31.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 77/23

1.1

Komitee tervitab komisjoni samme, millega suurendatakse toetust mikroettevõtete alustamisele ja ülesehitamisele ning ettevõtlusvaimu edendamisele, et laiendada ELi tootmis- ja tööhõivebaasi, saavutamaks parema konkurentsivõime, suurema ühtekuuluvuse ja kvaliteetsema teadmistepõhise majanduse kooskõlas uuendatud Lissaboni strateegia eesmärkidega.

1.2

Komitee tervitab komisjoni algatust luua mikrokrediidile uus ELi toetusstruktuur, kuid leiab, et üksnes liikmesriikide innustamisest ei piisa, arvestades seda, et pangandusvälist sektorit, millele Euroopa Liidu pangandusdirektiivid ei kehti, reguleerivad paljud liikmesriigid puudulikult ja väga erinevatele baassätetele toetudes.

1.3

Komitee leiab, et sotsiaalselt vastutustundlike mikroinvesteeringute pilootprojekt, mis koondab pangad ja pangavälised mikrokrediiti pakkuvad asutused Euroopa võrgustikku (sotsiaalselt vastutustundlike investeeringute teemaliste vastastikuse mõistmise memorandumite rakendamise kaudu üksikasutustega ning kutseühingute toetusel), peaks olema suunatud eelkõige neile, kelle tõenäosus pangast krediiti saada on väike:

1.4

Komitee on veendunud, et uute tehnoloogiate uuenduslik kasutamine mikrokrediidi valdkonnas aitaks laiendada mikrorahastamise haaret võrgustiku kaudu, suurendades samas ka konkurentsi ja vähendades kasutajate kulusid.

1.5

Lisaks leiab komitee, et mikrokrediidi toetamine peab käima käsikäes koolituskrediidiga taotlejate jaoks, lihtsustades nende arengut ja edu turul, et vältida sotsiaalset tõrjutust ja soodustada pidevalt Lissaboni strateegia elluviimist.

1.6

Komitee nõustub, et igasugused muudatused mikrokrediite toetavates institutsioonilistes ja õiguslikes raamistikes on liikmesriikide teha ning neid tuleb rakendada Lissaboni iga-aastase juhtimistsükli mehhanismide abil. Siiski on vaja meetmeid, et edendada Euroopa taustsüsteemi, eelkõige

1.7

Komiteel on kahtlusi seoses ettepanekuga luua spetsiaalne ELi toetusstruktuur Euroopa Investeerimisfondi JEREMIE osakonna raames. See ei annaks kõnealusele algatusele optimaalset nähtavust, jättes talle vaid teiste olemasolevate algatuste koordineerija rolli, ega lubaks võtta muid meetmeid peale tehnilise abi meetmete. Seepärast leiab komitee, et tuleb luua sõltumatu osakond, mis võiks toimida mikrokrediidi fondina.

1.8

Uue tugistruktuuri pakutavad rahalised vahendid ja tehniline abi ei tohiks olla suunatud vaid uutele pangavälistele mikrokrediidiga tegelevatele asutustele, vaid pigem peaks see katma kõik sellised asutused, et mitte moonutada konkurentsi.

1.9

ELi mikrokrediidiga tegelevate asutuste algatus peaks hõlmama meetmeid sotsiaaldialoogi ja ka kodanikuühiskonna eri osalejate vahelise dialoogi tõhustamiseks ning Euroopa heade tavade tutvustamise võrgustike (nt Euroopa Väikerahastamise Võrgustik, Väikerahastamise Keskus ja Euroopa Väikerahastamise Platvorm) optimaalseks kasutamiseks.

1.10

Komitee leiab, et mikrokrediidiga tegelevate asutuste algatus peaks laiendama tööandjate ühenduste rolli taotlejate usaldusväärsuse ja pädevuse kindlakstegemisel, rajades tugeva sideme ja usalduse potentsiaali ning pakkudes koolitust, nõuandeid ja muud liiki toetust, et tuua välja kasusaajate iseseisev võimekus ning vähendada bürokraatiat, eelkõige seoses äriplaanide koostamisega.

1.11

Koos finantsasutuste, riigi haldusasutuste (2), kutseühingute, tagatisühistute ja krediidikonsortsiumidega tegutseva mikrokrediidifondi loomine võiks märkimisväärselt aidata kaasa finantskorralduse suunamisele nn sotsiaalse krediidihalduse vormide suunas.

1.12

Krediidi sotsiaalne aspekt, mis võiks olla ka mikrokrediidifondi loomise alus, on tihedalt seotud ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtete ning parema ja ulatuslikuma tööhõive väärtustega.

1.13

Toetus keskkonnaprogrammi EMAS keskkonnasertifikaadile võib pakkuda suurepärase vahendi ettevõtete sotsiaalse kasvu innustamiseks ning mikrokrediidifondi teadliku levitamise lihtsustamiseks.

2.1

2007. aasta aprillis märkis VKEde vaatluskeskus, et toodete ja protsesside innovatsiooni kõige suurem takistus Euroopa VKEde jaoks oli juurdepääs krediidile, millele järgnesid raskused kvalifitseeritud inimressursside leidmisel, samas oli suuremate ettevõtete peamine probleem inimressursid.

2.2

Turu peamised puudused on stardikapitali puudumine, ebapiisavad kättesaadavad rahalised vahendid ja ebasobiv nõudlus. Nimetatud küsimusi käsitletakse komisjoni teatises „Ühenduse Lissaboni strateegia rakendamine: VKEde arengu rahastamine — Euroopa lisandväärtuse lisamine” (3), mille kohta on komitee märkusi esitanud mitmel korral (4).

2.3

Eelkõige märkis komitee, et „ettevõtete käivitamise ja arendamise toetamise poliitikat tuleks tugevdada; sinna hulka kuuluvad kiirem ja madalamate kuludega käivitamine, riskikapitalile juurdepääsu parandamise meetmed, rohkem ettevõtluskoolituse programme, juurdepääsu lihtsustamine üldhuviteenustele ja nende võrgustikele ning tihedam toetusteenuste võrgustik väikeettevõtetele” (5).

2.3.1

Nagu varasemates arvamustes (6), rõhutab komitee, et „ühistud, sidusettevõtted ja vastastikused ühingud, samuti uued ettevõtted ja mikroettevõtted võivad aidata kaasa EL konkurentsivõime ja uuendusvõime tugevdamisele”.

2.4

Samuti on komitee märkinud, et „peamine küsimus on finantsturgudele juurdepääsu lihtsustamine” ning et „panku ja muid finantshuvirühmi, nagu riskikapitalifondid, tuleb julgustada positiivsemalt suhtuma riskide võtmisse” (7).

2.5

2007. aasta sügisel teatas komisjon, et arutamisel on VKEdele mõeldud algatuste kogum, sealhulgas mikrokrediidi uue toetusstruktuuri loomise algatus (8).

2.6

Üldiselt peetakse mikrokrediiti finantsvahendiks, millel on suur mõju ettevõtlusele, majandusarengule ja tootlikule sotsiaalsele kaasatusele, kuid sellel on veel palju puudusi ja arenguruumi. See on seotud raskustega stardikapitali investeeringute leidmisel, eriti kui taotleja on töötu, on hiljuti sisse rännanud, kuulub etnilisse vähemusse või asub lähenemispiirkonnas.

2.7

Teine probleem tekib asjaolust, et finantsasutuste jaoks tuleb mängu mastaabisääst, mis on seotud kindlate tehingukuludega, nagu teabe kogumine, hindamine ja laenude järelevalve. Eelkõige puudutab see väikelaene füüsilistest isikust ettevõtjatele ja VKEdele, mis ei ole piisavalt läbipaistvad ning millel on vähene suutlikkus anda finantsasutustele vajalikku teavet.

2.8

Mikrokrediidi rahvusvaheline määratlus on järgmine: „väikelaenud — kuni 25 000 eurot Euroopas (9) ja kuni 100 000 dollarit Ameerika Ühendriikides — madala sissetulekuga isikutele, kellel tavaliselt ei ole juurdepääsu pangalaenudele, kuna nad ei ole piisavalt maksevõimelised ja/või kuna selliste laenude haldamiskulusid peetakse liiga kõrgeks” (10). Mikrokrediidi määratlus ei hõlma tarbijakrediiti.

2.9

Komitee nõustub komisjoniga, et mikrokrediidil on oluline roll Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia rakendamisel ning sotsiaalse kaasatuse edendamisel. On oluline, et mikrokrediit säilitaks oma põhirolli füüsilisest isikust ettevõtjate tegevuse kasvu ja mikroettevõtete arendamise innustamisel ning ei muutuks üksnes sotsiaalabiks.

2.10

Komitee on seisukohal, et mikrokrediiti tuleks ELis kasutada turutõrgetega esile tulevate probleemide lahendamiseks, võimaldades ettevõtjatele juurdepääsu mikrokrediidile, mis on vajalik majanduslikult tasuvate tegevuste alustamiseks või laiendamiseks, sealhulgas arenguabi ja koostöö valdkonnas (11).

2.11

Ühenduse tasandil antakse Euroopa Investeerimisfondi (12) konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi mikrokrediidi tagatiskavadega rida tagatisi kohalike asutuste poolt mikroettevõtetele (13) antud mikrokrediidi rahastamisele. Siiski ei ole praegu ühtegi konkreetset mikrokrediiti käsitlevat ühenduse õigusakti, välja arvatud panganduse mikrokrediidi sektorit käsitlevad õigusaktid, mille suhtes kohaldatakse Euroopa panganduseeskirju (14), ning ühenduse eri programmides ja algatustes (15) sisalduvad viited mikrokrediidile.

2.12

Lisaks on mikrokrediidi sektori reguleerimine ja haldamine liikmesriigiti erinev. Vaid kahel liikmesriigil on pangandusvälise mikrokrediidi sektorit reguleeriv spetsiaalne õigusakt (16), kuigi neljal liikmesriigil on liigkasuvõtmise vastane õigusakt (17).

2.13

Kevadine Euroopa Ülemkogu märkis muu hulgas seda, et „rahastamisele juurdepääsu täiendav hõlbustamine, sealhulgas olemasolevate ELi rahastamisvahendite kaudu” (18) on kiireloomuline ülesanne ning samuti on vaja „edendada suuremat tööturul osalemist ja tegeleda killustatuse probleemiga, et tagada aktiivne sotsiaalne kaasatus”.

2.14

Komitee leiab, et laiem õigus- ja toetusraamistik võiks aidata pakkuda suuremat stiimulit uute tootmisettevõtete loomiseks ning lihtsustada nende tugevdamist, ennetades marginaliseerumise ja tootmissüsteemist tõrjumise ohtu, mis võib süvendada sotsiaalseid ja kriminaalseid probleeme, nagu liigkasuvõtmine.

3.1

Komisjon kehtestab kaks tegevussuunda:

4.1

Mikrokrediit võib olla hoob sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning võimaldada tavapangandussüsteemist tõrjutud vähem jõukatele inimestele ja ettevõtetele juurdepääsu rahalistele vahenditele, mida on vaja tulutoovate tegevuste alustamiseks ja arendamiseks.

4.2

Euroopa tasandil peaks nn Euroopa väikeettevõtete seadus (19), mille selge eesmärk on kehtestada konkreetsed meetmed ja põhimõtted Euroopa VKEdele soodsama keskkonna loomiseks, võimaldama kindlaks määrata ja kõrvaldada takistused väikeettevõtete potentsiaali avamisele, tõhustades lihtsustamisalaseid jõupingutusi, suurendades juurdepääsu krediidile ning kehtestades asjakohased energia- ja keskkonnaalased eeskirjad.

4.3

Komitee arvates on vajalik asjaomaste arvukate kehtivate vahendite parem kooskõlastamine, võttes arvesse mikrokrediidiga seotud varasemate ja kehtivate vahendite kogemusi, nagu on märgitud komisjoni teatises (20). See puudutab järgmiseid vahendeid:

4.3.1

Komitee leiab, et ühenduse uute mikrokrediidi algatuste kujundamisel tuleks asjakohaselt arvestada positiivseid kogemusi, mis on saadud mitmete aastate jooksul EuropeAidi koostöötalituse ELi ja AKV riikide mikrokrediidi raamprogrammi arendamisel ja praktikas rakendamisel.

4.4.1

Alates 1980. aastate algusest (24) ning eelkõige Euroopa käsitööndusettevõtete ja väikeettevõtete konverentsidel (25) peetud aruteludest välja kasvanud ideede ja ettepanekute tulemusena on Euroopa finantsasutused edendanud ja toetanud finantskorralduse kultuuri liikmesriikides (26).

4.4.2

Vajadus astuda praktilisi samme, et lihtsustada juurdepääsu krediidile ja aidata kehtestada finantskorraldust, ajendasid komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka rajama Euroopa väikeettevõtete organisatsioonide survel Euroopa Investeerimisfondi (27). Pärast esialgset väikest kõrvalepõiget sidevõrgustike (28) toetamisele pööras Euroopa Investeerimisfond oma tähelepanu eri liiki tagatiste pakkumisele, et toetada meetmeid mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete abistamiseks, mis sageli hõlmas finantskorraldust.

4.4.3

Mikroettevõtetele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning koostööle suunatud mitmeaastaste komisjoni programmide abil ja viimaks konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi suuna 1 (29) kaudu on finantskorraldust arendatud järgmiste meetmetega:

4.4.4

Komitee on väljendanud mitmel puhul heameelt komisjoni, Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi meetmete üle, mida nad on eelkõige viimase viieteistkümne aasta jooksul võtnud väikeettevõtete toetamiseks. Komitee tunnustas Euroopa Investeerimispanga grupi VKEdele antava rahalise toetuse laiendamist ja ajakohastamist (32), kuid leiab, et jõupingutusi võiks tõhustada muu hulgas programmide kaudu, milles lepivad ühiselt kokku:

4.4.5

Liikmesriigi tasandil võiks luua eri tasanditel toimiva mikrokrediidi fondide võrgustiku, kasutades Euroopa Investeerimispanga rotatsioonifonde ja täiendavaid Euroopa Investeerimisfondi tagatisi. Piirkondlikul (NUTS II) ja kohalikul (NUTS III) tasandil võivad laenuandmise struktuuri moodustada krediidikonsortsiumid (kui nad on olemas) (33). Krediidikonsortsiumid on saanud juba märkimisväärseid kogemusi stardikapitali valdkonnas ning piisava riskikapitali korral, millele Euroopa Investeerimisfond annab vastutagatise, võiksid nad pakkuda laenutagatisi.

4.4.5.1

Kõnealust uut ettepanekut tuleb täpsemalt selgitada mikrofondi loomise koha pealt Euroopa Investeerimispanga grupi ja komisjoni poolt. Kõnealuse algatuse eesmärk on toetada mikrokrediidiga tegelevaid asutusi kogu Euroopas, andes neile rahalisi vahendeid (toetused, laenud, vahefinantseerimis- või omakapitaliinstrumendid) ning samuti tehnilist abi. Euroopa Investeerimisfond loob praegu kõnealust mikrofondi, mille toetusmeetmeteks mõeldud algkapital on ligikaudu 40 miljonit eurot (millest 20 miljonit eurot tuleb Euroopa Investeerimispangalt). Komitee leiab, et tulevikus peaks Euroopa Investeerimisfond kõnealust fondi ka haldama.

4.4.6

Mikrolaenust võib piisata ettevõtte alustamiseks vajaliku varustuse ja põhiseadmete ostuks või seadmete väljavahetamiseks, mis on mikroettevõttes alati vajalik (34).

4.4.6.1

Komitee arvates peaks erilist tähelepanu pöörama naisettevõtjatele antavale mikrokrediidile. Siinkohal peaks pöörama rohkem tähelepanu paindlikkusele, tegutsemiskorrale ja laenu andmise kriteeriumitele, et arvestada olukorraga, kus esineb sotsiaalseid ja psühholoogilisi raskusi, mis võivad teravneda, kui inimene

4.4.6.2

Naiste ettevõtluse toetamiseks antava mikrokrediidi väljatöötamisel ja haldamisel tuleks arvestada prioriteetse vajadusega võimaldada naistel võtta või tagasi saada ühiskonnas produktiivne sotsiaal-majanduslik roll, et parandada nende enesehinnangut, arendada ettevõtlikkust ning aidata neil võtta suuremat vastutust ja suuremaid riske.

4.4.7

Mikrolaenud peaksid samuti andma võimaluse oma ettevõtet alustada soovivatele noortele, kes on saanud piisavalt erialast koolitust, kuid kellel puuduvad vastavad rahalised vahendid.

4.4.7.1

Laenu esmase tagatise, kusjuures laenu peab andma finantsasutus (pank või muu), moodustavad ostetud seadmed. Kuid Euroopa mikrokrediidi fondi olemasolu julgustaks finantsasutusi olema laenude pakkumisel leebemad (35): lisaks oma enda rahalistele vahenditele ja teadmistele ning võimele aeg-ajalt sekkuda Euroopa Investeerimisfondi, krediidikonsortsiumide ja kutseühingute kaudu, et aidata tasuda võimalikke võlgu, peaks kõnealune fond samuti soovima ja suutma toetada rangeid standardeid usaldusväärsuse, tootmise edendamise ja mitmekesistamise, läbipaistvuse ning liigkasuvõtmise vastu võitlemise osas (36).

4.4.8

Uurimustest mikro- ja väikeettevõtete maksujõuetuse kohta on selgunud, et suuremates ELi riikides on laenudega seotud maksujõuetused jäänud viimasel kümnel aastal alla 4 % (37). Kuna see määr on alla 5 %, saab finantsasutuse antud laenu tagamiseks kasutada multiplikaatorit 20.

4.4.9

Multiplikaatoriga 20 ja tagatisega, mis katab 50 % iga võlgniku maksejõuetusest, võib 1 miljoni euro suuruse riskikapitaliga krediidikonsortsium tagada laene paljudele ettevõtjatele (38) kuni 40 miljoni euro suuruses kogusummas.

4.4.9.1

Tagatisi andes võimaldas krediidikonsortsiumide süsteem laenata Itaalia käsitööettevõtetele 2007. aastal ligikaudu 6 miljardit eurot.

4.4.10

ELi 27 liikmesriigis alustab igal aastal tegevust umbes 500 000 ettevõtet. Tegevust lõpetavate ettevõtete arv on mõnevõrra väiksem (39). VKEd moodustavad 99 % igal aastal tegevust alustavatest ettevõtetest ning nendest vähemalt 240 000 on üheinimesefirmad (40).

4.4.11

Kasutades punktis 4.4.9 esitatud näidet, võiks 1 miljoni euro suurune riskikapital koos finantskorraldusega tagada Euroopa mikrokrediidi fondi kaudu laene 25 000 euro suuruses summas kuni 1 600 väikeettevõttele.

4.5.1

Nagu juba märgitud, on krediit majandusliku ja sotsiaalse arengu ning sotsiaalse turumajanduse kujundamise üks peamine vahend.

4.5.2

Seepärast ongi järk-järgult ilmunud ja levinud uued krediidi kontseptsioonid ning krediiti ei peeta enam vaid kliendi ja finantsasutuse vaheliseks suhteks, vaid suure sotsiaalse väärtusega vahendiks selle seoste pärast kvaliteetsemate ja kindlamate töökohtade ning majandusarenguga.

4.5.3

Selles uues, laiemas perspektiivis tuleb krediidi andmisega seotud riske laiemalt hajutada.

4.5.4

Krediidiriski jagamine mitme asutuse vahel

4.5.5

Kooskõlas selle sisemise sotsiaalse väärtusega tuleb laenude andmisel järgida aina enam ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtet ning tööandjad peavad järgima säästva arengu väärtusi ja end neile kohandama.

4.5.6

Keskkonnaprogrammi EMAS keskkonnasertifikaat oleks kõige sobivam sertifikaat, mida finantskorralduse protsessis nõuda seoses krediidi sotsiaalse rolliga (41).

4.5.7

Viimastel aastatel on ELi finantsinstrumente (42) olnud võimalik kasutada vaid mõnekümnel tuhandel ettevõttel, mis tähendab probleemide olemuse ja tegelike tulemuste märkimisväärset erinevust. Kõnealune asjaolu paneb mõtlema tegelike võimaluste üle sekkuda süsteemidega, mis võivad suurendada finantsasutuste kaasatust ja parandada tulemusi.

4.5.8

20.–21. novembri 1997. aasta Luxembourgi erakorraline Euroopa Ülemkogu, mis käsitles ainult üht teemat — tööhõivet — käivitas kolm praktilist algatust, aitamaks ettevõtetel olla turgudel konkurentsivõimelised, ning kutsus komisjoni üles esitama ettepanekuid, mis edendaksid ärisektorit ja soodustaksid tööhõivet kõnealuses valdkonnas. Need kolm algatust olid Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogramm, Euroopa ühisettevõte (JEV) ja VKEde tagatissüsteem. Neist algatustest kaks (Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogramm ja VKEde tagatissüsteem) olid suunatud krediidile ligipääsu hõlbustamisele.

4.5.8.1

2005. aasta lõpuks oli üle 277 000 VKE kasutanud majanduskasvu ja tööhõive programmi ning mitmeaastase programmi vahendeid (43).

4.5.8.2

VKEde tagatissüsteem on üks peamisi Euroopa programme VKEde jaoks (44).

4.5.9

Euroopa Liidus on ligikaudu 23 miljonit mikroettevõtet ja 1,1 miljonit väikeettevõtet, millest 90 % on ühe töötajaga ettevõtted või osaühingud. Neist vaid 5–6 % kasutavad riskikapitali.

4.5.10

Seepärast on komitee seisukohal, et tuleb töötada välja uued krediidi toetamise vormid, mis on suunatud ka osaühingutele, nagu finantskorralduse vahendite puhul. Kui seda ei suudeta teha, jääb krediitide kasutamine endiselt väga väheseks, takistades nii mikro- ja väikeettevõtete finantskasvu.