Kolmapäev, 11. märts 2009
P6_TC1-COD(2008)0069

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2009 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (uuesti sõnastamine)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 255 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

toimides asutamislepingu artiklis 251 osutatud korras (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	30. mai 2001. aasta määrusesse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (2) tuleb teha mitmeid olulisi muudatusi. Selguse huvides tuleks nimetatud määrus uuesti sõnastada.

(2)	Euroopa Liidu lepingu artikli 1 teises lõigus on talletatud avalikkuse põhimõte tõdemusega, et leping tähistab uut etappi Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomises, kus otsused tehakse nii avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik.

(3)

Avalikkus võimaldab kodanikel osaleda rohkem otsustamisprotsessis ja tagab juhtorganitele suurema legitiimsuse ning tulemuslikkuse ja suurema vastutuse kodanike ees demokraatlikus süsteemis. Avalikkus aitab tugevdada demokraatia ja põhivabaduste austamise põhimõtet, nagu need on sätestatud ELi lepingu artiklis 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

(4)

Läbipaistvus peaks tugevdama ka hea halduse põhimõtteid ELi institutsioonides, nagu nähakse ette Euroopa Liidu põhiõiguste harta (3) (edaspidi „põhiõiguste harta”) artiklis 41. Et avalikkuse põhimõtet ellu rakendada, tuleb sätestada asjaomane sisekord ja teha kättesaadavaks vajalikud rahalised ning inimressursid. [ME 1] ▐ [ME 2] ▐ [ME 3]

(5)	Komisjoni korraldatud konsultatsioonidel ilmnes kodanikuühiskonna tugev toetus Euroopa Parlamendi üleskutsele juurutada vastavalt põhiõiguste harta artiklile 41 (õigus heale haldusele) Euroopa Liidu institutsioonilise raamistiku suhtes kohaldatav tõelise teabevabaduse vahend. [ME 92]

(6)

Käesoleva määruse eesmärk on rakendada võimalikult täieulatuslikult üldsuse õigust pääseda juurde dokumentidele ning sätestada sellise juurdepääsu üldpõhimõtted ja üldiste või erahuvidega põhjendatud piirangud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 255 lõikele 2 , võttes arvesse kogemusi, mida on andnud määruse (EÜ) nr 1049/2001 esialgne rakendamine ja Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2006. aasta resolutsioon komisjonile esitatud soovituste kohta (4), mis käsitlevad juurdepääsu institutsiooni tekstidele vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 192. Käesolev määrus ei piira liikmesriikide, kohtute ja uurimisasutuste seniseid õigusi tutvuda dokumentidega. [ME 4]

(7)	Kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 255 lõikega 2 käsitletakse käesolevas määruses dokumentidele juurdepääsu õiguse üldpõhimõtteid ning avalikest ja erahuvidest lähtuvaid piiranguid, mida kõik muud ELi õigusnormid peaksid järgima. [ME 16]

(8)	Vastavalt ELi lepingu artikli 28 lõikele 1 ja artikli 41 lõikele 1 kehtib juurdepääsuõigus ka dokumentide suhtes, mis käsitlevad ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades. ▐ [ME 5]

(9)

Kuna dokumentidele juurdepääsu küsimust ei ole Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus käsitletud, peaksid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon vastavalt Amsterdami lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioonile nr 41 kõnealuse lepinguga hõlmatud tegevust käsitlevate dokumentide puhul juhinduma käesolevast määrusest.

(10)

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 6. septembril 2006. aastal vastu määruse (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (5). Käesolev määrus peaks keskkonnateavet sisaldavatele dokumentidele juurdepääsu osas olema kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1367/2006.

(11)

Nõukogu ja komisjon toimivad seadusandjana, isegi siis, kui nad delegeeritud volituste alusel võtavad Euroopa Parlamenti kaasates ning aluslepingute asjaomastele sätetele tuginedes vastu määruste, direktiivide, raamotsuste või otsuste kujul üldkohaldatavaid õigusakte, mis on liikmesriikides või liikmesriikide jaoks õiguslikult siduvad. [ME 6]

(12)

Kooskõlas ELi lepingu artikli 6 lõikes 1 sätestatud demokraatia põhimõtetega ja Euroopa Kohtu praktikaga määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamisel tuleks tagada ulatuslikum juurdepääs dokumentidele juhtudel, kui institutsioonid toimivad seadusandjana, sealhulgas delegeeritud volituste alusel, säilitades samal ajal institutsioonide otsustamisprotsessi tõhususe. Õigustekstid tuleks koostada selgelt ja arusaadavalt (6) ning avaldada Euroopa Liidu Teatajas; ettevalmistavad dokumendid ja kogu seonduv informatsioon, sealhulgas õigusalased arvamused ja institutsioonidevahelised menetlused tuleks teha kodanikele Internetis kergesti ja õigeaegselt ligipääsetavaks. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peaksid vastavalt käesolevale määrusele leppima kokku parema õigusloome tavades, õigusaktide koostamise mudelites ja tehnikas, samuti tehnilistes lahendustes ettevalmistavate dokumentide valmimisteekonna järgimiseks ja nende jagamiseks menetlusega seotud institutsioonide ja organitega, ning avaldama need kokkulepped Euroopa Liidu Teatajas. [ME 8]

(13)	Lobistide ja teiste huvitatud poolte institutsioonidevaheline register on õigusloome avalikkuse ja läbipaistvuse edendamiseks loomulik vahend. [ME 11]

(14)	Õigusloomeprotsessi läbipaistvus on kodanike jaoks ülimalt tähtis. Seepärast peaksid institutsioonid õigusloomeprotsessi raamesse kuuluvaid dokumente aktiivselt levitama. Dokumentide aktiivset levitamist tuleks soodustada ka teistes valdkondades.

(15)

Käesoleva määruse täiendusena peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastuvõtmiseks õigusakti eelnõu institutsioonide valduses oleva teabe ja vastavate dokumentide taaskasutamise üldsätete kohta; nimetatud õigusakti eelnõus tuleks rakendada mutatis mutandis põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivis 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (7). [ME 22]

(16)

Piiramata dokumentidele juurdepääsu käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamist ning lähtudes ELi institutsioonide õigusaktide kohaldamisel lojaalse koostöö ja õiguskindluse põhimõtetest, ei tohiks liikmesriigid takistada käesoleva määruse eesmärkide saavutamist, sealhulgas sellise läbipaistvuse taseme saavutamist, mida määrusega püütakse ELi tasandil tagada, ning peaksid eeskätt tagama, et liikmesriikide siseriiklikud sätted, millega rakendatakse ELi õigusakte, annaksid ELi kodanikele ja muudele asjaomastele isikutele selge ja täpse arusaama nende õigustest ja kohustustest ning võimaldaksid siseriiklikel kohtutel tagada, et neid õigusi ja kohustusi austatakse. [ME 100]

(17)

Kuigi käesoleva määruse eesmärk ega tagajärg ei ole muuta siseriiklikke õigusakte, mis käsitlevad juurdepääsu dokumentidele, on siiski selge, et lojaalse koostöö põhimõtte alusel, mis reguleerib institutsioonide ja liikmesriikide vahelisi suhteid, peaksid liikmesriigid tagama oma kodanikele liikmesriigi tasandil vähemalt samal tasemel läbipaistvuse, nagu on tagatud ELi tasandil ELi õigusakte rakendades. Samamoodi, ja ilma, et see piiraks liikmesriikide parlamentaarset kontrolli , peaksid liikmesriigid kandma hoolt, et nad ei takistaks ELi salastatud dokumentide töötlemist. [ME 20]

(18)

Õigusloomega mitteseotud menetluste dokumendid, nagu siduvad meetmed, mida ei kohaldata üldiselt, või sisemise korralduse, halduse või eelarvedokumentidega seotud meetmed, või mittesiduvad poliitilised õigusaktid (nagu otsused, soovitused või resolutsioonid) peaksid olema kergesti kättesaadavad vastavalt põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatud hea halduse põhimõttele, nii et samal ajal oleks tagatud institutsiooni otsustusprotsessi tõhusus. Iga dokumendikategooria puhul peaks vastutav institutsioon, ja kui see on asjakohane, siis ka teised sellega seotud institutsioonid tegema kodanikele juurdepääsetavaks teabe järgitava sisemise menetluskorra kohta, asjaga tegelevate organisatsiooni üksuste ja nende pädevuse kohta, seatud tähtaegade ja osakonna kohta, millega ühendust võtta. Võib kehtestada erikorra menetlusest huvitatud pooltele ka siis, kui avalikkusele juurdepääsu anda ei saa; institutsioonid peaksid asjakohaselt arvesse võtma Euroopa Ombudsmani soovitusi. [ME 9]

(19)

Institutsioonid peaksid kokku leppima ühistes suunistes selle kohta, kuidas registreerida oma sisedokumente, neid klassifitseerida ja ajaloo tarbeks arhiveerida, vastavalt käesolevas määruses esitatud põhimõtetele. Nõukogu 1. veebruari 1983. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 354/83, mis käsitleb Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ajalooarhiivide avalikkusele kättesaadavaks tegemist (8), tuleks siis kehtetuks tunnistada. [ME 10]

(20)

Et arendada institutsioonide tegevust valdkondades, mis nõuavad teatavat konfidentsiaalsust, on asjakohane luua üldine julgeolekusüsteem, mis hõlmaks Euroopa Liidu salastatud teabe kasutamist. Termin „Euroopa Liidu salastatud teave” tähendaks igasugust teavet ja materjali, mille ilma loata avaldamine võib eri määral kahjustada Euroopa Liidu huve või ühte või mitut Euroopa Liidu liikmesriiki, kui selline teave on pärit Euroopa Liidust või saadud tema liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt. Vastavalt ELi lepingu artikli 6 lõikes 1 sätestatud demokraatiapõhimõtetele peaks Euroopa Parlamendil olema juurdepääs ELi salastatud teabele, eriti, kui see juurdepääs on vajalik lepingutega sätestatud õigusloomega seotud või mitteseotud kohustuste täitmiseks. [ME 13]

(21)

Ühenduse institutsioonid ja asutused peaksid kasutama isikuandmeid õiglaselt ja läbipaistvalt ning täielikus kooskõlas andmesubjektide õigustega, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (9) ja Euroopa Ühenduste Kohtu (Euroopa Kohtu) praktikaga . Institutsioonid peaksid sätestama oma sisemise menetluskorra, võttes asjakohaselt arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori soovitusi. Alates määruse (EÜ) nr 1049/2001 vastuvõtmisest on Euroopa Kohtu praktikas ning Euroopa Ombudsmani ja andmekaitseinspektori vastuvõetud otsustes ja seisukohtades selgitatud selle määruse ja määruse (EÜ) nr 45/2001 vahelist suhet, mis seisneb selles, et isikuandmeid sisaldavate dokumentide avalikustamise taotluste puhul tuleb kohaldada just määrust (EÜ) nr 1049/2001 ning mis tahes erandite kohaldamine eeskirjadest, millega lubatakse juurepääsu dokumentidele ja teabele isikuandmete kaitse eesmärgil, peab põhinema isiku eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitsmise vajadusel. [ME 7]

(22)

Juurdepääsuõigusega avalikele dokumentidele ei piirata määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud juurdepääsuõigust isikuandmetele. Kui isik taotleb juurdepääsu teda ennast käsitlevatele andmetele, peaks institutsioon omal algatusel uurima, kas sellel isikul on määruse (EÜ) nr 45/2001 alusel juurdepääsuõigus. [ME 99]

(23)

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artikkel 4 jätab Euroopa Parlamendi liikmete dokumendid käesolevas määruses kasutatud „dokumendi” määratlusest välja. Neid dokumente kaitseb institutsioonidele väljaspool õigusloomeprotsessi edastamise korral ka edaspidi liikmete põhimääruse artikkel 6. Seetõttu tuleks käesoleva määruse tõlgendamisel asjakohaselt arvesse võtta Euroopa Parlamendi liikmete poliitilise tegevuse kaitset liikmete põhimääruse kohaselt, et kaitsta Euroopa Liidu demokraatia põhimõtteid. [ME 116]

(24)	Liikmesriikidest pärinevate dokumentide, kohtutoimikutesse kuuluvate kolmandate isikute dokumentide ning selliste dokumentide avalikustamise kohta, mille institutsioonid on saanud neile EÜ õigusega uurimiseks antud erivolituste alusel, tuleks kehtestada selged eeskirjad.

(25)

Euroopa Kohus on täpsustanud, et kohustus konsulteerida liikmesriigiga sellest liikmesriigist pärit dokumentidele juurdepääsu taotlusega seoses ei anna liikmesriikidele vetoõigust ega õigust kohaldada oma riigi õigusakte ning institutsioon, kellele taotlus esitatakse, võib juurdepääsu andmisest keelduda üksnes käesolevas määruses sätestatud erandite alusel. Sellest hoolimata on siiski vaja täpsustada kolmandatelt isikutelt pärit dokumentide staatust, et tagada, et õigusloomemenetluste alast teavet ei jagataks kolmandate isikutega, sealhulgas kolmandate riikide ametiasutustega, laiemalt kui Euroopa Liidu kodanikega, kelle suhtes asjaomaseid õigusakte kohaldatakse. [MEd 93/110]

(26)	EÜ asutamislepingu artikli 255 lõike 1 kohaselt peaks komisjon tegema kohe avalikult kättesaadavaks kõik dokumendid, mis on seotud käimasolevate rahvusvaheliste läbirääkimistega võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu üle. [ME 109]

(27)

Saavutamaks institutsioonide töö suuremat avalikkust, peaksid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võimaldama juurdepääsu mitte ainult enda koostatud dokumentidele, vaid ka neile saabunud dokumentidele. ▐ Liikmesriik võib taotleda, et Euroopa Parlament , komisjon või nõukogu ei avaldaks kõnealusest riigist saabunud dokumendi sisu kolmandatele isikutele väljaspool institutsioone endid ilma tema eelneva nõusolekuta. Kui sellist taotlust ei rahuldata, peaks taotluse saanud institutsioon esitama keeldumise põhjused. Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 296 ei ole ükski liikmesriik kohustatud andma informatsiooni, mille avalikustamine on tema arvates vastuolus oluliste julgeolekuhuvidega. [ME 14]

(28)

Põhimõtteliselt peaksid kõik institutsioonide koostatud või neile saadetud ja nende tegevusega seotud dokumendid olema registreeritud ja üldsusele kättesaadavad. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi poolset kontrolli, võib juurdepääsu võimaldamist kogu dokumendile või osale sellest siiski ka edasi lükata. [ME 15]

(29)	Institutsioonid peaksid tagama, et infotehnoloogia areng hõlbustaks juurdepääsuõiguse kasutamist ning et selle tulemuseks ei oleks üldsusele kättesaadava teabe hulga vähenemine. [ME 17]

(30)	Tagamaks, et juurdepääsuõigust järgitakse täies ulatuses, tuleks kohaldada kaheetapilist haldusmenetlust ning lisaks sellele kohtumenetluse võimalust või võimalust esidada kaebus ombudsmanile.

(31)	▐ Institutsioonid peaksid pidevalt ja kooskõlastatult teavitama üldsust käesoleva määruse rakendamiseks võetud meetmetest ja koolitama oma töötajaid, et need saaksid abistada kodanikke käesolevast määrusest tulenevate õiguste kasutamisel. ▐ [ME 19] ▐ [ME 21]

(32)	Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 255 lõikele 3 ja käesolevas määruses esitatud põhimõtetele ning reeglitele näeb iga institutsioon oma kodukorras ette konkreetsed sätted juurdepääsu kohta tema dokumentidele. (10)  (11)  (12) [ME 23]

(33)	Tagamaks käesoleva määruse täielik kohaldamine liidu kogu tegevuse suhtes, peaksid kõik institutsioonide loodud ametid kohaldama käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid. Kõiki teisi ELi institutsioone kutsutakse üles võtma samasuguseid meetmeid kooskõlas ELi lepingu artikliga 1. [ME 12]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I     JAOTIS

Üldpõhimõtted

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määruse eesmärk on:

a)

määrata kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 255 kindlaks põhimõtted, tingimused ning üldiste või erahuvidega põhjendatud piirangud, mis reguleerivad ▐ õigust pääseda juurde Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni (edaspidi „institutsioonid”), samuti ka kõikide nende institutsioonide moodustatud ametite ja asutuste dokumentidele, ▐ et anda üldsusele ▐ neile dokumentidele võimalikult laiaulatuslik juurdepääs; [ME 24]

b)	kehtestada reeglid, mis tagavad selle õiguse võimalikult hõlpsa kasutamise;

c)	soodustada läbipaistvat ja head haldustava institutsioonides, et parandada juurdepääsu nende dokumentidele; [ME 25]

Artikkel 2

Juurdepääsuõigusega isikud ▐ [ME 27]

1.   Kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel ning füüsiliste ja juriidiliste isikute ühendustel on õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega, arvestades käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid, tingimusi ja piiranguid. [ME 28]

▐ [MEd 29, 30, 31, 32, 33 ja 34]

2.     Käesolevat määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artiklis 4 nimetatud dokumentide suhtes. [ME 114]

3.     Institutsioonilise läbipaistvuse põhimõtte täielikuks rakendamiseks on kodanikel vaba juurdepääs lepinguliste kohustuste rikkumise menetluse dokumentidele ja asjaomaseid abinõusid käsitlevatele dokumentidele. [ME 108]

Artikkel 3

Reguleerimisala

1.     Käesolevat määrust kohaldatakse kõigile institutsiooni käsutuses olevatele dokumentidele, see tähendab institutsiooni koostatud ja talle saadetud ning tema valduses olevatele dokumentidele kõikides Euroopa Liidu tegevusvaldkondades.

2.     Avalikkusele tagatakse juurdepääs dokumentidele kas elektrooniliselt, Euroopa Liidu Teatajas, institutsiooni ametlikus registris või kirjaliku taotluse alusel.

Õigusloomemenetluse käigus koostatud ja saadud dokumendid tehakse artikli 11 kohaselt vahetult kättesaadavaks.

3.     Käesolev määrus ei piira institutsioonide valduses olevatele dokumentidele juurdepääsu õigust, mis tuleneb rahvusvahelistest õigusaktidest või institutsioonide poolt nende rakendamiseks vastuvõetud õigusaktidest või liikmesriikide õigusaktidest. [ME 35]

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „dokument”– mis tahes teabekandjal esitatud andmed või sisu (paberile kirjutatuna, elektroonilises vormis või heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestisena) mis käsitleb institutsiooni vastutusalasse kuuluva poliitika, tegevuse või otsustega seotud küsimusi ; elektroonilisel teabekandjal, andmetöötlus- või päringusüsteemis (sh institutsiooni töös kasutatavates välistes süsteemides) olevat teavet peetakse dokumendiks või dokumentideks. Institutsioon, kes kavatseb luua uue elektrooniliste teabekandjate süsteemi või oluliselt muuta olemasolevat süsteemi, hindab selle tõenäolist mõju käesoleva määrusega tagatud juurdepääsuõigusele ning toimib viisil, mis edendab läbipaistvuse eesmärki.

Institutsiooni poolt elektrooniliste teabekandjate süsteemidesse salvestatud teabe päringufunktsioonid kohandatakse nii, et need rahuldaksid üldsuse korduvaid taotlusi, mida ei ole võimalik rahuldada süsteemi praegu olemasolevaid vahendeid kasutades ; [ME 36]

b)    „salastatud dokumendid”–

dokumendid, mille avaldamine võib kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve, eelkõige avaliku julgeoleku, kaitsepoliitika ning sõjalistes küsimustes, ning mida võidakse osaliselt või täielikult salastada; [ME 37]

c)    „õigusloomega seotud dokumendid”–

põhiliselt dokumendid, mis on koostatud või saadud õigusaktide vastuvõtmise käigus, sealhulgas delegeeritud volituste alusel, ning mis on liikmesriikides või liikmesriikidele õiguslikult siduvad ning mille vastuvõtmiseks nähakse asutamislepinguga ette Euroopa Parlamendi sekkumine või kaasamine; erandina loetakse õigusloomega seotuks ka üldmeetmed, mille vastavalt asutamislepingutele võtavad vastu nõukogu ja komisjon Euroopa Parlamenti kaasamata; [ME 101]

d)    „õigusloomega mitteseotud dokumendid”–

dokumendid, mis on koostatud või saadud järgmiste õigusaktide vastuvõtmise menetluste käigus: mittesiduvad õigusaktid, nagu otsused, soovitused või resolutsioonid, või õigusaktid, mis on liikmesriikides või liikmesriikide jaoks õiguslikult siduvad, kuid ei ole üldise iseloomuga, nagu punktis c nimetatud; [ME 39]

e)    „haldustegevuse dokumendid”–

dokumendid, mis on seotud institutsiooni otsustusprotsessiga, või meetmed, milles käsitletakse asjaomase institutsiooni sisemisi korraldus-, haldus- või eelarveküsimusi; [ME 40]

f)    „arhiiv”–

institutsiooni käsutuses olev rakendus, mille abil korraldatakse struktureeritult institutsiooni kõikide niisuguste dokumentide registreerimist, mis puudutavad käimasolevat või hiljuti lõpetatud menetlust; [ME 41]

g)    „ajalooline arhiiv”–

institutsioonide arhiivide osa, mis on punktis a sätestatud tingimustel valitud alaliseks säilitamiseks; [ME 42]

h)   „kolmas isik”– iga füüsiline või juriidiline isik või iga üksus väljaspool asjaomast institutsiooni, sealhulgas liikmesriigid, muud ühenduse või ühendusevälised institutsioonid ja organid ning kolmandad riigid.

Euroopa Liidu Teatajas ja institutsioonide veebisaitidel avaldatakse üksikasjalik nimekiri kõikidest õigusaktide kategooriatest, mis käivad punktides a kuni e esitatud määratluste alla. Institutsioonid lepivad ka kokku ühistes arhiveerimise kriteeriumides ning avaldavad need. [ME 43]

Artikkel 5

Salastatud dokumendid

1.     Kui seda põhjendatakse avaliku korraga artikli 6 lõike 1 tähenduses, ja ilma et see piiraks parlamentaarset kontrolli ELi ja liikmesriigi tasandil, salastab institutsioon dokumendi, kui selle avaldamine kahjustaks Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi oluliste huvide kaitset.

Teave salastatakse järgmiselt:

a)    „EU TOP SECRET”:

seda kategooriat kasutatakse ainult sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib väga tõsiselt kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi olulisi huve;

b)    „EU SECRET”:

seda kategooriat kasutatakse ainult sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib tõsiselt kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi olulisi huve;

c)    „EU CONFIDENTIAL”:

seda kategooriat kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi olulisi huve;

d)    „EU RESTRICTED”:

seda kategooriat kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib negatiivselt mõjutada Euroopa Liidu või ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi huve.

2.     Teave salastatakse ainult siis, kui see on vajalik.

Võimaluse korral määravad dokumentide koostajad salastatud dokumentidele kuupäeva või ajavahemiku, mille jooksul võib salastatuse kategooriat alandada või selle kaotada.

Kui see ei ole võimalik, vaatavad nad dokumendid vähemalt iga viie aasta järel läbi, et teha kindlaks, kas esialgne salastatuse kategooria on endiselt vajalik.

Salastatuse kategooria peab olema selgelt ja täpselt märgitud ning see säilib seni, kuni teavet on vaja kaitsta.

Vastutus teabe salastamise eest ja salastatuse kategooria järgneva alandamise eest lasub täielikult institutsioonil, kellelt dokumendid pärinevad või institutsioonil, kes sai salastatud dokumendi kolmandalt osapoolelt või teiselt institutsioonilt.

3.     Ilma et see piiraks teiste ELi institutsioonide juurdepääsuõigust, avaldatakse salastatud dokumendid kolmandatele isikutele ainult nende isikute nõusolekul, kellelt dokument pärineb.

Niisugusest juurdepääsust keelduv institutsioon põhjendab siiski oma otsust viisil, mis ei kahjusta artikli 6 lõikes 1 kaitstavaid huve.

Kui salastatud dokumendi töötlemisel osaleb rohkem kui üks institutsioon, toimub salastamine samal alusel ning kui institutsioonid hindavad kaitse vajalikkust erinevalt, algatatakse vahendamine.

Õigusloomega seotud dokumente ei salastata; rakendusmeetmeid salastatakse enne nende vastuvõtmist, kui salastamine on vajalik ning selle eesmärk on hoida ära meetme enda kahjustamist. Konfidentsiaalse teabe jagamist käsitlevad rahvusvahelised lepingud, mis on sõlmitud Euroopa Liidu või Euroopa Ühenduse nimel, ei saa anda kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile õigust piirata Euroopa Parlamendi juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele.

4.     Artiklites 17 ja 18 sätestatud korras esitatud taotlusi pääseda juurde salastatud dokumentidele lahendavad üksnes isikud, kellel on õigus tutvuda kõnealuste dokumentidega. Need isikud otsustavad ka seda, missuguseid viiteid salastatud dokumentidele võib avalikus registris teha .

5.     Salastatud dokumendid kantakse institutsiooni registrisse ja avalikustatakse üksnes nende nõusolekul, kellelt dokument pärineb .

6.     Institutsioon, kes otsustab keelata juurdepääsu salastatud dokumendile, põhjendab seda otsust viisil, mis ei kahjusta artikli 6 lõikes 1 sätestatud eranditega kaitstavaid huve.

7.     Ilma et see piiraks riiklikku parlamentaarset kontrolli, võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kui lahendatakse taotlusi, mis käsitlevad juurdepääsu ELi salastatud dokumentidele, järgitakse käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid.

8.     Salastatud dokumente käsitlevad institutsioonide turvaeeskirjad avalikustatakse.

9.     Euroopa Parlamendil on juurdepääs salastatud dokumentidele spetsiaalse järelevalvekomisjoni kaudu, mis koosneb esimeeste konverentsi poolt nimetatud liikmest. Kõnealused liikmed järgivad spetsiaalset kontrollimise ja heakskiitmise korda ja tõotavad pühalikult mitte mingil moel avaldada juurdepääsetava teabe sisu.

Euroopa Parlament kehtestab oma sise-eeskirjades ja kooskõlas aluslepingutega antud kohustustega samaväärsed turvastandardid ja sanktsioonid, nagu on sätestatud nõukogu ja komisjoni sisejulgeolekueeskirjades. [ME 44]

Artikkel 6

Juurdepääsuõiguse üldised erandid [ME 45]

1.    Ilma et see mõjutaks artiklis 5 käsitletud juhtumeid, keelavad institutsioonid ▐ juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks avalikke huve seoses: [ME 46]

a)	Euroopa Liidu või selle ühe või mitme liikmesriigi sisemise avaliku julgeolekuga ▐; [ME 47]

b)	kaitsepoliitiliste ja sõjaliste küsimustega;

c)

eraelu puutumatust ja isikupuutumatust, vastavalt isikuandmete kaitset käsitlevatele ühenduse õigusaktidele, eelkõige institutsioonide suhtes kohaldatavatele eeskirjadele, nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 286, samuti vastavalt käesoleva määruse artikli 1 punktis c sätestatud läbipaistva ja hea halduse põhimõttele; [ME 49]

d)	rahvusvaheliste suhetega;

e)	ühenduse või liikmesriigi finants-, raha- või majanduspoliitikaga;

f)	keskkonnakaitsega, näiteks seoses haruldaste liikide paljunemiskohtadega.

2.   Institutsioonid keelavad juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks avalikke või erahuve, mis puudutavad : [ME 48]

a)	füüsilise või juriidilise isiku ärihuve;

b)	intellektuaalomandi õigusi;

c)	õigusnõustamist või kohtumenetlust, välja arvatud õigusnõustamine seoses menetlusega, mille tulemusel võetakse vastu õigusakt või muu üldkohaldatav akt ; [ME 50]

d)	kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki;

e)	avaliku hanke menetluste objektiivsust ja erapooletust , kuni telliv institutsioon on otsuse teinud, või valikukomisjoni objektiivsust ja erapooletust töötajate töölevõtmiseni viivas menetluses, kuni ametisse nimetav asutus on otsuse teinud . [ME 51]

▐ [ME 52]

3.   Lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandeid ei kohaldata juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve. Avaldamine teenib kaalukaid üldisi huve ║, kui taotletud dokumendid on koostatud või saadud ELi õigusaktide või muude üldkohaldatavate aktide vastuvõtmise menetluse käigus. Avaldamise üldiste huvide kaalumisel peetakse olulise tähtsusega asjaoluks seda, kui taotletud dokumendid on seotud põhiõiguste kaitsega või õigusega elada tervislikus keskkonnas. [ME 53]

4.     Ülekaalukates üldistes huvides avaldamise määratluses võetakse asjakohaselt arvesse Euroopa Parlamendi liikmete poliitilise tegevuse ja sõltumatuse kaitset, eelkõige võttes arvesse liikmete põhimääruse artikli 6 lõiget 2. [ME 115]

5 .    Dokumendid, mille avaldamine ohustaks keskkonnakaitset, nt seoses haruldaste liikide paljunemiskohtadega, avaldatakse ainult kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1367/2006. [ME 54]

6.    Isikuandmeid ei avaldata, kui nende andmete avaldamine kahjustaks asjaomase isiku eraelu puutumatust või isikupuutumatust. Sellist kahju ei teki,

—	kui andmed puudutavad üksnes asjaomase isiku ametialast tegevust, välja arvatud juhul, kui konkreetseid asjaolusid arvesse võttes on põhjust eeldada, et andmete avaldamine kahjustaks seda isikut;

—	kui andmed puudutavad üksnes avalikku teenistujat, välja arvatud juhul, kui konkreetseid asjaolusid arvesse võttes on põhjust eeldada, et andmete avaldamine kahjustaks seda isikut või temaga seotud isikuid;

—	kui andmed on juba asjaomase isiku loal avaldatud.

Isikuandmed avaldatakse sellegipoolest, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve. Sellisel juhul peab asjaomane institutsioon või asutus üldised huvid täpsustama. Ta esitab põhjused, miks konkreetsel juhul üldised huvid kaaluvad üles asjaomase isiku huvid.

Kui institutsioon või asutus keeldub dokumendile juurdepääsu lubamisest lõike 1 alusel, kaalub ta, kas dokumendile oleks võimalik anda osaline juurdepääs. [MEd 90, 96 ja 102]

7.   Kui mõni eranditest hõlmab ainult osa dokumendist, avalikustatakse dokumendi ülejäänud osad.

8.   Käesolevas artiklis sätestatud erandeid ei kohaldata dokumentide suhtes, mis on esitatud menetluse raames, mille tulemusel võetakse vastu õigusakt või muu üldkohaldatav akt. Erandeid kohaldatakse üksnes nii kaua, kuni kaitse on dokumendi sisust lähtuvalt õigustatud. Erandeid võib kohaldada maksimaalselt 30 aasta jooksul. Dokumentide puhul, mille suhtes kehtib eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse erand , võib vajaduse korral jätkata erandi kohaldamist ka pärast selle tähtaja lõppu. [ME 55]

9.     Käesolevas artiklis sätestatud erandeid ei saa tõlgendada nii, nagu oleksid need kohaldatavad sellise üldist huvi pakkuva teabe suhtes, mis on seotud Euroopa Liidu fondidest toetusesaajatega ja on kättesaadav finantsläbipaistvuse süsteemi raames. [ME 56]

Artikkel 7

Konsulteerimine kolmandate isikutega [ME 57]

1.    Institutsioonid avaldavad kolmandate isikute dokumendid, konsulteerimata isikutega, kellelt dokument pärineb, kui on selge, et ükski selles määruses sätestatud erand ei ole kohaldatav. Kolmanda isikuga konsulteeritakse, kui isik on dokumendi esitamisel taotlenud selle erikäsitlust ,, et hinnata, kas tuleks kohaldada käesolevas määruses sätestatud erandit. Institutsioonidele poliitiliste otsuste tegemise mõjutamiseks esitatavad dokumendid tuleks avalikustada. [ME 58]

2.   Kui taotlus on esitatud seoses liikmesriigist pärineva dokumendiga,

—	mida kõnealune liikmesriik ei ole edastanud nõukogu liikmena tegutsedes, või

—	kui see ei sisalda komisjonile esitatud teavet EÜ poliitika ja õigusaktide rakendamise kohta,

konsulteeritakse asjaomase liikmesriigi ametiasutustega ▐. Institutsioon, kelle valduses dokument on, avaldab selle, välja arvatud juhul, kui liikmesriik esitab selle mitteavaldamiseks põhjendused, mis tuginevad artiklis 4 osutatud eranditele või liikmesriigi enda õigusaktide samaväärsetele sätetele, või on selle vastu EÜ asutamislepingu artikli 296 lõike 1 punkti a alusel, väites, et avaldamine ohustaks tema olulisi julgeolekuhuvisid . Institutsioon hindab liikmesriigi esitatud põhjenduste asjakohasust ▐. [ME 91]

3.    Ilma et see piiraks parlamentaarset kontrolli liikmesriigis, konsulteerib liikmesriik taotluse saamisel tema valduses oleva dokumendi kohta, mis on pärit mõnelt institutsioonilt, ning kui ei ole ilmne, et dokument tuleb avaldada või et seda ei tohi avaldada, asjaomase institutsiooniga, et teha otsus, mis ei sea ohtu käesoleva määruse eesmärke. Selle asemel võib liikmesriik suunata taotluse institutsioonile. [ME 60]

Artikkel 8

Dokumentide paljundamine

Käesolev määrus ei piira olemasolevate autoriõigusenormide kohaldamist, mis võivad piirata kolmanda isiku õigust ▐ või avalikustatud dokumente paljundada või kasutada. [ME 82]

Artikkel 9

Hea halduse põhimõte

Institutsioonid võtavad vastu ja avaldavad hea halduskäitumise juhendi põhjal üldsuunised EÜ asutamislepingu artiklis 287 sätestatud konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse pidamise kohustuse ulatuse, laitmatust ja läbipaistvast haldusest tulenevate kohustuste ja määruse 2001/45/EÜ kohase isikuandmete kaitse kohta. Suunised sätestavad ka käesoleva määruse täitmata jätmisel kohaldatavad karistused kooskõlas Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega, muude teenistujate teenistustingimustega ja institutsioonide sise-eeskirjadega. [ME 107]

II     JAOTIS

Õigusloome läbipaistvus ja õigusloomeväline läbipaistvus

Artikkel 10

Õigusloome läbipaistvus

1.     Kooskõlas ELi lepingu artikli 6 lõikes 1 sätestatud demokraatia põhimõtetega ja Euroopa Kohtu praktikaga määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamisel annavad institutsioonid, mis toimivad seadusandjana, sealhulgas delegeeritud volituste alusel, oma tegevusele võimalikult laialdase juurdepääsu .

2.     Dokumendid, mis on seotud nende õigusloomealaste programmidega, eelkonsultatsioonidega kodanikuühiskonnaga, mõju hindamistega ja mis tahes muud õigusloomemenetlusega seotud dokumendid on juurdepääsetavad kasutajasõbralikul institutsioonidevahelisel veebisaidil ning avaldatakse Euroopa Liidu Teataja eraldi seerias.

3.     Õigusaktide ettepanekud ja muud ELi õigustekstid koostatakse selgelt ja arusaadavalt ning institutsioonid lepivad kokku õigusaktide koostamise ühised suunised ja mudelid, mis parandavad õiguskindlust kooskõlas Euroopa Kohtu asjaomase praktikaga.

4.     Õigusloomemenetluse käigus avaldavad kõik otsustamisprotsessis osalevad institutsioonid või asutused oma ettevalmistavad dokumendid ja kogu seonduva teabe, sealhulgas õigusalased arvamused, Euroopa Liidu Teataja eraldi seerias ning ka ühisel veebisaidil, millel kajastatakse asjaomase menetluse kulgu.

5.     Kõik huvitatud isikute tehtud algatused või esitatud dokumendid, mille eesmärk on mõjutada otsustamisprotsessi, avaldatakse.

6.     Kui õigusaktid on vastu võetud, avaldatakse need Euroopa Liidu Teatajas, nagu on sätestatud artiklis 12.

7.     Lähtudes lojaalse koostöö põhimõttest, mis reguleerib institutsioonide ja liikmesriikide vahelisi suhteid, et mitte kahjustada käesoleva määruse eesmärkide saavutamist, püüavad liikmesriigid tagada, et samasugune läbipaistvus valitseb Euroopa Liidu institutsioonide õigusaktide riiklike rakendusmeetmete suhtes, avaldades selgelt viited siseriiklike meetmete kohta. Eesmärk on tagada, et kodanikud saaksid selgelt ja täpselt aru oma õigustest ja kohustustest, mis tulenevad konkreetsetest ELi õigusnormidest, ning võimaldada liikmesriikide kohtutel tagada, et neid õigusi ja kohustusi austatakse kooskõlas õiguskindluse ja üksikisiku kaitse põhimõtetega. [ME 103]

Artikkel 11

Euroopa Liidu Teatajas avaldamine

1.    Vastavalt käesolevas määruses esitatud põhimõtetele lepivad institutsioonid kokku Euroopa Liidu Teataja ülesehituse ja esituse, võttes arvesse varasemat institutsioonidevahelist kokkulepet.

Kui käesoleva määruse artiklist 6 ei tulene teisiti, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas lisaks EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetes 1 ja 2 ning Euratomi asutamislepingu artikli 163 esimeses lõigus osutatud õigusaktidele järgmised dokumendid:

▐

(a)	ühised seisukohad, mille nõukogu võtab vastu EÜ asutamislepingu artiklites 251 ja 252 osutatud menetluste kohaselt, ning nende ühiste seisukohtade aluseks olevad põhjendused, samuti Euroopa Parlamendi seisukohad nendes menetlustes;

(b)	muud direktiivid peale EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetes 1 ja 2 osutatute, muud otsused peale EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikes 1 osutatute, soovitused ja arvamused; ▐

(c)	liikmesriikide vahel EÜ asutamislepingu artikli 293 alusel alla kirjutatud konventsioonid;

(d)	ühenduse poolt või kooskõlas ELi lepingu artikliga 24 sõlmitud rahvusvahelised lepingud; ▐

(e)	ELi lepingu artikli 34 lõikes 2 osutatud ühised seisukohad;

(f)	ELi lepingu artikli 34 lõikes 2 osutatud raamotsused ja otsused;

(g)	kooskõlas ELi lepingu artikli 34 lõikega 2 nõukogu kehtestatud konventsioonid.

2.    Muud Euroopa Liidu Teatajas avaldatavad dokumendid määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisotsusega Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduskomitee (13) ettepaneku alusel. [MEd 74 + 105]

Artikkel 12

Institutsioonide läbipaistva halduse tavad [ME 77]

1.   Institutsioonid koostavad head haldustavad, et hõlbustada käesoleva määrusega tagatud juurdepääsuõiguse kasutamist. Institutsioonid korraldavad ja säilitavad nende käsutuses olevat teavet sellisel viisil, mis võimaldab tagada üldsuse juurdepääsu teabele täiendavaid jõupingutusi tegemata. [ME 78]

2.     Läbipaistvuse ja hea halduse põhimõtete tõhusa kohaldamise tagamiseks lepivad asjaomased institutsioonid kokku ühised rakenduseeskirjad ja ühise rakenduskorra dokumentide esitamise, salastamise, salastatuse kustutamise, registreerimise ja levitamise jaoks.

Et lihtsustada tõelist arutelu otsustamisprotsessis osalejate vahel ning ilma et see piiraks läbipaistvuse põhimõtet, annavad institutsioonid kodanikele selgesti teada, kas ja millal otsustamisprotsessi konkreetsete etappide jooksul ei saa vahetut juurdepääsu dokumentidele tagada. Neid piiranguid ei kohaldata, kui kõnealune otsus on juba vastu võetud. [ME 79]

3.     Institutsioonid teavitavad kodanikke õiglasel ja läbipaistval viisil oma organisatsioonilisest struktuurist, näidates ära siseüksuste pädevused, sisemise töökorralduse ja nende pädevuses olevate menetluste soovituslikud tähtajad, teenistused, kelle poole võivad kodanikud pöörduda abi, teabe või haldusliku kaitse saamiseks. [ME 80]

4.   Institutsioonid moodustavad institutsioonidevahelise artikli 255 kohase komitee, mille ülesandeks on välja selgitada head tavad ja neid vahetada, välja selgitada juurdepääsu ja kasutamise takistused ning avaldamata andmeallikad , lahendada võimalikke konflikte , edendada registrite koostalitusvõimet, taaskasutamist ja liitumist, standardida dokumendi kodeerimist Euroopa standardiorganisatsiooni abil, luua ühtne ELi portaal kõikidele ELi dokumentidele juurdepääsu tagamiseks ning ja arutada edasist arengut seoses üldsuse juurdepääsuga dokumentidele. [ME 81]

Artikkel 13

Finantsläbipaistvus

Teave ELi eelarve, selle täitmise ning ELi vahendite ja toetuste saajate kohta on avalik ja kodanikele juurdepääsetav.

Sellisele teabele on juurdepääs ELi finantsläbipaistvusele suunatud eraldi veebilehe ja andmebaasi kaudu, kus saab esitada päringuid eespool nimetatud teabe alusel. [ME 85]

III     JAGU

Juurdepääsu viis

Artikkel 14

Vahetu juurdepääs dokumentidele

1.     Institutsioonid teevad võimalusel dokumendid üldsusele vahetult juurdepääsetavaks elektroonilisel kujul või registri kaudu kooskõlas asjaomase institutsiooni eeskirjadega. [ME 71]

2.    Institutsioonid teevad elektroonilises vormis või registri kaudu üldsusele ▐ vahetult juurdepääsetavaks kõik dokumendid, eelkõige need, mis on koostatud või saadud ELi õigusaktide või muude üldkohaldatavate aktide vastuvõtmise menetluse käigus ▐. [ME 72]

3.   Võimaluse korral tuleb teha elektroonilises vormis vahetult juurdepääsetavaks ka muud dokumendid, eelkõige need, mis on seotud poliitika või strateegia väljatöötamisega.

4.   Kui registri kaudu ei anta vahetut juurdepääsu, näidatakse registris võimalikult täpselt, kus dokument asub.

5.    Institutsioonid loovad oma dokumendiregistrite jaoks ühise kasutajaliidese ning tagavad eelkõige ühtse vahetu juurdepääsukoha dokumentidele, mis on koostatud või saadud õigusaktide või muude üldkohaldatavate aktide vastuvõtmise menetluse käigus . [ME 73]

Artikkel 15

Registrid

1.   Kodanike käesolevast määrusest tulenevate õiguste rakendamiseks tagavad kõik institutsioonid üldsuse juurdepääsu dokumentide registrile. Juurdepääs registrile tuleks tagada elektroonilises vormis. Viited dokumentidele kantakse registrisse viivitamata.

2.   Iga dokumendi kohta sisaldab register viitenumbrit (sealhulgas vajaduse korral institutsioonidevahelist viidet), teemat ja/või dokumendi sisu lühikirjeldust ning kuupäeva, mil see saadi või koostati ja registrisse kanti. Viited esitatakse viisil, mis ei kahjusta artikliga 6 kaitstavaid huve.

3.    Ilma et see piiraks institutsioonide sise-eeskirjade kohaldamist, sisaldab iga institutsiooni register või registrite süsteem (kui ühel institutsioonil on mitu registrit) viiteid eelkõige järgmisele:

—	sissetulevad ja väljaminevad dokumendid, samuti institutsiooni ametlik post, kui see vastab artiklis 5 esitatud määratlusele,

—	koosolekute päevakorrad ja kokkuvõtted ning enne koosolekut jagamiseks koostatud dokumendid, samuti muud koosolekutel jagatud dokumendid.

Iga institutsioon:

—	võtab vastu ja avaldab … (kuupäevaks) (14) sise-eeskirjad dokumentide registreerimise kohta,

—	tagab … (kuupäevaks) (15), et tema register on täielikult toimiv. [ME 70]

Artikkel 16

Taotlused

1.   Dokumentidele juurdepääsu taotlused esitatakse mis tahes kirjalikus vormis, sealhulgas elektroonilises vormis, ühes EÜ asutamislepingu artiklis 314 osutatud keeltest ning piisava täpsusega, et institutsioon võiks dokumendi identifitseerida. Taotleja ei ole kohustatud taotlust põhjendama.

2.   Kui taotlus ei ole piisavalt täpne ▐, palub institutsioon 15 tööpäeva jooksul taotlejal taotlust täpsustada ning abistab taotlejat selles, andes näiteks teavet avalike dokumendiregistrite kasutamise kohta. ▐ [ME 62]

3.   Kui taotlus käsitleb väga pikka dokumenti või väga paljusid dokumente, võib institutsioon taotlejaga mitteametlikult nõu pidada, et leida õiglane ja praktiline lahendus.

4.   Institutsioonid annavad kodanikele teavet ja abi selle kohta, kuidas ja kuhu dokumentidele juurdepääsu taotlused tuleb esitada.

Artikkel 17

Esialgsete taotluste lahendamine

1.   Dokumendile juurdepääsu taotlus lahendatakse viivitamata. Taotlejale saadetakse kinnitus taotluse kättesaamise kohta. Hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest lubab institutsioon juurdepääsu taotletud dokumendile ja tagab sellele juurdepääsu kõnealuse ajavahemiku jooksul vastavalt artiklile 10 või siis esitab kirjalikus vastuses osalise või täieliku keeldumise põhjused ning teatab taotlejale tema õigusest esitada kordustaotlus käesoleva artikli lõike 4 kohaselt. [ME 63]

2.   Erandjuhtudel, näiteks kui taotlus käsitleb väga pikka dokumenti või väga paljusid dokumente, võib lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada maksimaalselt 15 tööpäeva võrra, tingimusel et taotlejale teatatakse sellest ette ja esitatakse selle üksikasjalik põhjendus. [ME 64]

3.   Osalise või täieliku keeldumise korral võib taotleja 15 tööpäeva jooksul institutsiooni vastuse saamisest arvates esitada kordustaotluse, milles palub institutsioonil oma seisukoht läbi vaadata, või kui taotleja arvates on küsitav, kas asjaomaseid huve tegelikult kahjustatakse, ja/või ta väidab, et avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve, võib taotleja pöörduda Euroopa Ombudsmani poole ning küsida sõltumatut ja objektiivset arvamust huvide kahjustamise ja/või ülekaalukate üldiste huvide kohta .

Euroopa Ombudsmani arvamuse ootamise ajal pikendatakse lõikes 1 sätestatud ajavahemikku maksimaalselt 30 tööpäeva võrra .

Pärast Euroopa Ombudsmani arvamuse saamist või hiljemalt 30 tööpäevase ajavahemiku lõpul võib taotleja maksimaalselt 15 tööpäeva jooksul esitada kordustaotluse, milles palub institutsioonil oma seisukoht läbi vaadata. [ME 104]

4.   Kui institutsioon ettenähtud tähtaja jooksul ei vasta, annab see taotlejale õiguse esitada kordustaotlus.

Artikkel 18

Kordustaotluste lahendamine

1.   Kordustaotlus lahendatakse viivitamata. 15 tööpäeva jooksul alates sellise taotluse registreerimisest lubab institutsioon juurdepääsu taotletud dokumendile ja tagab sellele juurdepääsu kõnealuse ajavahemiku jooksul vastavalt artiklile 10 või siis esitab kirjalikus vastuses osalise või täieliku keeldumise põhjused. Osalise või täieliku keeldumise korral teavitab institutsioon taotlejat tema käsutuses olevatest õiguskaitsevahenditest. [ME 66]

2.   Erandjuhtudel, näiteks kui taotlus käsitleb väga pikka dokumenti või väga paljusid dokumente, võib lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada maksimaalselt 15 tööpäeva võrra, tingimusel et taotlejale teatatakse sellest ette ja esitatakse selle üksikasjalik põhjendus. [ME 67]

3.   Osalise või täieliku keeldumise korral võib taotleja esitada institutsiooni vastu kaebuse Esimese Astme Kohtule ja/või esitada kaebuse ombudsmanile kooskõlas vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitega 230 ja 195.

4.   Kui institutsioon ettenähtud tähtaja jooksul ei vasta, loetakse see eitavaks vastuseks ja see annab taotlejale õiguse algatada institutsiooni vastu kohtumenetlus ja/või esitada kaebus ombudsmanile EÜ asutamislepingu vastavate sätete alusel.

▐ [ME 68]

Artikkel 19

Juurdepääs dokumendile taotluse põhjal

1.   Taotleja pääseb dokumentidele juurde kas nendega kohapeal tutvumiseks või saades nendest koopia, sealhulgas võimaluse korral elektroonilise koopia, vastavalt taotleja soovile.

2.   Kui dokument on juba üldsusele juurdepääsetav ja see on taotlejale hõlpsasti kättesaadav, võib institutsioon täita oma kohustuse tagada dokumentidele juurdepääs sellega, et teatab taotlejale, kuidas omandada soovitud dokumenti.

3.   Dokumendid esitatakse nende olemasolevas redaktsioonis ja vormis (sealhulgas elektrooniliselt või alternatiivses vormis, näiteks rahvusvahelises pimedate kirjas, suures kirjas või lindistatud kujul), võttes täielikult arvesse taotleja soove.

4.   Taotlejalt võib nõuda koopia tegemis- ja saatmiskulude tasumist. See tasu ei tohi ületada koopiate tegemise ja saatmise tegelikku maksumust. Kohapeal dokumendiga tutvumine, alla 20 A4 formaadis koopia tegemine ja vahetu juurdepääs elektroonilises vormis või registri kaudu on tasuta. Kui tegemist on väljatrükiga või elektroonilises vormis dokumentidega, mis põhinevad elektroonilisel teabekandjal, andmetöötlus- või päringusüsteemis olevatel andmetel, võib taotlejalt nõuda ka dokumendi või dokumentide otsingu ja päringu tegelike kulude tasumist. Lisatasu ei nõuta, kui institutsioonil on asjaomane dokument või dokumendid juba olemas. Taotlejat teavitatakse eelnevalt mis tahes tasu summast ja selle arvutamise meetodist. [ME 69]

5.   Käesolev määrus ei kaldu kõrvale EÜ või siseriiklikes õigusaktides sätestatud juurdepääsu reguleerivatest konkreetsetest eeskirjadest, nagu teenustasu maksmine.

Artikkel 20

Teavitamine

1.   Kõik institutsioonid võtavad nõutavaid meetmeid, et teavitada üldsust tema käesolevast määrusest tulenevatest õigustest.

2.   Liikmesriigid teevad kodanike teavitamisel institutsioonidega koostööd.

Artikkel 21

Teabeametnik

1.     Iga institutsiooni iga peadirektoraat määrab ametisse teabeametniku, kes vastutab käesoleva määruse sätete ja hea haldustava järgimise eest peadirektoraadis.

2.     Teabeametnik otsustab, missugust teavet on otstarbekas üldsusele anda:

a)	seoses käesoleva määruse rakendamisega;

b)	arvestades head tava;

ning tagab selle teabe levitamise asjakohasel kujul ja viisil.

3.     Teabeametnik hindab, kas tema peadirektoraadi teenistustes järgitakse head tava.

4.     Teabeametnik võib suunata teavet taotleva isiku teise direktoraati, kui kõnealune teave jääb väljapoole tema pädevust ning sama institutsiooni teise direktoraadi pädevusse, juhul kui tal on niisugust teavet. [ME 106]

IV     JAOTIS

Lõppsätted

Artikkel 22

Aruanded

1.    Kõik institutsioonid avaldavad igal aastal eelmise aasta kohta aruande, kus on näidatud, kui mitmel puhul on institutsioon keelanud juurdepääsu dokumentidele, selliste keeldumiste põhjused ning registrisse kandmata tundliku sisuga dokumentide arv.

2 .    Hiljemalt …* avaldab komisjon aruande käesoleva määruse põhimõtete kohaldamise kohta ning annab soovitusi, sealhulgas teeb vajaduse korral ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks, mis on vajalik muutunud olukorra tõttu, ja esitab tegevusprogrammi institutsioonide võetavate meetmete kohta. [ME 83]

Artikkel 23

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1049/2001 tunnistatakse kehtetuks alates […].

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitletakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  …

(2)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(3)   ELT C 303, 14.12.2007, lk 1.

(4)   ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 151.

(5)  ELT L 264, 25.9.2006, lk 13.

(6)   22. detsembri 1998. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe ühenduse õigusaktide väljatöötamise kvaliteedi ühiste suuniste kohta (EÜT C 73, 17.3.1999, lk 1).

(7)   EÜT L 345, 31.12.2003, lk 90.

(8)   EÜT L 43, 15.2.1983, lk 1.

(9)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(10)  EÜT L 340, 31.12.1993, lk 43.

(11)  EÜT L 46, 18.2.1994, lk 58.

(12)  EÜT L 263, 25.9.1997, lk 27.

(13)   Vt SEK(2008)2109 artikkel 7.

(14)   Kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

(15)   Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.