52012DC0209

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

ELi riigiabi ajakohastamine

(EMPs kohaldatav tekst)

1.           Sissejuhatus. Riigiabi kontroll praeguses keskkonnas

1.           „Euroopa 2020” on käesoleva aastakümne kasvustrateegia. Muutuvas maailmas suunab Euroopa Komisjon oma poliitika Euroopa muutmisele arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks majanduseks. Need kolm vastastikku toetavat eesmärki peaksid aitama ELil ja selle liikmesriikidel saavutada tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse kaasatuse kõrge taseme.

2.           Seda arvestades on ühtne turg Euroopa olulisim vahend jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks. Tõhus siseturg nõuab kahe meetme võtmist: esiteks määrust ühe integreeritud ja riigipiirideta turu loomise kohta ja teiseks riigiabi kontrolli hõlmavat konkurentsipoliitikat, et vältida siseturu toimimise moonutamist ettevõtjate või liikmesriikide konkurentsivastase käitumise läbi, mis eelistaks ühtesid ettevõtjaid teistele. Konkurents on oluline majanduskasvu edendaja; see stimuleerib ettevõtjaid, k.a uusi turule tulema ja uuenduslik olema, suurendades tootlikkust ja konkurentsivõimet globaalsel tasandil. Konkurents on ka kulutõhus poliitika, sest seda saab rakendada ilma vähimagi riigi- või erasektori poolse kuluta. Seega mängib riigiabi kontroll kui konkurentsipoliitika vahend tähtsat rolli ühtse turu kaitsmisel ja tugevdamisel.

3.           Majandus- ja finantskriis on ähvardanud lõhkuda ühtse turu terviklikkuse ja suurendanud konkurentsivastaste reaktsioonide võimalikkust. Samal ajal on kriis suurendanud nõudlust riigi rolli suurendamise järele ühiskonna kõige haavatavamate liikmete kaitsel ja majanduse elavdamise edendamisel. Kuid see koormab liikmesriikide eelarveid, nõudes eelarve konsolideerimist ja nappide vahendite tõhusamat kasutamist. Peale selle on kriis suurendanud liikmesriikide poliitika rahastamisvõimaluste ebavõrdsust.

4.           Euroopa kasvupotentsiaali saab suurendada, suunates paremini riigi kulutusi ja luues sobivad tingimused majanduse elavdamiseks selliselt, et see ka kestaks. Eelkõige peaks riigi kulutused muutuma tõhusamaks,[1] tulemuslikumaks ja suunatuks majanduskasvu edendavale poliitikale, mis aitaks saavutada Euroopa ühiseid eesmärke.

5.           Osa riigi kulutustest tehakse riigiabina,[2] olgu selleks otsesed kulutused, maksusoodustused, riiklikud garantiid või muu. Rangem ja paremini suunatud riigiabi kontroll võib innustada kujundama tulemuslikumat majanduskasvu edendavat poliitikat; see võib ja vähendada konkurentsipiiranguid nii, et siseturg jääb konkurentsile avatuks. Samuti võib see parandada riigi rahanduse kvaliteeti. Paremini suunatud raamistik võimaldab liikmesriikidel aidata paremini kaasa nii jätkusuutliku kasvu strateegia „Euroopa 2020” rakendamisele kui ka eelarve konsolideerimisele.

6.           Riigiabi kontrolli on vaja ajakohastada selleks, et tõsta komisjonipoolse järelevalve kvaliteeti ja kujundada temast riigi vara aruka, kasvule suunatud poliitika jaoks kasutamise ning siseturul võrdseid võimalusi õõnestavate konkurentsimoonutuste vähendamise vahend. Sisuliste eeskirjade ja menetlusraamistiku praegune keerukus nii väiksemate kui ka suuremate juhtumite puhul on riigiabi kontrolli jaoks probleeme.

7.           Muud asjaolud toetavad vajadust ulatuslikult ajakohastada kogu ELi riigiabipoliitikat: enne 2013. aasta lõppu lõpeb mitmete peamiste riigiabimeetmete kehtivus, käimas on ELi mitmeaastase finantsraamistiku ja ELi struktuurifondide eeskirjade ettevalmistamine aastateks 2014–2020 ning peale selle majanduse ja eelarve järelevalvesüsteemi tugevdamine ELi poolaasta raames.

8.           Seega on riigiabi kontrolli ajakohastamise eesmärke kolm: i) edendada jätkusuutlikku, arukat ja kaasavat majanduskasvu konkurentsivõimelisel siseturul; ii) keskendada komisjoni eelkontroll nendele juhtumitele, millel on suurim mõju siseturule, tugevdades samal ajal liikmesriikide koostööd riigiabi eeskirjade jõustamisel; iii) ühtlustada eeskirju ja võimaldada kiiremat otsustamist.

9.           Käesolevas teatises kirjeldatakse integreeritud reformistrateegiat nimetatud eesmärkide saavutamiseks, mis on omavahel tihedasti seotud ja mida tuleb võtta ühtse reformipaketi integreeritud osadena.

2.           Riigiabi ajakohastamise eesmärgid ja nende saavutamise vahendid

2.1.        Majanduskasvu toetamine tugevdatud, dünaamilisel ja konkurentsivõimelisel siseturul

10.         Kasvustrateegia „Euroopa 2020” tunnistab riigiabi vajalikkust majanduskasvu jaoks ja selle võimet „aktiivselt ja positiivselt kaasa aidata ka riigiabipoliitika, mille abil käivitatakse ja toetatakse algatusi innovaatilisema, tõhusama ja loodussäästlikuma tehnoloogia loomiseks, ning hõlbustatakse samal ajal riikliku toetuse saamist investeeringuteks, riskikapitaliks ning teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks”[3].

11.         Strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamise poliitika võib aidata jõudsalt kaasa kriisi lõpetamisele ja anda uut hoogu jätkusuutlikule majanduskasvule. Liikmesriigid ja liit seavad esikohale sellesuunalised eelarvekulutused, millest osad sisaldavad riigiabi.

12.         Ajakohastatud riigiabi kontroll peaks hõlbustama hallata hästi kavandatud, tuvastatud turuhäiretele ja ühiseesmärkidele suunatud ning konkurentsi minimaalselt moonutavat abi („head abi”). See peaks tagama, et riigiabi stimuleeriks uuendustegevust, keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid, inimkapitali arendamist, väldiks keskkonna kahjustamist ning edendaks majanduskasvu, tööhõivet ja ELi konkurentsivõimet. Selline abi aitab kõige paremini kaasa majanduskasvule siis, kui see on suunatud turuhäirete kõrvaldamisele ja seega täiendab, kuid ei asenda, erasektori kulutusi. Riigiabi aitab saavutada soovitud riikliku poliitika eesmärke üksnes siis, kui sel on stimuleeriv mõju, st see innustab abisaajat tegevusele, mida ta ilma abita ei oleks ette võtnud. Riigiabi mõjutab majanduskasvu enim üksnes siis, kui see on kavandatud konkurentsimoonutusi piiravana ning hoiab siseturu konkurentsivõimelise ja avatuna. Seepärast on riigiabi kontroll väga oluline riigiabi sisaldavate riiklike kulutuste tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks, üldeesmärgiga kannustada enam majanduskasvu siseturul, mille eeltingimuseks on konkurentsi arendamine. Riigiabi, mis ei ole suunatud turuhäirete kõrvaldamisele ja millel ei ole stimuleerivat mõju, ei ole mitte üksnes riigi vahendite raiskamine, vaid see pärsib ka majanduskasvu, halvendades konkurentsitingimusi siseturul.

13.         Riigiabi kontroll toetab juba praegu strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatusi. Näiteks on lairibasuunistes sätestatud tõhusa riigiabi tingimused lairibaühenduse kasutuselevõtmiseks ja Euroopa digitaalarengu tegevuskava eesmärkide toetamiseks. Riigi toetus on väga oluline ka arukate, ajakohastatud ja omavahel täielikult ühendatud transpordi- ja energiavõrkude taristu väljaarendamiseks vastavalt juhtalgatuses „Ressursitõhus Euroopa” ettenähtule. Teaduse, arenduse ja innovatsiooni riigiabi raamistik hõlbustab „Innovatiivse liidu” ja „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” eesmärkide saavutamist. Juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa” rakendamise üks vahendeid on „saastaja maksab” põhimõtte elluviimine ja võimalus anda abi, et innustada ettevõtjaid tegutsema rangemate standardite kohaselt kui keskkonnaabi suunistes sätestatud ELi keskkonnastandardid või edendama energiatõhusust. „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” eesmärke aitab saavutada võimalus toetada koolitust riigi vahenditega. Pääste- ja ümberkorraldamisabi suunised võimaldavad anda riigiabi raskustesse sattunud ettevõtjatele üksnes rangetel tingimustel, ja kui selle tulemusel taastatakse nende pikaajaline eluvõime, innustades nii ebatõhusaid ettevõtjaid turult lahkuma ja valmistades ettevõtjaid ette ülemaailmse konkurentsi jaoks, siis aidatakse sellega kaasa juhtalgatuse „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” eesmärkide saavutamisele. Tuleks arendada edasi seost ühelt poolt strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide ja juhtalgatuste ning teiselt poolt riigiabi eeskirjade vahel, et ühtlustada komisjoni vahendeid ja innustada liikmesriike suunama napid vahendid ühistele prioriteetidele.

14.         Asetades rõhu riigi toetuse kvaliteedile ja tõhususele, võib riigiabi kontroll aidata ka liikmesriikidel muuta eelarvedistsipliini rangemaks ja parandada riigi rahanduse kvaliteeti. Tulemuseks on maksumaksja raha parem kasutamine. See on eriti oluline eelarve aruka konsolideerimise jaoks, ühendades sihtotstarbeliste riiklike kulutuste rolli majanduskasvu tagamisel vajadusega tagada kontroll eelarvete üle. Seepärast on vaja kaasata ELi poolaasta menetlusse riigiabi kontroll ja üldisemad konkurentsikaalutlused.

15.         Range riigiabi kontroll on samuti oluline hästitoimiva ühtse turu tagamisel. Selline range kontroll käib käsikäes ELi siseturu eeskirjade tulemusliku rakendamisega ja on eriti oluline nendel turgudel, mis on hiljuti avanenud ja kus suured turguvalitsevad operaatorid, kes saavad riigiabi, täidavad endiselt keskset rolli, näiteks transpordi, postiteenuste või, mõningatel juhtudel, energeetika valdkonnas. Riigiabi ajakohastamine võib parandada siseturu toimimist tõhusama poliitika abil, mis on suunatud konkurentsimoonutuste piiramisele, võrdsete võimaluste säilitamisele ja võitlusele protektsionismiga. Riigiabi kontroll on muutumas tähtsamaks nüüd, kui meil on vaja mobiliseerida majanduskasvu saavutamiseks kogu siseturu potentsiaal.

16.         Üleilmne keskkond seab Euroopa ettevõtjate ette lahendamiseks probleeme, kuid pakub ka kinnihaaramiseks võimalusi. Maailmas on erinevaid konkurentsieeskirjade süsteeme. ELi riigiabi eeskirjad pakuvad nendega võrreldes läbipaistvamat, ühtsemat ja majanduskasvule sihitud raamistikku, võimaldades samal ajal võrreldavat abi[4]. ELi ajakohastatud riigiabi raamistiku süvenev keskendumine majanduskasvu suurendamise eesmärkidele, tagades samal ajal siseturu korraliku toimimise, peaks suurendama ELi ettevõtjate konkurentsivõimet, k.a väljaspool ELi.

17.         Eriolukordade puhuks, kui kolmanda riigi antud toetus moonutaks konkurentsi, pakuvad WTO eeskirjad alusraamistikku, mis aitab vältida ebaseaduslike välismaiste toetuste spetsiifilisi tagajärgi ELi ettevõtjate jaoks. Peale selle võivad ka ELi kahepoolsed vabakaubanduslepingud kolmandate riikidega sisaldada toetusi reguleerivaid eeskirju erijuhtumiteks, mis ei ole hõlmatud WTO raamistikuga (näiteks vabakaubandusleping Koreaga). Nende sätete rakendamiseks saab kasutada kaubanduspoliitika vahendeid.

18.         Majanduskasvu eesmärgile kaasa aitavad ettepanekud riigiabi kontrolli ajakohastamiseks on järgmised:

(a) teha kindlaks ja määratleda ühised põhimõtted, mida komisjon kohaldab kõikide abimeetmete kokkusobivuse hindamisel; sellistes horisontaalsetes põhimõtetes täpsustataks, kuidas komisjon hindab ühiseid tegureid, mida praegu ei käsitleta ühtselt kõikide suuniste ja raamistike puhul. Need põhimõtted peaksid olema võimalikult kasutuskõlblikud ning peaksid käsitlema tõeliste turuhäirete määratlemist ja hindamist, samuti riigi sekkumise ergutavat ja pärssivat mõju, sealhulgas arutlusi abi üldise mõju üle.

(b) vaadata läbi ja lihtsustada riigiabi suuniseid, et viia need paremini kooskõlla nimetatud ühiste põhimõtetega. Läbivaatamine toimub üldise lähenemisviisi kohaselt, mis põhineb siseturu tugevdamisel, riiklike kulutuste tulemuslikkuse edendamisel (riigiabi kasutamine vaid siis, kui see pakub tõelist lisaväärtust). Kõrvaldamist vajavate turuhäirete selgem määratlemine ja abi stimuleeriva mõju põhjalikum uurimine mängib selles kontekstis olulist rolli raha tulusama kasutamise ja moonutuste vältimise tagamisel. Samuti on vaja süsteemsemalt hinnata riigiabi võimalikke negatiivseid mõjusid – eelkõige ressursside jaotamise ja dünaamilise efektiivsuse moonutamise, võistutoetamise ja turujõu kontekstis. Seega muutuvad näiteks finantssektoriväliseid ettevõtjaid käsitlevad päästmise ja restruktureerimise läbivaadatud suunised väga oluliseks vahendiks, millega kontrollida sellist konkurentsi tugevalt moonutavat abi, et tagada, et riik sekkuks turult lahkumise peatamiseks üksnes juhul, kui see on tõepoolest õigustatud. Samamoodi, kui turutingimused võimaldavad, kehtestatakse kriisijärgse keskkonna jaoks uued finantsasutuste päästmise ja restruktureerimise eeskirjad, mis on kooskõlas tulevaste ettepanekutega kriisi haldamise ja lahendamise kohta ELis. Peale selle peaks parimate tavade tuvastamine seoses strateegia „Euroopa 2020” kuluprioriteetidega võimaldama tasuvat ja majanduskasvu stimuleerivat riigiabi kiiresti vormistada. Ajakohastamise esimeses etapis ehk 2013. aasta lõpuks võiks ühtlustada ja võimaluse korral konsolideerida ühiste põhimõtete alusel mitmed suunised, sh piirkondliku abi, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, keskkonna ja riskikapitali suunised (abi liigid, mis moodustavad üle kahe kolmandiku ELis antavast abist). Seeläbi võib olla võimalik otsida ka koosmõjusid erinevate abikavade vahel ja saavutada erinevaid eesmärke. Suunised võetakse vastu eraldi järk-järgult ja viivitusteta selle ajavahemiku jooksul. Seejärel ühildataks ja konsolideeritaks järgemööda muud suunised.

2.2.        Jõustamise keskendamine juhtumitele, millel on suurim mõju siseturule

19.         Püüe tõhusama kulutamise suunas ei peaks tooma kaasa kõigi riiklike kulutuste luubi alla võtmist, vaid pigem ühtset turgu enim mõjutava abi, näiteks suuremahuliste ja potentsiaalselt moonutavate abimeetmete, k.a maksualase abi, prioriteetide seadmise ja rangema järelevalve. Samal ajal tuleks lihtsustada kohalikuma iseloomuga ja kaubandust vähem mõjutavate juhtumite analüüsi. Selle tulemuse võiks saavutada, sõnastades eeskirjad proportsionaalsemalt ja diferentseeritumalt ning ajakohastades riigiabi kontrollimenetlusi, asetades suurema vastutuse abimeetmete väljatöötamise ja rakendamise eest liikmesriikidele. See nõuab komisjonilt piisava ühtse turuga kokkusobivuse tagamiseks eeskirjade selgemat sõnastamist ja põhjalikumat järelkontrolli. Samuti vähendaksid väiksemad abisummad see riiklike ametiasutuste ja abisaajate halduskoormust.

20.         Prioriteetide seadmise eesmärgile kaasa aitavad ettepanekud riigiabi kontrolli ajakohastamiseks on järgmised:

(a) vähese tähtsusega abi määruse võimalik läbivaatamine üksikasjaliku mõjuhinnangu alusel, võttes arvesse olukorda kõigis liikmesriikides ja siseturul tervikuna, samuti sellise läbivaatamise mõju eelarvele, et uurida, kas kehtiv künnis vastab ikka veel turutingimustele;

(b) nõukogu võimaldamismääruse võimalik muutmine, et komisjon saaks kuulutada teatavad abikategooriad siseturuga kokkusobivaks ja vabastada need seega etteteatamiskohustusest. See võimaldaks omakorda suurendada neid abiliike, mille puhul võiks komisjoni kogemuste alusel piirduda lihtsustatud kontrolliga, ilma et see nõrgendaks komisjoni tõhusat järelevalve ja järelseiret. Võimaldamismäärusega hõlmatud uued abiliigid võiksid olla näiteks: kultuurile antav abi, loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi, (osaliselt) ELi poolt rahastatavatele projektidele (näiteks JESSICA) antav abi ja muud;

(c) üldise grupierandi määruse läbivaatamine ja reguleerimisala võimalik laiendamine läbivaadatud võimaldamismäärusega hõlmatud abikategooriatele, et paremini suunata riigi vahendeid konkreetsete eesmärkide saavutamisele, lihtsustades samal ajal suhteliselt väikeste abisummadega seotud, hästi kavandatud meetmete haldusjuhtimist.

21.         Kui komisjon peaks otsustama suurendad teatamiskohustusest vabastatud abimeetmete suurust ja ulatust, suureneks liikmesriigi vastutus riigiabi eeskirjade nõuetekohase kohaldamise tagamise eest. Kui teatamiskohustusest vabastatakse rohkem abimeetmeid, siis peavad liikmesriigid ette tagama vähese tähtsusega abimeetmete ning grupierandiga hõlmatud abikavade ja juhtumite kokkusobivuse siseturuga – rangelt koordineeritult komisjoniga, kes jätkab selliste meetmete järelkontrolli. Komisjon eeldab liikmesriikidelt paremat koostööd teabe esitamise ja teatiste ettevalmistamise kvaliteedi ja õigeaegsuse, samuti tõhusate riiklike süsteemide osas (k.a täitmise tagamine eraõiguse kaudu), mis peavad tagama etteteatamiskohustusest vabastatud riigiabimeetmete vastavuse liidu õigusele. Halduskoormust saab kergendada teatamiskohustuste vähendamise kaudu üksnes juhul, kui riiklikud ametiasutused suhtuvad riigiabieeskirjade järgimisse ja rakendamisse suurema kohusetundega. Sellest johtuvalt on vaja suurendada komisjoni järelkontrolli, mh seepärast, et praegused grupierandiga hõlmatud meetmete liikmesriikide poolse seire tulemused näitavad riigiabi eeskirjade sagedasi rikkumisi. Sel moel saab tagada jõustamise tulemuslikkuse.

2.3.        Ühtsemad eeskirjad ja kiiremad otsused

22.         Aja jooksul on riigiabi eeskirjad muutunud keerukaks õigusraamistikuks. Eeskirju on võimalik selgemaks muuta ja lihtsustada, suurendada nende siduvust ja ajakohastada hindamisprotsessi. Riigiabi mõisteid tuleb paremini selgitada ja meie horisontaalsed ja sisulised eeskirjad konsolideerida.

23.         Komisjonil on kohustus uurida kõiki väiteid, mis on seotud võimaliku abiga, ilma et tal oleks võimalik kindlaks määrata kaebuste käsitlemise prioriteete. Sellele lisaks ei saa komisjon osapooltelt alati täielikku ja täpset teavet, mis võib menetlusi venitada. Menetlusi tuleb tihedas koostöös liikmesriikidega ajakohastada ja reformida, et otsuseid saaks teha ettevõtlust silmas pidades mõistliku aja jooksul. Selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitava reformipaketi osad on:

(d) riigiabi mõiste täpsustamine ja parem seletamine: abi mõiste on objektiivne kontseptsioon, mis on otseselt määratletud aluslepingu artiklis 107 kui igasugune riigipoolne või riigi ressursside abil teostatav sekkumine, mis võib kahjustada liikmesriikide vahelist kaubandust, annab abisaajale eelise ja kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi. Komisjoni roll piirdub siinkohal selle selgitamisega, kuidas ta mõistab ja kohaldab aluslepingute sätteid, nii nagu neid on tõlgendanud Euroopa Kohus. Neid piiranguid silmas pidades täpsustab komisjon rakendamise lihtsustamise eesmärgil täiendavalt abi mõistega seotud põhikäsitusi;

(e) riigiabi menetlusmääruse ajakohastamine kaebuste käsitlemise ja turuteabe vahendite osas, et võimaldada komisjonil keskendada oma tegevus paremini siseturu jaoks kõige olulisematele juhtumitele. Selleks peab andma komisjonile võimaluse määrata kaebuste käsitlemise prioriteedid, et järjestada väited võimaliku abi kohta prioriteedi alusel, mille mõju konkurentsile ja kaubavahetusele siseturul on suur. Samal ajal tuleks tõhustada vahendeid, mis aitaksid komisjonil koguda turuosalistelt õigeaegselt kogu vajaliku teabe, et ta suudaks tulemuslikult uurida märkimisväärse mõjuga abi juhtumeid, et teha otsuseid ettevõtjate seisukohast mõistliku aja jooksul. Selline menetluste ajakohastamine võimaldaks komisjonil läbi viia rohkem siseturgu häirivate oluliste konkurentsimoonutuste omaalgatuslikke uurimisi. See peaks võimaldama ka kiiresti veenduda abimeetmete mõjus turule, mis võimaldaks kiiremat otsustamist.

3.           Edasised sammud

24.         Eespool kirjeldatud riigiabi ajakohastamise tulemusena peaks tekkima selgem ja ühtsem riigiabi kontrolli struktuur. Eespool kirjeldatud võimalikud meetmed on ühtse tervikliku reformipaketi koostisosad.

25.         Ülalkirjeldatud võimalikud meetmed toimivad seega suurte eesmärkide saavutamisel koos – need toetavad üksteist vastastikku ja sõltuvad üksteisest. Näiteks võimaldaksid eespool väljapakutud menetluslikud meetmed kiirendada otsuste tegemist ja komisjonil keskenduda jõustamisel sellele, mis on ELi tasandil kõige olulisem. Samasugust loogikat kohaldatakse üldise grupierandi määruse reguleerimisala laiendamisele võimaldamismääruse muutmise abil.

26.         Võttes arvesse eesmärkide ja reformipaketi osade vastastikust sõltuvust ning et maksimeerida riigiabi ajakohastamise tulemused, on soovitav, et reformi põhielemendid jõustuksid samaaegselt. Seepärast käivituvad käesoleva teatise vastuvõtmisel eri protsessid, ja reformipaketi põhilised õigusaktid, sh nõukogu omad, tuleks vastu võtta 2013. aasta lõpuks.

27.         Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks komisjoni ettepanekud menetlus- ja võimaldamismääruse kohta võtta vastu 2012. aasta sügisel. Komisjon püüab reformipaketti järgneva kuue kuu jooksul edasi arendada, et jõuda järk-järgult 2013. aasta lõpuks lõpule komisjoni peamiste õigusaktide läbivaatamise ja ajakohastamisega. Komisjon kavatseb konsulteerida liikmeriikidega ja alustada avatud dialoogi Euroopa Parlamendi ja muude sidusrühmadega, et koguda teavet arutelu jaoks riigiabi ajakohastamise ettepanekute üle.

[1]               See tähendab ka selliste toetuste järkjärgulist kaotamist, mis põhjustavad vahendite ebatõhusat kasutamist või keskkonna kahjustamist, kooskõlas komisjoni teatisega „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava”, KOM(2011) 571 (lõplik), lk 10.

[2]               Ülevaate riiklikest kuludest riigiabile võib leida komisjoni dokumendis „Riigiabi tulemustabel – ELi liikmesriikide antud riigiabi käsitlev aruanne”, KOM(2011) 848 (lõplik).

[3]               Komisjoni teatis „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”, KOM (2010) 2020 (lõplik), 3.3.2010, lk 20.

[4]               WTO 2006. aasta võrdlusanalüüsist nähtub, et liikmesriikide antud abi tase on võrreldav ELi peamiste kaubanduspartnerite antuga (toetused protsendina SKPst). Vt Maailma Kaubandusorganisatsiooni 2006. aasta aruanne „Exploring the links between subsidies, trade and the WTO”. http://www.wto.org/english/res_e/booksp_e/anrep_e/world_trade_report06_e.pdf. Vt II jagu „Subsidies, Trade and the WTO”, peatükk E „The incidence of Subsidies”.