Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse programm, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas”

KOM(2009) 14 lõplik – 2009/0001 (COD)

2009/C 228/13

3. veebruaril 2009. aastal otsustas nõukogu vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 95 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses

Komitee juhatus tegi 24. veebruaril 2009. aastal käesoleva arvamuse ettevalmistamise ülesandeks ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioonile.

Arvestades töö kiireloomulisust määras komitee täiskogu 452. istungjärgul 24.–25. märtsil 2009 (24. märtsi 2009. aasta istungil) pearaportööriks Umberto BURANI ja võttis vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 95, vastu hääletas 3, erapooletuks jäi 14.

1.   Kokkuvõte ja järeldused

2.   Sissejuhatus

3.   Märkused ja kommentaarid

3.1   Komitee kiidab heaks komisjoni algatuse pakkuda järjest paremaid vahendeid finantssektori järelevalveks kooskõlas Larosière'i rühma soovitustega. Komitee märgib siiski, et toetust saava kolme õigusstruktuuri ega finantstoetust saavate komiteede eesmärke ja ülesandeid ei ole uuendatud. Finantstoetustega aidataks seega parandada praegust olukorda, mis näitab rahulolu struktuuri kui sellisega, kuid ka vajadust parandada või tõhustada nende pakutavaid teenuseid.

3.2   Kaks finantsaruandluse valdkonnas tegutsevat asutust (Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Komitee Sihtasutus ja Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm) rajanevad kõrgetel rahvusvahelistel aruandlusstandarditel, mis kuuluvad osaliselt ühenduse õiguseaktidesse. Komisjoni sõnul tagavad need, et „investoritel, võlausaldajatel ja teistel sidusrühmadel on juurdepääs ajakohasele, usaldusväärsele ja asjaomasele teabele äriühingu finantsseisundi kohta”. Seda väidet tõendavad faktid: enne reformide algatamist peavad otsusetegijad vastama küsimusele, kas läbikukkumise põhjustasid puudulikud aruandlusstandardid või aruandluseeskirjade hooletu rakendamine.

3.2.1   Väärtpaberituru osas, mis on üks kõige tundlikumaid sektoreid, kus leiti suuri puudusi ja kus rakendatakse IASCF-i ja EFRAG-i eeskirju, rõhutas komisjon selgelt, kui oluline on standardite kehtestamise protsessi sõltumatus, mida ei tohi mõjutada kolmandad asjast huvitatud isikud. Samuti on oluline sõltumatus kolmandate isikute ebaühtlaselt jaotunud vabatahtlikust rahastamisest, mis on üks toetuse andmise põhjustest. Küsimus on varem tõstatatud majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus ja Euroopa Parlamendis, kuid praegu tekib teine küsimus: arvestades, et nendel organitel on vaja vahendeid oma tundliku ülesande täitmiseks, kas nn toetus on piisav nende sõltumatuse tagamiseks. Komitee usub, et see küsimus väärib täiendavat analüüsi.

3.3   Sama kehtib auditeerimise kohta seoses üldiste huvide järelevalve nõukogule (PIOB) antud toetusega. PIOB on organ, mis valvab rahvusvaheliste auditeerimisstandardite (International Standards for Auditing) vastuvõtmise protsessi ja Rahvusvahelise Raamatupidajate Föderatsiooni (IFAC) üldist huvi pakkuvat tegevust. ISA standardite võimalik lisamine ühenduse õigusesse (direktiiv 2006/43/EÜ) õigustab huvi eeskirjade neutraalsuse vastu ja asjaolu, et komisjon on kahe liikmega kümnest PIOB-i juhtivorganites esindatud.

3.4   Toetuste peatükki kokku võttes peab komitee ütlema, et ta on komisjoniga nõus vajaduse osas pakkuda rahvusvaheliste standardite eest vastutavatele organitele piisavaid vahendeid tulemusliku ja sõltumatu tegevuse tagamiseks. Seda aspekti on vähem või rohkem otseselt korratud, mis on selge tõestus põhimõttelisest probleemist: need organid lõid sektorid ise, et pakkuda eeskirju ja standardeid samade sektorite jaoks. Nad on erasektori organid, isegi kui eeskirjad ja standardid lisati avalikku õigusesse. Nii muutub keeruliseks avaliku huvi eraldamine selle sektori huvides läbiviidavast tegevusest, kus sektoril on organi üle seadusjärgne kontroll.

3.5   Finantstoetus järelevalvekomiteedele on mõeldud eelkõige riiklike järelevalveasutuste personali koolitamiseks ja IT-projektide halduseks. Nagu juba öeldud, on tegemist komisjoni ja riiklike asutuste poolt loodud sõltumatute nõuandeorganitega. Personali koolitus (Larosière'i rühma soovitus 19) ja projektide haldus on kindlasti oluline ning sellest saavad täiel määral kasu ka liikmesriigid, mistõttu jääb komiteele arusaamatuks, miks neid meetmeid ei rahastata ühenduse vahendite asemel liikmesriikide vahenditest.

3.6   Oma ettepaneku kokkuvõttes mainis komisjon vajadust hakata toetuste saajate kindlaks määramisel kasutama paindlikkuse kriteeriumit. Kriisiga toimetuleku lahenduste täiendaval analüüsimisel võib ilmneda vajadus luua uusi organeid või anda olemasolevatele organitele uued ülesanded. Samuti võib osutuda vajalikuks lisada juba olemasolevatele toetusesaajatele uusi toetusesaajaid. Komiteel ei ole midagi selle vastu, kuid ta pöörab tähelepanu vajadusele vältida programmis osalevate asutuste organite ebavajalikku suurendamist. Parem oleks võimaluste piires laiendada olemasolevate asutuste ülesandeid.