23.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 318/43

—

ettevõtjate ja töötajate vahelise koostöö tihendamise meetmed;

—

paremini kooskõlastatud ühised poliitikameetmed;

—

kiiremad otsustusprotsessid;

—

lihtsamad ja läbipaistvamad õigusaktid.

1.5.1

Komitee on teadlik sellest, et osa riike, mis kuuluvad Euroopa Ühenduse loonud esialgsesse rühma, tunnevad eelkõige praeguses kriisis märkimisväärset vastumeelsust siseturu eeskirjade vastu sellistes valdkondades nagu konkurents ja riigiabi. See on viga (1).

1.5.2

Praeguses olukorras peaks nõukogu Euroopa Parlamendi ja komisjoni toetusel koostama strateegilise pakti, mis sisaldaks järgmist:

—

vastupidavuse ja püsimajäämise strateegia, mis võimaldab tegutseda väljakujunenud turgudel seal paremini spetsialiseerudes, kulusid kärpides, tegevust lähedaste majandusharude arvelt mitmekesistades või uutel viisidel;

—

toote- ja teenuseprotsessi uuendamise strateegia, sh turu ja tehnoloogia muutmine ning uutest materjalidest uute toodete valmistamine;

—

uued algatused, mis hõlmavad uute ettevõttetüüpide, valdkondade või algatuste väljatöötamist. On vaja tulevikuhinnanguid, et näha ette uusi laienevaid tooteid (nagu juhtivad turud), millele tuleks suunata uusi investeeringuid;

—

kohalik turustamine, mille puhul rõhutatakse tipptaset, sõlmides lepinguid teaduskeskustega, et suurendada tehnoloogiliste teadmiste levitamist;

—

rahaline toetus arengufondidest, sh laenutagatised Euroopa Investeerimisfondi raames (4);

—

krediidiühistute riskikapitali kapitaliseerimine haldusasutuste ja pangandussüsteemi kokkulepete kaudu, et mikro- ja väikeettevõtted saaksid makseid edasi lükata, eelkõige tööhõive määra säilitamiseks;

—

lühiajaline võlgade konsolideerimine, et mikro- ja väikeettevõtted saaksid keskenduda tootmisele, turustamisele ja müügijärgsetele teenustele;

—

uuendusliku teenustesektori toetamine (keskkonnasäästlik majandus), kasutades ära uuenduslikke koolitusvõimalusi Euroopa Sotsiaalfondi raames;

—

kvaliteetsete isiklike teenuste arendamine, osaliselt edendades ja tugevdades sotsiaalkindlustus- ja tervishoiusüsteemi (5);

—

infrastruktuuripoliitika rakendamine, aidates kaasa enamate uuenduslike valikute tegemisele vähem CO2 heiteid tekitava majanduse nimel ning luues tingimusi, mis muudavad asjaomases piirkonnas elamise soodsaks;

—

energiatõhususe ja keskkonnakaitsekriteeriumide edendamine riigihanke menetluses;

—

rahastamise abil uute ja tõhusamate toodete kasutamise innustamine vanade toodete asemel;

—

parem juurdepääs teabele;

—

toormaterjalide lihtsam kasutus.

—

abi ei tugevda protektsionismi ega takista vaba konkurentsi;

—

abi saavad ettevõtted peavad esmajärjekorras säilitama tööhõive määra;

—

tuleb austada kollektiivlepinguid ja säilitada töötajate ostuvõime;

—

töötajad saavad kasutada vähendatud tootmise perioode uute oskuste omandamiseks ning neid tuleks selles toetada;

—

avaliku sektori rahaline toetus ei muutu aktsionäridele sissetuleku allikaks dividendide kaudu ega aktsiate tagasiostmise muude vormide kaudu;

—

abiga toetatakse võimalikult palju uute keskkonnasõbralike toodete ja teenuste väljatöötamist;

—

abi ei tohi takistada konkurentsi ning peab olema ajutine ja kahanev;

—

maksumaksjate kaitseks rakendatakse sobivaid järelevalvemehhanisme;

2.1

Tootmis- ja teenustesektorid on Euroopa majanduse selgroog. Ühtse turu loomine on kutsunud esile nende suure arengu, mis põhineb ühistel normidel ja eeskirjadel.

2.2

Tootmis- ja teenustesektorid on vastamisi erakordsete probleemidega:

2.3

Praeguse majanduslanguse tõttu võib olla vajalik, et kõnealustes sektorites tehakse veel suuremaid jõupingutusi, et

2.4

Praegused kriisid mitte ainult ei kujuta endast väljakutset ettevõtete püsimajäämisele, vaid nad pakuvad ka suuri arengu- ja uuendusvõimalusi. Ettevõtteid ei tohiks aga jätta sellega üksinda toime tulema. Ettevõtlust ja töökohtade loomist tuleks soodustada reformide viivitamatu elluviimisega, et parandada ettevõtluskeskkonda ebavajalikku halduskoormust vähendades, siseturgu säilitades ja täiustades, riskikapitali edendades, innovatsiooni ja kaitstud paindlikkuse meetmeid soodustades, vähem ja paremaid õigusakte luues, teadus- ja äriringkondade kontaktidesse investeerides ning inimestele haridust ja koolitust pakkudes, eelkõige tehnika- ja teadusvaldkondades ning juhtivate turgude arendamisel.

2.5

Komitee rõhutab, kui oluline on keskenduda peamistes tootmis- ja teenustesektorites (eelkõige turismis) praegusele olukorrale ja võimalikele tulevikuväljavaadetele, pidades silmas mitut olulist ja omavahel seotud aspekti:

3.1

Ameerika Ühendriikides langes SKP 2008. aasta neljandas kvartalis 1 %, pärast seda kui oli kolmandas kvartalis langenud 0,1 %. Jaapanis langes SKP 3,3 %, olles eelmises kvartalis langenud 0,6 %. Eurotsoonis langes SKP 1,5 %, pärast eelmise kvartali 0,2 %-list langust (15).

3.2

Töötuse tase kasvab kiiresti ja näib OECD prognoosi kohaselt lähenevat 2010. aasta lõpuks 12 %-le. Samal ajal tõusevad palgad aeglasemalt või üldse mitte.

3.3

Komisjon märgib: (16)„Laenuandmise jätkuv nappus kammitseb ka nõudluse ja tarbijate usalduse suurendamiseks tehtavaid pingutusi. (….) Praegune kriis on üleilmne ja sellest ei toibuta täielikult enne, kui maailmamajanduse suurimad tegijad hakkavad taas kasvama ja omavahel kauplema”.

3.4

Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon jagab seda arvamust, märkides, et „majanduskasvu väljavaated aastaks 2009 ja edaspidiseks on ärevusttekitavad, arvestades, et olukord enne võimalikku paranemist halveneb ning ta paraneb ainult siis, kui mõtteviisis toimub põhjalik nihe: tuleb eemalduda lohutavast, kuid ebarealistlikust lootusest pöörduda tagasi endiste meetodite juurde ning tuleb suunduda uue majandusliku tegelikkuse poole, mis hõlmab investeeringuid inimestesse, innovatsiooni ja säästvasse arengusse, samuti valitsuse rolli taasväärtustamist:

3.5

Enne G 20 tippkohtumist Londonis 18. märtsil 2009 rõhutas Euroopa Tööandjate Föderatsioon, et „finantskriis avaldab laastavat mõju ettevõtetele kui majanduse peamisele liikumapanevale jõule, sest neil puudub juurdepääs finantsvahenditele. (….) Ülemaailmse majandusliku hävingu vältimiseks on vaja majanduslikke stiimuleid” (18).

4.1

On tekkimas laiem konsensus ja ühendatakse jõude, et rakendada erakorralisi meetmeid ja määratleda hädaabipoliitikat, et iga hinna eest säilitada ettevõtteid, tootmissektoreid, tootmist ja teenindust, töökohti, sissetulekuid ja kodumajapidamiste tarbimist, ka väljaspool kehtivaid eeskirju.

4.2

Poliitika, mis on suunatud kriisi majanduslike, tööhõivealaste ja sotsiaalsete mõjude piiramisele, suunates riigisisesed tekkinud pinged naaberriikide kanda, ei ole mitte ainult vale lahendus probleemile, vaid see võib ka suruda riikide majandusele peale natsionalistlikke ja protektsionistlikke hoiakuid, mis hävitaksid Euroopas ja kogu maailmas viimastel aastatel suure vaevaga üles ehitatud rahvusvahelise koostöö ja piirkondliku integratsiooni raamistikud.

4.3

Komitee leiab, et igasuguse praegust kriisi lahendava tegevuse olulised elemendid peaksid olema järgmised:

4.4

Komitee on veendunud, et praegune kriis peaks viima institutsioonilise arenguhüppeni suurema majandusliku integratsiooni suunas, mille eesmärk on kvaliteedipõhine majandus ning rohkem töökohti ja paremad töökohad.

4.5

Komitee usub siiski, et kvalitatiivne hüpe Euroopa Liidu suurema poliitilise integratsiooni suunas on veelgi vajalikum. Ta leiab, et see on ainus tee saavutada tasakaal natsionaalsest egoismist loobumise ja ühise tuleviku poole püüdlemise prioriteetide vahel.

4.6

Komitee on veendunud, et ainult siis, kui Euroopa projekti uuendatakse Jean Monnet’ vaimus Pariisi lepingu sõlmimisel, millega kutsuti ellu Euroopa Söe- ja Teraseühendus, on võimalik panna alus Euroopa majanduse elavdamisele.

4.7

Aega viitmata tuleb viia lõpule Lissaboni lepingu ratifitseerimine, et tagada ELi struktuur, mis toimib paremini kooskõlastatud poliitikameetmete kaudu.

5.1

Viimaste kuudega on ümberkorraldused ettevõtetes dramaatiliselt suurenenud. Paljudes ettevõtetes on käivitatud koondamisskeemid, millel on märkimisväärsed sotsiaalsed tagajärjed, muu hulgas noorte inimeste tulevikule (20). Teised on välja kuulutanud pankroti.

5.2

Komitee usub kindlalt, et inimressursid on võti ELi konkurentsivõime taastamiseks nii töötajate oskuste kui ka kvalifikatsiooni osas ning uue juhtimisstiili omandamiseks.

5.3

Komitee usub, et investeeringud töötajatesse ja töökohtade kaitse on elulise tähtsusega Euroopa tööstusliku konkurentsivõime edendamise jaoks nii töötajate kvalifikatsiooni, uute oskuste kui ka ettevõtete sotsiaalse vastutuse uue mudeli osas (21).

5.4

Kriisi ulatust arvestades tuleks viivitamatult käivitada majanduslanguse ohvriks langenud töötajate jaoks kutseõppe- ja tööhõiveskeeme, mis on suunatud kasvavatele sektoritele, nt taastuvenergiale.

5.5

Tuleks kaaluda majapidamiste tarbimise toetamise meetmeid, ka nõudluse stimuleerimiseks (22).

6.1

Deindustrialiseerimine. Võib-olla on komisjon ja paljud liikmesriigid viimastel aastatel, eriti aastatuhandevahetusel, tööstus- ja tootmispoliitikale vähe tähelepanu pööranud ja eelistanud peamiselt Põhja-Ameerikast pärinevatel mudelitel põhinevatest keerulistest finantssüsteemidest saadud heaolu.

6.2

2005. aastal võttis EL vastu integreeritud Euroopa tööstuspoliitika kontseptsiooni, mis põhineb erinevatel valdkondlikel ja horisontaalsetel meetmetel. Sellele järgnes 2007. aastal vahekokkuvõte, millega anti panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse (23). Seejärel käivitas EL 2008. aastal säästva tööstuspoliitika tegevuskava, (24) mille kohta komitee on juba arvamuse koostanud (25).

6.3

Sotsiaalselt vastutustundlike ja konkurentsivõimeliste ettevõtete, sotsiaal-majanduslike ettevõtete ja paremini kvalifitseeritud ning osalevate töötajate keskset osatähtsust tuleb kajastada ka tootmis- ja teenustesektori elavdamise poliitikas.

6.4

Lissaboni strateegia peab säilitama oma usaldusväärsuse. Liikmesriigid ja ELi institutsioonid peavad näitama oma võimet kohaneda uue kontekstiga, määratledes Lissaboni strateegia järgseks ajaks selged prioriteedid ja uued meetodid, milles lepitakse kokku lähikuudel. Reforme tuleks kiirendada, määratledes selged ja konkreetsed prioriteedid koos teostatavate ja kontrollitavate ajakavadega.

6.5

Komitee arvates tuleks Euroopa tootmis- ja teenustesektorit arendada toodete ja menetluste täiustamise kaudu. Komitee kutsub ELi üles rakendama selles suhtes rangeid meetmeid.

6.6

Komitee usub, et niisugune tööstusstrateegia peaks sisaldama järgmist:

6.7

Tuleb tegeleda VKEde erilise olukorraga, eriti mis puutub nende puudulikku juurdepääsu krediitidele ja laenudele. Hetkel ei täida VKEdele suunatud vahendid oma otstarvet.

6.8

Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”, mille kohta komitee on koostanud arvamuse, (29)„ei ole nimetatud väljakutse jaoks piisavalt kõrgel tasemel, eriti praeguste majandus- ja finantsraskuste kontekstis”, kuna seda ei rahastata piisavalt. Ometi on tähtis tagada kõnealuse algatuse täielik, õigeaegne ja süstemaatiline rakendamine liikmesriikides.

6.9

Nagu komitee on sageli rõhutanud, on lisaks krediidile juurdepääsu võimaldamisele praeguses olukorras äärmiselt tähtis:

6.10

Komisjon on pärast laiaulatuslikke avalikke konsultatsioone määratlenud terve rea konkreetseid tootmissektoreid, millele tuleks suunata stimuleerivaid ja taaselustavaid meetmeid. Juhtivate turgude algatuse esimese etapi jaoks määratleti kuus turgu (31):

6.11

Komisjoni kasutatud meetodit tuleks rakendada ka teistele sektoritele. See tähendab valdkondade määratlemist, kus kooskõlastatud tegevus peamiste poliitikavahendite ja raamtingimuste kaudu, samuti tugevdatud koostöö peamiste sidusrühmade vahel, võiks kiirendada turu arengut ilma konkurentsitingimustesse sekkumiseta (32). Sama võib öelda ka Euroopa kaitsetööstuse arengu kohta, mida peaks pärast Euroopa Kaitseagentuuri loomist ning ühise julgeoleku vallas tehtud edusamme katma paremini kooskõlastatud Euroopa poliitika (33).

6.12

Et muuta Euroopa tööstuspoliitika tõhusamaks, tuleb võtta arvesse üksikute sektorite, sealhulgas autotööstuse (sõiduautod, veoautod ja mootorrattad (34), keemiatööstuse, laevaehituse, söe- ja terasetööstuse, ehituse, klaasi- ja keraamikatootmise, tsemenditootmise, tekstiili- ja rõivatööstuse, põllumajandus- ja toiduainetetööstuse, masinaehituse, elektromehhaanika, lennundus- ja kosmosetööstuse, infotehnoloogia, telekommunikatsiooni, energiatööstuse ja tervishoiuteenuste konkreetset konteksti.

6.13

Komitee leiab ka, et uudsete toodete turule viimiseks on oluline edasi arendada vastloodud tööstuspoliitika vahendeid, nagu ühised tehnoloogiaalgatused, innovatiivsed riigihanked ning säästva tootmise ja tarbimise tegevuskava.

6.14

Komitee leiab samuti, et teenustesektori liberaliseerimist tuleks kiirendada, eriti mis puutub vabade elukutsete poolt pakutavatesse teenustesse ning järjepidevatesse tariifi- ja numerus clausus piirangutesse.

6.15

Komitee soovitab tungivalt luua ELi algatus, millega toetada äriteenuste sektorit, uuenduslike teenuste väljatöötamist ning kodanikele, tarbijatele, töötajatele ja ettevõtjatele kasu toovaid lahendusi, kiirendades üleminekut digitaalsetele teenustele ning lairibaühenduse laialdasele kasutamisele ning kaotades tõkked e-valitsuse ja süsteemide koostalitlusvõime rakendamiselt.

6.16

Komitee usub, et ühist välispoliitikat tuleks tugevdada ja muuta see rangemaks suhetes ülejäänud maailmaga.

7.1

Komitee on toetanud (35) ja toetab edaspidigi algatusi säästva kaevandamis-, tootmis- ja tarbimispoliitika arendamiseks, integreerituna täielikult ELi ülejäänud poliitikavaldkondadega, et muuta potentsiaalsed väljakutsed konkurentsieelisteks.

7.2

Komitee on veendunud, et ELi tegevuses tuleks jätkuvalt seada ambitsioonikaid eesmärke, mida toetavad õiguslikud ja finantsvahendid, mis ei õõnesta Euroopa konkurentsivõimet, pannes ettevõtetele ja kodanikele suurema koormuse, vaid toetavad häid tavasid ja protsesse innovatsiooni ja tehnoloogiliste edusammude nimel.

7.3

Komitee kordab, et olulised on sobivad algatused, mille abil saavutada rahvusvahelisel areenil juhtiv positsioon energiatõhususe alal, laiendades taastuvenergia tootmisvõimsust ja arendades süsinikdioksiidi kogumise tehnoloogiaid.