This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52009IP0085
Next steps in border management in the EU European Parliament resolution of 10 March 2009 on the next steps in border management in the European Union and similar experiences in third countries (2008/2181(INI))
Euroopa Liidu piirihaldusmeetmed ja sarnased kogemused kolmandates riikides Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2009 . aasta resolutsioon järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete ja sarnaste kogemuste kohta kolmandates riikides (2008/2181(INI))
Euroopa Liidu piirihaldusmeetmed ja sarnased kogemused kolmandates riikides Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2009 . aasta resolutsioon järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete ja sarnaste kogemuste kohta kolmandates riikides (2008/2181(INI))
ELT C 87E, 1.4.2010, p. 1–5
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
1.4.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 87/1 |
Teisipäev, 10 märts 2009
Euroopa Liidu piirihaldusmeetmed ja sarnased kogemused kolmandates riikides
P6_TA(2009)0085
Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2009. aasta resolutsioon järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete ja sarnaste kogemuste kohta kolmandates riikides (2008/2181(INI))
2010/C 87 E/01
Euroopa Parlament,
võttes arvesse komisjoni 13. veebruari 2008. aasta teatist „Järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete ettevalmistamine” (KOM(2008)0069);
võttes arvesse komisjoni 13. veebruari 2008. aasta teatist „Aruanne FRONTEXi tegevusele antud hinnangu ja tema tulevase arengu kohta” (KOM(2008)0067);
võttes arvesse komisjoni 13. veebruari 2008. aasta teatist „Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) loomise analüüs” (KOM(2008)0068);
võttes arvesse Euroopa andmekaitseinspektori 3. märtsi 2008. aasta esialgseid kommentaare ning artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma ja politsei- ja õiguskoostöö töörühma 29. aprilli 2008. aasta ühisarvamust kolme eelnimetatud teatise kohta;
võttes arvesse nõukogu järeldusi Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiride haldamise kohta;
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (1);
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (2);
võttes arvesse nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1104/2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (3), ja nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta otsust 2008/839/JSK, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (4);
võttes arvesse komisjoni 24. novembril 2005. aasta teatist justiits- ja siseküsimuste valdkonna Euroopa andmebaaside suurema tõhususe, tugevdatud koostalitusvõime ja koostoime kohta (KOM(2005)0597);
võttes arvesse oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni FRONTEXi tegevusele ja Euroopa piiride valvamise süsteemile (EUROSUR) antud hinnangu ja nende tulevase arengu kohta (5);
võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0061/2009),
|
A. |
arvestades, et kontrolli kaotamine ELi sisepiiridel on Euroopa integratsiooni üks märkimisväärsemaid saavutusi; |
|
B. |
arvestades, et sisepiirideta ala ei saa toimida ilma ühisvastutuse ja solidaarsuseta välispiiride haldamisel; |
|
C. |
arvestades, et tähelepanu tuleks pöörata koostööle kolmandate riikide piiride turvalisuse eest vastutavate asutustega, tehes seda kooskõlas ELi üldise välispoliitikaga; |
|
D. |
arvestades, et igal aastal ületab ELi välispiiri 160 miljonit ELi kodanikku ning 60 miljonit kolmandate riikide kodanikku, kellelt ei nõuta viisat, ja 80 miljonit kolmandate riikide kodanikku, kellel peab olema viisa; |
|
E. |
arvestades, et piiride turvalisuse suurendamise meetmed peavad üha enam globaliseeruvas maailmas käima käsikäes reisijatevoogude hõlbustamise ja liikuvuse edendamisega; |
|
F. |
arvestades, et ELi integreeritud piirihalduse raames on juba kehtestatud mitmeid vahendeid ja programme ning mitmed on veel ettevalmistamisel või poliitika väljatöötamise etapis; |
|
G. |
arvestades, et komisjon on teatanud kavatsusest esitada ajavahemikus 2009–2010 õigusaktide ettepanekud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi, registreeritud reisija programmi ja reisiloa elektroonilise süsteemi (ESTA) kohta; |
|
H. |
arvestades, et samasugune süsteem kehtib Austraalias ning USA rakendab seda praegu US-VISIT programmi osana; |
|
I. |
arvestades, et puudub nii laiaulatuslik üldkava, milles sätestataks ELi piiristrateegia üldine struktuur, kui ka olemasolevate ja ettevalmistamisel olevate süsteemide põhjalik hinnang, |
Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem
|
1. |
on teadlik sellest, et nn riiki lubatust kauemaks jäänud isikud, kellele kavandatav riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem keskendub, moodustavad eeldatavasti ELi ebaseaduslike sisserändajate kõige suurema kategooria; nõuab siiski rohkem teavet välistöövõtja kogutud andmete kohta, mille kohaselt oli 2006. aastal 25 liikmesriigiga ELis hinnanguliselt kuni 8 miljonit ebaseaduslikku sisserändajat (6); nõuab lisaks, et määratletaks selgelt mõiste „riiki lubatust kauemaks jäänud isik”, sealhulgas teatavatel tingimustel tehtavad võimalikud erandid, ning koostataks täpsem kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs, milliseid ohte, riske ja kulusid nad Euroopa ühiskonna jaoks kaasa toovad; |
|
2. |
juhib tähelepanu sellele, et kuigi kavandatav süsteem ja hoiatusteatega edastatav teave võib aidata ära hoida kolmandate riikide kodanike riiki lubatust kauemaks jäämist ning pakkuda samas andmeid ja teavet käitumissuundumuste kohta, on lubatud viibimisperioodist kauemaks jääva isiku kinnipidamiseks siiski vajalik kokkupuude õiguskaitseorganitega, ning seetõttu ei usu, et kavandatav süsteem kaotaks kauemaks jäämise nähtuse kui sellise; |
|
3. |
vajab rohkem teavet selle kohta, kuidas nimetatud süsteem integreeritakse kehtivasse raamistikku ja kuidas see sellega koos toimib, samuti võimalike muutuste kohta, mida on vaja olemasolevatesse süsteemidesse teha, ning sellega kaasnevate tegelike kulude kohta; on seetõttu arvamusel, et sellise süsteemi rakendamise hädavajalikkus on endiselt kaheldav; |
|
4. |
tuletab meelde, et riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi tõhus toimimine sõltub aineliselt ja korralduslikult VIS ja SIS II süsteemi edukusest; rõhutab, et need vahendid ei ole veel täielikult käivitunud, mistõttu ei ole ka olnud võimalik neid igakülgselt hinnata; rõhutab, et SIS II talitlusvõime ja usaldusväärsus on seatud kahtluse alla; |
|
5. |
märgib, et USA kogemustest lähtudes on kahtlemata raskem kontrollida väljumist kui sisenemist, eriti seoses lahkumisega meritsi ja maitsi; peab samade kogemuste põhjal sellise süsteemi kulutõhusust väga kaheldavaks; palub seetõttu komisjonil anda täiendavat teavet tegelike investeeringute kohta, mida selline süsteem kaasa toob; |
Registreeritud reisija programm
|
6. |
toetab põhimõtteliselt kolmandate riikide kodanike registreeritud reisija programmi, sõltumata sellest, kas nende suhtes kehtivad viisanõuded, kuna see aitaks kiirendada reisijatevoogusid ning väldiks sisenemis- ja väljumiskohtade ummistumist, samuti ELi kodanike jaoks võimaluse korral automaatväravate kasutamist, sest ühenduse õigus praegusel kujul ei võimalda piirikontrolli lihtsustada, välja arvatud piirialadel elavate kolmandate riikide kodanike puhul; |
|
7. |
kritiseerib eelnimetatud teatises „Järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete ettevalmistamine” kasutatud terminoloogiat (madala riskiga / heauskne reisija), mis viitab sellele, nagu peetaks suurt hulka reisijaid a priori kõrge riskiga või pahauskseteks reisijateks, ning soovitab kasutada mõistet „sagedane reisija”; |
|
8. |
märgib, et mitmed liikmesriigid on juba kehtestanud või valmistavad ette kolmandate riikide kodanike registreeritud reisija programmi, ning juhib tähelepanu ohule, et lõpptulemusena võib tekkida segadik 27 süsteemist, mis kõik põhinevad eri kriteeriumidel, sealhulgas erinevatel andmekaitse ja tasude kriteeriumidel; on teadlik asjaolust, et Madalmaad koos Saksamaa, Ühendkuningriigi ja FRONTEXiga soovivad edendada rahvusvahelist kiirreisija programmi, mis oleks võimalik eeskuju teistele liikmesriikidele; |
|
9. |
pooldab ühtlustatud lähenemisviisi ja seetõttu nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks protsessi liikmesriikide parimate tavade põhjal ja tagaks, et liikmesriigid jätkaksid tegutsemist kooskõlas ühenduse õigusega; |
|
10. |
juhib tähelepanu asjaolule, et kolmandate riikide kodanike registreeritud reisija programmid erinevad ELi kodanike registreeritud reisija programmidest; rõhutab, et nende kahe vahel tuleb alati teha selget vahet; |
Reisiloa elektrooniline süsteem (ESTA)
|
11. |
tunnistab, et julgeolekumeetmete puhul ei oleks arukas koondada tähelepanu ainult kolmandate riikide kodanikele, kes reisivad ELi nendest riikidest, mille suhtes kehtib viisanõue; peab samas küsitavaks, kas kavandatav süsteem on hädavajalik, ja soovib selle põhjenduste kohta põhjalikku selgitust; on veendunud, et õige suund on eelkõige luureteenistuste tihe koostöö, mitte üldine massiline andmete kogumine; |
|
12. |
soovib saada teavet komisjoni kavandatud uurimuse täpse ajakava ja üksikasjade kohta; |
Andmekaitse ja biomeetriliste andmete probleemid
|
13. |
peab lubamatuks, et komisjon ei konsulteerinud enne eelnimetatud teatise „Järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete ettevalmistamine” vastuvõtmist Euroopa andmekaitseinspektoriga, kes on juba väljendanud kõnealuses küsimuses teatavaid kahtlusi, ega artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühmaga; soovib seetõttu, et teatise alusel toimuva tegevuse korral konsulteeriks komisjon nende organitega, sest kavandatud koostisosad hõlmavad suure hulga isikuandmete töötlemist; |
|
14. |
on teadlik, et teoreetiliselt on biomeetrilised andmed tõhus isikutuvastamise vahend, sest mõõdetavad omadused peaksid olema iga isiku puhul unikaalsed; rõhutab siiski, et biomeetriliste andmete usaldusväärsus ei ole kunagi täielik ja need ei ole kõikidel juhtudel täpsed; juhib seetõttu tähelepanu sellele, et alati peaks olema võimalik kasutada tagavaramenetlust ja riskiprofiilid tuleks paremini välja töötada; |
|
15. |
nõuab standardprotokolle biomeetrilise teabe kasutamise ja vahetamise kohta ning protokolli kasutamist kirjeldavad liidese juhendkokkuleppeid; on arvamusel, et biomeetriliste andmete kasutamise suhtes peaks kehtima kvaliteedistandard, et vältida lahknevusi liikmesriikide poolt kasutatavate süsteemide heakskiitmisel; |
|
16. |
on arvamusel, et eraelu puutumatus peaks juba alates väljatöötamisest („pivacy by design”) olema oluline osa kõikides arengutes, mis võivad seada ohtu eraisikute isikuandmed ja üldsuse usalduse nende suhtes, kes seda teavet valdavad; |
Järeldused
|
17. |
on seisukohal, et ELi tõelise integreeritud piirihalduse eesmärk on õiguspärane, ning nõustub, et ELi ühist piirihalduspoliitikat on vaja järjepidevalt arendada ja tugevdada; |
|
18. |
on samas arvamusel, et piiride ja sisserände haldamise raames kuhjub hämmastaval kiirusel ambitsioonikaid ettepanekuid; palub seetõttu komisjonil lähtuda piirilogistika vajalikkusest ja selle kuludest; |
|
19. |
mõistab hukka seisukoha, mille kohaselt peaks ELi piiride haldamise poliitika põhinema eeldusel, et kõik reisijad on potentsiaalselt kahtlased ja peavad seetõttu oma heausksust tõendama; |
|
20. |
kritiseerib asjaolu, et puudub laiaulatuslik üldkava, milles sätestataks ELi piiride haldamise strateegia üldised eesmärgid ja struktuur, samuti et puuduvad üksikasjad selle kohta, kuidas kõik seotud (juba kehtestatud, ettevalmistamisel või poliitika väljatöötamise etapis) programmid ja kavad peaksid koos toimima ja kuidas saaks nendevahelisi suhteid optimeerida; on seisukohal, et ELi piirihaldusstrateegia ülesehitust kaaludes peaks komisjon esmalt analüüsima liikmesriikide olemasolevate piirihaldussüsteemide tulemuslikkust, et saavutada nendevaheline optimaalne sünergia; |
|
21. |
rõhutab, et esmalt on vaja hinnata olemasolevaid ja kavandatavaid süsteeme, ning toonitab, et ELi suutlikkus saavutada oma strateegilisi eesmärke sõltub suures osas sellest, kui edukalt hallatakse seotud programmide koostoimimist, sest dubleerimine ja nendevahelise kooskõla puudumine mõjutavad negatiivselt organisatsiooni toimimist ja seetõttu ka tulemusi; on arvamusel, et niikaua kui olemasolevad vahendid ja süsteemid täiel määral toimivad ning on turvalised ja usaldusväärsed, ei tuleks uusi kasutusele võtta; |
|
22. |
on arvamusel, et enne investeeringute tegemist on väga oluline, et oleks olemas selgelt määratletud toimimisraamistik, mis hõlmaks kõiki meetmeid ja uusi algatusi; juhib tähelepanu ka sellele, et peaks olema selge, milliseid abinõusid või muudatusi oleks tehnoloogia ja protsesside harmooniliseks koostoimimiseks vaja, ning rõhutab, et kõik investeeringud peaksid olema majanduslikult põhjendatud; |
|
23. |
kahtleb kavandatud meetmete vajalikkuses ja proportsionaalsuses sellega kaasnevate kulude ja andmekaitsega seotud võimalike ohtude ulatuse tõttu; on seetõttu arvamusel, et enne ametliku ettepaneku koostamist tuleks kavandatud meetmeid hinnata nimetatud kriteeriumide valguses; |
|
24. |
rõhutab, et tasakaalu leidmine üha suurema hulga inimeste vaba liikumise ja liidu kodanike suurema julgeoleku tagamise vahel ei ole kerge ülesanne, ega eita, et kõnealuste andmete kasutamisel on oma selged eelised; on samas arvamusel, et üldsuse usaldust valitsuse tegevuse suhtes saab säilitada üksnes siis, kui nähakse ette piisavad andmekaitsevahendid, järelevalve ning hüvitusmehhanismid; |
*
* *
|
25. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa andmekaitseinspektorile ja Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuurile (FRONTEX). |
(1) ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.
(2) ELT L 218, 13.8.2008, lk 60.
(3) ELT L 299, 8.11.2008, lk 1.
(4) ELT L 299, 8.11.2008, lk 43.
(5) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0633.
(6) SEK(2008)0153.