6.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 67/23

1.1

Kavandatud aegumine tundub olevat seotud tööstusliku tootmisviisiga, mis tugineb toodete minimaalsel väljavahetamismääral. Kuigi toodete väljavahetamine võib olla vajalik, tuleks võidelda teatud üle piiri minevate juhtudega. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb selget vahet meelega sisseehitatud defektidel ja kiirenenud tarbimismudelitel. Kuigi suuri, kuid tihtipeale teisejärgulisi uuendusi edendavad turundusvõtted võivad olla küsitavad, on käesoleva arvamuse eesmärk saada kontrolli alla selle nähtuse kõige silmatorkavamaid näited ja parandada garantiid tarbijate jaoks. Eesmärk on aidata suurendada usaldust Euroopa ettevõtetesse. Ettepanekud puudutavad tehnoloogiat, kaubandust, eeskirju, harimist ja teavitamist. Need on osa strateegilisest raamistikust, millega püütakse saavutada tootmise, tarnimise ja tarbimise ahelas õiglasem ja asjakohasem tasakaal.

1.2

Komitee soovib selliste toodete, millele on toote kasutusea lühendamiseks defekt sisse ehitatud, täielikku keelustamist. Neid näiteid on küll vähe, kuid nad on markantsed, näiteks meedias palju kajastust leidnud printerite juhtum, kus printerid on ehitatud nii, et nad ei töötaks enam teatud arvu kasutuskordade järel. See võib vaid viia inimeste usalduse kaotuseni nendesse ettevõtetesse.

1.3

Komitee soovitab ettevõtetel oma toodete parandamist lihtsustada. Seda peaks tegema kolme moodi: esiteks on tehnilised võimalused (näiteks tahvelarvutites on aku aparaadi kere külge kinnitatud, et seda ei saaks parandada, sundides nii peale uue tahvelarvuti otsmise), teiseks peaks tarbijatel olema võimalus osta viis aastat pärast ostu varuosi. Kolmandaks tuleks toote ostmisel anda kaasa nimekiri parandusvõimalustest ja juhend nende teostamiseks. Üldisemalt soovib komitee käesoleva arvamusega pakkuda tugevat toetust sotsiaalsele mõõtmele ja remondiettevõtetele. Ettevõtete ja nende klientide vahelise usalduse taastamist tuleks käsitleda eelkõige sellest seisukohast, et see võib aidata kaasa töökohtade loomisele.

1.4

Komitee jätab kõrvale siduva määruse võimaluse ja toetab vabatahtlikku sertifitseerimist. Näiteks kodumasinate valdkonnas oli kindel müügiargument 10–20-aastane varuosade kättesaadavuse garantii. Seda garantiid võiks ELis standardiseerida kõigile toodetele, mida 28 liikmesriigi territooriumil tarbitakse, et mitte karistada Euroopa ettevõtteid. Samuti võiksid tootjad avaldada teavet kõige sagedamini esinevate rikete kohta, kuna nemad tunnevad neid. Nad võiksid ladustada ainult neid varuosi, toota neid tellimusel või leida allhankijaid, kes neid toodaksid. See näitaks mõnede ettevõtete suurt pühendumist sellele, et tagada oma toodete usaldusväärsus ja minna kaugemale lihtsast kliendisuhtest. See oleks kooskõlas vabatahtliku sertifitseerimise ideega, et pakkuda viise toodete hooldamiseks ja vastupidavaks muutmiseks.

1.5

Komitee kutsub liikmesriike üles võtma oma riigihanke poliitikas arvesse kavandatud aegumise vastu võitlemise parameetritega. Kuna riigihanked moodustavad Euroopa Liidus SKP-st suure osa (16 % SKP-st), siis on avaliku sektori asutustel siinkohal oluline roll. Nad peaksid olema teistele eeskujuks.

1.6

Komitee leiab, et toodete kvaliteedi ja vastupidavuse parandamine looks Euroopas püsivaid töökohti ning seetõttu tuleks seda ergutada. Kui sellega kaasneb asjakohane koolitus, siis aitaks see väljuda kriisist, mis on Euroopa töötajaid rängalt tabanud.

1.7

Komitee pooldab seda, et tootel näidataks ära selle oodatav kasutusiga aastates või kasutuse järgi, et tarbija saaks teha teadlikke ostuvalikuid. Komitee soovitab katsetada märgiseid, kus oleks esitatud toote kasutuseal põhinev hinnanguline hind ühe aasta kohta, et ergutada tarbijaid ostma vastupidavamaid tooteid. Seda kasutusiga tuleks hiljem kontrollida, et vältida kuritarvitusi, mille puhul tarbija kannataks. Tarbija võiks nii osta tooteid, mis on küll ostmise hetkel kallimad, aga mis tasuksid aja jooksul rohkem ära. See innustaks ettevõtteid tootma vastupidavamaid tooteid. Sellisel märgistusel tuleks keskenduda tarbija jaoks vajalikule põhiteabele ja see peaks olema tootekategooriate kaupa erinev, et vältida mõnedel pakenditel üleliigset teavet.

1.8

Komitee peab kasulikuks süsteemi loomist, millega tagatakse ostetud toodete minimaalne kasutusiga. Peale lambipirnide ei ole praegu ühtegi õigusakti toodete minimaalse kasutusea kohta ega ka Euroopa standardeid, mis võimaldaksid seda mõõta. Samas ökomärgise raames on hakatud selles suunas uusi algatusi tegema. Ettevõtted, kes toodavad või turustavad toodet, mille kasutusiga on vähem kui viis aastat, peavad võtma arvesse ringlussevõtu väliskulusid, eelkõige siis, kui tootes on kasutatud keskkonnale ohtlikke aineid.

1.9

Komitee teeb ettepaneku, et ostul antav garantii sisaldaks minimaalset toimimisaega, mille jooksul oleksid parandamiskulud tootja kanda.

1.10

Suur osa toodete kasutusea vähendamise kuludest ja selle ebapiisava parandatavusega seotud raskustest lasub tarbijal. Ta kannatab selle all, et ettevõtted nagu ka mõned tarnijad püüavad vahel müüa lisagarantiid esimese aasta järel, kuigi kaheaastane garantii on kohustuslik. Näib, et sageli ei ole tarbijaid nende õigustest piisavalt teavitatud. Parem teavitamine, näiteks veebilehtede ja suhtlusvõrgustike abil, võiks tarbijate teadlikkust suurendada. Kavandatud aegumise Euroopa vaatluskeskus võimaldaks tarbijatel saada tavadest parema ülevaate ja oma valikuid paremini teha.

1.11

Tarbijate teadlikkus on toodete asjakohase ja säästva tarbimise eeltingimus. Lisaks on oluline teavitada tarbijaid asjakohaselt toodete minimaalsest kasutuseast, mis on oluline toodete ostuotsuseid tehes. Selles kontekstis oleksid tervitatavad vabatahtlikud kaubanduslikud ja ärialgatused ja tegevused.

1.12

Tarbijatel on tihtipeale tunne, et nad hulbivad seadusterägastikus. Kuigi kavandatud aegumist käsitletakse mitmetes (kaubandustavade, jäätmete …) direktiivides, on selleteemalisi tekste vähe kooskõlastatud ja neid tuleks õigusaktide paketiga ühtlustada.

1.13

Komitee soovitab liikmesriikidel eelkõige hariduses ergutada vastutustundlikku tarbimist, et tarbijad kaaluksid toote olelusringi, ökoloogilise jalajälje ja kvaliteedi seisukohast mõju keskkonnale. Komitee soovitab tungivalt kaasata tarbijate esindajaid rohkem käimasolevasse arutellu selle olulise ja tundliku teema üle, kuna nende osalus tagaks terviklikuma lähenemisviisi.

1.14

Komitee soovitab Euroopa Komisjonil viia sellel teemal läbi uuringuid, et tuua selgust paljudes tihtipeale vastuolulistes andmetes. See võimaldab saada kavandatud aegumisest ning eelkõige selle majanduslikust ja sotsiaalsest mõjust objektiivse pildi, ja seda mitte ainult lähtudes väidetavast kasust toote müüginumbrite jaoks, vaid ka lähtudes tööhõivest ja kaubanduse tasakaalust.

1.15

Komitee teeb ettepaneku korraldada sel teemal 2014. aastal suure Euroopa ümarlaua. Ümarlauale võiksid tulla kokku kõik sidusrühmad: tööstuse esindajad, finantssektor, tarnijad, ametiühingud, tarbijaühendused, valitsusvälised organisatsioonid, standardiagentuur ja eksperdid. See peaks hõlmama paljusid valdkondi, et mitte keskenduda ainult mõnele tööstussektorile. Sellele lisaks peaks võimalikult laia üldsuse kaasamist ergutavat lähenemisviisi järgides toimuma Euroopa Liidu kodanikele avatud foorum. Teine viis osaluse suurendamiseks on kasutada suhtlusvõrgustikke.

1.16

Üldisemalt soovitab komitee hoogustada teadusuuringuid ja tegevust kolmes valdkonnas, mis pidurdavad kavandatud aegumist.

1.17

Komitee edastab Euroopa tasandil selle sõnumi, millega ta loodab, et Euroopa astub uude majandusliku ülemineku etappi, minnes üle raiskavast ühiskonnast säästvale ühiskonnale, kus majanduskasv on selline, et see vastaks inimestele suunatud lähenemisviisi kaudu tarbijate vajadustele ega oleks mitte kunagi lihtsalt eesmärk iseenesest.

2.1

Kavandatud aegumine on mitmel põhjusel murettekitav. Vähendades tarbekaupade kasutusiga suurendab see ressursside kasutust ning toodete olelusringi lõpus käideldavate jäätmete hulka. Seda mitmel kujul esinevat nähtust kasutatakse müüginumbrite suurendamiseks ja majanduskasvu toetamiseks, luues tahtlikult pidevat vajadust ja tarbekaupu, mida ei saa parandada.

2.2

Selle tulemus on nii suur ressursside raiskamine ja reostus, et kodanikuühiskond ja mitmed selliste tavade suhtes kriitiliselt meelestatud poliitikud on võtmas meetmeid, et seda süsteemi ebakõla rõhutada ja selle vastu võidelda (ühishagid Ameerika Ühendriikides Apple'i vastu, Brasiilias esitatud kaebus ja 2013. aasta alguse seadusandlikud ettepanekud Belgias ja Prantsusmaal).

2.3

Tavaliselt tehakse vahet eri tüüpi kavandatud aegumisel, kuna aegumist võib määratleda kui materjali või seadme kasutuks muutmist enne selle ära kulumist (sõnaraamatu Le Petit Larousse järgi), nii et selle kasutuks muutumine või aegumine ei sõltu niivõrd selle ära kulumisest, kuivõrd tehnilisest progressist, käitumise muutumisest, moest jm.

2.4

Võib eristada eri tüüpi aegumist.

2.5

Sel teemal ei ole lõplikku üksmeelt. Need tähendusnüansid näitavad, kui vajalik on selle mõiste üldmääratlus ja kohaldada erinevaid meetmeid, sõltuvalt sellest, kas on tegemist aegumise objektiivsete (tehniliste) või subjektiivsete teguritega (moe mõju, uute toodete turule viimine). Mõnel juhul võib toote lühiajalisus olla keskkonnale kasulik. Pealegi sõltub aegumine ka tarbija käitumisest.

2.6

Komitee toetab diferentseeritud käsitlust. Eesmärk ei ole pikendada ühtlaselt kõigi toodete kasutusiga, vaid võtta arvesse toote kasutust. Samuti eelistatakse lähenemisviisi, kus kasutust optimeeritakse, isegi kui see ei too tingimata kaasa kasutusea pikenemist. Komitee soovib aidata parandada Euroopa ettevõtete toodete usaldusväärsuse mainet.

2.7

On palju põhjusi, miks Euroopa Liit peab tegelema kavandatud aegumise küsimusega. Need põhjused on seotud nii keskkonna, ühiskonna, rahva tervise, kultuuri kui ka majandusega. Kaaluda tuleb ka vähem materiaalseid, kuid komitee arvates sama olulisi sümboolseid ja eetilisi aspekte.

2.8

Kui vaadata keskkonna seisukohast, siis tarbime me praegu, kui aastas kasutatakse u 60 miljardit tonni toorainet, 50 % rohkem loodusvarasid kui 30 aastat tagasi. Eurooplane tarbib 43 kg loodusvarasid päevas, samas kui aafriklase kohta on sama näitaja 10 kg. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hinnangul saavad 1999. aasta tasemete põhjal praeguse esmatootmise iga-aastase 2 %lise kasvu juures vase-, plii-, nikli-, hõbeda-, tina- ja tsingivarud läbi 30 aasta ning alumiiniumi ja rauavarud 60–80 aasta jooksul. Seega napib üha rohkem materjale. Lisaks toodetakse igal aastal Euroopas 10 miljonit tonni elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid (2012. aasta andmetel) ning see arv peaks jõudma 2020. aastal 12 miljonini. Ringlussevõtu ja innovatsioonipoliitika kõrval tuleks võitluses kavandatud aegumisega toetada ELi uues, 13. augustil 2012. aastal jõustunud direktiivis sätestatud jäätmete toormekasutuse poliitikat.

2.9

Ühiskondlikult põhjustab kavandatud aegumine kolm probleemi. Esiteks on kriisi ajal tarbekaupade kavandatud aegumisest tulenev mõtteviis hoogustanud laenuga ostmist ja ennenägematuid võlakoormaid. Toodete aegumise all kannatavad kõige rohkem enim puudustkannatavad ühiskonnarühmad, kes ei saa osta kalleid jätkusuutlikke tooteid ja kes piirduvad sageli vähekvaliteetsete odavamate kaupadega. Seejärel võivad kavandatud aegumise negatiivse mõju all kannatada ka kõik remondiettevõtete töötajad. Keskkonna ja energia majandamise agentuuri (ADEME) (1) (2007. aasta) aruande andmed kinnitavad seda tendentsi: ainult 44 % rikkiläinud seadmetest parandatakse ära. Garantiiaja möödumisel parandatakse tarnijate hinnangul ainult 20 % seadmetest. ADEME (2010. aasta) uuringust tuli välja ka see, et 2006.–2009. aastal vähenesid Prantsusmaal remonditööd märkimisväärselt, eriti kodumasinate sektoris. Remonditööde sektori eelis on see, et seda ei saa mujale üle viia ja see pakub enamasti stabiilseid töökohti.

2.10

Samuti on sellel suur mõju rahva tervisele. Mõju on kahetine. Esiteks põletamise otsene mõju lähedal elavatele inimestele, sest elektroonikakomponendid on mürgised, ning teiseks rahvusvaheline mõju. Nimelt on IT-seadmete käitluse taristu nii puudulik, et paljud kasutuselt kõrvaldatud tooted eksporditakse ebaseaduslikult geograafilistele aladele, kus nende ladustamise tasu on väiksem, kuid kus nad avaldavad kohalikule elanikkonnale mitmesugust mõju (nt Ghanas, kus jäätmetest eraldatakse vanametall, et saata see Dubaisse ja Hiinasse. Suur osa nendest jäätmetest saadetakse lõunapoolsetesse riikidesse, kus nad tekitavad tervise- ja keskkonnaprobleeme).

2.11

On ka kultuurilisi tagajärgi. Mõningate uuringute järgi on kodumasina keskmine kasutusiga 6–8 aastat, samas kui 20 aasta tagasi oli see iga 10–12 aastat. Tarbijad võivad õigustatult küsida, miks on toodete kasutusiga vähenenud, kui kõikjal edendatakse innovatsiooni. Eurooplaste usaldust tööstusesse on kasvatatud pika aja jooksul ja kavandatud aegumisega on see kadumas. Ajal, mil peaaegu kõik arvamusküsitlused näitavad eurooplaste ja tööstuse vahelist tohutut lõhet, on selge, et kiire rikkiminek ja võimatu parandamine ei paranda tarbijate suhtumist ettevõtetesse. See selgitab, miks 92 % eurooplastest (2) soovivad, et toote kasutusiga (või kasutuskordade arv) oleks tootele märgitud. Euroopa ettevõtete konkurentsivõime parandamiseks tuleb parandada ka tarbijate usaldust ettevõtetesse.

2.12

Lõpuks on ka majanduslikke tagajärgi. Suur osa süüdistatud ettevõtetest töötavad kõrgtehnoloogia sektorites, mille tooteid imporditakse tihtipeale Euroopasse. Selle küsimusega tegeledes pakub Euroopa Liit oma ettevõtetele variandi, kuidas jätkusuutlikkust tegelikult rakendades teistest esile tõusta.

2.13

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ei unusta ka vähem materiaalseid, kuid võib-olla sama olulisi aspekte. Sümboolselt võib öelda, et kuigi kogu komitee Rio+20 suunas tehtud töö näitab, kui oluliseks komitee säästvat arengut peab, tunnistab komitee ka, et kavandatud aegumine kuulub selgelt komitee edendatava säästva arengu teemade alla. Komitee arusaama järgi eetikast ühiskonnas tundub problemaatiline, et insenerid kujundavad tooteid, mis aeguksid kiiremini või et reklaamijad korraldavad kampaaniaid, millega ergutatakse tarbijaid ostma tooteid, mille puhul nad teavad, et see ei suurenda tegelikult nende rahulolu.