15.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 9/56

A.

arvestades, et tervis on üks kõige kallimaid varasid, arvestades, et meie eesmärk on tervis kõigile ning arvestades, et me peame tagama kõrgetasemelise tervishoiu;

B.

arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 sätestatakse, et keelatud on igasugune diskrimineerimine, sealhulgas soo, rassi, nahavärvuse ja etnilise või sotsiaalse päritolu tõttu ning artiklis 35 sätestatakse, et igaühel on õigus ennetavale tervishoiule ja ravile ning tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse;

C.

arvestades, et tervishoiu arengu positiivne mõju on see, et üha rohkem ja rohkem inimesi elab kauem;

D.

arvestades, et vähktõve, diabeedi, südame-veresoonkonna haiguste, reumahaiguste, vaimuhaiguste, ülekaalulisuse ja rasvumise probleemide arvu kasv, lisaks alatoitlus ja ebasobiv toitumine, HIV/AIDS, keskkonna kehv kvaliteet ja teatavate üha suureneva sotsiaalse ebavõrdsusega seotud haiguste uuesti esilekerkimine ning uued väljakutsed ohustavad järjest rohkem tervist Euroopa Liidus ja väljaspool seda, suurendades seega vajadust ennetamise, ametlike ja mitteametlike tervishoiu- ja hooldusteenuste osutamise ning ka haigusjärgse taastusravi järele;

E.

arvestades võimalikke piiriülese mõõtmega uusi ohte, näiteks pandeemiaid, nakkushaiguste esinemislaadi muutusi, troopilisi haigusi ja bioterrorismi, ning kliimamuutuse ja üleilmastumise tagajärgi, eriti vee, toidu, suurenenud vaesuse ja rände osas ning ka olemasolevaid ohte, nagu keskkonnareostus, mis muutuvad üha tõsisemateks;

F.

arvestades, et toetavad tervishoiusüsteemid on Euroopa sotsiaalmudeli oluline osa ning üldhuvi pakkuvad sotsiaal- ja tervishoiuteenused täidavad üldhuvi ülesandeid, aidates seega oluliselt kaasa sotsiaalsele õiglusele ja ühtekuuluvusele;

G.

arvestades, et elanikkonna vananemine muudab haiguste esinemislaadi, suurendades seega vajadust ametlike ja mitteametlike tervishoiu- ja hooldusteenuste osutamise järele ning avaldab survet tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkusele, ning arvestades, et seetõttu tuleb pöörata erilist tähelepanu nii avaliku kui ka erasektori poolsele teadusuuringute ja innovatsiooni toetamisele, ning arvestades, et esimeste eluetappide toetuseks on vaja jõulisi poliitikameetmeid, eelkõige mõnedes liikmesriikides;

H.

arvestades, et tervishoiusüsteemid erinevad liikmesriikide vahel ja sees märgatavalt;

I.

arvestades, et kodanikud ootavad järjest enam ühiseid ja tõhusaid tervishoiumeetmeid;

J.

arvestades, et samal ajal tuleb ranges kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega arvestada liikmesriikide pädevusega tervishoiuvaldkonnas ja nende vabadusega otsustada, millist liiki tervishoiuteenuste osutamist nad asjakohaseks peavad, kaasa arvatud arvestamine erinevate juhtimissüsteemide ning konkreetsete lähenemisviisidega, mille liikmesriigid on tervishoiuteenuste avalik-õigusliku ja eraõigusliku osutamise integreerimisel valinud;

K.

arvestades, et eetilistel alustel põhinevate probleemide korral jääb liikmesriikide pädevusse otsustada, kas teatav teenus kujutab endast tervishoiuteenust või mitte;

L.

arvestades, et töötervishoid ja tööohutus on tervishoiuvaldkond, kus ELil on selge tegutsemisvolitus;

M.

arvestades, et eksisteerivad valdkonnad, kus liikmesriigid ei saa üksipäini tõhusalt tegutseda ja arvestades, et EL on pühendunud ühisele tervishoiupoliitikale, millega ta saab luua Euroopa lisaväärtust (nt teabe ja heade tavade vahetus);

N.

arvestades, et investeering tervisesse on oluline inimkonna arengu seisukohalt ja avaldab kaudset mõju eri majandussektoritele;

O.

arvestades, et puudub selgus eri töösuundade ja tööprogrammide arvu osas tervishoiuvaldkonnas;

P.

arvestades, et haiguste ennetamise võimalused jäävad kasutamata;

Q.

arvestades, et kuna resistentsus antibiootikumide suhtes suureneb, muutuvad antibiootikumid üha kasutumaks; arvestades, et resistentsuse tase on ELi lõikes erinev tulenevalt erinevatest lähenemisviisidest antibiootikumide kasutamisele ja kontrollile (antibiootikumide tarbimine on mõnedes liikmesriikides 3–4 korda suurem kui teistes liikmesriikides); arvestades, et resistentsus antibiootikumide suhtes on Euroopa probleem, kuna toimuvad sagedased liikumised, sealhulgas turism, mis suurendab resistentse bakteri leviku riski, ja seepärast tuleks jälgida antibiootikumide asjakohatut kasutust ning toetada antibiootikumide ettevaatlikku kasutamist; arvestades, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) on kõnealuste tegevuste koordineerimiseks asjakohane asutus;

R.

arvestades, et 40 % tervishoiukulutustest on seotud ebatervislike eluviisidega (mis tulenevad näiteks alkoholi, tubaka tarbimisest, vähesest kehalisest liikuvusest ja väärtoitlusest);

S.

arvestades, et tõhus tervisekaitse ja ohutus töökohal hoiab ära tööõnnetused, pidurdab kutsehaiguste tekkimist ja vähendab tööga seotud põhjustel püsivalt töövõimetuteks muutunud inimeste arvu;

T.

arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (15) ei kaitse ELi kodanikke piisavalt reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute eest tööl;

U.

arvestades, et alatoitlus, mis mõjutab märkimisväärset arvu ELi kodanikke, sealhulgas hinnanguliselt 40 % patsientidest haiglates ja 40–80 % vanematest inimestest hooldekodudes, läheb Euroopa tervishoiusüsteemidele maksma sama palju kui rasvumine ja ülekaalulisus;

V.

arvestades, et tervist ei mõjuta üksnes alkohol, tubakas, vähene kehaline liikuvus, dieet ja sarnased välised tegurid ning seepärast tuleks pöörata rohkem tähelepanu paljude haiguste psühhosomaatilisele mõõtmele ning depressiooni ja teiste psüühikahäirete all kannatavate inimeste üha suureneva arvu sügavamatele põhjustele;

W.

arvestades, et liikmesriigid peaksid veelgi edendama abi inimestele, keda mõjutavad kroonilised haigused ja/või keda mõjutab puue, et võimaldada nende integreerimist ühiskonda nii täielikus ulatuses kui võimalik;

X.

arvestades, et paljudes liikmesriikides tekitab suurenenud nõudlus tervishoiuteenuste järele tungivat vajadust võtta aktiivseid meetmeid tervishoiutöötajate palkamiseks ja tööl hoidmiseks ning teenuste osutamiseks, et toetada sugulasi ja sõpru, kes ülalpeetavaid tasuta hooldavad;

Y.

arvestades, et ELi tervishoiustrateegias tuleks enam tähelepanu pöörata pikaajalisele hooldusele, kasutades uusi tehnoloogiaid, kroonilisi haigusi põdevate inimeste hooldusele ning koduse hoolduse osutamisele eakatele ja füüsilise või vaimse puudega inimestele ja neid hooldavatele isikutele pakutavatele teenustele, ning arvestades, et sellega seoses tuleb püüelda tervishoiu- ja sotsiaalteenuste vahelise koostoime poole,

1.

väljendab heameelt komisjoni ülalmainitud valge raamatu üle ELi tervishoiustrateegia kohta aastateks 2008–2013 ning toetab selles esitatud väärtusi, põhimõtteid, strateegilisi eesmärke ja erimeetmeid;

2.

kutsub komisjoni üles vaatama läbi tehtud töö tervishoiuvaldkonnas, et määrata kindlaks, millised töösuunad annavad ühendusele ja liikmesriikidele lisaväärtust; kutsub komisjoni üles määrama osana sellest tööst kindlaks, millised töömeetodid ja -tavad annavad lisaväärtust liikmesriikide tööle tervishoiuvaldkonnas ja milliseid tuleks paremini koordineerida;

3.

on arvamusel, et uute terviseohtude olemasolu tõttu on vaja tegeleda tervisega kui poliitiliselt üliolulise teemaga Lissaboni strateegias, mis hõlmab vajadust tagada kodanikele juurdepääs nõuetekohasele kõrgetasemelisele arstiabile, et tagada terve ja konkurentsivõimeline tööjõud;

4.

taunib asjaolu, et valges raamatus ei püstitata konkreetseid kvantifitseeritavaid ja mõõdetavaid eesmärke, mille saavutamine võiks anda käegakatsutavaid tulemusi, ja soovitab sellised eesmärgid vastu võtta;

5.

rõhutab, et tervishoid vajab tõhusa poliitika toetust kõigis valdkondades ja kõigil tasanditel liikmesriikides ja ELis (tervis kõikides poliitikavaldkondades) ja globaalsel tasandil;

6.

rõhutab, et on äärmiselt tähtis tunnustada meeste ja naiste õigust suuremale sõnaõigusele tervist ja arstiabi käsitlevates küsimustes, samuti laste õigust tervise tingimusteta kaitsele üldiste universaalsete, võrdväärsete ja solidaarsete põhimõtete alusel;

7.

märgib, et Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on kroonilised haigused ning eelkõige rabandused ja südamehaigused arvult järjekindlalt ületamas nakkushaigusi;

8.

soovitab osana haiguse ennetamiseks tehtavatest jõupingutustest tervisemõju hindamiste läbiviimise tava ulatuslikku vastuvõtmist, kuna otsuseid tegevate eri tasandite asutuste, sealhulgas kohalike ja piirkondlike asutuste ja riikide parlamentide otsuste mõju inimeste tervisele on mõõdetav;

9.

rõhutab, et tegevuskavad peaks eelkõige tegelema teatavate haiguste põhjustega ning vajadusega vähendada ja ennetada epideemiaid ja pandeemiaid; juhib tähelepanu asjaolule, et esineb ka probleeme, mis on seotud sooga, nagu eesnäärmevähk meeste puhul ja emakakaelavähk naiste puhul, ja et nende kohta tuleks välja töötada asjakohane poliitika;

10.

soovitab laiendada ECDC volitusi mittenakkavatele haigustele;

11.

teeb ettepaneku, et komisjon seaks esmatähtsaks eesmärgiks tervishoius valitseva välditava ebaõigluse ja ebavõrdsuse vähendamise nii liikmesriikide vahel ja sees kui ka erinevate sotsiaalsete gruppide ja elanikkonna kihtide, sealhulgas meeste ja vaimse tervise probleemidega inimeste vahel; täiendavalt kutsub liikmesriike üles täielikult jõustama selliseid ühenduse õigusakte nagu läbipaistvuse direktiiv (16);

12.

rõhutab, et meetmed, mille eesmärgiks on tervishoius valitseva ebavõrdsuse vähendamine, peaksid hõlmama sihipärast edendamist, üldsuse harimist ja ennetusprogramme;

13.

on arvamusel, et jõupingutusi haiguste ennetamiseks ja vaktsineerimiskampaaniaid, mille jaoks on tulemuslikud tooted olemas, tuleks olulisel määral suurendada; seetõttu nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja ulatusliku ennetusmeetmete kava terveks 5aastaseks ajavahemikuks; on nõus, et raha kulutamine tervishoiule, eelkõige ennetamisele ja haiguste varasele diagnoosile ei ole üksnes kulu, vaid ka investeering, mida võiks hinnata tervena elatud aastate kui Lissaboni struktuurilise näitaja abil;

14.

rõhutab asjaolu, et tervise mõiste hõlmab täielikku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit ega tähenda üksnes haiguste või vaevuste puudumist;

15.

rõhutab, et juurdepääs usaldusväärsele, sõltumatule ja võrreldavale teabele tervislike käitumisviiside, haiguste ja ravivõimaluste kohta on tõhusa haiguste ennetamise strateegia eeltingimus;

16.

rõhutab, et soov haigusi ennetada ei tohi põhjustada ühiskonnas sellist õhkkonda, mis hoiaks ära kroonilisi haigusi põdevate või puudega laste sündimise; palub komisjonil edendada konkreetset abi kroonilist haigust põdevate ja/või puudega laste vanematele;

17.

rõhutab lisaks, et tervishoidu investeerimise edendamiseks on ülioluline mõõta seniste investeeringute tõhusust ja avaldada tulemused;

18.

rõhutab, kui oluline on viia ellu hästi korraldatud, ulatuslikke ja tõhusaid sõelumisprogramme, et hõlbustada haiguse varajast avastamist ja kiiret ravi, vähendades seeläbi sellega seotud suremust ja haigestumust;

19.

on arvamusel, et kodanike õigused pääseda juurde tervishoiule ja nende vastutus isikliku tervise eest peaksid olema põhilise tähtsusega arvestades, et EL kehtestab kõrgeid tervise ja toiduohutuse norme inimeste eluea vältel, ning nõuab täiendavaid investeeringuid tervisealast haritust käsitlevatesse teadusuuringutesse, et teha kindlaks kõige asjakohasemad strateegiad kõnealuse küsimusega tegelemiseks erinevate elanikkonnarühmade lõikes; ergutab kõikides ühiskonnasektorites tervislike eluviiside harrastamist;

20.

rõhutab, et tervisliku eluviisi mõistet (st tervislik toitumine, uimastite kuritarvitamise puudumine ja piisav kehaline aktiivsus) on vaja täiendada psühhosotsiaalse mõõtmega (st tasakaalustatud lähenemisviis tööle ja pereelule); on seisukohal, et tervislik eluviis hõlmab head vaimset ja füüsilist tervist ja et need on samuti olulised tegurid konkurentsivõimelise majanduse säilitamisel;

21.

ootab, et komisjon pööraks erilist tähelepanu tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkusele ning selles kontekstis ka ravimitööstuse rollile ja vastutusele;

22.

väljendab rahulolu komisjoni kavatsusega määratleda tervishoiu põhiväärtused ja kehtestada tervisenäitajate süsteem (riiklikul ja piirkondlikul tasandil) ning edendada tervishoiualase harituse programme ja terviseprobleemide ennetamise programme;

23.

rõhutab, et inimkeha ja selle osade kui selliste rahalise tulu allikaks muutmise keelamist, nagu nimetatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 3, tuleks pidada juhtpõhimõtteks tervishoiu valdkonnas, eriti raku-, koe- ja elundidoonorluse ning elundisiirdamise valdkonnas;

24.

väljendab rahulolu komisjoni kavatsusega edendada tervist ja haiguste ennetamist „tervis kõigile” vaimus kõigis vanusegruppides; rõhutab vajadust tõsta esile olulisemad tervisega seotud küsimused, nagu toitumine, rasvumine, alatoitlus, kehaline aktiivsus, alkoholi, narkootikumide ja tubaka tarbimine ning keskkonnariskid, sealhulgas õhusaaste nii kodus kui ka töökohal, ning kooskõlas naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõttega tervena vananemise tagamine ja krooniliste haiguste koormuse vähendamine;

25.

nõuab tungivalt, et komisjon läheneks toitumisele terviklikumalt ja muudaks alatoitluse koos rasvumisega keskseks prioriteediks tervishoiu valdkonnas, kaasates selle võimalusel ühenduse rahastatavatesse teadusuuringute, hariduse ja tervise edendamise algatustesse ning ELi tasandi partnerlustesse;

26.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama ELi tervishoiustrateegia raames välja suunised puude ühiseks määratlemiseks, mis võib hõlmata kroonilisi haigusi või vähki põdevaid inimesi, ja neid liikmesriike, kes seda veel teinud ei ole, tegutsema seni võimalikult kiiresti ning lisama sellised isikud puude riiklikku määratlusse;

27.

nõuab lisaks, et esmatähtsaks tuleb pidada selle tagamine, et puuetega inimestele antakse võrdne juurdepääs tervishoiule ja et selle tähelepanu keskmesse seadmise kajastamiseks antakse rahalisi vahendeid;

28.

nõuab tõhusaid meetmeid võitluseks resistentsusega antibiootikumide suhtes, sealhulgas meetmeid muutmaks antibiootikumid vaid retseptiravimiteks, suuniseid antibiootikumide väljakirjutamise vähendamiseks, et piirata see juhtumitega, mille puhul antibiootikumide kasutamine on tõepoolest vajalik, jõupingutusi markeri testide täiustamiseks, et ergutada antibiootikumide ettevaatlikumat kasutust, ning vajaduse korral hügieenieeskirju; nõuab, et pöörataks erilist tähelepanu metitsilliiniresistentsele Staphylococcus aureus bakterile; juhib tähelepanu sellele, et ECDC peaks jälgima ja hindama suuniste ja reeglite kohaldamist;

29.

juhib komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu vajadusele toetada teadusuuringuid ning edendada krooniliste haiguste ennetamist, varajast diagnoosimist ja sobivat ravi, et tagada patsientide heaolu ja elukvaliteet;

30.

tunnistab hooldajate üliolulist rolli tervishoius ja tervishoiuteenuste osutamisel ning nõuab seepärast tähelepanu pööramist poliitikavaldkondadele, mis toetavad hooldajaid ja kaitsevad nende tervist kõrvuti nende tervisega, kelle eest nad hoolt kannavad;

31.

märgib, et tervishoiutöötajate liikuvuse hõlbustamiseks ja kogu ELis patsientide turvalisuse tagamiseks on oluline vahetada teavet liikmesriikide ja nende reguleerivate asutuste vahel, mis on seotud tervishoiutöötajatega;

32.

nõuab ELi tervishoiustrateegia raames heade tavade tõhusamat vahetamist ELis kõigis tervishoiuvaldkondades, eelkõige seoses sõeluuringutega ja selliste raskete haiguste nagu vähi diagnoosimise ja raviga;

33.

on seisukohal, et EL peaks võtma täiendavaid meetmeid, et kaitsta tervishoiutöötajaid õnnetuste ja vigastuste eest töökohal, kui selline vajadus on teaduslikult või meditsiiniliselt tõendatud;

34.

nõuab tungivalt, et komisjon lisaks reproduktiivtoksilised ained oma tulevasse direktiivi 2004/37/EÜ muutmise ettepanekusse;

35.

toetab eespool mainitud Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2008. aasta resolutsioonis nõutud meetmeid ning nõuab tungivalt, et komisjon arvestaks Euroopa Parlamendi arvamusega ja võtaks nõutud meetmed ning esitaks vajalikud algatused, mis peaksid hõlmama:

36.

avaldab kahetsust selle üle, et hoolimata Euroopa Parlamendi korduvatest ja konkreetsetest nõudmistest, ei ole komisjon ikka veel esildanud ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/54/EÜ (töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl) (17) muutmiseks eesmärgiga tegeleda tervishoiutöötajatele avalduva tõsise ohuga, mis tuleneb töötamisest nõelte ning teravate meditsiinivahenditega; kutsub komisjoni üles kiirendama mõju hindamise lõpuleviimist pakkumise (2007/S 139-171103) kaudu, ja nõuab, et varakult enne Euroopa Parlamendi käesoleva koosseisu ametiaja lõppemist võetaks vastu asjakohane muudatusettepanek kooskõlas tema eespool mainitud 6. juuli 2006. aasta resolutsiooniga Euroopa tervishoiutöötajate kaitsmise kohta vere kaudu levivate nakkuste eest süstlatorkevigastuste tagajärjel;

37.

on seisukohal, et ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide ebapiisaval kohaldamisel on ELi kodanike tervislikule seisundile samuti kahjulik mõju;

38.

rõhutab, et teatavates olukordades seisavad ELi kodanikud silmitsi selliste terviseprobleemidega nagu õhusaaste, mis kujutab endast märkimisväärset ohtu tervisele, mõjutades laste nõuetekohast arengut ja vähendades eluiga ELis (18);

39.

on arvamusel, et tegevus tervislike eluviiside propageerimiseks perekondades, koolides, haiglates, hooldekodudes, töökohtades ja vabaaja veetmise paikades on haiguste eduka ennetamise ja hea vaimse tervise jaoks oluline; tunnistab, et pere on ülioluline tervisliku eluviisi mudeli loomisel, mida hilisemas elus sageli kopeeritakse;

40.

juhib komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklile 3, mille kohaselt peavad seadusandlikud organid esikohale seadma lapse huvid, milleks üks võimalus on kehtestada vajalikud sätted emaduspuhkuseks ja vanemapuhkuseks, samuti tervise kaitseks ja juurdepääsuks tervishoiuteenustele emaduse perioodil, võttes eriti arvesse vanemate kohaolu ja läheduse ning ka rinnapiimaga toitmise mõju imiku vaimsele ja füüsilisele arengule;

41.

rõhutab vajadust parandada rasedatele ja imetavatele naistele mõeldud tervishoiuteenuseid ning nende teavitamist alkoholi, narkootikumide ja tubakatoodete tarbimise ohtudest raseduse ja imetamise ajal;

42.

rõhutab vajadust suurendada elanikkonna reproduktiiv- ja seksuaaltervisealast teadlikkust, et ennetada soovimatuid rasedusi ja haigestumist sugulisel teel levivatesse haigustesse ning vähendada viljatusest tingitud sotsiaalseid ja terviseprobleeme;

43.

toetab konkreetsete haiguste alaseid meetmeid ning usub, et nende tõhustamiseks on vaja luua sobivad töömeetodid ja -korraldus, et parandada institutsioonidevahelist koostööd;

44.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma, kuidas ühendatud sotsiaal- ja tervishoiupoliitika (sotsiaalselt olulise terviseteenuse osutamine) võiks kaasa aidata kaasaegsele lähenemisviisile tervise edendamisel ja kaitsmisel eelkõige enimhaavatavamate elanikkonna kihtide puhul, nagu lapsed ja need, kes ei ole majanduslikult sõltumatud;

45.

usub, et EL peaks üha enam keskendama oma teadusuuringute programmi jõupingutusi olulistele, kuid tihti hooletusse jäetud patsientide rühmadele, nagu vaimsete tervise alaste probleemidega patsiendid ja mehed;

46.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima täiendavalt ELi tervishoiustrateegia raames ühelt poolt teaduslike ja tehnoloogiliste uuringute koosmõju, eelkõige seoses uut liiki uuringutega käesoleval ajal alarahastatud meditsiinialadel, ja teisalt uute meditsiinisektorite ja raviviiside arengut, et võimaldada kõigile juurdepääsu kõnealustele raviviisidele, kuna neil võib olla väga positiivne mõju ELi elanike tervislikule seisundile ja süsteemi tõhustamisele;

47.

väljendab rahulolu komisjoni kavandatud lähenemisviisiga, mille eesmärk on tõhus võitlus ravimite võltsimise vastu ning julgustab komisjoni edendama kõnealust küsimust käsitleva rahvusvahelise konventsiooni koostamist või ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonile (Palermo konventsioonile) lisaprotokolli lisamist;

48.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma iga olulise haiguserühma jaoks selliseid tippkeskusi, mis oleks patsientidele ja nende perekondadele, arstidele, tervishoiutöötajatele, tööstusharule ja teistele võrdlusaluseks, info- ja nõustamispunktiks;

49.

juhib tähelepanu asjaolule, et piirkondlikud ja kohalikud tervishoiuasutused vastutavad paljudes liikmesriikides sageli tervishoiusektori kavandamise, juhtimise, toimimise ja arengu eest ning kannavad samuti rahalist vastutust selle sektori eest, omavad põhjalikke teadmisi ja arusaamist tervishoiusektorist ning on olulised partnerid tervishoiupoliitika kujundamisel ja rakendamisel;

50.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma tunnustatud positiivset mõju, mida soojusravi avaldab paranemisele ning inimeste tervise säilitamisele;

51.

kutsub komisjoni üles toetama e-tervise, uute tervishoiualaste tehnoloogiate ja kasutajapoolse innovatsiooni arendamist meditsiiniseadmetes;

52.

väljendab rahulolu komisjoni ettepanekuga luua ELi tasandil struktureeritud koostöö mehhanism ning teha tihedamat koostööd sidusrühmadega kodanikuühiskonna osalusel; rõhutab vajadust kaasata partnerlusse tööandjate ja töövõtjate organisatsioonid;

53.

kutsub liikmesriike koos piirkondlike ja kohalike asutustega üles kasutama koostöömehhanismi, et täiustada parima tava vahetust; kutsub komisjoni üles kasutama sellisel heal taval põhinevate suuniste ja soovituste koostamisel ennetavat lähenemist;

54.

nõustub sellega, et ELi tervishoiustrateegia meetmeid tuleb toetada olemasolevate rahastamisvahenditega kuni praeguse finantsraamistiku (2007–2013) lõpuni ilma täiendavate eelarveliste tagajärgedeta;

55.

kutsub komisjoni üles soovitama liikmesriikidele, et nad hõlmaksid riiklike tervishoiustrateegiate koostamisel prioriteete, mida tuleb järgida teistes, rahvatervise valdkonna välistes projektides;

56.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.