31.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 77/109

—

Arvestades, et kõnealune teema muutub üha poliitilisemaks ja majanduslikumaks, avaldab komitee kahetsust, et konkreetse programmi pakkumise asemel, mis järgneks 2005. aasta mitmekeelsuse uuele raamstrateegiale, soovis komisjon esitada hoopis uue strateegia oma ametiaja lõpus.

—

Komitee soovitab komisjonil ja liikmesriikidel kiirendada arutelu eesmärkide üle ja alles siis uurida, milliseid algatusi tuleks käivitada kultuuri- ja haridusvaldkonna koordineerimise raames.

—

Mis puudutab konkreetselt esimese õpetatava ja õpitava elusa keele valikut, siis julgustab komitee liikmesriike ja komisjoni väärtustama angloameerika keelest erinevate keelte valimist ning edendama Euroopa keelte õppimist ja praktiseerimist väljaspool Euroopa Liitu toimuvate vahetuste kaudu.

—

Komitee märgib tihedat korrelatsiooni Euroopa kodanike keeleliste vajaduste, Euroopa tööhõivestrateegia, Euroopa struktuurifondide, eelkõige ühtekuuluvusfondi lähenemise eesmärkide vahel. Seetõttu kutsub ta komisjoni ja liikmesriike kasutama nimetatud fonde selleks, et edendada iga kodaniku teadmisi oma emakeelest ja lisaks veel kahest tänapäeval kasutatavast keelest ning anda sellele fondide kasutamisel isegi prioriteet. Komitee lisab, et kõnealune eesmärk peab koosnema kahest kvalitatiivsest eesmärgist: Euroopa keelte elujõulisuse tagamine ja mitmekesisuse suurendamine nende ELi väliste keelte õppimise kaudu, mis on kasulikud Euroopa kultuuri-, sotsiaalsetes, poliitilistes ja majanduslikes vahetustes ning edendavad rahvastevahelist kultuuride tundmist, rahu ja sõprust.

—

Komitee märgib, et toimunud ei ole mingeid positiivseid arenguid nende rahvastikurühmade jaoks, kes on korralikest, st seaduslikest ja sotsiaalkaitset pakkuvatest töökohtadest kõige kaugemal, ega ka nende jaoks, kes asuvad kaugel linnakeskustest ja turistlikest piirkondadest. Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike jälgima, et nende algatused ei viiks diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemiseni ega suurema tõrjutuse ja frustratsioonini. Selleks soovitab ta neil konsulteerida eelkõige sotsiaalpartnerite ja kõnealuses valdkonnas aktiivsete kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

—

Kuna komisjon kavatseb korraldada talitustevahelise sisekonsulteerimise, tuleks kavandatavate meetmete puhul arvestada parema õigusloome kontekstiga, et mitte kahjustada VKE-de konkurentsivõimet.

—

Komisjonil ja liikmesriikidel tuleks Euroopa sertifitseerimissüsteemi raames anda põhjalik hinnang formaalsele ja mitteformaalsele õppekvalifikatsioonile, et mõõta selle ulatust ning lihtsustada kodanike ja töötajate kvalifikatsiooni ülekannet ja tunnustamist, sõltumata nende staatusest.

—

Komitee kutsub liikmesriike ja komisjoni üles edendama kollektiivläbirääkimiste raames keeltega seotud elukutseid nagu õpetaja, tõlkija ja tõlk, et arendada ametlike keelte kasutamist avalikus teabevahetuses, ja rõhutab, et vajadused ei ole piisavalt kaetud ei avalikus ega erasektoris.

—

hinnata, mida on tehtud pärast komisjoni eelmise strateegia vastuvõtmist ja tollaste soovituste andmist;

—

teha kokkuvõte komisjoni võetud meetmete kohta;

—

vastata aegsasti konsulteerimistaotlusele, mille komisjon esitas komiteele enda korraldatud laiaulatusliku avaliku arutelu ja 15. aprillil 2008 toimunud arutelu laiemas kontekstis, et komisjon jõuaks 2008. aasta septembris avaldatavas teatises soovitusi arvesse võtta.

2.1

Komitee märgib, et kõnealune teema muutub päev-päevalt aina olulisemaks, mitte seetõttu, et see on parasjagu moes, vaid globaliseerumise tõttu, mis toob kokku üha suuremal arvul ja aina erinevamaid tegijaid. Uued olukorrad nõuavad uusi lahendusi ja vastuseid. Maailm muutub majanduslikus, tehnoloogilises, sotsiaalses, poliitilises, kultuurilises ja avaliku elu mõttes. Teatud alalised või pikaajalised nähtused on muutumas intensiivsemaks ja nähtavamaks, isegi ülioluliseks.

2.2

Kultuurimõõde muutub erinevates valdkondades — ettevõtluses, vaba aja veetmise ja turismi valdkonnas — viisidel, mida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab üritama kõigekülgselt mõista, et saada aru meie kaaskodanike muredest ning anda institutsioonidele praktilisi ja arukaid soovitusi, osaledes aruteludes ja käivitades neid.

Seisukohtade mitmekesisus ja suur erinevus kinnitab Euroopa kodanike huvi selle teema vastu, peegeldades inimloomust.

2.3

Ülal viidatud arvamuses soovitas komitee:

2.4

Kokkuvõttes rõhutas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vajadust hõlmata keeleõpet, -praktikat ja -oskusi käsitlevate strateegiatega võimalikult palju inimesi ning leida selle eesmärgi saavutamiseks realistlikud viisid. Komitee hoiatas sotsiaalse diskrimineerimise uute vormide tekitamise eest. Ta soovitas tähelepanu pöörata kõikidele keeltele, nii et Euroopa Liidust ei saaks omaenese keele-, kultuuri- ja majandusbarjääride ohver. Samuti soovitas komitee leida kompromiss majanduslike, kultuuriliste ja avalike huvide vahel ning teha jõupingutusi tööhõive ja tööturu valdkondades.

2.5

Komitee meenutas ka, et maailma keele- ja kultuuripiirkonnad on arenenud kõrvuti poliitiliste ja majanduslike rühmitustega ning et kahjuks on teatud sotsiaalsete või poliitiliste rühmade assimileerumise või kadumise tulemusena kadunud ka vastavad keeled. Euroopa ees seisavad muu maailma piirkondadega võrreldes samad väljakutsed: a) ühe keele domineerimine rahvusvahelistes suhetes, b) piirkondlike keelte suur mitmekesisus ja samas mõne keele kadumise oht. On siiski ka erinevusi: ametlike riigikeelte staatus selles ühtses (või siis ühtseks muutuvas — sõltuvalt hinnangust ELi integratsioonitasemele) poliitilises ja majanduslikus tervikus.

2.6

EL on vastamisi sama identiteedikriisiga vaatamata kultuurilisele ja keelelisele lähenemisele, samas on integratsiooniprotsessi käigus ilmnenud aga ka teatavaid plusse, nt sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kasutuses olevad vahendid, esindus- ja osalusdemokraatia ühised kriteeriumid, teataval solidaarsusel põhinevad sotsiaalmudelid.

2.7

Siiski tekitavad demograafilised väljakutsed ja kultuurihuvid küsimusi, mida tuleb julgeda esitada: milline on eurooplaste huvi oma keele vastu, keele jagamise, säilitamise, elus hoidmise ja välja suremisest takistamise vastu? Oma keeli omavahel ja teistega rääkida?

3.1

14. septembril 2007 algatas komisjon laiaulatusliku avaliku arutelu, mis lõppes 15. aprillil 2008 konverentsiga, millel komisjon esitles mitmele kultuuri või keele valdkonnas tegutsevale ühendusele ja organisatsioonile järgmisi töörühmade tulemusi:

3.2

Arutelude käigus käsitleti mitmeid väljakutseid:

3.3.1

Keeleoskuste mitmekesistamine Euroopa Liidus („üksnes inglise keele õppimisest ei piisa”).

Arutelu käigus sõna võtnud keelelise mitmekesisuse voliniku Leonard Orbani selge eesmärk, mida ta on väljendanud ka oma muudel puhkudel peetud kõnedes, on väärata inglise keele domineerimise suundumust.

3.3.2

Sotsiaalvaldkonnas:

3.3.3

Majanduse valdkonnas:

3.3.4

Mitmekeelsus ja ELi välispoliitika

Komisjon kinnitab Barcelona eesmärki, st otsust edendada iga kodaniku teadmisi oma emakeelest ja lisaks veel kahest tänapäeval kasutatavast keelest, ning läheb sammu võrra kaugemale, rääkides emakeelest, sellele lisanduvast rahvusvahelisest keelest ja ühest nn isiklikust põhikeelest (Amin Maaloufi juhitud töörühma aruandest inspireeritud mõiste).

3.3.5

Viisid ja vahendid

Komisjon tahab edendada arusaamist ja juurdepääsu hõlbustava nn ärialase kirjaoskuse (business literacy) informaalset omandamist, ent ta ei ole esitanud kuigi palju üksikasju. Komisjoni sõnul tähendab see võõrkeelte tutvustamist Euroopa kodanikele nt ühistranspordis või muudes avalikes paikades ja hõlmab õppimist „harjumise” kaudu.

3.3.6

Tulevik

Komisjon loodab kasutada liikmesriikidevahelist strukturaalset koostööd keskpika tähtajaga strateegia raames ning tuua selle poliitika väljatöötamisse Euroopa lisandväärtust.

3.4.1

Etienne Davignoni juhtimisel töötanud ärifoorumi aruanne (3)

2008. aasta juunis avaldatud aruandes toodi esile põhjused, miks ärifoorumi arvates on oluline investeerida keeleoskustesse. Aruandes võeti kokku senised jõupingutused keeleoskuste edendamiseks ärimaalimas ja esitati ettevõtetele soovitused, kuidas tõhustada mitmekeelset ärialast teabevahetust: ettevõtetel tuleks tuvastada ettevõtetes olemasolevad keeleoskused, läbi vaadata töölevõtmise menetlused ja personalijuhtimise strateegiad, investeerida keelekoolitusse, võtta tööle eri emakeelega inimesi, kasutada tõlkijate, tõlkide, teabevahetusspetsialistide ja kultuurivahendajate keeletehnoloogiat ning suurendada töötajate rahvusvahelist liikuvust. Lisaks esitati aruandes ka soovitused Euroopa Liidule ja selle institutsioonidele ning liikmesriikide kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ja keskvalitsustele ning toodi välja mitmekeelsust toetavad argumendid.

4.1

Komitee arvab, et ehkki komisjonil on kindlasti head kavatsused, tegeleb komisjon pelgalt argumentide kordamisega ega ole teinud ühtki ettepanekut sisuliste meetmete kohta ELi tasandil, peale soovituse, et liikmesriigid kohandaksid oma haridussüsteeme.

4.2

Komitee soovitab liikmesriikidel pidada jätkuvalt silmas lähenemisviisi, mis edendab rahvusvahelises suhtluses inglise keele kõrval muude keelte kasutamist.

4.3

Liikmesriigid peaksid jätkuvalt edendama erinevatel haridustasemetel (lasteaed, algkool, keskkool, kõrgkool ja elukestev õpe) õpetatavate keelte kohalikke (keelelisi või geograafilisi) ja perekondlikke sidemeid, tagades nende mitmekesisuse.

4.4

Täiskasvanute koolituses, nagu komisjon seda kavandab  (7), tuleks arvesse võtta vajadust kaasata rohkem inimesi jõupingutuste tegemisse, mis on vajalikud lisaks emakeelele veel kahe elava keele õppimise eesmärgi saavutamiseks, kohandades pakkumist ning suurendades inimeste huvi ja motivatsiooni praktiliste meetmete abil kohalikul tasandil, tuginedes kodanikuühiskonna organisatsioonide ning avaliku ja erasektori professionaalide kogemusele, edendades sotsiaaldialoogi ja kodanikuühiskonna dialoogi ning tagades, et uued algatused ei tekitaks ebaõiglast diskrimineerimist kodanike puhul, kellel on piiratum juurdepääs kultuurivahetusele.

4.5

Komisjoni edendatavat demokratiseerimist ja informaalset õppimist tuleks Euroopa sertifitseerimissüsteemi raames põhjalikult hinnata, et

4.6

Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel peaks olema praktiline roll tuleviku haridusteenuste arendamisel vastavalt komisjoni ambitsioonidele.

4.7

Arvestades, et komisjoni järeldused ettevõtete majanduslike vajaduste kohta mõjutavad ettevõtteid ja töötajaid otseselt, peaksid liikmesriigid ja komisjon julgustama sotsiaalpartnereid tõstatama selle küsimuse sotsiaaldialoogis, et arutleda probleemide üle ühiselt ning leida parimad lahendused ja sobivad toimimisviisid.

4.8

Keelekümblust elava keele keskkonnas, mis on vajalik keele rääkimiseks ja igakülgse õppe üks osa, tuleb lubada ja soodustada kõikidel tasanditel ja kõikide ühiskonna rühmade puhul. See vajadus on tõenäoliselt eriti terav nende elanikerühmade puhul, millel on kõige vähem võimalusi rahvusvaheliseks suhtluseks, st nende puhul, kes reisivad kõige vähem. Nende gruppide puhul tuleks leida praktilisi vahendeid ja ressursse. Kedagi ei saa sundida reisima, ent osal inimestel on vähem vahendeid kui teistel. Üksnes inglise keele õppimisest ei piisa, nagu ei piisa ka televisioonist.

4.9

Sisserännanute räägitavate keelte puhul on oluline rõhutada, et nende keelte näol on tegemist väärtusliku ressursiga. Mõtteviise on erinevaid. Mõne arvates on sisserändajad kohustatud õppima vastuvõtva riigi keelt, et integreeruda, või koguni selleks, et siseneda ELi territooriumile. Teised on aga seisukohal, et sisserändajatel on õigus õppida vastuvõtva riigi keelt, et seal töötada, elada ja oma õigusi kaitsta, ning ametiasutuste kohustus on keeleõpet korraldada. Kummalgi juhul on teooria ja praktika väga erinevad. Kogemused näitavad, et mitte alati ei edendata parimaid tavasid ja et paljud organisatsioonid on oma toetusi koguni vähendanud. See õppimisega seotud probleem on tohutu, sest inimesed ei õpi igas vanuses sarnaselt. Sellega seoses soovitab komitee uurida kultuurivahetust, mis on igasuguse keeleõppe aluseks  (8). Komitee rõhutab vajadust pidada nõu professionaalidega ja kaasata neid hariduse valdkonda alates lasteaedades antavast õppest kuni täiskasvanute elukestva õppe vormideni. Kõige enam puudutab kõnealune teema õpilasi ja õpetajaid. Samuti tuleb silmas pidada informaalse õppimise raames omandatud oskuste tulevast tunnustamist (9).

4.10

Euroopas kõneldavad keeled hõlmavad piirkondlikke keeli, riikide ametlikke keeli ja sisserändajate poolt räägitavaid keeli. Kuna neil keeltel on oluline roll, tuleb Euroopa kultuurilise mitmekesisuse juhtimisega seoses lahendada kaks küsimust: Euroopa kultuurilise mitmekesisuse edendamine ning sallivus ja austus sisserändajate suhtes. ELi sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus ei ole enam pelgalt majanduslik või poliitiline küsimus; tulevikus (ja juba praegu) sisaldub selles lahutamatult kultuurimõõde.

4.11

Nagu Euroopa põliseid keeli, peab ka sisserändajate keeli saama järglastele edasi anda. Ükski keel ei saa säilida, kui seda ei räägita. Sisserändajaid tuleks vaadelda kui inimesi, kes edastavad või õpetavad oma emakeelt neile, kes soovivad mitmekesistada oma suhtlusoskusi.

4.12

See tähendab, et Euroopa praegusel kodanikuühiskonnal on muud pürgimused ja ei piisa mitmekeelses keskkonnas paljude keelte oskamisega kaasnevate hüvede jutlustamisest; kodanikuühiskond soovib, et tema endi algatusi toetataks, ta vajab tunnustust ja piisavalt ressursse, mis pärinevad nii avalikust kui erasektorist.

4.13

See tähendab ka seda, et sotsiaalpartnerid peavad kokku leppima pikaajalises lähenemisviisis ja ühiselt otsustama nõutava kvalifikatsiooni, pakutava hariduse ja elukestva õppe liikide ning vajaminevate avaliku või erasektori investeeringute üle, soodustades ettevõtete konkurentsivõime tõstmist.

4.14

Eriti oluline on eeltoodud soovitus sel juhul, kui keeleõpet käsitletakse esmavajaliku tegurina konkurentsivõime ja Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise seisukohalt.

4.15

Põhiõiguste harta artiklites 21 ja 22 osutatakse keelelise mitmekesisuse austamise põhimõttele ning sätestatakse keelelise diskrimineerimise keeld. Komisjon peaks tegema kindlaks, millistes liikmesriikides on kehtestatud vastavasisulised õigusaktid, pöördudes vajadusel Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti poole, ning uurima, kas erinevate süsteemide kohaldamine liikmesriikide poolt tekitab moonutusi ja eurooplaste ebavõrdset kohtlemist, eriti liikuvuse, töölevõtmise jms küsimustes. Tuleks vahet teha kahe asjakohase taseme vahel: tööülesannete täitmiseks vajaliku keeleoskuse taseme (suhtlemine üldsuse esindajatega või välismaalastest klientidega) ja selle keeleoskuse taseme vahel, mis on vajalik tööülesannetega seotud juhiste edastamiseks tööülesannete täitja emakeeles.

4.16

Komitee jälgib hoolikalt, millised ettepanekud esitab komisjon 2008. aasta septembris avaldatavas strateegias kõnealuse põhimõtte rakendamiseks, aga ka komisjoni eelmise strateegiaga võrreldes toimunud arengut.

4.17

Euroopa kodanike ja mittekodanike kultuuriliste õiguste ning ELi välissuhtluse küsimustes peaks komisjon arvatavasti tuginema UNESCO konventsioonile mitmekesisuse kohta ja määratlema, millised saavad olema selle liikmesriikidepoolse ratifitseerimise tagajärjed Euroopa jaoks, tehes koostööd kultuurivaldkonnas tegutsevate ühenduste ja valitsusväliste organisatsioonidega.

4.18

Liikuvust soosivad sotsiaalpartnerid ning tervitavad paljud tööandjad, töötajad ja ametiasutused, sealhulgas komisjon, kui imerohtu töötuse ja tööjõupuuduse vastu. Endiselt pööratakse liiga vähe tähelepanu keelelistele takistustele. Elukestva õppe raames on näiteks keeruline osaleda üheaegselt kutsealases koolituses ja saavutada keelevaldkonna eesmärgid või puudub tööalaselt liikuvatel vanematel võimalus panna oma lapsed oma valitud kooli, näiteks mitmes Euroopa riigis elavate romide ja mõne Saksamaal elava itaallaste rühma puhul. Komisjon ei peaks selle küsimuse lahendamist jätma liikmesriikide hooleks, vaid taotlema teavet Euroopa erinevatest rahvustest laste keelelise diskrimineerimise kohta koolides.

4.19

Mainida tuleks samuti raskusi, mida liikmesriikide valitsused kogevad töötajate lähetamist käsitleva direktiivi kohaldamisel. Ka sotsiaalpartnerid on kogenud mõistmisega seotud probleeme, millest komisjon on teadlik, ent mida tuleks põhjalikult arutada asjaomaste poolte vahel (komisjon, liikmesriigid, sotsiaalpartnerid, kohalikud ja riiklikud ametiasutused, tööhõiveteenistused jne) (10).

4.20

Samuti tuleks mõelda ühenduse institutsioonide ametlikku teabevahetust ületava keelekasutuse jaoks eraldatavate vahendite peale. Komitee märgib, et endiselt teeb muret asjaolu, et paljusid avalikke dokumente ei tõlgita, ja tõstatab taas küsimuse ressursside kohta. Ilmne näide on internetileheküljed, kuhu pääseb Euroopa Liidu eri institutsioonide veebilehtede avalehtedelt, eelkõige Euroopa Liidu Nõukogu ja ELi eesistujariigi veebilehed.