9.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 378/210

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 312 ja 314 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

—

võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (1),

—

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (2),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet (3) ja nelja sellega seotud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldust, samuti Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust maksete assigneeringute kohta,

—

võttes arvesse kodukorra II osa 7. peatükki,

—

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0159/2014),

1.

on veendunud, et vaatamata mõnele takistusele näitab Euroopa majandus elavnemise märke, ja on arvamusel, et kuigi tunnistades jätkuvaid majanduslikke ja eelarvelisi piiranguid riikide tasandil ning eelarve konsolideerimise püüdeid liikmesriikides, peab ELi eelarve soodustama majanduse elavnemise suundumust ja suurendada tuleb strateegilisi investeeringuid Euroopa lisandväärtust andvatesse meetmetesse, et aidata suunata Euroopa majandus tagasi õigele teele, luua jätkusuutlikku majanduskasvu ja tööhõivet, võttes ühtlasi eesmärgiks konkurentsivõime edendamise ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamise kogu ELis;

2.

rõhutab eriti ühe ELi eelarve suurema kuluploki moodustavate Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tähtsust; rõhutab asjaolu, et ELi ühtekuuluvuspoliitika on olnud avaliku sektori investeeringute toetamisel elutähtsates majandusvaldkondades ülisuure tähtsusega ja selle abil on saavutatud kohapeal käegakatsutavaid tulemusi, mis võib anda liikmesriikidele ja piirkondadele tõuke praegusest kriisist ülesaamiseks ja strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamiseks; toonitab, et kodanikele tuleb võimaldada vahendid kriisist väljapääsu leidmiseks; rõhutab sellega seoses erilist vajadust investeerida sellistesse valdkondadesse nagu haridus ja liikuvus, teadusuuringud ja innovatsioon, VKEd ja ettevõtlus, et suurendada ELi konkurentsivõimet ja aidata kaasa töökohtade loomisele, eriti noorte jaoks ja inimeste jaoks, kes on vanemad kui 50 aastat;

3.

peab samuti oluliseks investeerida teistesse valdkondadesse, nagu taastuvenergia, digitaalne tegevuskava, infrastruktuur, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning piiriülene ühenduvus, ja nn uuenduslike rahastamisvahendite jõulisemasse ja paremasse kasutamisse, eriti seoses pikaajaliste investeeringutega; rõhutab, et on vaja tugevdada ELi tööstust kui peamist edasiviivat jõudu tööhõive ja majanduskasvu osas; nõuab tugeva, konkurentsivõimelise ja sõltumatu ELi tööstuse loomiseks tungivalt, et põhilist tähelepanu tuleks pöörata investeeringutele innovatsiooni;

4.

toonitab, kui tähtis on tagada piisavate rahaliste vahendite kättesaadavus ELi välistegevuse jaoks; tuletab meelde ELi ja tema liikmesriikide võetud rahvusvahelist kohustust suurendada oma ametliku arenguabi kulutusi 0,7 %ni RKTst ja saavutada aastatuhande arengueesmärgid aastaks 2015;

5.

rõhutab, kui tähtis on tagada ühelt poolt ELi eri vahendite ning teiselt poolt ELi vahendite ja riikide tehtavate kulutuste võimalikult hea kooskõlastamine, et optimeerida avaliku sektori vahendite kasutamist;

6.

tuletab meelde hiljutist kokkulepet mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kohta, milles määratakse kindlaks iga-aastaste eelarvete põhinäitajad aastani 2020; rõhutab asjaolu, et iga aastaeelarve peab olema kooskõlas mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse ja institutsioonidevahelise kokkuleppega ning seda ei tohiks tuua ettekäändeks uute läbirääkimiste algatamiseks mitmeaastase finantsraamistiku üle; eeldab, et nõukogu ei püüa kehtestada teatavate sätete piiratud tõlgendamist, eelkõige seoses erivahendite eripära ja kohaldamisalaga; kordab oma kavatsust kasutada täielikult ära kõik iga-aastase eelarvemenetluse raames eelarvepädevate institutsioonide käsutuses olevad vahendid, et anda ELi eelarvele vajalik paindlikkus;

7.

rõhutab, et 2015. aasta on uue mitmeaastase finantsraamistiku teise aastana oluline uute aastaid 2014–2020 hõlmavate mitmeaastaste programmide edukaks rakendamiseks; toonitab asjaolu, et selleks, et mitte takistada ELi võtmetähtsusega poliitika rakendamist, tuleb võimalikult kiiresti kõik programmid täies mahus käivitada; märgib, et 2015. aasta eelarve reaalne maht on 2013. aasta eelarvest väiksem; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid kõik endast oleneva, et tagada 2014. aastal kõigi partnerluslepingute ja tegevuskavade kiire vastuvõtmine, et mitte kaotada uute investeerimisprogrammide rakendamisel veelgi aega; toonitab, kui oluline on liikmesriikide valitsusasutustele antav komisjoni täielik toetus selle protsessi kõikides etappides;

8.

tuletab meelde mitmeaastase finantsraamistiku raames sõlmitud kokkulepet, mida rakendatakse esimest korda 2014. aasta eelarves ja mis käsitleb noorte tööhõive, teadustegevuse, Erasmus+ programmi (eelkõige selle praktikaprojekti) ning VKEdega seotud konkreetsete poliitikaeesmärkide jaoks kulukohustuste koondamist perioodi algusesse; rõhutab, et mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppe raames on sarnast lähenemist vaja kasutada 2015. aasta eelarvega seoses, koondades noorte tööhõive algatuse (871,4 miljonit eurot 2011. aasta hindades) ja Erasmus+ ning ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (mõlemad 20 miljonit eurot 2011. aasta hindades) assigneeringud perioodi algusesse; on eriti mures noorte tööhõive algatuse rahastamise pärast 2015. aasta järgselt ja nõuab, et sellel eesmärgil kaalutaks kõiki rahastamisvõimalusi, sh mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste üldvaru;

9.

väljendab siiski muret selle üle, et Euroopa ühendamise rahastu energeetika programmi puhul võib kulukohustuste assigneeringute täiendav lükkamine 2015. aastal hilisemasse perioodi omada kahjulikku mõju, ja palub komisjonil anda piisavat teavet selle kohta, kuidas selline otsus mõjutaks selle uue programmi edukat käivitamist;

10.

rõhutab lisaväärtust, mida annab nende programmide raames tehtavate investeeringute toomine perioodi algusesse, selleks et aidata ELi kodanikel kriisist väljuda; kutsub komisjoni ühtlasi üles selgitama välja muud võimalikud programmid, mille puhul võiks assigneeringute perioodi algusesse koondamisest kasu olla, mis võivad sellele eesmärgile kaasa aidata ja kus oleks võimalik perioodi algusse toodud assigneeringud täies mahus ära kasutada;

11.

rõhutab, et seegi kord mõjutavad ELi eelarvet Euroopa Ülemkogu (19.–20. detsember 2013) kõige viimasemad järeldused ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning rändevoogude kohta; kordab oma seisukohta, mille kohaselt tuleb kõiki Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud täiendavaid projekte rahastada täiendavatest rahalistest vahenditest, mitte olemasolevate programmide ja rahastamisvahendite kärpimise kaudu ega ka mitte lisaülesannete andmise kaudu institutsioonidele või muudele ELi organitele, mis töötavad juba niigi oma võimete piiril;

12.

rõhutab ELi poliitika ja programmide rakendamise jaoks hädavajalike detsentraliseeritud asutuste tähtsust; märgib, et sellised asutused võimaldavad saavutada mastaabisäästu, koondades kulud, mida iga liikmesriik peaks vastasel juhul eraldi kandma, kusjuures tulemus oleks sama; toonitab, et kõiki asutusi tuleb hinnata eelarve ja inimressursside seisukohalt individuaalselt ning anda neile 2015. aasta eelarves ja järgnevatel aastatel asjakohased rahalised vahendid ja inimressursid, selleks et nad saaksid neile seadusandja poolt antud ülesandeid nõuetekohaselt täita; toonitab seetõttu, et komisjoni teatis „Detsentraliseeritud asutuste inim- ja rahaliste ressursside kavandamine aastatel 2014–2020“ (COM(2013)0519) ei tohi olla asutuste eelarveprojekti koostamise aluseks; rõhutab ühtlasi, kui suure tähtsusega on uus detsentraliseeritud asutusi käsitlev institutsioonidevaheline töörühm, mis peaks kontrollima täpsemalt ja järjepidevamalt asutuste arengut, et tagada sidus lähenemisviis; ootab, et see töörühm esitaks oma töö esimesed tulemused aegsasti enne eelarve lugemist parlamendis;

13.

tuletab meelde ELi eriesindajate ühisavaldust, milles parlament ja nõukogu leppisid kokku uurida assigneeringute ümberpaigutamist ELi eriesindajate jaoks komisjoni eelarvest (III jagu) Euroopa välisteenistuse eelarvesse (X jagu) 2015. aasta eelarvemenetluse käigus;

14.

tuletab meelde, et 2014. aasta eelarves heaks kiidetud maksete assigneeringute üldine määr on madalam sellest, mida vajalikuks peetakse ja mille kohta komisjon oma algses eelarveprojektis ettepaneku tegi; märgib, et komisjon peaks korrigeerima vastavalt mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse sätetele ja uuele maksete koguvarule 2015. aasta maksete ülemmäära ülespoole summa võrra, mis võrdub 2014. aastal tehtud maksete ja mitmeaastase finantsraamistiku 2014. aasta maksete ülemmäära vahega; tunneb sügavat muret selle pärast, et tasumata arvete enneolematult kõrget määra 2013. aasta lõpus, mis üksnes rubriigi 1b raames oli 23,4 miljardit eurot, ei suudeta 2014. aasta ülemmäärade raames katta; nõuab asjakohaste paindlikkusmehhanismide kasutuselevõtmist maksete osas 2014. aastal ja toonitab, et isegi see ei ole eeldatavalt piisav, et hoida ära suur täitmise puudujääk 2014. aasta lõpus; rõhutab asjaolu, et maksete assigneeringute osas korduvalt tekkinud puudujäägid on olnud täitmata kulukohustuste enneolematult kõrge määra peamine põhjus, eriti viimasel paaril aastal;

15.

tuletab meelde, et aluslepingu (4) kohaselt tagavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon rahaliste vahendite olemasolu liidu seaduslike kohustuste täitmiseks kolmandate isikute suhtes; eeldab, et komisjon teeb oma eelarveprojektis ettepaneku maksete assigneeringute piisava määra kohta, mis põhineb reaalsetel prognoosidel ega ole tingitud poliitilistest kaalutlustest;

16.

nõuab mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse raames olemas olevate kõigi vahendite kasutamist, sh ettenägemata kulude varu kasutamist, kui see peaks olema vajalik, ja ainult viimase võimalusena maksete ülemmäära läbivaatamist, et täita kõik liidu seaduslikud kohustused ja mitte seada ohtu kõigile sidusrühmadele, nt teadlastele, ülikoolidele, humanitaarabiorganisatsioonidele, kohalikele omavalitsustele ning VKEdele tehtavad maksed või jääda nendega hiljaks ning ühtlasi vähendada aasta lõpus tasumata maksete summat;

17.

nõuab, et kõigi erivahendite (paindlikkusinstrument, ettenägemata kulude varu, ELi Solidaarsusfond, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ja hädaabireserv) kasutamine maksete osas tuleb kanda eelarvesse nii, et sellega ületatakse mitmeaastases finantsraamistikus maksete jaoks ette nähtud ülemmäära;

18.

arvestades humanitaarabi valdkonna maksete assigneeringute väga murettekitavat olukorda 2014. aasta algul, eelkõige humanitaarabi maksete assigneeringute (160 miljonit eurot) ülekandmist 2013. aastast 2014. aastasse, nõuab komisjonilt kõigi vajalike meetmete võtmist ja võimalikult kiiret reageerimist, et tagada ELi humanitaarabi nõuetekohane osutamine 2014. aastal; toonitab, et humanitaarabi maksete assigneeringute tase peaks vastama kulukohustuste assigneeringute arvatavale kasvule, mida tuleks 2015. aasta eelarveprojektis arvestada;

19.

tuletab meelde ühisavaldust maksete assigneeringute kohta ning Euroopa Parlamendi ja komisjoni kahepoolset avaldust 2014. aasta eelarvet puudutava kokkuleppe raames; palub komisjonil hoida eelarvepädevad institutsioonid täielikult kursis maksete ja täitmata kulukohustustega seotud arengutega kogu käimasoleva aasta jooksul ning nõuab maksetega seotud olukorra jälgimiseks regulaarsete institutsioonidevaheliste kohtumiste korraldamist;

20.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.