27.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 175/37

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele edastatud ettepanekus käsitletakse kahe määruse muutmist: määrus nr 11 veohindade ja veotingimustega seotud diskrimineerimise kaotamise kohta Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 79 lõike 3 rakendamisel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta.

1.2

EMSK arvab, et ühenduse parema õigusloome poliitika seisukohast on väga oluline vähendada olemasolevatest õigusaktidest tulenevat ettevõtete halduskoormust, kuna see on ettevõtete konkurentsivõime suurendamisel ja Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel otsustava tähtsusega. Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa Liidu parema õigusloome strateegiline ülevaade” ning komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Halduskoormuse vähendamise tegevusprogramm Euroopa Liidus” aitavad kaasa nimetatud eesmärgi saavutamisele.

1.3

Esimene muudatus puudutab juba kaua aega tagasi vastu võetud määrust nr 11, milles käsitletakse veohindade ja veotingimustega seotud diskrimineerimise kaotamist Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 79 lõike 3 rakendamisel. EMSK kiidab heaks, et tühistatakse kohustus esitada andmeid veoteekonna ja selle pikkuse, veohindade ja muude tingimuste kohta ning lubatakse veodokumendis praegu nõutud andmete edastamise vahendina kasutada saatekirju, sest see võimaldab vähendada liigset halduskoormust, tagades samas, et oluline teave on jätkuvalt samas ulatuses kättesaadav.

1.4

Seega on EMSK nõus määruse nr 11 muutmisega, täpsemalt artikli 5 väljajätmise ning artikli 6 lõike 1 viienda ja kuuenda taande väljajätmisega. Samuti kiidab komitee heaks artikli 6 lõike 2 kolmanda lause väljajätmise ja sama artikli lõike 3 asendamise järgmise tekstiga: „Kui veoettevõtjate olemasolevad dokumendid, nagu saatekiri või mõni muu veodokument, sisaldavad kõiki lõikes 1 nimetatud andmeid ja võimaldavad ettevõtte dokumentatsiooni- ja raamatupidamissüsteemi abil saada täieliku ülevaate veohindadest ja -tingimustest ning seeläbi kõrvaldada või vältida asutamislepingu artikli 75 lõikes 1 osutatud diskrimineerimisvorme, ei nõuta neilt täiendavate dokumentide esitamist.”.

1.5

EMSK kiidab heaks määruse (EÜ) nr 852/2004 muudatuse, millega vabastatakse teatavad ettevõtted määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõude täitmisest, tingimusel, et nad järgivad kõiki teisi nimetatud määruses sätestatud nõudeid. Määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 5 lõike 1 alusel peavad kõik põhimõtteliselt väikesed ettevõtted, kes müüvad oma kaupa peamiselt otse lõpptarbijale, näiteks pagariärid, lihapoed, toidupoed, müügikioskid turul, restoranid ja baarid (mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust käsitleva komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ mõistes on need mikroettevõtted), kehtestama, rakendama ja töös hoidma ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemi (HACCP) põhimõtetel rajanevat alalist korda.

1.6

Siiski on komitee arvamusel, et kõnealust vabastust nimetatud ettevõtetele, kes müüvad oma tooteid otse lõpptarbijale, nt pagariärid, lihapoed, toidupoed, restoranid ja baarid, tuleks laiendada ka väikestele ettevõtetele, mis vastavad asjaomasele määratlusele, mis on sätestatud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse kohta.

1.7

Kui muudetakse määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklit 5, tuleks kehtestada kaks parameetrit, hõlmates ka väikesed ettevõtted (mis on määratletud kui kuni 50 töötajaga ettevõte — see arv on liiga suur, et võiks lubada vabastust HACCP menetlusest) või kehtestades toidukäitlemisettevõtetele eraldi sätted ja spetsiaalsed piirangud, kui nimetatud ettevõtted hõlmatakse määruse kohaldamisalasse.

1.8

Esimene parameeter võiks olla kohustus järgida rangelt hügieenisuuniseid ja määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 4 ette nähtud spetsiifilisi hügieeninõudeid ning koolitada personali. Neist kahest punktist piisab toiduainete hügieeni tagamiseks ning samas lihtsustab see ettevõtete jaoks oma seaduslike kohustuste täitmist.

1.9

Samal eesmärgil — vabastada väikesed toidukäitlemisettevõtted (kus on määratluse kohaselt alla 50 töötaja) kõnealuste nõuete täitmisest — võiks teiseks, täiendavaks parameetriks olla toodete valmistamisega tegelevate (tööruumis või köögis töötavate) töötajate arv, mis kõnealuste ettevõtete puhul ei tohiks ületada 10 inimest ühes vahetuses. Ettevõttele pandaks kohustus esitada eelnevalt toodete valmistamisega tegelevate isikute nimekiri.

1.10

Selline eristamine ja samas selgemaks muutmine on kooskõlas soovituse 2003/361/EÜ tingimustega, nähes toidukäitlemisettevõtetele, nt pagariärid, lihapoed, toidupoed, restoranid ja baarid, ette piirangud tootmise ja töövahetuste osas, nii et oleksid täidetud rahvatervise kaitsmise ja hoidmise tingimused.

2.1

Komisjon palus EMSK-l esitada arvamus kahe määruse muutmise kohta: määrus nr 11 veohindade ja veotingimustega seotud diskrimineerimise kaotamise kohta Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 79 lõike 3 rakendamisel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta.

2.2

Kõnealuse määruse nr 11 osas soovitakse ettepanekuga tühistada iganenud nõuded ja muuta teatavaid muid nõudeid, et minimeerida ettevõtete halduskoormust. Artiklis 5 on sätestatud nõue, et veoettevõtted (nagu ka liikmesriikide valitsused) peavad esitama andmed veohindade ja veotingimuste kohta enne 1. juulit 1961. Määruse artikli 6 lõikes 1 on sätestatud nõue esitada veodokument, mis sisaldab andmeid kaubasaatja, kaupade laadi, päritolu ja sihtkoha kohta, veoteekonna ja selle pikkuse kohta ning vajaduse korral ka piiriületuspunktide kohta. Kuna viimati nimetatud elemente ei ole määruse eesmärgi saavutamiseks enam vaja, võib need välja jätta. Artikli 6 lõike 2 kolmandas lauses sisaldub nõue, et veoettevõtja peab säilitama dokumendi, mis sisaldab ka täielikke ja lõplikke andmeid veo- ja muude kulude ja allahindluste kohta ning muude veohindu ja -tingimusi mõjutavate asjaolude kohta. Selle lause võib välja jätta, sest tänapäeval kantakse sellised andmed niikuinii raamatupidamissüsteemi. Artikli 6 lõikes 3 viidatakse selgesõnaliselt saatekirjale, mis on maismaavedudel üldiselt hästi tuntud ja sagedasti kasutatav dokument. Sellega on tagatud veoettevõtjate suurem õiguskindlus, sest sellest viitest selgub, et saatekirjast üksi piisab, kui see sisaldab kõiki artikli 6 lõikes 1 nõutud andmeid.

2.3

Teine nn kiirema arengu ettepanek puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta. Eesmärgiks on vabastada ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemi (HACCP) põhimõtetel rajaneva alalise korra kehtestamisest, rakendamisest ja töös hoidmisest väikesed toidukäitlemisettevõtted, kes on võimelised täitma toiduainete hügieeni nõudeid lihtsalt määruse (EÜ) nr 852/2004 muid nõudeid järgides. See vabastus puudutab mikroettevõtteid, kes müüvad toidukaupu peamiselt otse lõpptarbijale.

3.1

Komitee on nõus, et muudetakse määrust nr 11 veohindade ja veotingimustega seotud diskrimineerimise kaotamise kohta Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 79 lõike 3 rakendamisel. Muudatusega soovitakse tühistada iganenud nõuded ja muuta teatavaid muid nõudeid, et minimeerida ettevõtete halduskoormust.

3.2

Komitee hinnangul on määruse (EÜ) nr 852/2004 muutmisel tarvis arvesse võtta ka väikeseid ettevõtteid komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ mõistes. Kogemused on näidanud, et sellised ettevõtted vajavad teatavat paindlikkust.

3.3

Tuleb mõista, et sarnaselt mikroettevõtetele ei ole ka teatavates väikestes ettevõtetes võimalik määratleda HACCP kriteeriume. Võimalik on vaid määratleda kriitilised kontrollpunktid, sest dokumentide säilitamine on keeruline ja see suurendab liigselt ettevõtete halduskoormat.

3.4

Soovituse 2003/361/EÜ määratluse kohaselt on mikroettevõtted sellised ettevõtted, kus töötab alla 10 inimese ja mille käive ei ületa kahte miljonit eurot. Selline määratlus võib sobida sedalaadi ettevõtete töötajate arvuga mõnes liikmesriigis, kuid kahe miljoni eurose käibe tingimus on asjaomastes liikmesriikides ja sellise töötajate arvu puhul küll liialdatud.

3.5

Soovituses 2003/361/EÜ esitatud ettevõtete liigituses ei tehta töötajate arvu osas vahet, kas tegemist on toidukäitlemisettevõttega või kaubandusettevõttega. Kahe miljoni eurose käibe tingimus lisati just kaubandusettevõtteid silmas pidades, kuna vähemalt teatavates liikmesriikides võib isegi vaid kolme töötajaga kaubandusettevõtte käive ületada 1,5 miljonit. Sellist ebatõenäolist tingimust parandati üksnes ühte tüüpi ettevõtete puhul. Seega on loogiline, et vähemalt käesolevas arvamuses tuleks lähtuda sellest, et liikmesriikide toidukäitlemisettevõtteid ei saa käsitada mikroettevõttena üksnes juhul, kui neis töötab alla 10 inimese ja nende käive ei ületa kahte miljonit eurot. Teatavates liikmesriikides töötab toidukäitlemisettevõtetes kaks vahetust, nii et töötajaid on palju rohkem kui kümme, samas kui käive jääb kaugelt alla 500 000 euro.

4.1

Komitee hinnangul tuleks seoses ettepanekus viidatud soovitusega 2003/361/EÜ ettevõtete liigitamiseks kasutada hoopis teistsugust lähenemisviisi, eriti HACCP rakendamisel.

4.2

Kui muudetakse määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklit 5, tuleks kehtestada kaks parameetrit, hõlmates ka väikesed ettevõtted (mis on määratletud kui kuni 50 töötajaga ettevõte — see arv on liiga suur, et võiks lubada vabastust HACCP menetlusest) või kehtestades toidukäitlemisettevõtetele eraldi sätted ja spetsiaalsed piirangud, kui nimetatud ettevõtted hõlmatakse määruse kohaldamisalasse.

4.3

Esimene parameeter võiks olla kohustus järgida rangelt hügieenisuuniseid ja määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 4 ette nähtud spetsiifilisi hügieeninõudeid ning koolitada personali. Neist kahest punktist piisab toiduainete hügieeni tagamiseks ning samas lihtsustab see ettevõtete jaoks oma seaduslike kohustuste täitmist.

4.4

Samal eesmärgil — vabastada väikesed toidukäitlemisettevõtted (kus on määratluse kohaselt alla 50 töötaja) kõnealuste nõuete täitmisest — võiks teiseks, täiendavaks parameetriks olla toodete valmistamisega tegelevate (tööruumis või köögis töötavate) töötajate arv, mis kõnealuste ettevõtete puhul ei tohiks ületada 10 inimest ühes vahetuses. Ettevõttele pandaks on kohustus esitada eelnevalt toodete valmistamisega tegelevate isikute nimekiri.

4.5

Selline eristamine ja samas selgemaks muutmine on kooskõlas soovituse 2003/361/EÜ tingimustega, nähes toidukäitlemisettevõtetele, nt pagariärid, lihapoed, toidupoed, restoranid ja baarid, ette piirangud tootmise ja töövahetuste osas, nii et oleksid täidetud rahvatervise kaitsmise ja hoidmise tingimused.

4.6

Komitee peab vajalikuks täiendada määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 5 lõiget 3 järgmise lausega:

4.6.1

„Ilma et see piiraks käesoleva määruse teisi nõudeid, võib lõiget 1 muuta nii, et ka väikesed toidukäitlemisettevõtted, nt pagariärid, lihapoed, toidupoed, müügikioskid turul, restoranid ja baarid soovituse 2003/361/EÜ tähenduses vabastataks HACCP rakendamisest, tingimusel, et järgitakse täpselt hügieenisuuniseid ja määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 4 ette nähtud spetsiifilisi hügieeninõudeid ning koolitatakse personali. Sellest piisab toiduainete hügieeni tagamiseks ning samas lihtsustab see ettevõtete jaoks oma seaduslike kohustuste täitmist. Põhitingimus, mida tuleb täita, on rahvatervise kaitse.”

4.6.2

„Samuti tuleb väikeste toidukäitlemisettevõtete, nt pagariäride, lihapoodide, toidupoodide, turu müügikioskite, restoranide ja baaride — kus on määratluse kohaselt alla 50 töötaja — puhul järgida täiendavat parameetrit, mille kohaselt toodete valmistamisega tegelevate töötajate arv ühes vahetuses (tööruumis või köögis) ei tohi olla üle 10.”