem ebaselgus valitseb meetmete osas, mis on kavandatud teadmiste, oskuste ja valmiduse suurendamiseks interneti valdkonnas nii tarbijate, ettevõtjate kui ka ametiasutuste kategooria puhul.

Kõik need algatused mõjutavad kodanikke, VKEsid, valitsus- ja erasektori teenuseid ning sektorisiseseid rakendusi, mis on olulised digitaalse ühtse turu saavutamiseks. Kõnealused ettepanekud näivad olevat ebatäpsed ega ole piisavalt kiireloomulised. Komitee jälgib tähelepanelikult nende algatuste arengut, mis on kõik ELi ja liikmesriikide järelevalve all.

2.8.

Mitmeid elulise tähtsusega algatusi on esitatud taristu küsimuses:

Telekommunikatsioon ja küberjulgeolek on ilmsed prioriteedid, kuid väga oluline on ka eeskirjade selgitamine audiovisuaalteenuste edastamise kohta kaabli, satelliidi ja lairiba kaudu.

2.9.

Platvormid viivad digitaalset ühtset turgu edasi. Enamik tarbijate, ettevõtjate ja ametiasutuste kategooria liikmeid kasutab neid iga päev. Need on kättesaadavad, kasutajasõbralikud ja sageli tasuta. Nende edasiarendamine on hädavajalik, kuid sellega kaasnevad teatud probleemid:

Nendel põhjustel tervitab komitee uuringut „Platvormide tururolli, sealhulgas internetis oleva ebaseadusliku sisu põhjalik analüüs”. Digitaalse ühtse turu edukus sõltub nende platvormide heast käekäigust, ning seetõttu ei tohiks kõnealuste platvormide tegevusvabadust piirata õigusaktidega.

2.10.

Esitatud analüüsi põhjal on komitee seisukohal, et punktis 2.7 kirjeldatud ühenduse programmid võivad kujutada endast kõnealuse strateegia nõrka kohta, ning soovib seetõttu väljendada mõningaid kahtlusi seoses kõnealuste platvormidega.

3.1.

On selge, et seni ei ole Euroopa Liit digitaaltehnoloogia pakutavaid tohutuid võimalusi parimal moel ära kasutanud. See tuleneb suures osas asjaolust, et turg on jätkuvalt killustunud 28 riiklikuks turuks.

3.2.

Mõned liikmesriigid eelistavad ilmselgelt säilitada puhtalt riikliku digitaalstrateegia ja seda arendada selle asemel, et avada tee loovale ja uuenduslikule Euroopa digitaalsele liidule. Samal ajal kutsusid Saksamaa ja Prantsusmaa majandusministrid üles looma ühise raamistiku, mis tugineks eelkõige neile kahele riigile.

3.3.

Lisaks sellele nendib komitee, et teatud liikmesriikide peaministrid on kirjutanud nõukogu eesistujale, et väljendada oma kõhklusi seoses kõnealuse strateegia rakendamisega. Nad rõhutasid vajadust reguleerida vaid juhul, kui reguleerimisvajadus on selgelt tõendatud, toetudes aruka reguleerimise põhimõtetele ja põhjalikule mõjuhinnangule. On täiesti selge, et digitaalne ühtne turg on edukas vaid siis, kui ta ei lämmata uuendustegevust, investeeringuid ja ettevõtlusvaimu. Komitee jagab seda seisukohta tingimusel, et arvesse võetakse ka tarbijate ja töötajate huvisid.

3.4.

Komisjon peab seda uut strateegiat digitaalse ühtse turu lõpuleviimiseks Euroopa 2010. aasta digitaalse tegevuskava jätkuks. Selles nähti ette 101 meedet, millest komisjoni sõnul on 72 juba lõpule viidud ja 23 peaksid olema lõpule viidud selleks ettenähtud tähtajaks, mis ei tähenda siiski seda, et digitaalne ühtne turg on lõpule viidud, nii et mõned neist algatustest on ära toodud ka käsitletavas uues strateegias.

3.5.

Uue Euroopa Komisjoni poliitiliste suuniste tutvustamisel märkis komisjoni president Juncker, et „ühendatud ühtse digitaalse turu loomisega saame tekitada kuni 250 miljardi euro ulatuses täiendavat majanduskasvu ning luua nii sadu tuhandeid uusi töökohti”. Analüüsitava teatise kohaselt „võiks see Euroopa SKP-le lisada 415 miljardit eurot”, samal ajal kui kaks digitaalarengu volinikku räägivad 3,8 miljonist töökohast, mis luuakse tänu ühtsele digitaalturule.

3.6.

Komitee arvates ei ole otstarbekas koormata kodanikke arvudega, mis erinevad oluliselt sõltuvalt sellest, millisest komisjoni allikast need pärit on, kuid mida esitatakse nende väheusutavusele vaatamata vaieldamatu tõe pähe. Sellised avaldused tekitavad kodanikes umbusku poliitiliste otsustajate vastu ja toovad kaasa ükskõiksuse tegelike probleemide suhtes.

3.7.

Seni ei ole komisjon kunagi esitanud tõendeid seda liiki prognooside täitumise kohta. Komitee soovib, et praegune komisjon teeks oma ametiaja lõpus kokkuvõtte ja võrdleks seda oma prognoosidega.

3.8.

Komitee hinnangul on ebarealistlik uskuda digitaalse ühtse turu lõpuleviimisesse komisjoni praeguse ametiaja jooksul, seda enam, et mõjuhinnanguid või asjaomaseid teadusuuringuid, mis toetaksid selliseid kinnitusi, ei ole avaldatud. Komitee leiab, et komisjoni hinnanguid tuleks võrrelda uuringutega, milles ennustatakse arvukate töökohtade kadu digitaalsete muutuste tulemusel (2).

3.9.

Komisjoni sõnul võimaldaks ühendatud digitaalse ühtse turu elluviimine Euroopal säilitada ülemaailmse juhtpositsiooni digitaalmajanduse valdkonnas, andes Euroopa ettevõtetele võimaluse laieneda ka väljapoole ELi.

3.10.

Komitee märgib kahetsusega, et 2000. aasta Lissaboni strateegias kehtestatud ELi ambitsiooni saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ning dünaamilisemaks teadmistel põhinevaks majanduseks, mis suudaks saavutada jätkusuutliku majanduskasvu koos paremate ja arvukamate töökohtade loomise ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvusega, on oluliselt allpoole korrigeeritud.

3.11.

Euroopa Liit on teistest maha jäänud.

3.12.

Komitee loodab jätkuvalt, et ELil on veel võimalik teistele järele jõuda ning et Euroopa ühtse digitaalse turu strateegia võib anda sektorile uue hingamise, mis on võimalik vaid siis, kui EL tegutseb digitaalvaldkonnas looja ja mitte ainult tarbijana, edendades ühiskonnas kvalitatiivset hüpet, et tagada noortele digitaaloskuste omandamine ja nende vastutustundliku kasutamise edendamine varasest east, digitaalse lõhe kõrvaldamine, kõigi kodanike (sh puudega inimeste) juurdepääs ning asjakohased avaliku- ja erasektori investeeringud haridusse, kutseõppesse ja teadusuuringutesse.

3.13.

Sel eesmärgil peab EL ühendama oma vahendid, et mobiliseerida ja kooskõlastada avaliku ja erasektori jõupingutused 28 liikmesriigis. See on vältimatu, kui EL ei soovi maha magada digitaalmajanduses pidevalt aset leidvaid pöördelisi hetki, nagu näiteks mobiilirakendused, mille arv on mõne aastaga plahvatuslikult kasvanud, või pilvandmetöötlus, suurandmed või suurte digitaalteenuste (millest on saanud internetile juurdepääsu vältimatud vahendid) platvormide pakutav strateegiline potentsiaal. Digitaalse ühtse turu strateegia üle peetavasse arutellu tuleb kaasata kõik sidusrühmad ja selle raames tuleb arvesse võtta kodanike, tarbijate, töötajate ja puudega inimeste kaitset ja põhiõigusi, et saavutada kaasav ühiskond.

3.14.

Komiteel jääb vaid üle nentida, et digitaalse ühtse turu strateegias puudub täielikult sotsiaalne mõõde. Digiteerimise mõju tööhõivele ja sellega seotud väljakutsed jäävad suurel määral tähelepanuta, samas kui teenuste ja ärimudelite pidev areng toob endaga kaasa põhjalikke muutusi tööelus, mõjutades oluliselt töö olemust ja ettevõtete struktuuri ning seades seeläbi ohtu kollektiivlepingud. Seega peavad aluslepingus seoses sotsiaaldialoogi ja horisontaalse sotsiaalklausliga ette nähtud menetlused kajastuma digitaalse ühtse turu strateegias. Oma arvamuses „Digiteerimise mõju teenindussektorile ja tööhõivele tööstuse muutuste kontekstis” (CCMI/136) on komitee esitanud terve rea soovitusi vältimaks seda, et digitaalne areng võiks kahjustada kutsehariduse, tööhõive, sotsiaalkindlustuse ja maksustamise valdkonnas kehtivate süsteemide tõhusust. Komitee leiab, et sotsiaalne mõõde koos kõigi oma tagajärgedega tööhõivele peaks moodustama Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia 4. samba.

3.15.

Veel üks valdkond, kus EL saaks oma seisukoha maksma panna, on suurandmete valdkond, kus andmete kogumist ja töötlemist reguleerivad tehnilised standardid tuleb alles välja töötada. Selleks tuleb erinevad riiklikud regulatsioonid ühtlustada sidusaks Euroopa raamistikuks, mis tänu arukale andmetöötluspoliitikale pakub tasakaalustatud lähenemisviisi majanduslike huvide ja eraelu kaitse vahel ning seda erinevates valdkondades, nagu meditsiinisektor, rahvatervis, inimestele suunatud teenused, toidutarneahel jms.

3.16.

Euroopa Liit, olles harjunud liikmesriikidega tehniliste standardite üle arutlema, võib Euroopa andmepoliitika loomisel toetuda oma kogemusele, tuginedes kvaliteetsele õigusraamistikule ning jälgides isikuandmete kaitset puudutavaid standardeid (vt SWIFT), et neid ei kehtestaks teised osalejad.

3.17.

Lisaks märgib komitee, et digitaalvaldkonda iseloomustab ka sugupoolte ebavõrdne esindatus ning et IKT valdkonna spetsialistid on enamuses mehed. Arvestades, et IKT sektoris on palju vabu töökohti, peaksid Euroopa Liit ja liikmesriigid ärgitama rohkem naisi digitaalvaldkonda tööle asuma.

3.18.

Oma aruandes „Golden growth: Restoring the lustre of the European economic model” jaotas Maailmapank Euroopa Liidu kuueks blokiks, et tuua digitaalvaldkonna näitajate põhjal esile märkimisväärsed erinevused liikmesriikide vahel seoses e-tehnoloogia, -pädevuste ja -rakenduste levikuga ning e-äriga. Komitee kutsub komisjoni üles võtma neid erinevusi täiel määral arvesse oma tööprogrammi prioriteetsete meetmete määratlemisel.

3.19.

Lõpuks võtab komitee teadmiseks komisjoni avalduse, mille kohaselt – lisaks ELi poolsele rahastamisele umbes 21,4 miljardi ulatuses – toetab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond väga mitmesuguseid digiprojekte, ning märgib, et Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond pakuvad märkimisväärseid täiendava rahastamise võimalusi. Komitee tervitab asjaolu, et komisjon teeb olemasolevate vahendite täielikuks ärakasutamiseks koostööd Euroopa Investeerimispanga, projektide edendajate ja liikmesriikidega, kuid uurib siiski põhjuseid, miks liikmesriikidele eraldatud ELi vahendid on väga suurel määral alakasutatud. Komitee soovib kõnealust küsimust käsitlevat analüüsi, et tagada vahendite tulemuslik ja tõhus kasutamine tulevikus.

—

tagama tarbijatele piiriülese juurdepääsu seaduspäraselt kättesaadavale infosisule õiglastel ja mõistlikel tingimustel;

—

vaatama läbi selle, mil määral diskrimineeritakse tarbijaid veebikeskkonnas asukohariigi alusel ning selliste tavade mõju majandusele ja tarbijatele, ning tegema ettepanekuid meetmete kohta, mis on vajalikud igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemiseks;

—

vaatama läbi tarbijaõiguste rakendamise ja jõustamise, määratlema nende õiguste digitaaltoodetele kohaldamise üksikasjad ning tagama, et tarbijad ja ettevõtjad mõistaksid oma õigusi ning võiksid olla kindlad nende jõustamisele.

4.3.

A

HARIDUS

A1

Esimese taseme haridus – põhioskused

A2

Teisese taseme haridus – kavandatud on kaks suunda:

A3

Kolmanda taseme haridus – kavandatud on kaks suunda:

B

TÖÖHÕIVE

B1

Tööandja pakutav tööalane koolitus, mis keskendub pidevale ümberõppele ja jätkuvale erialasele arengule, et säilitada kvalifikatsioonitase.

B2

Riiklikud koolitusmeetmed töötutele, mis organiseeritakse asjakohaste agentuuride kaudu.

C

PENSIONILEJÄÄMINE

C1

Infoühiskonnaga seotud oskused peavad olema kättesaadavad kõigile neile, kes nendega oma elu ja karjääri jooksul kokku ei puutunud.

C2

Eriprogrammid nende isikute toetamiseks, kes on liiga põdurad infoühiskonnas püsimiseks.

D

PUUE

Toetuse osutamine igal etapil, et kaasata puudega inimesed infoühiskonda ja neid seal hoida ka juhul, kui puue süveneb.