27.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/45

1.1

Euroopa Ülemkogu rõhutas 2006. aasta juunis sotsiaalse mõõtme kodanikele lähemale toomise tähtsust ja tervitas Euroopa Komisjoni kavatsust saada teha kokkuvõte ELi sotsiaalsest tegelikkusest. Ülemkogu palus komisjonil esitada vahearuanne enne 2007. aasta kevadel toimuvat tippkohtumist (1).

1.2

Eelnevat arvestades palus Euroopa Komisjon EMSK-lt ettevalmistavat arvamust selle kohta, kuidas teha kokkuvõte Euroopa ühiskonna tegelikust olukorrast ning käivitada juurdepääsu ja solidaarsuse tegevuskava sotsiaalne mõõde üheaegselt ja tihedas koostöös ühtse turu läbivaatamisega (2). Arvamuses käsitletakse esimest nimetatud aspektidest. Teine EMSK arvamus koostatakse ühtse turu arengu kohta.

1.3

Komisjon leiab, et “Euroopa solidaarsuspoliitika ja -programmidega tuleb edendada paremat elukvaliteeti, sotsiaalset ühtekuuluvust ja anda liidu kodanikele rohkem võimalusi, tehes koostööd riigi-, piirkondlike ja muude asutustega kohapeal ning tööturu osapooltega, edendades sotsiaalset dialoogi ja kaasates kodanikuühiskonna” (3). Kokkuvõtte tegemisel pööratakse tähelepanu põhilistele jõududele, mis mõjutavad sotsiaalseid muutusi ning on Euroopa poliitiliste otsuste tegemisel aluseks järgmistel aastakümnetel eesmärgiga jõuda uue konsensuseni Euroopa sotsiaalsete väljakutsete küsimuses (4).

1.4

Kõnealune algatus peegeldab kõige kõrgemal tasemel uuesti tärganud huvi sotsiaalküsimuste vastu pärast Prantsusmaa ja Madalmaade referendumi negatiivset tulemust. Ühendkuningriigi eesistumisel kutsuti liikmesriigid 2005. aasta oktoobris Hampton Courti tippkohumisele, mille keskmes oli Euroopa sotsiaalmudel. Saksamaa ja Austria kantslerid on teinud ettepaneku lisada ümbersõnastatud põhiseaduse lepingusse “sotsiaalpeatükk”.

1.5

EMSK hindab komisjoni kavatsusi. Komitee märgib, et Euroopa ühiskonna tegelikust olukorrast kokkuvõtte tegemine hõlmab endas enamat kui üksnes sotsiaalküsimuste traditsiooniline läbivaatamine. See võib osutuda oluliseks vahendiks, mis võimaldab lähendada Euroopa Liitu kodanikele ja vastata nende ootustele Euroopa poliitika eesmärkide osas. Algatust võib käsitleda ka võimalusena leida tasakaal ELi sotsiaalse ja majandusliku mõõtme vahel.

1.6

EMSK rõhutab, et kokkuvõtte koostamise kavas peavad olema selged eesmärgid ja täpsed juhised selle pikaajalise teostamise kohta. Et tegevus oleks edukas ega jääks pelgalt akadeemiliseks katsetuseks, peab see looma lisaväärtust ning vastama teistele ELi poliitikatele, tegevustele ja aruteludele, mis käsitlevad sotsiaalset tegelikkust. Seepärast peab kokkuvõtte tegemine olema selgelt seotud Lissaboni strateegia ja sotsiaalse tegevuskavaga ning andma hinnangu ELi sotsiaalpoliitika vahenditele ja nende kasutamisele. Kokkuvõtte tegemisele tuleb samuti eraldada piisavalt aega, et saaks kaasata organiseeritud kodanikuühiskonna kõik tasandid.

1.7

Käesolev arvamus on komitee esimene selleteemaline panus ja kokkuvõtte tegemise käigus järgnevad sellele muud tegevused.

2.1

Teadlased, institutsioonid ja organisatsioonid on juba kaardistanud Euroopa ühiskonna tegelikkuse (5). Järelduste ja soovituste lähtealusena on nad kasutanud ka mitmeid EMSK arvamusi.

Esile peab tooma Euroopa majandus- ja sotsiaalarengu neid positiivseid aspekte, mis on olulisimad praegust sotsiaalset tegelikkust mõjutanud tegurid: ülemaailmselt tunnustatud elukvaliteet, eluea pikenemine, uued majandusvõimalused, sotsiaalne liikuvus, paremad töötingimused ning hariduse ja sotsiaalse heaolu kõrge tase. Teise maailmasõja järgsed “kolm kuldset aastakümmet ”(1945–1975), mil oli tagatud täielik tööhõive ja igakülgne sotsiaalne kaitse, soodustas suhteliselt homogeense, majanduskasvule rajaneva heaoluriigi ülesehitamist Euroopas.

2.2

EMSK on kindlal arvamusel, et kõnealused positiivsed aspektid on tihedalt seotud üksteist vastastikku tugevdava majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika segunemisega. Komitee rõhutab, et sotsiaalpoliitikat tuleb käsitleda tootliku tegurina.

2.3

Viimastel kümnenditel on Euroopa ühiskond seisnud aga silmitsi suurte poliitiliste muutustega: tööhõive ja tööturu osas toimuvad märkimisväärsed teisenemised, mis toovad kaasa töötajate sotsiaalse tegelikkuse kiire muutumise. Euroopa Liit seisab vastamisi senikogematute demograafiliste muutustega. Vähenenud sündivuse põhjuseid tuleb esile tõsta ja analüüsida. Mitme liikmesriigi kogemus näitab, et hästi välja töötatud poliitika, mis aitab ühendada pere- ja tööelu ulatusliku ning hästitoimiva lastehoiuteenuse abil ja pakub meetmeid suurendamaks naiste tööhõivet, peaks aitama kaasa sündivuse kasvule. Pidevale elanikkonna vähenemisele vastukaaluks muutub ka sisseränne üha olulisemaks teguriks. Sisserändajate ja etniliste vähemuste integreerimine on suur väljakutse.

2.4

Sotsiaalmajanduslikud muutused, mis kaasnevad üleminekuga ülemaailmsele, postindustriaalsele ja vananevale ühiskonnale, kätkevad uusi võimalusi, kuid ka uusi sotsiaalseid ohte. Kõik see mõjutab suuremaid elanikkonnarühmasid kui kunagi varem. Nõrgeneb heaoluriigi võime tagada kõigi kodanike hea käekäik piisava ja jätkusuutliku tööhõive ning sotsiaalkaitse poliitika abil. Jätkuvalt püsib vaesus, mis põhjustab sotsiaalset tõrjutust ja pidevat ebakindlust ning mõjutab eriti naisi, sisserändajaid, noori ja väljaõppeta töötajaid. Vaesus kasvab kõrgema tööpuudusega piirkondades. Kiire teadmistepõhisele majandusele ülemineku tulemusena manduvad oskused ja tööalane karjäär ei ole enam nii stabiilne. Paindlikkuse peab siduma sotsiaalkaitse uute vormide, aktiivse tööhõive ja elukestva õppe poliitikaga, et ennetada sellest tuleneda võivat ebakindlust.

2.5

Uus perestruktuur, elustiil, kultuurimudel, demograafilised muutused, koondumine suurtesse linnapiirkondadesse, suurenev mobiilsus, teabe kergem kättesaadavus, tarbimismudelid ja isiku käitumine muudavad ühiskonda, ka keskkonna- ja kliimamuutusel on peatselt märkimisväärne mõju kodanikele ja ühiskonnale. Arvesse tuleb võtta ka üldsuse arvamust ja suhtumist.

2.6

Euroopa üldise majandus- ja sotsiaalarengu varju jääb sageli praeguse sotsiaalse tegelikkuse mitmekesisus ja ebavõrdsus, ning seda kõigil tasandeil. Siiski loeb lõplikus analüüsis kohapealne sotsiaalne tegelikkus ja iga inimese elukvaliteet. Seepärast tuleb sotsiaalsest tegelikkusest kokkuvõtte tegemist alustada ühiskonna rohujuuretasandilt.

2.7

Kahe viimase laienemise tagajärjel on erisused märgatavalt suurenenud. Iga eelneva laienemise tulemusena on Euroopa Liit pidanud tõsiselt tegelema sotsiaalse tegelikkusega, et sillutada teed sujuvamale ühinemisprotsessile. Paljusid ELi sotsiaalpoliitika prioriteete, nt võõrtööliste sotsiaalkindlustust, sotsiaalset ühtekuuluvust, sotsiaaldialoogi, tööhõivepoliitikat ja soolist võrdõiguslikkust, tuleb vaadelda selles kontekstis.

Laienemisega kaasnevad edaspidigi suured väljakutsed seoses ELi ühtekuuluvuse ja mõne Lissaboni eesmärgi saavutamisega, eelkõige sotsiaal- ja tööhõivepoliitika valdkonnas. Wim Koki juhitud töörühma koostatud Lissaboni strateegia vahehindamises on tabavalt öeldud, et laienemine on ELi siseste pingete allikaks ja “kui puuduvad mingidki väljavaated sulandumisele, hakkavad nimetatud pinged võimust võtma. ”Hoiatusse tuleb tõsiselt suhtuda. Järgmistel aastatel tuleb integreerimispoliitikas uuesti asetada rohkem rõhku liidu sotsiaalsele süvendamisele. See eeldab muu hulgas, et ELis luuakse majanduskasvu ja töökohtade loomist soodustavad makromajanduslikud raamtingimused.

EMSK nendib, et liikmesriikide vahel on endiselt suured majanduslikud ja sotsiaalsed erinevused. Komitee arvates ei tohi laienemist tajuda kui ohtu, mis halvendab sotsiaalset mõõdet, vaid pigem kui võimalust elu- ja töötingimuste parandamiseks sihipärasema Euroopa Liidu poliitika toel nii uutes liikmesriikides kui ka kogu Euroopas.

2.8

Olukorrast kokkuvõtte tegemist võib käsitleda olulise sammuna Euroopa sotsiaalmudeli olemuse edaspidisel konkreetsemaks muutmisel. Lähtuda võiks hiljuti vastuvõetud EMSK arvamuse soovitustest (6): mudel peab olema dünaamiline ja vastama uutele väljakutsetele ning pakkuma ettekujutust demokraatlikust, keskkonnasõbralikust, konkurentsivõimelisest, solidaarsest ja sotsiaalselt kaasavast heaolupiirkonnast kõigile kodanikele.

3.1

Nagu eespool mainitud, on komitee uurinud Euroopa ühiskonna tegelikkust peaaegu kõikides ühiskonna valdkondades mitte ainult vastusena komisjoni taotlustele, vaid ka omaalgatuslike ja ettevalmistavate arvamuste näol.

3.2

EMSK hiljutised arvamused käsitlevad muu hulgas järgmisi teemasid: kodakondsus, tööhõive, töötingimused, elukestev õpe, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, sotsiaalkaitse, sotsiaalne tõrjutus, puuetega inimesed, sooline võrdõiguslikkus, noored, laste õigused, vananemine, ränne ja integratsioon, keskkond ja säästev areng, toiduohutus ja tarbijakaitse, transport ja side, turism, üldhuviteenused, rahvatervis, rasvumine, kliimamuutuste sotsiaalsed tagajärjed ning kõikehõlmavam Lissaboni strateegia.

Mõned viimasel ajal koostatud ettevalmistavad ja omaalgatuslikud arvamused on kokkuvõtte tegemise seisukohalt väga asjakohased (7). Mitmed töös olevad arvamused annavad samuti oma panuse protsessi.

3.3

Konkreetse ja üldise sotsiaalse tegelikkuse, samuti oma poliitiliste meetmete tõhususe hindamiseks peavad Euroopa Liidul olema näitajad, mis võimaldaksid olukorrast piisavalt üksikasjalikku ja täpset pilti saada. Heaolu toimimise parandamiseks on EMSK (8) soovitanud kasutada võrdlusuuringuid ja usaldusväärsemaid kvalitatiivseid näitajaid, mis tuleks kaasata kokkuvõtte tegemise protsessi. EMSK kordab taas nõuet, et sidusrühmad tuleks kutsuda osalema näitajate määratlemises ja hindamises (9).

3.4

EMSK täheldab tööturu ja rändestatistika puudumist, samuti vajadust täielikumate andmete järele seoses vaesuse ja soolise võrdõiguslikkusega. EMSK teeb seepärast ettepaneku, et Eurostatile tuleks anda vahendid ja teha ülesandeks töötada välja vastav arvandmestik, mis peegeldaks täpselt tendentse ühiskonnas, ning seda tööd peaks kvalitatiivsema analüüsiga täiendama Dublini fond.

4.1

EMSK rõhutab, et sotsiaalsest tegelikkusest kokkuvõtte tegemine uuele konsensusele jõudmise nimel peab rajanema protsessil, millesse on alt-üles lähenemisviisi abil kaasatud organiseeritud kodanikuühiskonna kõik tasandid. Protsessile on vaja anda piisavalt aega, et tõepoolest jõuda kodanike ja nende organisatsioonideni. Vastasel korral on oht, et see jääb üksnes spetsialistide omavaheliseks pealiskaudseks ja kõrgetasemeliseks konsulteerimiseks.

4.2

Sotsiaalse tegelikkuse hindamine tuleb läbi viia kõige madalamal astmel, seejuures on sotsiaalpartneritel, teistel osapooltel ja kohalikel omavalitsustel tähtis roll ühiskonnas ilmnevate vajaduste ja probleemide määratlemisel ja kirjeldamisel. Jagatud kogemust saab kasutada ettevõtete ja kodanike kaasamiseks kohalikesse tegevustesse, samuti annab see panuse süstemaatilisemasse hindamisse, mis leiab aset riigi ja Euroopa Liidu tasandil.

4.3

EMSK arvab, et alt-üles lähenemise ja sobivate meetodite edendamiseks peaks Euroopa Komisjon kokkuvõtte tegemist riigi ja piirkonna tasandil rahaliselt toetama ning pakkuma selle käivitamisel logistilist abi. Samuti on vaja välja töötada uusi meetodeid ja reaalselt rakendada kõikide sidusrühmade kaasamiseks häid tavasid.

4.4

Sotsiaalsest tegelikkusest kokkuvõtte tegemise alt-üles lähenemise peavad osapooled ise määratlema. Sellele arutelule ei tohi kitsendavaid tingimusi seada. Kooskõlas komisjoniga soovitab EMSK siiski, et tuleks kaaluda mõnda läbivat teemat, nagu võrdsed võimalused ja mittediskrimineerimine, sotsiaalsed õigused ja juurdepääs üldhuviteenustele, samuti majandusliku ja sotsiaalse mõõtme seos (10).

4.5

Riikide valitsused peavad suhtuma protsessi tõsiselt ning lubama kokkuvõttel ja selle põhjal tehtud järeldustel anda panus Lissaboni strateegia ja teiste poliitikavaldkondade riiklikesse reformikavadesse.

4.6

EMSK saab oma liikmete ja organisatsioonide abil, keda komitee esindab, osaleda aktiivselt nii riigi kui Euroopa tasandil. Riikides, kus on majandus- ja sotsiaalnõukogud või samalaadsed organid olemas, tuleks ka need kaasata.

4.7

Euroopa tasandil saab EMSK koostöös komisjoniga korraldada sidusrühmade foorumi nii protsessi alguses tegevuste kava koostamiseks kui ka hiljem protsessi jälgimiseks selle lõppfaasis. Komitee teeb ettepaneku kaasata oma asjakohastesse tegevustesse ka kontaktrühm (11).

5.1

Kokkuvõtet saab teha üksnes siis, kui samal ajal käsitletakse ELi sotsiaalpoliitika eri meetodeid ja vahendeid ning nende tõhusust seoses uutele sotsiaalsetele väljakutsetele vastamisega. Tuleb leida õige tasakaal ELi ja liikmesriikide pädevuste eraldamise ja täiendavuse vahel ning Euroopa seadusandlike meetmete kasutamise ja avatud koordinatsioonimeetodi vahel. Samas on vaja rakendada kehtivat ühenduse õigustikku.

5.2

Praeguseid ELi meetmeid tuleb analüüsida, et määratleda nende tõhusust ELi sotsiaalpoliitika ja sotsiaalse õigustiku võimaliku halvenemise taustal. Eesistujariik Soome korraldas 2006. aasta novembris konverentsi Euroopa sotsiaalkaitse arengu teemal. Üks järeldustest oli, et sotsiaalpoliitika Euroopa mõõdet tuleb edasi arendada ning avatud koordinatsioonimeetodit tuleb paremini kasutada.

5.3

Avatud koordinatsioonimeetodi tõhusus on kaheldav, kuna paljud valitsused ei suhtu sellesse piisava tõsidusega. Kokkuvõtte tegemise käigus tuleb analüüsida kõnealuse meetodi kindlustamise võimalusi, et meetod saaks etendada otsustavat osa Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel.

5.4

Mitmekesisus ja riikide prioriteedid piiravad sotsiaalvaldkonna õigusaktide ulatust ELi tasandil. Siiski tuleb kokkuvõtte tegemise tulemusi hinnata õigusaktide algatamise, muutmise ja lihtsustamise vajaduse taustal. Kui liigsed erinevused takistavad majanduse suutlikkust ja põhjustavad pingelisi suhteid liikmesriikide vahel, siis võivad vajalikuks osutuda asjakohased seadusandlikud põhimeetmed.

5.5

EMSK rõhutab sotsiaaldialoogi erilist ja tähtsat rolli kõigil tasandeil nii sotsiaalsest tegelikkusest kokkuvõtte tegemisel kui ka ilmnenud väljakutsete puhul ühiste lahenduste leidmisel. Euroopa tasandil tuleks täielikult kasutada asutamislepingul rajanevat sotsiaaldialoogi. Komitee toetab Euroopa sotsiaalpartnerite kolmeaastast programmi ja märgib rahuldustundega, et EL toetab sotsiaaldialoogi uutes liikmesriikides.

5.6

Tuleks suurendada kodanikuühiskonna teiste representatiivsete organisatsioonide osalemist poliitika kujundamisel. Kõnealused organisatsioonid tegutsevad aktiivselt kõigis ühiskonna valdkondades ja kõigil tasandeil, et tuua kuuldavale kodanike hääl ja kaasata neid ühistegevustesse elutingimuste parandamise nimel. Tuleb tunnustada nende rolli kokkuvõtte tegemisel ja sotsiaalpoliitika juhtimisel. Lisaks tuleb tõhusamalt edendada sotsiaalmajanduse rolli tootmise ja teenuste korraldamisel viisil, mis vastab kodanike vajadustele ja parandab nende elutingimusi.

5.7

Protsessi kokkuvõtteks soovitab EMSK, et Euroopa Komisjon peaks korraldama sotsiaalse tegelikkuse teemalise “kodanike tippkohtumise”, kus oleksid esindatud kõik sidusrühmad. Komisjonil on otsustav roll nende sotsiaalsete suhete kindlakstegemisel, mida on parim käsitleda ELi tasandil. Organiseeritud kodanikuühiskonda, riikide parlamente ja piirkondlikke omavalitsusi tuleks kutsuda üles esitama oma ettepanekuid. Järelmeetmena soovitab EMSK korraldada spetsiaalselt Euroopa sotsiaalmudelile pühendatud teine Euroopa Ülemkogu (Hampton Court 2).

5.8

Euroopa ees seisvate sotsiaalsete probleemide osas uue konsensuse aluse loomiseks võiks visandada uue sotsiaaltegevuste kava, võttes arvesse nii majanduslikku olukorda kui ka sotsiaalseid ootusi. Komitee märgib siinkohal, et 1992. aasta ühtse turu strateegia sisseviimisega 1980ndatel kaasnes selline kava ja praegu palub komisjon käivitada “[juurdepääsu ja solidaarsuse tegevuskava] sotsiaalse mõõtme üheaegselt ja tihedas koostöös ühtse turu läbivaatamisega”.

5.9

Kava peaks kindlasti põhinema ühistel väärtustel, sotsiaalse ja majandusliku edu vahelise seose olemasolu veendunud kinnitusel ning Euroopa ühiskonnas kodanikke ja liikmesriike ühendava ja sotsiaalset kapitali kõige kõrgemal tasandil tagava sideme (uuel) määratlemisel. Lisaks peaks see sisaldama täpset ja konkreetset tegevuskava, mis ühendaks eri osapooli, kes saaksid omavahel arutada selliste olemasolevate ELi vahendite tõhusa kasutamise võimaluste üle, mis suudavad käsitleda sotsiaalseid vajadusi ja ootusi nii ELi kui ka riigi tasandil, võttes arvesse globaliseerumist ja Euroopa sotsiaalse õigustiku ulatuslikku raamistikku.

—

“Naiste vaesus Euroopas”, raportöör: pr King (ELT C 24, 31.1.2006)

—

16. detsember 2004: “Põlvkondadevahelised suhted”, raportöör: hr Bloch-Lainé (ELT C 157, 28.6.2005)

—

13. september 2006: “Sisseränne Euroopa Liitu ja integratsioonipoliitika: koostöö piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel”, raportöör: hr Pariza Castaños, ELT C 318, 23.12.2006

—

13. september 2006: “Kodanikuühiskonna osalus võitluses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga”, raportöörid: hr Rodríguez García-Caro, hr Pariza Castaños, hr Cabra de Luna, ELT C 318, 23.12.2006

—

14. september 2006: “Euroopa kodakondsuse nähtavaks ja tõhusaks muutmine”, raportöör: hr Vever, ELT C 318, 23.12.2006

—

9. veebruar 2005: “Tööhõivepoliitika: EMSK roll laienemise järel ja Lissaboni protsessi perspektiivis”, raportöör: hr Greif (ELT C 221, 8.9.2005)

—

7. juuni 2004: “Tööstuse areng ja majanduslik, sotsiaalne ning territoriaalne ühtekuuluvus”, raportöör: hr Leirião, kaasraportöör: hr Cué

—

14. juuli 2005: “Ettevõtete ümberpaiknemise ulatus ja tulemused”, raportöör: hr Rodríguez García-Caro, kaasraportöör: hr Nusser, ELT C 294, 25.11.2005

—

17. mai 2006: “Flexicurity (paindlikkuse ja kindlustatuse ühitamine): Taani näide”, raportöör: pr Vium, EÜT C 195, 18.8.2000

—

31. märts 2004: “Kultuuri ühiskondlik mõõde”, raportöör: hr Le Scornet (ELT C 112, 30.4.2004)

—

16. märts 2006: “Naistevastane koduvägivald”, raportöör: pr Heinisch (ELT C 110, 9.5.2006)

—

14. september 2006: “Kliimamuutustest tingitud probleemide lahendamine — kodanikuühiskonna roll”, raportöör: hr Ehnmark, ELT C 318, 23.12.2006