31.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 251/1

Raportöör:

Etele BARÁTH

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jõudis pärast makropiirkondlike strateegiate hetkeseisu ning asjaomaste arvamuste ja ettepanekute analüüsi (2) järeldusele, et saadud tulemusi arvesse võttes on makropiirkondlike strateegiate arendamine Euroopa tasandil kindlasti vajalik. Makropiirkondade eesmärk ei ole eraldamine, vaid ühendamine.

1.2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab Euroopa Ülemkogul toetada makropiirkondlike poliitikameetmete kaasamist ELi juhtimisstruktuuri ja nõuda selliste suuniste väljatöötamist, mis kehtiksid kogu ELi territooriumil ning mis oleksid suunatud sotsiaalse ja majandusliku arengu teenistuses oleva makropiirkondliku arengustrateegia ettevalmistamisele.

1.3.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hinnangul suureneb makropiirkondlike strateegiate osatähtsus ELi tuleviku jaoks veelgi. Olemasolevad makropiirkondlikud programmid:

1.4.

Makropiirkondlikud strateegiad võivad anda panuse majanduse konkurentsivõime parandamisse, SKP igati oodatud kasvu ning Euroopa lisaväärtuse suurendamisse. Tänu asjakohasel andmebaasil põhinevatele järelmeetmetele, partnerluspõhimõtte tulemuslikule kohandamisele ja saadud kogemustel põhinevale võrdlevale analüüsile on need strateegiad näidanud end tõhusa poliitikana. Seega:

1.4.1.

oleks võimalik tagada Euroopa poolaasta raames strateegia „Euroopa 2020” saavutatud eesmärkide parem nähtavus piirkondlikul tasandil ning

1.4.2.

ühendada tõhususe suurendamiseks strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide ning üldiste ja konkreetsete tulemuste vahehindamisel erinevates ühiskondlikes lepetes loetletud makropiirkondliku koostöö elemendid, mis seonduvad keskkonna, linnastumise ja arenguga;

1.4.3.

aastateks 2014–2020 seatud ühtekuuluvuspoliitika 11 strateegilise eesmärgi põhjal võiks rakenduskavades esitatud meetmete makropiirkondliku tausta tugevdamine tagada meetmete lisaväärtuse, tõhususe ja tulemuslikkuse Euroopa tasandil;

1.4.4.

võiks nende piirkondliku koostöö programmide makropiirkondlik taust, mille kohta tehti otsus linnade tegevuskava raames, ning mis seonduvad ELi linnastute võrgustikuga, soodustada sotsiaal-kultuurilist integreerumist ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks vajalike tingimuste teket;

1.4.5.

luuakse uus makropiirkondlik vahend keskkonna säilitamise ja varude säästliku kasutamise jaoks.

1.5.

Komitee soovitab tugevdada juhtimisstruktuuri Euroopa tasandil ning kaasata 28 riigi esindajatest koosneva ja makropiirkondliku juhtimise eest vastutava kõrgetasemelise koordineerimise töörühma kõrval otsustusprotsessi kõikidesse etappidesse ka kodanikuühiskonna ning linnad ja piirkondlikud omavalitsused.

2.1.

Kogemuste põhjal, mida kinnitavad Euroopa Komisjoni analüüsid, võib öelda, et makropiirkondlikel strateegiatel on lisaväärtus järgmiste aspektide jaoks:

2.2.

Makropiirkondlikud strateegiad kujutavad endast uusi esmatähtsatele vajadustele vastavaid vahendeid, arvestades et:

2.3.

Makropiirkondlikud strateegiad on ajakohased, kuna:

2.4.

Makropiirkondlikud strateegiad, mis juba oma olemuselt on arengule suunatud, võivad oluliselt kaasa aidata ELi arengupoliitika tugevdamisele ja rakendamisele, eelkõige põhialgatustega seonduvates küsimustes. Peamised kavandatavad (tegevus)valdkonnad on järgmised:

Tegemist on peamiselt valdkondadega, kus on õigustatud põhiliselt alt üles suunatud algatused, kuna ELi institutsioonide otsene reguleeriv roll on nende puhul üsna marginaalne.

2.5.

Makropiirkondlikes strateegiates osalejad peavad tegema koostööd, esindades oma valitsust valdkonnaülese poliitika tasandil.

2.6.

Makropiirkondlik lähenemisviis sisaldab perspektiivide ja juhtimisvahendite seisukohast uusi võimalusi ELi uuendamiseks:

2.7.

Et makropiirkondlik juhtimine oleks „hea”, peab ta sisaldama järgmisi elemente:

2.8.

Makropiirkondlike strateegiate mõiste kohaselt on makropiirkond ala:

2.9.

Praegu vastavad Euroopas sellele määratlusele kahte liiki makropiirkonnad. Mõlemaid iseloomustab võime võtta vastu kolmandatest riikidest pärit osalejaid:

2.10.

Euroopa Liidu loomisega said Euroopa ajaloolistest piiridest funktsionaalsest aspektist virtuaalsed piirid. Makropiirkondlik perspektiiv võimaldab tõmmata Euroopa kaardile uusi toimivaid piire. Makropiirkondlikele süsteemidele toetudes peegeldavad tõhustatud või tõhustatava avatud koostöö mehhanismid juba XXI sajandi poliitikameetmeid, mis soodustavad demokraatlikus Euroopas üha uuenevat koostööd majanduse ja kaasava ühiskonna toetamiseks, tagades seejuures keskkonnasäästlikkuse.

3.1.

Võimalik on leida tasakaal strateegia „Euroopa 2020” uute jõujoonte ning majandus- ja finantsjuhtimise ja SKP-st kaugemale ulatuvate näitajate kontseptsiooni vahel, kui vähendatakse piirkondlikke erinevusi ja tagatakse harmooniline areng, mille puhul võetakse arvesse nii sotsiaalseid vajadusi kui keskkonnatingimusi.

3.2.

Makropiirkondlikud strateegiad aitavad suurendada piirkondlikku ühtekuuluvust, tugevdades solidaarsusmehhanisme. Samuti on piirkondlikke iseärasusi arvesse võttes võimalik paremini kooskõlastada arenguvahendeid.

3.3.

Ettepanekud kooskõlastatud makropiirkondliku arengu kohta ja tõhustatud makropiirkondlikust koostööst tulenevad majanduslikud eelised aitavad meelitada rohkem investeeringuid nii uuendussektorisse kui suure tootmis- ja varustuspotentsiaaliga sektoritesse.

3.4.

Institutsioonilised ja majanduslikud võrgustikud ja seosed makropiirkondades võivad märgatavalt leevendada globaliseerumisega seonduva kriisi mõju, väärtustades vahendeid ja aidates ühtlustada erinevusi erineva arengutasemega piirkondade vahel; selle lähenemisviisi raames võivad suurlinnapiirkonnad ja teised dünaamilise arenguga linnapiirkonnad etendada juhtivat rolli.

3.5.

Kuigi võrgustikukujulised mitme keskusega suurlinnapiirkonnad on suure majandus- ja uuenduspotentsiaaliga, olles käimapanevaks jõuks töökohtade loomisel, toovad nad endaga kaasa ka märkimisväärseid keskkonnariske. Makropiirkondlikud strateegiad võivad kompenseerida riske, mis seonduvad linnade üha suurenevast asustustihedusest tulenevate kliimamuutustega, ning hõlbustada nende vältimist.

3.6.

Makropiirkondlikud strateegiad võivad samuti toetada väikese ja keskmise suurusega linnade proportsionaalset arengut, tugevdades nendevahelisi sidemaid ning seeläbi ka kohalikke ja piirkondlikke väärtusi.

3.7.

Makropiirkondlik strateegia võib aidata vähendada piirkondlikke ja majanduslikke erinevusi tänu strateegia „Euroopa 2020” prioriteetsete programmide rakendamisele erinevates piirkondlikes tingimustes.

3.8.

Makropiirkondlik strateegia võib olla asjakohane vahend, et tagada kriitiline mass, mis on vajalik majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaeeliste ühendamisel arengut toetavaks teguriks, millel võib olla eriline tähtsus piiriüleste rahvusvaheliste programmide jaoks.

3.9.

Oma ulatuse tõttu võimaldavad makropiirkondlikud strateegiad panustada üldhuviteenuste ühtlasemasse arengusse ja kättesaadavusse ning edendada juurdepääsu teabele ja teadmistele ning liikuvuse tingimusi.