16.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 309/78

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib, et Lissaboni strateegia sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks peaksid liikmesriigid uue raamistikuga asetama suuremat poliitilist rõhku sotsiaalse kaitse kaasajastamisele ja parendamisele. Sotsiaalne mõõde on globaliseerumisest ja elanikkonna vananemisest tulenevatele väljakutsetele vastamisel olulise tähtsusega. Lissaboni strateegia erinevaid eesmärke, nimelt jätkusuutlikku majanduskasvu, rohkem ja paremaid töökohti ning tugevamat sotsiaalset ühtekuuluvust, tuleb võrdselt toetada ning neist kinni pidada (1).

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et ühtne sotsiaalse kaitse statistika Euroopa süsteem (ESSPROS) on oluline avatud kooskõlastusmeetodi kontekstis sotsiaalse kaasatuse ja pensionide valdkonnas.

1.3

Vaja on usaldusväärsetel ja võrreldavatel näitajatel põhinevat analüütilist lähenemisviisi. See on vajalik usaldusväärse pildi loomiseks eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest või nende puudumisest. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et lisaks statistilisele lihtsustamisele tuleb välja töötada kvalitatiivsed näitajad.

1.4

Liikmesriikidel võib esineda raskusi vajaliku statistika kogumise rahastamisega. Seetõttu tuleb võtta arvesse liikmesriikide suutlikkust koguda vajalikku teavet. Lisaks tuleks eelnevalt hinnata sellise rahastamata volitusega seotud kulusid igale liikmesriigile, sõltumata nende kulude väiksusest. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on hea meel, et komisjon näeb liikmesriikidele ette rahalise abi olemasoleva süsteemi arendamiseks.

1.5

Näitajate valikus on oluline kajastada ka inimvajadustel põhinevaid mitterahalisi kriteeriume, nagu kättesaadavus, kvaliteet ja osalus (2).

1.6

Täpne ja süstematiseeritud statistika on vajalik ka liikmesriikide valitsuste jaoks, et kohandada olemasolevaid sotsiaalkindlustussüsteeme vastavalt ühiskonna vajadustele ning tegeleda ühiskonna nende rühmade vajadustega, kellele praegused sotsiaalse kaitse süsteemid ei laiene.

1.7

Samuti aitab täpne statistika kaasa vähekaitstud ja tõrjutud sotsiaalsete rühmade olukorra parandamisele ning eelkõige laste vaesuse kõrvaldamisele suunatud sihtprogrammide loomisele ja nendealase teadlikkuse tõstmisele.

1.8

Poliitiline koostöö sotsiaalse kaitse valdkonnas on viimastel aastatel kõikides liikmesriikides jõudsalt edasi arenenud. Ühenduse sotsiaalse kaitse statistika ühtlustamiseks kavandatud meetmete eesmärki on võimalik saavutada ainult kogu ühenduse ühise tegevuse, mitte liikmesriikide eraldi tegutsemisega.

1.9

Lissaboni strateegia tulemusi on võimalik hinnata nii kõnealuste näitajate kui majandusnäitajate ning töökohtade loomise ja majanduskasvu programmi hindamise abil. Nimetatud näitajad tuleb ühendada sotsiaalse kaitse näitajatega. See on parim viis kogu Lissaboni strateegia tulemuste hindamiseks.

2.1

Lissaboni strateegias sätestatud eesmärkide saavutamiseks tuleb analüüsida sotsiaalse kaitse mõõdet ning muuta selle erinevad sihid ja elemendid nähtavaks ja võrreldavaks. Komisjoni uus sotsiaalse kaitse avatud kooskõlastusmeetodi raamistik on liikmesriikide ja Euroopa Liidu töövahend kõnealuses protsessis. Nagu komitee sotsiaalse kaitse avatud kooskõlastusmeetodi strateegiat käsitlevas arvamuses (3) väljendas, vajab nimetatud töövahend asjakohaste näitajate väljatöötamist.

2.2

Liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemid on arenenud kooskõlas nende riikide ajaloo ja konkreetsete asjaoludega. Seetõttu on eri riikides erinevad sotsiaalkindlustussüsteemid.

2.3

Sotsiaalne kaitse hõlmab riiklike ja eraasutuste kõiki sekkumisi eesmärgiga leevendada kogukonna, st nii kodumajapidamiste kui üksikisikute riskide või vajaduste määratletud kogumist tulenevat koormat. (4)

2.4

Alates 1990. aastate algusest, pärast nõukogu kahe soovituse avaldamist tekkinud teatavat segadust, on sotsiaalne kaitse palju edasi arenenud. Ühe soovituse (92/442) eesmärk oli sotsiaalse kaitse eesmärkide ja poliitika lähendamine ning teise soovituse (92/441) eesmärk oli määratleda piisavate vahendite tagamise ühised kriteeriumid Euroopa Liidu kõikide liikmesriikide sotsiaalse kaitse süsteemides. (5)

2.5

Sotsiaalset kaitset käsitlevad edasised teatised on toonud sotsiaalse kaitse Euroopa jaoks oluliste küsimuste sekka “ja aidanud kaasa ühise arusaama tekkimisele Euroopa sotsiaalse kaitse kohta” (de la Porte 1999) (6).

2.6

See on tinginud vajaduse viia läbi koostööl (mis juba toimib) ja kooskõlastamisel (mis koosneb peamiselt seisukohtade ja parimatel tavadel põhinevate soovituste vahetamisel) põhinevaid tõhusaid võrdlusuuringuid.

2.7

Kõige tundlikum küsimus oli jätkuvalt ühiste näitajate kehtestamine. Olemasolevad võrdleva statistika süsteemid tuli üle vaadata. Tuli teostada sotsiaalse tõrjutuse tunnusjoonte, põhjuste ja sotsiaalse tõrjutuse arengu analüüs ning parandada andmete kvaliteeti.

2.8

Lissaboni strateegia tulemusi on võimalik hinnata nii kõnealuste näitajate kui majandusnäitajate ning töökohtade loomise ja majanduskasvu programmi hindamise abil. Nimetatud näitajad tuleb ühendada sotsiaalse kaitse näitajatega. See on parim viis kogu Lissaboni strateegia tulemuste hindamiseks.

3.1

Sotsiaalse kaitse süsteemid on Euroopa Liidus kõrgelt arenenud. Selliste süsteemide loomine ja rahastamine on liikmesriikide kohustus.

3.2

Euroopa Liidul on selge roll iga liikmesriigi kodanike ning üle piiride liikuvate kodanike kaitse tagamisel Euroopa Liidu õigusaktidega, millega kooskõlastatakse riiklikud sotsiaalkindlustussüsteemid.

3.3

Seetõttu on oluline kehtestada ühised näitajad, mis nõuab liikmesriikide pühendumist selliste võtmetähtsusega süsteemide nagu ESSPROS arendamisele. ESSPROSi õiguslik raamistik, nagu on märgitud komisjoni ettepanekus, “parandab olemasoleva andmekogumise kasulikkust nii andmete ajakohasuse, katvuse kui ka võrreldavuse osas”.

3.4

Oktoobris 2003 toimunud Euroopa Ülemkogul (7) lepiti kokku, et iga-aastasest sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalse kaitse ühisaruandest saab avatud kooskõlastusmeetodi (OMC) (8) lihtsustamise põhiline aruandlusvahend.

3.5

Komisjoni teatises “Uus raamistik sotsiaalse kaitse ja kaasatuse poliitikavaldkondade avatud kooskõlastamiseks Euroopa Liidus” väljendati selgelt vajadust määratleda uus raamistik, et muuta avatud kooskõlastusmeetod nähtavamaks ja tugevamaks protsessiks (9).

3.6

Komisjoni esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekus ESSPROSi kohta rõhutatakse sotsiaalse mõõtme tähtsust Lissaboni strateegia ühe sambana.

3.7

Kõnealuse määruse eesmärk on luua raamistik sotsiaalse kaitse andmete kogumiseks ja süstematiseerimiseks liikmesriikide poolt. Praegu kasutatakse selleks erinevaid meetodeid ning selle määratlused on riigiti erinevad, mis muudab andmete võrdlemise võimatuks. Nimetatud võrreldavus vähendab aga selliste andmete kasulikkust Euroopa Liidu sotsiaalse kaitse süsteemide analüüsimisel.

3.8

Komisjoni ettepaneku eesmärke on võimalik paremini saavutada, kui statistikat ja selle analüüsi teostatakse Euroopa Liidu tasandil erinevate liikmesriikide ühtlustatud andmete kogumise alusel.

3.9

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub, et ESSPROSi õigusraamistik aitab kaasa Lissaboni strateegias seatud konkurentsivõime, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse eesmärkide saavutamisele ning aitab seega parendada erinevate liikmesriikide sotsiaalse kaitse süsteeme.

3.10

Sotsiaalse kaitse alast tööd lihtsustav avatud kooskõlastusmeetod eeldab samuti võrreldavat ja usaldusväärset statistikat sotsiaalpoliitika valdkonnas (10).

3.11

Komisjoni määruse peamised teemad on:

4.1

ESSPROSi metoodika, mis töötati välja 1970. aastate lõpus, oli lahendus vajadusele erivahendi järele sotsiaalse kaitse statistiliseks seireks Euroopa Liidu liikmesriikides (11).

4.2

ESSPROSi käsiraamatus (1996) sätestati äärmiselt üksikasjalik süsteem sotsiaaltoetuste liigitamiseks.

4.3

ESSPROSi käsiraamatus esitatud muudetud metoodika suurendab paindlikkust, mis Eurostati statistikakogumist osaliselt puudub.

4.4

Üks viis paindlikkuse suurendamiseks on põhisüsteemi ja moodulite kasutuselevõtt (12).

4.5

Põhisüsteem vastab Eurotati poolt kord aastas avaldatavale standardteabele sotsiaalse kaitse tulude ja kulude kohta.

4.6

Moodulid sisaldavad täiendavat statistilist teavet sotsiaalse kaitse kindlate aspektide kohta. Moodulitega hõlmatud teemad määratakse kindlaks komisjoni ja erinevate liikmesriikide nõuete alusel (13).

4.7

Kuigi ESSPROSi süsteemi eesmärk on anda täielik ülevaade sotsiaalsest kaitsest Euroopa Liidus, ei sisalda ESSPROSi metoodika selliste oluliste küsimuste statistikat, nagu tervishoiuteenused, elamumajandus, vaesus, sotsiaalne tõrjutus ja sisseränne. Nimetatud teemade statistikat kogub märkimisväärselt Eurostat ning Euroopa Liidu liikmesriigid tegelevad sotsiaalse kaitse alase põhjaliku teabevahetusega MISSOCi süsteemi (vastastikune sotsiaalkaitsealane infosüsteem) alusel (14). Siiski tagaks ESSPROSi õigusraamistik liikmesriikide sotsiaalse kaitse põhjalikuma ja realistlikuma kirjelduse.

5.1.1

Eluasemete kättesaadavus on hindamist vajav valdkond. Eluasemete tegeliku kättesaadavuse hindamine peab olema üsna laiaulatuslik.

5.1.2

Sellised küsimused rõhutavad veelgi sotsiaal- ja majandusstatistika kogumise ja süstematiseerimise olulisust liikmesriikide kodanike heaolu tagamiseks. Jätkusuutlikkuse näitajad tuleks hoiatusena alles hoida.

5.2.1

Kõnealuses valdkonnas kogutakse statistikat paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides.

5.2.2

Rahvastiku muutumise prognoosimise muudab aga raskemaks sisserändajate arvu prognoosimise küsimus. Võibolla oleks oluline lisada sisserändajate prognoositud arv ning nende tõenäoline mõju riiklikult rahastatavate pensionifondide jätkusuutlikkusele. Seega, mida täpsemad on sisserändevoogusid puudutavad andmed, seda suurem on statistika panus õigete otsuste tegemisse.