19.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 211/90

1.1

Komitee kordab oma üleskutset, et komisjon tegeleks teabevahetuspoliitika õigusliku aluse puudumise probleemiga. Kuid õiguslikke ja poliitilisi takistusi tunnistades ei seisa komitee vastu nõukogu, Euroopa Parlamendi ja komisjoni institutsioonidevahelisele kokkuleppele. Komitee järgib võimalikult suures ulatuses sellises institutsioonidevahelises kokkuleppes esitatud kavatsusi.

1.2

Komitee juhib veel kord tähelepanu kahele ressurssidega seotud probleemile: rahaliste vahendite nappus ja heidutavalt keerukas bürokraatlik menetlus nende väljamaksmiseks. Komitee kutsub komisjoni üles ratsionaliseerima toetuste eraldamise menetlusi ning kaasama tulevastesse raamlepingutesse sellised nõuandvad organid nagu EMSK (nt audiovisuaalteenused, EBS (Europe by Satellite) ja arvamusküsitlused).

1.3

Komitee kiidab heaks partnerluse idee Euroopa asjadest teavitamisel sidusal ja integreeritud viisil, kaasates Euroopa kodanikke, ning idee arendada Euroopa avalikku sfääri. Kodanikeni jõudmine nõuab esiteks selgete, lihtsate ja köitvate sõnumite kogumit, selget visiooni, millega kodanikud nõustuvad, ning teiseks teabevahetuse sobivat kujundust ja vahendeid. Sellele saab kaasa aidata ELi teabevahetuse prioriteetidel põhineva iga-aastase töökava koostamisega. Komitee on valmis ja nõus tegema selles osas koostööd teiste institutsioonidega, kui tal on selleks õiged vahendid, tunnistades, et EL ei ole üksnes Brüssel, vaid et EL peab liikuma kohalikule tasandile.

1.4

Komitee peab väga oluliseks oma esindatust institutsioonidevahelises teaberühmas. 31. mail 2007 allkirjastatud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahelisele koostööprotokollile pärast valge raamatu vastuvõtmist lisatud lisa moodustab liikmesriikides asuvatele Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi Euroopa Liidu majadele suurepärase raamistiku komitee 344 liikme aktiivseks kaasamiseks riiklikku ja piirkondlikku tegevusse. Komisjoni innustatakse kodanikuühiskonna teavitamisel tunnustama komitee rolli sillana ELi institutsioonide ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel. Komitee peab väärtuslikuks ka oma liikmete aktiivset osalemist veebipõhistes katselistes teabevõrkudes (PIN). Komitee koolitab meeleldi komisjoni osakondadesse loodavaid kodanikuühiskonna kontaktpunkte ja teisi asjaomaseid võrgustikke, nagu EMSK kontaktpunktid Euroopa Komisjoni esindustes ja Europe Direct infopunktides, ning arendab nendega kontakte. Nii innustab komitee komisjoni uurima, kuidas suurendada toetust võrgustikele, nagu Europe Direct ja Team Europe Speakers.

2.1

Euroopa Komisjoni teatis „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM 2007/568) võeti vastu 3. oktoobril 2007. Teatis on Euroopa Komisjoni neljas teabevahetusküsimusi käsitlev dokument. Ülejäänud kolm on 1. veebruaril 2006 vastu võetud Euroopa Komisjoni valge raamat Euroopa teabevahetuspoliitika kohta (KOM(2006) 35 lõplik); 20. juulil 2005 vastu võetud komisjonisisene tegevuskava (SEK(2005) 985 lõplik); 13. oktoobril 2005 vastu võetud teatis „Komisjoni panus järelemõtlemisperioodiks ja kauemakski: demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava” (KOM(2005) 494 lõplik).

2.2

Teatises „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” tuuakse välja institutsioonidevahelise koostöö äärmiselt suur tähtsus ELi asjadest teavitamisel ning kehtestatakse eeldused edukaks teabevahetuspoliitikaks, mis põhineb kõigi tasandite peamiste poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete osalejate partnerlusel. Nagu mainitud punktis 1.2 ning vastavalt Euroopa Parlamendi resolutsioonile Euroopa teabevahetuspoliitika kohta, võttis komisjon samal päeval vastu ka ettepaneku „Institutsioonidevaheline kokkulepe partnerluse kohta Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM 2007/569). Nimetatud dokument võeti vastu selleks, et tugevdada kõigi ELi institutsioonide pühendumist igal aastal reale ELi teabevahetuse prioriteetidele ning seda huvitatud liikmesriikide kaasamisel. Tunnustades iga ELi institutsiooni sõltumatust ja erinevaid ülesandeid, rõhutatakse kõnealuses institutsioonidevahelises kokkuleppes vajadust paremini kooskõlastada nende edastatavat teavet Euroopa Liidu asjade kohta ning juhitakse tähelepanu sellest parandamisest tulenevale lisandväärtusele. Selles osas pakub see ka sidusa tegevusraamistiku. Arvestades 2008. aasta erilist tähtsust Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsessi jaoks liikmesriikides ning valmistumist 2009. aastal toimuvateks Euroopa Parlamendi valimisteks, kutsub komisjon Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed üles esitama oma seisukoha kõnealuse teatise kohta.

2.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on omalt poolt hiljuti vastu võtnud kaks teabevahetuseteemalist arvamust: Euroopa Parlamendi taotlusel koostatud 26. oktoobri 2005. aasta arvamus „Järelemõtlemisaeg: struktuur, teemad ja raamistik hindamaks väitlust Euroopa Liidu üle” (CESE 1249/2005 (1)) ja 14. detsembri 2005. aasta arvamus „Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele — Komisjoni panus järelemõtlemisperioodiks ja kauemakski: demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava” (CESE 1499/2005 (2)). Mõlemas nimetatud arvamuses esitati rida tegevussoovitusi. Komitee kolmas, 6. juuli 2006. aasta arvamus on seotud Euroopa teabevahetuspoliitika valge raamatuga (CESE 972/2006 (3)). Viimases arvamuses kordab komitee oma üleskutset, et komisjon tegeleks teabevahetuspoliitika õigusliku aluse puudumise probleemiga ning toetab tihedamat institutsioonidevahelist koostööd rõhuasetusega detsentraliseeritud lähenemisviisil.

2.4

Käesolevas arvamuses, milles käsitletakse teatist „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel”, ei peaks seega käsitlema valdkondi, mida komitee on juba käsitlenud või veel käsitleb. Selle asemel peaks komitee püüdma vastata teatises esitatud kolme põhivaldkonda puudutavatele küsimustele. Valdkonnad on järgmised:

2.5

Lisaks eespool nimetatud kolmele komitee arvamusele ja komisjoni teatisele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel”, on käesoleva arvamuse koostamisel kasutatud mitut täiendavat allikat:

2.6

Käeolev arvamus teatise „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” kohta on jagatud kolme ossa, mis langevad kokku komisjoni dokumendis määratletud kolme küsimusega, ning igas osas piirdutakse vaid mõne võtmeküsimuse käsitlemisega.

3.1.1

Just Euroopa asjadest teavitamisel on kodanikuühiskonnal oluline roll. D-kava uue raamistikuga soovitakse kaasata paljusid Euroopa Liidu arenguga seotud partnereid, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, kutseliidud ning üha suurem hulk ettevõtjaid, kes tahavad Euroopast, selle poliitikast, programmidest ja protsessidest rohkem teada saada. Komitee toetab Rooma Noortedeklaratsiooni üleskutset Euroopa Liidule tagada suurem eelarve valitsusväliste organisatsioonide kui peamiste mitteformaalse hariduse andjate ning kodanikuosaluse, inimõiguste ja demokraatia edendajate rahastamiseks.

3.1.2

Komitee toetab täielikult mitmekeelsusel põhinevat lähenemisviisi teabevahetusele. Lisaks teatise avaldamisele kõigis asjaomastes keeltes, on see ka lihtsas keeles. Nii sedastati selgelt 2007. aasta novembris toimunud EMSK pressiametnike seminaril.

3.1.3

Komitee on sageli öelnud, et Euroopa Liit ei ole üksnes Brüssel. Nii on komitee oma tegevusega toetanud kohalikule tasandile liikumise kontseptsiooni. Komitee tervitab soojalt komisjoni algatust luua EMSK kontaktpunktid kõigis Euroopa Komisjoni esindustes. See oli kahe institutsiooni vahelise koostööprotokolli lisa allkirjastamise loogiline jätk. Lisa moodustab aluse institutsioonidevaheliste töösuhete jätkuvale arengule. Komiteel on 344 liiget 27 ELi liikmesriigist. Liikmed kuuluvad erinevatesse riiklikesse organisatsioonidesse, mis esindavad komitee kolme rühma. Liikmetel on nii riiklikud kui ka piirkondlikud teadmised, kuid nad tunnevad ka Euroopa Liidu nägemust tänu komitee töös osalemisele. Euroopa Komisjoni esindused ja Euroopa Parlamendi infobürood peaksid sellist väärtuslikku ressurssi ära kasutama. Kontaktpunktide esimene huvitav väljakutse oleks siinkohal teha koos komitee liikmetega algatusi komitee 50. aastapäeva tähistamisel 2008. aasta mais.

3.1.4

Euroopa asjadest kohalikul tasandil teavitamiseks tehtavates jõupingutustes on olulised elemendid kogu Euroopas loodud arvukad võrgustikud. Näiteks peaksid Europe Direct infopunktid Euroopa poliitikast teavitamisel lähtuma kõigist ELi institutsioonidest. Komitee tahab jagada oma teadmisi nimetatud võrgustikega, pakkudes vajaduse korral asjakohast teabematerjali ja koolitust. Komisjon peaks läbi vaatama kõnealustele võrgustikele antava suhteliselt piiratud rahalise toetuse. Kui komisjon eraldaks rohkem vahendeid ja rakendaks diferentseeritumat lähenemisviisi, saaksid keskused tõhusamalt toetada püüdlusi tegutseda kohalikul tasandil. Lisaks peaksid komisjon ja Euroopa Parlament kaaluma, kuidas kaasata ELi teabevahetusalastesse jõupingutustesse üle kogu Euroopa asuvate Euroopa agentuuride võrgustik. Komitee on kogemustest õppinud, et kultuurivaldkonna algatused äratavad kodanikes huvi ning toimivad Euroopa ideede oluliste edendajatena.

3.1.5

Komisjoni arutelu valge raamatu üle kinnitas kodanikuühiskonna osalejate suurt soovi olla rohkem kaasatud Euroopa protsessi. Komitee soovib rõhutada 2007. aasta novembris Brüsselis toimunud pressiametnike seminari järeldusi, milles tuuakse esile vajadus kasutada konsultatsioonideks olemasolevaid struktuure ja võrgustikke selle asemel, et alustada iga kord algusest. Komiteel on siinkohal väga oluline roll Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonna esindajana ning teised Euroopa Liidu institutsioonid peavad seda arvestama.

3.1.6

Komitee nõustub komisjoniga, et kodanikuaktiivsust edendava hariduse ja koolituse pakkumine on liikmesriikide pädevuses. Komitee märgib asjaolu, et Euroopa kodanike õigused ja kohustused kuuluvad koolide õppekavasse vähem kui pooltes ELi liikmesriikides. 2007. aasta oktoobris peetud EMSK Dublini noortefoorum kinnitas, et kodanikud osalevad Euroopa küsimuste üle peetavas arutelus, kui neile antakse selleks võimalus. Siinkohal on oluline element haridus ning ELi lisamine koolide õppekavasse. Seminaril kutsuti üles noorte suuremale osalusele otsustusprotsessis. ELil on täiesti võimalik edendada paremat vabatahtlikku tegevust ja vahetusprogramme kaotamata sealjuures rahvuslikku identiteeti. Komitee kutsub üles tegema konkreetseid algatusi kõnealuses valdkonnas.

3.1.7

Komitee tervitab selliseid algatusi nagu „Euroopa kevadpäev” ja „Tagasi kooli”. Komitee innustab komisjoni uurima, kuidas olemasolevaid piirkondlikke ja kohalikke võrgustikke kõnealustesse jõupingutustesse paremini kaasata. Nimetatud jõupingutustesse tuleks kaasata kooli kõik tasandid, sealhulgas algkool.

3.2.1

Komisjon rõhutab oma poliitika elluviimise olulisust, kui parimat viisi tagada Euroopa projektile avalik toetus. Lissaboni lepingu ratifitseerimist ümbritsev vähene teabevahetus näib minevat vastuollu Euroopa avaliku sfääri ideega. 2007. aasta mais koostatud resolutsioonis juunikuisele Euroopa Ülemkogule kutsus komitee üles tunnistama osalusdemokraatia tähtsust, muu hulgas ka seeläbi, et Euroopa Liidu institutsioone kohustatakse pidama läbipaistvat ja korrapärast dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonide ja Euroopa Liidu kodanikega.

3.2.2

Komitee jagab komisjoni ja Euroopa Parlamendi soovi suurendada osalust 2009. aastal toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel. Seda on võimalik saavutada, rakendades komisjoni pakutud ideid ühiste teabevahetuse prioriteetide seadmisel. Komitee tahab teha tööd selliste ühiste eesmärkide osas. EL vajab tõelist projekti ja sisu, millega kodanikud saavad end samastada. Euroopa iga eesmärk peab arvestama ka sotsiaal- ja tööhõivesektoriga ning siin on komiteel ideaalne positsioon. Hea teabevahetus peab alati põhinema selgel, täpselt määratletud kaval ning looma väärtust Euroopa kodanikele. Konkreetsemal tasandil tuleks kutsuda komitee liikmeid osalema komisjoni veebipõhiste katseliste teabevõrkude algatuses.

3.2.3

Audiovisuaalne meedia on kõige mõjukam teabevahetusvahend ning suurematel institutsioonidel, nagu Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament, on juurdepääs sellistele vahenditele. On selge, et ringhäälinguorganisatsiooni sõltumatus tagatakse lepingute sõlmimisel organisatsioonidega, kes pakuvad EBSi (Europe by Satellite) teenuseid või elektroonilisi teenuseid Interneti vahendusel. Komisjoni innustatakse selliste kontaktide loomisel kaaluma, kuidas avada uksed teistele institutsioonidele ja ELi organitele, et tagada tasakaalustatud teabevahetus, pidades samas meeles, et lepingute sõlmimise haldusmenetlused on koormavad nõuandvate ja teiste ELi organite jaoks. Komisjon võiks tagada ka asjakohaste koostoimete loomise. Seda võiks teha ka avaliku arvamuse mõõtmist vajavate valdkondade määratlemisel.

3.3.1

Komitee toetab täielikult Euroopa Komisjoni edendatavat partnerlusel põhinevat lähenemisviisi. Partnerlus hõlmab lisaks ELi institutsioonidele ka liikmesriike ning riikliku ja piirkondliku tasandi poliitikuid ja otsuselangetajaid, kes peavad võtma vastutuse nende tasandil vastu võetud otsuste eest. Komitee tervitab võrgustike loomist riikide teabevahetuse juhatajatega ning kutsub üles suurendama koostoimet kodanikuühiskonna organisatsioonide ja nende teabevahetusvahenditega. Komiteel on selline platvorm oma pressiametnike võrgustiku kaudu. Samuti tuleb märkida, et enamikul ELi liikmesriikidel on riiklikud majandus- ja sotsiaalnõukogud ning et komitee liikmetel on head kontaktid asjaomaste liikmesriikide vastuvõtvate organisatsioonidega. See on võimas võrgustik, milles komitee kui institutsioon saab olla tugev partner teistele institutsioonidele.

3.3.2

Komitee on täielikult kaasatud institutsioonidevahelise teaberühma töösse, kus tal on vaatlejaroll. Komitee soovib rõhutada kõnealuste koosolekute tehniliselt hea ettevalmistuse tähtsust. Komiteel on koosolekutel osalemise osas ka praktiline probleem, kuna teaberühma koosolekud toimuvad alati Strasbourgis samaaegselt EMSK juhatuse koosolekute ja täiskogu istungjärkudega Brüsselis. Komitee sooviks institutsioonidevahelise teaberühma koosolekute toimumise muutmist, et võimaldada komitee võimalikult suurt osalust. Komitee tervitab ka nõukogu teabevahetuse töörühma avatud uste poliitikat ning avaldab lootust, et see uks jääb avatuks, võimaldades komiteel osaleda ELi teabevahetuspoliitika kujundamises.

3.3.3

Kuigi komitee on varem edendanud teabevahetuse korraliku õigusliku aluse loomise ideed, võtab komitee teadmiseks ettepaneku sõlmida institutsioonidevaheline kokkulepe teabevahetuse kohta komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel. Kõnealuses valdkonnas jätkab komitee oma strateegilise teabevahetuskava kaasajastamist ja rakendamist. See hõlmab sidevahendite ja nende kasutuse pidevat ülevaatamist ning uuenduslike meetodite uurimist. Komitee võtab oma teabevahetuse prioriteetides arvesse komisjoni esitatud teabevahetuse eesmärke. Komitee kutsub üles seadma piiratud arvu selgeid, sihipäraseid ja kodanikele olulisi eesmärke.

3.3.4

Komitee toetab D-kava algatuse kaudu pakutavaid toetusi ning jätkab läbipaistvate ja vähem bürokraatlike haldusmenetluste tähtsuse rõhutamist, mis võimaldavad kõigil kodanikuühiskonna organisatsioonidel projektides osaleda. Komitee ootab huviga D-kava „Debate Europe” nimelist järelmeedet, mille käivitamisest on komisjon teada andnud.

4.1

Komitee tuletab meelde oma varasemaid soovitusi komisjonile (teabevahetuse kontekstis): 2005. aasta oktoobris esitatud arvamuse „Järelemõtlemisaeg: struktuur, teemad ja raamistik hindamaks väitlust Euroopa Liidu üle” (CESE 1249/2005) lisas esitatud soovitused, 2005. aasta detsembris esitatud arvamuses „Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele — Komisjoni panus järelemõtlemisperioodiks ja kauemakski: demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava” (CESE 1499/2005) esitatud soovitused ja 2006. aasta juulis esitatud arvamuses „Valge raamat Euroopa teabevahetuspoliitika kohta” (CESE 972/2006) esitatud soovitused.