27.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/25

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee sooviks komisjoni ühtse turu prioriteetide hulgas näha järgmiseid meetmeid.

1.1.1

Et allesjäänud takistustest üle saada, on ühtse turu lõpuleviimiseks tarvis leida tasakaal majandusliku dünaamika, sotsiaalse mõõtme ja jätkusuutliku arengu vahel. Ühtset turgu on võimalik teostada ainult siis, kui kõik kodanikud — ettevõtjad, töötajad, tarbijad jt — leiavad, et see on neile kasulik. Ühtsest turust peaksid kasu saama nii paljud kui võimalik, ning neile, kes sellest kaotavad, tuleks ette näha hüvitusmeetmed. Kodanike skeptilisest suhtumisest Euroopasse on võimalik võitu saada üksnes juhul, kui poliitika pöörab tähelepanu kodanike tungivatele probleemidele. Üksnes teabevahetusest ei piisa.

1.1.2

Globaliseerumise väljakutsetega tegelemiseks — st maailma konkurentsis püsimiseks, majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks, vajaliku infrastruktuuri loomiseks, kliimamuutuste probleemi lahendamiseks, energiavarustuse tagamiseks, majanduses suureneva finantsturgude mõjuga tegelemiseks — ning sellest tulenevate võimaluste ärakasutamiseks tuleb kasutada ühtse turu täispotentsiaali. Liberaliseerivaid ja konkurentsi edendavaid meetmeid peab seetõttu toetama tööhõivele ja majanduskasvule suunatud täiendava makromajanduspoliitikaga ning meetmetega, mis aitavad luua teadmistepõhist ühiskonda, sest Euroopa Liidu üldine eesmärk on endiselt oma rahvaste elu- ja töötingimuste jätkuv parandamine (Rooma lepingute preambulis toodud eesmärk, mida on korratud kõigis järgnevates tekstides). See aitab märkimisväärselt kaasa ühtse turu elluviimisele.

1.1.3

Euroopa peab rohkem investeerima riikliku ja Euroopa tasandi haridusse, koolitusse ja teadustegevusse. Investeerimine haridusse, koolitusse ja teadustegevusse on Euroopa jaoks hädavajalik tegevus, mitte luksus. Euroopa teadusruumi väljakujundamine ja elukestva õppe saavutamine on seega prioriteetne küsimus.

1.1.4

ELi teaduspoliitika usutavust on kahjustanud korduvad ebaõnnestumised seoses ühenduse patendi sisseviimisega. Arvestades, et kõnealuse vahendi suhtes, mis on väga oluline ELi eesmärgiks seatud teadmistepõhise majanduse saavutamiseks, ei ole suudetud mõistliku aja jooksul kokkuleppele jõuda, tuleks tõsiselt kaaluda, kas on otstarbekas rakendada nimetatud vahendit esialgu kõigi liikmesriikide suhtes, kui endiselt ei suudeta üksmeelele jõuda (1).

1.1.5

EMSK on arvamusel, et lisaks nimetatud olulisele patendiprobleemile ja sellega seotud intellektuaalomandi küsimusele tuleks ELi tasandil tegeleda ka majandusspionaaži probleemiga. Sellega seoses tuleks EMSK arvates kaaluda võimalikke samme Euroopa Võrgu- ja Infoturbe Ameti (ENISA) (2) rolli ja nähtavuse suurendamiseks majanduses osalejate hulgas, et aidata kaasa ELi ettevõtete konkurentsivõime tagamisele ning vältida seda, et konfidentsiaalsetele andmetele nende tootmisprotsessi, uuringute ja uuendustegevuse kohta pääsevad ligi konkurendid väljastpoolt ELi.

1.1.6

Transatlantiliste suhete raames peaksid komisjon ja nõukogu julgemalt nõudma, et USA juhid järgiksid mittediskrimineerimise põhimõtet. Nad peaksid näiteks taotlema USAsse tehtavate välisinvesteeringute komisjoni (Committee on Foreign Investments in the US — CFIUS) tegevuse lõpetamist. Kõnealune komisjon loodi rohkem kui 30 aastat tagasi eesmärgiga analüüsida väliskapitali osalust USA ettevõtetes ja see vajadusel ära keelata vaid üheainsa — kusjuures määratlemata — kriteeriumi, nimelt riigi julgeoleku alusel. Kaubandusvaidlustes, kus vaidluspooled on välisettevõte ja USA ettevõte, on eelisseisundis just viimane.

1.1.6.1

Kui äriühingute ühinemiste ja ülevõtmiste puhul ning kaubandustavades osutub mittediskrimineerimise tagamine võimatuks, peaks EL tõsiselt kaaluma võimalust pöörduda kõnealustes küsimustes Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise organi poole või võtta kasutusele CFIUSe omadega sarnased mehhanismid. Kõnealustele põhimõtetele peavad toetuma ka ELi suhted teiste partneritega.

1.1.7

Parema õigusliku reguleerimise abil saab lihtsustada tingimusi ettevõtetele ning samuti suurendada läbipaistvust kodanikele ja tarbijatele. Samas ei pruugi uute eeskirjade arvu vähendamine tingimata parandada õigusraamistikku. Komitee pooldab ka õigusaktide kasutamist sellistes olulistes valdkondades nagu tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuetega kaetud valdkonnad, kus riiklike õigusaktide kehtestamine ei ole kohane.

1.1.8

Sotsiaalpartnerite kollektiivlepingud, millel on oluline osa paljude liikmesriikide poliitilises otsustusprotsessis, võivad ka Euroopa tasandil kaasa aidata poliitika kujundamisele ning sellele, et meetmeid võetakse paremini vastu. Selleks on siiski vajalik sotsiaaldialoogi mõlema osapoole tahe.

1.1.9

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid on andnud lubaduse alandada 2012. aastaks ettevõtete halduskoormat 25 %. Komitee väljendab aga muret, et antud lubadus on liiga üldine ning seda tuleks täpsustada. Kui komisjon ei järgi läbimõeldumat lähenemisviisi, siis lubaduste täitmatajätmine ainult õõnestab veelgi komisjoni usaldusväärsust.

1.1.10

Eeskirjade kasutamine kujundaks võimalusel ka selgepiirilisema õiguskeskkonna ning looks sidusust.

1.1.11

Ühtne turg põhineb kutsekvalifikatsioonide ja diplomite vastastikusel tunnustamisel. See puudutab nt ämmaemandaid, kes ei ole vastastikusest tunnustamisest kasu saanud hoolimata Euroopa direktiividest.

1.1.12

Komitee tuletab meelde, et kuigi juba üle 27 riigi õigusaktide alt üles suunatud ühtlustamine võib keeruline olla, on see ühtse turu puhul oluline.

1.1.13

Koostamise igas etapis tuleks konsulteerida sotsiaalpartneritega, tagamaks, et saavutatakse piisav haldusprotsessi lihtsustamine ja parem õiguslik reguleerimine mõistliku aja jooksul. Antud valdkonnas on vaja jõuda konkreetsete tulemusteni, et Euroopa Liit ei kaotaks kodanike silmis veelgi oma usaldusväärsust.

1.1.14

Komitee sooviks näha kiiremat arengut ühtse turu toimimise paranemisel teenuste valdkonnas. Vastasel juhul ei ole ühtne turg täielik. Komitee tervitab teenustedirektiivi muutmist Euroopa Parlamendi poolt, mis vastab suurel määral komitee ettepanekutele. Mõnda punkti on siiski vaja veel selgemaks muuta ja parandada, nt üldhuviteenuste valdkonnas. Nüüd kui Euroopa Parlament on teenuste direktiivi vastu võtnud, loodavad ettevõtted ettevõtte rajamise ja teenuste piiriülese osutamise vabadusest tegelikku kasu saada.

1.1.15

Finantsteenuste valdkonnas (3) on EMSK kutsunud üles dünaamilisele konsolideerimisele, vältides samas nn goldplatingut; komitee on siiski ka märkinud, et see peab toimuma Lissaboni strateegia vaimus, võttes arvesse Euroopa sotsiaalmudeli eripärasid. See puudutab ka nimetatud teenuste piiriülest osutamist (nt väärtpaberitega kauplemine ja täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavus) ja põhilisi finantsteenuseid, nagu üldine juurdepääs pangakontole. Arvestades finantstehingute üha suurenevat mõju majandusele ja dünaamilistele loovatele uuendustele kõnealuses valdkonnas (nt riskifondid ja erakapitali investeerimisfondid), tuleb kõnealuse sektori reguleerimisel arvesse võtta sellest reaalmajanduse jaoks tulenevaid süsteemseid riske ja tagajärgi ning looma tingimused vastupidiste tagajärgede vältimiseks. EMSK soovitab komisjonil esitada võimalikult kiiresti õigusakti eelnõu, mille eesmärk on tõhustada institutsiooniliste investorite antavat teavet seoses investeeringute ja hääletamist puudutavate poliitikatega. Niisuguse õigusakti eelnõu esitamine oleks kooskõlas komisjoni tegevuskavaga, mis käsitleb äriõiguse kaasajastamist ja äriühingute üldjuhtimise edendamist.

1.1.16

Maksupoliitika meetmed — Euroopa tasandil võetavas ulatuses — peavad edendama ühtse turu lõpuleviimist, võttes vajalikul määral arvesse nimetatud majandusliku dünaamika, sotsiaalse mõõtme ja jätkusuutliku arengu tasakaalu. See puudutab ka ettevõtete maksustamise maksubaasi ühtlustamist ja kahekordse maksustamise vältimist. Kahekordset maksustamist ei tohi ühtsel turul olla.

1.1.17

Komitee palub komisjonil läbi vaadata ka ühtse turu piirangud, mille on kehtestanud liikmesriigid, avalik-õiguslikud asutused või kutsealased rühmitused (4).

1.1.18

Põhiküsimus on see, et kohalik õiguslik ja maksustamiskord mõjutab suurel määral näiteks kindlustustoodete tootekujundust. Nii on näiteks kohustusliku kindlustuse, aga ka paljude teiste oluliste kindlustustoodete puhul. Näiteks kasutatakse mitmekülgseid lahendusi, mille puhul kindlustus looduskatastroofide vastu on osa tulekindlustusest või kindlustus terroriaktide vastu toimub üldise kindlustustoote kaudu.

1.1.19

Üks takistus ühtse turu lõpuleviimisel on märkimisväärsete piirangute säilitamine töötajate vabale liikumisele. Komitee kutsub liikmesriike, kes ei võimalda töötajate vaba liikumist, üles kõnealuseid takistusi kõrvaldama. Inimeste vaba liikumine on üks ühtse turu põhielemente ning liikuvusel on ka töötajate jaoks atraktiivseid külgi.

1.1.20

Näib, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ei saa ühtse turu eelistest nii palju kasu, kui nad võiksid saada. Kuna ELi teenustekaubanduses eksisteerivad märkimisväärsed tõkked, annab see ainult 20 % Euroopa kogu kaubandusest. Teenuste direktiiv peaks märkimisväärselt suurendama ettevõtlus- ja tööhõivevõimalusi, eelkõige kavandatud läbivaatamissüsteemi abil ning välismaistele teenuseosutajatele mõeldud ühe kontaktpunkti kaudu.

1.1.21

Siseturu toimimiseks on hädavajalik riigihangete läbipaistvus ja avatus. 2004. aastal vastu võetud riigihankealaste õigusaktide paketi järelmeetmena on äärmiselt oluline, et praegune nn läbivaatamist käsitlevate direktiivide läbivaatamine toimuks kiiresti. Komisjoni esitatud reformiettepanekuid ei tohiks piirata, eriti seoses piisavalt pika ooteperioodiga hankelepingu otsuse ja lepingule allakirjutamise vahel ning seoses lepingu tühistamisega, kui teatud avaldamiskriteeriumeid ei järgita.

1.1.22

Riigihangete turu avamine on avaliku ja erasektori sidusrühmade vaheliste intensiivsete konsultatsioonide teemaks, kusjuures seisukohad valitava lähenemisviisi suhtes erinevad märkimisväärselt. Riigihangete turu avamisel tuleb arvestada oluliste aspektidega, nagu tööhõive, sotsiaalne ja keskkonnamõõde, mis on antud protsessis võrdselt tähtsad.

1.1.23

Probleemide lahendamise võrgustik SOLVIT töötab rahuldavalt ning ideaaljuhul võiks selle abil ületada juriidilisi takistusi (mille põhjus on sageli vale kohaldamine teabe puudumise, ametnike ebapiisava koolituse või protektsionismi tõttu), aga kindlasti vajab SOLVIT liikmesriikide pealinnades rohkem ressursse ja personali. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele tuleks suunata struktureeritud teavitamiskampaania, et tõsta nende teadlikkust SOLVITi olemasolu ja võimaluste kohta.

1.1.24

Komitee on avaldanud põhjaliku loetelu ühtse turu takistustest (5), et anda realistlik ülevaade õigusliku reguleerimise väljakutsetest, mis ikka veel tõkestavad Euroopa ühtse turu lõpuleviimist. Mitte alati ei ole tegemist valitsustasandi takistustega.

1.1.25

2003. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe järelmeetmena koostab komitee koostöös Euroopa Komisjoniga andmebaasi (PRISM II), et kaardistada ELi kaas- ja isereguleerimise algatused (6). Komitee ja eelkõige ühtse turu seireüksuse liikmed on ressurss, mida komisjon ja liikmesriigid võivad kasutada. Just ühtse turu seireüksus korraldab igal aastal eri liikmesriikides avalikke kuulamisi, eelkõige rõhuasetusega uute liikmesriikide tööhõiveküsimustel.

1.1.26

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et arvestades tema asjatundlikkust ja esindavust, peaks komitee osalema mõjuhinnangute koostamisel, mida komisjon kavatseb süstemaatiliselt esitada. Oluline on, et õigusaktide ettepanekud kajastaksid erinevaid seisukohti ning rajaneksid võimalikult täpsetel ja objektiivsetel alustel. Mõjuhinnangute saatmine eelisjärjekorras Euroopa Majandus- ja Sotisaalkomiteele ning seeläbi komiteele antav võimalus omapoolsete kommentaaride lisamiseks enne kõnealuste hinnangute edastamist Euroopa institutsioonidele võiksid Euroopa uuendamise koostöö tähenduses suurendada tunnustust Euroopa seadusandlikele algatustele (7).

1.1.27

Ühtse turu lõpuleviimisel tuleks prioriteediks pidada tarbijate teavitamist ühtse turu eelistest ja nende julgustamist nimetatud eeliseid kasutama.

2.1

Käesoleva arvamuse alus on Euroopa Komisjoni asepresident Margot Wallströmi 5. oktoobri 2006. aasta taotlus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ettevalmistava arvamuse koostamiseks.

2.2

Komiteel paluti analüüsida Euroopa Komisjoni seatud prioriteete, et anda oma panus aruandesse, mis esitatakse 2007. aasta kevadisel ülemkogu tippkohtumisel, ning ka lõpparuandesse.

2.3

Arvestades komitee tihedat ajakava, otsustas komitee keskenduda mõnele põhisõnumile ning määratleda mõned põhivaldkonnad, kus komitee arvates on vaja edasist arengut.

3.1

Ühtse turu esialgne eesmärk oli asendada erinevad riiklikud eeskirjad ühtsete, kogu ELi hõlmavate eeskirjadega ja selle abil luua võrdne konkurentsikeskkond, mis võimaldaks Euroopa majandusel kasutada oma täispotentsiaali. Tegelikkuses nähakse ELi õigusakte sageli mitte riiklike õigusaktide asendusena, vaid nende täiendusena.

3.2

Üks suurenenud tähtsusega tegur on globaliseerumine, mis on nii väljakutse kui võimalus. Selle väljakutsega saab tegeleda ainult juhul, kui kasutatakse ära ühtse turu täispotentsiaal.

3.3

Siinkohal toetab komitee Euroopa Komisjoni kavatsust luua uus poliitiline tegevuskava, mis põhineb uuel partnerlusel, kus institutsioonid teevad tõhusamat koostööd. Ühise tegevuskava osana peaksid ka riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud valitsused võtma vastutuse tulemuste eest ning Euroopa kodanikele lähendamise eest.

3.4

Vastu tuleb seista seisukohale, et rohkem õigusakte tähendab “rohkem Euroopat”. Kas need on kõige tõhusamad vahendid soovitud eesmärkide saavutamiseks? Esile tuleks tõsta õigusaktide alternatiivide kasutamist, nt parimad tavad kaas- ja iseregulatsiooni algatustes või kollektiivlepingud, ja nende tavade ulatuslikumat kasutust tuleks julgustada. Sealjuures ei tohi unustada sotsiaaldialoogi. Asutamislepingus kutsutakse komisjoni üles edendama sotsiaaldialoogi kollektiivlepingute saavutamiseks.

3.5

Samas tuleb paremini tagada mõjuhinnangute, hindamiste ja avalike konsultatsioonide tõhus kasutus ning kvaliteet õigusloome- ja poliitikaprotsessis (Kas õigusakti eelnõu täitis oma eesmärgi? Kui ei, siis miks?). Antud kontekstis koostab komitee samuti ettevalmistava arvamuse teemal “Sotsiaalse mõju uuringute sisu, menetluste ja meetodite osas järgitavad kvaliteedinõuded sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna teiste osalejate seisukohast”.

3.6

Ühtne turg on toiminud edukalt teatud valdkondades, mis puudutavad paljusid tarbijaid (nt tooteohutus või müügigarantiid), samas kui teistes valdkondades on edusammud olnud aeglased ning ei avalda lõppkasutajale mingit mõju (nt finantsteenused või ühenduse patent).

3.7

Ühtse turu eesmärgid on ka töökohtade loomine ja töötajate liikuvus, ning koolitus- ja haridusprogrammid peaksid olema rohkem suunatud teadmistepõhise majanduse ettevalmistamisele. Ühtse turu loomine üksi ei lahenda siiski Euroopa tööturu probleeme, vajalikud on ka täiendavad proaktiivsed meetmed.

3.8

Õigusaktide ettepanekud tuleks koostada nii, et mitte ainult seadusandjad, vaid ka potentsiaalsed lõppkasutajad saaksid neist kergesti aru. Sama põhimõte peaks kehtima õigusliku reguleerimise puhul.

3.9

Parem õiguslik reguleerimine tuleks muuta prioriteetsemaks. Komitee on sellele viidanud mitmes arvamuses (8). Nii komisjoni enda konsultatsioonidest kui ka liikmesriikidest on piisavalt tõendeid, et liikmesriikide ametiasutused muudavad direktiivid riiklikku õigusse ülevõtmisel sageli rangemaks (liigpüüdlik rakendamine, gold plating). See mõjutab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid rohkem kui suurettevõtteid. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete omanikud peavad sageli ise hakkama saama kõikide ülesannetega, mis suured organisatsioonid saavad spetsialistidele delegeerida.

3.10

Õigusaktide parem rakendamine ja jõustamine on ühtse turu eksisteerimise eeltingimus. Komitee arvamuses “ELi ja riiklike haldusasutuste tavad ja sidemed” (9) juhitakse tähelepanu praegustele puudustele:

3.11

Õigusaktide parem rakendamine ja jõustamine hoiab ära ühtse turu killustatuse.

3.12

Silmnähtavalt puudub liikmesriikide ametiasutustes sidusus ning Euroopa Liidu tõhusust ähvardab see, et liikmesriigid ei järgi oma otsuseid. Mõnes liikmesriigis on ühtse turu alane riikliku tasandi teabe- ja teabevahetuspoliitika (sh edukatest näidetest teavitamine) puudulik. Valitsused, liikmesriikide parlamendid ega meedia ei tunne moraalset vastutust anda oma panus. Sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond peaksid olema kaasatud suuremal määral, kui tahetakse, et Euroopa kodanikud tõesti tunneksid, et neil on edasimineku ja sealhulgas peatatud põhiseaduse lepingu osas asendamatu roll. Siiski ei tohiks tähelepanu pöörata ainuüksi suhtlusprobleemidele. Esimene samm Euroopa Liidu kodanike usalduse tagasivõitmisel peab ka edaspidi olema lahenduse leidmine Euroopa Liidu kiireloomulistele probleemidele.