16.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 309/110

—

varajane alustamine, luues aluse ettevõtlusalasele koolitusele ja haridusele

—

ettevõtlusalased täiendavad kavad riiklike õppekavade raames algkoolist kõrghariduseni

—

edasiviiv ja tõhus koostöö koolide/ ülikoolide ja ettevõtete vahel

—

õpetajate kaasamine toob kasu nende isiklikule arengule

—

ettevõtlusalaste haridusprogrammide väljatöötamisse tuleks kaasata nii tööandjaid kui töötajaid

—

kodanikuühiskonna tugev osalus ja roll õppimisprotsessis

—

naisettevõtjate osatähtsusele tuleb koolides tähelepanu pöörata, et edendada positiivset soolist tasakaalu

—

samuti tuleb ettevõtlikust edendada puuetega inimeste seas

—

oluline on parimate tavade vahetamine ja edusammude jälgimiseks võiks komisjon korraldada iga-aastaseid hindamiskonverentse

—

massiteabevahendite tegevus ja meedias kajastav äritegevuse maine on olulised

—

nn ettevõtlustreppi võidakse kasutada ühena mitmest liikmesriikides kasutusel olevast mudelist

—

ettevõtte loomise koondsüsteemi sisseseadmise olulisus äriühingute asutamise lihtsustamiseks

—

Euroopa ettevõtluse aasta korraldamine komisjoni ettepanekul

—

ettevõtlikust edendaval meelelaadil hariduses ja koolituses võib olla tähtis roll Euroopa asjadest teavitamisel ja Euroopa Liidu lähendamisel oma kodanikele

1.1

2005. aasta veebruaris tegi komisjon ettepaneku taasalgatada Lissaboni strateegia, suunates Euroopa Liidu jõupingutused kahe peamise ülesande täitmisele: tagada tugevam ja kestvam majanduskasv ning luua rohkem ja paremaid töökohti. Uues majanduskasvu- ja tööhõivepartnerluses rõhutatakse ettevõtlikuma kultuuri propageerimise ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKE-sid) toetava keskkonna loomise olulisust.

1.2

Ettevõtluse edendamiseks tuleb luua soodsam ühiskondlik kliima, mis toetub terviklikule poliitikale, mille eesmärk ei ole üksnes suhtumise muutmine, vaid ka eurooplaste kutseoskuste parandamine ning ettevõtete loomist, ümberpaiknemist ja kasvu pidurdavate tegurite eemaldamine.

1.3

Ettevõtlikkus on peamine eeldus majanduskasvu, tööhõive ja eneseteostuse saavutamiseks. Tunnustades, et ettevõtlusalaseid oskusi peab omandama terve elukestva õppe vältel, keskendutakse käesolevas teatises siiski vaid haridusele algkoolist ülikoolini, sealhulgas ka teise taseme kutseharidusele (esialgsele kutseõppele) ja kolmanda taseme tehnilistele haridusasutustele.

1.4

Traditsiooniliselt ei ole ametlik haridussüsteem Euroopas soodustanud tegutsemist ettevõtjana ja füüsilisest isikust ettevõtjana ning kuigi praegu viiakse läbi mitmeid ettevõtlusalase haridusega seotud algatusi, ei ole need alati osa ühtsest raamistikust. Tõendusmaterjalidele ja headele tavadele toetuvate komisjoni soovituste eesmärk on aidata senisest süstemaatilisemalt määratleda lähenemisviisi ettevõtlusalasele haridusele ning võimendada hariduse rolli ettevõtlikuma kultuuri loomiseks Euroopa ühiskondades. Suurem osa meetmetest tuleb läbi viia riiklikul või kohalikul tasandil.

1.5

Teatist kasutatakse edaspidi võrdlusmaterjalina, et hinnata edusamme poliitika arendamises, seda eelkõige liikmesriikide majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssete suuniste alusel esitatavate Lissaboni aruannete kaudu.

2.1

Komitee tervitab komisjoni ettepanekut. Aktiivsem ettevõtlus on oluline, kui tahetakse soodustada Euroopa sotsiaalmudeli edukaks säilitamiseks ja Lissaboni strateegia õnnestumiseks vajalikku majanduskasvu. Euroopa vajab rohkem ettevõtjaid, kellel on vajalikud oskused edukaks konkureerimiseks turgudel. Nagu komisjon tunnistab, ei piirdu ettevõtlusalasest haridusest saadav kasu siiski vaid uute ettevõtete loomise, uuendusmeelsete ettevõtmiste ja loodavate uute töökohtadega. Ettevõtlikku meelelaadi tuleks käsitada kui alusoskust ja karjääriväljavaadet, samuti kui isikliku arengu olulist osa. Ettevõtlikkus edendab loovust ja uuenduslikkust, samuti enesekindlust, sest selline meelelaad arendab algatusvõimet ja aitab inimestel õppida, kuidas ebaõnnestumistega toime tulla. Ettevõtlikkus ei hõlma mitte üksnes ärimeheks või ärinaiseks olemise õppimist, vaid sisendab ka ettevõtlikku suhtumist. Ettevõtlusalane koolitus aitab töötajatel mõista oma töö konteksti ja kasutada ära erinevaid võimalusi. Ettevõtlikkus viitab inimese võimele mõtteid tegudeks muuta (1).

2.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab käsitust, et muutused meelelaadis või suhtumises on ettevõtluse määra suurendamisel olulise tähtsusega ning et algust tuleb teha varases eas. Ettevõtlikkust tuleb käsitada elukestva õppe protsessina, mis algab algkoolist. Seal pannakse lisaks tavahariduse raames antavale üldharivale koolitusele alus ka teatud ettevõtlusalastele oskustele, mis toetavad loovuse arengut ja ennetavat lähenemist õppimishimu ja algatusvõime osas. See võib inimese elu eri etappides pakkuda võimalust suuremaks paindlikkuseks. See omakorda võib aidata hõlbustada naiste ja meeste tööelu tasakaalu. Tuleb arvesse võtta perekondade rolli ja nende suhtumist ettevõtlikusse.

2.3

Komitee tervitab kevadise Euroopa Ülemkogu järeldusi (2). Euroopa Ülemkogu rõhutab vajadust luua üldiselt positiivne ettevõtluskeskkond ja kutsub liikmesriike üles tugevdama vastavaid meetmeid, sealhulgas ettevõtlusalase hariduse ja koolituse kaudu. Riiklikes reformikavades ja samuti aruannetes tuleks selgelt ära märkida igat liiki ja iga suurusega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate majanduskeskkonna parandamise meetmeid ja julgustada suuremat hulka inimesi, eelkõige naisi ja noori, ettevõtlusega tegelema.

2.4

Komitee hindab ka ettepanekut luua koondmenetluse süsteemi raames teeninduskeskused (one-stop-shops), mis võimaldaksid ettevõtete kiiret ja lihtsat asutamist. See on oluline üldise majanduskasvu ja töökohtade arvu suurendamise jaoks. Kuid nagu komitee on varem märkinud, osutuvad enne ja pärast ettevõtte asutamise protsessi esinevad takistused oletatust palju olulisemateks. Keskendudes liigselt ettevõtte registreerimise kiirendamisele, võidakse tahtmatult lühendada aega, mida ettevõtja vajaks uue äriühingu asutamisele eelnevaks oluliseks uurimis- ja kavandamistegevuseks, võimekuse parandamiseks ja üldiseks järelemõtlemiseks (3). Kõnealuses kontekstis rõhutab komitee uuesti, et tähtis ei ole üksnes ettevõtte asutamine, vaid ka äritegevuse ülekandmine.

2.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee varasemates arvamustes on käsitletud õigusloomealaseid, fiskaal- ja finantsküsimusi — kõik need tegurid mõjutavad ettevõtlust (4).

2.6

Kuigi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab teatises esitatud ettepanekuid ja soovitusi ning on nendega nõus, soovib komitee esitada järgmised märkused.

3.1.1

Ettevõtliku meelelaadi saavutamine on elukestev õppeprotsess, millega on vaja alustada varases eas, ning see peaks nn katkematu joonena läbima kogu haridussüsteemi. Nii alg-, kesk- kui ka kõrgharidus peaksid aitama kujundada paremat alust nende oskuste ja teadmiste omandamisele, mis aitavad arendada iseseisvust ja ettevõtlikku meelelaadi. Põhjalik ja heal tasemel ametlik haridus avab seejärel tee tõhusale ettevõtluse alasele erikoolitusele. Hiljutine uuring (5) näitas, et ettevõtlusalased koolitusprogrammid mängivad väga olulist rolli noorte julgustamisel tulevase karjääriväljavaatena kaaluma tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana. Need programmid on parandanud õpilaste suutlikkust lahendada probleeme, suurendanud enesekindlust ning õpetanud neile koostöö ja meeskonnatöö tähtsust. Ettevõtlusalane haridus hõlmab aktiivset osalemist hariduses ja mitte üksnes teadmiste passiivset vastuvõtmist. Lundi Ülikooli läbiviidud uuringust (6) ilmneb, et ettevõtlusalaseid oskusi õpitakse eeskätt töökogemuse ja praktilise tegevuse, mitte ametliku hariduse kaudu.

3.1.2

Ettevõtliku meelelaadi arendamine on oluline nii teoreetilises hariduses, kutsehariduses kui ka kõrghariduses ning sellel võib olla täiendav positiivne mõju, mis aitab kaasa huvi suurendamisele eri liiki hariduse suhtes. Sellega seoses märgib komitee, et on olemas erinevat liiki ärikultuurid, mida tuleb arvestada haridusprogrammide koostamisel.

3.1.3

Üks idee on konkreetsete ja õigeaegsete kontaktide loomine koolide, ettevõtete, valitsuse, asjaomaste asutuste ja kohaliku kogukonna vahel. Haridusasutused ja ettevõtjad peaksid tegema koostööd selle nimel, et töötada välja võimalikult hea haridus. Tööandjad ja töötajad peaksid olema nähtavad ja osalema asjakohaselt hariduses. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub komisjoniga selles osas, et ettevõtluse olulisus on vaja selgelt sõnastada ning see peab muutuma õppekavade loomulikuks osaks. Sellega peavad kaasnema sobivad rakendusmeetmed. Ettevõtluse horisontaalne olemus kutsub kooskõlastatud lähenemisviisi tagamiseks üles kõikide asjaomaste ministeeriumide (haridus-, tööstus- ja majandusministeerium) vahelisele tihedale koostööle.

3.1.4

Toetada tuleks erinevaid riiklikke ja kohalikke algatusi ning heade tavade vahetust. Selles osas tuleb konsulteerida organiseeritud kodanikuühiskonnaga (k.a tööturu osapooled, pereühendused jne).

3.1.5

Selles protsessis on vajalik täielik toetus õpetajatele. Õpetajad peavad saama piisavalt teadlikuks ettevõtlusalase hariduse kasuteguritest ja neile tuleb tutvustada, kuidas selliseid programme juba algkoolist alates rakendada. Seetõttu ei pea koolidel olema mitte ainult vajalikud inim- ja finantsressursid, vaid ka piisaval määral tegutsemisvabadust, et saada hakkama kõnealuse ja ka teiste käsile võetavate ülesannetega. Õpetajad peavad endale aru andma, et õppuritele antav terviklik haridus peab hõlmama sõltumatuse, uudishimu ja kriitilise lähenemisviisiga seotud aspekte, mis võivad olla õppuritele innustuseks ja aidata kaasa ettevõtliku meelelaadi arendamisele. Selleks otstarbeks tuleb õpetajaid toetada ja nad peab teadlikud olema, et kõnealust laadi haridus võib rikastada ka nende isiklikku arengut.

3.1.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb kahetsust selle üle, et naiste perspektiivi ei ole teatises põhjalikumalt käsitletud, olgugi et see on sissejuhatuses ära märgitud. Kuigi keskkoolis miniettevõtete tegevuses osalevate tüdrukute suhtarv on sama kui poiste puhul ning mõningates riikides isegi kõrgem, on tõenäolisemalt siiski mehed need, kes hakkavad tegelema ettevõtlusega ja omavad ettevõtteid, ning uuringute (7) kohaselt on nad oma ettevõtlusalastes oskustes kindlamad kui naised. Need tulemused väärivad edasist käsitlemist ning puudutavad haridussüsteemi üldiselt.

3.1.7

Ettevõtjaks saamise võimalused peaksid olema võrdsed puudega ning puudeta inimestele. Ettevõtlusalases hariduses ja koolituses tuleks seda arvesse võtta ja asjaomasele isikule anda asjakohast toetust. Kõnealusesse protsessi tuleb kaasata ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil tegutsevaid asjakohaseid puuetega inimeste organisatsioone.

3.2.1

Komisjoni teatises määratletakse ja võetakse kokku see, mis seni parimatele tavadele tuginedes ära on tehtud. Nüüd tuleks keskenduda sellele, kuidas neid tulemusi, ettepanekuid ja soovitusi edaspidi rakendada ja levitada.

3.3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on teadlik sellest, et liikmesriikidel on õppeprogramme, mida rikastavad teemad ja tegevused, mille eesmärk on eelseisva ettevõtluse alase tegevuse läbiviimiseks vajalike oskuste arendamine. Komitee sooviks lisaks teatises toodud näidetele esile tuua veel ühe: nii avalikud ametiasutused kui erasektori osalejad osalevad ettevõtlusalases koolituses. Oleks vajalik kontrollida kõnealust tüüpi projektide, nagu nt nn ettevõtlustrepi (Entrepreneurship Staircase) mudeli (8) tõhusust ja seda, kas neid oleks võimalik laiemalt rakendada. Nimetatud mudel, mis hõlmab eri astmeid algharidusest kuni teadustöö tasandini, on osutunud edukaks ettevõtlusalase haridusega varajases etapis alustamise viisiks ning selle kõigis järgmistes etappides jätkamiseks:

3.3.2

Oluline on alustada avalikku arutelu parimate tavade üle. Juba varem käivitunud algatusi heade tavade tuvastamiseks ja vahetamiseks tuleb edasi arendada liikmesriikides komisjoni kooskõlastamisel. Selle tegevuse üks oluline osa on Euroopa väikeettevõtluse harta aastakonverentsid. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ootab huviga konverentsi, mille komisjon 2006. aasta sügisel oma ettevõtliku meelelaadi edendamist käsitleva teatise jätkuna korraldab. Komitee nõuab kõigi avaliku ja erasektori asjaomaste osalejate kaasamist konverentsi töösse ja teeb ettepaneku tutvustada erinevaid mudeleid juhtumiuuringutena, nt nn ettevõtlustreppi. On oluline, et kõnealusel konverentsil arutataks edukaks osutunud mudeleid, mis võivad aidata juba algkoolist alates lihtsustada vastavate tingimuste (vaimsete, isiksuseomaduste) loomist, mis aitavad tulevikus arendada ettevõtlusalaseid oskusi ja mida saab kohandada vastavalt teistele liikmesriikidele omastele kriteeriumidele ja õppekavadele. Samas sooviks komitee, et selline hindamiskonverents toimuks iga-aastaselt hindamaks komisjoni soovituste ellurakendamist.

3.3.3

Komisjon on oma teatises esitanud võrdlusi Ameerika Ühendriikidega, kus ettevõtlusalast tegevust innustatakse rohkem kui Euroopas. Komitee varasemas arvamuses on märgitud, et ettevõtlusega alustada kavatsevate inimeste suhtarv on Euroopas väiksem kui Ühendriikides ja et Euroopas eelistatakse oluliselt rohkem palgatöötajana töötamist FIEna tegutsemisele. Paljude vaatlejate arvates on eurooplaste palgatöötajana töötamise eelistamise üheks peamiseks põhjuseks Euroopa sotsiaalmudel. Arvesse tuleb võtta: a) kas kõnealused andmed sellistena kõlbavad kasutamiseks ELi tegevuse võrdlevaks hindamiseks liikmesriikides ja võrdlemiseks ülejäänud maailmas kehtivate normidega; b) milline mõju on palgatöötajana töötamise eelistamisel FIEna tegutsemisele; c) kas kõnealune eelistus on otseselt seotud Euroopas valitseva puuduliku ettevõtliku dünaamikaga ning d) kas lahendused on Euroopa ühiskonnale vastuvõetavad (9).

3.3.4

Ettevõtlus on oluline ühiskonna kui terviku jaoks. Et edendada ja suurendada teadlikkust ettevõtlikust mõtlemisviisist ja arusaamist ettevõtluse olulisusest mõne riigi üldise arengu jaoks teeb komitee ettepaneku kuulutada 2009. aasta Euroopa ettevõtluse aastaks. Seos sellega juhib komitee tähelepanu sellele, et 2010. aastal toimub komisjoni mitme asjakohase programmi vahehindamine. Tuleb kujundada avalikkuse soosiv suhtumine ettevõtlusse. Kõnealune temaatiline aasta pakuks ka võimaluse süvendada ja tugevdada parimate tavade praegust vahetust. Euroopa ettevõtluse aastal võiks olla oma osa ELi asjadest teavitamisel ja liidu lähendamisel tema kodanikele.

3.3.5

Nagu komitee on varemgi rõhutanud, on massiteabevahenditel võtmeroll ettevõtliku meelelaadi vahendamisel ja inimestele selgitamisel, kuidas äritegevus toimib. Siiski kiputakse asetama liiga palju rõhku suur- ja rahvusvahelistele ettevõtetele. Tuleb määratleda strateegiad ettevõtja rolli esiletoomiseks, et edendada väikeste ja miniettevõtete, eriettevõtete, teenuste ning traditsioonilise kutsetegevuse ja käsitöönduse mainet (10).

3.4.1

Kuna haridus ja koolitus kuuluvad liikmesriikide pädevusalasse, on järeltegevuse ja rakendamise küsimus määrava olulisusega. Komitee märgib, et endised Euroopa väikeettevõtluse harta all koostatud hindamisaruanded asendatakse Lissaboni strateegia raames koostatavate üldaruannetega (majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssed suunised, suunis nr 15). Sellegipoolest arvab komitee, et siiski võidaks koostada riiklikud tulemustabelid. Komisjonil tuleb määratleda kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed eesmärgid, et võimaldada edusammude tõhusat ja pikaajalist hindamist, järgides subsidiaarsuse põhimõtet ja võttes arvesse riikide olukorra eripärasid. Ettevõtlusalase haridusega tegelenud ekspertrühma lõpparuandes esitatud ettepanekud (11) on otstarbekad.

3.4.2

Komitee juhib tähelepanu sellele, et mitme ühenduse koolitusprogrammi raames võiks rahaliselt toetada jõupingutusi ettevõtliku meelelaadi edendamiseks, sh programmid Erasmus ja Leonardo, struktuurifondid, eelkõige Euroopa Sotsiaalfond ning tulevane konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (CIP). Kuid kõnealused toetamise võimalused näivad olevat kooskõlastamata. On vaja ühenduse tasandi järjekindlat strateegiat ettevõtliku meelelaadi edendamiseks. Kasutatavad meetodid ja rahastamine vajavad selget määratlemist ning kõigi tasandite osalejaid tuleb teavitada erinevatest võimalustest saada ühendusepoolset rahastamist.

3.4.3

Komitee kavatseb jälgida eesistujariigi Soome poolt rakendatavaid esmatähtsaid meetmeid, et päästa valla ettevõtluspotentsiaal, nagu seda nõudis Euroopa Ülemkogu (12).