21.1.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 21/44

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Loomade heaolu märgistuse võimalikud variandid ning üleeuroopalise loomade kaitse ja heaolu tugikeskuste võrgustiku rajamine” ”

KOM(2009) 584 lõplik

2011/C 21/08

Raportöör: Leif Erland NIELSEN

28. oktoobril 2009 otsustas komisjon vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Loomade heaolu märgistuse võimalikud variandid ning üleeuroopalise loomade kaitse ja heaolu tugikeskuste võrgustiku rajamine””

KOM(2009) 584 lõplik.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon võttis arvamuse vastu 6. mail 2010.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 463. istungjärgul 26.–27. mail 2010 (26. mai istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 106, vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 1.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Vaja on märgistussüsteemi, mis annaks tarbijatele objektiivset teavet, aitamaks neil valida loomade heaolu kohta ELis kehtivaid miinimumnõudeid ületavaid loomseid tooteid. Märgistus peaks andma tarbijatele kergesti mõistetaval usaldusväärsel teabel põhineva selge garantii.

1.2   Süsteemi eesmärk on norme teaduslikul alusel hinnata ja võrrelda. Süsteem peaks olema vabatahtlik, ühtlustatud, lähtuma turu nõudlusest ja põhinema sertifitseerimisel ning seda peab olema teatud kriteeriumide täitmise korral võimalik kasutada paralleelselt erasektoris kasutuselevõetud märgistussüsteemide ja teiste kvaliteedimärkidega. Süsteem peab järgima rahvusvahelisi kohustusi ning seda peab olema võimalik rakendada võrdsetel tingimustel impordi puhul Euroopa Liitu.

1.3   Komitee tervitab komisjoni käivitatud üksikasjalikke uuringuid märgistussüsteemi ja Euroopa tugikeskuste võrgustiku eri võimaluste mõju hindamiseks. Nimetatud uuringud viitavad selgelt sellele, et kõige realistlikum valik oleks eelpool kirjeldatud märgistussüsteem. See on kooskõlas ka komitee varasemate soovitustega sellel teemal (1).

1.4   Samas ei anna komisjon siiski hinnangut sellele, mida selliselt tagatissüsteemilt nõutakse, samuti ei ole võimalused reastatud tähtsuse järjekorras, vaid küsimus jäetakse lahtiseks, hoolimata asjaolust, et enamik ettepanekuid on ebarealistlikud. Oleks olnud mõistlikum ja kasulikum, kui komisjon oleks esitanud konkreetse ettepaneku, mis oleks edasiste arutelude aluseks. See oleks olnud eriti tähendusrikas, arvestades et kaks aastat tagasi palus nõukogu komisjonil spetsiaalselt võtta edasiste arutelude aluseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitused.

1.5   Oluline on vältida tarbetult pikaleveninud arutelusid. See puudutab eelkõige vajadust rakendada projekti „Welfare Quality” (2) tulemused ellu ning hallata ja täielikult ära kasutada asjaomaste institutsioonide olemasolevat võrgustikku ja antud valdkonna teadlaste pühendumust, raiskamata liialt aega teoreetiliste võimaluste üle arutlemiseks ilma konkreetseid ettepanekuid esitamata.

1.6   Projekt Welfare Quality on seega pannud tugeva aluse selliste teaduslike näitajate väljatöötamiseks, mis põhinevad peamiselt loomade heaolul ja käitumisel, kuid kaudselt ka kasutatud tootmissüsteemidel ja -meetoditel, neid seda saab hilisemas etapis kasutada klassifitseerimiseks ning läbipaistva ja usaldusväärse tarbijateabe tagamiseks.

1.7   Komitee toetab seetõttu Euroopa võrgustiku loomist, et jätkata projekti Welfare Quality tööd. Tuletades meelde varasemaid soovitusi, peab komitee võimalikest variantidest kõige sobilikumaks kombinatsiooni märgistussüsteemist ja tsentraalselt koordineeritud võrgustikust. Samal ajal peaksid kaasatud sidusrühmad andma olulise panuse süsteemi toimimisse ja asjakohaste normide kehtestamisse.

1.8   Väljapakutud süsteem on kavandatud täiendusena olemasolevatele ELi kvaliteedisüsteemidele, mille puhul kasutatakse nn vabatahtlikke märkeid, kirjeldamaks mahepõllumajanduslikke tooteid ja toidumunade tootmissüsteeme, ning geograafilisi tähiseid ja traditsioonilisi eritooteid käsitlevatele eeskirjadele, kus lähtutakse tootmismeetodist ja päritolust, mitte loomade heaolust.

2.   Taustteave

2.1   Mõõdetavad näitajad, loomade heaolu kõrgemad normid, märgistamine ning Euroopa võrgustiku loomine on loomade heaolu käsitleva komisjoni tegevuskava (3) peamised punktid. Eesmärk on anda tarbijatele paremad võimalused valida loomseid tooteid, mis on toodetud loomade heaolu arvestades ning ületavad ELi miinimumnõudeid. Seda saab teha, andes paremat teavet ja tõsta teadlikkust loomade heaolust, töötades välja norme ning arendades ja rakendades parimaid tavasid loomade kaitse ja heaolu Euroopa võrgustiku kaudu. Kuna Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonda – ja arvestades komitee liikmeskonna mitmekesisust, – kuulub paindliku ja tõhusa süsteemi paikapanemine selgelt komitee pädevusse.

2.2   Aruanne on vastus nõukogu 2007. aasta mais esitatud taotlusele, milles kutsuti üles hindama võimalusi heaolumärgistuse loomiseks. Selle aluseks olid komitee ettevalmistav arvamus ja jätkukonverents (4). Nõukogu palus komisjonil hinnata loomade heaolu märgistamise võimalikke variante, võttes kohaselt arvesse komitee soovitusi, kus käsitleti sellise märgistussüsteemi sisseviimise praktilisi küsimusi, mis põhineb heaolunäitajatel, mis on kooskõlas projekti Welfare Quality uurimistulemustega. Nagu komitee, soovitas ka nõukogu viia ELi tasandil läbi teabekampaania loomade heaolu ja märgistussüsteemide kohta.

2.3   Aruande lisades on ära toodud ulatuslikud välisuuringud, mis puudutavad võimalikke variante nii loomade märgistamiseks kui ka teabe tagamiseks ning Euroopa võrgustikuga seotud teatud aspekte. Kooskõlas nõukogu taotlusega on eesmärk algatada institutsioonidevaheline arutelu, võttes komisjoni käimasolevate arutelude aluseks kõnealuse aruande ja eri uuringud.

2.4   Aruandes ja komisjoni talituste lisatud kokkuvõttes uuringutest antakse ülevaade võimalikest variantidest, sh kohustuslikest või vabatahtlikest märgistussüsteemidest, kuid ühtegi neist ei tõsteta eraldi esile. Siiski on selge, et tulevane süsteem peab tagama tarbijasõbraliku teabe, põhinema teaduslikel kriteeriumitel, kasutama sõltumatuid sertifitseerimisasutusi, vältima konkurentsimoonutusi ja järgima rahvusvahelisi kohustusi.

2.5   Komisjoni arvates on üleeuroopaline tugikeskuste võrgustik suuteline ühtlustama loomade heaolu standardeid ja näitajaid, koordineerima olemasolevaid vahendeid, aitama vahetada parimaid tavasid, andma sõltumatut teavet ja vältima kattumist. Võimalikud variandid on praeguse olukorra jätkumine ilma täiendavaid meetmeid võtmata, tsentraliseeritud lähenemisviis, detsentraliseeritud lähenemisviis ning ülesandepõhisem strateegia, mis hõlmab nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud elemente.

2.6   Komisjon kaalub seega selliseid aspekte nagu halduskoormus, kulud ja märgistussüsteemide ja tootekvaliteedi suhe, näiteks mahepõllumajanduslikus tootmises. Aluseks võetakse projekti Welfare Quality uurimistulemused ning kaalutakse kõiki võimalikke sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnamõjusid. Komisjon soovib ka teostada täiendavaid uuringuid, et kindlaks määrata, kas tarbijate seisukohad on eelmiste uuringutega võrreldes muutunud ja kui, siis miks.

3.   Märkused

3.1   Komitee toetab jätkuvalt loomade heaolu käsitlevat komisjoni tegevuskava (5) ja väljendab heameelt, et loomade kaitse ja heaolu protokollile on Lissaboni lepingus omistatud suurem tähtsus, mis viitab suuremale huvile antud teema vastu (6).

3.2   Läbiviidud uuringud näitavad, et vaja on sidusamat ja paremini koordineeritud lähenemisviisi loomade kaitsele ja heaolule Euroopa Liidus. Vabatahtlike märgistus- ja kvaliteedisüsteemide rohkus liikmesriikides võib olla eksitav ning võib tekkida oht, et toodete vahel tehakse põhjendamatult ja asjakohatult vahet ning luuakse asjaomastele tootjatele ja turustajatele ebavõrdne olukord.

3.3   Tarbijatel on võimalik seada loomade heaolu esmatähtsaks eetilistel, kvaliteediga seotud või muudel kaalutlustel, kuid dokumentide puudumine tähendab, et nad on turustamisel kasutatavate väidete põhjendatuse ja usaldusväärsuse suhtes umbusklikud. Objektiivsed ja teaduslikult põhjendatud dokumendid on ELi miinimumnõudeid ületavate loomsete toodete turustamise edendamisel seega väga olulised. On selge, et märgistamisel on soovitud mõju ainult siis, kui esitatav teave on kergesti mõistetav ning kui tarbijad saavad piisavalt aru, mida see tähendab, ja on huvitatud selle saamisest.

3.4   Vaja on objektiivsel ja usaldusväärsel teabel põhinevat eristatavat tagatist ning komitee toetab kooskõlas oma 2007. aasta arvamusega täielikult liikumist selles suunas. Komitee avaldab tänu sellest saadik tehtud põhjaliku töö eest ning mõistab, et see on olnud aeganõudev.

3.5   Seega oleks olnud kasulikum, kui komisjon oleks pannud võimalikud variandid tähtsuse järjekorda ning võtnud ühe või mitu ettepanekut käimasoleva poliitilise protsessi aluseks, sh komitee soovitustel põhineva ettepaneku. Läbiviidud ulatuslikud uuringud toetavad selgelt komitee soovitusi, mille kohaselt peaks iga märgistussüsteem realistlikult võttes olema vabatahtlik, ühtlustatud ja turupõhine, et luua praktiline ja toimiv raamistik selliste loomsete toodete turustamiseks, mis ületavad miinimumnõudeid loomade heaolule.

3.6   Komisjon peaks lähtuma ka ulatuslikust Euroopa tasandi tööst selles valdkonnas. Tegemist on teadmistepõhiste süsteemidega, mida saab kasutada nii kaupade ja teenuste pakkujate kui ka tootjate teavitamiseks ning turukesksete tegevuste ja tarbijate reageeringu stimuleerimiseks, näiteks Fairtrade märgistus, metsahoolde nõukogu (Forest Stewardship Council), merendusnõukogu (Marine Stewardship Council) ja Rainforest Alliance. Kõige olulisemad osad peavad puudutama süsteemi haldamist, ulatust, eesmärke ja normide kehtestamist, võimaldama sõltumatut järelevalvet, mõjuanalüüse ja kulutõhususe analüüsi ning jälgima avalikke nõudeid ja reklaami (7).

3.7   Teadusuuringute koordineerimine tagaks vahendite tõhusama kasutamise ja komitee arvates on oluline, et sellel teemal käivitataks institutsioonidevaheline arutelu. See on eelkõige tõsi, arvestades vajadust rakendada projekti Welfare Quality tulemused ellu võimalikult kiiresti, tugevdada teadlaste pühendumust ja tegutseda edasi praeguseks saavutatud tulemuste põhjal, raiskamata liialt aega teoreetiliste võimaluste üle arutlemiseks ilma konkreetseid ettepanekuid esitamata. Teadusuuringute tulemuste parema levitamise ja ELi poliitika parema mõistmise huvides on väga oluline ka võrgustiku loomine peamiste ELi väliste riikide teadlastega. See on tähtis tulevaste kaubandussuhete jaoks.

Märgistamissüsteem

3.8   Kuigi uuringus ei jõuta märgistamissüsteemi osas ühegi selge järelduseni, osutatakse seal – kuigi üsna kaudselt –, et kõige realistlikum on otsekohene ja paindlik süsteem, millesse lisatakse kõigis olulistes punktides komitee soovitused ja ettepanekud, st teaduspõhine, turupõhine ja vabatahtlik süsteem, mida saab kasutada paralleelselt olemasolevate erasektoris kasutuselevõetud märgiste ja kvaliteedimärgistega.

3.9   Komitee on siiski seisukohal, et süsteem peaks juhinduma peamiselt järgmistest aspektidest:

—	pakutud tugikeskus(ed) peaks(id) kehtestama nõutavad objektiivsed kriteeriumid loomade kogu elutsükli hindamiseks. Need tuleks muuta praktilisteks ja realistlikeks tootmistingimusteks, et tagada teadusuuringute, arendustegevuse ja uute tehnoloogiate (8) kasutamise parim koostoime;

—	kriteerium tuleb muuta märgistamissüsteemile kohaldatavateks normideks, (9) et tagada sõltumatu asutuse teostatav korralik mõõtmine ja kontrollimine koos sisendiga asjaomastelt sidusrühmadelt;

—	tootjad ja tarbijad saavad siis vabatahtlikkuse alusel märgistada loomsed tooted ELi tunnustatud märgisega, mis tagab, et nad on kooskõlas ELis kehtivaid miinimumnõudeid ületavate normidega;

—	normid võivad näiteks sisaldada kolme miinimumnõudeid ületavat eri taset, sõltuvalt sellest kui asjakohane see on konkreetse liigi või toote jaoks (10);

—	vastavus spetsiifilistele nõuetele ja märgise kasutamise viiside kontrollimine tuleks allutada isereguleerimisele ja sõltumatule järelevalvele (11).

3.10   Selle süsteemi kohaselt rakendatakse, kontrollitakse ja kasutatakse vastavalt turutingimustele asjakohast logo sõltumatult riigiasutustest. Logo vabatahtliku lisamise kaudu (paralleelselt tähtede, värvide või punktide süsteemiga) olemasolevatele märgistele lahendaks see ettepanek ka probleemi, mis seisneb selles, et liiga palju märgiseid üksikutel toodetel tekitab teabe ülekülluse. Teave jõuaks huvitatud ja motiveeritud tarbijateni ning tugev teaduslik alus ja sõltumatu sertifitseerimine suurendaksid usaldust süsteemi vastu.

3.11   Skeemi käivitamise ajakava peab peegeldama turunõudeid, kuid ka tootjate organisatsioonid, ettevõtjad ja hulgikaupmehed saavad süsteemi oma toodete jaoks kasutada tingimusel, et need tooted vastavad kõrgeimatele nõuetele, ja neid vastavalt turustada. Näiteks on oluline, et süsteem oleks kooskõlas kasvava suundumusega markeeringu kasutamise poole, mis tähendab, et jaemüügisektoris kasutatakse märgistamisest erinevaid meetodeid teavitamaks, et toote puhul on võetud arvesse loomade heaolu.

3.12   Süsteemi võiks sarnastel tingimustel kasutada ka imporditud toodete puhul, vältides seeläbi igasuguseid probleeme seoses Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadega, kuna see organisatsioon lubab vabatahtliku märgistamise süsteeme tingimusel, et need on asjakohased ja kolmandatest riikidest pärit tootjatele samadel tingimustel juurdepääsetavad.

3.13   Selline turupõhine lähenemine eeldab muuhulgas seda, et süsteem on tarbijate ja jaemüüjate jaoks piisavalt atraktiivne ning et tootmiskulud kompenseeritakse parema turule juurdepääsu ja kõrgemate hindadega.

Euroopa võrgustik ja tugikeskused

3.14   Loomade heaolu sujuva arengu tagamiseks tuleb objektiivsetel alustel kaasata ELis olemasolevad teadusasutused. Seetõttu toetab komitee Euroopa võrgustiku loomist selles valdkonnas. Võrgustikku koordineeriks üks või enam tugikeskust, mis toimivad sarnaselt olemasolevate loomade heaoluga tegelevate tugikeskustega (12).

3.15   Euroopa Toiduohutusamet, Teadusuuringute Ühiskeskus ja riiklikud referentlaborid tegelevad juba mingil määral loomade heaolu küsimustega, aga nad ei ole kvalifitseeritud koordineerima seda valdkonda kogu ELis. Võrgustik peab nende ELi organite tööd täiendama, aga mitte dubleerima. Põhimõtteliselt peaks see käsitlema loomade kaubanduslikel eesmärkidel kasutamise kõiki aspekte ja olema sõltumatu välishuvidest.

3.16   Võrgustikul on järgmised omavahel seotud ülesanded:

—	luua ja uuendada näitajaid ja muid elemente, et hinnata loomade heaolu teaduslikul alusel ja sisendiga erinevatelt kaasatud sidusrühmadelt;

—	hinnata loomade heaolu meetmete mõju ja selle paranemist;

—	innustada teadusuuringuid ja arendada teaduslikku alust normide uuendamiseks;

—	anda teavet ja pidada dialoogi normide rakendamise üle ning aidata tagada proaktiivsem loomade heaolu käsitlev poliitika kogu maailmas.

3.17   Parim viis küsimusega tegelemiseks on arvatavasti olemasoleva Welfare Quality võrgustiku arendamine koos laiema võrgustikuga peamistes ELi mittekuuluvates riikides. Projekt Welfare Quality on seega pannud aluse märgistamissüsteemi arendamisele selliste loomapõhiste näitajate väljatöötamisega, mida võib hilisemas etapis kasutada klassifitseerimiseks ning läbipaistva ja usaldusväärse tarbijateabe tagamiseks.

3.18   Võrgustiku väljapakutud normid peaks vastu võtma sõltumatu organ. Arvestades, et süsteemi korralikuks toimimiseks tuleb aktiivselt kaasata sidusrühmad, peavad nad andma võimalikult suure panuse otsuse tegemise protsessi ning ka strateegia välja töötamisse ja töökavade koostamisse.

Muud küsimused

3.19   Loomade heaolu käsitleva komitee ettepaneku aluseks on parimad praegu kättesaadavad teaduslikud teadmised ja hinnangud. Ühtlustatud nõuded võimaldavad tarbijail teha teadlikke ostuotsuseid ja luua seeläbi stiimuleid ka tootjate jaoks. Selle eelduseks on siiski meetmed teabekampaaniate ja koolitusprogrammide kujul, et tõsta teadlikkust loomade heaolust, normidest ja märgistamisest. Hoolimata selgest vajadusest Euroopa tasandi koordineerimise järele tuleks seda korraldada ja rakendada piirkondlikul ja riiklikul tasandil, kuna kogemus on näidanud, et ELi tsentraliseeritud teabekampaaniad ei ole liikmesriikides läbilöögivõimelised.

3.20   Ülalnimetatud ettepanekud ei lähe vastuollu olemasolevate ELi mahepõllumajanduse kavadega, mis käsitlevad samuti paljusid loomade heaolu aspekte. Võib eeldada, et loomade heaolu käsitletakse koos mahepõllumajandustoodetega normide järkjärgulise rakendamise kaudu, kui normid kättesaadavaks muutuvad, ning on seega osa mahepõllumajandustoodete järelevalve korraldamisest, toomata kaasa mingeid täiendavaid halduskulusid. Tarbijad seostavad mahepõllumajandust loomade heaolu rangemate normidega ja neilt oodatakse ELi logoga märgistatud mahepõllumajandustoodete äratundmist.

3.21   Pakutud süsteem on kavandatud täiendusena olemasolevatele ELi kvaliteedisüsteemidele, mille puhul kasutatakse nn vabatahtlikke märkeid toidumunade tootmissüsteemides, ja eeskirjadele, mis puudutavad geograafilisi tähiseid ja traditsioonilisi eritooteid. Neis süsteemides kasutatakse lähtepunktina ka tootmismeetodeid ja päritolu, aga mitte loomade heaolu, kuigi neid aspekte käsitletakse mingil määral loomade heaoluna. Tarbijad on aga nende süsteemidega kursis ja need tuleks säilitada. Tootmissüsteemidel põhinevate vabatahtlike märgete kasutamise edasist kohustuslikku või vabatahtlikku kasutamist tuleks seevastu vältida, kuna spetsiifilised tootmistingimused ei kuulu reguleerimisele ELi keerukates õigusloomemenetlustes. See on täiesti selge näiteks seoses ELi miinimumnormide kehtestamisega.

3.22   Komisjoni teatises põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika kohta tehakse ettepanek koostada erasektori ja riiklike toidu sertifitseerimiskavade suunised (13). Pakutud suunised aitavad ka kaitsta tarbijaid eksitava teabe eest, jättes samal ajal turu ülesandeks reageerida tarbijate muredele seoses loomade heaoluga, ja nende abil muudetakse sertifikaat ELi toidupoliitika võtmeelemendiks.

3.23   Pakutud süsteem ei puuduta ühtegi spetsiifilist religioosset teemat, kuna märgistamine on ainult tagatis sellele, et toode on vastavuses ELi miinimumnõudeid ületavate loomade heaolu nõuetega.

3.24   Üleeuroopalisel tugikeskuste võrgustikul peab olema võtmeroll kõigi nende selgroogsete heaolu suurendamisel, keda peetakse kaubanduslikel eesmärkidel, sh näiteks kalad ja karusloomad, keda tuleks käsitleda samade kriteeriumite alusel nagu muid elusloomi. See kehtib ka laboriloomade kohta, seetõttu uurib Euroopa Alternatiivsete Meetodite Tõestamise Keskus alternatiive loomade kasutamisele teaduslikel eesmärkidel.

---

(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 15. märtsi 2007. aasta ettevalmistav arvamus teemal „Loomade heaolu – märgistamine” koostati nõukogu eesistujariigi Saksamaa taotlusel (ELT C 161, 13.7.2007, lk 54).

(2)  Welfare Quality® puhul oli tegemist ELi vahenditest rahastatava uurimisprojektiga, mis viidi läbi aastatel 2004.–2009. Projektis osalesid ligikaudu 250 teadlast ning 39 uurimisinstituuti ja ülikooli 13 Euroopa riigist või olulisest kolmandast riigist. Projekt kasutas teaduslikku alust, et arendada loomade heaolu standardeid ja praktilisi strateegiaid loomade heaolu kaasamiseks kogu ahelas – alates loomapidamisest ning tootmis- ja turustamisahela järgmisest etapist kuni turustamise ja tarbijatele mõeldud asjakohase teabeni.

(3)  KOM(2006) 13, 23.1.2006.

(4)  Konverents „Loomade heaolu parandamine märgistamisega?” toimus 28. märtsil 2007 ning selle korraldasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Komisjon ning ELi eesistujariik Saksamaa. Nõukogu järeldustes öeldakse selgelt, et „tuleb arvesse võtta Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee … vastu võetud ettevalmistavas arvamuses … antud soovitusi” (järeldused, põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 2797. istung, Brüssel, 7. mai 2007).

(5)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Loomade kaitset ja heaolu käsitlev ühenduse tegevuskava aastateks 2006–2010”, ELT C 324, 30.12.2006, lk 18.

(6)  Artiklis 13 on sätestatud: „… ühendus ja liikmesriigid [pööravad] täit tähelepanu loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu nõuetele, respekteerides samal ajal liikmesriikide õigus- või haldusnorme ja tavasid, mis iseäranis käsitlevad riitusi, kultuuritraditsioone ja piirkondlikku pärandit”. Kõnealune kohustuslik säte asendab varasema suulise kokkuleppe (st protokolli) ning annab Euroopa Kohtule volitused lahendada vaidlusi.

(7)  Selline süsteem saaks taotleda ISO65-akrediteerimist – üldised nõuded toodete sertifitseerimissüsteeme pakkuvatele asutustele.

(8)  Kooskõlas projektiga Welfare Quality peab hindamine eelkõige tuginema pigem loomade käitumisele („heaolu väljundid”) kui otseselt tootmissüsteemidele (sisend ja allikad). Praktikas hinnatakse tootmissüsteeme siiski selle põhjal, millist mõju nad avaldavad loomade käitumisele. Kõnealuste näitajate puhul eeldatakse, et need hõlmavad kõiki loomaliigi seisukohast olulisi tegureid, nagu kasvatamise iseärasused, ruumilised ja laudatingimused, võimalused loomulikuks käitumiseks, igapäevane kontroll, loomahaiguste ja loomade tervishoiuga seotud aspektid, võõrutamine, kirurgilised operatsioonid ning loomade transport tapamajja, uimastamine ja tapmine. Süsteem ergutab ka vabatahtlikkusel põhinevat uuendus- ja arendustegevust, mis viiakse läbi individuaalselt.

(9)  Mõiste „normid” on pakutud selleks, et vältida segiajamist „standarditega”, mille on spetsiifiliste menetlustega välja töötanud Euroopa standardimisasutused.

(10)  Tegemist on projektis Welfare Quality kasutatud jaotust kolmeks tasemeks: suurepärane (kõrgeim tase), täiustatud (hea heaolu) ja miinimumnõudeid ületav tase.

(11)  Instituut või organisatsioon või spetsialiseerunud sertifitseerimisasutus, kes järgivad oma tegevuses asjaomaseid Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid EN ISO 17000 või kes on akrediteeritud sertifitseerimisasutusena kooskõlas standardiga EN ISO 45011.

(12)  Komisjon kasutab mõistet „üleeuroopaline tugikeskuste võrgustik”, aga siin on tegemist uurimisüksuste võrgustikuga loomade heaolu sektoris, mida koordineerib üks või mitu võrdluskeskust (nt iga liigi jaoks eraldi), mis pakuvad näitajate alusel välja loomade heaolu normid vastuvõtmiseks sõltumatu asutuse poolt. Arvamuses ei täpsustata, kuidas need organid tuleks korraldada, v.a ettepanek, et kaasata tuleks asjaomased sidusrühmad.

(13)  KOM(2009) 234, 28.5.2009.

---