3.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 27/53

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni teatist, samuti lisadokumente ja nõustub energiatehnoloogia valdkonna praeguse olukorra analüüsi ja kirjeldusega. Energiatehnoloogia arengut käsitleva põhjaliku strateegia puudumisel on väga raske arutleda kliimamuutuste leevendamise üle. Komitee toetab seega SET-kava vastuvõtmist

1.2

Teatises rõhutatakse samuti märkimisväärselt energiapoliitika põhielementi ehk varustuskindlust nii materiaalsel kui ka sotsiaalse jätkusuutlikkuse ja keskkonnasäästlikkuse tasandil. Energia varustuskindlus ei tähenda üksnes füüsilist juurdepääsu energiale, vaid ka võimalust saada energiat ühiskonnale vastuvõetava hinnaga.

1.3

Kliimamuutuste ulatuse piiramiseks võetavate meetmete hulgas seab komisjon oma teatises õigustatult esikohale energiatehnoloogia väljaarendamise. See seisukoht on kooskõlas ka 2007. aasta detsembris Balil toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 13. konverentsi järeldustega (1).

1.4

Komisjoni teatises rõhutatakse põhjendatult, et SET-kava elluviimiseks kavandatud strateegia puhul on ajateguril määrav roll, kui EL soovib täita 2007. aasta märtsis endale võetud kohustust vähendada oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020.

1.5

Uute energiatehnoloogiate väljaarendamise ja konkreetse kasutamise kiirendamiseks peab ELil olema senisest enam sihipäraseid ja tõhusaid mehhanisme, mis võimaldavad kasutada avaliku sektori, tööstuse, ülikoolide ja teadusuuringute pakutava toe potentsiaali ja tugevdada nende koosmõju. Samuti tuleb laiendada koostööd rahvusvahelisel tasandil, et vältida teadusuuringute killustumist.

1.6

Komitee väljendab suurt heameelt komisjoni teatises kirjeldatud lähenemise üle, mille kohaselt tuleb majanduslike ressursside kõrval mobiliseerida eelkõige inimressursid ning seda neljal tasandil — erasektoris, liikmesriikides, ELi tasandil ja kogu maailmas. Komitee rõhutab, et üks peamistest eeldustest inimressursside mobiliseerimiseks on tagada asjakohane üldine tugi teaduslikule ja tehnilisele väljaõppele.

1.7

ELi tasandi prioriteetide seadmise kõrval peaks strateegiakava määratlema liikmesriikide tasandil erieesmärgid, mis arvestavad nende suutlikkuse ja kogemustega, nägema nii liikmesriikide kui ka ELi eelarves ette piisavalt finantsressursse, maksimeerima teadus- ja arendustegevuse potentsiaali, edendama erasektori kaasatust energiaturu tendentsidega seotud piisavate stiimulite abil ning kehtestama teisi õiguslikke ja maksumeetmeid.

1.8

Komitee märgib, et oleks kahetsusväärne, kui kliimamuutustega võitlemise vaieldamatult kõige olulisem vahend ehk energiatehnoloogia arendamise ja rakendamise strateegia jääks teiste teemade varju, mis peaksid objektiivselt võetuna andma nimetatud arendusprotsessile vajaliku ja stimuleeriva tugiraamistiku (eelkõige heitkogustega kauplemise süsteem, toetus taastuvate energiaallikate kasutamisele, kolmas energiapakett jne). Kasvuhoonegaaside heitkoguseid saab vähendada üksnes konkreetseid tehnoloogiaid välja arendades, mis võimaldavad võtta kasutusele tõhusamaid tehnoloogilisi lahendusi iga energialiigi tootmisel ja tarbimisel.

1.9

Praeguse olukorra analüüs on eriti täpne ja asjakohane. Selles tuuakse välja, et olukord on väga ebarahuldav ja rõhutatakse õigustatult korralduslikke ja haldusprobleeme, mille lahendamine peab tehnoloogiliste ja teaduslike väljakutsete kõrval ühiskonnas kesksel kohal olema.

1.10

Liidu tasandil on soovitatav rakendada taastuvatel energiaallikatel põhinevaid tehnoloogiaid, looduskeskkonda säästvaid kütteliike ning energia edastamise ja salvestamise uusimaid infrastruktuure. Neid lahendusi tuleb ka piisavalt toetada. Mõned taastuvenergia kasutamise võimalused on majanduslikust seisukohast siiski ikka veel ja ka tulevikus pikka aega väga kulukad. Tehnoloogilised lahendused energia säästmiseks lõpptarbimisjärgus, fossiilkütusel põhinevad puhtad tehnoloogiad, tuuma lõhustumise või termotuumasünteesi teel saadav aatomienergia ning tuumajäätmete ladustamisel tekkiva energia tehnoloogiad on jäänud piisava tähelepanuta. Komitee soovitab arvesse võtta asjaolu, et paljud riigid sõltuvad fossiilkütustest ja tuumaenergiast ning et nimetatud olukorras ei ole muutusi niipea näha.

1.11

Komitee leiab, et erasektori laialdane osalemine protsessis on äärmiselt oluline. EL ja liikmesriikide valitsused peavad looma selleks sobivad tingimused, määratledes mitte üksnes energiapoliitika põhimõtteid, prioriteedid ja eesmärgid, vaid luues ka nende rakendamiseks vajalikud vahendid.

1.12

Võtmeküsimuseks on luua energiasektoris turureeglid, võttes energiaallikate koguhinnas asjakohaselt arvesse väliseid tegureid, sh sotsiaalseid kulutusi. EL ja liikmesriigid peavad tõenäoliselt looma õiguslikud ja maksutingimused, mis võimaldavad senisest paremini ühendada energeetikavaldkonna teadus- ja arendustegevusele suunatud avaliku ja erasektori rahastamisvahendid.

1.13

Aluskriteeriumidena, mille põhjal hinnatakse taastuvate energiaallikate kasutamisvõimalusi igas liikmesriigis ja nende lisamist energiatehnoloogia arenguprogrammidesse, tuleb kasutada reaalseid looduslikke tingimusi ja füüsilist juurdepääsu energiaallikatele.

1.14

Laiale kasutajaskonnale suunatud uue energiatehnoloogia väljaarendamine peab soodustama säästvat arengut. Nimetatud eesmärgi saavutamist saab märkimisväärselt edendada energeetika valdkonna teadus- ja arendustegevuse strateegilise kooskõlastamise kaudu, määratledes liidu tasandil ja liikmesriikides rakendatavad (nii sisu kui ajakava käsitlevad) esmased eesmärgid, samuti vajalikud rakendusmehhanismid, nagu näiteks juhtimis- ja kontrollisüsteemid ning teabevoogude juhtimine.

1.15

Selleks, et uut energiatehnoloogiat käsitlevat teadus- ja arendustegevust saaks tugevdada ka väljaspool Euroopa Liitu, tuleb enne uute lepingute sõlmimist seada prioriteediks kasutada optimaalselt eelkõige tõhusaiks osutunud praeguseid institutsioone ja lepinguid.

1.16

SET-kava on Euroopa Liidu majanduse strateegiline suunamine nende tehnoloogiate arendamiseks ja rakendamiseks, mille eesmärk on piirata kliimamuutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega 2020. aastaks ja seejärel 2050. aastaks.

2.1

Komisjon avaldas 22. novembril 2007 Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) loomist käsitleva ettepaneku „Eesmärk — süsihappegaasiheite vähendamine tulevikus” (KOM(2007) 723). Samal ajal avaldati järgmised töödokumendid: „Full impact assessment” (mõjuhinnang) SEK(2007) 1508, „Summary Impact Assessment” (mõjuhinnangu kokkuvõte) SEK(2007) 1509, „Technology Map” („Tehnoloogiakaart”) SEK(2007) 1510, ja „Capacities Map” („Võimekuse kaart”) SEK(2007) 1511. Nimetatud dokumentides on võetud kokku kasutatavad lahendused ja vahendid, mis tuleb SET-kava eesmärkide elluviimiseks mobiliseerida. Eelnimetatud dokumendid kutsuvad teadus- ja arendustegevuse valdkonnas üles tihedamale ja paremini kooskõlastatud koostööle ning seda kõigil tasanditel (2).

2.2

Tegemist on strateegilise suunitlusega olulises valdkonnas, mille eesmärk on piirata kliimamuutusi kasvuhoonegaaside vähendamisega. Konkreetsemalt öeldes peab EL vähendama aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heiteid 20 % või lausa 30 %võrra, kui rahvusvaheline üldsus toetab ELi algatust ülemaailmsel tasandil. Euroopa Ülemkogu määratles 9. märtsil 2007 kliimamuutuse vastase võitluse põhieesmärgid ja peamised poliitilised aspektid algatuses „Euroopa energiapoliitika”.

2.3

Atmosfääri süsinikdioksiidi kontsentratsiooni hoidmine vastuvõetaval tasemel nõuab energiatehnoloogia hiigelsuuri edusamme. Pole küsimustki, kas tehnoloogiline innovatsioon on vajalik — on küll. Küsimus seisneb hoopis selles, mil määral peaks poliitika keskenduma otseselt sellise innovatsiooni edendamisele? Juba kättesaadava tehnoloogiaga rahuldumine on ülimalt ohtlik ning põhjalikult kavandatud ja elluviidud SET-kava on nõutavate vähendamise eesmärkide jaoks peamine kohane valik.

3.1

Euroopa peab aega viitmata ühiselt tegutsema hakkama, et tagada säästva ja konkurentsivõimelise energiaga varustatus. Tehnoloogia kasutusele võtmine on 9. märtsil 2007. aastal Euroopa Ülemkogus vastu võetud Euroopa energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks eluliselt tähtis. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb langetada keskkonnasäästliku energia hinda ja viia ELi ettevõtted kiiresti kasvavas vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia sektoris juhtpositsioonile. Saavutamaks pikemas perspektiivis veelgi ambitsioonikamaid eesmärke — vähendada kasvuhoonegaaside heiteid 60–80 % aastaks 2050, peab teadusuuringutes uue põlvkonna tehnoloogia väljatöötamiseks toimuma läbimurre.

3.2

Praeguste suundumuste ja nende tulevikuväljavaadete põhjal võib öelda, et me ei suuda oma energiapoliitika eesmärke saavutada. Ressursside kerge kättesaadavus on meid muutnud fossiilkütustest sõltuvaks ning kahandanud huvi investeerida innovatsiooni ja uude energiatehnoloogiasse. ELi energeetikaalaste teadusuuringute eelarved on pärast oma tipphetke 1980. aastatel vähenenud oluliselt nii avalikus kui erasektoris. Sel viisil on jõutud energeetika uurimiskeskuste ja infrastruktuuri kroonilise alarahastamiseni. Kui ELi valitsused investeeriksid praegu samal tasemel kui 1980. aastatel, oleksid ELi riiklikud kulutused energiatehnoloogia väljatöötamisse neli korda suuremad kui praegused ligikaudu 2,5 miljardi euro suurused investeeringud.

3.3

Lisaks takistab uue energiatehnoloogia turuletulekut energia käsitamine kaubana. Sellele innovatsioonivaenulikule raamistikule panevad punkti õigus- ja haldustõkked. Seega on riiklik sekkumine energiainnovatsiooni toetamiseks nii vajalik kui ka õigustatud.

3.4

Peamised ülemaailmsed jõud — USA ja Jaapan — aga ka sellised kiiresti areneva majandusega riigid nagu Hiina, India ja Brasiilia seisavad silmitsi samade väljakutsetega ning on mitmekordistanud oma jõupingutusi uue energiatehnoloogia valdkonnas. Nende turumaht ning investeeringu- ja teadussuutlikkus ületab kaugelt enamiku ELi liikmesriikide oma. Killustatus, paljud omavahel kooskõlastamata teadusuuringute strateegiad ja suutlikkuse jäämine allapoole kriitilist taset on jätkuvalt ELi teadusbaasi peamiselt iseloomustavad jooned. Kui jääme järjest tihenevas ülemaailmses võidujooksus vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia turgude hõlvamisel teistest maha, võib juhtuda, et peame oma eesmärgid saavutama imporditud tehnoloogia abil, mis jätaks ELi ettevõtted ilma tohututest kaubandusvõimalustest.

3.5

Vähese süsinikdioksiidiheitega energiamajandusele üleminek võtab aega aastakümneid ja puudutab kõiki majandussektoreid, kuid me ei saa tegutsemist enam edasi lükata. Järgmise 10–15 aasta jooksul tehtavad otsused on määrava tähtsusega energiavarustuse kindluse, kliimamuutuste ning Euroopa majanduskasvu ja tööhõive suhtes.

3.6

Esiteks ja eelkõige vajame suuri muudatusi energia muundamise, tarnimise ja lõppkasutuse tõhususes. Transpordis, ehituses ja tööstuses tuleb olemasolevad tehnoloogiavõimalused muuta ärivõimalusteks. Me peame täielikult kasutama ära info- ja sidetehnoloogia ning organisatsioonilise innovatiivsuse potentsiaali, aga ka riikliku poliitika ja turupõhiste vahendite (3) potentsiaali, et hallata nõudlust ja ergutada uusi turge.

3.7

Oma avaldatud dokumentides on komisjon välja toonud, et 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks vajalik tehnoloogia on juba saadaval või väljatöötamise viimastes etappides. Ka optimistliku lähenemise puhul ei saa eitada, et äärmiselt oluline on õigeaegselt mobiliseerida olemasolevad tehnoloogiad ning et vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia on üldiselt ka edaspidi kulukas ja turuhõlvamine on selle puhul keeruline. Seega on võimalik kaks lähenemist: jõulisemad teadusuuringud kulude vähendamiseks ja tulemuste parandamiseks ning ennetavad toetusmeetmed uute ärivõimaluste loomiseks, turu arengu ergutamiseks ning mittetehnoloogiliste tõketega tegelemiseks, mis takistavad tõhusa ja vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia uuendamist ja turuletoomist.

Selleks, et viia ellu 2050. aasta nägemus, mille eesmärk praktikas on süsinikdioksiidivabade tehnoloogiate kasutamine, peame me oluliste läbimurretena välja töötama uue põlvkonna tehnoloogiaid. Isegi kui neil tehnoloogiatel ei ole aastal 2020 veel erilist mõju, on siiski oluline suurendada oma praeguseid pingutusi, et nende kasutuselevõtt nii kiiresti kui võimalik tagasi teenida.

3.8

Viimastel aastatel võetud meetmed võiksid luua aluse ELi edasiseks tegevuseks: i) Euroopa tehnoloogiaplatvormide loomine; ii) Euroopa teadusruumi (ERA-Net) kasutamine, et astuda esimesi samme liikmesriikide ühiste teadusprogrammide koostamise suunas; iii) teaduskeskuste koostöö konkreetsetes valdkondades tänu tippkeskuste võrgustikele. SET-kavas keskendutakse Euroopa ühistele jõupingutustele, nende tugevdamisele ja nende sidususe tagamisele, eesmärgiga kiirendada Euroopa kõige eesrindlikumate vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate innovatsiooni. SET-kavaga üritatakse saavutada järgmised eesmärgid: i) uus ühine strateegiline planeerimine, ii) õigusaktide, programmide ja algatuste tõhusam rakendamine, iii) ressursside suurendamine ning iv) uus ja tõhusam lähenemisviis rahvusvahelisele koostööle.

3.9

Selleks, et ühenduse tasandil uuel viisil koostööd teha, vajame kõikehõlmavaid, dünaamilisi ja paindlikke vahendeid selle protsessi juhtimiseks, prioriteetide kindlaksmääramiseks ja meetmete kavandamiseks ehk teiste sõnadega kollektiivset lähenemisviisi strateegilisele planeerimisele. Kõik osapooled peavad hakkama omavahel suhtlema ja otsuseid langetama struktureeritumal ja rohkem ülesandele suunatud viisil, kavandades ja rakendades meetmeid ELiga tehtava koostöö raames. SET-kava rakendamise juhtimiseks riiklike, Euroopa ja rahvusvaheliste jõupingutuste sidusust tugevdades, loob komisjon 2008. aasta jooksul strateegilise energiatehnoloogia juhtrühma. Komisjon korraldab 2009. aasta esimesel poolel Euroopa energiatehnoloogia alase tippkohtumise.

3.10

Et juhtrühm saaks tõhusalt strateegilise planeerimisega tegeleda, vajab ta korrapärast ja usaldusväärset teavet ja andmeid. Komisjon loob vaba juurdepääsuga info- ja teadmushaldussüsteemi. Selle juurde kuuluvad nn „tehnoloogia kaardistamine” ning „teadussuutlikkuse kaardistamine”, millega tegeleb komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (4).

3.11

Tehnoloogia väljatöötamise ja turuleviimise kiirendamiseks vajame sihipärasemaid ja võimsamaid mehhanisme, mis saavad kasutada riikliku sekkumise võimalust, tööstusettevõtteid ja teadlasi. Nimetatud mehhanismid on järgmised: i) Euroopa tööstuse algatused; ii) Euroopa Energiaalaste Teadusuuringute Liidu loomine; iii) tulevased üleeuroopalised energiavõrgud ja -süsteemid.

3.12

Erinevate rahastamiskavade ja -allikate vahelise suurema sihipärasuse ja kooskõla tugevdamine aitab optimeerida investeeringuid, tõsta suutlikkust ja tagada tehnoloogiate järjepidev rahastamine erinevatel väljatöötamise etappidel. Väljakutseid on kaks: rahaliste lisavahendite kaasamine teadusuuringute ja nendega seotud infrastruktuuride, tööstusliku tutvustustegevuse ning turustamist käsitlevate projektide jaoks ning haridus ja erialane koolitus, et saavutada Euroopa energiapoliitika loodavate tehnoloogiliste võimaluste täielikuks ärakasutamiseks vajalike inimressursside hulk ja kvaliteet.

3.13

Komisjon kavatseb esitada teatise vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate rahastamise kohta 2008. aasta lõpus. Liikmesriikide oma meetmeid inimressursside baasi suurendamiseks tuleks paremini kooskõlastada, et maksimeerida koosmõju ja suurendada sektori mobiilsust.

3.14

SET-kavas esitatud meetmete tulemusena peaks välja kujunema tõhustatud rahvusvahelise koostöö strateegia. Samuti peame tagama, et EL oleks rahvusvahelistel foorumitel vajaduse korral üha ühehäälsem, et saavutada ühtsem ja tugevam partnerlus.

3.15

Praegu põhineb energiatehnoloogia uuendamine riiklikel programmidel ja stiimulitel ning riiklike eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks kasutatakse riiklikke vahendeid. See mudel sobis möödunud aega, mil tarbisime odavat energiat ja süsinikdioksiidi heitkoguste piiranguid ei olnud. Üldisel energiamaastikul 21. sajandil vajalike märkimisväärsete muutuste esilekutsumiseks tuleb rakendada uut poliitikat.

4.1

Komitee tervitab komisjoni teatist, samuti lisadokumente ja nõustub energiatehnoloogia valdkonna praeguse olukorra analüüsi ja kirjeldusega. Keskseks rahvusvaheliseks väljakutseks on reageerida kliimamuutuste põhjustatud ülemaailmsetele ohtudele ning leida lahendus tööstusriikide suurele energiakulutamisele ja arengumaade jätkuvalt kasvavale energianõudlusele. Energiatehnoloogia arengut ning säästvamaid ja tõhusamaid energiatehnoloogiaid käsitleva põhjaliku strateegia puudumisel on väga raske arutleda kliimamuutuste leevendamise üle.

4.2

Teatises rõhutatakse samuti märkimisväärselt energiapoliitika põhielementi ehk varustuskindlust nii materiaalsel kui ka sotsiaalse jätkusuutlikkuse ja keskkonnasäästlikkuse tasandil. Energia varustuskindlus ei tähenda üksnes füüsilist juurdepääsu energiale, vaid ka võimalust saada energiat ühiskonnale vastuvõetava hinnaga.

4.3

Komisjon seab oma teatises kliimamuutuste ulatuse piiramiseks võetavate meetmete kohta põhjendatult esikohale energiatehnoloogia väljaarendamise. See seisukoht on kooskõlas ka 2007. aasta detsembris Balil toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 13. konverentsi järeldustega (5). ELi jaoks peaks esmajärgulise tähtsuse saama praegune ja tulevane rahvusvaheline koostöö nimetatud valdkonnas, sest see pakub Euroopa majandusele võimalusi vajalike tehnoloogiate levitamiseks.

4.4

Komisjoni teatises rõhutatakse põhjendatult, et SET-kava elluviimiseks kavandatud strateegia puhul on ajateguril määrav roll, kui EL soovib täita 2007. aasta märtsis endale võetud kohustust vähendada oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020. Kui tehnoloogia arendamist käsitlevate põhiliste strateegiliste suuniste korraldamist ja lõplikku analüüsi ei kiirendata (võttes arvesse USA ja Jaapani teadus- ja arendustegevust käsitlevaid põhilisi strateegilisi suuniseid), ei ole võimalik tõhusalt mobiliseerida ressursse ja vahendeid, mida on vaja 2020. aastaks seatud eesmärkide esimese vaheetapi saavutamiseks. Ka 2050. aastaks seatud teise eesmärgi saavutamine näib sel juhul ebatõenäoline.

4.5

Uute energiatehnoloogiate väljaarendamise ja konkreetse kasutamise kiirendamiseks peab ELil olema senisest enam sihipäraseid ja tõhusaid mehhanisme, mis võimaldavad kasutada avaliku sektori, ettevõtete, ülikoolide ja teadusuuringute pakutava toe potentsiaali ja tugevdada nende koosmõju. Euroopas on energeetikavaldkonnas tugevad riiklikud energeetikauuringute instituudid ning ülikoolide ja erikeskuste juures töötavad esmaklassilised uurimisrühmad. Nende töö ei ole aga kooskõlastatud ja siiani kasutuses olevad vahendid on osutunud ebapiisavaiks. Kava edu võtmetegur on nimetatud potentsiaali optimaalne kasutamine. Laiemat koostööd tuleb teha samuti rahvusvahelisel tasandil.

4.6

EMSK väljendab suurt heameelt komisjoni lähenemise üle, mille kohaselt tuleb majanduslike ressursside kõrval mobiliseerida eelkõige inimressursid ning seda neljal tasandil — erasektoris, liikmesriikides, ELi tasandil ja kogu maailmas. Siiani on rahaliste vahendite mobiliseerimine jäänud pidama prioriteetide seadmise ja menetluste pikkuse taha. SET-kava projekt peab soodustama suhtumise muutmist ja kiirendama otsustusprotsessi. Inimressursside mobiliseerimine, mis on pikaajaline protsess, esineb ka Lissaboni strateegias. Sellele vaatamata on jõupingutused strateegia elluviimiseks vajalike ressursside leidmiseks ebapiisavad ja liiga aeglased. Inimressursside mobiliseerimise esimene möödapääsmatu tingimus on tagada teaduslikule ja tehnilisele väljaõppele üldine ja asjakohane tugi.

4.7

Komitee leiab, et on hädavajalik jõuda kokkuleppele energiapoliitika kontseptsioonide, prioriteetide ja eesmärkide, samuti energiatehnoloogiat käsitleva strateegilise plaani suhtes.

4.8

Komitee märgib, et oleks kahetsusväärne, kui kliimamuutuste piiramise vaieldamatult kõige olulisem vahend ehk energiatehnoloogia arendamise ja rakendamise strateegia jääks teiste teemade varju, mis peaksid objektiivselt võetuna andma nimetatud arendusprotsessile vajaliku ja stimuleeriva tugiraamistiku (eelkõige heitkogustega kauplemise süsteem, toetus taastuvate energiaallikate kasutamisele, kolmas energiapakett jne). Kasvuhoonegaaside heiteid saab vähendada üksnes konkreetseid tehnoloogiaid välja arendades, mis võimaldavad võtta kasutusele tõhusamaid tehnoloogilisi lahendusi iga energia liigi tootmisel ja tarbimisel. Tehnoloogiaarenduse rahastamist saaks muu hulgas tagada ka oksjoniga ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi raames tingimusel, et kõnealune menetluse ettepanek võetakse vastu. Nimetatud rahastamisallikas ei saa mingil juhul jääda ainsaks, eriti juhul, kui seda saab kasutama hakata alles alates 2013. aastast.

5.1

Praeguse olukorra analüüs on eriti täpne ja asjakohane. Selles tuuakse välja, et olukord on väga ebarahuldav ja rõhutatakse õigustatult korralduslikke ja haldusprobleeme, mille lahendamine peab tehnoloogiliste ja teaduslike väljakutsete kõrval ühiskonnas kesksel kohal olema.

5.2

ELi dokumentides lähtutakse põhimõttest, et on olemas väga suur hulk energiatehnoloogiaid, mis võivad mõjutada märkimisväärselt energiavaldkonna progressi ja aidata kaasa nimetatud valdkonnas seatud eesmärkide elluviimisele. Tehnoloogiate arvukuse tõttu saab tulemusteni jõuda vaid neid kõiki arvesse võttes. Ühtegi neist ei või välistada ilma põhjaliku analüüsita, kui lahendus näib vähegi huvipakkuvana. Siiski tuleks elimineerida kõige vähemtõenäolised võimalused protsessi võimalikult varases staadiumis, et mitte ressursse asjatult raisata. Heakskiidetud strateegilise plaani raames peaks iga liikmesriik või piirkond saama võimluse määratleda oma prioriteedid vastavalt oma pädevusele, teostamissuutlikkusele ja kogemustele.

5.3

Kõnealust küsimust liidu tasandil käsitlevate dokumentide kohaselt on soovitatav rakendada taastuvatel energiaallikatel põhinevaid tehnoloogiaid, looduskeskkonda säästvaid kütteliike (sh elektri ja soojuse samaaegset tootmist) ning energia edastamise ja salvestamise uusimaid infrastruktuure. Komitee toetab nimetatud prioriteete. Tähelepanuta ei tohi jätta fossiilkütusel põhinevaid puhtaid tehnoloogiaid, mis on jätkuvalt — ka pikaajalises plaanis — primaarenergia allikateks, samuti tuuma lõhustumise või termotuumasünteesi teel saadava aatomienergia ning tuumajäätmete ladustamisel tekkiva energia tehnoloogiaid. Need peavad olema jätkuvalt ELi teadus- ja arendustegevuse loomulik osa.

5.4

Komitee on nõus sellega, et praegu ei teavita elektriturg piisavalt selgelt energiapoliitika loojaid, valitsusi ega ka erainvestoreid sellest, et uusi energiatehnoloogiaid tuleb kiiresti arendada, sest eri energialiikide ja kütuste hinnas ei võeta asjakohaselt arvesse kõiki väliseid tegureid, sh sotsiaalkulusid. Seetõttu ei ole ka veel liidu tasandil sõlmitud energeetika valdkonna teadus- ja arendustegevuse prioriteete käsitlevat kokkulepet ega ka loodud rahalisi ja teisi vajalikke vahendeid nimetatud prioriteetide toetamiseks.

5.5

Komitee leiab, et ELi tasandi prioriteetide seadmise kõrval peaks strateegiakava kiiresti ja kooskõlastatult määratlema liikmesriikide tasandil erieesmärgid, mis arvestavad nende suutlikkuse ja kogemustega, nägema nii liikmesriikide kui ka ELi eelarves ette piisavalt finantsressursse, maksimeerima teadus- ja arendustegevust ning kaasama erasektori, edendama erasektori kaasatust energiaturu tendentsidega seotud piisavate stiimulite abil ning kehtestama teisi õiguslikke ja maksumeetmeid. Protsessi tuleb kindlasti laialdaselt kaasata erasektor. EL ja liikmesriikide valitsused peavad looma selleks sobivad tingimused, määratledes mitte üksnes energiapoliitika põhimõtteid, prioriteedid ja eesmärgid, vaid luues nende ellurakendamiseks ka vajalikud vahendid.

5.6

Võtmeküsimuseks on luua energiasektoris turureeglid, võttes energiaallikate koguhinnas asjakohaselt arvesse väliseid tegureid, sh sotsiaalseid kulutusi. See annab energiaturule võimaluse teavitada aegsasti investeerijaid ja eraettevõtjaid, et tuleb teha tehnoloogilisi muutusi eri energiaallikate kasutamise muutmiseks ja nende võimalikult tõhusamaks kasutamiseks. EL ja liikmesriigid peavad tõenäoliselt looma õiguslikud ja maksutingimused, mis võimaldavad senisest paremini ühendada energeetikavaldkonna teadus- ja arendustegevusele suunatud avaliku ja erasektori rahastamisvahendid, unustamata siinjuures vabatahtlikke vahendeid, mis võimaldavad energiaressursside senisest tõhusamat kasutamist.

5.7

Energiatootmiseks soodsate looduslike tingimustega liikmesriigid rajavad oma lootused taastuvate energiaallikate aktiivsema kasutamise protsessi kiirendamisse. On liikmesriike, kel sellised tingimused puuduvad või kes ei saa neid majanduslikult vastuvõetava hinnaga kasutada. Aluskriteeriumidena, mille põhjal hinnatakse taastuvate energiaallikate kasutamisvõimalusi igas liikmesriigis ja nende lisamist energiatehnoloogia arenguprogrammidesse, tuleb kasutada reaalseid looduslikke tingimusi ja füüsilist juurdepääsu energiaallikatele.

5.8

Komitee leiab, et komisjoni SET-kava käsitlevas teatises väljatoodud prioriteedid on mõningal määral piiratud, eelkõige taastuvate energiaallikate osas. Viimastel on vaieldamatu tähtsus mitte üksnes energiavarustuskindluse, vaid ka liikmesriikide energiaimpordist sõltuvuse vähendamise ja säästva arengu seisukohalt. Mõned taastuvenergia kasutamise võimalused on majanduslikust seisukohast siiski ikka veel ja ka tulevikus pikka aega väga kulukad. Energiaturgude integratsioon tõstab samuti esile poliitilisi ja korralduslikke küsimusi. Lisaks nõuab see arukatele energiavõrkudele suunatud teadus- ja arendusprogrammide loomist.

5.9

Komitee soovitab arvesse võtta seda, et paljud riigid sõltuvad fossiilkütustest ja tuumaenergiast ning et nimetatud olukorras ei ole muutusi niipea näha. See puudutab samuti kolmandaid riike, kellega EL peaks energiatehnoloogiate arendamise kiirendamiseks tehtavad jõupingutused kooskõlastama. Komitee leiab seetõttu, et Euroopa prioriteedid ei peaks põhinema liiga suurel määral taastuvenergia kasutamise tehnoloogiatel, vaid peaksid samaväärselt tähtsaks tehnoloogilisi lahendusi energia säästmiseks lõpptarbimisjärgus, ja fossiilkütusel põhinevaid keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid (sh süsiniku kogumise ning ladustamise tehnoloogiaid). Tuumaenergiavaldkonna teadus- ja arendustöös kohaldatakse oma ajakava ja kooskõlastamist. On siiski põhjust rõhutada teadus- ja arendustegevuse tähtsust aatomienergiavaldkonnas, praegu tuumalõhustamistehnoloogia kujul, tulevikus termotuumasünteesi, tuumarajatiste ekspluatatsiooni kestuse ja turvalisuse vallas, sest neil on oluline roll energiavarustuskindluse tagamisel ja ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel.

5.10

On iseenesestmõistetav, et jõupingutused energia säästmiseks selle töötlemisel ja lõpptarbimise järgus ning uue energiatehnoloogia väljaarendamine aitavad kaasa säästvale arengule. ELi tasandil saab olemasolevate inim- ja rahaliste ressursside kasutamist nimetatud laias valdkonnas parandada energiavaldkonna teadus- ja arendustegevuse strateegilise kooskõlastamisega, mis on asjakohaselt välja töötatud ja ellu rakendatud. Nimetatud kooskõlastamisel määratletakse liidu tasandil ja liikmesriikides rakendatavad (nii sisu kui ajakava käsitlevad) esmased eesmärgid, samuti vajalikud rakendusmehhanismid, nagu juhtimis- ja kontrollisüsteemid ning teabevoogude juhtimine. Menetluste ja rajatiste ühtlustamisel on siin samuti oluline roll.

5.11

Selleks, et uut energiatehnoloogiat käsitlevat teadus- ja arendustegevust saaks tugevdada ka väljaspool Euroopa Liitu, tuleb enne uute lepingute sõlmimist seada prioriteediks kasutada optimaalselt eelkõige tõhusaiks osutunud praeguseid institutsioone ja lepinguid.