13.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 161/80

1.1

Üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste eesmärk on edendada sotsiaalset, territoriaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust kollektiivse solidaarsuse rakendamise kaudu, et reageerida eelkõige erinevatele keerulistele sotsiaalsetele seisunditele, mis võivad kahjustada inimeste füüsilist tervist või moraali: haigus, vanadus, töövõimetus, puue, ebakindlus, vaesus, sotsiaalne tõrjutus, narkomaania, pere- ja elamuprobleemid, välismaalaste integreerimisega seotud raskused.

Üldist huvi pakkuvatel sotsiaalteenustel on ka integreerimismõõde, mis ulatub kaugemale kui lihtne abistamine ja tegutsemine enim puudust kannatavate inimeste toetuseks. Selliste sotsiaalteenuste eesmärk on ka vastata vajadustele, mis tuleb täita, et võimaldada kõigile juurdepääsu põhilistele sotsiaalteenustele; nad annavad panuse kodaniku- ja põhiõiguste teostamisse.

1.2

Seetõttu ei tule majandus- ja sotsiaalpoliitikat omavahel vastandada, vaid edendada nendevahelist konstruktiivset sünergiat ja tasakaalustatud ühendamist.

1.3

Kõnealuses kontekstis leiab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et tuleks hoiduda ohtlikust lähenemisest, mille kohaselt määratletakse üldhuviteenus vastavalt sellele, kas see on majandusliku iseloomuga või mitte — seejuures tuleks ka arvestada pidevalt toimuvaid muutusi —, ning lähtuda pigem teenuse enda iseloomust, selle ülesannetest, eesmärkidest, ning määratleda, millised teenused kuuluvad konkurentsi ja siseturu eeskirjade kohaldamisalasse ja millised teenused peaks ühenduse, liikmesriikide, piirkondliku ning kohaliku tasandi ametiasutused vabastama üldise huvi ning sotsiaalse, territoriaalse ja majandusliku ühtekuuluvusega seotud põhjuste tõttu ja kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega nimetatud eeskirjade kohaldamisest.

1.4

Seetõttu tuleks ühenduse tasandil kõigi üldhuviteenuste (nii majandusliku kui mittemajandusliku iseloomuga) jaoks kindlaks määrata ühised võrdlemiskriteeriumid; nimetatud ühised standardid, mis peavad käsitlema kõiki üldhuviteenuseid, sealhulgas üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused, sisalduksid kaasotsustamismenetlusega vastuvõetavas raamdirektiivis, millega loodaks kõnealustele teenustele kohandatud ühenduse õiguslik raamistik.

1.5

Tagamaks üldhuvi pakkuva ülesande läbipaistvat ja võrdsetele alustele toetuvat täitmist ja vältimaks kuritarvitust, peaksid liikmesriigid loetlema kõnealuste teenuste üldise huvi ning sotsiaalse, territoriaalse ja majandusliku ühtekuuluvusega seotud põhjused ametlikus õiguslikus volituses või vastavas dokumendis ning kinnitamise eeskirjades. Samas tuleks määrata ülesanne, mille liikmesriigi pädev riigiasutus usaldab teenuseosutajatele üldhuviteenuse osutamiseks, ning sätestada teenuseosutajate õigused ja kohustused. See ei tohi siiski kitsendada õigusnormidega teenuseosutajatele antud algatusvõimalusi.

1.6

Seoses üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste hindamisega meenutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma ettepanekut luua majandusliku ja mittemajandusliku iseloomuga üldhuviteenuste hindamiseks sõltumatu järelevalvekeskus, kuhu kuuluksid Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee, organiseeritud kodanikuühiskonna ja Euroopa Sotsiaal- ja Majanduskomitee esindajad. Liikmesriikide, piirkondlikul ja kohalikul tasandil peavad ametiasutused hoolitsema selle eest, et kõik osalejad, sotsiaalteenuste osutajad ja kasutajad, sotsiaalpartnerid, sotsiaalmajanduse organid ja tõrjutuse vastu võitlevad asutused jne oleks kaasatud üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste korraldamisse.

2.1

Üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused, nagu kõik üldhuviteenused, mille hulka nad kuuluvad, on inimväärikuse austamise põhialuseid ning tagavad igale inimesele õiguse sotsiaalsele õiglusele ning põhiõiguste hartas ja eelkõige läbivaadatud Euroopa sotsiaalhartast ja üldisest inimõiguste deklaratsioonist tulenevates rahvusvahelistes kohustustes määratletud põhiõiguste täielikule austamisele. Üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused annavad panuse kodanikuõiguste teostamisse. Nende eesmärk on edendada sotsiaalset, territoriaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust kollektiivse solidaarsuse rakendamise kaudu, et reageerida eelkõige kõigile sotsiaalset seisundit kahjustavatele teguritele, mis võivad kahjustada inimeste füüsilist tervist või moraali: haigus, vanadus, töövõimetus, puue, kindlustunde puudumine töökohal, vaesus, sotsiaalne tõrjutus, narkomaania, pere- ja elamuprobleemid, välismaalaste integreerimisega seotud raskused.

Üldist huvi pakkuvatel sotsiaalteenustel on ka integreerimismõõde, mis ulatub kaugemale kui lihtne abistamine ja tegutsemine enim puudust kannatavate inimeste toetuseks. Kõnealuste sotsiaalteenuste eesmärk on ka vastata vajadustele, mis tuleb täita, et võimaldada kõigile juurdepääsu põhilistele sotsiaalteenustele.

2.2

Üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste eriline panus on seega tihedalt seotud peamiste inimõigustega, mida kohalikud, piirkondlikud, liikmesriikide ja Euroopa Liidu ametivõimud on kohustatud tagama, kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega, mille kohaselt ei või liidu meetme sisu ületada seda, mis on vajalik asutamislepingu eesmärkide saavutamiseks.

2.3

Kuna hinnatariifid ei peegelda alati otseselt kõnealuste teenuste maksumust ega vasta nõudluse ja pakkumise mehhanismi reeglitele, ei saaks teenuseid kõigile vastuvõetavate hindade juures osutada, kui seda riigisektorist osaliselt ei rahastata.

2.4

Lisaks üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste rahastamise ülesandele vastutavad riigisasutused sotsiaalteenuste osutamise tagamise ja nende kõrge kvaliteedi säilitamise eest kõigi osapoolte pädevusi arvestades.

2.5

Teisalt ei ole üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused, nagu ka üldhuviteenused tervikuna mitte ainult majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse oluliseks teguriks, vaid nad annavad ka tähelepanuväärse panuse Euroopa konkurentsivõimesse ja on kohalikul tasandil loodavate töökohtade allikaks.

2.6

Sotsiaalteenuste mõjuala on äärmiselt suur ning sellesse kuuluvad eeskätt vanadekodud, puuetega inimeste hooldekodud, hädaolukorda sattunud inimeste jaoks mõeldud hooldusasutused, laste, perevägivalle all kannatavate naiste, sisserännanute ja põgenike varjupaigad, taastusravipansionaadid, hooldekodud, sotsiaalelamumajanduse, noorsootööga, sotsiaaltöö ja haridusega tegelevad asutused, internaatkoolid, lasteaiad, lastesõimed ja muud lastehooldusasutused, tervishoiuasutused, ümberõppe- ja ametialase koolituse asutused ning personaalsed, kodused ja pereeluga seotud abiteenused.

2.7

Kõnealuseid teenuseid osutavad kõigis liikmesriikides erineva õigusliku seisundiga teenusepakkujad, kellest moodustavad arvestatava osa sotsiaalmajanduslikud ja kooperatiivsed mittetulunduslikud organisatsioonid (ühingud, vastastikused ühingud, kooperatiivid, sihtasutused), mille päritolu on olnud äärmiselt erinev (riiklikud, heategevuslikud, religioossed, eraorganisatsioonid jne). Nimetatud teenuste osutamine põhineb riigiasutuste määratletaval reguleerimise ja rahastamise raamistikul.

3.1

Ühenduse Lissaboni programmi elluviimise raames esitas komisjon 26. aprillil 2006 teatise üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kohta, mis järgnes valge raamatu avaldamisele üldhuviteenuste kohta (KOM(2004)374 lõplik) ja Euroopa Parlamendis 16. veebruaril 2006 toimunud hääletusele siseturu teenuste direktiivi üle.

3.2

Kõnealune nn tõlgendava iseloomuga teatis, mis pidi sõnastama vajalikud juriidilised täpsustused, käsitleb ainult sotsiaalteenuseid — välja arvatud tervishoiuteenused, mida käsitleb 2007. aastal võetav eraldi algatus — ja selles ei nähta lähiajal ette õigusakti algatuse tegemist. Komisjon uurib vajadust õigusakti algatuse järele ja selle õiguslikku võimalust ning teeb sellekohase otsuse kõigi asjaosalistega peetud avatud ja järjepideva konsultatsiooniprotsessi ning sotsiaalteenuseid käsitlevate kaheaastaste aruannete ja 2007. aastal esimese sellise aruande koostamiseks läbiviidavate uuringute põhjal.

3.3

Käesolev teatis seondub ühenduse ja liikmesriikide kaasvastutusega üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul, mida on käsitletud EÜ asutamislepingu artiklis 16.

3.4

Teatises jaotatakse üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused kahte rühma: ühelt poolt eristatakse õigusaktidest tulenevaid ning täiendavaid sotsiaalse kaitse süsteeme ning teiselt poolt muid otse inimesele osutatavaid esmaseid teenuseid nagu abi toimetulekuks otseste eluraskuste või kriisidega, inimeste täielik ühiskonda integreerumine, pikaajalise puude või terviseprobleemiga seotud vajadustega isikute kaasamine ning sotsiaalkorterite rajamine.

3.5

Kõik sotsiaalteenused lähtuvad erinevatest iseloomulikest aspektidest nagu solidaarsus, mitmeotstarbelisus ja individuaalsus (kohandumine iga teenusekasutaja vajadustega), mittetulunduslikkus, vabatahtlike ja mittetasustatud töötajate osalus, juurdumus kultuuritraditsioonis või teenuse osutaja ja kasutaja ebasümmeetriline suhe.

3.6

Komisjon leiab, et sotsiaalteenuste ajakohastamine on nüüdisaja Euroopa jaoks keskseid küsimusi, ja möönab, et sotsiaalteenused on Euroopa sotsiaalmudeli oluline osa ning kuigi need ei moodusta üldhuviteenuste hulgas õiguslikult eraldi kategooriat, on neil eriline koht Euroopa ühiskonna ja majanduse tugisammastena, sest nad edendavad sotsiaalsete põhiõiguste rakendamist.

3.7

Komisjon nendib, et selle kiiresti laieneva sektori ajakohastamisega on algust tehtud, et tulla paremini toime pingetega universaalsuse, kvaliteedi ja rahalise jätkusuutlikkuse vahel. Järjest suuremale osale seni otse riigiasutuste korraldatud sotsiaalteenustest laienevad edaspidi siseturgu ja konkurentsi reguleerivad ühenduse eeskirjad.

3.8

Komisjon tunnistab, et sotsiaalvaldkonnas tegutsevad riigiasutused ja eraõiguslikud ettevõtjad tajuvad üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste õiguslikku seisundit konkurentsieeskirjade osas ebakindlana; komisjon püüab enda sõnul seda ebakindlust vähendada või selle mõju selgitada, kuid ei suuda seda kaotada.

4.1

Valges raamatus üldhuviteenuste kohta teatas komisjon, et 2005. aasta jooksul avaldatakse teatis üldist huvi pakkuvate sotisaalteenuste kohta, mille hulka kuuluksid valge raamatu põhjal tervishoiuteenused, pikaajalise ravi teenused, sotsiaalne turvalisus, tööhõivetalitused ja sotsiaalkorterite rajamine.

4.2

Arvestades praegust ebakindlust tööhõive ja majanduskasvu osas ja asjaolu, et lõhe kõige vaesemate ja rikkamate kihtide ning ühenduse rikkaimate ja vaeseimate piirkondade vahel aina suureneb vaatamata ühenduse ja liikmesriikide programmidele sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemiseks, tõuseb vajadus üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste järele pidevalt, ja seda veel rohkem arvestades uusi vajadusi, mida tekitavad demograafilised muutused.

4.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab seetõttu komisjoni teatise üle heameelt, kuna selles väljendatakse sotsiaalteenuste tähtsust kodanike jaoks, nende teenuste erilist rolli Euroopa sotsiaalmudeli osana ning vajadust töötada välja süstemaatiline lähenemine teenuste eriomaduste kindlakstegemiseks ja tunnustamiseks, et selgitada välja raamistik, milles need toimivad ja kus neid saab komisjoni sõnul ajakohastada. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eelistab siiski rääkida ajakohastamise asemel kvaliteedi parandamisest ja tõhustamisest.

4.4

Tegelikult ei ole oluline mitte järgida teatud tendentse ega ka komisjoni lähenemist (1) siduda ajakohastamine avaliku sektori teenuste delegeerimisega erasektorile, vaid kohandada teenuste pakkumist järjepidevalt kodanike ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vajadustega. Sama kehtib tehnika ja majanduse arengu ning üldisest huvist tulenevate uute nõudmiste kohta. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eelistab ajakohastamisele kohandamist.

4.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kahetseb, et teatise nõuandvast osast on komisjon vastupidiselt lubatule välja jätnud tervishoiuteenused, kuigi sotsiaalteenuste ja tervishoiuteenuste vastastikune mõju ja sünergia on eriti suur. Küsimus „Mis seob tervishoiuteenuseid ja teisi nimetatud valdkonnaga seotud teenuseid, nagu sotsiaalteenused ja pikaajalise ravi teenused?”, mille komisjon esitas oma 2006. aasta 26. septembri konsultatsioonidokumendis ühenduse tegevuse kohta tervishoiuteenuste valdkonnas ja millele ta ootab vastust 2007. aasta 31. jaanuariks, oleks pidanud esitatama enne seda, kui otsustati koostada teatis, mis käsitleb vaid sotsiaalteenuseid.

4.6

Selline lähenemine jääb igasuguste selgitavate märkuste puudumise tõttu arusaamatuks, seda enam, et sotsiaalteenuste loetelus nimetab komisjon eraldi terviseprobleemiga seotud vajadustega isikute kaasamist.

4.7

Siiani on tervishoiuteenuseid, mis peavad andma elanikele üldise juurdepääsu kvaliteetsele ravile ja mis toimivad solidaarsuspõhimõtte alusel, alati loetud sotsiaalpoliitika vahenditeks, nagu ka konkreetsete isikute vajadustega seotud sotsiaalabi.

5.1.1

Punktis 4.5 esitatud märkustele vastavalt nõustub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teatise nõuandvas osas ära toodud üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste eripära kirjeldusega. Nimetatud kirjeldus on sõnastatud laiapõhjaliselt, jättes piisavalt ruumi kõnealuse sektori tulevase arenguga arvestamiseks.

5.1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks teatises esitatud väite teenuste erilise rolli kohta inimesele põhiõiguste rakendamisel, mis tõstab esile sotsiaalteenuste olulisuse ja põhjendatuse.

5.1.3

Teatises toodud kirjeldus ühtse raamistiku rakendamistingimuste kohta piirdub siiski vaid kõige tavapärasemate juhtudega. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib tähelepanu pöörata sellele, et süsteemid on liikmesriikide lõikes erinevad, ent neid erinevusi ei võeta alati arvesse kategooriate loetelus (sotsiaalse ülesande täielik või osaline delegeerimine, avaliku ja erasektori partnerlus). Komitee kiidab niisiis heaks kavandatud avaliku arutelu kui olulise teguri sotsiaalteenustega seonduvate tegevuste ja nende toimimisviiside kohta põhjalikuma teabe saamiseks.

5.2.1

EÜ asutamislepingus tunnustatakse liikmesriikide õigust määrata kindlaks üldhuviteenustega seotud ülesanded ja kehtestada põhimõtted, millele toetudes korraldatakse kõnealuste ülesannete täitmiseks osutatavad teenused.

5.2.2

Siiski peavad liikmesriigid selle õiguse kasutamisel (mis peab toimuma läbipaistvalt, ilma üldise huvi mõiste kuritarvitamiseta) arvestama ühenduse õigust ja peavad avaliku teenuse, sealhulgas sotsiaalteenuse korraldamisel austama näiteks mittediskrimineerimise põhimõtet ja riigihankeid ja kontsessioone reguleerivat ühenduse õigust.

5.2.3

Lisaks tuleb majanduslikeks peetavate teenuste puhul tagada ka nende vastavus muude ühenduse õiguse valdkondadega (eriti teenuste osutamise vabadus, ettevõtlusvabadus ja konkurentsiõigus).

5.2.4

Vastavalt ühenduse õiguspraktikale võib peaaegu kõiki sotsiaalvaldkonnas osutatavaid teenuseid, välja arvatud sotsiaalse turvalisuse tagamiseks kohustuslikke alusteenuseid, lugeda majandustegevuseks.

5.2.5

Euroopa Kohtu esitatud ja ELi institutsioonide aktsepteeritud (2) majandustegevuse väga laiahaardelise määratluse tagajärjel kohaldatakse üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele järjest enam konkurentsi ja siseturgu käsitlevaid ühenduse eeskirju (riigiabi, teenuste vaba osutamine, asutamisõigus, riigihangete direktiiv) ning teiseseid õigusakte, mis põhjustab riigiasutuste, teenuseosutajate ja tarbijate jaoks järjest suuremat ebakindlust. Sellise olukorra jätkumine võib viia muutusteni üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste eesmärkides, mis on Euroopa sotsiaalmudeli keskmes.

5.2.6

Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku üldised eesmärgid ja põhimõtted järgivad loogikat, mis põhineb peamiselt majandusliku tõhususe parameetritel. Kõnealune loogika ei laiene üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele ning seetõttu ei ole see vastav ega rakendatav Euroopa Liidus osutatavatele sotsiaalteenustele.

5.2.7

Nagu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on oma arvamuses „Üldhuviteenuste tulevik” (CESE 976/2006) juba osutanud, jäävad majandusliku ja mittemajandusliku iseloomuga tegevuse erinevused ebaselgeks. Peaaegu iga üldist huvi pakkuva teenusega, isegi kui seda osutatakse mittetulunduslikul või heategevuslikul eesmärgil, kaasneb teatav majanduslik väärtus, mis ei pea tingimata kuuluma konkurentsiõiguse reguleerimisalasse. Lisaks võib sama teenus olla üheaegselt nii majandusliku kui mittemajandusliku iseloomuga. Teenus võib isegi olla majandusliku iseloomuga, ilma et turg suudaks siiski tagada teenuse osutamist üldhuviteenuseid valitseva loogika ja põhimõtete kohaselt.

5.2.8

Euroopa Kohtu praktika kohaselt on majandustegevus väga laiahaardeline mõiste, sest selle kohaselt loetakse majandustegevuseks igasugune tegevus, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises teataval turul ja mida teostab nimetatud turu õiguslikust seisundist või selle rahastamisviisist sõltumatu ettevõte (1991. aasta otsus Höfneri ja Else kohtuasjas, 2000. aasta otsus Pavlovi kohtuasjas). See mõiste ei sõltu teenusepakkuja tulunduslikust või mittetulunduslikust iseloomust (2001. aasta otsus Ambulanz Glöckneri kohtuasjas).

5.2.9

Euroopa Kohus ja Euroopa Komisjon tõstavad üldhuviteenuste majanduslikku iseloomu järjest enam esile, ent vastukaaluks sellele ei tunnustata nimetatud teenustega seotud ülesannete üldist huvi ega tagata nende ülesannete täitmist. See aga loob teenuste osutajatele ja kasutajatele suurt õiguslikku ebakindlust. Seega minnakse üldiselt huvilt üle tuludekesksele huvile. Siinkohal ei tule teha mitte vahet selles, kas teenus on „majanduslik” või mitte, vaid selles, kas teenus on „tulutoov” või mitte.

6.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kahtleb, kas paindlikkus, mida komisjon enda sõnul püüab asutamislepingu rakendamisel uuesti leida, tunnustamaks eriti artikli 86 lõike 2 vaimus üldist huvi pakkuvate ülesannete eriomadusi, pidades ainsaks vahendiks avatud koordineerimismeetodi kasutamist, oleks kogu õigusliku ebakindluse kaotamiseks ja sotsiaalteenuste tagamiseks kõigile piisav. Sama kehtib avatud koordineerimismeetodi kohta.

6.2

Üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused osalevad asutamislepingu artiklites 2 ja 3 kirjeldatud ühenduse ülesannete täitmisel, seda eriti kõrgema sotsiaalkaitse, elukvaliteedi parandamise, kõrgematasemelise tervisekaitse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamise osas.

6.3

Eelöeldust tulenevalt vastutab ühendus oma eesmärkide elluviimise, kuid ka selleks vajalike vahendite eest, mis on sotsiaalse ühtekuuluvuse ja põhiõiguste vallas majandusliku ja mittemajandusliku iseloomuga üldist huvi pakkuvad sotsiaalteenused. Ühendus peab niisiis subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid arvestades ning liikmesriikidega jaotatud pädevuste raames jälgima ja kaasa aitama sellele, et oleksid olemas tõhusad ning kättesaadavad, taskukohased ja kõrgetasemelised üldhuviteenused kõigi jaoks.

6.4

Arvestades, kui raske on mõisteid „üldhuviteenused” ja „üldist majandushuvi pakkuvad teenused” ammendavalt määratleda, ning ohtu, mida kätkeb endas piirav lähenemine, tuleks loobuda majandusliku iseloomuga ja mittemajandusliku iseloomuga teenuste eristamisest ning keskenduda kõnealuste teenuste eriülesandele ning nõudmistele (avaliku teenuse osutamise kohustus), mida neile ülesannete täitmisel esitatakse ning mis tuleb selgelt sätestada.

6.5

Teisalt peavad kohaldatavad reeglid arvestama iga riigi erisustega, mis tulenevad asjaomase riigi või kohalike olukordade, reeglite ja praktikate ning juhtide ja kohalike omavalitsuste kohustuste ülimast mitmekesisusest.

6.6

Seetõttu ei ole küsimus mitte selles, kas üldhuviteenus on majandusliku iseloomuga või mitte, vaid määratleda tuleb, millised teenused kuuluvad konkurentsi ja siseturu eeskirjade kohaldamisalasse, ja millised teenused peaks ühenduse (üleeuroopaliste üldhuviteenuste puhul), liikmesriikide, piirkondliku või kohaliku tasandi ametiasutused vabastama üldise huvi ning sotsiaalse, territoriaalse ja majandusliku ühtekuuluvusega seotud põhjuste tõttu ja kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega nimetatud eeskirjade kohaldamisest.

6.7

Seetõttu tuleks — nagu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (3) on seda juba aastaid nõudnud — ühenduse tasandil üldhuviteenuste jaoks kindlaks määrata ühised võrdlemiskriteeriumid, need ühised standardid, mis peavad hõlmama kõiki üldhuviteenuseid (eelkõige järgmistes valdkondades: juhtimis- ja rahastamisviisid, ühenduse tegevuse põhimõtted ja volituste piirid, saavutuste sõltumatu hindamine, tarbijate ja kasutajate õigused, avaliku teenuse osutamise kohustuse ja eesmärkide miinimum), sh üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid, ning ühendada need kaasotsustamismenetlusega vastuvõetavasse raamdirektiivi, mis looks nende eripäradele vastava ühenduse raamistiku, täiendades teenuste direktiivi.

6.8

Tagamaks üldhuvi pakkuva ülesande läbipaistvat ja võrdsetele alustele toetuvat täitmist ja vältimaks kuritarvitust, peaksid liikmesriigid loetlema kõnealuste teenuste üldise huvi ning sotsiaalse, territoriaalse ja majandusliku ühtekuuluvusega seotud põhjused ametlikus õiguslikus volituses või vastavas dokumendis ning kinnitamise eeskirjades. Samas tuleks määrata ülesanne, mille liikmesriigi pädeva riigiasutus usaldab teenuseosutajatele üldhuviteenuse osutamiseks, ning sätestada teenuseosutajate õigused ja kohustused. See ei tohi siiski kitsendada õigusnormidega teenuseosutajatele antud algatusvõimalusi.

6.9

Nimetatud ametlikus dokumendis (õigusakti, lepingu, konventsiooni, otsuse jne kujul) võiks eelkõige täpsustada:

6.10

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab üldist huvi pakkuvaid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid käsitleva ühise spetsiifilise õigusliku raamistiku vastuvõtmist kõiki üldhuviteenuseid käsitleva raamdirektiivi ühe osana. See peaks võimaldama tagada ühenduse tasandil üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste õigusliku stabiilsuse ja läbipaistvuse, lähtudes nende teenuste eesmärkide määratlemisel, haldamisel ja rahastamisel täpselt subsidiaarsuse põhimõttest ning eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevustest. Kõnealuses õiguslikus raamistikus määratletud põhimõtted peaksid moodustama ELi seisukohtade lähtepunkti rahvusvahelisteks kaubandusläbirääkimisteks.

7.1

Üldhuviteenuseid käsitlevas valges raamatus pöörati erilist tähelepanu üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste hindamisele tulevases teatises kindlaks määratava mehhanismi kaudu.

7.2

Komisjon tegi ettepaneku luua iga kahe aasta tagant esitatavate aruannete kaudu toimiv järelevalve ja dialoogi kord, et süvendada teenuste osutajate ning Euroopa Liidu institutsioonide vahelist vastastikust teavitamist ja teabevahetust.

7.3

Sellega seoses meenutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma ettepanekut luua majandusliku ja mittemajandusliku iseloomuga üldhuviteenuste hindamiseks sõltumatu järelevalvekeskus, kuhu kuuluksid Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee, organiseeritud kodanikuühiskonna ja Euroopa Sotsiaal- ja Majanduskomitee esindajad.

7.4

Liikmesriikide, piirkondlikul ja kohalikul tasandil peavad ametiasutused hoolitsema selle eest, et kõik osalejad, sotsiaalteenuste osutajad ja kasutajad, sotsiaalpartnerid, sotsiaalmajanduse organid ja tõrjutuse vastu võitlevad asutused jne oleks kaasatud üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste korraldamise igasse faasi, seda nii korraldamisel kui ka kehtestamisel, jälgimisel, kulutasuvuse hindamisel ning kvaliteedistandardite rakendamisel.

7.5

Nimetatud järelevalvekeskuse raames peaks tegutsema juhtkomitee, mis määraks kindlaks hindamise eesmärgid ja korra, määraks uuringuid läbiviivad organid, tutvuks aruannetega ja avaldaks nende kohta arvamust. Juhtkomitee juurde tuleks luua teadusnõukogu, mis uuriks valitud meetodeid ja teeks nende kohta ettepanekuid. Juhtkomitee jälgiks seda, et hindamisaruandeid esitletaks avalikult, ja et nende suhtes korraldataks kõikides liikmesriikides arutelu, kuhu kaasataks kõik asjaomased osapooled. Viimane eeldab kõigi hindamisaruannete kättesaadavust ELi eri töökeeltes.